Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62007FN0108

    Kohtuasi F-108/07: 15. oktoobril 2007 esitatud hagi — Bart Nijs versus kontrollikoda

    ELT C 22, 26.1.2008, p. 56–56 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    26.1.2008   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 22/56


    15. oktoobril 2007 esitatud hagi — Bart Nijs versus kontrollikoda

    (Kohtuasi F-108/07)

    (2008/C 22/108)

    Kohtumenetluse keel: prantsuse

    Pooled

    Hageja: Bart Nijs (Bereldange, Belgia) (esindaja: advokaat F. Rollinger)

    Kostja: Euroopa Ühenduste Kontrollikoda

    Hageja nõuded

    Tühistada Euroopa Ühenduste Kontrollikoja otsus kontrollikoja peasekretäri ametiaja pikendamise kohta kuueks aastaks alates 1. juulist 2007;

    teise võimalusena tühistada kaks akti, mis väidetavalt kujutavad endast „ametisse nimetava asutuse otsuseid”, vastavalt 8. detsembri 2006. aasta otsus Esimese Astme Kohtu 3. oktoobri 2006. aasta otsuse kohtuasjas T-171/05 täitmise kohta ning 12. juuli 2007. aasta otsus hageja 12. märtsi 2007. aasta kaebuse rahuldamata jätmise kohta;

    mõista kohtukulud välja kostjalt.

    Hagi sisu kirjeldus

    Oma hagi toetuseks väidab hageja eelkõige järgmist: i) kontrollikoja peasekretär on toime pannud õigusrikkumise, kui ta keeldus selle asemel, et pöörduda Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) poole, selgesõnaliselt meetmete võtmisest või küsimuse uurimisest, kui talle oli teatatud dokumentaalsetele tõenditele tuginedes pettusest seoses invaliidsuspensionide skeemiga; ii) üks ametnik on oma ametiülesandeid täitnud seadust rikkudes; iii) edutamisotsused ja nende kuupäevad jäetakse pidevalt avaldamata; iv) personalikomitee 2004. ja 2006. aasta valimised olid mitmel põhjusel ebaseaduslikud; v) enamikel juhtudel on kuritarvitatud edutamismenetlust ja üksuse juhatajale antud ametisse nimetamise pädevust ning enamikel juhtudel oli tegemist isiklike huvidega, mis võisid peaaegu kõigi otsuste puhul seada kahtluse alla ametisse nimetava asutuse sõltumatuse; vi) „ametisse nimetava asutuse otsused” lähtusid kõigi hageja ülemuste isiklikest huvidest ja selle seiga varjamisest, et ühele tema kolleegile tehti ettepanek täita ajutiselt ülemuse ülesandeid ja mitte pöörduda OLAFi poole; vii) ametisse nimetava asutuse vaidlustatud otsused põhinesid samadel ilmsetel vigadel, kui nendes kinnitatud esialgsed otsused, selles osas, milles need tuginevad kohtuotsusele, millel puudub seadusjõud, ja ilma et ühtegi hageja argumenti oleks neis ümber lükatud; viii) hindamis- ja edutamismenetluses osalevatele komisjonidele ei olnud teatatud hageja ülemuste sõltumatuse puudumisest.


    Top