1

Euroopa Ühenduste komisjon palub oma hagiavalduses Euroopa Kohtul tuvastada, et kuna Kreeka Vabariik kohaldab teistest liikmesriikidest Kreeka territooriumile imporditud kasutatud sõidukite maksustatava väärtuse kindlaksmääramisel ühtset sõiduki vanusel põhinevat kulumikriteeriumi ja on näinud ette 7%-se väärtuse vähendamise sõidukite puhul, mille vanus on kuus kuni kaksteist kuud, või 14%-se vähendamise ühe aasta vanuste sõidukite puhul, mis ei taga, et tasumisele kuuluv maks ei ületa, olgu kas või mõnel juhul, liikmesriigi territooriumil varem registreeritud sarnaste kasutatud sõidukite hinnas sisalduvat jääkmaksu, samas kui kulumi arvestamise aluseid ei ole avalikkusele teatavaks tehtud ja sõiduki ülevaatusel asjatundjate poolt tuleb tasuda 300 euro suurune lõiv, on Kreeka Vabariik rikkunud EÜ artiklist 90 tulenevaid kohustusi.

2

Seaduse nr 2960/2001 riikliku tolliseadustiku (FEK A’265) kohta, mida on muudetud seadusega nr 3156/2003 (FEK A’157, edaspidi „seadus nr 2960/2001”) artikli 126 lõike 1 punkt a määratleb imporditud kasutatud sõidukite registreerimismaksu arvutamise jaoks nende maksustatava väärtuse järgnevalt:

„[…]

Kasutatud sõiduautode puhul lähtutakse […] vastava sõiduki hulgimüügihinnast selle rahvusvahelisel turul kasutuselevõtu hetkel, vähendades seda hinda, et kajastada tavalisest kasutamisest või muudest põhjustest tingitud kulumist, vastavalt järgmistele kulumiprotsentidele:

6 ja 12 kuu vahel pärast sõiduki esimest kasutuselevõttu ja tingimusel, et see on läbinud rohkem kui 6000 kilomeetrit, kulum 7%.

3

Seaduse nr 2960/2001 artikli 126 lõige 5 sätestab, et kui kasutatud sõiduauto omanik vaidlustab sama artikli lõike 1 punktis a toodud kulumiskaala alusel arvestatud registreerimismaksu summa, määrab maksustatava väärtuse kindlaks asjatundjate komitee, kes tegutseb kaebuste lahendamise komisjonina, nii et registreerimismaks oleks võrdne sama marki, sama mudeli ja sama veojõusüsteemiga sõiduki, või selle puudumisel samal aastal, kui asjassepuutuv sõiduk võeti kasutusele teises Euroopa Liidu liikmesriigis, Kreekas kasutusele võetud sarnase või võrdväärse sõiduki väärtuses sisalduva jääkmaksu summaga. Sõidukite tegelikku seisukorda uurivad kaebuste lahendamise komisjonid moodustatakse tollipiirkondade asukohtades ja nende liikmeteks on nii tollipiirkonna esindaja, transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja kui sõiduki omanik või tema volitatud esindaja. Selleks, et kaebuste lahendamise komisjon saaks asuda sõidukit üle vaatama, peab selle omanik tasuma lõivu summas 300 eurot.

4

Majandus- ja finantsasjade riigisekretäri 27. jaanuari 2004. aasta otsus (FEK B 207) F.112/50 A.Y.O.O. määrab kindlaks tunnused, mis võimaldavad seaduse nr 2960/2001 artikli 126 lõikes 5 ettenähtud kaebuste lahendamise komisjonidel hinnata kasutatud sõiduautode tegelikku seisukorda. Nii sätestavad selle otsuse artikli 2 punktid b ja c, et kaebuste lahendamise komisjon:

„6.   analüüsib sõiduki mehaanilist seisukorda, kontrollides selle keret, mootorit, akut, elektrisüsteemi, kummide olukorda ja hindab iga vastava osa töökorras olekut, samas sõiduki välimuse osas peab ta kontrollima värvi liiki ja seisukorda;

5

Euroopa Kohus tuvastas 23. oktoobri 1997. aasta otsusega kohtuasjas C-375/95: komisjon vs. Kreeka (EKL 1997, lk I-5981), et kuna Kreeka Vabariik määras tarbimise erimaksu ja ühetaolise erilisandmaksu kohaldamiseks imporditud kasutatud sõidukite maksustatava väärtuse kindlaks nii, et vähendas vastavate uute autode hinda 5% võrra asjassepuutuvate sõidukite vanuse iga aasta kohta, ning samas maksimaalne vähendamine ei võinud põhimõtteliselt ületada 20%, siis rikkus Kreeka Vabariik EÜ artiklist 95 (muudetud artikliks 90) tulenevaid kohustusi.

6

Nimetatud otsuse täitmiseks kujundas Kreeka Vabariik aastail 1999, 2001 ja 2003 ümber asjassepuutuvate sõidukite maksustamise süsteemi, asendades tarbimise erimaksu ja ühetaolise erilisandmaksu kohaldamise registreerimismaksuga ning muutes nimetatud sõidukite maksustatava väärtuse arvutamise meetodit. 2003. aastal loodi kaebuste lahendamise komisjonid nende normide kohaldamisel tõusetunud vaidluste lahendamiseks.

7

Komisjon leidis sellegipoolest, et niiviisi muudetud Kreeka õigusnormid kasutavad skaalat, mis lähtub ühestainsast sõiduki kulumi kriteeriumist (kasutamise kestus maksustamise päeval), mis ei kajasta tegelikku kulumit piisava täpsusega selleks, et vältida tõenäosust, et imporditud kasutatud sõidukitele kohaldatakse maksu, mis ületab varem Kreekas registreeritud sarnaste või võrdväärsete sõidukite väärtuses sisalduva jääkmaksu summat. Komisjon leiab, et nimetatud skaala, mis võib, olgu kasvõi mõnedel juhtudel, tuua kaasa imporditud sõidukite maksustamise kõrgema maksuga, on vastuolus EÜ artikliga 90.

8

Komisjon saatis Kreeka Vabariigile 24. aprillil 2004 kirjeldatud regulatsiooni kritiseeriva märgukirja, millele 9. juulil 2004 järgnes täiendav märgukiri, milles arvestati kaebuste lahendamise komisjonide loomisega. Liikmesriigi vastuse saamise järel esitas komisjon talle 13. juulil 2005 põhjendatud arvamuse. Leides, et Kreeka Vabariigi vastus sellele arvamusele ei olnud rahuldav, otsustas komisjon algatada käesoleva kohtuasja.

9

Komisjoni väitel on Kreeka Vabariik rikkunud EÜ artiklist 90 tulenevaid kohustusi, kasutades imporditud kasutatud sõidukite maksustatava väärtuse kindlaksmääramisel ühtset sõiduki vanusel põhinevat kulumikriteeriumi. Selline süsteem ei taga, et olgu kasvõi üksikutel juhtudel, ei maksustataks imporditud kaupu kõrgemalt kui liikmesriigi kaupu.

10

Kuigi Kreeka õigusnormidega, 2003. aastal muudetud kujul, sätestatud kulumiskaala läheneb rohkem imporditud kasutatud sõidukite tegelikule väärtusele, ei saa seda siiski pidada vajalikul määral täpseks. 7%-se kulumi arvestamine sõidukitele, mille vanus on kuus kuni kaksteist kuud, ja 14%-se kulumi arvestamine aastavanustele sõidukitele ei kajasta praktiliselt ühelgi juhul realistlikult sõiduki tegeliku väärtuse vähenemist. See skaala peaks põhinema kiiremal kulumil ja hõlmama kõiki sõidukeid. Samas ei ilmne vaadeldavatest õigusnormidest, et peale vanuse oleks arvesse võetud ka muid kriteeriume, näiteks selliseid, mis on välja pakutud Euroopa Kohtu kohtupraktikas.

11

Lisaks ei vasta Kreeka õigusnormid Euroopa Kohtu praktikale, mille kohaselt juhul, kui liikmesriik kohaldab teistest liikmesriikidest imporditud kasutatud sõidukitele maksustamise süsteemi, mille puhul sõiduki tegelik kulum on määratletud siseriiklikus õiguses sätestatud kriteeriumide põhjal üldiselt ja abstraktselt, nõuab EÜ artikli 90 esimene lõige, et seda maksustamise süsteemi tuleb muuta nii, et oleks välistatud süsteemi diskrimineeriv toime, arvestades seda liiki süsteemile omaseid mõistlike ümardusi.

12

Esiteks tuleneb kõnealusest kohtupraktikast, et sõidukite kulumi kindlamääralise arvutamismeetodi kriteeriumide avaldamine on möödapääsmatu vaadeldava maksustamise süsteemi läbipaistvuse tagamiseks. Samas keeldus Kreeka valitsus ametlikult Kreeka automüüjate ja maaletoojate liidule antud hetkel kinnitatud maksustatavat väärtust puudutava teabe väljastamisest. Selles osas ei piisa vanusega seotud üldiste kriteeriumide avaldamisest, vaid avalikustada tuleks ka nimetatud kriteeriumide põhjal kinnitatud kindlate väärtuste tabelid. Taolise avalikustamise puudumine toob kaasa ohu, et ametivõimud määravad maksustatavad väärtused kindlaks meelevaldselt. Veel leiab komisjon, et samamoodi nagu kinnisvara objektiivsete väärtuste kindlaksmääramine toimub seadusega, peaks loodama võrdväärne süsteem sõidukite jaoks. Komisjon viitab selles osas autoklubide ajakirjades avaldatavatele hindadele, näitamaks, et kasutatud autode väärtuse kohta on võimalik koostada võrdlustabeleid.

13

Komisjon lisab, et ta ei ole kunagi nõudnud, et avaldataks mõne teatava turustaja küsitavaid hindu ja et seetõttu on asjatu tugineda müügihindu kaitsvale äri- ja ametisaladusele, ning teoreetilisele võimalusele, et eraisik palub pädevatel ametivõimudel need hinnad endale teatada.

14

Lisaks, samal ajal kui komisjon kinnitab, et pooldab kaebuste lahendamise komisjonide asutamist, märgib ta esiteks, et niikaua kui ühelainsal kriteeriumil põhinev maksustatava väärtuse arvestamise skaalat ei muudeta, ei ole kaebuste lahendamise komisjoni menetluses võimalik ületada selle arvutusmeetodi lünki ning täita nõuet, et maksusumma ei ületa, olgu kasvõi üksikutel juhtudel, Kreekas varem registreeritud sarnaste sõidukite väärtuses sisalduva jääkmaksu summat. Kaebuste lahendamise komisjonidesse pöördumine peaks piirduma juhtudega, kui erandlikult on vaja parandada korrektselt ülesehitatud süsteemi marginaalseid kohaldamisvigu, mitte täitma puuduliku süsteemi asendaja rolli. Teiseks, kohustus maksta 300 euro suurust lõivu mõjutab maksukohustuslasi loobuma kaebemenetluse algatamisest. Niisiis, õigussüsteemi läbipaistmatuse tõttu, millega asjassepuutuv maksusumma kindlaks määratakse, ja kohustuse tõttu tasuda nimetatud menetluse algatamisel lõivu, on see tegelikkuses viljatu ja kasutu, mida muuhulgas tõendab esitatud kaebuste vähene arv.

15

Kreeka Vabariik vaidleb vastu sellele, et tema imporditud kasutatud sõidukite maksustamise süsteemi puhul on tegemist EÜ artikli 90 rikkumisega.

16

Esiteks liidab see süsteem tegelikult endasse enamuse kohtupraktikas nõutavatest kriteeriumidest. Esiteks, selleks et sõiduki väärtuse kindlaksmääramiseks välja selgitada sõiduki lagunemine ja seega tema kulum, tuleb esiteks arvestada nii tavalisest kasutamisest või muudest põhjustest tingitud kulumist kui, sõidukite puhul, mille vanus on kuus kuni kaksteist aastat, läbisõidetud kilomeetreid, ja teiseks sõiduki tüüpi, kuna arvutamise aluseks olev hulgimüügihind määratakse kindlaks sõidukite turustajate poolt tolliametile esitatud hinnakirjade alusel, mis on koostatud lähtuvalt mootori mahust ja mudelist.

17

Kreeka Vabariigi väitel põhineb komisjoni seisukoht nõudmisel, et peab olema hulk kriteeriumeid, samas kui komisjon ei täpsusta edasi, milline peaks olema nende omavaheline kombinatsioon, ega arvesta asjaoluga, et ükski seadusega kehtestatud kriteerium ei saa olla täiesti täpselt vastavuses sõiduki tegeliku kulumiga. Lisaks võib selle nõude tulemuseks olla keerukate arvutusüsteemide kohaldamine, mis võib saada takistuseks kasutatud sõidukite importimisel.

18

Kreeka Vabariik väidab veel, et kehtiv süsteem soodustas kasutatud autode importi, mis kolmekordistus aastail 2002-2005, mis tõendab, et tegemist on objektiivse ja realistliku lähenemisega nimetatud sõidukite amortiseerumisele.

19

Käsitledes teiseks nende kriteeriumite väidetavat avaldamata jätmist, mille põhjal maksustatav väärtus kindlaks määratakse, väidab Kreeka Vabariik kõigepealt, et tollidokumentidel olevad andmed on kaitstud ametisaladusega ja automüüjate esitatud hulgimüügi hinnakirjade kolmandatele isikutele avaldamist takistab nii ameti- kui ärisaladus. Lisaks, nii eraisikute kasutatud sõidukite kulumikriteeriumid kui asjaolud, mis võimaldavad kaebuste lahendamise komisjonidel hinnata nende tegeliku seisukorda, avaldatakse täielikult ning need on avalikkusele kättesaadavad. Seega võib imporditud sõiduki omanik enne tollivormistuse tegemist pöörduda rahandusministeeriumisse, et saada teada kõik tegurid, mis mõjutavad antud sõiduki maksustatava väärtuse kindlaksmääramist.

20

Lisaks on ajakirjades avaldatavad jaemüügihinnad üksnes orienteeruvad ning neid ei saa kasutada usaldusväärsete, kindlate allikatena. Samas võib kaebuste lahendamise komisjon neid hindu arvesse võtta, juhul kui sõiduki omanik väidab, et nende hindade ja tollivormistuse tegemisel määratud hinna vahel on oluline erinevus.

21

Kreeka Vabariik väidab, et komisjoni ettepanek avaldada võrdlusväärtuste tabelid sarnaselt kinnisasjade kindlaksmääratud väärtustele ei ole asjakohane. Viimasel juhul kajastavad nimetatud väärtused mitte keskmisi turu poolt määratud hindu, vaid õigusnorme, mis sisaldavad pädevate maksuhaldurite poolt tehtud hindamiste põhjal kehtestatud maksustatavaid väärtusi. Lisaks soovitab komisjon avalikustada jaemüüjate keskmisi hindu, samas kui Kreeka süsteem põhineb hulgimüügihindadel.

22

Kolmandaks väidab Kreeka Vabariik seoses võimalusega vaidlustada kindlamääralise arvutusmeetodi kohaldamine kaebuste lahendamise komisjonides, et nende komisjonide loomise eesmärk, koos objektiivse kulumiskaala kohaldamisega, on igal juhul vältida EÜ artikli 90 rikkumist registreerimismaksuga maksustamise käigus. Nii on Kreeka õigusnormid kooskõlas kohtupraktikaga, mille kohaselt väldib imporditud sõiduki omanikule antud võimalus vaidlustada kindla määraga skaala kohaldamine tema sõidukit puudutavas osas, kui ta tõendab, et nõutav maksusumma on suurem kui Kreekas varem registreeritud sarnaste sõidukite väärtuses sisalduva jääkmaksu summa, sellisel skaalal põhineva maksustamise süsteemi võimalikku diskrimineerivat mõju. Kaebuste lahendamise komisjonide loomine vastab ka komisjoni esitatud eraisikute sõidukite maksustamise direktiivi ettepanekus [KOM(2005) 261 (lõplik)], esitatud nõudmistele, täpsemalt selle direktiivi ettepaneku artikli 10 lõikes 3 sätestatud tingimustele osas, mis puudutab väärtusskaalat.

23

Lõpuks, avaliku võimu poolt kehtestatud 300 euro suurune lõiv tasuna kaebuste lahendamise komisjoni poolt sõidukile tehtud ekspertiisi eest ei mõjuta ühtegi maksukohustuslast loobuma sellisele komisjonile kaebuse esitamisest, selleks et toetada oma väiteid eesmärgiga saada oma sõidukile suurem kulumimäär, kui sel isikul on tõepoolest alust arvata, et tolliasutus on sõiduki väärtuse üle hinnanud. Kaebuste lahendamise komisjonidele esitatud vähene asjade arv näitab, et Kreeka regulatsioon võimaldab saavutada Euroopa Kohtu poolt seatud eesmärke.

24

Kasutatud imporditud mootorsõidukite maksustamise küsimuses on Euroopa Kohus märkinud, et EÜ artikli 90 eesmärk on tagada riigimaksude täielik neutraalsus siseriiklikul turul juba olevate toodete ja imporditud toodete vahelise konkurentsi osas (vt 29. aprilli 2004. aasta otsus kohtuasjas C-387/01: Weigel, EKL 2004, lk I-4981, punkt 66; 5. oktoobril 2006. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-290/05 ja C-333/05: Nádasdi ja Németh, EKL 2005, lk I-10115, punkt 46, samuti 18. jaanuari 2007. aasta otsus kohtuasjas C-313/05: Brzeziński, EKL 2007, lk I-513, punkt 28).

25

Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et EÜ artikli 90 esimest lõiget rikutakse juhul, kui imporditud kaubale kehtivat maksu ja liikmesriigi sarnasele kaubale kehtivat maksu arvutatakse erineval viisil ja erinevate meetodite põhjal, mis, olgu kas või ainult teatavatel juhtudel, toovad kaasa imporditud kauba kõrgema maksustamise (vt eelkõige eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Kreeka, punkt 20 ja viidatud kohtupraktika; 22. veebruari 2001. aasta otsus kohtuasjas C-393/98: Gomes Valente, EKL 1998, lk I-1327, punkt 21, samuti 19. septembri 2002. aasta otsus kohtuasjas C-101/00: Tulliasiamies ja Siilin, EKL 2002, lk I-7487, punkt 53).

26

Euroopa Kohus on samuti leidnud, et EÜ artikliga 90 on vastuolus ka maksu võtmine teisest liikmesriigist pärinevale kasutatud sõidukitelt juhul, kui selle maksu summa, arvutatuna selle sõiduki tegelikku kulumit arvestamata, ületab liikmesriigi territooriumil varem registreeritud sarnaste kasutatud sõidukite väärtuses sisalduva jääkmaksu summat (9. märtsi 1995. aasta otsus kohtuasjas C-345/93: Nunes Tadeu, EKL 1995, lk I-479, punkt 20, ja eespool viidatud kohtuotsus Gomes Valente, punkt 23).

27

EÜ artikli 90 CE kohaldamisel, täpsemalt selle kohaldamisel selleks, et võrrelda imporditud kasutatud sõidukite ja kohapealt ostetud kasutatud sõidukite maksustamise korda, tuleb arvesse võtta mitte üksnes liikmesriigi kaupadele ja imporditud kaupadele otseselt või kaudselt kehtivat maksumäära, vaid ka vaid ka kõnealuse maksu baasi ja selle kohaldamise meetodit (vt 22. märtsi 1977. aasta otsus kohtuasjas 74/76: Ianelli & Volpi, EKL 1977, lk 557, punkt 21; 11. detsembri 1990. aasta otsus kohtuasjas C-47/88: komisjon vs. Taani, EKL 1990, lk I-4509, punkt 18, ja eespool viidatud kohtuotsus Nunes Tadeu, punkt 12).

28

Täpsemalt, liikmesriik ei või võtta imporditud kasutatud sõidukitelt maksu, võttes aluseks selle sõiduki väärtusest kõrgema väärtuse, mille tagajärjel maksustatakse seda kõrgemalt kui liikmesriigi turul olevaid sarnaseid kasutatud sõidukeid (vt eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Taani, punkt 22). Ametivõimude poolt imporditud kasutatud sõidukile selle maksubaasina määratav hind peaks õiglaselt kajastama liikmesriigi territooriumil juba registreeritud sarnase sõiduki hinda (vt eespool viidatud kohtuotsus Weigel, punkt 71).

29

Selles osas on Euroopa Kohus leidnud, et sõidukite tegeliku kulumi hindamine ei peaks tingimata toimuma iga üksiku sõiduki hindamise või ekspertiisi põhjal. Sellisele süsteemile omase koormuse vältimiseks võib liikmesriik õigus- või haldusnormidega kehtestatud ja selliste kriteeriumite põhjal nagu vanus, läbisõit, üldine seisukord, jõuallikas, sõiduki mark või mudel arvutatud kindla määraga skaalade abil kindlaks määrata kasutatud sõidukite väärtuse, mis üldreeglina on väga lähedane nende tegelikule väärtusele (eespool viidatud kohtuotsused Gomes Valente, punkt 24, ja Weigel, punkt 73).

30

Sellised skaalad peavad igal juhul arvestama asjaolu, et sõiduautode igaaastane kulum on märgatavalt suurem kui 5% ja et see kulum ei ole lineaarne, iseäranis esimestel aastatel, mil see väljendub palju tugevamini kui hiljem. Lisaks algab sõiduki kulum selle müügist või kasutusele võtmisest (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsused komisjon vs. Kreeka, punkt 22, ning Tulliasiamies ja Siilin, punkt 78).

31

Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et selleks, et üldiste kriteeriumide põhjal imporditud kasutatud sõidukite tegelikku kulumit arvestav maksustamise süsteem oleks EÜ artikliga 90 kooskõlas, on vaja, et see oleks üles ehitatud nii, et kui välja arvata seda tüüpi süsteemile sisemiselt omased mõistlikud ümardused, oleks välistatud igasugune diskrimineeriv mõju (eespool viidatud kohtuotsus Gomes Valente, punkt 26; ja eespool viidatud kohtuotsused komisjon vs. Kreeka, punkt 29, ja Brzeziński, punkt 40).

32

Käesoleval juhul tuleb esmalt märkida, et Kreeka imporditud kasutatud sõidukite maksustamise süsteem põhineb vaadeldavale sõidukile vastava sõiduki rahvusvahelisel turul kasutusse võtmise hetkel kehtival hulgimüügihinnal. Seda hinda vähendatakse sõiduki vanusest sõltuva kulumiprotsendi kohaldamise teel, et võtta arvesse tavalisest kasutamisest või muudest põhjustest tingitud väärtuse vähenemist. Läbisõitu võetakse arvesse ainult siis, kui tegemist on kuu kuni kaheteistkümne kuu vanuse sõidukitega; kui need on läbi sõitnud rohkem kui 6000 kilomeetrit, kohaldatakse kulumit määraga 7%.

33

Käsitledes esiteks maksustava väärtuse arvutamise baasi, tuleb märkida, et kuigi liikmesriigi ametiasutused võivad, nii nagu väidab komisjon, viidata trükisele, milles on ära toodud kasutatud sõidukite keskmised hinnad, või selles sektoris võrdlusallikana kasutatavale jooksvale hinnakirjale (eespool viidatud kohtuotsused Gomes Valente, punkt 25, ja Weigel, punkt 74), ei saa Kreeka Vabariigile ette heita tuginemist imporditud sõiduki kasutusse võtmise ajal kehtinud vastava sõiduki hulgimüügihinnale.

34

Euroopa Kohus on seoses liikmesriigi regulatsiooni vastavusega EÜ artiklile 90 leidnud, et see regulatsioon võib imporditud kasutatud sõiduki maksustatava väärtuse kindlaksmääramisel tugineda uue sõiduki väärtusele, tingimusel1 et tasumisele kuuluva maksu arvutamisel võrdlusalusena kasutatav sõiduk on sarnane, mis tähendab mudeli, tüübi ja teiste tunnuste, nagu jõuallikas ja varustus, arvesse võtmist (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Tulliasiamies ja Siilin, punktid 73–76).

35

Vaidlust ei ole selle üle, et sõidukite hulgimüügihinnad määratakse sõiduautode tootjate poolt ja need on ära toodud viimaste poolt levitatavates ametlikes kataloogides. Nagu Kreeka Vabariik kohtuistungil märkis, ilma et komisjon oleks talle vastu vaielnud, arvestavad need hinnad nii asjassepuutuva sõiduki mootorimahtu kui mudelit, ning samuti teatavaid tehnilisi tunnuseid, nagu jõuallikas, mootori võimsus, silindrite ja uste arv.

36

Teiseks, kulumiskaala osas on eespool punktis 30 on välja toodud, et sõiduki kulumine algab selle ostmisest või kasutusse võtmisest. Lisaks on Euroopa Kohus leidnud, et kasutatud sõidukite maksustamine registreerimismaksuga, mille aluseks võetakse vähemalt 90% uue sõiduki väärtusest, kujutab endast üldjuhul nende sõidukite ilmset ülemaksustamist võrreldes liikmesriigi turult ostetud varem registreeritud sõidukite registreerimismaksu jääkväärtusega, sõltumata nende vanusest või kasutamisest (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Taani, punkt 20).

37

Nii nagu on märgitud käesoleva otsuse punktis 29, on Euroopa Kohus välja toonud, kehtestamata küll ammendavat või kohustuslikku nimekirja, objektiivsed kriteeriumid, mida võib kasutada kindla määraga skaala alusena. Kohus on maininud nii sõiduki vanust kui läbisõitu, üldist seisukorda, jõuallikat, marki või mudelit.

38

Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et Kreeka regulatsioon näeb ette kulumi arvestamist alles alates sellest, kui sõiduk on kuus kuud vana ja läbi sõitnud rohkem kui 6000 kilomeetrit. Sellest järeldub esiteks, et Kreeka Vabariik kohaldab teisest liikmesriigist imporditud kasutatud sõidukile maksustamise süsteemi, mille kohaselt tasumisele kuuluv maks on võrdne sarnaselt uuelt sõidukilt tasutava maksuga kuue esimese kuu jooksul arvates nimetatud sõiduki kasutusele võtmisest, sõltumata läbisõidetud kilomeetrite arvust. Sama kehtib ka kuu kuni kaheteistkümne kuu vanuste imporditud kasutatud sõidukite kohta, mis on läbi sõitnud vähem kui 6000 kilomeetrit.

39

Teiseks tuleb märkida, et kuigi kasutatud sõidukite hindamise alusena kasutatav hulgimüügihind võtab arvesse sõiduki tüübi, s.o mootorimahu, mudeli ja teised tehnilised näitajad nagu jõuallikas, tuleb samas tõdeda, et seejärel maksustatava väärtuse kindlaksmääramiseks kohaldatav kulumiskaala põhineb ühelainsal kriteeriumil, milleks on sõiduki vanus. Üksnes selle tingimuse märkimisest, et sõiduk on läbi sõitnud rohkem kui 6000 kilomeetrit, kui tema vanus on 6 ja 12 kuu vahel, ei ole võimalik järeldada, et see skaala arvestab sõiduki läbisõitu, eelkõige seetõttu, et tegemist on kasutamislävega, millest allpool ei kohaldata mingit kulumimäära, kui sõiduk ei ole ühe aasta vanune.

40

Samas on juhul, kui sõidukit kasutatakse selle esimeste kasutusaastate jooksul intensiivselt, selle kulumine ja seega ka väärtuse vähenemine märksa suuremad kui siis, kui sõidukit kasutatakse „tavaliselt”. Kuna kõnealune seadus ei arvesta sellise sõiduki kulumi arvutamisel läbisõitu, kohaldatakse sellele sõidukile tema vanusele vastavat kulumimäära. Sellisel juhul kinnitatakse vaadeldava sõiduki väärtus, mis on registreerimismaksu aluseks, ülemäära kõrgel tasemel, mille tulemusel ilma sõiduki tegelikku kulumit arvestamata arvutatud maks ületab varem liikmesriigi territooriumil registreeritud sarnaste kasutatud sõidukite hinnas sisalduva jääkmaksu.

41

Vastupidiselt Kreeka Vabariigi poolt väidatule ei piisa maksustamise süsteemi EÜ artikliga 90 vastuollu sattumise vältimiseks sellest, et sõiduki intensiivse kasutamise korral on selle omanikul võimalus vaidlustada kindla määraga skaala kohaldamine.

42

Käesoleva otsuse punktis 29 on sedastatud, et kuigi liikmesriik võib vältida iga üksiku sõiduki ekspertiisil põhinevat koormavat süsteemi, kasutades kindla määraga skaalat, on lisaks tarvis, et selline skaala võimaldaks kindlaks määrata kasutatud sõidukite väärtuse, mis peaks üldreeglina olema lähedane selle tegelikule väärtusele.

43

Eelnevast tuleneb, et juhul kui läbisõitu arvesse ei võeta, ei lähene kõnealuse regulatsiooniga kehtestatud skaala üldreeglina mõistliku ligikaudse täpsusega imporditud kasutatud sõidukite tegelikule väärtusele.

44

Neil asjaoludel ei saa nõustuda Kreega Vabariigi väitega, mille kohaselt tõendab imporditud kasutatud sõiduautode arvu kasv, et vaadeldav meede ei avalda impordile negatiivset mõju. See kasv ei kinnita, et vaadeldav maksustamise süsteem võimaldab vastavalt käesoleva otsuse punktis 29 viidatud kohtupraktikale kindlaks määrata kasutatud sõidukite väärtuse, mis üldreeglina peaks olema väga lähedane nende tegelikule väärtusele.

45

Lisaks, sõltumata juhtumitest, mil sõidukeid on nende esimeste kasutusaastate jooksul intensiivselt kasutatud, märgib komisjon, et viis, kuidas Kreeka maksustamise süsteemi teatavad osad on üles ehitatud, ei taga diskrimineeriva mõju täielikku puudumist.

46

Selles osas peavad esiteks selleks, et taoline kord oleks kooskõlas EÜ artikliga 90, kriteeriumid, millel sõidukite kindla määraga kulumiarvutamise meetod põhineb, olema avalikkusele teatavaks tehtud (vt eespool viidatud kohtuotsus Tulliasiamies ja Siilin, punkt 87).

47

Käesoleval juhul tuleb välja tuua, et kasutatud sõiduautode kulumikriteeriumid on loetletud seaduse nr 2960/2001 artikli 126 lõikes 1, ning et tunnused, mis võimaldavad kaebuste lahendamise komisjonidel hinnata neile esitatud sõidukite tegelikku väärtust, on kirjas majandus- ja finantsasjade riigisekretäri otsuse F.112/50 A.Y.O.O. artiklis 2.

48

Olgugi et, nagu rõhutab Kreeka Vabariik, automüüjate poolt tolliasutustele esitatud hulgimüügi hinnakirjade avaldamist kolmandatele isikutele takistab ameti- ja ärisaladus, ilmneb Euroopa Kohtu esitatud küsimustele kohtuistungil antud vastustest, et seaduse nr 2960/1999 haldusmenetluse seadustiku kehtestamise kohta artikli 5 lõike  2 kohaselt, võivad kõik isikud, kellel on õiguspärane huvi, saada sellekohase nõude esitamisel teavet selliste avalike teenistuste poolt säilitatavate, teabenõudjat puudutavate asjadega seonduvate dokumentide kohta, mis on või on olnud nende teenistuste menetluses. Nii võib isik pöörduda pädevate ametiasutuste poole nimetatud sõiduki maksustamisbaasina kasutatava hulgimüügihinna teadasaamiseks.

49

Kuna hulgimüügihinda tuleb pidada sel viisil avalikkusele teatavaks tehtuks, ei saa toetada komisjoni argumenti, et see tuleks asendada autoklubide ajakirjades avaldatavate hindadega. Sellega seoses, nii nagu on märkinud Kreeka Vabariik, ilma et komisjon talle vastu oleks vaielnud, tuleb juhul, kui maksukohustuslane, kes väidab, et orienteeruvate hulgimüügihindade ja tema sõiduki tollivormistusel aluseksvõetud hinna vahel on oluline vahe, esitab kaebuse kaebuste lahendamise komisjonile, arvesse võtta ajakirjanduses avaldatud hindu nii, et registreerimismaks ei ületaks vastavalt Kreeka õigusnormide sätetele Kreeka territooriumil varem registreeritud sarnaste kasutatud sõidukite hinnas sisalduvat jääkmaksu.

50

Lisaks eeldab kasutatud autode maksustamise süsteemi kooskõla EÜ artikliga 90, võttes üldiste kriteeriumide põhjal arvesse sõidukite tegelikku kulumit, et sellise sõiduki omanikul on võimalus vastu vaielda sellise kindla määraga arvustusmeetodi kohaldamisele antud sõidukile, et tõendada, et selle meetodi tagajärg on liikmesriigi territooriumil varem registreeritud sarnaste kasutatud sõidukite hinnas sisalduvast jääkmaksust kõrgemalt maksustamine (eespool viidatud kohtuotsus Tulliasiamies ja Siilin, punkt 88).

51

Tuleb märkida, et kaebuste lahendamise komisjonide asutamisega kavatses Kreeka seadusandja järgida Euroopa Kohtu kohtupraktikat.

52

Komisjon väidab sellegipoolest, et kaebemenetlus ei anna tegelikku võimalust kindla määraga arvutusmeetodi vaidlustamiseks, kuna maksukohustuslane peab tasuma 300 euro suuruse lõivu, mis tasumisele kuuluvat maksu silmas pidades võib osutuda takistuseks võimalusele esitada kaebus kaebuste lahendamise komisjonile.

53

Tuleb märkida, et lõiv võib mõjutada sõiduki omanikku kaebuste lahendamise komisjoni pöördumisest loobuma üksnes juhul, kui see lõiv moodustab vaidlustatud registreerimismaksust olulise osa.

54

Sellega seoses märkis Kreeka Vabariik kohtuistungil, et registreerimismaks sõltub vaadeldava sõiduki mootori mahust. Nii võrdub registreerimismaks 20 protsendiga maksubaasist sõiduki puhul, mille mootorimaht on 1000–1600 cm3; 30 protsendiga maksubaasist sõiduki puhul, mille mootorimaht on 1601–800 cm3; 40 protsendiga maksubaasist sõiduki puhul, mille mootorimaht on 1801–2000 cm3; ja50 protsendiga maksubaasist sõiduki puhul, mille mootorimaht on rohkem kui 2000 cm3.

55

Kreeka Vabariik märkis lisaks, ilma et komisjon oleks talle vastu vaielnud, et enamus kasutatud sõidukite impordijuhtumeid puudutab suure mootorimahuga (2000cm3 ja enam) sõidukeid, mille väärtus on üsna kõrge ja mille registreerimismaks on seetõttu suhteliselt suur.

56

Selles kontekstis on näha, et võrreldes nõutava registreerimismaksuga on kõnealuse lõivu puhul üldiselt tegemist väikese summaga.

57

Lisaks, nagu Kreeka Vabariik kohtuistungil märkis, ilma et komisjon oleks talle vastu vaielnud, on vaadeldav lõiv võrdne või isegi madalam, kui tehnilise eraekspertiisi maksumus.

58

Seetõttu tuleb sedastada, et kõnealune lõiv ei ole selline, mis võiks mõjutada omanikku loobuma pöördumast kaebuste lahendamise komisjoni eesmärgiga teha kindlaks, et tema sõidukile Kreeka õigusnormidega ettenähtud skaalale vastavalt kohaldatav registreerimismaks ei ületaks Kreekas varem registreeritud sarnase kasutatud sõiduki hinnas sisalduvat jääkmaksu.

59

Neil asjaoludel on etteheide seoses Kreeka Vabariigil tulenevalt EÜ artiklist 90 lasuvate kohustustega põhjendatud osas, et sellesse liikmesriiki imporditud kasutatud sõidukite maksustamise süsteem tugineb vaid ühele, sõiduki vanusel põhinevale kulumikriteeriumile, mis ei taga, et nimetatud sõiduki väärtuseks kinnitataks summa, mis oleks väga lähedane selle tegelikule väärtusele. Seetõttu ei välista selline maksustamise meetod, et imporditud kasutatud sõidukitele kohaldatakse maksu, mille summa on suurem, kui Kreeka territooriumil varem registreeritud sarnaste kasutatud sõidukite hinnas sisalduv jääkmaks.

60

Teisest küljest ei ole liikmesriigi kohutuste rikkumine tuvastatud osas, mis puudutab maksustamise süsteemi ülesehituste tingimusi, mida nõutakse juhul, kui vastav maksustamise süsteem näeb ette maksusumma kindlamääralise arvutamise meetodi, nimelt maksu arvutamise kriteeriumide avalikustamist ja võimalust vaidlustada kindla määraga arvutusmeetodi kohaldamine, et välistada igasugune diskrimineeriv mõju.

61

Arvestades kõiki eelnevaid kaalutlusi tuleb asuda seisukohale, et kuna Kreeka Vabariik on teistest liikmesriikidest Kreeka territooriumile imporditud kasutatud sõidukite maksustatava väärtuse kindlaksmääramisel registreerimismaksu arvutamiseks kasutanud ühtset sõiduki vanusel põhinevat kulumikriteeriumi, kohaldades 7-protsendilist väärtuse vähendamist sõidukite puhul, mille vanus on kuus kuni kaksteist kuud, ja 14-protsendilist vähendamist ühe aasta vanuste sõidukite puhul, mis ei taga, et maks ei ületa, olgu kas või mõnedel juhtudel, liikmesriigi territooriumil varem registreeritud sarnaste kasutatud sõidukite hinnas sisalduvat jääkmaksu, on Kreeka Vabariik rikkunud EÜ artiklist 90 tulenevaid kohustusi.

62

Ülejäänud osas tuleb hagi jätta rahuldamata.

63

Kodukorra artikli 69 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Sama artikli lõike 3 esimese lõigu alusel võib Euroopa Kohus määrata kulude jaotuse või jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda, kui osa nõudeid rahuldatakse ühe poole, osa teise poole kasuks.

64

Kuna käesolevas asjas on nii komisjon kui Kreeka Vabariik teatud nõuete osas vaidluse kaotanud, tuleb kummagi poole kohtukulud jätta tema enda kanda.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (neljas koda) otsustab: