—

Lahti Energia Oy, esindaja: peadirektor J. Savelainen,

—

Salpausselän luonnonystävät ry, esindaja: juhataja M. Vikberg,

—

Soome valitsus, esindaja: J. Heliskoski,

—

Belgia valitsus, esindajad: T. Materne ja L. Van den Broeck,

—

Saksamaa valitsus, esindajad: M. Lumma ja B. Klein,

—

Austria valitsus, esindaja: E. Riedl,

—

Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: I. Koskinen ja A. Marghelis,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. detsembri 2000. aasta direktiivi 2000/76/EÜ jäätmete põletamise kohta (EÜT L 332, lk 91; ELT eriväljaanne 15/05, lk 353) artikli 3 tõlgendamist.

2

Taotlus on esitatud Lahti linna munitsipaalettevõtte Lahti Energia Oy (edaspidi „Lahti Energia”) ja Itä-Suomen ympäristölupavirasto (Ida-Soome keskkonnateenistus, edaspidi „ympäristölupavirasto”) vahelise kohtuvaidluse raames, mis käsitleb gaasitehasest ja elektrijaamast koosneva kompleksi suhtes direktiivi 2000/76 nõuete kohaldamist.

3

Direktiivi 2000/76 põhjendused 5 ja 27 on sõnastatud järgmiselt:

[…]

4

Selle direktiivi artiklis 3 on sätestatud:

„Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

5

Direktiivi 2000/76 artikkel 7 „Õhusaaste piirväärtused” sätestab:

„1.   Põletusrajatised kavandatakse, varustatakse, ehitatakse ja käitatakse nii, et heitgaaside puhul ei ületataks V lisas sätestatud heitmete piirväärtusi.

2.   Koospõletusrajatised kavandatakse, varustatakse, ehitatakse ja käitatakse nii, et heitgaaside puhul ei ületataks II lisas sätestatud või II lisa kohaselt piiritletud heitmete piirväärtusi.

[…]”.

6

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiivi 2006/12/EÜ jäätmete kohta (ELT L 114, lk 9), millega kodifitseeritakse selguse ja otstarbekuse huvides direktiiv 75/442, artikli 1 kohaselt kujutavad endast jäätmeid „I lisas loetletud kategooriatesse kuuluvad mis tahes ained või esemed, mille valdaja ära viskab, kavatseb ära visata või on kohustatud ära viskama”.

7

Lahti Energia taotles ympäristölupavirastolt keskkonnaluba oma gaasitehase ja elektrijaama tegevuse jaoks. See luba paluti väljastada kahest samas tegevuskohas asuvast erinevast rajatisest koosneva kompleksi jaoks, mis hõlmab jäätmetest gaasi tootvat tehast ning elektrijaama, mille aurukatlas põletataks gaasitehases toodetud ja eelnevalt puhastatud gaasi.

8

Ympäristölupavirasto väljastas Lahti Energiale ajutise keskkonnaloa, milles olid märgitud loa andmise tingimused. Nimetatud teenistus leidis, et gaasi tootev gaasitehas koos elektrijaamaga, kus seda gaasi põletatakse, kujutavad endast koospõletusrajatist direktiivi 2000/76 tähenduses.

9

Lahti Energia esitas selle otsuse peale Vaasan hallinto-oikeus’ele (Vaasa halduskohus) kaebuse, nõudes selle tuvastamist, et eraldiseisvas gaasi tootvas rajatises puhastatud ja rafineeritud gaasi põletamist keskkatlas ei saa käsitada jäätmete koospõletamisena direktiivi 2000/76 tähenduses.

10

Vaasan hallinto-oikeus jättis kaebuse rahuldamata. Ta leidis nimelt, et direktiivi 2000/76 eesmärkide saavutamine võib olla kahjustatud direktiivi kohaldamisala nii kitsa tõlgenduse korral, millest tulenevalt selle direktiivi nõudeid ei kohaldata eeltöödeldud jäätmete põletamisele. See kohus leidis ühtlasi, et kuivõrd tegemist on eraldiseisva tegevusüksusega, ei tule gaasitehast käsitada põletusrajatisena direktiivi 2000/76 tähenduses, sest gaasistamise puhul on tegemist soojustöötlemisega ning põletusrajatisena käsitamiseks peab rajatis hõlmama põletusliini.

11

Vaasan hallinto-oikeus leidis sellegipoolest, et gaasitehas ja elektrijaam kujutasid endast koos koospõletusrajatist direktiivi 2000/76 tähenduses.

12

Lahti Energia kaebas selle otsuse peale edasi Korkein hallinto-oikeus’ele (kõrgeim halduskohus), kes otsustas menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

13

Nimetatud eelotsusetaotluse alusel tehti 4. detsembri 2008. aasta otsus kohtuasjas C-317/07: Lahti Energia (EKL 2008, lk I-9051), milles Euroopa Kohus leidis:

14

Korkein hallinto-oikeus tegi pärast eespool viidatud kohtuotsust Lahti Energia põhikohtuasja menetluspooltele ettepaneku esitada oma märkused.

15

Lahti Energia teatas seega, et erinevalt sellest, mida ta oli märkinud keskkonnaloa taotluses ning oma kaebustes Vaasa hallinto-oikeusele ja eelotsusetaotluse esitanud kohtule, ei teosta ta enam gaasitehases oma projekti, mille käigus puhastatakse jäätmete soojustöötlemise tulemusel tekkinud gaasi. Sellest hoolimata väitis kaebuse esitaja põhikohtuasjas, et eespool viidatud kohtuotsusest Lahti Energia võib järeldada, et gaasilise aine põletamist elektrijaamas ei saa käsitada jäätmete põletamisena direktiivi 2000/76 tähenduses. Tema arvates saab sellist jaama kvalifitseerida koospõletusrajatisena üksnes juhul, kui see üksus kasutab peamiselt jäätmetest toodetud sünteetilist gaasi. Lahti Energia jaam kasutab sellist gaasi üksnes lisakütusena, see tähendab väikestes kogustes, mistõttu nimetatud jaama tegevus ei kuulu selle direktiivi kohaldamisalasse.

16

Neil asjaoludel otsustas Korkein hallinto-oikeus uuesti menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

17

Oma esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas direktiiv 2000/76 on kohaldatav elektrijaamale, mis kasutab tootmisel lisaks peamiselt kasutatavatele fossiilsetele kütustele lisakütusena gaasi, mis on saadud jäätmete soojustöötlemise teel tehases, kus seda gaasi ei ole puhastatud.

18

Eelotsusetaotluse esitanud kohus, Soome, Belgia ja Saksamaa valitsus ning Euroopa Ühenduste Komisjon märkisid õigesti, et eespool viidatud kohtuotsuses Lahti Energia kolmandale eelotsuse küsimusele antud vastus, millega välistati direktiivi 2000/76 kohaldamisalast elektrijaama tegevus, oli seotud asjaoluga, et selles elektrijaamas kasutatud gaas oli toodetud küll jäätmetest, kuid seda tuli gaasitehases puhastada nende jäätmete koospõletamise käigus.

19

Euroopa Kohus rõhutas selle kohtuotsuse punktis 29, et tegelikult tuleb gaasitehases jäätmete soojustöötlemise teel saadavad ained – konkreetsel juhul toorgaas – filtreerida puhastusseadme abil, mis võimaldab saada puhastatud gaasi, millest on kõrvaldatud soovimatud tahked osakesed ning mida on seeläbi võimalik kasutada kütusena.

20

Nimetatud kohtuotsuse punktide 35, 36 ja 41 kohaselt leidis Euroopa Kohus, et sellises olukorras, kus gaasitehases toodetud gaas peaks tema filtreerimise tõttu puhastusseadme abil saama fossiilsete kütustega analoogsed omadused, ei saa elektrijaama tegevus kuuluda direktiivi 2000/76 kohaldamisalasse üksnes seetõttu, et ta kasutab jäätmetest toodetud lisakütust.

21

Kui protsess viiakse gaasitehases lõpule, siis oleks elektrijaamas kasutatud puhastatud gaasil „toote” omadus direktiivi 2000/76 artikli 3 punkti 5 tähenduses.

22

Nagu märkis kohtujurist J. Kokott oma eespool viidatud kohtuotsuse Lahti Energia aluseks oleva kohtuasja ettepaneku punktides 91 ja 93, et tõelise „toote”, mis on küll jäätmetest toodetud, põletamine elektrijaamas rääkis selle vastu, et tunnustada gaasitehase ja elektrijaama vahelist tehnilis-funktsionaalset seost.

23

See oleks siiski teisiti juhul, kui – nagu on juhtunud põhikohtuasjas – gaasitehases jäätmete soojustöötlemise abil saadud gaasi ei puhastata enam nimetatud tehases, vaid see suunatakse sellisel kujul elektrijaama, et kasutada seda elektrijaamas lisakütusena.

24

Kui vaadelda sellises olukorras üksnes gaasitehase tegevust, siis ei seisne nüüdsest käsitletav protsess lihtsas jäätmete kõrvaldamises soojustöötlemise teel, mis võimaldaks sellist tehast määratleda „põletusrajatisena” direktiivi 2000/76 artikli 3 punkti 4 tähenduses (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Lahti Energia, punkt 20), kui selle protsessi tulemusel tekkivad ained seejärel põletatakse.

25

Peale selle ei saa üksnes gaasitehast enam pidada koospõletusrajatiseks, see tähendab direktiivi 2000/76 artikli 3 punkti 5 esimese lõigu kohaselt rajatiseks, mille peamine otstarve on energia või aineliste toodete tootmine ja milles kasutatakse põhi- või lisakütusena jäätmeid või kus jäätmeid töödeldakse kõrvaldamise eesmärgil soojusega (vt 11. septembri 2008. aasta otsus kohtuasjas C-251/07: Gävle Kraftwärme, EKL 2008, lk I-7047, punkt 35, ja eespool viidatud kohtuotsus Lahti Energia, punkt 26).

26

Sellises olukorras nagu nüüd põhikohtuasjas ei viida gaasitehases alustatud jäätmete soojustöötlemise protsessi – erinevalt eespool viidatud kohtuotsuse Lahti Energia punktis 36 märgitust – selles tehases lõpule, vaid gaas suunatakse nimetatud tehasest elektrijaama, et kasutada seda elektri tootmiseks, kuigi gaasil ei ole veel fossiilsete kütustega analoogseid omadusi eeskätt selle puhtuse osas.

27

Kahe erineva rajatise tegevust tuleb küll direktiivi 2000/76 kohaldamisel põhimõtteliselt eraldi uurida (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Lahti Energia, punktid 24 ja 25).

28

Siiski tuleb sellisel juhul nagu nüüd põhikohtuasjas tõdeda, et gaasitehast ja elektrijaama võib tegelikult käsitada ühe üksusena, mille eesmärk ei ole mitte toote valmistamine, vaid energia tootmine. Tegelikult toimub selles üksuses kõrvaldamise eesmärgil jäätmete tervikuna soojustöötlemine kahes etapis, millest üks toimub gaasitehases ja seisneb nimetatud jäätmete soojustöötlemises ning teine elektrijaamas, kus nimetatud tehases jäätmete soojustöötlemise tulemusel tekkinud gaasilised ained põletatakse.

29

Sellisel juhul – nagu märkis kohtujurist J. Kokott oma ettepanekus kohtuasjas, milles tehti eespool viidatud kohtuotsus Lahti Energia –, kui energia või toote tootmise protsess konkretiseerub ja viiakse lõpule alles siis, kui gaasitehases soojustöötlemise tulemusel tekkinud gaasilised ained suunatakse elektrijaama, siis tuleb tehasest ja elektrijaamast koosnevat kompleksi käsitada direktiivi 2000/76 kohaldamisel ühtsena, sest nende kahe rajatise vahel esineb tehnilis-funktsionaalne seos. Lisaks õigustab seda asjaolu, et gaasitehases alanud jäätmete soojustöötlemise tulemusel tekkinud kahjulikud ained levivad ja – vähemalt osaliselt – erituvad alles siis, kui toorgaas suunatakse elektrijaama.

30

Seoses Lahti Energia argumendiga, mille kohaselt saaks põhikohtuasjas käsitletav elektrijaam kuuluda mõiste „koospõletusrajatis” alla üksnes siis, kui ta kasutaks energia tootmisel peamiselt gaasitehases toodetud puhastamata gaasi, piisab meenutamisest, et – nagu tuleneb direktiivi 2000/76 põhjendusest 27 – ei tohiks lubada, et jäätmete koospõletamine rajatistes, mis ei ole mõeldud eeskätt jäätmete põletamiseks, põhjustab jäätmete põletamiseks mõeldud rajatistele lubatust suuremaid saasteainete heitmeid heitgaaside selles osas, mis sellisest koospõletamisest tekivad.

31

Seega tuleb vastata esimesele küsimusele, et elektrijaama, mis kasutab tehases jäätmete koospõletamise teel saadud gaasi lisakütusena tootmisel enamasti kasutatavate fossiilsete kütuste kõrval, tuleb pidada koos selle tehasega „koospõletusrajatiseks” direktiivi 2000/76 artikli 3 punkti 5 tähenduses, kui seda gaasi ei ole nimetatud tehases puhastatud.

32

Korkein hallinto-oikeus esitas oma teise küsimuse üksnes juhuks, kui vastus esimesele küsimusele on negatiivne.

33

Arvestades esimesele küsimusele antud vastust, ei ole vaja vastata eelotsusetaotluse esitanud kohtu teisele küsimusele.

34

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kaheksas koda) otsustab:

Elektrijaama, mis kasutab tehases jäätmete koospõletamise teel saadud gaasi lisakütusena tootmisel enamasti kasutatavate fossiilsete kütuste kõrval, tuleb pidada koos selle tehasega „koospõletusrajatiseks” Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. detsembri 2000. aasta direktiivi 2000/76/EÜ jäätmete põletamise kohta artikli 3 punkti 5 tähenduses, kui seda gaasi ei ole nimetatud tehases puhastatud.