1

Euroopa Komisjon palub oma hagiavalduses Euroopa Kohtul tuvastada, et kuna Leedu Vabariik keelab selliste sõiduautode registreerimise, mille rool asub paremal, ja/või nõuab selliste uute või varem teistes liikmesriikides registreeritud sõiduautode, mille roolisüsteem asub paremal, registreerimiseks, et rool paigutataks ümber vasakule poole, siis on ta rikkunud kohustusi, mis tulenevad nõukogu 8. juuni 1970. aasta direktiivi 70/311/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste roolisüsteemi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 133, lk 10; ELT eriväljaanne 13/01, lk 90) artiklist 2a, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivi 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT L 263, lk 1), artikli 4 lõikest 3 ning ELTL artiklist 34.

2

Direktiivi 2007/46 põhjendustes 2, 3 ja 14 on märgitud:

[...]

3

Direktiivi 2007/46 artiklis 1 „Sisu” on sätestatud:

„Käesolev direktiiv kehtestab ühtlustatud raamistiku, mis sisaldab haldusnorme ja üldisi tehnilisi nõudeid tüübikinnituse andmiseks kõigile selle reguleerimisalasse kuuluvatele uutele sõidukitele, nimetatud sõidukite süsteemidele, osadele ja eraldi seadmestikele, eesmärgiga hõlbustada nende registreerimist, müüki ja kasutuselevõtmist ühenduse piires.

Käesolevas direktiivis nähakse ette ka sätted käesoleva direktiivi alusel tüübikinnituse saanud sõidukite jaoks ettenähtud osade ja seadmete müügi ja kasutuselevõtmise kohta.

Sõidukite ehitust ja töötamist käsitlevad tehnilised erinõuded sätestatakse käesoleva direktiivi rakendamist reguleerivates aktides, mille täielik loetelu on esitatud IV lisas.”

4

Kõnealuse direktiivi artikli 4 „Liikmesriikide kohustused” lõikes 3 on ette nähtud:

„Liikmesriigid registreerivad, lubavad müüa või kasutusele võtta vaid selliseid sõidukeid, osasid ja eraldi seadmestikke, mis vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.

Liikmesriigid ei keela, piira ega takista sõidukite, osade või eraldi seadmestike registreerimist, müüki, kasutuselevõtmist või teel liiklemist põhjustel, mis on seotud nende konstruktsiooni ja töötamise käesoleva direktiiviga hõlmatud aspektidega, kui need vastavad direktiivi nõuetele.”

5

Sama direktiivi artikli 9 „Sõidukeid käsitlevad erisätted” lõike 1 punktis a on sätestatud:

„Liikmesriigid annavad EÜ tüübikinnituse:

6

Kõnelause direktiivi IV lisa I osa sisaldab loetelu nn üksikdirektiividest, mis kehtestavad EÜ tüübikinnituse konkreetsed tehnilised nõuded.

7

Direktiivi 2007/46 artikli 18 „Vastavustunnistus” lõike 1 esimeses lõigus on ette nähtud:

„Tootja kui sõiduki EÜ tüübikinnituse omanik annab välja vastavustunnistuse, mis on kaasas iga komplektse, mittekomplektse või komplekteeritud sõidukiga, mis on toodetud vastavuses kinnitatud sõidukitüübiga.”

8

Direktiivi artikli 26 „Sõidukite registreerimine, müük ja kasutuselevõtmine” lõike 1 esimeses lõigus on ette nähtud:

„Ilma et see piiraks artiklite 29 ja 30 sätete kohaldamist, registreerivad liikmesriigid ning lubavad müüa ja kasutusele võtta vaid sõidukeid, millel on kaasas vastavalt artiklile 18 väljastatud kehtiv vastavustunnistus.”

9

Sama direktiivi I lisa kannab pealkirja „Sõidukite EÜ tüübikinnituseks vajalike andmete täielik loend”. Kõnealuse lisa punktis 1 „Sõiduki konstruktsiooni üldised karakteristikud” on ette nähtud:

„[...]

[...]”.

I lisa selgitavad märkused on sõnastatud järgmiselt:

„(1) Mittesobiv läbi kriipsutada (võib esineda juhtumeid, kus ei tule midagi läbi kriipsutada, sest sobivaid on rohkem kui üks).”

10

Direktiivi III lisa on pealkirjastatud „Teatis sõiduki EÜ tüübikinnituse kohta”. Selle lisa punktis 1 „Sõiduki konstruktsiooni üldised karakteristikud” on sätestatud:

„[...]

[…]”.

Kõnealuse III lisa punkti 1 viidet (1) puudutav selgitav märkus on sama mis I lisa punkti 1 puudutav selgitav märkus, nagu on välja toodud käesoleva kohtuotsuse punktis 9.

11

Direktiivi 2007/46 IX lisa, mis asendati komisjoni 7. mai 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 385/2009 (ELT L 118, lk 13), et kohandada seda teaduse ja tehnika arenguga, kannab pealkirja „EÜ vastavussertifikaat”. Selle lisa punkt 0 „Eesmärgid” on sõnastatud järgmiselt:

„Vastavussertifikaadi väljaandmisega kinnitab sõidukitootja ostjale, et omandatud sõiduk vastab selle tootmise ajal Euroopa Liidus kehtivatele õigusaktidele.

Peale selle saavad liikmesriikide pädevad asutused vastavussertifikaadi abil registreerida sõiduki, ilma et nad peaksid nõudma registreerimise taotlejalt muid tehnilisi dokumente.

[...]”.

12

Sertifikaadi lehekülg 1 sisaldab järgmist märkust:

„Allakirjutanu [...] tõendab käesolevaga, et sõiduk:

[...]

vastab kõikides aspektides tüübile, mida on kirjeldatud tüübikinnituses [...], ning et

sõiduki võib registreerida liikmesriikides, kus on parem-/vasakpoolne [...] liiklus [...]”.

13

Direktiivi 2007/46 IX lisa puudutavate selgitavate märkuste punktides b ja d on ette nähtud:

[...]

14

Direktiiv 70/311 on üks direktiivi 2007/46 IV lisas osundatud üksikdirektiividest. Direktiivi 70/311 artiklis 2a, mis lisati direktiivile aktiga Taani Kuningriigi, Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja‑Iiri Ühendkuningriigi ühinemistingimuste ja asutamislepingutes tehtavate muudatuste kohta (EÜT 1972, L 73, lk 14), on sätestatud:

„Ükski liikmesriik ei või keelata sõiduki müüki, registreerimist, kasutuselevõttu ega kasutamist põhjendusel, mis on seotud selle roolisüsteemiga, kui see süsteem vastab lisas sätestatud nõuetele.”

15

Selle direktiivi I lisa kannab pealkirja „Reguleerimisala, mõisted, EÜ tüübikinnituse taotlemine, EÜ tüübikinnituse andmine, konstruktsiooninõuded, katsetamisnõuded, tüübi ja tüübikinnituse muudatused, toodangu vastavus”.

16

Nimetatud lisa punkt 1.3 on sõnastatud järgmiselt:

„Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

[...]

Juhtimisseadmestik – kõik seadmed, mille ülesanne on kindlaks määrata sõiduki liikumissuund.

Juhtimisseadmestik koosneb järgmistest osadest:

17

Kõnealuse lisa punkt 4.1.1 sätestab:

„Juhtimisseadmestik peab tagama sõiduki hõlpsa ja turvalise juhtimise kuni ettenähtud maksimumkiiruseni [...]”.

18

Direktiivi 70/311 I lisa 1. liide on pealkirjastatud „Teatis [...] sõiduki juhtimisseadmestiku EÜ tüübikinnituse kohta nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ [...] I lisa kohaselt”. Selle liite punktis 1 „Sõiduki ehituse üldised karakteristikud” on sätestatud:

„[...]

[...]”.

19

Liiklusohutuse õigusliku raamistiku Leedus kehtestab liiklusohutuse seadus (Žin, 2000, nr 92‑2883), mille uus redaktsioon jõustus 1. juulil 2008.

20

Selle seaduse § 25 lõikes 4 on sätestatud:

„Avalikul teel on keelatud sõita mootorsõidukitega, mis on mõeldud sõitmiseks sõidutee vasakul poolel ja/või mille rool on paremal, v.a juhul, kui need on registreeritud Leedu Vabariigis enne 1. maid 1993 või kui need on kas konstruktsiooni või varustuse poolest mõeldud täitma eriotstarvet. Seda keeldu ei kohaldata ajutiselt (kuni 90 päeva aastas) välismaalaste suhtes, kes saabusid Leedu Vabariiki välisriigis registreeritud sõidukiga ja kellel ei ole Leedu Vabariigi tähtajalist või alalist elamisluba, samuti Leedu kodanike suhtes, kelle alaline elukoht on välisriigis, ega sõidukite suhtes, mis kuuluvad vastavalt õigusaktidele ajalooliste sõidukite kategooriasse”.

21

Sama seaduse § 27 lõigetes 1 ja 2 on ette nähtud:

„1.   Avalikul teel on Leedus lubatud sõita mootorsõidukitel ja nende haagistel, mis on nõuetekohaselt registreeritud. Kohustust registreerida mootorsõiduk Leedu Vabariigis ei kohaldata ajutiselt (kuni 90 päeva aastas) välismaalaste suhtes, kes saabusid Leedu Vabariiki välisriigis registreeritud sõidukiga ja kellel ei ole Leedu Vabariigi tähtajalist või alalist elamisluba või kellel on EL elamisluba, samuti Leedu kodanike suhtes, kelle alaline elukoht on välisriigis.

2.   [...] Leedu Vabariigis ei registreerita mootorsõidukeid, mis on konstrueeritud sõitma sõidutee vasakul poolel ja/või mille rool on paremal, v.a juhul, kui tegemist on ajalooliste sõidukite ja eriotstarbeliste sõidukitega.”

22

Kommunikatsiooniministeeriumi juures asuva riikliku maanteetranspordi inspektsiooni direktori 29. juuli 2008. aasta määruse nr 2B‑290 IV peatükis, mis puudutab roolisüsteemi üldise paigalduse tingimusi, on ette nähtud:

„Sõiduki roolisüsteem ei tohi olla salongis/kabiinis paigaldatud paremale poole, v.a autodel, mis on registreeritud Leedus enne 1. maid 1993, või sõidukitel, mille suhtes kehtib registreerimise erikord.”

23

Kommunikatsiooniministeeriumi juures asuva riikliku maanteetranspordi inspektsiooni direktori 23. detsembri 2008. aasta määruse nr 2B‑515, mis käsitleb mootorsõidukite ja haagiste tootmist ja ümberehitust ning selliste mootorsõidukite ja haagiste, millega avalikul teel sõitmine on keelatud, remondile ja tehnoülevaatusele esitatavate nõuete ja menetluste vastuvõtmist, punktis 28 on kehtestatud nõuded sõiduki rooli ümbertõstmisele paremalt vasakule:

„Sõidukite roolisüsteemi ümbertõstmine paremalt vasakule on lubatud järgmistel juhtudel:

sõiduki ümberehitus toimub tootja poolt heaks kiidetud töökojas;

[...]”.

24

Eeltoodud õigusnormidest nähtub, et sõiduki registreerimiseks Leedus peab roolisüsteem asetsema sõidukis vasakul või tuleb see nimetatud poolele ümber tõsta, kui roolisüsteem asus varem paremal.

25

Komisjon on viimastel aastatel saanud hulga kaebusi isikutelt, kes on Ühendkuningriigist ja Iirimaalt ostnud vasakpoolseks liikluseks mõeldud sõiduautosid ning kes saavad lasta need sõidukid registreerida Leedus üksnes tingimusel, et sõiduki rool tõstetakse ümber vasakule. Komisjon leidis, et see tingimus on vastuolus direktiivi 2007/46 artikli 4 lõikega 3 ja direktiivi 70/311 artikliga 2a, ning saatis Leedu Vabariigile 3. novembril 2009 märgukirja. Komisjoni hinnangul tuleneb kõnealustest sätetest, et liikmesriigid on kohustatud registreerima uue sõiduki, mis vastab nendes direktiivides ette nähtud tehnilistele nõuetele muu hulgas selle roolisüsteemi osas.

26

Leedu ametivõimud vastasid märgukirjale 5. jaanuari 2010. aasta kirjaga, väites, et Leedu õigusnormidega kehtestatud tingimus on ainus sobiv ja proportsionaalne meede liiklusohutuse tagamiseks ning liiklejate elu ja tervise kaitseks. Seega on tegemist ülekaaluka üldise huviga, mistõttu kaupade vaba liikumise piirang on põhjendatud. Lisaks ei kohusta direktiivid 2007/46 ja 70/311 liikmesriike registreerima uusi sõidukeid, mille roolisüsteem vastab nende direktiivide nõuetele, ilma et võetaks arvesse sõiduki poolt, kuhu see süsteem on paigutatud.

27

Komisjon edastas 25. novembril 2010 Leedu ametivõimudele põhjendatud arvamuse, milles ta märkis, et kõnealune ülekaalukas üldine huvi ei ole piisav põhjendus, et teha takistusi paremal asuva roolisüsteemiga uute sõidukite registreerimisele. Komisjon kordas oma argumente, mille kohaselt ei saa sõiduki registreerimata jätmist põhjendada poolega, kus asub selle roolisüsteem, kui sõiduk vastab tehnilistele nõuetele, mis on kehtestatud eelmainitud direktiivides, mille sätteid kohaldatakse olenemata teepoolest, kus toimub liiklus.

28

Leedu ametivõimud vastasid põhjendatud arvamusele 19. jaanuaril 2011, väites, et kõnealused siseriiklikud õigusnormid põhinevad liiklusohutuse kaalutlustel ning neil ei ole direktiivides 2007/46 ja 70/311 ette nähtud tehniliste nõuetega mingit seost. Kõnealused õigusnormid paiknevad seega väljaspool nende direktiivide raamistikku ning neid tuleb hinnata üksnes ELTL artiklite 34 ja 36 alusel. Asjaomased õigusnormid ei riku kaupade vaba liikumise eeskirju, sest paremal asuva roolisüsteemiga sõiduautode import, eksport, müük ja transiit on Leedu territooriumil lubatud.

29

Igal juhul on kõnealune meede sobiv liiklusohutuse eesmärgi saavutamiseks, kui võtta arvesse Leedu teedevõrgu olukorda, surmaga lõppenud liiklusõnnetuste arvu ning teedel liiklevate sõidukite hulka ja vanust. Samuti on see meede proportsionaalne, arvestades asjaoluga, et lubatud on kasutada paremal asuva roolisüsteemiga sõidukeid, mis on registreeritud enne 1993. aastat, samuti ajutiselt Leedu territooriumil viibivaid sõidukeid, ajaloolisi sõidukeid ja eriotstarbelisi sõidukeid.

30

Pärast selle argumentatsiooniga tutvumist otsustas komisjon esitada käesoleva hagi.

31

Euroopa Kohtu presidendi 20. juuni 2012. aasta määrusega anti Eesti Vabariigile, Läti Vabariigile ja Poola Vabariigile luba astuda menetlusse Leedu Vabariigi nõuete toetuseks.

32

Kõigepealt tuleb märkida, et komisjon eristab oma hagis uusi sõiduautosid, mille puhul tuleb kõne all olevat siseriiklikku meedet hinnata direktiivide 2007/46 ja 70/311 alusel, ning varem teises liikmesriigis registreeritud sõidukeid, mille osas tuleb hinnang anda ELTL artikli 34 alusel. Euroopa Kohus järgib oma arutluses seda vahetegemist.

33

Komisjon väidab sisuliselt, et direktiivid 70/311 ja 2007/46 ning viimati nimetatud direktiivi IV lisas nimetatud üksikdirektiivid sätestavad ammendavalt tehnilised nõuded, millele uued sõiduautod peavad vastama, ning need ei jäta liikmesriikidele selles valdkonnas mingit kaalutlusõigust. Asjaomased tehnilised nõuded hõlmavad sõiduki roolisüsteemi selliselt, et siseriiklikes õigusnormides ette nähtud kohustus muuta selle süsteemi asukohta kujutab endast tehnilist laadi nõuet, mida liikmesriikidel ei ole õigust kehtestada. Komisjon lisab, et nende direktiividega kehtestatud tehniliste nõuete eesmärk on tagada liiklusohutuse kõrge tase.

34

Komisjoni arvates tuleneb direktiivi 70/311 artikli 2a ja direktiivi 2007/46 artikli 4 lõike 3 sõnastusest, et poolt, kus asub sõiduki juhikoht, ei tule käsitada tehnilise nõudena uute sõidukite registreerimist puudutavate direktiivide tähenduses, mis on seotud sõiduki kohandamisega parem- või vasakpoolseks liikluseks. Direktiivide 2007/46 ja 70/311 mitmes sättes sisalduv viide „rooli asukoht […] paremal/vasakul” tähendab pelgalt seda, et sõiduki ehitus vastab roolisüsteemi osas neis direktiivides ette nähtud tehnilistele nõuetele, mis on seotud rooli asukohaga, ning see ei näita, et parempoolseks liikluseks peab rool asuma vasakul.

35

Leedu valitsus, keda toetavad Eesti, Läti ja Poola valitsus, väidab, et paremal asuva roolisüsteemiga sõidukite registreerimise keeld ei ole seotud kaalutlustega, mis puudutavad nende sõidukite roolisüsteemi toimimist või kooskõla direktiivide 2007/46 ja 70/311 tehniliste nõuetega, vaid juhi võimalusega sõita taoliste sõidukitega parempoolse liiklusega teedel turvaliselt. Need direktiivid nägevat ette vaid eeskirjad sõidukite tootmise, kokkupaneku ja kinnituse kohta ning ei puuduta rooli asukohta, sest see ei ole seotud sõidukile esitatava tehnilise nõudega, vaid liiklusohutusega, mis kuulub suures osas liikmesriikide pädevusse.

36

Tehniliste nõuete eesmärk on samuti liiklusohutus, kuid need ei ole selle ohutuse tagamise ainsad meetmed. Seega ei kuulu asjaomane siseriiklik meede nimetatud direktiivide kohaldamisalasse ning uute või kasutatud sõidukite osas tuleb seda hinnata ELTL artiklite 34 ja 36 aspektist. Kui see meede kujutaks endast kaupade vaba liikumise põhimõtte piirangut, siis oleks ta siiski põhjendatud liiklusohutuse ülekaaluka üldise huviga.

37

Leedu valitsuse arvates eristavad direktiivi 2007/46 I ja III lisa punktid 1.8 ja 1.8.1 ning direktiivi 70/311 I lisa 1. liite punkt 1.8 sõidukeid selle alusel, kas need on ette nähtud parem- või vasakpoolseks liikluseks. Ükski nende direktiivide säte ei võimalda kinnitada, et liikmesriigil on kohustus sõiduk registreerida, ilma et ta võiks arvesse võtta selles riigis kehtestatud liiklussüsteemi. Lisaks võimaldavad direktiivi 2007/46 IX lisa punkti d selgitavad märkused liikmesriigil, kus parempoolne liiklus on kohustuslik, kehtestada kohustus tõsta rool enne sõiduki registreerimist üle vasakule poole.

38

Eeltoodud argumentide kõrvutamisest nähtub, et poolte seisukohtade peamine lahknevus seisneb küsimuses, kas sõiduki juhikoha asukoht kuulub direktiividega 2007/46 ja 70/311 loodud ühtlustatud raamistikku või see ei ole kõnealuse ühtlustamisega hõlmatud, nii et liikmesriikidel on õigus kehtestada uue sõiduki registreerimisel nende territooriumil turvalisuse huvides kohustus tõsta sõiduki juhikoht ümber liikluseks kasutatava teepoole suhtes vastaspoolele.

39

Selles osas tuleb märkida, et nagu ilmneb direktiivi 2007/46 artiklist 1 koosmõjus selle põhjendustega 2, 3 ja 14, kehtestas kõnealune direktiiv ehk nn raamdirektiiv uute sõidukite ühtse tüübikinnitusmenetluse, mis nende sõidukite tehniliste omaduste ning nende ehitust ja töötamist käsitlevate tehniliste erinõuete osas – mis on sätestatud selle direktiivi IV lisas loetletud üksikdirektiividega – põhineb täieliku ühtlustamise põhimõttel.

40

Eespool viidatud sätetest tuleneb, et ühtlustatud raamistiku eesmärk on siseturu loomine ja toimimine, soovides tagada liiklusohutuse kõrget taset, mille kindlustab eelkõige sõidukite ehitust käsitlevate tehniliste nõuete täielik ühtlustamine.

41

Direktiivi 2007/46 artikli 4 lõikes 3 on sätestatud, et liikmesriigid ei tohi mingil moel takistada muu hulgas sõidukite registreerimist põhjustel, mis on eelkõige seotud nende konstruktsiooni nimetatud direktiiviga hõlmatud aspektidega, kui need vastavad direktiivi nõuetele.

42

Roolisüsteem ja sellele vastavalt ka juhikoha kui asjaomase süsteemi osa asukoht on sõiduki ülesehituse põhielemendid.

43

Kuigi direktiivid 2007/46 ja 70/311 ei määra kindlaks sõiduki juhikoha asukohta, sätestades näiteks, et see peab alati asuma liikluseks kasutatava teepoole suhtes vastaspoolel, ei tulene neist direktiividest ka seda, et nimetatud aspekt ei kuulu nende kohaldamisalasse. Tuleb asuda seisukohale, et liidu seadusandja on selles osas andnud sõiduautode tootjatele vabaduse, mida siseriiklikud õigusnormid ei saa ära kaotada ega takistada.

44

Sõidukite roolisüsteem on konkreetselt direktiivi 70/311 ese, selle artikkel 2a seab liikmesriikidele kohustuse mitte keelata muu hulgas sõiduki registreerimist „põhjendusel, mis on seotud selle roolisüsteemiga”, kui see süsteem vastab kõnealuse direktiivi nõuetele.

45

Nimetatud artiklis 2a sisalduv keeld registreerimisest keelduda on kategooriline ja üldine ning sõnastus „põhjendusel, mis on seotud selle roolisüsteemiga”, on sisu poolest selge, sest määratlus „roolisüsteem” hõlmab ka juhikoha ehk sõiduki rooli asukoha, mis on roolisüsteemi osa.

46

Artikkel 2a lisati direktiivile 70/311 aktiga eeskätt Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja‑Iiri Ühendkuningriigi – need olid sel ajal ainsad vasakpoolse liiklusega liikmesriigid – Euroopa Ühendustega ühinemise tingimuste kohta, ilma et oleks täiendatud selle direktiivi I lisas sisalduvat nõuete loetelu.

47

Selles kontekstis ei saaks mõistlikult arvata, et liidu seadusandja ei olnud teadlik asjaolust, et selliste liikmesriikide liitumine, kelle territooriumil toimib vasakpoolne liiklus ja kellest üks toodab sõiduautosid, mille juhikoht asub paremal, võib siseturu süsteemis, mis sisaldab vaba liikumise õigust, mõjutada juhtimisharjumusi, või isegi kujutada endast teatavat liiklusega seotud riski. Vastupidi, tuleb järeldada, et seadusandja on seda võimalikku riski arvesse võtnud ja langetanud valiku direktiivi 70/311 artikli 2a vastuvõtmise kasuks.

48

Nendest kaalutlustest tuleneb, et direktiivide 2007/46 ja 70/311 teatavates artiklites sisalduv viide „rooli asukoht […] vasakul/paremal”, mis tuleb ära näidata teatises sõiduki tüübikinnituse kohta, ning märge, mis tuleb teha vastavussertifikaadile, mille kohaselt sõiduk „sobib kasutamiseks” kas parem- või vasakpoolses liikluses, ei saa silmas pidada sõiduki ehituse põhielemente, nagu rooli asukoht, vaid ainult muid elemente, nagu sõidukite valgustusseadmed ja klaasipuhastid või tahavaateseadmed.

49

Sama järeldus kehtib direktiivi 2007/46 IX lisa punkti d selgitavate märkuste suhtes, mille kohaselt juhul, kui ostja valib sellise sõiduki, ei piira tootja deklaratsioon vastavussertifikaadis liikmesriikide õigust nõuda sõiduki registreerimiseks selle „tehnilisi muudatusi”.

50

Nagu on märkinud kohtujurist oma ettepaneku punktis 48, ei tohi kohandused, mida võidakse nõuda, puudutada juhikoha ümberpaigutamist, sest see kujutaks endast olulist sekkumist sõiduki ülesehitusse, mis oleks vastuolus direktiivi 70/311 sõnastuse ja eesmärgiga; need kohandused võivad puudutada üksnes väiksema ulatusega sekkumisi nagu sellised, millele on viidatud käesoleva kohtuotsuse punktis 48.

51

Peale selle ei saa nõustuda väitega, mille kohaselt kuuluvad direktiivi 70/311 artiklis 2a sisalduva registreerimisest keeldumise keelu alla ainult need põhjendused, mis on seotud tehnilist laadi nõuetega, mitte aga liiklusohutuse tagamist käsitlevad põhjendused. Esiteks, nagu märgib õigesti komisjon, on uute autode tüübikinnituse tarbeks direktiivides määratletud tehniliste nõuete eesmärk tagada liiklusohutuse kõrge tase, mistõttu ei saaks direktiivi 70/311 artiklis 2a sätestatud keelu ulatust piirata muude põhjustega kui liiklusohutusega seotud põhjused. Teiseks jätaks Poola ja Leedu valitsuse toetatud tõlgendus artikli 2a ilma selle kasulikust mõjust, sest kõnealune tõlgendus võimaldaks takistada tehnilistele nõuetele vastavate uute sõidukite registreerimist põhjustel, mis on seotud liiklusohutusega, mida need tehnilised nõuded just nimelt tagavad.

52

Seega tuleb järeldada, et juhikoha kui sõiduki roolisüsteemi olulise osa ümberpaigutamine kuulub direktiividega 2007/46 ja 70/311 kehtestatud ühtlustamise alla, mistõttu ei või liikmesriigid uue sõiduki registreerimiseks nende territooriumil nõuda turvalisuse kaalutlustel, et selle sõiduki juhikoht tõstetaks ümber liikluseks kasutatava teepoole suhtes vastaspoolele.

53

Komisjon märgib, et varem teises liikmesriigis registreeritud sõidukite registreerimine ei ole hõlmatud liidu teisese õigusega, vaid kaupade vaba liikumise valdkonna esmase õiguse normidega. Komisjon leiab, et vaidlusalused siseriiklikud õigusnormid, olgugi et neid kohaldatakse vahet tegemata kõikide sõidukite suhtes, on koguseliste impordipiirangutega samaväärse toimega meetmed, sest nende eesmärk või tagajärg on teistest liikmesriikidest pärinevate kaupade ebasoodsam kohtlemine.

54

Komisjon väidab, et kõne all olevad õigusnormid ei ole taotletava liiklusohutuse saavutamiseks sobivad, võttes arvesse teisi olulisi tegureid, mis seda ohutust mõjutavad. Komisjoni arvates ei sõltu liiklusohutuse tase poolest, kus paikneb sõiduki roolisüsteem, vaid autojuhtide käitumisest ja kogemustest ning teede ja sõidukite seisukorrast. Igal juhul ei ole kõnealune meede proportsionaalne, sest taotletud eesmärki võiks saavutada muude, vähem piiravate meetmetega, nagu täiendavate tahavaatepeeglite paigaldamine ning valgustusseadmete ja klaasipuhastite kohandamine.

55

Leedu valitsus leiab, et vaidlusalused õigusnormid on põhjendatud liiklusohutuse seisukohast, mida Euroopa Kohtu praktikas peetakse ülekaaluka üldise huvi nõudeks, et kaitsta liiklejate elu ja tervist.

56

Leedu valitsuse arvates on kõnealused õigusnormid taotletava eesmärgi saavutamiseks sellest aspektist vaadates sobivad, võttes arvesse asjaolu, et kui liiklus on parempoolne, siis on paremal asuva rooliga sõiduki juhil märkimisväärselt väiksem nägemisulatus võrreldes vasakul asuva rooliga sõiduki juhi omaga, komisjon ei vaidlusta seda asjaolu. See kujutab endast ohtu liiklusohutusele, mille kaitse tase kuulub liikmesriikide kaalutlusõiguse alla. Lisaks on kõnealune meede proportsionaalne. Komisjoni pakutud alternatiivsed meetmed on kas täiesti ebaproportsionaalsed, kui mitte ohtlikud, või ei kindlusta võrdväärset kaitse taset.

57

Võttes arvesse Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikat, kujutavad vaidlusalused õigusnormid endast koguseliste impordipiirangutega samaväärseid meetmeid, mis on ELTL artikliga 34 keelatud, kuivõrd need õigusnormid takistavad paremal asuva juhikohaga sõidukite, mis on õiguspäraselt toodetud ja registreeritud muudes liikmesriikides kui Leedu Vabariik, pääsu Leedu turule (vt selle kohtupraktika algupära kohta 11. juuli 1974. aasta otsus kohtuasjas 8/74: Dassonville, EKL 1974, lk 837, punkt 5; 20. veebruari 1979. aasta otsus kohtuasjas 120/78: Rewe-Zentral (nn Cassis de Dijon’i kohtuotsus), EKL 1979, lk 649, punkt 14, ja hiljutine 10. veebruari 2009. aasta otsus kohtuasjas C-110/05: komisjon vs. Itaalia, EKL 2009, lk I-519, punkt 58).

58

Vastavalt samale kohtupraktikale võib selliseid õigusnorme põhjendada kohustuslike nõuetega, kui need on taotletava eesmärgi saavutamiseks sobivad ega lähe kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik (eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Itaalia, punkt 59 ja seal viidatud kohtupraktika).

59

Leedu valitsus osutab kõne all olevate õigusnormide põhjendusena vajadusele tagada liiklusohutus, mille puhul on selge, et see on kohtupraktika kohaselt ülekaalukas üldine huvi, millega võib põhjendada kaupade vaba liikumise piirangut (eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Itaalia, punkt 60 ja seal viidatud kohtupraktika).

60

Tuleb meenutada, et samuti vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale on Euroopa Liidu tasandil täieliku ühtlustamise puudumisel – nagu on olukord teises liikmesriigis juba registreeritud sõidukite registreerimise puhul – liikmesriikide otsustada, millisel tasemel nad soovivad tagada liiklusohutust oma territooriumil, arvestades seejuures kaupade vaba liikumise nõuetega liidu piires. Selles osas on pädevate siseriiklike ametiasutuste ülesanne tõendada, et nende õigusaktid on taotletava eesmärgi saavutamiseks sobivad ega lähe kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Itaalia, punktid 61 ja 62 ning seal viidatud kohtupraktika).

61

Mis puudutab esiteks kõne all olevate õigusnormide sobivust, siis väidab Leedu valitsus, et rooli paiknemine samal pool liikluseks kasutatava teepoolega vähendab juhi nägemisulatust, teeb möödasõidud ja manöövrid märkimisväärselt keerulisemaks, eelkõige kahesuunalistel eraldusribata teedel nagu sellised, mis moodustavad suurema osa Leedu teedevõrgust, ning suurendab seega liiklusõnnetuste riski.

62

Selles osas tuleb sedastada, et siseriiklikud õigusnormid, mis keelavad liikmesriigi territooriumil registreerida sõidukit, mille roolisüsteem paikneb samal pool liikluseks kasutatava teepoolega, võivad vähendada kõnealuses liikmesriigis liiklevate selliste sõidukite hulka ning järelikult liiklusega seotud riski. Mis puutub sellisesse riski, siis see vastab tavapärasele kogemusele, mille kohaselt on rooli asukoht otseselt seotud juhi nägemisulatusega, ning lisaks kinnitab seda sõiduautode tootjate ja edasimüüjate väljakujunenud praktika, mis seisneb põhimõtteliselt selles, et igas riigis pakutakse sõidukeid, mille rool paikneb liikluseks kasutatava teepoole suhtes vastaspoolel.

63

Teiseks, mis puudutab küsimust, kas asjaomased õigusnormid ei lähe kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik, siis väidab Leedu valitsus, et ükski muu abinõu ja asendav tehniline meede ei kindlusta kõne all oleva meetmega samaväärse kaitse taset liiklusohtude osas, mida toob endaga kaasa rooli asetsemine paremal.

64

Selles suhtes tuleb kõigepealt märkida, et oht, mida sisaldab endas paremal asuva rooliga sõidukite liiklemine Leedu territooriumil, on samasugune, kui need sõidukid oleksid uued või varem teises liikmesriigis registreeritud. Uute sõidukite osas on käesoleva kohtuotsuse punktis 47 sedastatud, et seadusandja on seda võimalikku riski direktiivi 70/311 artikli 2a vastuvõtmisel arvesse võtnud.

65

Järgnevalt tuleb märkida, et vaidlusalused õigusnormid näevad ette erandid paremal asuva rooliga sõidukite kasutamisele isikute puhul, kes elavad teistes liikmesriikides, näiteks turistid, ja kes viibivad Leedus piiratud ajavahemiku jooksul, ning sõidukite puhul, mis on selles liikmesriigis registreeritud enne 1993. aastat, mis näitab, et need õigusnormid tolereerivad sellisest liiklusest lähtuvat ohtu. Liiklusohutuses tekkinud oht on sellisel juhtumil sama, seda enam, et Leedu territooriumi külastajate vool jätkub ning et seda ohtu ei saa pidada väiksemaks põhjusel, et külastajad, kes viibivad sellise sõidukiga Leedu territooriumil lühikest aega, hakkavad sõitma palju ettevaatlikumalt kui isikud, kelle sõiduk on selles liikmesriigis registreeritud. Samuti ei aita selle ohu vähendamisele kaasa enne 1993. aastat registreeritud sõidukite vananemine.

66

Lisaks on vastavalt Euroopa Kohtu käsutuses olevale teabele 22‑s liikmesriigis ehk enamikus liikmesriikides kas sõnaselgelt lubatud registreerida sõidukeid, mille juhikoht paikneb samal pool liikluseks kasutatava teepoolega, või seda tolereeritakse, kuigi teatavates liikmesriikides on teedevõrgu seisukord võrreldav Leedu Vabariigi omaga (vt analoogia alusel 28. jaanuari 2010. aasta otsus kohtuasjas C-333/08: komisjon vs. Prantsusmaa, EKL 2010, lk I-757, punkt 105).

67

Peale selle tuleb märkida, et Leedu valitsuse poolt esile toodud statistilised andmed, mis puudutavad Leedu teedevõrgus toimunud surmaga lõppenud õnnetusi, ei kinnita piisavat seost õnnetuste arvu ja paremal asuva juhikohaga sõidukite osaluse vahel neis õnnetustes. Lisaks ei saa asjakohasteks teguriteks pidada seda, et Leedu Vabariigi eripära on väga suur registreeritud autode hulk tuhande elaniku kohta ning asjaolu, et Leedus on üks liidu vanimaid sõidukiparke.

68

Lõpetuseks on oluline rõhutada, et kaupade vaba liikumise suhtes eksisteerib kõne all olevast meetmest vähem koormavaid abinõusid ja meetmeid, mis sobivad samas märkimisväärselt vähendama ohtu, mida võib endaga kaasa tuua selliste sõidukite liiklemine, mille rool paikneb samal pool liikluseks kasutatava teepoolega. Esmajoones on tähtis rõhutada, et liikmesriikidel on kaalutlusõigus kehtestada meetmeid – sealhulgas komisjoni poolt pakutuid –, mis on tehnika taseme kohaselt sobivad, et tagada sellise sõiduki juhile, mille rool paikneb samal pool liikluseks kasutatava teepoolega, piisav nähtavus nii taha kui ka ette.

69

Seepärast ei ilmne eespool toodud kaalutlusi arvesse võttes ja vastupidi eespool viidatud kohtuotsuse komisjon vs. Itaalia aluseks olnud olukorrale, et kõne all olevat meedet võiks pidada vajalikuks taotletava eesmärgi saavutamiseks. Arvestades eeltoodud kaalutlusi ei ole kõne all olev meede kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

70

Seega tuleb tuvastada, et vastavalt komisjoni hagiavaldusele on Leedu Vabariik rikkunud oma kohustusi.

71

Euroopa Kohtu kodukorra artikli 138 lõike 1 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna komisjon on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja Leedu Vabariik on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud temalt välja mõista. Vastavalt kodukorra artikli 140 lõikele 1, mille kohaselt kannavad menetlusse astuvad liikmesriigid ise oma kohtukulud, tuleb jätta Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Poola Vabariigi kohtukulud nende endi kanda.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) otsustab: