This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62013CN0303
Case C-303/13 P: Appeal brought on 3 June 2013 by European Commission against the judgment of the General Court (Fifth Chamber) delivered on 20 March 2013 in Case T-92/11: Jørgen Andersen v European Commission
Kohtuasi C-303/13 P: Euroopa Komisjoni 3. juunil 2013 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 20. märtsi 2013 . aasta otsuse peale kohtuasjas T-92/11: Jørgen Andersen versus Euroopa Komisjon
Kohtuasi C-303/13 P: Euroopa Komisjoni 3. juunil 2013 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 20. märtsi 2013 . aasta otsuse peale kohtuasjas T-92/11: Jørgen Andersen versus Euroopa Komisjon
ELT C 252, 31.8.2013, p. 19–20
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
ELT C 252, 31.8.2013, p. 14–14
(HR)
|
31.8.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 252/19 |
Euroopa Komisjoni 3. juunil 2013 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 20. märtsi 2013. aasta otsuse peale kohtuasjas T-92/11: Jørgen Andersen versus Euroopa Komisjon
(Kohtuasi C-303/13 P)
2013/C 252/29
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: L. Armati, T. Maxian Rusche)
Teine menetlusosaline: Jørgen Andersen, Taani Kuningriik, Danske Statsbaner (DSB)
Apellandi nõuded
|
— |
tühistada Üldkohtu (viies koda) 20. märtsi 2013. aasta otsus kohtuasjas T-92/11 Jorgen Andersen vs. Euroopa Komisjon, millest komisjonile teatati 22. märtsil 2013; ja |
|
— |
jätta rahuldamata nõue tühistada komisjoni 24. veebruari 2013. aasta otsus 2011/3/EU (1) Taani transpordiministeeriumi ja Danske Statsbaneri vahel veoteenuste osutamiseks sõlmitud avaliku teenindamise lepingute kohta (riigiabi C 41/08 (ex NN 35/08)); ja |
|
— |
mõista kohtukulud välja hagejalt esimeses kohtuastmes; |
teise võimalusena,
|
— |
tuvastada, et kolmas väide esimeses kohtuastmes ei olnud põhjendatud ja saata kohtuasi tagasi Üldkohtusse esimeses kohtuastmes esitatud esimese ja teise väite uuesti läbivaatamiseks; |
|
— |
esimese kohtuastme ja apellatsioonimenetluse kohtukulud otsustatakse edaspidi. |
Väited ja peamised argumendid
Komisjon esitab ühe ainsa väite: rikuti ELTL artikli 108 lõikeid 2 ja3, artiklit 288 ja artikli 297 lõiget 1, kui järeldati, et komisjoni kohaldas määrust (EÜ) nr 1370/2007 (2) tagasiulatuvalt.
Komisjon leiab, et asjaomase riigiabi hindamine määruse (EÜ) nr 1370/2007 alusel ei kujutanud endast selle määruse tagasiulatuvat kohaldamist, vaid on kooskõlas viivitamatu rakendamise põhimõttega, mille kohaselt liidu õiguse norm on alates jõustumise hetkest kohaldatav kõigi vanade eeskirjade ajal tekkinud sündmuste tulevikus saabuvatele tagajärgedele.
Euroopa Kohtu kohtupraktika teeb tagasiulatuvuse osas vahet lõplikult määratletud õiguslikul olukorral (mille suhtes uued reeglid ei kehti) ja vanade eeskirjade ajal tekkinud, kuid veel jätkuvatel ajutistel olukordadel (mille suhtes uued reeglid kehtivad).
Komisjon leiab, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta järeldas, et liikmesriigi poolt teavitamiskohustust ja rakendamiskeelu eirates antud riigiabi on lõplikult määratletud õiguslik olukord, mitte ajutine. Ebaseadusliku abi tagasinõudmise suhtes kehtivatest õigusnormidest ja kohtupraktikast tuleneb, et niisuguse abi saajat ei saa pidada abi lõplikult saanuks seni, kuni komisjon on selle heaks kiitnud ning vastav otsus on muutunud lõplikuks. Arvestades seda, et ELTL artikli 108 kohaselt on komisjonil kohustus kontrollida riigiabisüsteeme, ei saa abi saanud ettevõtjad põhimõtteliselt eeldada, et see abi on õiguspärane, välja arvatud juhul, kui see on antud kooskõlas nimetatud artiklis kehtestatud menetlusega.
Lõpetuseks märgib komisjon veel, et edasikaevatud otsus on otseses ja vahetus konfliktis varasemate Euroopa Kohtu lahenditega samas küsimuses.
(1) ELT L 7, lk 1.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315, lk 1).