EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62013CN0145

Kohtuasi C-145/13 P: Ghezzo Giovanni & C. Snc di Ghezzo Maurizio & C. 22. märtsil 2013 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 22. jaanuari 2013 . aasta määruse peale kohtuasjas T-218/00: Cooperativa Mare Azzurro Socialpesca Soc. coop. arl, varem Cooperativa Mare Azzurro Soc. coop. rl, Cooperativa vongolari Sottomarina Lido Soc. coop. rl versus Euroopa Komisjon

ELT C 207, 20.7.2013, p. 2–3 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
ELT C 207, 20.7.2013, p. 2–2 (HR)

20.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 207/2


Ghezzo Giovanni & C. Snc di Ghezzo Maurizio & C. 22. märtsil 2013 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 22. jaanuari 2013. aasta määruse peale kohtuasjas T-218/00: Cooperativa Mare Azzurro Socialpesca Soc. coop. arl, varem Cooperativa Mare Azzurro Soc. coop. rl, Cooperativa vongolari Sottomarina Lido Soc. coop. rl versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-145/13 P)

2013/C 207/02

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Apellant: Ghezzo Giovanni & C. Snc di Ghezzo Maurizio & C. (esindajad: advokaadid R. Volpe ja C. Montagner)

Teised menetlusosalised: Cooperativa Mare Azzurro Socialpesca Soc. coop. r.l., varem Cooperativa Mare Azzurro Soc. coop. r.l., Cooperativa vongolari Sottomarina Lido Soc. coop. r.l., Euroopa Komisjon

Apellantide nõuded

rahuldada käesolev apellatsioonkaebus;

sellest tulenevalt tühistada Üldkohtu (neljas koda) 23. jaanuari 2013. aasta määrus (mis tehti teatavaks 24. jaanuaril 2013) kohtuasjas T-218/00 ja tühistada komisjoni 25. novembri 1999. aasta otsus 2000/394/EÜ ning

teise võimalusena, tühistada selle otsuse artikkel 5 niivõrd, kuivõrd sellega sätestati kohustus nõuda tagasi summa, mille võrra kõnealust sotsiaalmaksu vähendati ning nähti ette intressi lisamine asjaomase perioodi eest;

mõista mõlema kohtuastme kulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Üldkohus tunnistas 23. jaanuari 2013. aasta määrusega (edaspidi „vaidlustatud kohtumäärus”) osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatuks ja osaliselt ilmselgelt õiguslikult põhjendamatuks Ghezzo Giovanni & C. s.n.c. esitatud hagi nõudega tühistada komisjoni otsus 2000/394/EÜ sotsiaalmaksuvähenduste kohta.

Apellatsioonkaebuse esimese väite kohaselt ei põhjendanud Üldkohus hagi vastuvõetamatuks tunnistamist ja et seetõttu rikub vaidlustatud kohtumääruse punkt 58 üldpõhimõtet, et akte tuleb põhjendada ning konkreetsemalt rikub see Üldkohtu kodukorra artiklit 81.

Apellandi teise väite kohaselt ei ole EÜ artikli 87 lõiget 1 (nüüd ELTL artikli 107 lõige 1) tõlgendatud adekvaatselt ja ammendavalt.

Samuti väidetakse, et rikuti EÜ artikli 87 lõiget 1, kuna on rikutud võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtteid, sest 22 ettevõtjat on vabastatud neile antud abi tagasimaksmisest alusel, et nende esitatud põhjendusi peeti ammendavaiks, ent apellandi põhjendusi ammendavaiks ei peetud.

Lisaks rikub vaidlustatud kohtumäärus diskrimineerimiskeelu põhimõtet, sest sellega tunnistatakse õiguspäraseks komisjoni otsus, millega abi tagasinõudmine EÜ artikli 87 lõike 1 alusel välistati munitsipaalettevõtete osas, kusjuures komisjon lubas otsust rakendades nende osas esitada antud abi õiguspärasuse hindamiseks vajalikku teavet, samas kui apellandilt ei palutud enne abi tagasinõudmise algatamist mingit täiendavat teavet.

Et täiendavalt põhjendada väidet, et rikutud on EÜ artikli 87 lõiget 1, on apellatsioonkaebuses veel täpsustatud, et vaidlustatud kohtumääruses ei ole esitatud ühtegi põhjendust selle kohta, miks leiti, et apellandile antud abi avaldas mõju ühendusesisesele kaubandusele. Esiteks komisjon ja seejärel Üldkohus tunnistasid kõnealused maksuvähendused õigusvastaseks, leides — asjaomast turgu mingilgi viisil uurimata ja ilma igasuguste põhjendusteta —, et kalandussektori ettevõtjate toetuseks võetud meetmed toovad olemuslikult kaasa ühendusesisesed konkurentsimoonutused.

Vaidlustatud kohtumäärus rikub EÜ artikli 87 lõike 1 punkti a (nüüd ELTL artikli 107 lõike 3 punkt a), sest selles ei hinnatud kõnealuse erandi kohaldatavuse tingimusi apellandi juhtumil. Konkreetsemalt on Chioggia’s elatustase väga madal ja seal valitseb erakordselt suur vaegtööhõive.

Analoogselt rikub vaidlustatud kohtumäärus EÜ artikli 87 lõike 1 punkti c (nüüd ELTL artikli 107 lõike 3 punkt c), kuna tunnistatakse, et kõnesolev erand ei ole apellandi suhtes kohaldatav, ehkki selle kohta ei ole esitatud ühtegi põhjendust; samuti rikub see EÜ artikli 87 lõike 1 punkti d (nüüd ELTL artikli 107 lõike 3 punkt d), kuna selles leitakse, vastuolus diskrimineerimiskeelu põhimõttega, et apellandi olukorras ei ole kohaldatav erand, mida diskrimineerimiskeelu põhimõtet rikkudes kohaldati teiste Veneetsia ettevõtjate suhtes.

Viimaseks väidetakse, et Üldkohus on vääralt tõlgendanud „olemasoleva abi” puudumist, rikkudes määruse nr 659/1999 (1) artikleid 1, 14 ja 15. Ei ole võimalik eitada, et kehtivad normid paigutuvad aastakümnete jooksul toimunud maksuvähenduste konteksti.


(1)  Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339).


Top