This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62011CN0242
Case C-242/11 P: Appeal brought on 20 May 2011 by Caixa Geral de Depósitos S.A against the judgment delivered on 3 March 2011 by the General Court (Eighth Chamber) in Case T-401/07 Caixa Geral de Depósitos v Commission
Kohtuasi C-242/11 P: Caixa Geral de Depósitos S.A. 20. mail 2011 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 3. märtsi 2011 . aasta otsuse peale kohtuasjas T-401/07: Caixa Geral de Depósitos versus komisjon
Kohtuasi C-242/11 P: Caixa Geral de Depósitos S.A. 20. mail 2011 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 3. märtsi 2011 . aasta otsuse peale kohtuasjas T-401/07: Caixa Geral de Depósitos versus komisjon
ELT C 219, 23.7.2011, p. 8–9
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
|
23.7.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 219/8 |
Caixa Geral de Depósitos S.A. 20. mail 2011 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 3. märtsi 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas T-401/07: Caixa Geral de Depósitos versus komisjon
(Kohtuasi C-242/11 P)
2011/C 219/12
Kohtumenetluse keel: portugali
Pooled
Apellant: Caixa Geral de Depósitos, S.A. (CGD) (esindaja: advokaat N. Ruiz)
Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Portugali Vabariik
Apellandi nõuded
|
— |
Apellant palub Euroopa Kohtul tühistada Üldkohtu otsus kohtuasjas T-401/07, lugeda esitatud tühistamishagi õiguspäraseks ja tunnistada see vastuvõetavaks, saata kohtuasi tagasi Üldkohtusse, et see kohus teeks otsuse vaidlustatud otsuse osalise tühistamise ja komisjonilt 1 925 858,61 euro suuruse summa, millele lisandub viivisintress, väljamõistmise nõude kohta, ning mõista apellandi kohtukulud välja komisjonilt. |
|
— |
Teise võimalusena palub apellant Euroopa Kohtul tühistada Üldkohtu otsus kohtuasjas T-401/07, lugeda esitatud tühistamishagi õiguspäraseks ja tunnistada see vastuvõetavaks, lahendada kohtuasi lõplikult ja rahuldada apellandi poolt Üldkohtus esitatud nõuded. |
Väited ja peamised argumendid
Apellatsioonkaebuse toetuseks esitab apellant kolm väidet:
1) Esimene väide, mis on esitatud esimese võimalusena, ning mis puudutab apellandi õigust esitada hagi ja ELTL artikli 263 rikkumist
Apellant leiab, et vaidlustatud otsus (1) puudutab teda otseselt ja isiklikult, lisaks vahendaja staatusele on nimetatud äriühing vastavalt abi heaks kiitnud otsusele ja selle rakendamiseks komisjoniga sõlmitud lepingule krediidiasutus, kes sõlmis enda nimel ja riisikol lõplike abisaajatega laenulepingud, millest tulenevad intressid, mille jaoks ERF-i toetus on antud.
Lisaks kuna CGD-le anti toetust, et hüvitada intresse, mida talle peavad maksma lõplikud abisaajad, ei uurinud Üldkohus korrektselt seda, kas vaidlustatud otsuse adressaadiks olev liikmesriik sai välistada selle otsuse õiguslikke tagajärgi CGD-le, võttes arvesse, et võimalus, et liikmesriik maksab ERF-i poolt maksmata jäänud summa, on pelgalt teoreetiline.
2) Teine väide, mis on esitatud teise võimalusena ja mis puudutab Euroopa Liidu õiguse rikkumist Üldkohtu poolt, kes jättis 3. märtsi 2011. aasta otsusega kohtuasjas T-387/07: Portugal vs. komisjon Portugali Vabariigi hagi rahuldamata
Apellant leiab, et kohtuotsuses T-387/07 ei ole kohaselt hinnatud vaidlustatud otsuses põhjenduste puudumist või ekslikku põhjendamist, kuna a) vaidlustatud otsuses ei ole selgelt välja toodud need kaks viga, mida apellandile ette heidetakse, ega lõplikku määra, mille võrra tuleb ERF-i toetust vähendada, ja b) Üldkohus ise esitas vaidlustatud otsuse õiguspärasuse toetuseks erinevad põhjendused kui need, millele tugines komisjon, kui ta põhjendas ERF-i toetuse vähendamist.
Kohtuotsus T-387/07 rikub õigusnormi, sest see asendab komisjoni põhjendused enda omadega.
3) Kolmas väide, mis on esitatud kolmanda võimalusena ja mis puudutab kulude tegeliku kandmise õiguspärasust ja määruse nr 4253/88 (2) artikli 21 lõike 1 ning lepingu rikkumist
Apellant väidab, et kohtuotsus T-387/07 ei arvesta kohaselt järgmisi rikkumisi vaidlustatud otsuses: a) faktiviga ja õigusnormi rikkumine, kuna eeldatakse, et kohalikeks investeeringuteks ette nähtud üldise toetuse esemeks oleva intressitoetuse võib lõplikele abisajatele maksta vahendaja; b) õigusnormi rikkumine, kuna on välistatud võimalus, et määruse (EMÜ) nr 2052/88 (3) artikli 13 lõikes 3 sätestatu viitab teotuse kogusuurusele; c) õigusnormi rikkumine osas, milles leitakse, et kohalikeks investeeringuteks ette nähtud üldine toetus pidi järgima tasaarvelduste süsteemi, mis tagab, et maksmata intressidele vastavad summad tasutakse erikontolt ja/või kantakse teisele pangakontole kuni 31.12.2001, mis tähendab, et kuni selle päevani ei saa neid kulutusi kantuks lugeda; d) õigusnormi rikkumine osas, milles leitakse, et kohalikeks investeeringuteks ette nähtud üldine toetus pidi järgima tasaarvelduste süsteemi, mis tagab, et 31. detsembril 2001 maksmata intressidele vastavad summad kantakse lõplikele abisaajatele ja seetõttu tasutakse erikontolt kuni 31.12.2001, mis tähendab, et kuni selle päevani ei saa neid kulutusi kantuks lugeda.
(1) Komisjoni 31. juuli 2007. aasta otsus K(2007) 3772, millega vähendati Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) antavat abi, mis puudutab komisjoni 28. juuli 1995. aasta otsuse K(95) 1769 alusel Portugalile määratud kohalikeks investeeringuteks ette nähtud üldist toetust.
(2) Nõukogu 19. detsembri 1988. aasta määrus (EMÜ) nr 4253/88, millega nähakse ette sätted määruse nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, lk 1).
(3) Nõukogu 24. juuni 1988. aasta määrus (EMÜ) nr 2052/88 struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 185, lk 9).