26.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 233/10

1.

Kas direktiivi 2004/18/EÜ (ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta) (1) käesoleva kohtumääruse punktis 10 kirjeldatud sätteid tuleb tõlgendada nii, et nendega on keelatud sellise teenuse nagu Regione Sardegna välja kuulutatud riigihanke esemeks olev teenus, mis on seotud „kultuuripaikade ja -instituutide visuaalse identiteedi ühtse süsteemi” dokumentide, levitamise ja elluviimisega Sardiinia kultuuripärandi osas, riigihankemenetluses osaleda ajutisel ettevõtjate ühendusel, mille liikmete hulka kuulub ka niisugust tüüpi riiklik haldusasutus, nagu on kirjeldatud punktis 12?

2.

Kas Itaalia õiguskorra sellised sätted nagu seadusandliku dekreediga nr 163/2006 kehtestatud riigihankelepingute seadustiku artikli 3 punktid 22 ja 19 (mille kohaselt vastavalt „mõiste „ettevõtja” hõlmab töövõtjat, tarnijat ja teenuseosutajat või nende rühma või konsortsiumi” ja „mõisted „töövõtja”, „tarnija” ja „teenuseosutaja” viitavad füüsilisele või juriidilisele isikule või üksusele, mis ei ole juriidiline isik, sh 23. juuli 1991. aasta seadusandliku dekreedi nr 240 kohaselt asutatud Euroopa majandushuvigrupp, kes „pakub turul” vastavalt ehitustööde teostamist, tooteid või teenuseid”) ning sama seadustiku artikkel 34 (milles on loetletud isikud, kellel on lubatud osaleda riigihankemenetlustes) on vastuolus direktiiviga 2004/18/EÜ, kui seda tõlgendada nii, et riigihankemenetlustes osalemise õigus on üksnes hankelepingu esemeks oleva teenuse kutselistel osutajatel ning seda ei ole riiklikel üksustel, kelle peamiseks eesmärgiks ei ole tulu teenimine, vaid näiteks teadustöö?