52026PC0377

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,13.7.2026

COM(2026) 377 final

2026/0206(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

millega muudetakse 8. septembri 2021. aasta rakendusotsust, millega kiidetakse heaks Tšehhi taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnang

2026/0206 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

millega muudetakse 8. septembri 2021. aasta rakendusotsust, millega kiidetakse heaks Tšehhi taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnang

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrust (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, 1 eriti selle artikli 20 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Pärast seda, kui Tšehhi oli 1. juunil 2021 esitanud oma riikliku taaste- ja vastupidavuskava, esitas komisjon nõukogule selle kohta positiivse hinnangu. Nõukogu kiitis 8. septembril 2021 positiivse hinnangu heaks rakendusotsusega 2 (edaspidi „nõukogu 8. septembri 2021. aasta rakendusotsus“). Nõukogu 8. september 2021. aasta rakendusotsust on muudetud nõukogu 17. oktoobri 2023. aasta, 3 5. novembri 2024. aasta, 4 8. juuli 2025. aasta 5 ja 12. detsembri 2025. aasta 6 rakendusotsustega.

(2)Tšehhi esitas 3. juulil 2026 komisjonile määruse (EL) 2021/241 artikli 21 lõike 1 kohase põhjendatud taotluse muuta nõukogu 8. septembri 2021. aasta rakendusotsust, sest taaste- ja vastupidavuskava ei ole objektiivsete asjaolude tõttu enam võimalik teatavas osas täita. Seetõttu esitas Tšehhi muudetud taaste- ja vastupidavuskava.

Muudatused, mis tehakse vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 21

(3)Tšehhi taaste- ja vastupidavuskavasse objektiivsete asjaolude tõttu tehtud muudatused puudutavad 12 meedet.

(4)Tšehhi on selgitanud, et üks meede ei ole enam osaliselt saavutatav, sest investeeringut ei saa enne taaste- ja vastupidavusrahastu kehtivusaega lõpule viia. See puudutab komponendi 2.10 (Taskukohane eluase) 2. investeeringut (Allutatud laenurahastu). Tšehhi on taotlenud võimalust kõnealust meedet muuta. Nõukogu 8. septembri 2021. aasta rakendusotsust tuleks vastavalt muuta.

(5)Tšehhi on selgitanud, et 11 meedet on muudetud, rakendamaks paremaid alternatiive, mis võimaldavad vähendada halduskoormust ja lihtsustada nõukogu rakendusotsust, ent samal ajal siiski saavutada nende meetmete eesmärgid. Need on komponendi 1.2 (Digitaalsed avaliku halduse süsteemid) 2. investeering (E-valitsuse põhiregistrite ja -vahendite väljatöötamine), komponendi 1.3 (Suure läbilaskevõimega digivõrgud) 2. investeering (5G-koridoride haldamine ja 5G arendamise edendamine), komponendi 1.7 (Avaliku halduse digipööre) 1. reform (Avalik andmehaldusraamistik) ja 2. investeering (Digiteenuste juhtimissüsteemi parandamine), komponendi 2.1 (Säästev transport) 1. investeering (Nüüdisaegse tehnoloogia kasutamine raudteetaristus, komponendi 2.2 (Energiatarbimise vähendamine avalikus sektoris) 3. investeering (Üldkasutatavate hoonete energiatõhususe parandamine), komponendi 2.8 (Mahajäetud tööstusalade taaselustamine) 1. investeering (Investeerimisabi konkreetsete mahajäetud tööstusalade taaselustamiseks), komponendi 3.3 (Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng) 3. investeering (Sotsiaalhooldustaristu arendamine ja ajakohastamine) ja 4. investeering (Ohustatud laste eest hoolitsemise infrastruktuuri arendamine ja ajakohastamine), komponendi 4.4 (Avaliku halduse tõhustamine) 1. reform (Suurem tõhusus, kliendikesksus ja tõenditel põhineva otsustusprotsessi põhimõtete kasutamine avalikus halduses) ning komponendi 6.2 (Onkoloogilise ennetuse ja ravi tõhustamise riiklik kava) 1. investeering (Tšehhi Onkoloogiainstituudi asutamine). Tšehhi on taotlenud võimalust kõnealuseid meetmeid muuta. Nõukogu 8. septembri 2021. aasta rakendusotsust tuleks vastavalt muuta.

Komisjoni hinnang

(6)Komisjon on hinnanud muudetud taaste- ja vastupidavuskava määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõikes 3 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel.

(7)Komisjon leiab, et Tšehhi esitatud muudatused ei mõjuta määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktides a, b, c, d, da, db, e, f, g, h, i, j ja k sätestatud hindamiskriteeriumide alusel nõukogu 8. septembri 2021. aasta rakendusotsuses antud positiivset hinnangut Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava asjakohasusele, tulemuslikkusele, tõhususele ja sidususele.

Positiivne hinnang

(8)Kuna komisjon on andnud muudetud taaste- ja vastupidavuskavale positiivse hinnangu ja leidnud, et kava vastab rahuldavalt määruses (EL) 2021/241 sätestatud hindamiskriteeriumidele, tuleks kooskõlas kõnealuse määruse artikli 20 lõikega 2 ja V lisaga ette näha muudetud taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks vajalikud reformid ja investeerimisprojektid, asjakohased eesmärgid, sihid ja näitajad ning summa, mille liit teeb kättesaadavaks muudetud taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks.

Rahaline toetus

(9)Tšehhi muudetud taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on 8 669 382 126 eurot. Kuna muudetud taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on suurem kui Tšehhi jaoks ette nähtud ajakohastatud maksimaalne rahaline toetus, peaks Tšehhi muudetud taaste- ja vastupidavuskava jaoks eraldatud, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1755 7 artikli 4a ning määruse (EL) 2021/241 artikli 20 lõike 4 ja artikli 21a lõike 6 kohaselt arvutatud rahaline toetus olema 8 409 179 142 eurot. Seepärast Tšehhi jaoks ette nähtud rahalist toetust ei muudeta.

Laenud

(10)Täiendavate reformide ja investeeringute toetamiseks tehti Tšehhile nõukogu 17. oktoobri 2023. aasta rakendusotsusega kättesaadavaks kokku 343 142 953 eurot laenutoetust. Pärast komponendi 2.10 (Taskukohane eluase) 2. investeeringu (Allutatud laenurahastu) rakendamise taseme alandamist vastavalt määruse 2021/241 artiklile 21 ei ole Tšehhi taotlenud võimalust kasutada vabanenud laenuressursse uute meetmete toetamiseks ega taaste- ja vastupidavuskavas juba sisalduvate meetmete rakendamise taseme tõstmiseks. Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on väiksem kui tema jaoks ette nähtud rahaline toetus ja talle nõukogu 17. oktoobri 2023. aasta rakendusotsusega kättesaadavaks tehtud laenutoetus kokku. Seetõttu tuleks vähendada Tšehhile kättesaadavaks tehtud laenutoetuse kogusummat 260 167 635 euroni.

(11)Nõukogu 8. septembri 2021. aasta rakendusotsust tuleks seetõttu vastavalt muuta. Selguse huvides tuleks nõukogu 8. septembri 2021. aasta rakendusotsuse lisa täielikult asendada.

(12)Käesolev otsus ei tohiks mõjutada selliste menetluste tulemust, mis on seotud liidu vahendite eraldamisega muude kui rahastu kohaste liidu programmide raames, ega menetlusi, mis on seotud siseturu toimimise moonutamisega ja mis võidakse algatada peamiselt ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike aluslepingu artikli 108 kohasest kohustusest teavitada komisjoni võimalikest riigiabi juhtudest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1
Taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmine

Tšehhi muudetud taaste- ja vastupidavuskavale määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumide alusel antud hinnang kiidetakse heaks.

Artikkel 2
Muudatused

Nõukogu 8. septembri 2021. aasta rakendusotsust, millega kiidetakse heaks Tšehhi taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnang, muudetakse järgmiselt.

1) Artikli 2a lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liit annab Tšehhile laenu kuni 260 167 635 eurot.“

2) Lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 3
Adressaat

Käesolev otsus on adresseeritud Tšehhi Vabariigile.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT L 57, 18.2.2021, lk 17, ELI: https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2021/241/oj .

(2) ST 11047/21 INIT; ST 11047/21 ADD 1.

(3) ST 13383/23 INIT; ST 13383/23 REV 1 (en); ST 13383/1/23 ADD 1 REV 1.

(4) ST 14663/24 INIT; ST 14663/24 ADD 1 REV 2.

(5) ST 10509/25 INIT; ST 10509/25 COR 1; ST 10509/25 COR 1 REV 1 (el, pt); ST 10509/25 ADD 1 REV 1.

(6) ST 15755/25 INIT; ST 15755/25 ADD 1.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2021. aasta määrus (EL) 2021/1755, millega luuakse Brexitiga kohanemise reserv (ELT L 357, 8.10.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1755/oj ).

Top

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,13.7.2026

COM(2026) 377 final

LISA,

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

millega muudetakse 8. septembri 2021. aasta rakendusotsust, millega kiidetakse heaks Tšehhi taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnang

LISA

1. JAGU TAASTE- JA VASTUPIDAVUSKAVAGA ETTE NÄHTUD REFORMID JA INVESTEERINGUD

A. KOMPONENT 1.1. Kodanikele ja ettevõtjatele osutatavad digiteenused

Tšehhi kava selle osaga toetatakse digitaalsete avalike teenuste alustamise probleemi lahendamist, suurendades kodanikele ja ettevõtjatele pakutavate digitaalsete avalike teenuste arvu ja kasutajasõbralikkust ning tagades järjepideva ja kvaliteetse andmehalduse avalikus halduses. Digimajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI 2020) kohaselt on Tšehhi kodanikele ja ettevõtjatele digitaalsete avalike teenuste osutamise tase keskmisest madalam.

Selle komponendi eesmärk on luua kliendikesksed portaalid (kodanikud, õigus, ettevõtja, tervishoid) ning edendada andmete jagamise ja haldamise hõlbustamist haldusasutustes, et viia see kooskõlla ühekordsuse põhimõttega.

Kõnealuse komponendi raames läbiviidavate reformidega tagatakse andmebaaside usaldusväärse haldamise ja kontrollitud andmetele juurdepääsu tingimused. Samuti hõlbustavad nad e-tervise lahenduste pakkumist, sealhulgas e-tervise portaali arendamist, tervishoiuteenuste osutajate suuremat omavahelist ühendatust ja koostalitlusvõimet ning keskseid andmeid, telemeditsiini ja terviseandmete teisest kasutamist.

Investeeringute eesmärk on rakendada 22 projekti, millega parandatakse lõppkasutajatele pakutavaid e-valitsuse teenuseid, ja viit projekti, millega parandatakse juurdepääsu avatud andmetele avalikus halduses. Komponent suurendab ka kohtusüsteemi digitaliseerimist, varustades kohtud audiovisuaalsete salvestus- ja andmeesitusvahenditega ning luues õigusportaali, mis pakub asjaomastele isikutele lihtsat juurdepääsu ja digiteenuseid.

Selle komponendiga toetatakse riigipõhist soovitust 3/2019, mille kohaselt keskendub Tšehhi investeeringutega seotud majanduspoliitika digitaristule, riigipõhist soovitust 1/2020, mille kohaselt Tšehhi tugevdab e-tervise teenuste kasutuselevõttu, ja riigipõhist soovitust 3/2020, mille kohaselt Tšehhi toetab väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, vähendades halduskoormust ja suunates investeeringud digiüleminekule.

A.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1. Tingimused kvaliteetsete andmekogude haldamiseks ja kontrollitud andmetele juurdepääsu tagamiseks

Meetme eesmärk on luua avaliku halduse andmehalduse jaoks kvaliteetsem raamistik. Reform seisneb keskvalitsusasutuste andmeauditi lõpuleviimises ja andmetele kontrollitud juurdepääsu strateegia vastuvõtmises.

Reform 2. E-tervise teenused

Meetme eesmärk on jätkata tervishoiusektori digitaliseerimist. Meede hõlmab uute või ajakohastatud telemeditsiini- või e-tervise teenuste kasutuselevõttu ning tervishoiuteenuste osutajate ühendamist koostalitlusvõime süsteemiga.

Investeering 1. Digiteenused lõppkasutajatele

Meetme eesmärk on lihtsustada kodanike ja ettevõtjate juurdepääsu digitaalsetele avalikele teenustele. Investeering seisneb selliste projektide heakskiitmises, millega luuakse ühtne digivärav ja digiteerimisprojektid, mis lihtsustavad kodanike ja ettevõtjate juurdepääsu digitaalsetele avalikele teenustele ja infosüsteemiga ühendamisele.

Investeering 2. Avatud andmete ja avaliku andmebaasi arendamine

Investeeringutega rahastatakse projekte, mille eesmärk on parandada riikliku avatud andmete kataloogi kvaliteeti: avalikus halduses kasutatavate koodiloendite avaldamine avalikes andmebaasides, riikliku avatud andmete kataloogi väljatöötamine ja riiklike avatud andmete kataloogis avatud andmeid avaldavate avaliku sektori asutuste avatud andmete tootjate arvu suurendamise vahendite täiustamine.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2024.

Investeering 3. Digitaalsed õigusteenused

Investeeringu eesmärk on suurendada riikliku kohtusüsteemi läbipaistvust, luues õiguskeskkonna portaali, mis vastab küberturvalisuse nõuetele ning pakub lõppkasutajatele internetipõhiseid teenuseid ja juurdepääsu teabele. Portaal ühendatakse kodanike portaaliga. Lisaks suurendatakse veelgi läbipaistvust ja tõhusust, varustades kohtuistungiruumid audiovisuaalsete andmesalvestitega, et võimaldada kohtuistungite andmete digiteerimist.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2023.

Investeering 4. Digitaalteenused lõppkasutajatele sotsiaalvaldkonnas

Meetme eesmärk on toetada veebipõhist eluasemetoetuste taotlemist ning täielikku elektroonilist andmevahetust lõppkasutajatega sotsiaalteenuste ja tööhõive valdkonnas. Investeering seisneb tööhõiveameti iseteenindusportaali ajakohastamises.

A.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
1	Reform 1. Tingimused kvaliteetsete andmekogude haldamiseks ja kontrollitud andmetele juurdepääsu tagamiseks	Eesmärk	Andmeauditi lõpuleviimine keskvalitsuse tasandil ja kontseptuaalse dokumendi „Andmetele kontrollitud juurdepääsu strateegia, et tagada avaliku halduse andmete kogumise kvaliteedijuhtimise tingimused“ vastuvõtmine valitsuse poolt, mis on aluseks uutele andmehaldusalastele õigusaktidele	Keskvalitsuse asutuste (kokku 32 institutsiooni) andmeauditi lõpuleviimine ja strateegia kontseptuaalse dokumendi vastuvõtmine valitsuse poolt.				4. kv	2023	Andmeaudit ja sellele järgnev strateegia on aluseks õigusaktide muudatuste ettevalmistamisel, et lisada head andmehaldust avalikus halduses kooskõlas FAIR-põhimõtetega ja kavandatava Euroopa andmehalduse seadusega.
3	Reform 2. E-tervise teenused	Eesmärk	Koostalitlusvõime standardite määratlemine kooskõlas e-tervise Euroopa koostalitlusvõime raamistikuga ja telemeditsiini reguleerivate eeskirjade määratlemine	Standardite ja eeskirjade vastuvõtmine tervishoiuministeeriumis				1. kv	2022	Meetmega kehtestatakse tervishoiuteenuste osutajate koostalitlusvõimet reguleerivad standardid, eeskirjad ja nõuded ning see on aluseks tervishoiusüsteemide kohandamisele. Kehtestatakse telemeditsiiniteenuseid reguleerivad eeskirjad, et määrata kindlaks selliste teenuste osutamise tingimused.
4	Reform 2. E-tervise teenused	Siht	Uute telemeditsiini ja e-tervise teenuste pakkumise projektide vastuvõtmine		Heakskiidetud telemeditsiini ja e-tervise projektid	0	5	4. kv	2025	Viie uute telemeditsiini ja e-tervise teenuste projektidi vastuvõtmine avaliku sektori hankija(te) poolt.
6	Reform 2. E-tervise teenused	Siht	Tervishoiuteenuste osutajate ühendamine koostalitlusvõime süsteemiga			0	10	4. kv	2025	Vähemalt kümne tervishoiuteenuse osutaja ühendamine koostalitlusvõimelise süsteemiga vastavalt e-tervise teenuste koostalitlusvõime eeskirjadele.
7	Investeering 1. Digiteenused lõppkasutajatele	Eesmärk	Ühtse digivärava täielik toimimine	Kodanikele ja ettevõtjatele teenuseid osutava ühtse digivärava käivitamine				4. kv	2023	Kodanikele ja ettevõtjatele mõeldud ühtne platvorm, mis võimaldab vähemalt: esialgse avalduse esitamist riiklikku kõrgkooli astumiseks; kohaldatavate õigusaktide määramise taotlemist kooskõlas määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta) II jaotisega; kohustuslikest skeemidest pensioni taotlemist; kõrghariduse rahastamise taotlemist, näiteks avaliku sektori asutuse või asutuse stipendiumi ja laenu vormis.
8	Investeering 1. Digiteenused lõppkasutajatele	Eesmärk	Uute infosüsteemide valmimine	Olemasolevate süsteemide edukas ajakohastamine ja uute süsteemide arendamine				4. kv	2023	Uute infosüsteemide lõpuleviimine järgmiste projektide jaoks: DIP – teabekohustuste andmebaas, kohtuekspertiisi ekspertide ja tõlkide nimekiri, klienditsoon, registreerimisasutuse loomine siseministeeriumis.
9	Investeering 1. Digiteenused lõppkasutajatele	Eesmärk	Nelja infosüsteemi kasutuselevõtmine	Lõppkasutajatele teenuseid pakkuva nelja väljaarendatud infosüsteemi kasutuselevõtmine				4. kv	2024	Lõpule viiakse vähemalt järgmised projektid: Digitaalse registri arendamine; Ühtne kontrolliandmete portaal (JePEK); SIS_2 Statistikaülesannete tsentraalse töötlemise vahendid; NUKIB portaali avalik osa (1. etapp).
10	Investeering 1. Digiteenused lõppkasutajatele	Siht	Heakskiidetud digiteerimisprojektid		Projektide arv	0	10	4. kv	2025	Vähemalt kümne avaliku sektori hankija poolt heaks kiidetud projekti eesmärk on lihtsustada kodanike ja ettevõtjate juurdepääsu digitaalsetele avalikele teenustele ja infosüsteemide ühendamisele.
11	Investeering 2. Avatud andmete ja avaliku andmebaasi arendamine	Eesmärk	Täiustatud funktsioonidega riikliku avatud andmete kataloogi laiendamine	Laiendatud riiklik avatud andmete kataloog, millel on täiustatud funktsioonid ja teenused				4. kv	2024	Riiklik avatud andmete kataloog registreerib ja avaldab kogu avaliku halduse avatud ja avalikud andmed ja teabe ühes kohas. Sellel on täiustatud otsingu- ja teenuste osutamise funktsioonid, sealhulgas koodiloendite avaldamine avalikus andmefondis.
12	Investeering 2. Avatud andmete ja avaliku andmebaasi arendamine	Siht	Avatud andmete koostajate arvu suurenemine avaliku halduse asutustes, kes avaldavad avatud andmeid riiklikus avatud andmete kataloogis		Uute avalik-õiguslike üksuste arv	23	100	4. kv	2022	Selle sihi tulemusena suureneb avalikus halduses avatud andmeid avaldavate uute üksuste arv 77 võrra.
245	Investeering 2. Avatud andmete ja avaliku andmebaasi arendamine	Siht	Riiklikus avatud andmete kataloogis avaldatud uute või täiustatud avatud andmekogumite arvu suurenemine		Andmekogumite arv	0	125	4. kv	2024	125 uut või täiustatud avatud andmekogumit (näiteks koodiloendid, siduvad andmed või statistilised andmed), mis on avaldatud riiklikus avatud andmekataloogis.
13	Investeering 3. Digitaalsed õigusteenused	Eesmärk	Võetakse kasutusele õigusportaali uus tehnoloogiaplatvorm, mis teeb digiteenused kodanikele kättesaadavaks ja ühendatakse keskse kodanikeportaaliga.	Laiendatud funktsioonidega õigusportaali ajakohastamine ja täielik toimimine				4. kv	2023	Meetmega luuakse uus õigusportaal, mis on ühendatud kodanike portaaliga. Funktsioonid ja ülesehitus määratakse kindlaks vajaduste hindamise ja kasutajauuringute põhjal. Portaali „Justice.cz“ ümberkujundamine viiakse ellu 8 temaatiliselt sarnaste mälestiste paketina. Iga pakett peaks koosnema kasutajakesksest uuringuetapist ja sisu kavandamise etapist.
14	Investeering 3. Digitaalsed õigusteenused	Siht	Audiovisuaalsete andmesalvestusseadmetega kohtusaalide seadmed		Kohtusaalide arv	370	1 100	4. kv	2023	Meetmega hangitakse istungiruumide audiovisuaalsed seadmed, et võimaldada kohtuistungite ja menetluste digitaalset salvestamist suurema läbipaistvuse huvides.
246	Investeering 4. Digitaalteenused lõppkasutajatele sotsiaalvaldkonnas	Eesmärk	Tööbüroo uuendatud iseteenindusportaal	Täiustatud iseteenindusportaal				4. kv	2025	Avaliku sektori hankija(te) nõusolek tööbüroo iseteenindusportaali ajakohastamiseks vähemalt kolme funktsiooniga.

B. KOMPONENT 1.2. Digitaalsed avaliku halduse süsteemid

Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on lahendada probleemid, mis on seotud digiülemineku kiirendamisega Tšehhi avalikus halduses ning avaliku sektori asutuste vahelise koostöö ja teabevahetuse edendamisega.

Selle eesmärk on tagada avaliku halduse IT-süsteemide ühendatud andmekogu arendamine, toetades ja võimaldades komponenti 1.1, mis toetab lõppkasutajatele pakutavate e-valitsuse teenuste laiendamist. Komponent arendab põhiregistreid, sealhulgas terviseregistreid, ning ühendab avaliku halduse andmebaase ja asjaomaseid IT-süsteeme, et vähendada menetluste keerukust äriühingute ja kodanike jaoks ning tagada turvaline andmete jagamine avalikus halduses.

Selle komponendi raames elluviidavate reformide eesmärk on tagada standardne ja sidus lähenemisviis tegevuskava infosüsteemide arendamisele avalikus halduses. Nad pakuvad eksperditeadmisi ja konsultatsiooniteenuseid pädevuskeskuste kaudu. Nad arendavad ja tugevdavad ka killustatud terviseregistreid, et valmistada neid ette jagatud teenuste osutamiseks ja teabevahetuseks.

Investeeringud keskenduvad põhiregistrite arendamisele ja ühendamisele, eaga seotud teabesüsteemide omavahelise ühendamise ja ajakohastamise edendamisele, e-õiguskeskkonna teenuste seadmetesse ja taristusse investeerimisele ning avaliku halduse küberturvalisuse parandamisele.

Komponendiga toetatakse 2019. aasta riigipõhise soovituse 3 täitmist, mille kohaselt Tšehhi keskendub investeeringutega seotud majanduspoliitikas digitaristule, 2020. aasta riigipõhise soovituse 1 täitmist, mille kohaselt Tšehhi tugevdab e-tervise teenuste kasutuselevõttu, ning 2020. aasta riigipõhise soovituse 3 täitmist, mille kohaselt Tšehhi toetab väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, vähendades halduskoormust ja keskendades investeeringud digipöördele.

B.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1. Individuaalsete infosüsteemide arendamine ja täiustamine

Meetme eesmärk on toetada projekte, mille eesmärk on ajakohastada ja ühendada tagainfosüsteeme, et võimaldada kodanikele ja ettevõtjatele uusi ja täiustatud teenuseid tööhõivepoliitika, sotsiaalkindlustuse, meditsiinilise hindamise, statistika, passide, viisade ja teenuste valdkonnas. Meede hõlmab projekte, mille tulemusena luuakse või ajakohastatakse kokku vähemalt kümme infosüsteemi.

Investeering 2. E-valitsuse põhiregistrite ja -vahendite arendamine

Meetme eesmärk on toetada avaliku halduse digitaristu arendamist. See meede hõlmab uut andmekeskust, e-valitsuse pilvandmetöötlust andmetöötlusteenuste jaoks ning projekte, millega ajakohastatakse e-valitsuse põhiregistreid ja -rajatisi, mis võivad muu hulgas hõlmata võrgu läbilaskevõime ja küberturvalisuse suurendamist, riikliku sertifitseerimisasutuse ajakohastamist, andmekeskuste ja -salvestuse laiendamist, põhiregistrite ajakohastamist, riikliku identiteedi- ja autentimispunkti täiustamist ning koostalitlusvõimeliste süsteemide ja liideste arendamist.

Investeering 3. Küberturvalisus

Investeeringu eesmärk on suurendada avaliku halduse ning tervishoiu IKT-taristu ja infosüsteemide küberturvalisust. Meede hõlmab projekte, mis keskenduvad i) politsei suutlikkuse ajakohastamisele ja suurendamisele turva- ja IKT-intsidentide avastamisel, tuvastamisel ja neile reageerimisel ning ii) infosüsteemide küberturvalisuse suurendamisele.

Reform 1. E-valitsuse, küberturvalisuse ja e-tervise toetamise pädevuskeskused

Meetme eesmärk on pakkuda konsultatsiooniteenuseid ja ühiseid standardeid kogu avalikus halduses, et tagada komponentide 1.1 ja 1.2 meetmete ühtne rakendamine. See meede seisneb kolme pädevuskeskuse loomises (küberturvalisus, e-tervishoid, e-valitsuse pädevuskeskused) avaliku halduse valdkonnas.

Reform 2. E-tervist toetavate süsteemide väljatöötamine

Meetme eesmärk on kiirendada ja hõlbustada sidusa e-tervise taristu loomist. Meede hõlmab ühise uimastiregistri (e-retsept) laiendamist narkootilistele ja psühhotroopsetele ainetele ning meditsiiniseadmete elektroonilistele vautšeritele, samuti projekte, millega konsolideeritakse ja parandatakse elektroonilist tervishoiutaristut, mis võib muu hulgas hõlmata tervishoiutöötajate koolitamist e-tervise süsteemide kasutamise või haridustegevuse valdkonnas.

Investeering 4. Tingimuste loomine digitaalseks õigusemõistmiseks

Investeeringu eesmärk on ajakohastada kohtusüsteemi töökeskkonda ja võimaldada töö jätkumist piiratud füüsiliste kontaktide ajal, suurendades seeläbi riikliku kohtusüsteemi vastupanuvõimet. Investeering koosneb kolmest omavahel seotud projektist, mis hõlmavad järgmist: i) andmete kasutamise analüüs ja digiülemineku vajaduste kaardistamine kohtusüsteemis, andmehoidla kasutuselevõtt ja suurem salvestusmaht, ii) kaugjuurdepääsu võimaldava taristu läbilaskevõime suurendamine ja iii) kohtusüsteemi jaoks varustatud videokonverentsiruumide arvu suurendamine.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2024.

Investeering 6. Infosüsteemide arendamine sotsiaalvaldkonnas

Meetme eesmärk on ajakohastada avaliku halduse infosüsteeme sotsiaalpoliitika valdkonnas. See meede seisneb vähemalt kuue infosüsteemi ajakohastamises.

B.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
15	Investeering 1. Infosüsteemide arendus	Eesmärk	Süsteemi CzechPOINT 2.0 ja CAAIS rakendamine ja käitamine	Süsteem CzechPOINT 2.0 (seoses kodanike ja ametnikega) ja avaliku halduse keskne autentimisruum, nn CAAIS (ametnike jaoks) on töökorras.				4. kv	2022	Eesmärgiks on rakendada CzechPOINT 2.0 süsteem, mis pakub üldsusele mitmesuguseid abistatavaid teenuseid, väljavõtteid avaliku halduse infosüsteemidest ja võimalust esitada täidetud blankette riigi haldusasutustele või nendega suhelda. Eesmärk hõlmab ka keskse autentimise infosüsteemi (CAAIS). Eesmärk loetakse täidetuks, kui mõlemad osad on rakendatud ja lõppkasutajatele kättesaadavad.
16	Investeering 1. Infosüsteemide arendus	Eesmärk	E-passi (ePasy süsteem) ja EVC2 viisasüsteemi edukas ajakohastamine ja toimimine	E-passi süsteemi muutmine vastavalt muudetud reisidokumentide seadusele ja EVC2 viisasüsteemi ajakohastamine				4. kv	2022	Päevakava teabesüsteemi ePasy muudetakse vastavalt reisidokumentide seaduse nr 329/1999 Coll. muudatusele ja see on lõppkasutajatele kättesaadav. EVC2 viisasüsteemi ajakohastatakse lühi- ja pikaajalise viisa funktsioonidega vastavalt riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile ning see on testimiseks kättesaadav vastavalt programmile euINIS.
18	Investeering 1. Infosüsteemide arendus	Siht	Avaliku halduse infosüsteemide arendamise tagajärjeks olevate loetletud infosüsteemide projektide teostamiseks lepingute sõlmimine		Arv	0	8	2. kv	2024	Siht saavutatakse vähemalt järgmiste projektide lepingute sõlmimisega: 1.Füüsilisest isikust ettevõtjate süsteemi tsentraliseerimine 2.Sotsiaalkindlustusalase teabe elektrooniline vahetamine 3.Portaali- ja vormilahendus siseministeeriumile 4.Meditsiinilise hindamise talitus 5.Sotsiaalkindlustuse haldamise andmehoidla optimeerimine 6.Otsuste andmebaas ja kohtu anonüümija 7.Tšehhi Statistikaameti keskne autentimispunkt ja statistiliste registrite integreerimine ühendatud andmekogusse 8.Muuseumikogude infosüsteem
19	Investeering 1. Infosüsteemide arendus	Siht	Uued või ajakohastatud infosüsteemid		Infosüsteemide arv	0	8	4. kv	2025	Kaheksa uut või ajakohastatud avaliku halduse infosüsteemi, mille avaliku sektori hankija või hankijad on heaks kiitnud.
20	Investeering 2. E-valitsuse põhiregistrite ja -vahendite arendamine	Eesmärk	Täielikult toimiva tarkvarapõhise andmekeskuse, sealhulgas andmemahutite valmimine.	Uue andmekeskuse loomise edukas katsetamine ja vastuvõtmine töö- ja sotsiaalministeeriumi poolt				4. kv	2022	Eesmärk loetakse saavutatuks, kui uus andmekeskus on täielikult toimiv ja lõppkasutajatele kättesaadavaks tehtud.
21	Investeering 2. E-valitsuse põhiregistrite ja -vahendite arendamine	Eesmärk	E-valitsuse põhiregistrite ja -rajatiste ajakohastamise projektid	Vastuvõtuprotokollid				1. kv	2025	Avaliku sektori hankijate väljastatud vastuvõtuprotokollid vähemalt 10 projekti kohta, millega ajakohastatakse e-valitsuse põhiregistreid ja -rajatisi. Toetatavad tegevused võivad muu hulgas hõlmata võrgu läbilaskevõime ja küberturvalisuse suurendamist, riikliku sertifitseerimisasutuse ajakohastamist, andmekeskuste ja -salvestuse laiendamist, peamiste registrite ajakohastamist, riikliku identiteedi- ja autentimispunkti parandamist ning koostalitlusvõimeliste süsteemide ja liideste arendamist.
22	Investeering 2. E-valitsuse põhiregistrite ja -vahendite arendamine	Eesmärk	Zeleneči andmekeskuse sidetaristu ja pilvandmetöötluse tarkvara	Heakskiidetud side- ja IT-süsteemid				2. kv	2026	Zeleneči andmekeskuse sidetaristu aktsepteerimine avaliku sektori hankija(te) poolt. Pilvandmetöötluse tarkvara vastuvõtmine avaliku sektori hankija(te) poolt.
23	Investeering 3. Küberturvalisus	Eesmärk	Tšehhi politsei turvateabe ja sündmuste haldamise süsteemi ajakohastamine ning selle kasutuse laiendamine viie täiendava infosüsteemi küberturvalisuse kaitseks	Täielikult toimiva ja ajakohastatud turvateabe ja -sündmuste haldamise süsteemi ning riski- ja teostatavusuuringu alusel valitud viie täiendava infosüsteemi kasutuselevõtmine				4. kv	2022	Investeeringuga suurendatakse turvateabe ja -sündmuste haldamise turvaseire taristu kättesaadavust, mis võimaldab turvaintsidente logida ja hinnata, ning laiendatakse Tšehhi politsei ja siseministeeriumi suutlikkust ja võimekust tuvastada IKT turvaintsidente ja -intsidente ning neile reageerida isegi kaugsidevahendite abil, kui juurdepääs kontoritaristule on piiratud.
24	Investeering 3. Küberturvalisus	Siht	Heakskiidetud küberturvalisuse projektide arv		Projektide arv	0	60	4. kv	2025	Vähemalt 60 küberturvalisuse projekti, mille avaliku sektori hankija või avaliku sektori hankijad on heaks kiitnud.
25	Reformid 1. E-valitsuse, küberturvalisuse ja e-tervise toetamise pädevuskeskused	Eesmärk	Komponentides 1.1 ja 1.2 ette nähtud infosüsteemide ja e-valitsuse ökosüsteemi muudatusi rakendavatele asutustele nõustamisteenuseid pakkuvate kolme pädevuskeskuse täielik toimimine	Pädevuskeskused loetakse täielikult toimivaks kohe, kui riigiasutused on esitanud ja pädevuskeskused on heaks kiitnud konsultatsiooniteenuste ametlikud taotlused.				4. kv	2022	Kolm e-valitsuse, küberturvalisuse ja e-tervise pädevuskeskust pakuvad ametiasutustele konsultatsiooni- ja nõustamisteenuseid komponentide 1.1 ja 1.2 alla kuuluvate projektide rakendamisel.
27	Reform 2. E-tervist toetavate süsteemide väljatöötamine	Eesmärk	Ühise ravimite registreerimise (ePrescription) laiendamine narkootilistele ja psühhotroopsetele ainetele ning meditsiiniseadmete elektroonilistele vautšeritele	E-retseptide funktsioone laiendatakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete retseptidele ning meditsiiniseadmete vautšeritele.				4. kv	2023	E-retseptide olemasolevaid funktsioone laiendatakse selle meetmega, mis võimaldab kirjutada välja narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ning osta meditsiiniseadmeid.
28	Reform 2. E-tervist toetavate süsteemide väljatöötamine	Eesmärk	E-tervise projektide heakskiitmine	Vastuvõtuprotokollid				4. kv	2025	Kuue e-tervise projekti heakskiitmine avaliku sektori hankija(te) poolt.
29	Investeering 4. Tingimuste loomine digitaalseks õigusemõistmiseks	Eesmärk	Andmete haldamise ja kasutamise analüüs justiitssektoris ning andmehoidla kasutuselevõtt	Analüüsi kinnitab justiitsministeerium ja andmehoidla on kasutusele võetud.				2. kv	2022	Eesmärk hõlmab justiitssektori ja justiitsministeeriumi andmekasutuse ja andmehaldusvajaduste kaardistamist, mis on aluseks tulevaste projektide ettevalmistamisel, mille eesmärk on sektori digitaliseerimine, ning see hõlmab ka andmehoidla kasutuselevõttu justiitsministeeriumi jaoks.
30	Investeering 4. Tingimuste loomine digitaalseks õigusemõistmiseks	Siht	Videokonverentside korraldamiseks äsja varustatud ja ühendatud videokonverentsiruumide arvu suurenemine kohtusüsteemis.		Konverentsiruumide arv	170	470	4. kv	2022	Meetmega suurendatakse videokonverentsivahenditega varustatud konverentsiruumide arvu.
31	Investeering 4. Tingimuste loomine digitaalseks õigusemõistmiseks	Siht	Andmesalvestusmahu suurendamine		Petabait	0	2	4. kv	2024	Meetmega suurendatakse justiitsministeeriumi andmesalvestusvõimet, tugevdades digitaalse töökoha ja kaugtöö taristut.
249	Investeering 6: Infosüsteemide arendamine sotsiaalvaldkonnas	Siht	Ajakohastatud infosüsteemid sotsiaalpoliitika valdkonnas		Arv	0	6	2. kv	2026	Kuue sotsiaalpoliitika valdkonna infosüsteemi uuendamise heakskiitmine avaliku sektori hankija(te) poolt.

B.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 5. Küberturvalisuse investeeringute suurendamine

Meetme eesmärk on suurendada küberturvalisuse investeeringuid tagastamatu rahalise toetuse raames. Meede seisneb infosüsteemide küberturvalisust suurendavate toetatavate projektide arvu suurendamises.

B.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
247	Investeering 5. Küberturvalisuse investeeringute suurendamine	Eesmärk	Infosüsteemide tugevdamist käsitleva konkursikutse avaldamine kooskõlas küberturvalisust käsitleva seadusega nr 181/2014 Coll.	Konkursikutse avaldamine				1. kv	2024	Infosüsteemide tugevdamist toetavate projektikonkursside avaldamine vastavalt küberturvalisust käsitlevale seadusele nr 181/2014 Coll.
248	Investeering 5. Küberturvalisuse investeeringute suurendamine	Siht	Heakskiidetud küberturvalisuse projektide arv		Projektide arv		10	1. kv	2026	Vähemalt 10 küberturvalisuse projekti, mille avaliku sektori hankija või avaliku sektori hankijad on heaks kiitnud.

C. KOMPONENT 1.3. Suure läbilaskevõimega digivõrgud

Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava selle komponendiga toetatakse väga suure läbilaskevõimega võrkude (VHCN) kasutuselevõtuga seotud probleemide lahendamist, et tagada kodanikele, ettevõtjatele, haldusasutustele ja institutsioonidele, eelkõige maapiirkondades, internetiühendus, võimalikult suur juurdepääs internetipõhistele teenustele. Komponendi eesmärk on ka tingimuste loomine 5G-võrkude ja -teenuste arendamiseks.

See komponent aitab täita riigipõhist soovitust, mille kohaselt keskendub Tšehhi investeeringutega seotud majanduspoliitika digitaristule (riigipõhine soovitus 3/2019), ja riigipõhist soovitust, mille kohaselt Tšehhi keskendub investeerimisel digiüleminekule, eelkõige suure läbilaskevõimega digitaristule ja -tehnoloogiatele (riigipõhine soovitus 3/2020).

C.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1. Elektrooniliste sidevõrkude kasutuselevõtu keskkonna parandamine

Meetme eesmärk on teha kättesaadavaks teave elektroonilise side füüsilise taristu ja tsiviilehitustööde kohta. See meede hõlmab i) investeerimisprojektide andmebaaside loomiseks vajalike õigusaktide jõustumist, ii) põhilise ruumilise olukorra, transpordi ja tehnilise taristu andmete digiteerimist ning iii) võrgu kvaliteedi mõõtmist.

Reform 2. 5G-ökosüsteemi arendamise toetamine

Meetme eesmärk on koostada strateegiline raamistik 5G-võrkude taristu jagamiseks. Meede hõlmab 5G-võrkude kasutuselevõtu põhiküsimusi käsitlevate uuringute avaldamist ning suuniste avaldamist, mille eesmärk on hõlbustada 5G-võrkude jagamist ja kasutuselevõttu.

Investeering 1. Suure läbilaskevõimega ühenduse loomine

Meetme eesmärk on toetada väga suure läbilaskevõimega võrkude ehitamist. See meede seisneb 230 põhiarveldusühiku ühendamises väga suure läbilaskevõimega võrkudega.

Investeering 2. Hõlmab 5G-koridore ja edendab 5G arendamist

Meetme eesmärk on suurendada 5G leviala transpordikoridorides. See meede hõlmab uute baastransiiverjaamade ehitamist valitud raudteekoridoridele, raudteevagunite mobiilse signaali tehnilisi lahendusi ning raudtee kasutusmalli koostoimiva intelligentse transpordisüsteemi (C-ITS) paigaldamist.

Investeering 3. 5G mobiilse taristu arendamise toetamine maapiirkondades investeerimismahukates valgetes piirkondades

Meetme eesmärk on suurendada 5G-võrgu katvust nn valgetes piirkondades, st piirkondades, mis ei ole kunagi olnud kaetud ühegi 3G-st kõrgema mobiilsidesignaaliga ja mille puhul võib eeldada, et need ei ole tulevikus kaetud 5G-baasvõrkudega investeeringu madala eeldatava kasumlikkuse tõttu. Selle meetme raames ehitatakse 5G jaoks 30 vastuvõtu-saatejaama.

Investeering 4. 5G-võrkude ja -teenuste arendamisega seotud teadusuuringud

Meetme eesmärk on toetada 5G-võrkude ja -teenustega seotud teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni. See meede lisandub 5G-võrkude või -rakendustega seotud projektiaruannete vastuvõtmisele.

C.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber		Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus
						Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
32		Reform 1. Elektrooniliste sidevõrkude kasutuselevõtu keskkonna parandamine	Eesmärk	Tööstus- ja kaubandusministeeriumi poolt investeerimisprojektide kavade andmebaasi loomiseks ja võrgu kvaliteedi mõõtmiste arvu suurendamiseks ette valmistatud meetmete jõustumine	Jõustumisele osutavate õigusaktide sätted				2. kv	2023	Jõustuvad vajalikud seadusandlikud kohandused ja viiakse lõpule tehnilised kirjeldused, mille eesmärk on luua andmebaasid investeerimisprojektide kavatsuste kohta seaduse nr 194/2017 Coll. lõike 11 punkti 2 tähenduses ning suurendada elektrooniliste sidevõrkude kvaliteedi mõõtmiste arvu. Riiklik reguleeriv asutus korraldab pakkumismenetlused ja hangib vajalikud seadmed. Esitatud teabe kvaliteet ja kasutatavus peavad olema kooskõlas siduvate tehniliste parameetritega.
33	Reform 1. Elektrooniliste sidevõrkude kasutuselevõtu keskkonna parandamine	Eesmärk	Andmed tehniliste kaartide jaoks	Andmete hankimine ja vastuvõtmine				4. kv	2025	Andmete hankimine ja vastuvõtmine füüsilise taristu asukoha või tehnilise teabe kohta, näiteks põhiliste ruumilise olukorra objektide või transpordi või tehnilise taristu kohta.
35		Reform 1. Elektrooniliste sidevõrkude kasutuselevõtu keskkonna parandamine	Eesmärk	Võrgu kvaliteedi mõõtmine	Mõõtmistulemused on kättesaadavad veebis				2. kv	2025	Võrgu kvaliteedi mõõtmise tulemused kõigis 76 linnaosas ja Prahas avaldatakse internetis.
36		Reform 2. 5G-ökosüsteemi arendamise toetamine	Siht	Selliste uuringute avaldamine, mille eesmärk on parandada 5G võrkude kasutuselevõttu tööstus- ja kaubandusministeeriumi poolt		Arv	0	25	4. kv	2024	Uuringud hõlmavad eelkõige järgmisi küsimusi: ·5G-funktsioonide ja -standardite kohaldatavus üksikutes sektorites ning ettepanekud nende tehniliseks rakendamiseks ja regulatiivseteks meetmeteks. ·5G võrgutaristu digiteisiku kontseptsioon ja kasutamine. ·FeMBMSi (Furthered Multimedia Broadcast Multicast Service) kohaldatavus 5G-võrkudes teleringhäälingu ja audiovisuaalsete meediateenuste jaoks, sealhulgas strateegia sagedusala 600 MHz tulevaseks kasutamiseks teleringhäälingus. ·FRMCSi (tulevane raudtee-mobiilsidesüsteem) kasutamine eriotstarbeliste kanalitega raudteedel sagedusaladel 900 MHz ja 1900 MHz. ·5G-võrkude jaoks kasutatava spektri jagamise võimalus. ·Sagedusala 26 GHz kasutamine 5G-võrgus. ·passiivse ja aktiivse taristu ühiskasutuse võimalused. ·5G-võrgu tükeldamise süsteemi kasutamine avaliku ja erasektori 5G-võrkude puhul. ·Asjade interneti ja 5G-võrkude sidumine. ·5G-võrkude kasutamine traadita püsiühenduseks ·Avatud raadiovõrgu (RAN) ja avatud põhivõrgu juurdepääsu mõju 5G-võrkude turvalisusele. ·Lennusideplatvormid (droonid, mehitamata õhusõidukid, õhupallid) ja nende mõju elektroonilise side reguleerimisele. ·Arukad raadiokeskkonnad, kus kasutatakse elektromagnetkiirguse ja arukate peegelduspindade veebimõõtmisi. ·6G-võrkude arendamine sagedusalades üle 100 GHz.
37		Reform 2. 5G-ökosüsteemi arendamise toetamine	Eesmärk	Suuniste avaldamine 5G-võrkude kasutuselevõtu kohta	Suuniste avaldamine				2. kv	2025	Suunised 5G-võrkude kasutuselevõtu kohta avaldatakse.
38		Investeering 1. Suure läbilaskevõimega ühenduse loomine	Eesmärk	Tööstus- ja kaubandusministeerium annab toetusotsused aadressipunktide ühendamiseks väga suure läbilaskevõimega võrguga (VHCN)	Tööstus- ja kaubandusministeeriumi teatis toetusotsuste kohta, mis on seotud aadressipunktide ühendamisega väga suure läbilaskevõimega võrguga (VHCN)				4. kv	2024	Väga suure väga suure läbilaskevõimega võrguga (VHCN) aadressipunktide ühendamiseks tehtud toetusotsustest teatamine. Konkursikutsed sisaldavad abikõlblike kulude määratlust, hindamismudeleid ning projektide valiku ja hindamise kriteeriume, taotlejatele ja toetusesaajatele esitatavaid eeskirju ning suuniseid hulgipakkumiste kohta.
39		Investeering 1. Suure läbilaskevõimega ühenduse loomine	Eesmärk	Põhiarveldusüksuste ühendamine väga suure läbilaskevõimega võrguga	Põhiarveldusüksuste ühendamine				1. kv	2026	230 põhiarveldusühikut ühendatakse väga suure läbilaskevõimega võrkudega.
40	Investeering 2. Hõlmab 5G-koridore ja edendab 5G arendamist	Eesmärk	5G-tehnoloogiad raudteede jaoks	BTSi ehitus, vagunite katvus, C-ITSi paigaldamine				2. kv	2026	Investeering sisaldab järgmist: -ehitatakse üheksa vastuvõtu-saatejaama ja üks tunnel varustatakse juhtmetega 5G jaoks. -mobiilsete signaalirepiitorite paigaldamine või akende lasertöötlus 350 raudteevaguni jaoks. -Aruka transpordisüsteemi paigaldamine raudtee kasutusjuhuks (C-ITS)
43		Investeering 3. 5G mobiilse taristu arendamise toetamine maapiirkondades investeerimismahukates valgetes piirkondades	Eesmärk	Toetusotsuste tegemine suure läbilaskevõimega omavalitsusüksuste ühendamiseks	Tööstus- ja kaubandusministeeriumi teatis toetuse andmise otsuste kohta, mis on tehtud omavalitsuste ühendamiseks suure võimsusega ühendusega				4. kv	2024	Suure läbilaskevõimega omavalitsusüksuste ühendamise toetuse andmise otsustest teatamine. Konkursikutsed sisaldavad abikõlblike kulude määratlust, hindamismudeleid ning projektide valiku ja hindamise kriteeriume, taotlejatele ja toetusesaajatele esitatavaid eeskirju ning suuniseid hulgipakkumiste kohta. Valikukriteeriumides võetakse arvesse BERECi suuniseid väga suure läbilaskevõimega võrkude kohta. Omavalitsused peavad asuma piirkondades, mis ei ole kunagi olnud kaetud ühegi 3G-st suurema mobiilisignaaliga ja mida võib eeldada, et need ei ole tulevikus kaetud 5G-baasvõrkudega, kuna investeeringu eeldatav kasumlikkus on väike. Need alad määratakse kindlaks kooskõlas riigiabi eeskirjadega.
44		Investeering 3. 5G mobiilse taristu arendamise toetamine maapiirkondades investeerimismahukates valgetes piirkondades	Siht	Vastuvõtu-saatejaamade ehitamine		Arv	0	30	1. kv	2026	Ehitatakse 30 uut vastuvõtu-saatejaama.
45		Investeering 4. 5G-võrkude ja -teenuste arendamisega seotud teadusuuringud	Eesmärk	5G-võrkudega seotud teadusuuringute projektidele toetuse andmise otsuste tegemine	Tööstus- ja kaubandusministeeriumi teatis 5G-võrkudega seotud teadusuuringute projektidele toetuse andmise otsuste kohta				4. kv	2024	Tööstus- ja kaubandusministeeriumi teatis 5G-võrkudega seotud teadusuuringute projektidele toetuse andmise otsuste kohta. Projektid keskenduvad 5G rakenduste kasutamisele tööstuses ja teenustes, mis toetavad näiteks automatiseerimist, robotiseerimist, tehisintellekti või virtuaal- või liitreaalsust. Võimalikud toetusesaajad on ettevõtted või riiklikud teadusasutused.
46		Investeering 4. 5G-võrkude ja -teenuste arendamisega seotud teadusuuringud	Eesmärk	5G-võrkudega seotud projektid	Projektiaruannete vastuvõtmine				4. kv	2025	Ametiasutused kiidavad heaks vähemalt 22 abisaajate projektiaruannet.

D. KOMPONENT 1.4. Digimajandus ja -ühiskond, innovaatilised idufirmad ja uus tehnoloogia

Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava see komponent aitab lahendada probleeme, mis on seotud digitaliseerimise hõlbustamisega ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga ettevõtjate, sealhulgas VKEde poolt. Samuti on selle eesmärk luua asutus, mis koordineerib majanduse digiüleminekule keskenduvaid projekte, toetab valitud strateegiliste tehnoloogiate, sealhulgas tehisintellekti arendamist ja kasutuselevõttu ning parandab innovatsiooni ökosüsteemi eelkõige idufirmade jaoks, sealhulgas akadeemiliste ringkondade ja ettevõtjate vaheliste sidemete tugevdamise kaudu. Kavandatud investeeringud peaksid soodustama uuenduslike idufirmade ja VKEde juurdepääsu rahastamisele, muu hulgas finantstehnoloogia ja varajase etapi rahastamislahenduste kaudu, samuti juurdepääsu koolitusele ja katserajatistele, et aidata kaasa uute digitehnoloogiate kasutuselevõtule. Sellel komponendil on koostoime Tšehhi kava komponentidega 1.3 suure läbilaskevõimega digivõrgud ja 1.5 ettevõtete digitaalne ümberkujundamine, mis aitavad kaasa suure läbilaskevõimega võrkudele juurdepääsu ja ettevõtete digitaliseerimise käsitlemisele.

See komponent toetab riigipõhist soovitust 3/2019 , mille kohaselt keskendub Tšehhi investeeringutega seotud majanduspoliitika digitaristule ja kõrvaldab tõkked, mis takistavad täielikult toimiva innovatsiooni ökosüsteemi väljaarendamist, ning riigipõhist soovitust 3/2020, mille kohaselt Tšehhi toetab väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, kasutades rohkem rahastamisvahendeid, et tagada likviidsustoetus, keskenduda investeeringute tegemisel digiüleminekule, eelkõige suure läbilaskevõimega digitaristule ja -tehnoloogiale, ning tagada rahastamisvõimalused innovaatilistele ettevõtjatele ning parandada avaliku ja erasektori koostööd teadus- ja arendustegevuse valdkonnas;

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse kavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01). Eelkõige peab R&I protsess olema tehnoloogiliselt neutraalne nende rakendamise tasandil (st neid tuleb kohaldada kõigi olemasolevate tehnoloogiate, sealhulgas vähese mõjuga tehnoloogiate suhtes) ning meede peab eelnevalt välistama R&I, mis on pühendatud pruuni R&I elementidele (s.t kivisüsi, pruunsüsi, nafta/nafta, DNSH tehniliste suuniste III lisaga hõlmamata maagaas, sinine ja hall vesinik, jäätmepõletusahjud ja prügilad).

D.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1. Digiülemineku juhtimissüsteemi institutsiooniline reform, sealhulgas RIS 3 strateegia

Institutsioonilise reformi eesmärk on lihtsustada digiüleminekut jälgivat organisatsiooni struktuuri. Hiljuti loodud digiülemineku komitee koordineerib tegevust era- ja avaliku sektori sidusrühmade vahel.

Lisaks hõlmab see digiülemineku komitee alla kuuluva koordineeriva asutuse loomist, mis vastutab käesoleva komponendi meetmete rakendamise eest.

Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2024.

Reform 2. Ühine strateegilise tehnoloogia toetus- ja sertifitseerimisrühm koos strateegilise tehnoloogia nõukoguga

Reformi eesmärk on luua kvaliteedijuhtimis- ja tootesertifitseerimisasutuste võrgustik ning jagada parimaid tavasid eelkõige strateegilistes sektorites, näiteks lennundus- ja meditsiiniseadmete tööstuses. Reformiga toetatakse tegevusi, mis hõlbustavad sertifitseerimisprotsesse või seadmete ostmist, keskendudes lennundusele ja meditsiiniseadmetele. Komponent hõlmab ka konsultatsiooni- ja nõustamisteenuseid ettevõtetele sertifitseerimise ettevalmistamisel. Reform hõlmab ka sidusrühmadele kättesaadavate koolituskursuste loomist sertifitseerimisprotsessi kohta.

Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2024.

Investeering 2. Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskus (EDMO)

Investeeringu eesmärk on luua Kesk-Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskus (CEDMO). See meede seisneb konsortsiumi loomises, selle tegevuse laiendamises ning väärinfot ja tehisintellekti käsitlevate uuringute avaldamises.

Investeering 5. Euroopa plokiahela teenuste taristu (mis on kooskõlas EBSIga) DLT võlakirjad VKEde rahastamiseks

Meetmega toetatakse sellise kasutusjuhtumi rakendamist, mis keskendub üleeuroopalise hajusraamatu tehnoloogia (Distributed Ledger Technology) DLT võlakirjaplatvormi loomisele VKEde võla rahastamiseks. Projekt aitab lihtsustada VKEde juurdepääsu rahastamisele, vähendada kulusid ja suurendada läbipaistvust ning on kooskõlas EBSIga.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2024.

Investeering 6. Näidisrakendusprojektid linnadele ja tööstuspiirkondadele

Investeeringu eesmärk on tutvustada digitehnoloogia praktilist rakendamist linnades või tööstuses. See meede hõlmab 5G ja alternatiivsete tehnoloogiate kasutamise näidisprojekte.

Investeering 7. Tšehhi Vabariigi nn rise-up programmid

Tšehhi Vabariigi nn rise-up programmide raames tegeletakse pandeemia majandusliku ja sotsiaalse mõjuga ning see hõlmab kahte eraldi projektikonkurssi: Esimene projektikonkurss on avatud COVIDiga seotud meditsiinialastele teadus- ja arendusprojektidele, mis on jõudnud lõpulejõudmise, sertifitseerimise või õiguskaitse küpsusesse. Teine projektikonkurss on avatud projektidele, mille eesmärk on leida digitaalseid tehnoloogilisi lahendusi COVIDi kriisi majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega toimetulekuks, eelkõige tervishoiu, hariduse, audiovisuaalsektori ning traditsiooniliste ettevõtete ja sektorite digiülemineku valdkonnas.

Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

Investeering 8. Ettevõtluse ja innovaatiliste ettevõtete edendamine

Selle meetme eesmärk on edendada ettevõtlust ja toetada uute ettevõtete edukat käivitamist kogu Tšehhis. Meede hõlmab äriühingutele, ettevõtjatele ja üksikisikutele osutatavaid nõustamis-, konsultatsiooni- või mentorlusteenuseid. Meede hõlmab ka teadlikkuse tõstmise kampaaniaid ettevõtluse edendamiseks.

Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Investeering 9. Fondifond stardieelsete investeeringute, strateegiliste digitehnoloogiate või võrsefirmade arendamiseks

Investeeringu eesmärk on toetada riskikapitali ja majanduse digipööret. See koosneb Euroopa Investeerimisfondi hallatavast fondifondist, mis investeerib muu hulgas (eel)seemneinvesteeringutesse, strateegilistesse digitehnoloogiatesse või võrsefirmadesse.

Investeering 10. Ettevõtete rahvusvahelistumine

Investeeringu eesmärk on toetada ettevõtjaid nende püüdlustes laieneda välismaale. Meede seisneb teenuste osutamises, sealhulgas, kuid mitte ainult, koolitus-, nõustamis- ja konsultatsiooniteenuste osutamises ettevõtetele, kes keskenduvad laienemisele välismaale.

Investeering 11. Digitaalne regulatsiooni testkeskkond kooskõlas ELi prioriteetidega

Investeeringu eesmärk on luua testimiskeskkond finantstehnoloogiaettevõtete toodetele ja teenustele. See meede seisneb regulatsiooni testkeskkonna käivitamises ja ettevõtete osalemises testkeskkonnas.

Investeering 12. Kvantkommunikatsioonitaristu ehitamine

Investeeringu eesmärk on rajada Tšehhis optiline kvantkommunikatsioonivõrk kooskõlas digitaalse Euroopa programmi prioriteetidega. Taaste- ja vastupidavusrahastust kantakse osa selle investeeringu kuludest. Investeeringu kuludeks, mida ei kanta taaste- ja vastupidavusrahastust, võidakse toetust saada ka muudest liidu programmidest või rahastamisvahenditest.

D.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
47	Reform 1. Majanduse digiülemineku koordineerimis- ja toetussüsteemi institutsiooniline reform (sh RIS 3)	Eesmärk	Majanduse digipöörde järelevalvet teostavate avaliku sektori asutuste struktuuri reformimiseks vajalike organisatsiooniliste muudatuste rakendamine	Komitee (ja sellega seotud töörühma) moodustamine, kes vastutab riiklike sidusrühmade tegevuse koordineerimise eest, et valmistada ette projekte Tšehhi majanduse digitaalseks ümberkujundamiseks				4. kv	2024	Digipöörde komitee, sealhulgas avaliku ja erasektori sidusrühmade osalus, koordineerib komponentide 1.4 ja 1.5 kohaste reformide ja investeeringute elluviimist. See hõlmab ka spetsiaalset nõuandetöörühma, kes jälgib selle komponendi raames ELi idufirmade riikide standardite rakendamist. See eesmärk loetakse täidetuks, kui komitee ja töörühm alustavad tööd.
48	Reform 2. Ühine strateegilise tehnoloogia toetus- ja sertifitseerimisrühm koos strateegilise tehnoloogia nõukoguga	Eesmärk	Sertifitseerimisvõrgustiku loomine ja määramine	Strateegiliste sektorite sertifitseerimisasutuste, tehniliste ekspertide ja kaasatud ettevõtete võrgustiku loomine				2. kv	2023	Ühtse kontaktpunkti loomine parimate tavade jagamiseks, sertifitseerimise kohta tegeliku teabe leidmiseks, näiteks akrediteeritud laborite või teavitatud asutuste kvaliteedi ja kättesaadavuse kohta, tehnilise toe pakkumised.
49	Reform 2. Ühine strateegilise tehnoloogia toetus- ja sertifitseerimisrühm koos strateegilise tehnoloogia nõukoguga	Siht	Sertifikaadi saanud ettevõtete arv		Arv	0	50	4. kv	2024	Sertifikaadi saamiseks toetatakse 50 äriühingut. Luuakse sertifitseerimist käsitlevad koolituskursused ja tehakse need kättesaadavaks.
51	Investeering 2. Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskus (EDMO)	Eesmärk	Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskuse loomine Kesk- ja Ida-Euroopa jaoks Tšehhi Vabariigis (CEDMO)	Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (CEDMO) keskuse käivitamine, mille rajas akadeemiline konsortsium koos Praha Charlesi Ülikooliga kui juhtiva partneriga				4. kv	2021	Digitaalmeedia keskus kui EDMO võrgu osa keskendub sellise võltsteabe nagu COVIDi või 5G võrkudega seotud valeteabe levitamise analüüsimisele ja selle leviku vastu võitlemisele.
250	Investeering 2. Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskus (EDMO)	Eesmärk	Laiendatud CEDMO keskuse käivitamine	Toetuslepingu sõlmimine				2. kv	2024	Kolme uue toetatava tegevuse jaoks allkirjastatakse toetusleping laiendatud digitaalmeedia keskusele osana EDMO võrgustikust.
52	Investeering 2. Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskus (EDMO)	Eesmärk	CEDMO avaldab uurimistulemused	Avaldatud uuringud				4. kv	2025	CEDMO avaldab oma teadustegevuse (uuringute) tulemused, keskendudes järgmisele: – CEDMO suundumuste ja indeksi laiendamine – Rakendusuuringud, et arendada tehisintellekti vahendeid – Tehisintellektiga seotud riskid – Tehisintellekti vahendite kasutamine meedia ümberkujundamise toetamiseks – Tehisintellekti meedias kasutamise reguleerimine
55	Investeering 5. Euroopa plokiahela teenuste taristu (mis on kooskõlas EBSIga) DLT võlakirjad VKEde rahastamiseks	Eesmärk	Toetuse saajaga sõlmitud toetusleping VKEde kasutusmallide rakendamiseks	Toetuslepingu sõlmimine				4. kv	2023	VKEde kasutusjuhtumi rakendamiseks allkirjastatakse toetusleping.
56	Investeering 5. Euroopa plokiahela teenuste taristu (mis on kooskõlas EBSIga) DLT võlakirjad VKEde rahastamiseks	Siht	Nende VKEde arv, kellel on võimalik pakkuda digivõlakirju EBSI kaudu		Arv	0	190	2. kv	2024	Toetus võimaldab VKEdel pakkuda hajusraamatu tehnoloogial põhinevaid võlakirju, ilma et see piiraks osalevate äriühingute otsust võlakirjade emiteerimise kohta.
57	Investeering 6. Näidisrakendusprojektid linnadele ja tööstuspiirkondadele	Siht	Arukate linnade etalonrakenduste väljatöötamine ja käitamine		Arv	0	5	4. kv	2022	Viis võrdlustaotlust arukate linnade programmi raames, mis tuleb lõpule viia
58	Investeering 6. Näidisrakendusprojektid linnadele ja tööstuspiirkondadele	Siht	Kasutusjuhtumid omavalitsustele või tööstusele		Arv	0	47	4. kv	2025	Ametiasutused aktsepteerivad 5G või alternatiivse tehnoloogia kasutusjuhtumeid omavalitsustes või tööstuses
59	Investeering 7. Tšehhi Vabariigi nn rise-up programmid	Siht	Selliste projektide toetamine, mille eesmärk on innovatsioon meditsiiniliste ja digilahenduste valdkonnas, et tulla toime COVID-19 mõjuga ning selle majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega		Arv	0	30	4. kv	2023	Toetus COVID-19ga seotud meditsiiniuuringute projektidele ning selliste projektide ja projektide väljatöötamisele, mille eesmärk on leida kriisi majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega toimetulekuks digilahendusi vähese tähtsusega toetuse vormis. Käesolevas sihis nimetatud projektikonkursside raames välja valitud projektidega sõlmitakse lepingud kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte.
60	Investeering 8. Ettevõtluse ja innovaatiliste ettevõtete edendamine	Siht	Toetust saavate ettevõtete, ettevõtjate ja üksikisikute arv		Arv	0	450	4. kv	2024	Ettevõtetele, ettevõtjatele ja üksikisikutele pakutakse mentorlus-, konsultandi- või nõustamisteenuseid või koolitust ettevõtluse edendamiseks ja äriplaanide kinnitamist.
61	Investeering 9. Fondifond stardieelsete investeeringute, strateegiliste digitehnoloogiate või võrsefirmade arendamiseks	Eesmärk	Rahaliste vahendite ülekandmine	Tõend ülekandmise kohta ja allkirjastatud õiguslikud kokkulepped fondivalitsejatega				2. kv	2026	Tšehhi kannab üle vähemalt 54 983 897 eurot Euroopa Investeerimisfondile fondifondi jaoks, mis keskendub digitehnoloogia omakapitaliinstrumentidele. EIF on sõlminud fondivalitsejatega õiguslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik, et kasutada 100 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse (võttes arvesse haldustasusid). Tšehhi ja EIFi vaheline õigusleping sisaldab nõuet reinvesteerida tagasisaadavad vahendid vastavalt rahastu investeerimispoliitikale. Rahastamisvahendi edasine investeerimispoliitika nõuab InvestEU fondi kestlikkuskontrolli käsitlevate komisjoni tehniliste suuniste kohaldamist; Ning jätta toetuskõlblikkusest välja järgmised tegevused ja varad: i) fossiilkütustega seotud tegevus ja varad, sealhulgas allkasutus tootmisahela tagapool asetsevates etappides 2 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuv tegevus ja varad, mille prognoositavad kasvuhoonegaaside heitkogused ei ole asjaomastest võrdlusalustest 3 väiksemad; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 4 ja mehaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 5 seotud tegevus ja varad; iv) tegevus ja varad, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda, ning nõuda, et volitatud üksus või finantsvahendaja kontrolliks projektide vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele kõikide tehingute puhul, sealhulgas need, mis on vabastatud jätkusuutlikkuse hindamisest.
63	Investeering 10. Ettevõtete rahvusvahelistumine	Siht	Ettevõtete toetamine		Arv	0	90	4. kv	2025	Ettevõtetele osutatavad teenused, sealhulgas, kuid mitte ainult, koolitus, nõustamine või teenused, mis keskenduvad ettevõtete laiendamisele välismaale.
64	Investeering 11. Digitaalne regulatsiooni testkeskkond kooskõlas ELi prioriteetidega	Eesmärk	Digitaalse regulatsiooni testkeskkonna loomine	Testkeskkonna loomine prioriteetsetes reguleeritud valdkondades, nagu finantstehnoloogia (põhineb digirahanduse paketil), hajusraamatu tehnoloogia (DLT)				2. kv	2024	Digitaalse reguleerija testkeskkonda, mis keskendub finantstehnoloogia ja DLT valdkonnale, loetakse aktiivseks ja toimivaks, kui uuenduslikel ettevõtetel on võimalik esitada oma taotlusi projektide ja toodete katsetamiseks.
65	Investeering 11. Digitaalne regulatsiooni testkeskkond kooskõlas ELi prioriteetidega	Siht	Testkeskkonnas osalevad ettevõtted		Arv	0	20	4. kv	2025	Testkeskkonnas osaleb 20 ettevõtet.
66	Investeering 12. Kvantkommunikatsioonitaristu ehitamine	Siht	Rahaliste vahendite väljamaksmine optilise kvantvõrgu jaoks		eurodes	0	4,7 miljonit	2. kv	2026	Optilise kvantvõrgu ehitamise eest makstakse vähemalt 4,7 miljonit eurot. Selle summa hulka ei arvestata muudest liidu programmidest või rahastamisvahenditest pärinevaid summasid.

E. KOMPONENT 1.5. Ettevõtete digitaalne ümberkujundamine

Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava see komponent aitab digitaalse innovatsiooni keskuste kaudu kaasa tööstuse digitaliseerimise toetamisele, tehnoloogiate kasutamisele ning Euroopa digitaalse ökosüsteemi omavahel ühendatud ja kestliku riikliku tasandi tekkele. Samuti toetatakse sellega võrdlustestimise ja -eksperimenteerimise vahendi loomist. Teine eesmärk on võimaldada toetada ettevõtteid, kes osalevad võimalikes üleeuroopalist huvi pakkuvates tähtsates projektides, eelkõige mikroelektroonika, ühenduvuse ning pilvetaristu ja -teenuste valdkonnas, sealhulgas Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötlusega seotud mikroprotsessorite valdkonnas. See komponent peaks toetama eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate üleminekut rohelisele majandusele digitehnoloogia abil, mis on kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega.

Selle komponendiga toetatakse riigipõhise soovituse 3-2020 täitmist, mille kohaselt keskendub Tšehhi investeeringute tegemisel digiüleminekule, eelkõige suure läbilaskevõimega digitaristule ja -tehnoloogiatele, sealhulgas söekaevanduspiirkondades.

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse kavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01). Eelkõige tagatakse IKT-seadmete hangetega vastavus asjakohastele ELi keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumidele, samuti asjakohastele ELi energia- ja materjalitõhususe nõuetele ning ringlussevõtu nõuetele, mis on kehtestatud kooskõlas direktiiviga 2009/125/EÜ, direktiiviga 2009/125/EÜ, direktiiviga 2011/65/EL ja direktiiviga (EL) 2021/19.

E.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1. Majanduse digitaliseerimise platvormi loomine

Meetme eesmärk on võtta kasutusele platvorm, mis koordineerib kõigi riiklikus digitaalses ökosüsteemis osalejate, näiteks Euroopa ja riiklike digitaalse innovatsiooni keskuste, kõrgjõudlusega andmetöötluse ja küberturvalisuse riiklike pädevuskeskuste, Euroopa võrdlustestide ja eksperimenteerimisrajatiste, innovatsioonikeskuste ja kõigi nende keskuste klientide omavahelist ühendamist. Selle eesmärk on edendada digiüleminekut, tehnoloogiate kasutamist ja ekspertide värbamist digiülemineku ja uute tehnoloogiate valdkonnas ning muuta tööstus ja teenused võimalike tulevaste kriiside suhtes vastupidavamaks.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering 1. Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused

Meetme eesmärk on toetada ettevõtete ja avaliku halduse digipööret. Meede hõlmab toetust Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustele. Ette on nähtud kaasrahastamine digitaalse Euroopa programmist.

Investeering 2. Euroopa võrdlustestimis- ja -eksperimenteerimisüksus

Luuakse ja võetakse kasutusele Euroopa võrdlustestimise ja -eksperimenteerimise rajatis. Meetme eesmärk on luua seos teadussektori ja majanduse vahel laiemalt (mis võib hõlmata muu hulgas Euroopa ja riiklikke digitaalse innovatsiooni keskusi), võimaldades ettevõtjatel (nt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad) katsetada väljatöötatud tehnoloogiaid ja rakendusi, et neid saaks oma tegevuses kasutada. Ette on nähtud kaasrahastamine digitaalse Euroopa programmist.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2024.

Investeering 3. Ettevõtete digiüleminek

Meetme eesmärk on suurendada ettevõtetes digiprotsesse. Meede hõlmab toetust ettevõtete digipöördeks.

Investeering 5. Üleeuroopalist huvi pakkuv oluline projekt mikroelektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogia (toetused)

Investeeringu eesmärk on toetada järgmise põlvkonna mikroprotsessorite, pooljuhtide ja kommunikatsioonitehnoloogia loomist. Meede seisneb mikroelektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogia üleeuroopalist huvi pakkuvas tähtsas projektis osaleva nelja katseprojekti rahalises toetamises.

E.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
68	Reform 1. Majanduse digitaliseerimise platvormi loomine	Eesmärk	Majanduse digitaliseerimise platvormi loomine	Platvormi tegevuse alustamine				1. kv	2022	Luuakse majanduse digitaliseerimise platvorm ja käivitatakse selle tegevus. Platvorm koordineerib kõigi riiklikus digitaalses ökosüsteemis osalejate, näiteks Euroopa ja riiklike digitaalse innovatsiooni keskuste, kõrgjõudlusega andmetöötluse ja küberturvalisuse riiklike pädevuskeskuste, Euroopa võrdluskatsete ja eksperimenteerimisrajatiste, innovatsioonikeskuste ja kõigi nende keskuste klientide omavahelist ühendamist. Platvorm tegutseb ühe töörühmana digipöörde komitees, mis luuakse reformi nr 1 raames komponendi 1.4 raames.
69	Investeering 1. Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused	Siht	Rahaliste vahendite väljamaksmine Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustele		eurodes	0	8,4 miljonit	2. kv	2025	Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustele makstakse vähemalt 8,4 miljonit eurot keskuste tegevuse jaoks, mille eesmärk on ettevõtete või avaliku sektori asutuste digitaliseerimine. Selle summa hulka ei arvestata muudest liidu programmidest või rahastamisvahenditest pärinevaid summasid.
70	Investeering 2. Euroopa võrdlustestimis- ja -eksperimenteerimisüksus	Siht	Rahaliste vahendite väljamaksmine Euroopa võrdluskatse- ja eksperimenteerimisasutusele		eurodes	0	2,3 miljonit	4. kv	2024	Vähemalt 2,3 miljonit eurot makstakse Euroopa võrdlustestimise ja katsetamise vahendile osutatud teenuste ja tegevuste jaoks, mille eesmärk on võimaldada ettevõtetel katsetada tehnoloogiaid ja rakendusi. Selle summa hulka ei arvestata muudest liidu programmidest või rahastamisvahenditest pärinevaid summasid.
71	Investeering 3. Ettevõtete digiüleminek	Siht	Ettevõtete toetamine digiüleminekul		Ettevõtete arv	0	377	2. kv	2025	377 ettevõtet saavad digiüleminekuks rahalist toetust.
255	Investeering 5. Üleeuroopalist huvi pakkuv oluline projekt – mikroelektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogia (toetused)	Siht	Katselahendused		Arv	0	4	2. kv	2026	Iga projekti kohta luuakse üks katselahendus ja 90 % rahalistest vahenditest makstakse välja.

E.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 4. Üleeuroopalist huvi pakkuv oluline projekt mikroelektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogia (laenud)

Investeeringu toetusosa täiendav laenusumma. Investeeringu eesmärk on toetada otsetoetuse vormis valitud ettevõtteid, kes osalevad neljas projektis, mis on osa üleeuroopalist huvi pakkuvast tähtsast projektist mikroelektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogia. Toetuslepingud sõlmitakse valitud ettevõtetega, kes osalevad üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide ME/CT projektides.

Investeering tehakse 30. juuniks 2024.

E.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
254	Investeering 4. Üleeuroopalist huvi pakkuv oluline projekt – mikroelektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogia	Eesmärk	Toetuslepingute sõlmimine	Allkirjastatud toetuslepingud				2. kv	2024	Toetusleping sõlmitakse valitud ettevõtetega, kes osalevad üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide ME/CT projektides.

F. KOMPONENT 1.6. Ehitusprotsessi kiirendamine ja digitaliseerimine

Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava see komponent aitab lahendada praegu aeganõudvate ja halduslikult raskete ehituslubade saamise menetluste probleemi.

Komponendi eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada ehituslubade andmise protsessi. Ehituslubade andmise protsessi märkimisväärne kiirenemine peaks märkimisväärselt parandama Tšehhi ettevõtlus- ja investeerimiskeskkonda. Samuti käsitletakse hoonehalduse ja ruumilise planeerimise digitaliseerimise nõuetekohase rakendamise tingimusi. Paralleelsete protsesside täielik ühtlustamine üheks menetluseks ning ehitusseadustiku eelnõus ette nähtud institutsiooniline reform võib lühendada loa väljastamise keskmist aega praeguselt 5,4 aastalt keskmiselt 1,25 aastale. Ainuüksi protsessi digitaliseerimine peaks vähendama ehitusloa saamise keskmist aega vähemalt 2 aasta võrra.

Rahastamisvahendiga toetatakse riigipõhist soovitust 3/2019, mille kohaselt Tšehhi vähendab investeeringutega seotud halduskoormust ja toetab kvaliteedipõhisemat konkurentsi riigihangete valdkonnas, ning riigipõhist soovitust 3/2020, mille kohaselt Tšehhi toetab väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, kasutades rohkem rahastamisvahendeid, et tagada likviidsustoetus, vähendada halduskoormust ja parandada e-valitsust.

F.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1. Uue ehitusseaduse ja detailplaneeringu seaduse rakendamine praktikas

Reformi eesmärk on lihtsustada, kiirendada ja digitaliseerida ehituslubade andmise menetlust. Reform seisneb seadusandlikes muudatustes, et ajakohastada lubade andmise raamistikku (uue ehitusseaduse jõustumine) ja pakkuda hoonete büroodele IT-seadmeid.

Investeering 1. Digiteerimise eeliste ärakasutamine ruumilise planeerimise ja ehituspoliitika valdkonnas

Investeeringu eesmärk on edendada digitaliseerimist ehituslubade andmise menetluse ja ruumilise planeerimise valdkonnas. Selle raames võetakse kasutusele kuus infosüsteemi, sealhulgas ehitusportaal ja riiklik ruumilise planeerimise geoportaal.

F.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
72	Reform 1. Uue ehitusseaduse ja detailplaneeringu seaduse rakendamine praktikas	Eesmärk	Uue ehitusseaduse jõustumine	Seaduse säte, mis viitab uue ehitusseaduse jõustumisele				3. kv	2021	Jõustub uus ehitusseadus, millega kiirendatakse ehituslubade andmist, digitaliseeritakse ehitusprotsessi ja vähendatakse reguleerivate asutuste arvu.
73	Reform 1. Uue ehitusseaduse ja detailplaneeringu seaduse rakendamine praktikas	Siht	Seadmete ostmine ehitusasutustele		Kontorite või omavalitsuste hooned	0	620	3. kv	2024	Vähemalt 620 hoone kontorit või omavalitsust saavad IT-seadmeid.
74	Reform 1. Uue ehitusseaduse ja detailplaneeringu seaduse rakendamine praktikas	Siht	Lõpetatud loamenetluste osakaal		Protsent	0	25	4. kv	2025	Vähemalt 25 % ajavahemikul 1.7.2024–1.7.2025 algatatud loamenetlustest lõpetatakse 31. detsembriks 2025.
77	Investeering 1. Digiteerimise eeliste ärakasutamine ruumilise planeerimise ja ehituspoliitika valdkonnas	Siht	Uued või ajakohastatud IT-süsteemid ruumilise planeerimise või ehituslubade andmise menetluse valdkonnas		Arv	0	6	4. kv	2025	Ruumilise planeerimise ja ehituslubade valdkonnas võetakse kasutusele kuus või enam IT-süsteemi: Need hõlmavad vähemalt: ·Ehitaja portaal ·Riiklik ruumilise planeerimise geoportaal

G. KOMPONENT 1.7. Avaliku halduse digiüleminek

Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava selles komponendis käsitletakse avaliku halduse süsteemi digitaliseerimisega seotud probleeme. Selle eesmärk on suurendada digiteenuste automatiseerimise arvu ja taset, suurendada pädevusi ja ministeeriumidevahelist koordineerimist ning teha koostööd uute avalike süsteemide ja teenuste ettevalmistamisel ja loomisel. Lisaks on selle eesmärk suurendada kodanike usaldust ja avalike teenuste kasutamist veebipõhiste rakenduste kaudu. Komponent saab kasu koostoimest komponentidega 1.1 ja 1.2, milles käsitletakse ka avaliku sfääri digiteerimise parandamise küsimust.

Komponent toetab riigipõhise soovituse nr 1 2023 täitmist, mille kohaselt Tšehhi laiendab avaliku sektori investeeringuid digipöördesse.

G.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1. Avaliku andmehalduse raamistik

Meetme eesmärk on kehtestada haldusasutuste valduses olevate andmete haldamise raamistiku põhielemendid. Meede seisneb andmehaldust käsitlevate õigusnormide jõustumises. Ametiasutused kavatsevad seda meedet järgida edasiste sammudega pärast taaste- ja vastupidavusrahastu kasutusaja lõppu, kus kaitstud avaliku sektori andmete taotlemise ja neile juurdepääsu andmise mehhanism ning sellega seotud karistused, samuti kohalike kataloogide ja andmesõnastike ametlikud standardid ning nendega seotud karistused ei ole meetme osa.

Investeering 2. Digiteeritud teenuste juhtimissüsteemi täiustamine

Investeeringu eesmärk on optimeerida digiteeritud avaliku halduse teenuseid. Meede seisneb töörühmade loomises, infosüsteemide loomises, keskvalitsusasutuste veebisaitide ühendamises jagatud domeeni (*gov.cz) alla, avaliku halduse kontaktkeskuse ja keskse andmehoidla kättesaadavaks tegemises.

G.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
347	Reform 1. Avaliku andmehalduse raamistik	Eesmärk	Õigusnormid, millega kehtestatakse avaliku halduse valduses olevate andmete haldamise raamistik	Õigusnormid				2. kv	2026	Selliste õigusnormide jõustumine, millega kehtestatakse avaliku halduse valduses olevate andmete haldamise raamistiku põhielemendid. Raamistiku põhielemendid on järgmised: ·selle kohaldamisalasse kuuluvate avaliku sektori andmete ja andmehalduriteks kvalifitseeruvate asutuste määratlus; ·nende asutuste põhikohustus kaitsta andmete usaldusväärsust ja kasulikkust ning võtta vastu asutusesisesed andmehalduse eeskirjad; ·riikliku andmekataloogi kui avaliku halduse infosüsteemi loomine; ·riikliku ruumiandmete infrastruktuuri riikliku geoportaali loomine; ning ·riikliku asutuse määramine, kes vastutab riikliku andmekataloogi haldamise ja andmehalduse arendamise koordineerimise eest avalikus halduses.
256	Investeering 2. Digiteeritud teenuste juhtimissüsteemi täiustamine	Eesmärk	Töörühmade moodustamine	Loodud töörühmad				2. kv	2024	Valitsuse infoühiskonna nõukogus luuakse järgmised töörühmad: 1.Pilvandmetöötluse töörühm 2.Riigihangete töörühm
258	Investeering 2. Digiteeritud teenuste juhtimissüsteemi täiustamine	Eesmärk	Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia juhtimise ajakohastamine avalikus halduses	Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia haldamisega seotud meetmed				2. kv	2026	Vahe-eesmärk koosneb järgmistest meetmetest: ·Digitaalse teabeagentuuri portaalis on loodud pädevusportaal ja IKT pikaajaline juhtimissüsteem. ·Keskvalitsuse asutuste veebisaidid on internetis kättesaadavad domeeni *gov.cz all. ·E-õpe üldsuse ja valitsuse vahelise digitaalse teabevahetuse kohta on kättesaadav internetis. ·Keskne andmeladu on loodud.

H. KOMPONENT 2.1. Säästev transport

Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava selles osas käsitletakse probleeme, mis on seotud transpordi digitaliseerimisega, elektritranspordiga raudteetranspordis, raudteetranspordi osakaalu suurendamisega kauba- ja reisijateveos, aktiivse liikuvuse tähtsuse suurendamisega linnades, liiklusohutuse parandamisega ning liikluse mõju vähendamisega keskkonnale ja rahvatervisele. Komponent saab kasu sünergiast komponendiga 2.4, milles käsitletakse alternatiivsete jõuseadmete küsimust maanteetranspordis ja linnabussitranspordis.

Rahastamisvahendiga toetatakse riigipõhist soovitust 3/2019, mille kohaselt keskendub Tšehhi investeeringutega seotud majanduspoliitika transpordile, eelkõige selle kestlikkusele, digitaristule ning vähese CO2 heitega majandusele ja energiale üleminekule, sealhulgas energiatõhususele, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi (riigipõhine soovitus 3/2019), ning riigipõhist soovitust 3/2020, millele kohaselt Tšehhi suunab investeeringud rohe- ja digipöördele, eelkõige suure läbilaskevõimega digitaristule ja -tehnoloogiale, puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele ning kestlikule transpordi taristule (riigipõhine soovitus 3/2020).

H.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1. Energia- ja ruumimahuka maanteetranspordi alternatiivide väljatöötamine

Meetme eesmärk on edendada energiatõhusamate transpordiliikide suuremat kasutamist regulaarsete ja raskete veovoogude puhul. See saavutatakse järgmiste meetmete abil:

●Üle 40 000 elanikuga linnad viivad ellu säästva linnalise liikumiskeskkonna kava protsessi. Linna esindusorganid kiidavad kõik säästva linnalise liikumiskeskkonna kavad heaks 30. juuniks 2023. Kui lihtsustatud säästva linnalise liikumiskeskkonna kava on juba olemas, koostatakse uus versioon, mis põhineb valitsuse poolt heaks kiidetud linnalise ja aktiivse liikuvuse kontseptsioonil (UAMC). See peab sisaldama kõiki UAMC nõutavaid osi ja põhinema UAMC nõutavatel analüüsidel, näiteks liikluse modelleerimisel ja uuringutel.

●Kaubaveo mõiste, millega kehtestatakse tingimused raudtee-kaubaveo osakaalu suurendamiseks transpordi kogumahus ajavahemikul 2024–2030, kiidetakse heaks Tšehhi Vabariigi valitsuse resolutsiooniga 31. detsembriks 2023. Kontseptsioon keskendub mitmeliigilise transpordi toetamisele, kaubaveoteenuste parandamisele ning kaubaveo mõju vähendamisele keskkonnale, rahvatervisele ja ülemaailmsetele kliimamuutustele.

●Kõik ühistranspordiettevõtjad (ühistransporti korraldavad riigid, piirkonnad ja linnad) kiidavad valitsuse poolt heaks kiidetud ühistranspordi kontseptsiooni alusel 31. detsembriks 2023 heaks viieaastase transporditeenuste kava.

Investeering 1. Kaasaegse tehnoloogia rakendamine raudteeinfrastruktuuris

Investeeringu eesmärk on aidata kaasa raudteetranspordi digitaliseerimisele, toetada liiklusohutust ja osutatavate teenuste kvaliteeti, optimeerida raudteetaristu läbilaskevõimet ja tagada rahvusvaheline koostalitlusvõime. See koosneb järgmistest meetmetest:

●Selliste projektide kogumi määratlemine, mis hõlmavad 41 km raudteeliine, mis on hõlmatud ülemaailmse mobiilsidesüsteemiga – raudtee (GSM-R), 20 äsja paigaldatud või usaldusväärsemalt käitatavat baas-transiiverjaama (BTS), ning uute tehnoloogiate ja seadmete rakendamine raudteeliikluse korraldamiseks 30. juuniks 2022.

●30. juuniks 2024 kaks projekti eelmääratletud projektide hulgast.

●Kuus täiendavat projekti eelmääratletud projektide hulgast eespool olevas loendis, millega viiakse lõpule kokku 41 km GSM-Riga hõlmatud liine, 20 uut või töökindlamat BTSi ning rakendatakse raudteeliikluse korraldamiseks uusi tehnoloogiaid ja seadmeid.

●67,6 km raudteeliine, mis on varustatud piirkondliku ETCSiga.

Investeering 2. Raudteede elektrifitseerimine

Meetme eesmärk on suurendada mittefossiilse kütusetranspordi osakaalu liinide elektrifitseerimise ja alajaamades veojõu pakkumise kaudu. Investeeringuga luuakse ka tingimused energiasäästuks transpordisüsteemis. See saavutatakse järgmiste meetmete abil:

●39,7 km elektrifitseeritud liinide ja nelja suurendatud võimsusega või äsja ehitatud veojõu toitejaama projektide määratlemine 30. juuniks 2022.

●Eespool alapunktis esitatud eelnevalt kindlaks määratud projektide seast kahe projekti lõpuleviimine 30. juuniks 2023.

●Eespool olevas alapunktis kindlaksmääratud projektide kogumi kuue täiendava projekti lõpuleviimine, viies seega 30. juuniks 2024 lõpule 39,7 km elektrifitseeritud liinide ja nelja suurendatud võimsusega või äsja ehitatud veojõu toitejaama rajamise.

Investeering 3. Keskkonna parandamine (raudteetaristu toetamine)

Investeeringu eesmärk on kaitsta keskkonda ja kliimat, aidates suurendada raudteetranspordi osakaalu kauba- ja reisijateveos ning parandada raudteejaamade energiatõhusust. Investeering hõlmab projekte, mis on seotud raudteeliinide ajakohastamise, raudteejaamade rekonstrueerimise ja jaamahoonete rekonstrueerimisega.

Investeering 4. Maantee- ja raudteetranspordi ohutus

Meetme eesmärk on parandada liiklusohutust, võttes raudteeületuskohtades konkreetseid ohutusmeetmeid ning parandades sildade ja tunnelite seisukorda. Linnades ja linnastutes tehakse investeeringuid, et vähendada üksikute autoreiside osakaalu ning suurendada ühistranspordi ja aktiivsete transpordiliikide osakaalu, mis võivad muu hulgas hõlmata jalakäijaid ja jalgrattasõitu. Investeeringute hulka kuuluvad ka jalgrattateed ja jalakäijate tõketeta teed, et parandada haavatavate liikluses osalejate ohutust osana aktiivse liikuvuse edendamisest, eriti linnades. See saavutatakse järgmiste meetmete abil:

●Selliste projektide lõpuleviimine, mis hõlmavad 45 raudteeületuskohta, millel on suurem ohutus (st uus või ajakohastatud kiirhoiatussüsteem või mehaaniline ohutusseade), 25 km ehitatud jalgrattateid, külglaineid ja takistusteta teid ning 3 ajakohastatud raudteesilda või tunnelit 30. juuniks 2022.

●Selliste projektide lõpuleviimine, mis hõlmavad 115 täiendavat raudteeületuskohta, millel on suurem ohutus (st uus või ajakohastatud kiirhoiatussüsteem või mehaaniline ohutusseade), 24 km täiendavaid jalgrattateid, külglööke ja takistusteta teid ning 3 täiendavat ajakohastatud raudteesilda või tunnelit 31. detsembriks 2022.

●Selliste projektide lõpuleviimine, mis hõlmavad 131 täiendavat raudteeületuskohta, millel on suurem ohutus (st uus või ajakohastatud kiirhoiatussüsteem või mehaaniline ohutusseade), ning veel üks moderniseeritud raudteesild või tunnel 31. detsembriks 2024.

●Projektide lõpuleviimine, mis hõlmavad 36 km täiendavaid jalgrattateid, külglaineid ja takistusteta teid ning veel ühte moderniseeritud raudteesilda või tunnelit, 31. detsembriks 2023.

H.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
78	Reform 1. Alternatiive energia- ja kosmosemahukale maanteetranspordile	Eesmärk	Liikuvuskavade heakskiitmine	Kava heakskiitmine linna esindusorganite poolt				2. kv	2023	Kõigil Tšehhi Vabariigi ametlikel linnadel (linnad, mille rahvaarv on üle 40 000) peab olema linnade esindusorganite poolt heaks kiidetud säästva linnalise liikumiskeskkonna kava, mis põhineb valitsuse poolt heaks kiidetud linna- ja aktiivse liikuvuse kontseptsioonil.
79	Reform 1. Alternatiive energia- ja kosmosemahukale maanteetranspordile	Eesmärk	Uue kaubaveokontseptsiooni heakskiitmine ja jõustumine	Valitsuse heakskiit				4. kv	2023	Valitsus kiidab heaks uue kaubaveo kontseptsiooni, millega kehtestatakse tingimused raudtee-kaubaveo osakaalu suurendamiseks transpordi kogumahus ajavahemikul 2024–2030. Kontseptsioon keskendub mitmeliigilise transpordi toetamisele, kaubaveoteenuste parandamisele ning kaubaveo mõju vähendamisele keskkonnale, rahvatervisele ja ülemaailmsetele kliimamuutustele.
80	Reform 1. Alternatiive energia- ja kosmosemahukale maanteetranspordile	Eesmärk	Veoteenuste kavade heakskiitmine	Ühistransporti teostavate ettevõtjate heakskiit				4. kv	2023	Kõik ühistranspordiettevõtjad (ühistransporti korraldavad riigid, piirkonnad ja linnad) kiidavad heaks viieaastase transporditeenuste kava, mis põhineb valitsuse poolt heaks kiidetud ühistranspordi kontseptsioonil.
83	Investeering 1. Kaasaegse tehnoloogia rakendamine raudteeinfrastruktuuris	Eesmärk	1. investeeringu projektide kogumi määratlus	Projektide kogumi määratlemine transpordiministeeriumi poolt				2. kv	2022	Projektide kogumi määratlemine, mis hõlmab 41 km raudteeliine, mis on hõlmatud ülemaailmse mobiilsidesüsteemiga – raudtee (GSM-R), 20 äsja paigaldatud või usaldusväärsemalt käitatavat baas-transiiverjaama (BTS), ning raudteeliikluse korraldamise uute tehnoloogiate ja seadmete rakendamine.
84	Investeering 1. Kaasaegse tehnoloogia rakendamine raudteeinfrastruktuuris	Siht	Eelnevalt kindlaks määratud projektide kogumi kahe projekti lõpuleviimine		Projektide arv	0	2	2. kv	2024	Kahe projekti lõpuleviimine eelnevalt kindlaks määratud projektidest, mis hõlmavad 41 km raudteeliine, mis on hõlmatud ülemaailmse mobiilsidesüsteemiga (GSM-R), 20 uut või usaldusväärsemat põhitoitega transiiverjaama (BTS), ning uute tehnoloogiate ja seadmete rakendamine raudteeliikluse korraldamiseks.
85	Investeering 1. Kaasaegse tehnoloogia rakendamine raudteeinfrastruktuuris	Siht	Kuue täiendava projekti lõpuleviimine eelnevalt kindlaks määratud projektide hulgast		Projektide arv	2	8	4. kv	2024	Lõpule viidi kuus täiendavat projekti (kokku 8), mis hõlmavad eelnevalt kindlaks määratud 41 km raudteeliine, mis on hõlmatud ülemaailmse mobiilsidesüsteemiga (GSM-R), 20 uut või usaldusväärsemalt paigaldatud baasjaama ning uute tehnoloogiate ja seadmete rakendamist raudteeliikluse korraldamiseks.
348	Investeering 1. Kaasaegse tehnoloogia rakendamine raudteeinfrastruktuuris	Siht	Euroopa rongijuhtimissüsteemiga (ETCS) piirkondlikud raudteeliinid		kilomeetrites		67,6	2. kv	2026	67,6 km raudteeliine, mis on varustatud piirkondliku ETCSiga.
86	Investeering 2. Raudteede elektrifitseerimine	Eesmärk	2. investeeringu projektide kogumi määratlus	Projektide kogumi määratlemine transpordiministeeriumi poolt				2. kv	2022	Projektide kogumi määratlemine, mis hõlmab 39,7 km elektrifitseeritud liine ja 4 suurema võimsusega või äsja ehitatud veojõu toitejaama.
87	Investeering 2. Raudteede elektrifitseerimine	Siht	Eelnevalt kindlaks määratud projektide kogumi kahe projekti lõpuleviimine		Projektide arv	0	2	2. kv	2023	Kahe projekti lõpuleviimine eelnevalt kindlaks määratud projektidest, mis hõlmavad 39,7 km elektrifitseeritud liine ja 4 suurendatud võimsusega või äsja ehitatud veojõu toitejaama.
88	Investeering 2. Raudteede elektrifitseerimine	Siht	Kuue täiendava projekti lõpuleviimine eelnevalt kindlaks määratud projektide hulgast		Projektide arv	2	8	2. kv	2024	Kuue täiendava projekti (kokku 8) lõpuleviimine eelnevalt kindlaks määratud projektidest, mis hõlmavad 39,7 km elektrifitseeritud liine ja 4 suurendatud võimsusega või äsja ehitatud veojõu toitejaama.
89	Investeering 3. Keskkonna parandamine (raudteetaristu toetamine)	Eesmärk	3. investeeringu projektide kogumi määratlus	Projektide kogumi määratlemine transpordiministeeriumi poolt				2. kv	2022	Projektide kogumi kindlaksmääramine, mis hõlmab 121,88 km moderniseeritud liine, 9 moderniseeritud raudteejaama koos rekonstrueeritud rööbasteega ning ohutuid ja takistusteta juurdepääsetavaid platvorme ja 35 jaamahoonet, kus on väiksem energiamahukus, suurem mugavus ja paremad teenused reisijatele.
90	Investeering 3. Keskkonna parandamine (raudteetaristu toetamine)	Siht	26 projekti lõpuleviimine eelnevalt kindlaks määratud projektide hulgast		Projektide arv	0	26	4. kv	2022	26 projekti lõpuleviimine eelnevalt kindlaks määratud projektidest, mis hõlmavad 121,88 km moderniseeritud liine, 9 moderniseeritud raudteejaama rekonstrueeritud rööbasteega ning ohutuid ja takistusteta juurdepääsetavaid platvorme ja 35 jaamahoonet, kus on väiksem energiamahukus, suurem mugavus ja paremad teenused reisijatele.
91	Investeering 3. Keskkonna parandamine (raudteetaristu toetamine)	Siht	11 täiendava projekti lõpuleviimine eelnevalt kindlaks määratud projektide hulgast		Projektide arv	26	37	4. kv	2023	11 täiendava projekti lõpuleviimine eelnevalt kindlaks määratud projektidest, mis hõlmavad 121,88 km moderniseeritud, parendatud või keskkonnamõjudele vastupidavamaid liine, 9 moderniseeritud raudteejaama rekonstrueeritud rööbasteega ning ohutuid ja takistusteta juurdepääsetavaid platvorme ja 35 jaamahoonet, kus on väiksem energiamahukus, suurem mugavus ja paremad teenused reisijatele.
261	Investeering 3. Keskkonna parandamine (raudteetaristu toetamine)	Siht	19 täiendava projekti lõpuleviimine eelnevalt kindlaks määratud projektide hulgast		Projektide arv	37	56	2. kv	2025	19 täiendava projekti heakskiitmine eelnevalt kindlaks määratud projektide hulgast, mis hõlmavad 121,88 km ajakohastatud liine, 9 ajakohastatud raudteejaama rekonstrueeritud rööbasteega ning tõketeta ja ohutult juurdepääsetavaid platvorme ja 35 renoveeritud jaamahoonet. 35 renoveeritud jaamahoone puhul saavutatakse rekonstrueerimistöödega energiatarbimise keskmine vähenemine vähemalt 30 % kõigis renoveeritud jaamas.
92	Investeering 4. Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed)	Siht	Suurema ohutusega raudteeülesõidukohtade lõpuleviimine		Suurema ohutusega raudteeületuskohtade arv	0	45	2. kv	2022	Kõrgendatud kaitsetasemega raudteeületuskohad, kus on uus või ajakohastatud kiiratava valguse hoiatussüsteem või mehaaniline ohutusseade.
93	Investeering 4. Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed)	Siht	Ehitatud jalgrattateed, külgkellad ja takistusteta teed		Ehitatud jalgrattateede pikkus, külgkellad, takistusteta teed – km	0	25	2. kv	2022	Ehitatud jalgrattatee pikkus/külglainevaba tee pikkus/tõkkevaba tee pikkus.
94	Investeering 4. Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed)	Siht	Moderniseeritud raudteesildade või tunnelite lõpuleviimine		Moderniseeritud tehiskonstruktsioonide (sildade/tunnelite) arv	0	3	2. kv	2022	Moderniseeritud tehislik raudteestruktuur ekspluatatsioonifaasis.
95	Investeering 4. Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed)	Siht	Moderniseeritud raudteesildade või tunnelite lõpuleviimine		Moderniseeritud tehiskonstruktsioonide (sildade/tunnelite) arv	3	6	4. kv	2022	Moderniseeritud tehislik raudteestruktuur ekspluatatsioonifaasis.
96	Investeering 4. Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed)	Siht	Suurema ohutusega raudteeülesõidukohtade lõpuleviimine		Suurema ohutusega raudteeületuskohtade arv	45	160	4. kv	2022	Kõrgendatud kaitsetasemega raudteeületuskohad, kus on uus või ajakohastatud kiiratava valguse hoiatussüsteem või mehaaniline ohutusseade.
97	Investeering 4. Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed)	Siht	Ehitatud jalgrattateed, külgkellad ja takistusteta teed		Ehitatud jalgrattateede pikkus, külgkellad, takistusteta teed – km	25	49	4. kv	2022	Ehitatud jalgrattatee/külje/tõkkevaba tee pikkus.
98	Investeering 4. Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed)	Siht	Suurema ohutusega raudteeülesõidukohtade lõpuleviimine		Suurema ohutusega raudteeületuskohtade arv	160	291	4. kv	2024	Kõrgendatud kaitsetasemega raudteeületuskohad, kus on uus või ajakohastatud kiiratava valguse hoiatussüsteem või mehaaniline ohutusseade.
99	Investeering 4. Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed)	Siht	Moderniseeritud raudteesildade või tunnelite lõpuleviimine		Moderniseeritud tehiskonstruktsioonide (sildade/tunnelite) arv	6	7	2. kv	2023	Moderniseeritud tehislik raudteestruktuur ekspluatatsioonifaasis.
100	Investeering 4. Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed)	Siht	Ehitatud jalgrattateed, külgkellad ja takistusteta teed		Ehitatud jalgrattateede pikkus, külgkellad, takistusteta teed – km	49	85	4. kv	2023	Ehitatud jalgrattatee pikkus/külglainevaba tee pikkus/tõkkevaba tee pikkus.
101	Investeering 4. Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed)	Siht	Moderniseeritud raudteesildade või tunnelite lõpuleviimine		Moderniseeritud tehiskonstruktsioonide (sildade/tunnelite) arv	7	8	4. kv	2023	Moderniseeritud tehislik raudteestruktuur ekspluatatsioonifaasis.

I. KOMPONENT 2.2. Energiatarbimise vähendamine avalikus sektoris

Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava selles osas käsitletakse energiatõhususega seotud probleeme avalikus sektoris, renoveerides riigi- ja avalikke hooneid ning moderniseerides tänavavalgustust.

Komponent kajastab Tšehhi kohustust parandada riigi majanduse energiatõhusust 2030. aastaks. Selle eesmärk on vähendada lõppenergia tarbimist asjaomastes riigi- ja avaliku sektori hoonetes, suurendada kvaliteetsete renoveerimiste arvu avalikus sektoris ja vähendada avaliku sektori valgustuse lõppenergia tarbimist.

Komponendiga toetatakse riigipõhise soovituse elluviimist vähese CO2 heitega majandusele ülemineku ja energiasüsteemi ümberkujundamise, sealhulgas energiatõhususe kohta (riigipõhine soovitus 3/2019) ning puhta ja tõhusa energia tootmise ja kasutamise kohta (riigipõhine soovitus 3/2020).

I.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1. Avalike hoonete energiatõhususe parandamine

Meetme eesmärk on vähendada energia lõpptarbimist riigihalduse hoonetes ja suurendada mõõdukalt põhjalike või põhjalike renoveerimiste arvu. Meede seisneb vähemalt 22 hoonete renoveerimise projekti toetamises. See hõlmab ka energiatõhususe lepingu meetodi teenuste näidislepingu avaldamist.

Investeering 2. Avalike valgustussüsteemide energiatõhususe parandamine

Meetme eesmärk on võimaldada avaliku valgustuse renoveerimist Tšehhi Vabariigi eri omavalitsustes ja vähendada primaarenergia tarbimist keskmiselt vähemalt 30 %. Investeeringuga toetatakse vähemalt 800 avaliku valgustussüsteemi renoveerimise projekti Tšehhi eri omavalitsustes.

Investeering 3. Avalike hoonete energiatõhususe parandamine

Meetme eesmärk on vähendada energia lõpptarbimist üldkasutatavates hoonetes ja suurendada mõõdukalt põhjalike või põhjalike renoveerimiste arvu. Investeering seisneb vähemalt 220 hoonete renoveerimise projekti toetamises.

I.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
102	Investeering 1. Avalike hoonete energiatõhususe parandamine	Eesmärk	Tööstus- ja kaubandusministeeriumi poolt energiatõhususe meetodil põhinevate tagatud teenuste näidislepingu vastuvõtmine	Tüüplepingu avaldamine ministeeriumi veebisaidil				4. kv	2021	Tööstus- ja kaubandusministeerium võtab vastu garantiiga energiatõhususe meetodi teenuste näidislepingu, et edendada selliste projektide rakendamist, milles keskendutakse energiasäästu maksimeerimisele võrreldes kulutatud vahenditega. Näidisleping avaldatakse ministeeriumi veebilehel.
103	Investeering 1. Avalike hoonete energiatõhususe parandamine	Siht	Allkirjastatud toetusotsused 75 % toetatud hoonete renoveerimise projektide kohta, millega saavutatakse vähemalt 30 % primaarenergia sääst		Protsent	0	75	4. kv	2024	Selle meetme raames toetatakse kokku vähemalt 32 hoonete renoveerimise projekti. Eesmärk saavutatakse 75 % projektide puhul, mille kohta on allkirjastatud toetusotsused (st vähemalt 24). Projektid esitatakse mitmepoolsele investeerimiskomisjonile pideva projektikonkursi raames ja neid hinnatakse kehtestatud kriteeriumide alusel, järgides läbipaistvat valikumenetlust. Rakendamiseks valitakse ainult sellised projektid, millega saavutatakse primaarenergia tarbimise vähendamine keskmiselt vähemalt 30 % või CO2 heite vähendamine 30 %. 75 % eesmärk on seotud projektidega, mille toetusotsused on allkirjastatud. Investeeringud katla asendusseadmetesse, mille energiaallikaks on maagaas, ei tohi ületada 20 % kogueraldisest.
104	Investeering 1. Avalike hoonete energiatõhususe parandamine	Siht	Eksperdiarvamuse esitamine energiahindamise või energiamärgise kohta		Energiahindamise ekspertarvamus	0	22	1. kv	2026	Eesmärk saavutatakse, kui esitatakse eksperdiarvamus vähemalt 22 toetatava projekti energiahindamise või energiamärgise kohta.
105	Investeering 2. Avalike valgustussüsteemide energiatõhususe parandamine	Eesmärk	Programmidokumentide vastuvõtmine tööstus- ja kaubandusministeeriumi poolt seoses avalike tulekustutussüsteemide renoveerimise meetmetega	Programmidokumentide avaldamine ministeeriumi veebisaidil				4. kv	2021	Programmidokumendid koostab tööstus- ja kaubandusministeerium ning need avaldatakse ministeeriumi veebisaidil. Selles kehtestatakse avalike valgustussüsteemide, sealhulgas arukate elementide renoveerimise meetmete toetamise ajakava ja tingimused, pidades silmas eesmärki saavutada primaarenergia vähemalt 30 % sääst.
106	Investeering 2. Avalike valgustussüsteemide energiatõhususe parandamine	Siht	Toetusotsused, mis on allkirjastatud 80 % üldkasutatavate valgustussüsteemide renoveerimise projektide kohta, millega saavutatakse vähemalt 30 % primaarenergia sääst		Protsent	0	80	4. kv	2024	Selle meetme raames toetatakse kokku vähemalt 800 riiklike valgustisüsteemide renoveerimise projekti. Eesmärk saavutatakse toetuse andmise otsuste allkirjastamisel 80 % (st 640) puhul 31. detsembriks 2024. Projekte hinnatakse ja valitakse igal aastal kehtestatud kriteeriumide alusel läbipaistva valikumenetluse alusel. 80 % eesmärk on seotud projektidega, mille kohta on allkirjastatud toetuse andmise otsus.
107	Investeering 2. Avalike valgustussüsteemide energiatõhususe parandamine	Siht	Eksperdiarvamuse esitamine energiahindamise või energiamärgise kohta		Energiahindamise ekspertarvamus	0	800	1. kv	2026	Eesmärk saavutatakse, kui esitatakse eksperdiarvamus vähemalt 800 projekti energiahindamise või energiamärgise kohta.
108	Investeering 3. Avalike hoonete energiatõhususe parandamine	Siht	75 % riigihankelepingute sõlmimine hoonete renoveerimise projektide jaoks, millega saavutatakse primaarenergia sääst vähemalt 30 % ulatuses		Protsent	0	75	4. kv	2023	Selle meetme raames toetatakse kokku vähemalt 220 hoonete renoveerimise projekti. Eesmärk tuleb saavutada 75 % 220 projektist, mille kohta on välja antud õigusaktid (st vähemalt 165 projekti) 31. detsembriks 2023. Projektid esitatakse riiklikule keskkonnafondile pideva projektikonkursi raames ja neid hinnatakse kehtestatud kriteeriumide alusel läbipaistva valikumenetluse alusel. Rakendamiseks valitakse ainult sellised projektid, millega saavutatakse primaarenergia tarbimise vähendamine keskmiselt vähemalt 30 % või CO2 heite vähendamine 30 %. 75 % eesmärk on seotud projektidega, mille kohta on väljastatud õigusakte. Investeeringud katla asendusseadmetesse, sealhulgas sellistesse, mille energiaallikaks on maagaas, ei tohi ületada 20 % kogueraldisest.
109	Investeering 3. Avalike hoonete energiatõhususe parandamine	Siht	Energiatarbimise vähendamine		Energiasääst teradžaulides aastas	0	310	2. kv	2026	Eesmärk saavutatakse, kui üldkasutatavate hoonete hinnanguline energiatarbimine väheneb 310 TJ/aastas.

J. KOMPONENT 2.3. Üleminek puhtamatele energiaallikatele

See Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava komponent aitab lahendada probleemi, mis seisneb üleminekus fossiilkütustelt vähese heitega ja heitevabadele energiaallikatele, nagu fotogalvaaniline energia. Selle eesmärk on vähendada Tšehhi majanduse heitemahukust ja saasteainete heidet ning ajakohastada soojusenergia jaotusvõrku, eelkõige auru asendamise teel kuuma veega, mis toob kaasa primaarenergia allikate säästu.

Reformide ja investeeringutega toetatakse riigipõhist soovitust 3/2019, mille kohaselt keskendub Tšehhi investeeringutega seotud majanduspoliitika vähese CO2 heitega majandusele üleminekule ja energiasüsteemi ümberkujundamisele, sealhulgas energiatõhususele, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi, ning riigipõhist soovitust 3/2020, mille kohaselt keskendub Tšehhi investeeringutele keskkonnasäästlikule ja digipöördele, eelkõige puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutamisele, sealhulgas söekaevanduspiirkondades.

J.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1. Soojusenergia jaotuse ajakohastamine kaugküttesüsteemides

Selle meetme eesmärk on vähendada kaugkütte CO2 heidet, eelkõige suurendades energiatõhusust, minnes söe põletamiselt üle taastuvatele energiaallikatele, põletades maagaasi, biomassi ja jäätmeid ning vähendades kasvuhoonegaaside heidet ja saasteaineid.

Koostatakse ja avaldatakse hinnang kaugkütte CO2 heite vähendamise kohta Tšehhis. Hindamisel juhindutakse Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi raames rahastatavatest investeeringutest.

Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2023.

Reform 2. Soojusenergia jaotuse ajakohastamine kaugküttesüsteemides

Selle meetme eesmärk on edendada investeeringuid biomassi, mis põhineb biomassijäätmetel ja jääkidel, mida on võimalik säästvalt kaevandada, koos kaasnevate heite vähendamise meetmetega.

Avaldatakse hinnang Tšehhi bioenergia säästva kasutamise ja biomassiga varustamise trajektooride kohta ning selle mõju kohta maakasutusele, maakasutuse muutumisele ja metsandusele ning bioloogilisele mitmekesisusele ning selle mõju kohta õhukvaliteedile ajavahemikul 2020-2030. Hindamisel juhindutakse bioenergia investeeringutest, mida rahastatakse Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava komponentide 2.2, 2.3 ja 2.5 alusel.

Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2023.

Investeering 1. Uute fotogalvaaniliste energiaallikate arendamine

Meetme eesmärk on asendada vähemalt osa söeküttel töötavatest energiaallikatest fotogalvaanilise energia allikatega.

Paigaldatakse ja võetakse kasutusele uued fotogalvaanilise energia allikad võimsusega 270 MWp. Projektid hõlmavad fotogalvaaniliste elektrijaamade ehitamist ettevõtete hoonete katustele, sealhulgas varjualustele (mis võivad muu hulgas hõlmata autode varjualuseid, ehitusmasinaid või materjalide ladustamist). Toetada võib ka energia kogunemist.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2024.

Investeering 2. Soojusenergia jaotuse ajakohastamine kaugküttesüsteemides

Meetme eesmärk on toetada üleminekut puhtamale ja tõhusamale kaugküttesüsteemile, mis on kooskõlas Tšehhi laiemate CO2 heite vähendamise ja kliimaeesmärkidega.

Investeering koosneb järgmistest meetmetest:

●Konkreetne kava investeeringuteks soojus- ja elektrienergia tootmisrajatistesse.

●Saavutada hinnanguline primaarenergia sääst 245 327 GJ, mis tuleneb soojusjaotusvõrkude ajakohastamisest.

J.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
110	Reform 1. Soojusenergia jaotuse ajakohastamine kaugküttesüsteemides	Eesmärk	Kaugkütte süsinikdioksiidiheite vähendamise hindamine Tšehhis	Hinnangu avaldamine				4. kv	2023	Tööstus- ja kaubandusministeerium hindab Tšehhis kaugkütte CO2 heite vähendamise suunda, mis on kooskõlas ELi õigusaktide nõuetega, sealhulgas suunistega „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), ja avaldab selle. Sellest hinnangust juhindutakse Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi alusel rahastatavates investeeringutes ning kaugkütte CO2 heite vähendamise valdkonnas tehtavates investeeringutes, mida rahastatakse muudest ELi fondidest või riiklikest allikatest, järgides täielikult õiguslikke nõudeid, sealhulgas nõuet mitte tekitada olulist kahju.
111	Reform 2. Soojusenergia jaotuse ajakohastamine kaugküttesüsteemides	Eesmärk	Biomassi jätkusuutliku tarnimise trajektooride hindamine Tšehhis	Hinnangu avaldamine				4. kv	2023	Keskkonnaministeerium hindab koostöös tööstus- ja kaubandusministeeriumi ning põllumajandusministeeriumiga bioenergia säästva kasutamise ja biomassiga varustamise trajektoore Tšehhis ning selle mõju maakasutusele, maakasutuse muutustele ja metsade sidujatele ning bioloogilisele mitmekesisusele, samuti mõju õhukvaliteedile ajavahemikul 2020-2030, mis on kooskõlas ELi õigusaktide nõuetega, sealhulgas suunistega „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), ning avaldab need. Sellest hindamisest juhindutakse bioenergia investeeringute puhul, mida rahastatakse Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava komponentide 2.2, 2.3 ja 2.5 alusel, samuti bioenergia investeeringute puhul energeetika, transpordi, keskkonna, kliimamuutuste, metsanduse või põllumajanduse valdkonnas, mida rahastatakse muudest ELi fondidest või riiklikest allikatest, järgides täielikult õiguslikke nõudeid, sealhulgas nõuet mitte tekitada olulist kahju.
112	Investeering 1. Uute fotogalvaaniliste energiaallikate arendamine	Siht	FVE allikate installeeritud võimsuse suurendamine		MWp	0	270	4. kv	2024	Paigaldatakse ja võetakse kasutusele uued fotogalvaanilised energiaallikad võimsusega 270 MWp.
113	Investeering 2. Soojusenergia jaotuse ajakohastamine kaugküttesüsteemides	Eesmärk	Soojus- ja elektrienergia tootmisrajatistesse tehtavate investeeringute kava	Algatuse esitamine komisjonile				2. kv	2024	Tšehhi esitab enne võrguinvesteeringu lõpuleviimist konkreetse kava sellistesse soojus- ja elektrienergia tootmisrajatistesse investeerimiseks, milles ei kasutata soojusallikana tahkekütuseid, välja arvatud need, mis vastavad järgmistele maagaasil põhineva soojuse tootmise kriteeriumidele: ·Võrgud on osa tõhusatest kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidest (nagu on määratletud direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 41); ning ·Nad hangivad soojust/jahutust rajatistest, mis on tulevikukindlad, paindlikud ja tõhusad gaasiküttel soojuse tootmiseks ning mille kasvuhoonegaaside heide käitise majandusliku eluea jooksul on väiksem kui 250 g CO2e/kWh; sealhulgas lepinguliste kohustuste kaudu, mille Tšehhi valitsus võtab endale asjaomase töö tellimiseks. Kütte- ja elektritootmisüksuse renoveerimine algab kolme aasta jooksul pärast võrgu ajakohastamist, et see vastaks direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 41 esitatud „tõhusa kaugkütte ja -jahutuse“ määratlusele („kaugkütte- või kaugjahutussüsteem, mis kasutab vähemalt 50 % taastuvenergiat, 50 % heitsoojust, 75 % koostoodetud soojust või 50 % sellise energia ja soojuse kombinatsiooni“).
114	Investeering 2. Soojusenergia jaotuse ajakohastamine kaugküttesüsteemides	Siht	Primaarenergia hinnanguline sääst		Primaarenergia sääst gigadžaulides	0	245 327	4. kv	2025	Hinnangulist primaarenergia säästu 245 327 GJ tõendatakse projektipõhiste energiaaudititega.

K. KOMPONENT 2.4. Keskkonnahoidlik liikuvus

Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on toetada Tšehhi Vabariigi puhta liikuvuse ajakohastatud riikliku tegevuskava eesmärke, mis põhinevad direktiivil 2014/94/EL. Tegevuskava üks peamisi strateegilisi eesmärke on saavutada 2030. aastaks 220 000-500 000 elektrisõiduki käitamine Tšehhis. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb stimuleerida nõudlust toetuste kaudu, soodustada elektrisõidukite kasutamist teedel, toetada laadimistaristute ehitamist ja anda üldsusele teavet. Lisaks ettevõtete toetusprogrammile on teatatud samast algatusest omavalitsuste, piirkondade ja muude avalik-õiguslike üksuste jaoks.

Selle komponendiga toetatakse 2019. aasta riigipõhist soovitust 3, mille kohaselt keskendub Tšehhi investeeringute tegemisel rohe- ja digipöördele, eelkõige suure võimsusega digitaristule ja -tehnoloogiale, puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele ning säästvale transporditaristule, sealhulgas söekaevanduspiirkondades, ning 2020. aasta riigipõhist soovitust 3, mille kohaselt keskendub Tšehhi investeeringutega seotud majanduspoliitika transpordile, eelkõige selle kestlikkusele, digitaristule ning üleminekule vähese CO2 heitega majandusele ja energiale, sealhulgas energiatõhususele, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi.

K.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1. Ühistransporditaristu ehitamine Praha linnas

Selle investeeringu eesmärk on uuendada Praha ühistranspordiparki ja vähendada selle CO2 heidet. Investeering seisneb laadimispunktide arvu suurendamises ja Praha ühistranspordisõidukipargi dünaamiliste laadimisteede lõikude laiendamises.

Investeering 2. Ehitustaristu – laadimispunktid eraettevõtjatele

Selle investeeringu eesmärk on stimuleerida Tšehhis heitevaba liikuvust. Investeering seisneb eraettevõtete ja füüsilisest isikust ettevõtjate laadimispunktide arvu suurendamises.

Investeering 3. Hoonete infrastruktuur – elamute laadimispunktid

Investeeringu eesmärk on aidata kaasa heiteta liikuvuse kasutuselevõtule, toetades laadimispunktide paigaldamist. Investeering seisneb eluhoonete laadimispunktide arvu suurendamises.

Investeering 4. Abi sõidukite ostmiseks – heiteta sõidukid eraettevõtjatele

Selle investeeringu eesmärk on suurendada nõudlust heiteta sõidukite järele. Investeering seisneb heiteta autode ja kaubikute arvu suurendamises eraettevõtjate ja füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks.

Investeering 5. Abi heiteta sõidukite ja taristu ostmiseks omavalitsustele, piirkondadele, riigiasutustele ja muudele avaliku sektori asutustele

Selle investeeringu eesmärk on suurendada heitevaba liikuvust Tšehhi avalikus halduses. Investeering seisneb heiteta sõidukite ja laadimispunktide arvu suurendamises.

Investeering 6. Abi sõidukite ostmiseks (akutoitega trollibussid ja madala põrandaga trammid) ühistranspordi jaoks Praha linnas

Investeeringu eesmärk on toetada heitevaba ühistransporti Prahas. Investeering seisneb Praha linna trollibusside ja trammide ostmises.

K.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
115	Investeering 1. Ühistransporditaristu ehitamine Praha linnas	Siht	Laadimispunktide arv Praha linnas		Arv	0	52	4. kv	2025	Vähemalt 52 uue laadimispunkti paigaldamine Praha linna.
116	Investeering 1. Ühistransporditaristu ehitamine Praha linnas	Siht	Dünaamilise laadimistee kilomeetrite arv Praha linnas		Km	0	40	2. kv	2026	Vähemalt 40 km dünaamilise laadimistee paigaldamine akutoitega trollibussi jaoks Praha linnas.
117	Investeering 2. Ehitustaristu – laadimispunktid eraettevõtjatele	Siht	Eraettevõtete laadimispunktide arv		Arv	0	2 500	2. kv	2025	Ostetakse või paigaldatakse vähemalt 2 500 uut teisaldatavat või statsionaarset laadimispunkti.
118	Investeering 3. Hoonete infrastruktuur – elamute laadimispunktid	Siht	Eluhoonete laadimispunktide arv		Arv	0	2 880	2. kv	2025	Eluhoonetesse paigaldatakse vähemalt 2 880 laadimispunkti.
119	Investeering 4. Abi sõidukite ostmiseks – heiteta sõidukid eraettevõtjatele	Siht	Eraettevõtete sõidukite arv		Arv	0	2 900	2. kv	2025	Eraettevõtetele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele vähemalt 2 900 uue heiteta sõiduki (sõiduauto ja kaubiku) ostmine.
120	Investeering 5. Abi heiteta sõidukite ja taristu ostmiseks omavalitsustele, piirkondadele, riigiasutustele ja muudele avaliku sektori asutustele	Siht	Sõidukite arv omavalitsuste, piirkondade, riigiasutuste ja muude avaliku sektori asutuste jaoks		Arv	0	1 900	2. kv	2026	Vähemalt 1 900 uue heiteta sõiduki tarnimine omavalitsustele, piirkondadele, riigiasutustele ja muudele avaliku sektori asutustele.
121	Investeering 5. Abi heiteta sõidukite ja taristu ostmiseks omavalitsustele, piirkondadele, riigiasutustele ja muudele avaliku sektori asutustele	Siht	Laadimisjaamade arv omavalitsustes, piirkondades, riigiasutustes ja muudes avalik-õiguslikes üksustes		Arv	0	200	2. kv	2025	Vähemalt 200 uue laadimispunkti paigaldamine omavalitsustele, piirkondadele, riigiasutustele ja muudele avaliku sektori asutustele.
122	Investeering 6. Abi sõidukite ostmiseks (akutoitega trollibussid ja madala põrandaga trammid) ühistranspordi jaoks Praha linnas	Siht	Sõidukite arv (trollibussid ja trammid)		Arv	0	40	4. kv	2025	40 uue heiteta sõiduki (20 trollibussi ja 20 trammi) tarnimine.

L. KOMPONENT 2.5. Hoonete renoveerimine ja õhukaitse

See Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava komponent aitab lahendada probleeme, mis on seotud elamute energia- ja veetarbimise vähendamisega, nendes hoonetes elamise kvaliteedi parandamisega, kasvuhoonegaaside ja muude saasteainete heite vähendamisega tahkekütusekatelde asendamise teel, elamute kohandamisega kliimamuutuste mõjuga, uute hoonete ehitamisega ning teadlikkuse tõstmisega energiasäästu, taastuvate energiaallikate kasutamise ja eluasemesektori kliimamuutustega kohanemise kohta. Rahastamisvahendit rakendatakse toetusprogrammi „Uued keskkonnasäästlikud säästud 2030“ raames.

Selle komponendi reformide ja investeeringutega toetatakse riigipõhist soovitust 3/2019, mille kohaselt keskendub Tšehhi investeeringutega seotud majanduspoliitika üleminekule vähese CO2 heitega majandusele ja energiasüsteemi ümberkujundamisele, sealhulgas energiatõhususele, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi, ning riigipõhist soovitust 3/2020, mille kohaselt keskendub Tšehhi investeeringutele rohe- ja digipöördele, eelkõige puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutamisele, sealhulgas söekaevanduspiirkondades.

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01). Eelkõige peavad investeeringud olema kooskõlas direktiivi 2018/2001 (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta) (edaspidi „teine taastuvenergia direktiiv“) artiklis 29 sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidega. Neid nõudeid kohaldatakse kõigi käitiste suhtes, olenemata II taastuvenergia direktiivis sätestatud piirmääradest. Investeeringud peavad vastama taastuvenergia määruse nõudele vähendada vähemalt 80 % võrra kasvuhoonegaaside heidet tänu biomassi kasutamisele, võttes arvesse taastuvenergia II direktiivi VI lisas sätestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise metoodikat ja fossiilkütuste võrdlusalust. Elamukeskkonnas ei tohiks investeeringud biomassikateldesse ohustada direktiivi 2008/50/EL eesmärkide saavutamist. Investeeringud peavad vastama ökodisaini nõuetele (st Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ nõuetele) ja olema klassifitseeritud ühte kahest märkimisväärselt kõrgemast energiatõhususe klassist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1369 artikli 7 lõike 2 tähenduses. Need nõuded peavad olema täidetud kõigi kütuste ja kõigi koormusmeetodite puhul. Investeeringud peavad olema suunavad ja kooskõlas bioenergia säästva kasutamise ja biomassiga varustamise trajektooride hindamisega Tšehhis ning selle mõjuga maakasutusele, maakasutuse muutumisele ja metsandusele ning bioloogilisele mitmekesisusele, samuti mõjuga õhukvaliteedile ajavahemikul 2020-2030, mis on osa komponendi 2.3 reformist 2.

Hoonete energiatõhusamaks renoveerimine, taastuvate energiaallikate kasutamine elamusektoris ja tahkekütusekatelde vahetamine suurendab kodumajapidamiste kütmise tõhusust ning on peamine meede direktiivist EL 2016/2284 tulenevate riiklike vähendamiseesmärkide saavutamiseks ja õhukvaliteedi standardite saavutamiseks õhukvaliteedi parandamise programmide raames. Heitkoguste vähendamisel on positiivne mõju ka vee kvaliteedile, eelkõige benso(a)püreeni heitkoguste vähendamisele.

L.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1. Keskkonnaharidus ja teadlikkus kliimamuutustest

Meetme eesmärk on toetada keskkonnaharidust ja teadlikkuse suurendamist, keskendudes kliimamuutustele. See hõlmab keskkonnateemalisi haridus- ja teadlikkuse suurendamise meetmeid.

Investeering 1. Hoonete renoveerimine ja taaselustamine energiasäästu eesmärgil

Meetme eesmärk on säästa energiat eluhoonetes, ehitada uusi eluhooneid, mis ületavad kohustuslikke energiastandardeid, asendada nõuetele mittevastavad põletusseadmed tahkekütusel töötavates kodumajapidamistes energiaklassi A kuuluvate gaasikondensatsioonikateldega, kasutada taastuvaid energiaallikaid hoonete põhjalikuks energia renoveerimiseks ning kohaneda kliimamuutustega, sealhulgas veemajandusega. See koosneb kodumajapidamiste energiatarbimise vähendamise projektidest.

Investeering 2. Paiksete saasteallikate asendamine kodumajapidamistes taastuvate energiaallikatega

Selle meetme eesmärk on asendada tahkekütusel töötavate kodumajapidamiste nõuetele mittevastavad põletusallikad vähese heitega kütteallikatega ning paigaldada eluasemesektorisse taastuvad energiaallikad, eelkõige fotogalvaanilised ja fototermilised süsteemid. Investeering hõlmab projekte, mille eesmärk on vähendada CO2 heidet ja/või energiatarbimist kodumajapidamistes.

Investeering 3. Toetus projektide ettevalmistamiseks energiasäästu valdkonnas

Meetme eesmärk on toetada energiasäästumeetmete projektieelset ettevalmistamist. See koosneb energiakogukondade projektide ettevalmistamisest, peremajade projektide ettevalmistamise uuringutest, korterelamute projektide ettevalmistamise uuringutest ning energiakonsultatsiooni- ja teabekeskuste nõustamistegevusest.

L.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
123	Reform 1. Keskkonnaharidus ja teadlikkus kliimamuutustest	Siht	Keskkonnaharidus ja teadlikkus kliimamuutustest		Projektide arv	0	38	2. kv	2025	Toetatakse 38 kestlikkuse ja kliimamuutuste alast haridus- ja teadlikkuse suurendamise projekti.
125	Investeering 1. Hoonete renoveerimine ja taaselustamine energiasäästu eesmärgil	Siht	Energiatarbimise vähendamisega seotud lepingulised projektid		Energiasääst teradžaulides aastas	0	1 200	3. kv	2024	Riiklik keskkonnafond sõlmib alates 2020. aasta veebruarist lepingud energiatarbimise vähendamiseks 1 200 TJ/aastas. Rakendamiseks valitakse ainult sellised projektid, mille puhul primaarenergia tarbimine väheneb keskmiselt vähemalt 30 %. Investeeringud gaasijahutusega põletuskatelde asendusseadmetesse võivad moodustada kuni 20 % kogu meetme 2.5.1 eraldisest.
126	Investeering 1. Hoonete renoveerimine ja taaselustamine energiasäästu eesmärgil	Siht	Energiatarbimise vähendamine		Energiasääst teradžaulides aastas	1 200	1 900	2. kv	2025	Projektidega vähendatakse primaarenergia tarbimist hinnanguliselt kokku vähemalt 1 900 TJ aastas.
127	Investeering 2. Paiksete saasteallikate asendamine kodumajapidamistes taastuvate energiaallikatega	Siht	Energiatarbimise ja CO2 heite vähendamise projektid		Energiasääst teradžaulides aastas	0	720	3. kv	2023	Projektide kohta, mille eesmärk on vähendada energiatarbimist ja CO2 heidet vastavalt 720 TJ võrra aastas ja 100 kilotonni võrra aastas, sõlmib lepingud riiklik keskkonnafond. Mis puutub biomassi, siis vähemalt 80 % kasvuhoonegaaside heite vähendamisest tuleb saavutada biomassi kasutamise abil vastavalt kasvuhoonegaaside heite vähendamise metoodikale ja fossiilkütuste võrdlusväärtusele, mis on sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 VI lisas.
128	Investeering 2. Paiksete saasteallikate asendamine kodumajapidamistes taastuvate energiaallikatega	Siht	Energiatarbimise ja CO2 heite vähendamine (35 % rakendatud)		Energiasääst teradžaulides aastas	720	1 500	3. kv	2023	Energiatarbimist ja CO2 heidet vähendatakse 30. septembriks 2023 vastavalt 1 500 TJ/aastas ja 170 kt aastas, mida tõendatakse energiamärgiste abil. Mis puutub biomassi, siis vähemalt 80 % kasvuhoonegaaside heite vähendamisest tuleb saavutada biomassi kasutamise abil vastavalt kasvuhoonegaaside heite vähendamise metoodikale ja fossiilkütuste võrdlusväärtusele, mis on sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 VI lisas.
129	Investeering 2. Paiksete saasteallikate asendamine kodumajapidamistes taastuvate energiaallikatega	Siht	CO2 heite vähenemine		CO2 heite vähenemine (kt/aastas)	170	630	2. kv	2025	Projektidega vähendatakse CO2 heidet hinnanguliselt kokku vähemalt 630 kt aastas.
130	Investeering 3. Toetus projektide ettevalmistamiseks energiasäästu valdkonnas	Siht	Nõustamine projekti ettevalmistamisel		Projektide arv	0	4 890	4. kv	2025	4 890 projekti puhul pakutakse nõustamist projekti ettevalmistamiseks, sealhulgas: -energiakogukonna projekti ettevalmistamine; -peremajade projektide ettevalmistamise uuringud; -korterelamute projektide ettevalmistamise uuringud ja -energiaalaste konsultatsioonide ja teabekeskuste projektid.

M. KOMPONENT 2.6. Looduskaitse ja kliimamuutustega kohanemine

See Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava komponent aitab kooskõlas Tšehhi Vabariigi kliimamuutustega kohanemise strateegiaga lahendada kliimamuutustest tulenevaid probleeme järgmistes prioriteetsetes valdkondades: Metsa majandamine, põllumajandus, veemajandus maastikul, veemajandus ja bioloogiline mitmekesisus.

M.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1. Tulvakaitse

Selle meetme eesmärk on kaitsta asustatud alasid üleujutuste negatiivse mõju eest, parandada vee säilitamist maastikul ja hõlbustada olemasolevate veestruktuuride looduslikku puhastamist asulates. Investeeringuga toetatakse tulva eest kaitsmise projekte (nt veesäilituspotentsiaali kindlakstegemine; poldrite rajamine, töötlemine ja rekonstrueerimine ning rohuribade absorbeerimine; looduslike veehoidlate ehitamine ja rekonstrueerimine; või muud meetmed maapinna äravoolu pidurdamiseks, üleujutuslaine kiiruse vähendamiseks või vihmavee paremaks majandamiseks).

Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Investeering 2. Väikesed vooluveekogud ja väikesed veehoidlad

Meetme eesmärk on märkimisväärselt parandada olemasolevate väikeste vooluveekogude ja väikeste veehoidlate morfoloogilist seisundit, taaselustada väikesed vooluveekogud ning ehitada uusi looduselähedased väikesed tiigid. See aitab kaasa vee säilitamisele ning suurendab rannikualade taimestiku arengut ja vee säilitamist vooluveekogudes. Samuti suurendab see linnadesse ja valdadesse suunduvate voogude ohutust.

Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

Investeering 3. Maakorraldus

Meetme eesmärk on suurendada maastiku ökoloogilist stabiilsust ja vastupanuvõimet kliimamuutustele, edendada bioloogilist mitmekesisust ja maastiku mittetootlikke funktsioone ning kaitsta põllumajandusmaad ja veevarusid. Meetmed keskenduvad pinnase ja vee kaitsmisele, rakendades erosioonivastaseid meetmeid, mis võivad muu hulgas hõlmata palke, diagonaale, kraave või rohuribasid. Need investeeringud hõlmavad ka bioloogilist mitmekesisust toetavate rohelise taristu meetmete rakendamist, mis võivad muu hulgas hõlmata biokeskusi ja biokoridore.

Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Investeering 4. Kliimamuutustele vastupanuvõimelise metsa ülesehitamine

Selle meetme eesmärk on taastada stabiilne mets, istutades kohalikke ja heterogeenseid liike, seades samal ajal eesmärgiks, et metsade mitme põlvkonna ja ruumiline koosseis oleks kliimamuutustele vastupanuvõimeline ning kooskõlas kliimamuutustega kohanemise riikliku tegevuskavaga. Seda investeeringut täiendab metsamajandamise kavandamist käsitleva ministri määruse muudatus, mis sillutab konkreetselt teed mitme põlvkonna, mitme liigiga ja vastupanuvõimelistele metsadele.

Investeering viiakse lõpule 30. septembriks 2024.

Investeering 5. Vee säilitamine metsas

Selle meetme eesmärk on suurendada veemahutavust metsades selliste projektide rakendamise kaudu, millega parandatakse mulla-, vee- ja mikroklimaatilisi tingimusi, nagu (metsaveekogude puhastamine, väikesed veehoidlad metsades ja loodusliku vee säilitamise meetmed äravoolu aeglustamiseks), ning kiirendatud erosiooni seire ja veehoidlate kaitse kaudu.

Investeering viiakse lõpule 31. märtsiks 2024.

M.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)		Lõpuleviimise soovituslik ajakava			Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
131	Investeering 1. Tulvakaitse	Eesmärk	Tulvakaitse lepingute sõlmimisest teatamine	Edukaks tunnistatud projektidest ja lepingu sõlminud pakkujatest teatamine [korraldusasutuse nimi]				1. kv	2022	Teatis tulva eest kaitsmise projektide kohta (projektide koguarv: 40). Enne ehitustööde alustamist tagatakse ja tõendatakse iga projekti puhul täielik vastavus veepoliitika raamdirektiivi nõuetele.
132	Investeering 1. Tulvakaitse	Siht	T1. 15 projekti lõpuleviimine, mille eesmärk on luua vastupanuvõimeline kaitse üleujutuste eest		Projektide arv	0	15	4. kv	2022	Sõltumatu inseneri esimene aruanne 15 loetletud projekti lõpuleviimise kohta. Kooskõlas Tšehhi Vabariigi riikliku kliimamuutustega kohanemise tegevuskavaga 2030 ja riikliku keskkonnapoliitikaga 2050. aastaks eelistatakse looduspõhiseid lahendusi, samal ajal kui kunstliku konkreetse tulvakaitsetaristu ehitamist ja/või remonti välditakse nii palju kui võimalik. Loetletud projekte rakendatakse alles siis, kui asjaomane veeamet on andnud loa keskkonnamõju hindamise alusel, kui see on nõutav vastavalt direktiivile 2011/92/EL, ja asjakohastele hindamistele direktiivi 2000/60/EÜ kontekstis. Lubades hinnatakse kõiki võimalikke mõjusid sama vesikonna veekogude seisundile ning otseselt veest sõltuvatele kaitsealustele elupaikadele ja liikidele, võttes eelkõige arvesse rändekoridore, vabalt voolavaid jõgesid või ökosüsteeme, mis on lähedal häirimatutele tingimustele, samuti veevõtuga seotud praegusi survetegureid. Mõjuhinnangus tehakse kindlaks, et projekt i) ei mõjuta oluliselt ega pöördumatult mõjutatud veekogusid ega takista sellega seotud konkreetse veekogu ega muude sama vesikonna veekogude hea seisundi või potentsiaali saavutamist ning ii) ei avalda märkimisväärset negatiivset mõju otseselt veest sõltuvatele kaitsealustele elupaikadele ja liikidele. Projektid aitavad kaasa asjaomaste veekogude hea ökoloogilise seisundi või potentsiaali saavutamisele kooskõlas veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ nõuetega. Samamoodi järgitakse kõiki direktiivi 2011/92/EL kohaselt lõpule viidava keskkonnamõju hindamise vajalikke tulemusi ja tingimusi (eelkõige sidusrühmadega konsulteerimine) ning asjakohaseid elupaikade direktiivi kohaseid hindamisi, mis sisalduvad looduskaitseasutuste kehtestatud tingimustes. Tammide rekonstrueerimise või moderniseerimise projektide puhul: Projekti kavandamisel võetakse arvesse keskkonnamõju hindamise vajalikke tulemusi ja tingimusi, mis viiakse lõpule kooskõlas direktiiviga 2011/92/EL, ning asjakohaseid hindamisi direktiivi 2000/60/EÜ raames, sealhulgas vajalike leevendusmeetmete rakendamist, et tagada vastavus DNSH tehnilistele suunistele (2021/C58/01). Kõik keskkonnamõju hindamise ja direktiivi 2000/60/EÜ kohase hindamise raames kindlaks määratud meetmed, mis on vajalikud DNSH põhimõtte järgimise tagamiseks, integreeritakse projekti ja neid järgitakse rangelt taristu ehitamise, käitamise ja kasutusest kõrvaldamise etappidel. Lõpparuandes kinnitatakse KMH tulemuste täielikku järgimist, sealhulgas nõutavate leevendusmeetmete rakendamist, tagades vastavuse DNSH tehnilistele suunistele (2021/C58/01). Tehakse projekti riskianalüüs. Riskianalüüsis käsitletakse ka tulevasi kliimatingimusi. Mis tahes rekonstrueerimine või moderniseerimine ei tohi kaasa tuua tammivõimsuse suurenemist.
133	Investeering 1. Tulvakaitse	Siht	T2. Täiendava 23 projekti lõpuleviimine, mille eesmärk on luua vastupanuvõimeline kaitse tulvade eest		Projektide arv	15	38	4. kv	2024	Sõltumatute inseneride koostatud aruanded veel 23 loetletud projekti kohta. Kooskõlas Tšehhi Vabariigi riikliku kliimamuutustega kohanemise tegevuskavaga 2030 ja riikliku keskkonnapoliitikaga 2050. aastaks eelistatakse looduspõhiseid lahendusi, samal ajal kui kunstliku konkreetse tulvakaitsetaristu ehitamist või remonti välditakse nii palju kui võimalik. Projektide puhul, mille jaoks on vaja ehitusluba: projekte rakendatakse alles siis, kui asjaomane veeamet on andnud loa keskkonnamõju hindamise alusel, kui see on nõutav vastavalt direktiivile 2011/92/EL, ja asjakohastele hindamistele direktiivi 2000/60/EÜ kontekstis. Vajaduse korral hinnatakse nendes lubades kõiki võimalikke mõjusid sama vesikonna veekogude seisundile ning veest otseselt sõltuvatele kaitsealustele elupaikadele ja liikidele, võttes eelkõige arvesse rändekoridore, vabalt voolavaid jõgesid või häirimata tingimuste läheduses asuvaid ökosüsteeme, samuti veevõtuga seotud praeguseid survetegureid, ning mõjuhinnangus tehakse kindlaks, et projekt i) ei mõjuta oluliselt või pöördumatult mõjutatud veekogusid ega takista sellega seotud konkreetset veekogu ega muid sama vesikonna veekogusid saavutamast head seisundit või potentsiaali ning ii) ei avalda olulist negatiivset mõju veest otseselt sõltuvatele kaitsealustele elupaikadele ja liikidele. Vajaduse korral aitavad projektid kaasa asjaomaste veekogude hea ökoloogilise seisundi või potentsiaali saavutamisele vastavalt veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ nõuetele. Samamoodi järgitakse kõiki direktiivi 2011/92/EL kohaselt lõpule viidava keskkonnamõju hindamise vajalikke tulemusi ja tingimusi (eelkõige sidusrühmadega konsulteerimine) ning asjakohaseid elupaikade direktiivi kohaseid hindamisi, mis sisalduvad looduskaitseasutuste kehtestatud tingimustes. Tammide rekonstrueerimise või moderniseerimise projektide puhul: projekti kavandamisel võetakse arvesse keskkonnamõju hindamise vajalikke tulemusi ja tingimusi, vajadusel kooskõlas direktiiviga 2011/92/EL, ning asjakohaseid hindamisi direktiivi 2000/60/EÜ raames, sealhulgas vajalike leevendusmeetmete rakendamist, et tagada vastavus DNSH tehnilistele suunistele (2021/C58/01). Kõik keskkonnamõju hindamise ja direktiivi 2000/60/EÜ kohase hindamise raames kindlaks määratud meetmed, mis on vajalikud DNSH põhimõtte järgimise tagamiseks, integreeritakse projekti ja neid järgitakse rangelt taristu ehitamise, käitamise ja kasutusest kõrvaldamise etappidel. Lõpparuandes kinnitatakse KMH tulemuste täielikku järgimist, sealhulgas nõutavate leevendusmeetmete rakendamist, tagades vastavuse DNSH tehnilistele suunistele (2021/C58/01). Tehakse projekti riskianalüüs. Riskianalüüsis käsitletakse ka tulevasi kliimatingimusi. Mis tahes rekonstrueerimine või moderniseerimine ei tohi kaasa tuua tammivõimsuse suurenemist.
134	Investeering 2. Väikesed vooluveekogud ja veehoidlad	Eesmärk	Põllumajandusministeeriumi esitatud loetelu projektidest, mida toetatakse investeeringu 2 raames	Investeeringu 2 raames toetatavate projektide loetelu esitamine				3. kv	2021	Põllumajandusministeerium esitab komisjonile andmebaasi, mis sisaldab projektide identifitseerimisandmeid, nende lühikirjeldust ja täitmise ajakava. Projektid hõlmavad väikeste veehoidlate ehitamist ja rekonstrueerimist kogu Tšehhi Vabariigis. Projektide kavandamisel võetakse arvesse keskkonnamõju hindamise vajalikke tulemusi ja tingimusi, mis viiakse lõpule kooskõlas direktiiviga 2011/92/EL, samuti asjakohaseid hindamisi seoses direktiiviga 2000/60/EÜ ja nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ.
135	Investeering 2. Väikesed vooluveekogud ja veehoidlad	Siht	T1. 50 % väikeste vooluveekogude ja veehoidlate projektide lõpuleviimine		Projektide arv	0	450	2. kv	2022	Sõltumatu inseneri valmimisaruanne 50 % projektide kohta. Kooskõlas Tšehhi Vabariigi riikliku kliimamuutustega kohanemise tegevuskavaga 2030 ja riikliku keskkonnapoliitikaga 2050. aastaks eelistatakse looduspõhiseid lahendusi, samal ajal kui kunstliku konkreetse tulvakaitsetaristu ehitamist ja/või remonti välditakse nii palju kui võimalik. Projekte rakendatakse alles pärast seda, kui asjaomane veeamet on keskkonnamõju hindamise ja direktiivi 2000/60/EÜ kontekstis asjakohaste hindamiste alusel loa andnud. Nendes lubades hinnatakse kõiki võimalikke mõjusid sama vesikonna veekogude seisundile ning otseselt veest sõltuvatele kaitsealustele elupaikadele ja liikidele, võttes eelkõige arvesse rändekoridore, häirimatutele tingimustele lähedal asuvaid vabalt voolavaid jõgesid või ökosüsteeme, samuti veevõtuga seotud praegust survet. Mõjuhinnangus tehakse kindlaks, et projekt i) ei mõjuta oluliselt või pöördumatult mõjutatud veekogusid ega takista konkreetset veekogu, millega see on seotud, ega teisi veekogusid, millel on sama vesikonna hea seisund ii) ja potentsiaal seda kahjustada. Asjaomaste veekogude hea ökoloogiline seisund/potentsiaal kooskõlas veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ nõuetega on saavutatud ja seda tõendavad viimased asjakohased toetavad andmed. Samamoodi järgitakse kõiki direktiivi 2011/92/EL kohaselt lõpule viidava keskkonnamõju hindamise vajalikke tulemusi ja tingimusi (eelkõige sidusrühmadega konsulteerimine) ning asjakohaseid elupaikade direktiivi kohaseid hindamisi, mis sisalduvad looduskaitseasutuste kehtestatud tingimustes. Kui veehoidlad on ette nähtud niisutamiseks, ei toetata olemasoleva niisutussüsteemi laiendamist (sealhulgas vee suurenenud kasutamise, st mitte ainult füüsilise laiendamise kaudu) isegi tõhusamate meetodite abil, kui asjaomased veekogud (pinna- või põhjaveed) on või prognooside kohaselt (kliimamuutuste süvenemise kontekstis) vähem heas seisundis või potentsiaalis.
136	Investeering 2. Väikesed vooluveekogud ja veehoidlad	Siht	T2. 50 % täiendavate väikeste vooluveekogude ja veehoidlate projektide lõpuleviimine		Projektide arv	450	900	4. kv	2023	Ülejäänud 50 % projektide puhul põllumajandusministeeriumi poolt sertifitseeritud sõltumatu inseneri valmimisaruanne. Kooskõlas Tšehhi Vabariigi riikliku kliimamuutustega kohanemise tegevuskavaga 2030 ja riikliku keskkonnapoliitikaga 2050. aastaks eelistatakse looduspõhiseid lahendusi, samal ajal kui kunstliku konkreetse tulvakaitsetaristu ehitamist ja/või remonti välditakse nii palju kui võimalik. Projekte rakendatakse alles pärast seda, kui asjaomane veeamet on keskkonnamõju hindamise ja direktiivi 2000/60/EÜ kontekstis asjakohaste hindamiste alusel loa andnud. Nendes lubades hinnatakse kõiki võimalikke mõjusid sama vesikonna veekogude seisundile ning otseselt veest sõltuvatele kaitsealustele elupaikadele ja liikidele, võttes eelkõige arvesse rändekoridore, häirimatutele tingimustele lähedal asuvaid vabalt voolavaid jõgesid või ökosüsteeme, samuti veevõtuga seotud praegust survet. Mõjuhinnangus tehakse kindlaks, et projekt i) ei mõjuta oluliselt või pöördumatult mõjutatud veekogusid ega takista konkreetset veekogu, millega see on seotud, ega teisi veekogusid, millel on sama vesikonna hea seisund ii) ja potentsiaal seda kahjustada. Projektid aitavad kaasa asjaomaste veekogude hea ökoloogilise seisundi või potentsiaali saavutamisele vastavalt veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ nõuetele. Samamoodi järgitakse kõiki direktiivi 2011/92/EL kohaselt lõpule viidava keskkonnamõju hindamise vajalikke tulemusi ja tingimusi (eelkõige sidusrühmadega konsulteerimine) ning asjakohaseid elupaikade direktiivi kohaseid hindamisi, mis sisalduvad looduskaitseasutuste kehtestatud tingimustes. Kui veehoidlad on ette nähtud niisutamiseks, ei toetata olemasoleva niisutussüsteemi laiendamist (sealhulgas vee suurenenud kasutamise, st mitte ainult füüsilise laiendamise kaudu) isegi tõhusamate meetodite abil, kui asjaomased veekogud (pinna- või põhjaveed) on või prognooside kohaselt (kliimamuutuste süvenemise kontekstis) vähem heas seisundis või potentsiaalis.
137	Investeering 3. Maakorraldus	Siht	Selliste rohelise taristu projektide lõpuleviimine, millega edendatakse bioloogilist mitmekesisust, sealhulgas biokeskused, biokoridorid ja kohalikule põllumajandusmaastikule tüüpilise haljastuse istutamine (investeeringuga teenindatava maa hektarites).		Rohelise taristu projektide hektarid	0	90	4. kv	2024	Lõpule viiakse vähemalt 90 hektarit roheliste infrastruktuuride projekti.
138	Investeering 3. Maakorraldus	Siht	Keskkonnakaitsemeetmete lõpuleviimine ja kliimamuutustega kohanemine (investeeringuga teenindatava maa hektarites).		Maa pindala hektarites	0	150	4. kv	2024	Lõpule on viidud vähemalt 150 ha keskkonnakaitse ja kliimamuutustega kohanemise projekte. Need projektid keskenduvad pinnase ja vee kaitsele, rakendades maastikul erosioonivastaseid meetmeid, mis võivad muu hulgas hõlmata palke, diagonaale, kraave või rohuribasid.
139	Investeering 4. Kliimamuutustele vastupanuvõimelise metsa ülesehitamine	Eesmärk	Metsade majandamise planeerimist käsitleva ministri määruse muudatus (muudatusettepanek metsade majandamise planeerimist käsitleva määruse nr 84/1996 Coll. kohta)	Metsamajandamiskava käsitleva ministri dekreedi muudatuse jõustumine (metsamajandamiskava käsitleva dekreedi nr 84/1996 Coll. muudatus)				1. kv	2023	Vastu võetakse metsamajanduse planeerimist käsitleva ministri määruse muudatus, mis eelkõige sillutab teed mitme põlvkonna, mitme liigiga ja vastupanuvõimelistele metsadele. Metsamajandamisdekreedi muutmise eesmärk on luua tõeline mitme põlvkonna mets, võtta kasutusele uuenduslikud metsamajandamise planeerimise meetodid rikkaliku vanuselise struktuuriga metsade jaoks. Dekreediga tagatakse, et uute istutatud metsade puuliikide koosseis on looduslähedane ning et laialehmaliste liikide arv on märkimisväärselt suurenenud (teadusuuringutes esitatud nn soovituslik koostis).
140	Investeering 4. Kliimamuutustele vastupanuvõimelise metsa ülesehitamine	Siht	T1. 12 000 hektari suuruse ala taasmetsastamine amelioratiivsete ja stabiliseerivate puuliikide abil		Taasmetsastamise hektarid	0	12 000	3. kv	2022	Sõltumatu asutuse aruanne 12 000 hektari taasmetsastamise projekti lõpetamise kohta. Taasmetsastamisega püütakse tagada mitme põlvkonna, mitme liigiga mets seoses ruumilise koosseisuga, mida majandatakse vastavalt pideval kaetusel põhinevale metsandusmeetodile. Paarisvanuselised monospetsiifilised metsad asendatakse bioloogiliselt mitmekesisemate ökosüsteemidega, piirdudes selge lõikamise kasutamisega juhtudel, kui see on vajalik metsa tervise ja tõhusa taastamise tagamiseks, ning piirates nii palju kui võimalik selge lõikamisala suurust. Kasutatakse kohalikke puuliike, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et need ei ole enam kavandatud kliima- ja pedo-hüdroloogiliste tingimustega kohanenud. Samuti aktsepteeritakse kuni 25 % hariliku ebatsuuga segusid segapuistutes ·kui see on lubatud siseriiklike õigusaktidega ·välja arvatud Natura 2000 ja muudel kaitsealadel ·ning kui on võimalik tõendada hariliku ebatsuuga sobivust taasmetsastamiskoha prognoositavate kliimatingimustega.
141	Investeering 4. Kliimamuutustele vastupanuvõimelise metsa ülesehitamine	Siht	T2. Täiendava 24 000 hektari suuruse ala taasmetsastamine amelioratiivsete ja stabiliseerivate puuliikide abil		Taasmetsastamise hektarid	12 000	36 000	3. kv	2024	Sõltumatu asutuse valmimisaruanne täiendava 24 000 ha kohta. Kasutatakse kohalikke puuliike, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et need ei ole enam kavandatud kliima- ja pedo-hüdroloogiliste tingimustega kohanenud. Samuti aktsepteeritakse kuni 25 % hariliku ebatsuuga segusid segapuistutes ·kui see on lubatud siseriiklike õigusaktidega ·välja arvatud Natura 2000 ja muudel kaitsealadel ·ning kui on võimalik tõendada hariliku ebatsuuga sobivust taasmetsastamiskoha prognoositavate kliimatingimustega.
142	Investeering 5. Vee säilitamine metsas	Siht	T1. 40 projekti (väikesed puidust ja looduslikust kivist tammid) lõpuleviimine, et aeglustada pinnase äravoolu ja vee säilitamise projekte metsades (säilitamine ja väikesed veehoidlad).		Projektide arv	0	40	1. kv	2023	Sõltumatu asutuse aruanne 40 projekti lõpuleviimise kohta. Projektid peavad olema võimalikult looduspõhised (kooskõlas kliimamuutustega kohanemise riikliku tegevuskavaga ja Tšehhi Vabariigi põuavastase võitluse riikliku poliitikaga). Projektide kavandamisel võetakse arvesse keskkonnamõju hindamise vajalikke tulemusi ja tingimusi, mis viiakse lõpule kooskõlas direktiiviga 2011/92/EL, samuti asjakohaseid hindamisi seoses direktiiviga 2000/60/EÜ ja nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ.
143	Investeering 5. Vee säilitamine metsas	Siht	T2. 20 lisaprojekti (väikesed puidust ja looduslikust kivist tammid) lõpuleviimine, et aeglustada pinnase äravoolu ja veesidumisprojekte metsades (säilitamine ja väikesed veehoidlad).		Projektide arv	40	60	1. kv	2024	20 täiendava projekti jaoks sertifitseeritud sõltumatu asutuse aruanne projekti lõpuleviimise kohta. Projektid peavad olema võimalikult looduspõhised (kooskõlas kliimamuutustega kohanemise riikliku tegevuskavaga ja Tšehhi Vabariigi põuavastase võitluse riikliku poliitikaga). Projektide kavandamisel võetakse arvesse keskkonnamõju hindamise vajalikke tulemusi ja tingimusi, mis viiakse lõpule kooskõlas direktiiviga 2011/92/EL, samuti asjakohaseid hindamisi seoses direktiiviga 2000/60/EÜ ja nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ.

N. KOMPONENT 2.7. Ringmajandus, ringlussevõtt ja tööstusvesi

Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava selle komponendiga toetatakse jäätmetekke ja toorainesõltuvuse probleemi lahendamist, et toetada Tšehhi üleminekut ringmajandusele. See saavutatakse jäätmetekke vältimise meetmetega, ringlussevõtu infrastruktuuri suurendamisega, teisese tooraine raiskamise vähendamisega, ringlussevõetud materjalide osakaalu suurendamisega toodetes ning Tšehhi toorainejulgeoleku suurendamisega, vähendades sõltuvust imporditud toorainest toorainete pideva ja katkematu kättesaadavuse tõttu. Lisaks keskendutakse selles komponendis säästvale veemajandusele, sealhulgas meetmetele, mille eesmärk on vee säästmine ja ringlussevõtt ning veekasutuse optimeerimine ettevõtetes. Üleminek ringmajandusele aitab suurendada Tšehhi vastupanuvõimet nii keskkonna- kui ka majandusohtudele.

Komponendiga toetatakse riigipõhist soovitust, mille kohaselt keskendub Tšehhi investeeringutega seotud majanduspoliitika üleminekule vähese CO2 heitega majandusele ja energiasüsteemi ümberkujundamisele, sealhulgas energiatõhususele (riigipõhine soovitus 3/2019), ning riigipõhist soovitust, mille kohaselt on Tšehhi eesmärk keskenduda investeeringutele rohe- ja digipöördele, eelkõige puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele (riigipõhine soovitus 3/2020).

N.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1. Jäätmekäitlust käsitlevate uute õigusaktide rakendamine Tšehhi Vabariigis

Reformi eesmärk on suurendada jäätmetekke vältimist, jäätmete ringlussevõttu, taaskasutamist ja sorteerimist ning vähendada prügilasse ladestamist, et tugevdada tootja vastutuse ja ökomodulatsiooni põhimõtteid. Aastaks 2035 võetakse ringlusse vähemalt 65 % olmejäätmetest 6 ja ladestatakse prügilasse maksimaalselt 10 % 7 . Uus jäätmekäitlust käsitlev õigusakt on Tšehhi Vabariigis kehtinud alates 1. jaanuarist 2021. Pärast hiljuti vastu võetud jäätmealaste õigusaktide vastuvõtmist viiakse lõpule järgmiste jäätmekäitlust käsitlevate rakendusaktide koostamine ja need jõustuvad 30. septembriks 2023 kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ (mida on muudetud direktiiviga (EL) 2018/851) artiklis 28 sätestatud elementidega:

●Dekreet jäätmekataloogi nr 8/2021 kohta Coll., millega kehtestatakse uus jäätmekataloog ja jäätmete ohtlike omaduste hindamise eeskirjad

●Määrus nr 30/2021 pakendite haldamise kohta Coll., millega nähakse ette eeskirjad pakendite registri ja registritest teavitamise kohta ning pakendite kasutamise arvestuse metoodika.

●Dekreet selle kohta, millistel tingimustel lakkab jäätmetest tekkiv tahkekütus olemast jäätmed.

●Seadus valitud plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta.

●Dekreet valitud plasttoodete keskkonnamõju leevendamise seaduse teatavate sätete rakendamise kohta.

●Kõrvalsaaduste ja jäätmete muundamise määrus (asfaldi dekreet), ettevalmistamisel, milles sätestatakse tingimused, mille korral asfaldi segu on kõrvalsaadus või lakkab olemast jääde.

●Määrus kasutuselt kõrvaldatud sõidukite haldamise üksikasjade kohta, ettevalmistamisel, kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kogumise ja töötlemise eeskirjade kehtestamise kohta ning kasutuselt kõrvaldatud sõidukite korduskasutamise ja ringlussevõtu või muu taaskasutamise taseme arvutamise meetodi kohta.

●Määrus valmistatavate kasutuselt kõrvaldatud toodete käitlemise kohta, milles sätestatakse nõuded teavituskampaaniate korraldamiseks, et suurendada üldsuse teadlikkust kasutuselt kõrvaldatud toodete töötlemisest, ning kehtestatakse tehnilised nõuded elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete, nagu patarei- ja akujäätmete, elektriseadmete jäätmete ja rehvijäätmete ladustamiseks ja kasutamiseks.

Riiklikud ja piirkondlikud jäätmekavad, mille eesmärk on parandada keskkonnaohutut ettevalmistust jäätmete korduskasutamiseks, ringlussevõtuks, taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks, viiakse lõpule ja jõustuvad.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

Reform 2. Tšehhi ringmajanduse 2040. aasta strateegia viimistlemine

Meetme eesmärk on luua strateegia Tšehhi ühiskonna muutmiseks ringmajanduseks, minimeerides jäätmeteket ja ressursisisendite kasutamist kooskõlas ELi uue ringmajanduse tegevuskavaga. Meede seisneb Tšehhi 2040. aasta ringmajanduse strateegia vastuvõtmises.

Investeering 1. Ehitiste ringlussevõtu infrastruktuur

Investeeringu eesmärk on toetada ringmajandust biolagunevate jäätmete käitlemise valdkonnas. See meede seisneb toetuse andmises projektidele, millega suurendatakse biolagunevate jäätmete ringlussevõtu suutlikkust ning komposti või biogaasi kääritusmahutitest pärit jäätmete uuesti pinnasesse laskmiseks.

Investeering 2. Ringlahendused ettevõtetes

Investeeringu eesmärk on aidata kaasa rohepöördele ja esmaste toorainete kestlikule kasutamisele. See meede seisneb toetuse andmises ringmajanduse lahenduste projektidele ettevõtjate seas, sealhulgas, kuid mitte ainult, toodete materjalide ökodisaini optimeerimisele, et hõlbustada ringlussevõttu ja korduskasutamist, koos tööstussümbioosi projektide ja muude investeerimisäriprojektidega, mis aitavad kaasa ringmajandusele üleminekule ja ringlussevõetud materjalide sihipärasele kasutamisele toodetes.

Investeering 3. Vee säästmine tööstuses

Investeeringu eesmärk on optimeerida veekasutust tööstuses. See meede seisneb toetuse andmises projektidele, millega rakendatakse tehnoloogiaid ja meetmeid veekasutuse säästmiseks, ringlussevõtuks ja optimeerimiseks tööstuslikes tootmisprotsessides.

N.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
144	Reform 1. Jäätmekäitlust käsitlevate uute õigusaktide rakendamine Tšehhi Vabariigis	Eesmärk	Keskkonnaministeeriumi koostatud jäätmekäitlust käsitlevate õigusaktide alusel vastu võetud rakendusotsuste jõustumine	Rakendusotsustes sisalduv säte, milles on märgitud vastavate rakendusotsuste jõustumine				3. kv	2023	Nende rakendusotsuste hulka kuuluvad jäätmekataloogi käsitlev dekreet nr 8/2021 Coll., pakendite käitlemise dekreet nr 30/2021 Coll., dekreet, millega kehtestatakse tingimused, mille alusel jäätmetest saadud tahkekütus lakkab olemast jäätmed, seadus valitud plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta, dekreet valitud plasttoodete keskkonnamõju leevendamise seaduse teatavate sätete rakendamise kohta, määrus kõrvalsaaduste ja jäätmete üleandmise kohta (asfalt-dekreet), määrus kasutuselt kõrvaldatud sõidukite käitlemise üksikasjade kohta ning määrus kasutuselt kõrvaldatud toodete (rehvid, elektrisõidukid, akud) käitlemise üksikasjade kohta.
145	Reform 1. Jäätmekäitlust käsitlevate uute õigusaktide rakendamine Tšehhi Vabariigis	Eesmärk	Riikliku ja piirkondliku jäätmekäitluskava jõustumine	Seaduse säte, mis viitab riikliku ja piirkondliku jäätmekäitluskava jõustumisele				4. kv	2023	Esitatakse uus riiklik ja piirkondlik jäätmekäitluskava, mille eesmärk on parandada keskkonnaohutut ettevalmistust jäätmete korduskasutamiseks, ringlussevõtuks, taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks.
146	Reform 2. Tšehhi ringstrateegia 2040 lõpuleviimine ja rakendamine	Eesmärk	Tšehhi ringstrateegia 2040 lõpuleviimine ja vastuvõtmine keskkonnaministeeriumi poolt	Tšehhi ringstrateegia 2040 avaldamine Tšehhi Vabariigi strateegiadokumentide andmebaasis				1. kv	2022	Tšehhi ringstrateegia 2040 lõpuleviimine ja vastuvõtmine Strateegias sõnastatakse visioon, üldised ja strateegilised eesmärgid, prioriteetsed valdkonnad ja põhimõtted, mis on vajalikud ringmajanduse saavutamiseks Tšehhi Vabariigis.
148	Investeering 1. Ehitiste ringlussevõtu infrastruktuur	Eesmärk	Keskkonnaministeeriumi otsused ringlussevõtu taristusse investeerimise projektide toetuse kohta	Keskkonnaministeeriumi otsused ringlussevõtu taristusse investeerimise projektide toetuse kohta				3. kv	2024	Keskkonnaministeeriumi otsused ringlussevõtu taristusse investeerimise projektide toetuse kohta Projektid hõlmavad komposteerimisrajatiste ja kogukonnakompostimisrajatiste ehitamist ja ajakohastamist. Investeering hõlmab ka toetust selliste seadmete soetamiseks, mis on ette nähtud põllumajandusettevõtete, kompostimisjaamade käitajate ja biogaasijaamade käitajate jaoks aastas kokku vähemalt 200 000 tonni komposti (kääritussaadus või Fugate) taotlemiseks põllumajandusmaa fondi (ALF). Seadmete soetamise toetuse saajad peavad viie aasta jooksul sisaldama vähemalt 40 tonni komposti hektari kohta.
149	Investeering 1. Ehitiste ringlussevõtu infrastruktuur	Eesmärk	Lõpetatud projektid	Üleandmisprotokollide või kasutuslubade esitamine				4. kv	2025	Üleandmisprotokollide või kasutuslubade esitamine, mis tõendavad, et projektid on lõpule viidud.
150	Investeering 2. Ringlahendused ettevõtetes	Eesmärk	Tööstus- ja kaubandusministeerium sõlmib kõik riigihankelepingud projektide kohta, millega investeeritakse ringlahendustesse ettevõtetes	Tööstus- ja kaubandusministeeriumi teade kõigi selliste projektide riigihankelepingute sõlmimise kohta, millega investeeritakse ringlahendustesse ettevõtetes				4. kv	2022	Tööstus- ja kaubandusministeerium teatab kõigi selliste projektide riigihankelepingute sõlmimisest, millega investeeritakse ringlahendustesse ettevõtetes. Valitakse välja projektid, mis edendavad tööstuse ümberkujundamist vähese CO2 heitega, ringluspõhise ja digitaalse ühiskonna suunas, vähendades tootmise ja esmaste ressursside tarbimise materiaalset intensiivsust.
151	Investeering 2. Ringlahendused ettevõtetes	Siht	Ringmajanduse lahendustesse investeerivate projektide lõpuleviimise aruanded		Projektide arv	0	60	4. kv	2025	Toetusesaaja esitab 60 projekti kohta lõpetamisaruanded ja pädev asutus kiidab need heaks.
152	Investeering 3. Vee säästmine tööstuses	Eesmärk	Tööstuses vee säästmise ja optimeerimise projektide riigihankelepingute sõlmimine tööstus- ja kaubandusministeeriumi poolt	Tööstus- ja kaubandusministeeriumi teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta, mis on seotud tööstuses vee säästmise ja optimeerimise projektidega				4. kv	2022	Tööstus- ja kaubandusministeerium teatab kõikidest riigihankelepingutest, mis on sõlmitud tööstuses vee säästmise ja optimeerimise projektide kohta. Valitakse välja projektid, millega optimeeritakse vee tarbimist tootmisprotsessis, paigaldades uusi tehnoloogiaid ja seadmeid vee säästmiseks, vee otseseks ringlussevõtuks veemahukates tööstusharudes, saastatud/kasutatud vee taaskasutamiseks muudes protsessides, veekasutuse optimeerimiseks kommunaalettevõtetes, veekadude vähendamiseks suletud ahelates või auru või selle jaotuspotentsiaali kasutamise optimeerimiseks.
153	Investeering 3. Vee säästmine tööstuses	Siht	Tööstuses vee säästmise ja optimeerimise projektide lõpuleviimise aruanded		Projektide arv	0	40	4. kv	2025	Toetusesaaja esitab 40 projekti kohta lõpetamisaruanded ja pädev asutus kiidab need heaks.

O. KOMPONENT 2.8. Mahajäetud tööstusalade taaselustamine

Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava see komponent aitab kaasa endiste tööstus- või kasutamata alade taaselustamise toetamisele linnapiirkondades (seejärel mahajäetud tööstusalad), mille lõppeesmärgid on järgmised:

·parandada renoveeritud või rekonstrueeritud hoonete energiatõhusust;

·ehitada uusi energiatõhusaid hooneid, mille renoveerimine ei oleks võimalik ega tõhus;

·luua looduslikke süsinikusidujaid.

Komponent algatab ala ulatusliku ümberkujundamise ja parandab maastiku ökoloogilist stabiilsust, luues uusi haljasalasid, ilma et see mõjutaks põllumajandusmaad. Territooriumi taaselustamine peaks aitama kaasa tehnilise ja transporditaristu tõhusamale kasutamisele, energiatarbimise vähendamisele ja energiatõhususe suurendamisele.

See komponent toetab riigipõhise soovituse täitmist, mille kohaselt Tšehhi keskendub vähese CO2 heitega majandusele üleminekule ja energiasüsteemi ümberkujundamisele, sealhulgas energiatõhususele (riigipõhine soovitus 3/2019), ning riigipõhise soovituse täitmist, mille kohaselt toetab Tšehhi puhast ja tõhusat energiatootmist ja -kasutust (riigipõhine soovitus 3/2020).

O.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1. Investeerimisabi konkreetsete mahajäetud tööstusalade taaselustamiseks

Investeeringu eesmärk on toetada mahajäetud tööstusalade taaselustamise projekte, mille eesmärk on valmistada alasid ette edasiseks multifunktsionaalseks kasutamiseks. Investeering seisneb vähemalt kümne mahajäetud tööstusalade taaselustamise projekti toetamises.

Investeering 2. Investeerimisabi omavalitsustele ja piirkondadele kuuluvate mitteärilistel eesmärkidel kasutatavate mahajäetud tööstusalade taaselustamiseks

Investeeringu eesmärk on toetada kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele kuuluvate mahajäetud tööstusalade taaselustamist. Investeering seisneb vähemalt 30 mahajäetud tööstusalade taaselustamise mitteärilise projekti toetamises.

Investeering 3. Investeerimisabi omavalitsustele ja piirkondadele kuuluvate mahajäetud tööstusalade taaselustamiseks ettevõtluse eesmärgil

Investeeringu eesmärk on aidata taaselustada mahajäetud tööstusalasid, mis kuuluvad omavalitsustele eelkõige äriotstarbeliseks kasutamiseks ja piiratud ulatuses muuks kui äriotstarbeliseks kasutamiseks. Investeering seisneb mahajäetud tööstusalade äriotstarbelise taaselustamise projektide toetamises.

O.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
154	Investeering 1. Investeerimisabi konkreetsete mahajäetud tööstusalade taaselustamiseks	Siht	Riikliku investeerimisfondi ja valitud mahajäetud tööstusalade projektide omanike vaheliste toetuslepingute jõustumine		Projektide arv		10	4. kv	2023	Kõigi riikliku investeerimisfondi ja valitud projektiomanike vaheliste toetuslepingute jõustumine mahajäetud tööstusalade konkreetseks uuendamiseks (projekti ettevalmistamine, maa ettevalmistamine, investeerimisprojektid) pärast toetusprogrammi ettevalmistamist. Toetusprogrammiga toetatavad projektid on suunatud lammutus- ja energiatõhusale ehitusele või energiatõhusale renoveerimisele. Lepingud sõlmitakse kokku vähemalt 10 projektiga ja vähemalt 60 % käesoleva meetme alusel tehtavatest investeeringutest eraldatakse energiatõhusate renoveerimisprojektide jaoks. Seoses lammutustööde ja energiatõhusa ehituse rahastamisega tuleb tagada, et valitud projektid oleksid sellised, et i) uute hoonete primaarenergia nõudlus oleks vähemalt 20 % väiksem kui liginullenergiahoone nõue; ii) täielik renoveerimine ei ole võimalik tehnilistel, tervishoiu/ohutusega seotud või eesmärgipärastel põhjustel; iii) uute hoonete hoonestatud ala ei tohi ületada kõigi mahajäetud tööstusala lammutatud endiste hoonete hoonestatud ala kogupindala, kusjuures vähemalt 80 % uutest hoonetest paigutatakse otse endiste lammutatud hoonete hoonestatud alale. (Suure bioloogilise mitmekesisuse väärtusega) väärtuslike haljasalade muutmine jäetakse välja. Renoveerimistegevuse toetamisega seoses täpsustatakse konkursikutses, et vähemalt 90 % kuludest toetatakse energiatõhusat renoveerimist. Projektikonkursside nõuetega tagatakse, et vähemalt 70 % tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmetest valmistatakse ette korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks. Konkursikutse haldamine, projektitaotluste hindamine, projektiomanikega lepingu väljavalimine ja allkirjastamine, samuti maksed projekti elluviimise (ehituse) ajal ja lõplik kontroll usaldatakse riiklikule investeerimisfondile.
155	Investeering 1. Investeerimisabi konkreetsete mahajäetud tööstusalade taaselustamiseks	Siht	Vähemalt 10 projekti lõpetamistõendite esitamine		Projektide arv	0	10	2. kv	2026	Lepinguosaliste allkirjastatud tööde vastuvõtmise protokollid või asjaomaste ehitusasutuste väljastatud lõplikud load vähemalt 10 projekti kohta.
156	Investeering 2. Investeerimisabi omavalitsustele ja piirkondadele kuuluvate mitteärilistel eesmärkidel kasutatavate mahajäetud tööstusalade taaselustamiseks	Siht	Riikliku investeerimisfondi ja valitud mahajäetud tööstusalade projektide omanike vaheliste lepingute jõustumine		Projektide arv		30	4. kv	2023	Pärast subsiidiumiprogrammi ettevalmistamist jõustub kõik riigi omandis mahajäetud tööstusalade taaselustamise lepingud muuks kui äriotstarbeliseks kasutuseks. Toetusprogrammist toetatavate projektide eesmärk on energiatõhusad renoveerimistööd või mahajäetud tööstusalade muutmine looduslikeks CO2 sidujateks. Renoveerimistegevuse toetamisega seoses täpsustatakse konkursikutses, et vähemalt 90 % kuludest toetatakse energiatõhusat renoveerimist. Projektikonkursside nõuetega tagatakse, et vähemalt 70 % tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmetest valmistatakse ette korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks. Kokku sõlmitakse lepingud vähemalt 30 projektiga ja vähemalt 20 % investeeringutest eraldatakse projektidele, mille eesmärk on muuta mahajäetud tööstusalad looduslikeks süsiniku sidujateks.
157	Investeering 2. Investeerimisabi omavalitsustele ja piirkondadele kuuluvate mitteärilistel eesmärkidel kasutatavate mahajäetud tööstusalade taaselustamiseks	Siht	Vähemalt 30 projekti lõpetamistõendite esitamine		Projektide arv	0	30	4. kv	2025	Lepinguosaliste allkirjastatud tööde vastuvõtmise protokollid või asjaomaste ehitusasutuste väljastatud lõplikud load vähemalt 30 projekti kohta.
158	Investeering 3. Investeerimisabi omavalitsustele ja piirkondadele kuuluvate mahajäetud tööstusalade taaselustamiseks ettevõtluse eesmärgil	Siht	Kõigi riigi omandis olevate mahajäetud tööstusalade äriotstarbeliseks taaselustamiseks sõlmitud riigihankelepingute jõustumine		Projektide arv		20	4. kv	2023	Pärast toetusprogrammi ettevalmistamist jõustub kõik riigile kuuluvate mahajäetud tööstusalade äriotstarbeliseks kasutamiseks taastamise lepingud. Valitud projektide eesmärk on toetada lammutamist ja energiatõhusat ehitust või energiatõhusat renoveerimist. Seoses lammutustööde ja energiatõhusa ehituse rahastamisega tuleb tagada, et valitud projektid oleksid sellised, et i) uute hoonete primaarenergia nõudlus oleks vähemalt 20 % väiksem kui liginullenergiahoone nõue; ii) täielik renoveerimine ei ole võimalik tehnilistel, tervishoiu/ohutusega seotud või eesmärgipärastel põhjustel; iii) kuni 5 % uuest maast kasutatakse kohas, kus endine ehitis asus. See välistab võimaluse lammutada hooned ühes kohas ja ehitada selle asemel teine hoone teisele tegevuskohale. Seoses renoveerimistegevuse toetamisega tuleb tagada, et vähemalt 90 % kuludest toetaks energiatõhusat renoveerimist. Projektikonkursside nõuetega tagatakse, et vähemalt 70 % tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmetest valmistatakse ette korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks. Kokku sõlmitakse lepingud vähemalt 20 projekti kohta.
159	Investeering 3. Investeerimisabi omavalitsustele ja piirkondadele kuuluvate mahajäetud tööstusalade taaselustamiseks ettevõtluse eesmärgil	Siht	Vähemalt 20 projekti lõpetamistõendite esitamine		Projektide arv	0	20	4. kv	2025	Lepinguosaliste allkirjastatud tööde vastuvõtmise protokollid või asjaomaste ehitusasutuste väljastatud lõplikud load vähemalt 20 projekti kohta.

P. KOMPONENT 2.9. Bioloogilise mitmekesisuse edendamine ja võitlus põua vastu

See Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava komponent aitab lahendada probleeme, mis tulenevad vee vähesest säilitamisest ja kliimamuutuste mõjust Tšehhis. Komponendi eesmärk on parandada kaitset põua ja üleujutuste eest, suurendades veevarusid maastikul ja linnapiirkondades. Samuti on kavandatud investeeringud Natura 2000 võrgustiku alade ja erikaitsealade kaitsesse.

P.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1. Veemajandusseaduse muutmine

Reformi eesmärk on muuta veemajandusseadust, et süstemaatilisemalt võidelda põua ja veepuuduse vastu. Muudatusega määratletakse põudade ennetamise ja seire raamistik, asjaomaste asutuste kohustused ja kontrollimehhanismid. Selle eesmärk on luua piirkondlikud komisjonid, kellel on volitused anda välja deklaratsioon veepuuduse olukorra kohta ja kohaldada vastavaid piiranguid vee kasutamisele piirkonnas vastavalt põuaohjekavadele.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Investeering 1. Kaitse Brno linna põua ja üleujutuste eest

Meetme eesmärk on tugevdada Brno kaitset üleujutuste eest ja taaselustada Svratka jõgi. See koosneb mitmest sekkumisest, mis võivad muu hulgas hõlmata looduspõhiseid lahendusi, nagu valgalade suurenenud veetaseme looduslik leke heinamaadel, looduslike basseinide ja lammide rajamine või märgalade loomine.

Investeering 2. Vihmavee majandamine linnastutes

Selle investeeringu eesmärk on aeglustada äravoolu ja suurendada vee säilitamist linnastutes. Investeering koosneb mitmest projektist, mis võivad muu hulgas hõlmata absorptsiooniribasid ja -reservuaare, vihmaaedu, maa-aluseid lõkse, kuivendust, maa-aluseid hoidlaid või haljaskatuseid.

Investeering 3. Natura 2000 alade ning kaitsealuste taime- ja loomaliikide majandamine

Investeeringu eesmärk on suurendada maastiku ja bioloogilise mitmekesisuse ökoloogilist stabiilsust Tšehhis. See koosneb meetmetest, mis on kindlaks määratud kaitsekorralduskavades Natura 2000 alade (erikaitsealad ja ühenduse tähtsusega alad), samuti riiklikult kaitstud alade taastamiseks ja taaselustamiseks ning erikaitsealuste liikide eest hoolitsemiseks.

Investeering 4. Vee-, metsa- ja metsaökosüsteemide kohanemine kliimamuutustega

Investeeringu eesmärk on võimaldada süsteemset vee säilitamist maastikul. See koosneb meetmetest, mis võivad muu hulgas hõlmata metsade liikide ja ruumilise koosseisu parandamist; kaitsta elupaiku, mis ei ole metsaelupaigad; märgalade ja tiikide loomisel või taastamisel; vooluveekogude taaselustamine, maastikuelementide taastamine, puude istutamine väljaspool metsaalasid ja muud sellega seotud meetmed.

Reform 2. Maastikupoliitika ja -planeerimise kehtestamine

Reformi eesmärk on luua integreeritud maastikukorraldus ja -planeerimine, tagades valdkondadevahelise koordineerimise ja mitut sidusrühma hõlmava kaasamise. See seisneb integreeritud maastikupoliitika dokumendi vastuvõtmises.

P.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
160	Reform 1. Veemajandusseaduse muutmine	Eesmärk	Veemajanduse seaduse (seadus nr 254/2001 Coll.) muutmine eesmärgiga rakendada süsteemset lähenemisviisi põua ja veepuuduse ohjamisele	Veemajanduse seaduse muudatuse (seadus nr 254/2001 Coll.) jõustumine				4. kv	2024	Võetakse vastu veeseaduse muudatus, millega määratletakse põua ja veepuuduse ennetamise raamistik põuaseire abil, kehtestatakse kontrollimehhanismid ja määratletakse pädevate asutuste kohustused. Luuakse piirkondlik ja keskne komisjon põua ja veepuuduse ennetamiseks, seireks ja ohjamiseks. Koostatakse ja kiidetakse heaks piirkondlikud ja riiklikud põuakavad.
161	Investeering 1. Kaitse Brno linna põua ja üleujutuste eest	Eesmärk	Teatis selliste projektide lepingute sõlmimise kohta, mille eesmärk on kaitsta Brno linna põua ja üleujutuste eest	Teade kõigi lepingute sõlmimise kohta.				4. kv	2022	Kõikidest lepingutest teatamine projektide puhul, mille eesmärk on kaitsta Brno linna põua ja üleujutuste eest.
162	Investeering 1. Kaitse Brno linna põua ja üleujutuste eest	Eesmärk	Üleujutuste eest kaitsmise projekti üleandmisprotokoll(id)	Projekti üleandmise protokoll(id)				2. kv	2025	Ehitaja ja Brno linna esindaja väljastavad ja allkirjastavad üleandmisprotokolli(d), mis tõendavad tööde vastuvõtmist.
163	Investeering 2. Vihmavee majandamine linnastutes	Siht	Vihmavee käitlemise meetmed linnapiirkondades		Säilitatava vihmavee hinnanguline maht m³	0	20 000	2. kv	2025	Vihmavee säilitamise projektide toetamiseks kuulutatakse välja projektikonkurss vihmavee majandamiseks linnapiirkondades. Toetatavates projektides säilitatakse hinnanguliselt kokku vähemalt 20 000 m³ vihmavett.
164	Investeering 3. Kaitsealad, sealhulgas Natura 2000 alad ning kaitstavad taime- ja loomaliigid	Siht	Kaitsealade, sealhulgas Natura 2000 alade ning kaitsealuste taime- ja loomaliikide kaitse projektid		Hektarid	0	150 000	4. kv	2025	Kutsub üles Natura 2000 alade ja kaitsealade haldamisele ning erikaitsealuste liikide hooldamisele, et toetada i) Natura 2000 alade ja kaitsealuste alade ning erikaitsealuste liikide kaitse meetmeid ning ii) tausta- ja seireuuringuid. Toetatavad projektid hõlmavad hinnanguliselt kokku vähemalt 150 000 hektarit.
165	Investeering 4. Vee-, metsa- ja metsaökosüsteemide kohanemine kliimamuutustega	Siht	Projektid vee-, muude kui metsa- ja metsaökosüsteemide kohandamiseks kliimamuutustega		Projektid	0	2 500	4. kv	2025	Kutsub üles kohandama ökosüsteeme kliimamuutustega, et toetada 1) vee-, muude kui metsa- ja metsaökosüsteemide projekte ning 2) veesäilitusuuringuid. 2 500 projekti kohta antakse lõplik hinnang. Veesäilitusuuringud hõlmavad kumulatiivselt hinnanguliselt 4 000 km² valglapiirkondi.
262	Reform 2. Maastikupoliitika ja -planeerimise kehtestamine	Eesmärk	Integreeritud maastikupoliitika ja -planeerimise vastuvõtmine	Maastikupoliitika vastuvõtmine				2. kv	2025	Integreeritud maastikupoliitika dokumendi vastuvõtmine valitsuse poolt. Poliitikaga luuakse soodne keskkond maa säästvaks majandamiseks nii avalikus kui ka erasektoris. See hõlmab vähemalt järgmisi teemasid: bioloogiline mitmekesisus, veemajandus, metsandus ja kultuuripärand.

Q. Komponent 2.10 Taskukohane eluase

See Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava komponent aitab lahendada praegust ja kasvavat eluaseme taskukohasuse kriisi. Selle eesmärk on suurendada taskukohaste eluasemete pakkumist, andes investoritele soodus- ja allutatud laene ning luues avaliku ja erasektori kaasinvesteerimisfondi taskukohaste eluasemete soetamiseks, renoveerimiseks ja ehitamiseks.

Komponent koosneb eluasemereformist, eluasemenõustamise keskusest ja piirkondlike eluasemenõustamiskeskuste võrgustikust ning kolmest rahastamisvahendist, mille eesmärk on maksimeerida juurdepääsu rahastamisele ja võimendada erakapitali:

·Sooduslaenude rahastamisvahend

·Allutatud laenurahastu

·Avaliku ja erasektori kaasinvesteerimisfond

Komponendiga toetatakse sotsiaalsete ja taskukohaste eluasemete pakkumise tugevdamist käsitlevate riigipõhiste soovituste täitmist, sealhulgas sotsiaaleluasemeid käsitleva konkreetse õigusraamistiku vastuvõtmise ja eri asutuste vahelise parema koordineerimise kaudu (riigipõhine soovitus nr 3 2022).

Q.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1. Taskukohast eluaset käsitlev õigusakt

Reformi eesmärk on suurendada eluaseme taskukohasust, võttes vastu eluasemetoetust käsitleva õigusakti. Reform seisneb selliste õigusnormide jõustumises, millega luuakse mehhanismid, mis aitavad taotlejatel leida eluaset, ja stimuleeritakse tühjade eluasemete kasutamist, aidates üürnikel täita oma kohustusi üürileandjate ees.

Investeering 3. Kaasinvesteerimisrahastu

See meede koosneb avaliku sektori investeeringust avaliku ja erasektori kaasinvesteerimisrahastusse, mille eesmärk on parandada juurdepääsu taskukohastele eluasemetele Tšehhis. Rahastu tegutsemiseks investeeritakse otse kinnisvarasse. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on rahastu eesmärk esialgu investeerida vähemalt 39 574 000 eurot.

Rahastut haldab rakenduspartnerina riiklik arenguinvesteerimisettevõte.

Investeeringute tegemiseks rahastusse kirjutavad Tšehhi ja riiklik arenguinvesteeringute ettevõtja alla rakenduslepingule, mis sisaldab järgmist sisu:

1)Rahastu otsustusprotsessi kirjeldus: rahastu lõplikud investeerimisotsused teeb investeeringute komitee või muu vastav samaväärne juhtorgan ning need kiidetakse heaks valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega.

2)Seotud investeerimispoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

a)Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on majanduslikult elujõulised.

b)Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Eelkõige jäetakse investeerimispoliitika raames rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmised tegevused ja varad: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas kasutamine tootmisahela järgmises etapis, 8 ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) kohane tegevus ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjakohastest võrdlusalustest väiksem, 9 iii) prügilate, jäätmepõletustehaste ja mehhaanilise bioloogilise töötlemise rajatistega seotud tegevused ja varad. Lisaks nõutakse investeerimispoliitikas rahastu lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

c)Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.

d)Nõue, et kõik toetatavad renoveerimised hõlmavad energiatõhusat renoveerimist.

3)Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue reinvesteerida tagasisaadavaid vahendeid vastavalt rahastu investeerimispoliitikale.

4)Seire-, auditi- ja kontrollinõuded, sealhulgas:

a)Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud investeeringute kohta aru andmiseks.

b)Selliste rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.

c)kohustus kontrollida iga tehingu puhul enne rahastamiskohustuse võtmist tehingu rahastamiskõlblikkust kooskõlas rakenduslepingus sätestatud nõuetega;

d)Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas riikliku arenguinvesteerimisettevõtja auditikavaga. Nende audititega kontrollitakse i) kontrollisüsteemide tõhusust, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamist; ii) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ ja riigiabi eeskirjade järgimine; ning iii) järgitakse nõuet, et rahastu lõplikud abisaajad ei ole saanud toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ja kohaldatava rakenduslepingu tingimuste täitmist.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. augustiks 2026.

Q.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
263	Reform 1. Taskukohast eluaset käsitlev õigusakt	Eesmärk	Taskukohast eluaset käsitlev õigusakt	õigusaktide jõustumine				2. kv	2025	Jõustub õigusakt, millega luuakse mehhanismid, mis aitavad taotlejatel leida eluaset ja soodustavad tühjade eluasemete kasutamist, aidates üürnikel täita oma kohustusi üürileandjate ees. Asjakohaste põhjenduste alusel võib kohaldada üleminekuperioodi. Üleminekuperiood algab õigusakti avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas ja on seotud tehniliste või tehnoloogiliste piirangutega.
270	Investeering 3. Kaasinvesteerimisrahastu	Eesmärk	Rakendusleping	Rakenduslepingu jõustumine				3. kv	2024	Rakenduslepingu jõustumine.
271	Investeering 3. Kaasinvesteerimisrahastu	Siht	Lõpliku abisaajaga sõlmitud õiguslik leping		% (protsent)	0	100	2. kv	2026	Riiklik arenguinvesteeringute ühing on sõlminud kaasinvesteerimisrahastuga juriidilise rahastamislepingu summas, mis on vajalik, et kasutada 100 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse (võttes arvesse haldustasusid).
272	Investeering 3. Kaasinvesteerimisrahastu	Eesmärk	Rahaliste vahendite ülekandmine	Üleviimistunnistus				2. kv	2026	Pärast muudetud rakenduslepingu jõustumist, millega tagatakse, et tagasisaadavad vahendid reinvesteeritakse vastavalt rahastu investeerimispoliitikale ning neid ei kasutata taaste- ja vastupidavusrahastu laenude tagasimaksete teenindamiseks, kannab Tšehhi rahastu riiklikule arenguinvesteeringute ettevõttele üle 39 574 000 eurot.

Q.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1. Sooduslaen

See meede hõlmab avaliku sektori investeeringuid sooduslaenude andmise rahastusse, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele Tšehhi taskukohaste eluasemete sektoris. Rahastu tegutseb sooduslaenude andmisega otse erasektorile ja sarnase tegevusega tegelevatele avaliku sektori asutustele. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on rahastu eesmärk esialgu eraldada vähemalt 170 460 000 eurot.

Rahastut haldab rakenduspartnerina riiklik investeeringute toetusfond. Rahastu hõlmab järgmist tooterida: sooduslaenud. Selle toote eesmärk on anda sooduslaene projektidele, mis aitavad suurendada üürieluruumide kättesaadavust. Toetatava tegevuse eesmärk on olemasolevate elamuüksuste renoveerimine, hoonete renoveerimine elamuteks, elamuüksuste soetamine ja uute elamuüksuste ehitamine.

Selleks et teha rahastusse investeering, allkirjastavad Tšehhi ja riiklik investeeringute toetusfond rakenduslepingu, mis sisaldab järgmist sisu:

2)Seotud investeerimispoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

a)finantstoote/finantstoodete ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus;

b)Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on majanduslikult elujõulised.

c)Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Eelkõige jäetakse investeerimispoliitika raames rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmised tegevused ja varad: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas kasutamine tootmisahela järgmises etapis, 10 ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) kohane tegevus ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjakohastest võrdlusalustest väiksem, 11 iii) prügilate, jäätmepõletustehaste ja mehhaanilise bioloogilise töötlemise rajatistega seotud tegevused ja varad. Lisaks nõutakse investeerimispoliitikas rahastu lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

d)Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.

e)Nõue, et kõik toetatavad renoveerimised hõlmavad energiatõhusat renoveerimist.

3)Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ning nõue reinvesteerida kõik tagasimaksed vastavalt rahastu investeerimispoliitikale, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse taaste- ja vastupidavusrahastu laenude tagasimaksete teenindamiseks.

4)Seire-, auditi- ja kontrollinõuded, sealhulgas:

a)Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud investeeringute kohta aru andmiseks.

b)Selliste rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.

c)kohustus kontrollida iga tehingu puhul enne rahastamiskohustuse võtmist tehingu rahastamiskõlblikkust kooskõlas rakenduslepingus sätestatud nõuetega;

d)Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas riikliku investeeringute toetusfondi auditikavaga. Nende audititega kontrollitakse i) kontrollisüsteemide tõhusust, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamist; ii) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ ja riigiabi eeskirjade järgimine; ning iii) järgitakse nõuet, et rahastu lõplikud abisaajad ei ole saanud toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ja kohaldatava rakenduslepingu tingimuste täitmist.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. augustiks 2026.

Investeering 2. Allutatud laenude limiit

See meede hõlmab avaliku sektori investeeringuid allutatud laenude andmise rahastusse, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele Tšehhi taskukohaste eluasemete sektoris. Rahastu tegevus seisneb allutatud laenude andmises otse erasektorile ja sarnase tegevusega tegelevatele avaliku sektori asutustele.

Rahastut haldab rakenduspartnerina riiklik arengupank. Rahastu hõlmab järgmist tooterida: allutatud laenud. Selle toote eesmärk on anda allutatud laene projektidele, mis aitavad suurendada üürieluruumide kättesaadavust. Toetatava tegevuse eesmärk on olemasolevate elamute soetamine, renoveerimine, hoonete renoveerimine elamuüksusteks ja uute elamute ehitamine.

Selleks et teha rahastusse investeering, allkirjastavad Tšehhi ja Riiklik Arengupank rakenduslepingu, mis sisaldab järgmist sisu:

2)Seotud investeerimispoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

a)finantstoote/finantstoodete ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus;

b)Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on majanduslikult elujõulised.

c)Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Eelkõige jäetakse investeerimispoliitika raames rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmised tegevused ja varad: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas kasutamine tootmisahela järgmises etapis, 12 ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) kohane tegevus ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjakohastest võrdlusalustest väiksem, 13 iii) prügilate, jäätmepõletustehaste ja mehhaanilise bioloogilise töötlemise rajatistega seotud tegevused ja varad. Lisaks nõutakse investeerimispoliitikas rahastu lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

d)Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.

e)Nõue, et kõik toetatavad renoveerimised hõlmavad energiatõhusat renoveerimist.

4)Seire-, auditi- ja kontrollinõuded, sealhulgas:

a)Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud investeeringute kohta aru andmiseks.

b)Selliste rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.

c)kohustus kontrollida iga tehingu puhul enne rahastamiskohustuse võtmist tehingu rahastamiskõlblikkust kooskõlas rakenduslepingus sätestatud nõuetega;

d)Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas riikliku arengupanga auditikavaga. Nende audititega kontrollitakse i) kontrollisüsteemide tõhusust, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamist; ii) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ ja riigiabi eeskirjade järgimine; ning iii) järgitakse nõuet, et rahastu lõplikud abisaajad ei ole saanud toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ja kohaldatava rakenduslepingu tingimuste täitmist.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. augustiks 2026.

Q.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
264	Investeering 1. Sooduslaen	Eesmärk	Rakendusleping	Rakenduslepingu jõustumine				3. kv	2024	Rakenduslepingu jõustumine.
265	Investeering 1. Sooduslaen	Siht	Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud		% (protsent)	0	100	2. kv	2026	Riiklik investeeringute toetusfond peab olema sõlminud lõplike toetusesaajatega seaduslikud rahastamislepingud summa kohta, mis on vajalik taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute 100 % kasutamiseks rahastusse (võttes arvesse haldustasusid).
266	Investeering 1. Sooduslaen	Eesmärk	Rahaliste vahendite ülekandmine	Üleviimistunnistus				2. kv	2026	Tšehhi kannab rahastu jaoks ette nähtud riikliku investeeringute toetusfondi 170 460 000 eurot.
267	Investeering 2. Allutatud laenuvõimalus	Eesmärk	Rakendusleping	Rakenduslepingu jõustumine				3. kv	2024	Rakenduslepingu jõustumine.
268	Investeering 2. Allutatud laenuvõimalus	Siht	Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud		% (protsent)	0	100	2. kv	2026	Riiklik arengupank peab olema sõlminud lõplike toetusesaajatega õiguslikud rahastamislepingud summa kohta, mis on vajalik taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute 100 % kasutamiseks rahastusse (võttes arvesse haldustasusid).
269	Investeering 2. Allutatud laenuvõimalus	Eesmärk	Rahaliste vahendite ülekandmine	Üleviimistunnistus				2. kv	2026	Tšehhi kannab rahastu jaoks 20 091 000 eurot üle riiklikule arengupangale.

R. KOMPONENT 3.1. Innovatsioon hariduses digiülemineku kontekstis

Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava see komponent aitab lahendada haridussüsteemi digitehnoloogiale üleminekuga seotud probleeme, eelkõige tugevdada õpilaste digikirjaoskust ja arvutuslikku mõtlemist ning soodustada digitehnoloogia kasutamist õpetajate poolt. Selleks vaadatakse läbi alg- ja keskhariduse õppekavad, et tugevdada IT-haridust, laiendada selle ulatust kõrgtasemel digitehnoloogiatele ja edendada digioskusi kõigis haridusvaldkondades. Samuti edendab see õpetajate digioskusi ja parandab digiseadmete taset koolides. Selle komponendi eesmärk on ka tegeleda digilõhega, mida süvendab koolist väljalangemise pikenemine, luues fondi ebasoodsamas olukorras olevate õpilaste ja üliõpilaste kasutuses olevate mobiilsete digiseadmete jaoks. Komponendi lõppeesmärk on kohandada haridust tööturu muutuvate vajadustega, tegeleda IT-spetsialistide ja kõrgema taseme digioskuste puudusega kogu tööjõus ning tagada pikaajaline tööalane konkurentsivõime.

Komponendi raames elluviidavate reformidega toetatakse riigipõhist soovitust 2/2019, mille kohaselt suurendab Tšehhi haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteeti ja kaasavust, sealhulgas edendades tehnilisi ja digioskusi ning õpetajakutset, ning riigipõhist soovitust 2/2020, mille kohaselt toetab Tšehhi tööhõivet aktiivse tööturupoliitika, oskuste, sealhulgas digioskuste pakkumise ja digiõppele juurdepääsu kaudu.

R.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1. Õppekavade reform ja IT-hariduse tugevdamine

Meetme eesmärk on toetada digikirjaoskust ja IT-oskusi põhi-, põhi- ja keskkoolide (gymnázium) õppekavade läbivaatamise kaudu. Meede seisneb digikirjaoskust ja arvutuslikku mõtlemist toetavate uute õppekavade heakskiitmises.

Investeering 1. Õpetajate läbivaadatud õppekava ja digioskuste toetamine

Meetme eesmärk on toetada läbivaadatud õppekavade ja õpetajate digioskuste raamistiku (DigCompEdu) kasutuselevõttu koolides. Meede hõlmab toetust pedagoogilise personali digioskuste alaseks koolituseks.

Investeering 2. Digiseadmed koolidele

Meetme eesmärk on ennetada digitaalset tõrjutust, tagades, et digiseadmed ja -tehnoloogia on kättesaadavad kõigile õpilastele. See meede seisneb koolide rahastamises IT-seadmete ostmiseks.

R.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
168	Reform 1. Õppekavade reform ja IT-hariduse tugevdamine	Eesmärk	Digitaalset kirjaoskust ja arvutuslikku mõtlemist tugevdavate uute õppekavade heakskiitmine	Haridus-, noorsoo- ja spordiministeeriumi poolt algkoolide, teise taseme alumise astme koolide ja gümnaasiumide uute õppekavade heakskiitmine.				3. kv	2021	Uued õppekavad: ·tugevdavad informaatikaharidust seoses õppetundidega ·laiendavad informaatika ulatust uutele valdkondadele, nagu andmetöötlus ja modelleerimine, kodeerimine ja programmeerimine, robootika, täiendatud reaalsus, virtuaalreaalsus ja digitehnoloogia. ·tutvustavad digipädevust ühe võtmepädevusena ·edendavad digitehnoloogia kasutamist kõigis haridusvaldkondades, sealhulgas muudes kui IT-ainetes.
170	Investeering 1. Õpetajate läbivaadatud õppekava ja digioskuste toetamine	Eesmärk	Digiplatvormi loomine haridusressursside tõhusaks jagamiseks	Täielikult toimiv digiplatvorm				4. kv	2024	Haridus-, noorsoo- ja spordiministeeriumi vastutusalasse kuuluv digiplatvorm annab õpetajatele juurdepääsu olemasolevale haridussisule (nt digitaalsed õppematerjalid, veebiseminarid või e-õppe kursused). Selles luuakse lingid olemasolevatele digitaalsete õppematerjalide andmebaasidele.
171	Investeering 1. Õpetajate läbivaadatud õppekava ja digioskuste toetamine	Siht	Nende koolide arv, mis on saanud digioskuste või IT-kirjaoskuse alast koolitust pedagoogilisele personalile		Arv	0	4 000	1. kv	2026	4 000 kooli saavad digioskuste või IT-kirjaoskuse alast pedagoogilist koolitust.
172	Investeering 2. Digiseadmed koolidele	Siht	Koolide poolt kaugõppeks ostetud digiseadmete arv		Arv	0	74 000	4. kv	2020	Koolid ostavad kaugõppeks vähemalt 74 000 digiseadet (tahvelarvutid, sülearvutid, mobiiltelefonid jne). Vähemalt 4 102 alg- ja keskkooli rahastati kaugõppe IT-seadmetega.
173	Investeering 2. Digiseadmed koolidele	Siht	IT-seadmed koolidele		Arv	0	4 800	4. kv	2025	Vähemalt 4 800 kooli saavad IT-seadmed.
174	Investeering 2. Digiseadmed koolidele	Siht	Digitehnoloogia ja -seadmetega toetatud koolide arv, et edendada digitaalset kirjaoskust ja rakendada uusi IT-õppekavasid		Arv	0	9 260	1. kv	2024	Kokku umbes 10 000 koolist on vähemalt 9 260 koolis olemas nii põhi- kui ka kõrgtehnoloogilised digitehnoloogiad, mis on vajalikud digitaalse kirjaoskuse edendamiseks ja uute informaatikalahenduste õpetamiseks vastavalt läbivaadatud õppekavadele.

S. KOMPONENT 3.2. Kooliprogrammide kohandamine

See Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava komponent aitab lahendada probleeme vastavalt kolmanda taseme hariduse ja põhihariduse ning teise taseme alumise astme hariduse valdkonnas. Kolmanda taseme hariduses on komponendi eesmärk suurendada ülikoolide suutlikkust ja kohandada õppeprogramme uute õppevormide ja uute valdkondadega, eelkõige digioskustega, võttes arvesse tööturu muutuvaid vajadusi. Samuti toetatakse uusi ülikoolirajatisi kolmanda taseme hariduse laiendamiseks ja ajakohastamiseks meditsiini- ja farmaatsiateaduste valdkonnas. Põhihariduse ja teise taseme alumise astme hariduse tasandil on selle komponendi eesmärk tegeleda kasvava ebavõrdsusega hariduses, pakkudes mitmekihilist tuge ebasoodsas olukorras olevatele koolidele, lisaõpet õpilastele, keda ohustab koolist väljalangemine, ning tugevdades õpetajate ja spetsialistide suutlikkust õpetada heterogeenseid klasse.

Selle komponendiga toetatakse riigipõhise soovituse nr 2/2019 (mille kohaselt Tšehhi suurendab haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteeti ja kaasavust, sealhulgas edendades tehnilisi ja digioskusi ning edendades õpetajakutset) ja riigipõhise soovituse nr 2/2020 (mille kohaselt Tšehhi toetab tööhõivet aktiivse tööturupoliitika, oskuste, sealhulgas digioskuste pakkumise ja digiõppele juurdepääsu kaudu) täitmist.

S.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1. Ülikoolide ümberkujundamine uute õppevormidega kohanemiseks ja tööturu muutuvate vajadustega kohanemiseks

Reformi eesmärk on algatada ja kiirendada ülikoolide ümberkujundamist nii õppe sisu kui ka vormide osas.

See meede seisneb vähemalt 35 uue õppeprogrammi akrediteerimises.

Investeering 1. Valitud oluliste akadeemiliste kohtade ehitamine

Meetme eesmärk on laiendada ülikoolide võimalusi meditsiini, biomeditsiini ja farmaatsiateaduse valdkonnas. Meede seisneb valitud ülikoolirajatiste ehitamises.

Reform 2. Ebasoodsas olukorras olevate koolide toetamine

Reformi eesmärk on vähendada koolide haridustulemuste kasvavat ebavõrdsust ja tagada võrdne juurdepääs kvaliteetsele haridusele.

Meede koosneb haavatavatele koolidele suunatud toetusprogrammist, milles keskendutakse pedagoogilise personali koolitamisele ja võetakse kasutusele indeksipõhine rahastamine, et kajastada koolide sotsiaal-majanduslikult ebasoodsat olukorda.

Investeering 2. Juhendamisprogrammid

Investeeringu eesmärk on pakkuda järeleaitamistunde ebasoodsa sotsiaal-majandusliku taustaga õpilastele, kelle haridustulemused on pikaleveninud koolist väljalangemise tõttu halvenenud. Tšehhi kooliinspektsiooni aruannete põhjal on hinnanguliselt 50 000 õpilast maha jäänud ja vajavad juhendamist, kuna kümne kuu jooksul ei osale nad piisavalt veebipõhises õppes. Investeeringu eesmärk on vältida õpilaste ja koolide vahelise ebavõrdsuse edasist suurenemist, mis on tingitud sotsiaalsetest või muudest ebasoodsatest tingimustest. 4 000 kooli korraldavad juhendamisprogramme. Sellise arvu koolideni jõudes eeldatakse, et õpilastele pakutakse juhendamist 500 000 individuaalse registreerumise kaudu. See tähendab, et sama õpilane võib kasutada juhendamiskursusi mitmes valdkonnas (nt matemaatika, inglise keel). Meetme eesmärk on koolist väljalangemise ohus olevate õpilaste juhendamine. Koolid ja õpetajad võivad iseseisvalt otsustada, milliseid õpilasi peetakse koolist väljalangemise ohus olevaks.

Avaldatakse hinnang selle meetme mõju kohta (nt kuidas meede aitas taastada õpiharjumused ja omandada õppekavades ette nähtud teadmised matemaatikas, tšehhi keeles ja võõrkeeles).

Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

S.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
176	Reform 1. Ülikoolide ümberkujundamine uute õppevormidega kohanemiseks ja tööturu muutuvate vajadustega kohanemiseks	Eesmärk	Programmi käivitamine ülikoolide ümberkujundamise toetamiseks	Programmi käivitamine haridusministeeriumi poolt				2. kv	2022	Programmiga toetatakse ülikoolide kohanemist uute õppevormidega ja uute õppeprogrammide kasutuselevõtmist. Programmist toetatavad sektorid määratakse kindlaks majandusandmete analüüsi põhjal, konsulteerides sotsiaalpartneritega. Keskendutakse kiiresti kasvavatele suure lisandväärtusega sektoritele, kus on puudus kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistidest, nagu küberturvalisus, tehisintellekt, tööstus 4.0 või e-valitsuse teenused. Eesmärk on toetada vähemalt 20 ülikooli.
177	Reform 1. Ülikoolide ümberkujundamine uute õppevormidega kohanemiseks ja tööturu muutuvate vajadustega kohanemiseks	Siht	Uute akrediteeritud õppekavade arv		Arv	0	35	2. kv	2025	Akrediteeritakse vähemalt 35 uut õppeprogrammi.
179	Investeering 1. Valitud peamiste akadeemiliste mälestiste arendamine	Eesmärk	Uute ülikoolirajatiste ehitamiseks lepingute sõlmimine	Teade uute ülikoolirajatiste ehitamise lepingu sõlmimise kohta				2. kv	2024	Teade riigihankelepingute sõlmimise kohta uute ülikoolirajatiste ehitamiseks, mille eesmärk on 100 000 m² uut ülikoolipinda, sealhulgas materjalivarustust, jaotatuna järgmiselt: 1.Mephared 2 (Karli Ülikool, Hradec Králové) – 58 092 m² 2.Biocentrum (Karli Ülikool, Praha-Albertov) – 33 934 m² 3.BiopharmaHub (Masaryki Ülikool, Brno) – 19 035 m²
180	Investeering 1. Valitud oluliste akadeemiliste kohtade ehitamine	Siht	Uue ülikoolipiirkonna ruutmeetrite arv		Arv	0	95 000	2. kv	2026	Ehitatakse vähemalt 95 000 m² uusi ülikoolialasid.
181	Reform 2. Ebasoodsas olukorras olevate koolide toetamine	Siht	Toetust saavate ebasoodsas olukorras olevate koolide arv		Arv	0	400	4. kv	2025	Algatatakse projektikonkursid, mille eesmärk on toetada koole, kus on suur ebasoodsas olukorras olevate õpilaste osakaal. Konkursikutsed hõlmavad toetust pedagoogilise personali koolitamiseks. Toetatakse vähemalt 400 kooli.
182	Reform 2. Ebasoodsas olukorras olevate koolide toetamine	Eesmärk	Ettepanek koolide indeksipõhise rahastamise kohta vastavalt ebasoodsale sotsiaal-majanduslikule olukorrale	Haridus-, noorsoo- ja spordiministeeriumi heakskiit indeksipõhise rahastamise ettepanekule				4. kv	2025	Indeksipõhise rahastamise ettepanek kiidetakse heaks. Indeksis võetakse arvesse mitut koolide sotsiaal-majanduslikult ebasoodsa olukorra näitajat (näiteks haridustulemused, sotsiaalselt või muul viisil ebasoodsas olukorras olevate õpilaste osakaal või erineva emakeelega õpilaste osakaal).
183	Investeering 2. Juhendamisprogrammid	Siht	Koolitusprogramme korraldavate koolide arv		Arv	0	4 000	4. kv	2023	4 000 kooli korraldavad juhendamisprogramme. Sellise arvu koolideni jõudes eeldatakse, et õpilastele pakutakse juhendamist 500 000 individuaalse registreerumise kaudu. Eelkõige on juhendamise eesmärk aidata õpilastel, kellel on koolist väljalangemise oht, taastada õpiharjumused ning omandada matemaatika, tšehhi keele ja võõrkeele õppekavades ette nähtud teadmised. Selle meetme mõju hinnang avaldatakse.

T. KOMPONENT 3.3. Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng

Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava see komponent aitab lahendada mitmeid probleeme tööturu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas. Esiteks on selle eesmärk suurendada tööjõu kohanemisvõimet, arendades selle oskusi, eelkõige digivaldkonnas. Teiseks on selle eesmärk tegeleda püsiva soolise ebavõrdsusega tööturul, eelkõige väikeste lastega naiste vähese tööturul osalemisega. Kolmandaks on komponendi eesmärk ajakohastada ja laiendada sotsiaalteenuseid kooskõlas deinstitutsionaliseerimise ja iseseisva elu põhimõtetega, nagu on kirjeldatud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis.

Selle komponendiga toetatakse riigipõhist soovitust 2/2019, mille kohaselt Tšehhi edendab väikelastega naiste tööhõivet, sealhulgas parandades taskukohaste lastehoiuteenuste kättesaadavust, ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööhõivet, ning riigipõhist soovitust 2/2020, mille kohaselt Tšehhi toetab tööhõivet aktiivse tööturupoliitika, oskuste, sealhulgas digioskuste pakkumise ja digiõppele juurdepääsu kaudu.

T.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1. Tööturupoliitika arendamine

Reformi eesmärk on toetada elukestvat õpet Tšehhis. Reform koosneb mitmest meetmest, näiteks:

●luua 31. märtsiks 2022 kolmepoolne mehhanism, millesse on kaasatud tööministeerium, haridusministeerium, tööandjate ja ametiühingute esindajad, et koordineerida elukestva õppe programmide väljatöötamist vastavalt tegelikule ja eeldatavale oskuste nõudlusele;

●luua 31. detsembriks 2023 ümber- ja täiendusõppe kursuste andmebaas, mis suurendab ümberõppe kursuste pakkumist ning parandab pakkumise ja nõudluse vastavust; andmebaas koosneb nii tööhõiveseaduse kohaselt sertifitseeritud ümberõppe programmidest kui ka kutsekoolide ja kõrgkoolide pakutavatest kursustest;

●31. detsembriks 2025 seadusandlik muudatus, et parandada tööbüroo korraldatavate ümberõppekursuste sobitamist tööotsijatega ning suunata toetus paremini nendele haavatavatele rühmadele (nt eelkõige madala kvalifikatsiooniga, tõrjutud või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele isikutele).

Reformimeetmed viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Reform 2. Lastehoiuteenuste jätkusuutliku rahastamise tagamine

Selle meetme eesmärk on edendada taskukohaste lastehoiuteenuste kättesaadavust alla kolmeaastastele lastele, et hõlbustada vanemate, eelkõige emade naasmist pärast lapsehoolduspuhkust tööle. Reform seisneb koolieelset hooldust käsitleva seaduse muutmises, millega tagatakse alla kolmeaastastele lastele mõeldud asutuste stabiilne rahastamine. Õigusakti muudatuse eesmärk on ka tagada juurdepääs taskukohasele lapsehoiule alla kolmeaastaste laste jaoks kõigis Tšehhi piirkondades.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

Reform 3. Pikaajalise hoolduse reform

Reformi eesmärk on lahendada probleem, mis on seotud pikaajalise hoolduse killustatud juhtimise ja rahastamisega ning kogukonnapõhiste ja kodus osutatavate teenuste väikese osakaaluga Tšehhis. Meede koosneb seadusandlikust reformist, mille eesmärk on integreerida tervishoid ja sotsiaalne pikaajaline hooldus, tagada kvaliteetsete pikaajaliste teenuste piisava rahastamise stabiilne süsteem, pakkuda stiimuleid kogukonnapõhiseks ja koduseks hoolduseks, võimaldada juurdepääsu erasektori teenuseosutajatele ja parandada järelevalvet sotsiaalhoolekande üle. 31. detsembriks 2022 on kavas luua sotsiaalsete ja pikaajaliste vajaduste kaardistamise süsteem ning võtta vastu deinstitutsionaliseerimise tegevuskava.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

Reform 4. Ohustatud laste eest hoolitsemise reform

Reformi eesmärk on parandada sotsiaalhooldusteenuseid ohus olevatele lastele, st lastele, kelle põhivajadusi ei ole võimalik rahuldada nende endi vahenditest, laste sotsiaal- ja õiguskaitseseaduse ja teiste seaduste muudatuse jõustumisega ning piirates alla neljaaastaste laste paigutamist hoolekandeasutustesse.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Investeering 1. Tööturupoliitika arendamine

Meetme eesmärk on suurendada tööjõu kohanemisvõimet tööturu muutuvate vajadustega. See meede hõlmab digioskuste või tööstuse 4.0 jaoks vajalike oskuste alaseid koolitusi.

Investeering 2. Koolieelsete laste hoiuasutuste suutlikkuse suurendamine

Meetme eesmärk on laiendada taskukohast lastehoidu, vähendada soolist ebavõrdsust ning toetada madala sissetulekuga perekondi, keda ohustavad sotsiaalne tõrjutus ja kehvad haridustulemused. Investeering seisneb koolieelsete asutuste loomise toetamises.

Investeering 3. Sotsiaalhoolekande infrastruktuuri arendamine ja ajakohastamine

Selle meetme eesmärk on tegeleda sotsiaalhoolduse infrastruktuuri puudumisega ja vajadusega toetada Tšehhi Vabariigis üleminekut kogukonnapõhisele sotsiaalhooldusele ja pikaajalisele hooldusele. Investeeringud seisnevad sotsiaalhoolekandeasutuste ehitamise ja renoveerimise toetamises.

Investeering 4. Ohustatud laste eest hoolitsemise infrastruktuuri arendamine ja ajakohastamine

Investeeringu eesmärk on tegeleda ohus olevate laste ebapiisava sotsiaalhoolekandetaristuga ja toetada üleminekut kogukonnapõhisele hooldusele Tšehhi Vabariigis. Investeering hõlmab olemasolevate hoonete renoveerimist, uute rajatiste ehitamist ja/või rajatiste või elamuüksuste ostmist.

T.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
184	Reform 1. Tööturupoliitika arendamine	Eesmärk	Kolmepoolse ümber- ja täiendõppe komitee loomine	Määruse jõustumine, millega luuakse majandus- ja sotsiaalnõukogu (kolmepoolne) alaline oskuste täiendamise ja täiendamise komitee				1. kv	2022	Ümberõppe ja oskuste täiendamise komitee koordineerib elukestva õppe arendamist vastavalt tegelikule ja eeldatavale nõudlusele oskuste järele. See koosneb töö- ja sotsiaalministeeriumi, haridus-, noorsoo- ja spordiministeeriumi, tööandjate ühenduste ja ametiühingute esindajatest.
185	Reform 1. Tööturupoliitika arendamine	Eesmärk	Muudetud tööhõiveseaduse jõustumine	Muudetud tööhõiveseaduse säte, mis viitab muudetud tööhõiveseaduse jõustumisele				4. kv	2024	Seaduses on sätestatud: ·Määratleda erivajadustega inimesed, kes on tööturul ebasoodsas olukorras ·suunata toetus paremini nendele haavatavatele rühmadele (näiteks eelkõige madala kvalifikatsiooniga, tõrjutud või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele isikutele) ·parandada tööbüroo poolt tööotsijatele korraldatavate ümberõppekursuste sobitamist.
186	Reform 1. Tööturupoliitika arendamine	Eesmärk	Ümber- ja täiendõppe kursuste andmebaas	Käivitatud oskuste täiendamise ja ümberõppe kursuste avalik andmebaas				4. kv	2023	Andmebaas sisaldab tööhõiveseaduse kohaselt sertifitseeritud oskuste täiendamise ja ümberõppe programme (mida pakub tööhõiveamet) ning kutseõppeasutuste, kõrgkoolide ja muude teenuseosutajate pakutavaid kursusi.
187	Investeering 1. Tööturupoliitika arendamine	Siht	Koolitustunnistuste arv		Arv	0	130 000	4. kv	2025	Välja antakse vähemalt 130 000 digioskuste või tööstuse 4.0 jaoks vajalike oskuste koolitustunnistust.
188	Reform 1. Tööturupoliitika arendamine	Siht	Varustatud piirkondlike koolituskeskuste arv		Arv	0	14	4. kv	2025	Seadmetega peab olema varustatud vähemalt 14 koolituskeskust.
190	Investeering 2. Koolieelsete laste hoiuasutuste suutlikkuse suurendamine	Siht	Uute eelkooliasutuste arv		Arv	0	508	2. kv	2026	Ehitatakse või renoveeritakse 508 eelkooliasutust.
192	Reform 2. Lastehoiuteenuste rahastamise jätkusuutlikkuse tagamine	Eesmärk	Lapsehooldusseaduse jõustumine (seaduse nr 247/2014 (lasterühma lastehoiuteenuste osutamise kohta) muutmine)	Lapsehooldust käsitleva seaduse säte (seaduse nr 247/2014 (lastehoiuteenuste osutamise kohta lasterühmas) muudatus), mis viitab seaduse jõustumisele				4. kv	2023	Koolieelse lapsehoiu seadus (seaduse nr 247/2014 (lastehoiuteenuste osutamise kohta lasterühmas) muudatus) ·tagada alla kolmeaastaste laste koolieelsete lasteasutuste stabiilne rahastamine ·seada eesmärgiks tagada kõigis piirkondades juurdepääs taskukohastele lastehoiuteenustele alla kolmeaastastele lastele.
193	Reform 3. Pikaajalise hoolduse reform	Eesmärk	Pikaajalise hoolduse seaduse jõustumine	Pikaajalist hooldust käsitleva seaduse säte, mis viitab seaduse jõustumisele				4. kv	2023	Pikaajalise hoolduse seadus: ·seab eesmärgiks integreerida tervishoid ja sotsiaalne pikaajaline hooldus; ·tagab kõrged kvaliteedistandardid igat liiki pikaajalise hoolduse teenustele; ·edendab kogukonnapõhist hooldust ja koduhooldust, et tagada iseseisev elu looduskeskkonnas; ·tagab pikaajalise hoolduse teenuste, sealhulgas kogukonnapõhise ja koduhoolduse piisava rahastamise stabiilne süsteem; ·määrab kindlaks hooldusteenuste kvaliteedi järelevalve eeskirjad, nõuded töötajatele (sealhulgas kvalifikatsioonid) ja seadmetele; ·võimaldab eraviisilistele pikaajalise hoolduse pakkujatele juurdepääs, kohaldades kõigi teenuseosutajate suhtes samu eeskirju ja kvaliteedistandardeid. Asjakohaste põhjenduste alusel võib kohaldada üleminekuperioodi. Üleminekuperiood algab õigusakti avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas ja on seotud tehniliste või tehnoloogiliste piirangutega.
273	Investeering 3. Sotsiaalhoolekande infrastruktuuri arendamine ja ajakohastamine	Eesmärk	Sotsiaalteenuste seaduse muutmine seoses kaebustega	Muudetud sotsiaalteenuste seadus				4. kv	2024	Sotsiaalteenuste seadust muudetakse, muudatus jõustub ja sellega kehtestatakse sotsiaalteenuste kaebuste mehhanism, millega tagatakse vähemalt, et: ·Klientidel, kliendi eestkostjatel ja pereliikmetel on õigus esitada oma teenuseosutajale kaebusi sotsiaalteenuste kohta. ·Kaebuse esitajatel on õigus saada teavet selle kohta, kuidas kaebus lahendati. ·Kaebuse esitajal on õigus esitada kaebus teenuseosutajast sõltumatule organile; ning organ vaatab läbi nii teenete kui ka menetluse kohta esitatud apellatsioonkaebused. ·Teenuseosutajad ja asjaomane apellatsiooniasutus või asjaomased apellatsiooniorganid peavad saadud kaebuste kohta arvestust.
195	Investeering 3. Sotsiaalhoolekande infrastruktuuri arendamine ja ajakohastamine	Siht	Ehitatud või renoveeritud sotsiaalhoolekandeasutuste arv		Vahendite arv	0	200	2. kv	2026	Vähemalt 200 rajatise ehitamine või renoveerimine. Asutusesisese metoodika väljaandmine sotsiaalteenuste kontrollimiseks. Metoodikas nähakse ette ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon kui üks nõuete allikas, mida inspektorid peavad kontrollima. Lisaks kontrollitakse pärast uue kontrollimetoodika väljastamist sotsiaalteenuseid, mida osutatakse 30 olemasolevas rajatises, mis mahutavad rohkem kui 25 inimest.
196	Investeering 3. Sotsiaalhoolekande infrastruktuuri arendamine ja ajakohastamine	Siht	T1. Sotsiaalennetus-, nõustamis- või koduhooldusteenuste osutajate jaoks ostetud vähese heitega sõidukite arv		Arv	0	251	4. kv	2024	Ostetakse vähemalt 251 vähese heitega sõidukit, millest: ·vähemalt 100 akutoitega elektriautot; ·kuni 151 pistikühendusega hübriidautot.
274	Investeering 4. Ohustatud laste eest hoolitsemise infrastruktuuri arendamine ja ajakohastamine	Eesmärk	Kuulutati välja projektikonkurss ohustatud laste majutamiseks	Konkurss				1. kv	2024	Ohustatud lastele eluaseme soetamiseks avaldatakse vähemalt üks projektikonkurss. Asjaomas(t)es konkursikutse(te)s nõutakse, et: 1.Ükski majutusüksus ei tohi olla suurem kui 200 m² ja seal peavad olema kuni kahe lapse jaoks ette nähtud magamisruumid. 2.Kahele lapsele mõeldud magamistoad ei tohi olla väiksemad kui 12,25 m² ja ühele lapsele mõeldud magamistoad ei tohi olla väiksemad kui 8 m². 3.Ohustatud lapsed kasutavad eluruume hiljemalt 12 kuu jooksul alates nende ostmisest. 4.Elamuüksusi kasutatakse sotsiaalsetel eesmärkidel vähemalt kümme aastat.
275	Investeering 4. Ohustatud laste eest hoolitsemise infrastruktuuri arendamine ja ajakohastamine	Eesmärk	Avaldatud projektikonkurss ohustatud lastele mõeldud rajatiste jaoks	Projektikonkurss				1. kv	2024	Avaldatakse vähemalt üks projektikonkurss ohustatud lastele mõeldud rajatiste soetamiseks, renoveerimiseks või ehitamiseks. Asjaomas(t)es konkursikutse(te)s nõutakse, et: 1.Iga rajatis koosneb maksimaalselt kolmest korterist, iga korter peab olema kavandatud maksimaalselt kuuele lapsele ja iga korteri kohta maksimaalselt. 2.Kahele lapsele mõeldud magamistoad ei tohi olla väiksemad kui 12,25 m² ja ühele lapsele mõeldud magamistoad ei tohi olla väiksemad kui 8 m². 3.Kogu renoveerimine hõlmab vähemalt muid energiatõhusaid renoveerimisi. 4.Kõigi uute ehitiste primaarenergianõudlus peab olema vähemalt 20 % väiksem liginullenergiahoonete nõudest. 5.Vahendeid kasutatakse sotsiaalsetel eesmärkidel vähemalt kümme aastat.
276	Reform 4. Ohustatud laste eest hoolitsemise reform	Eesmärk	Laste sotsiaal- ja õiguskaitse seaduse ja muude õigusaktide muudatuse jõustumine	Õigusakt				4. kv	2024	Jõustuvad laste sotsiaal- ja õiguskaitse seaduse ning muude õigusaktide muudatused, millega tagatakse, et: 1.alla 4-aastaste laste hooldeasutusse paigutamine on keelatud, välja arvatud järgmistel juhtudel: i) ei viibi (kuni) kaks kuud; ii) 3. või 4. kategooriasse kuuluvad lapsed; iii) kui on olemas huvi õdede-vendade sidemete säilitamise vastu. 2.Alla 4-aastaste laste hooldamine („dětské domovy pro děti do 3 let věku“) kaotatakse
278	Investeering 4. Ohustatud laste eest hoolitsemise infrastruktuuri arendamine ja ajakohastamine	Siht	Korterid ja majad		Korterid ja majad	0	61	2. kv	2026	Vahe-eesmärkide 274, 275 projektikonkursside või muude samu nõudeid järgivate projektikonkursside alusel tuleb soetada, ehitada või renoveerida vähemalt 61 korterit või maja.

U. KOMPONENT 4.1. Süsteemne toetus avaliku sektori investeeringutele

See Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava komponent aitab lahendada Tšehhi avaliku halduse haldussuutlikkuse tugevdamise probleemi. Komponendi eesmärk on pakkuda metoodilist tuge projektide ettevalmistamiseks, ajakohastada strateegilist raamistikku ja suutlikkust riigihangete valdkonnas, toetada investeerimisprojektide ettevalmistamist ning suurendada Tšehhis taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega tegelevate töötajate arvu.

U.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1. Metoodiline toetus projektide ettevalmistamiseks kooskõlas ELi eesmärkidega

Reform koosneb institutsioonilistest ja menetluslikest muudatustest ning selle eesmärk on pakkuda avaliku sektori investoritele, nt omavalitsustele, piirkondadele või avaliku sektori investeeringute rakendamise eest vastutavatele avalik-õiguslikele üksustele kuuluvatele äriühingutele suutlikkuse suurendamist ning metoodilist ja teabealast tuge. Metoodilist ja teabealast tuge pakub loodud koordineerimis- ja pädevuskeskus. Reform keskendub koordineerimis- ja pädevuskeskuse juhtimiskava vastuvõtmisele koos toetatud tegevuste üksikasjaliku kirjelduse ja rakendamise ajakavaga.

Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2023.

Reform 2. Metoodiline toetus ja avaliku sektori investeeringute ajakohastamine

Reform koosneb institutsioonilistest ja menetluslikest muudatustest ning selle eesmärk on toetada uue riigihankestrateegia ja selle rakendamise tegevuskava ettevalmistamist ja vastuvõtmist. Strateegia ja tegevuskava keskenduvad vähemalt järgmistele prioriteetidele: avaliku sektori hankijate kutseliseks muutmine, jätkusuutlik ostmine, tsentraliseerimine ja ühishanked.

Reform viiakse ellu 31. märtsiks 2024.

Reform 3. Rahaline toetus projektide ettevalmistamiseks kooskõlas ELi eesmärkidega

Reformi eesmärk on toetada kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi vähemalt 300 projektidokumendi ettevalmistamisel kooskõlas ELi eesmärkidega.

Reform viiakse ellu 30. septembriks 2024.

Reform 4. Riikliku taaste- ja vastupidavuskava tulemuslikkuse suurendamine ning rakendamise tõhustamine

Reform koosneb institutsioonilistest ja menetluslikest muudatustest ning selle eesmärk on tugevdada haldussuutlikkust Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava koordineerimiseks ja rakendamiseks. Tööle võetakse uued täistööajale taandatud töötajad, et toetada kava rakendamises, sealhulgas selle koordineerimises ja auditeerimises osalevate asutuste strateegilist, analüütilist, kooskõlastamis-, järelevalve-, kontrolli- ja kommunikatsioonitegevust. Samuti toetatakse teavitus- ja meediakampaaniat ning seire- ja aruandlussüsteemi uusi funktsioone.

Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2024.

U.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
280	Reform 1. Metoodiline toetus projektide ettevalmistamiseks kooskõlas ELi eesmärkidega	Eesmärk	Koordineerimis- ja pädevuskeskuse loomine ning selle juhtimiskava vastuvõtmine.	Luuakse koordineerimis- ja pädevuskeskus ning võetakse vastu selle juhtimiskava.				4. kv	2023	Luuakse koordineerimis- ja pädevuskeskus, et pakkuda metoodilist tuge projektide ettevalmistamiseks kooskõlas ELi eesmärkidega. Juhtimiskava sisaldab keskuse kavandatavate tegevuste kirjeldust koos nende ettevalmistamise ajakavaga. Tegevus hõlmab vähemalt juhenddokumentide koostamist, koolitust, levitamist ja teiste asutuste toetamist.
281	Reform 2. Metoodiline toetus ja avaliku sektori investeeringute ajakohastamine	Eesmärk	Uue riigihankestrateegia ja selle rakendamise tegevuskava vastuvõtmine Tšehhi Vabariigi valitsuse poolt	Vastuvõetud strateegia ja tegevuskava				1. kv	2024	Võetakse vastu uus riigihangete strateegia ja selle rakendamise tegevuskava. Strateegia ja tegevuskava keskenduvad vähemalt järgmistele prioriteetidele: avaliku sektori hankijate kutseliseks muutmine, jätkusuutlik ostmine, tsentraliseerimine ja ühishanked. Tegevuskava sisaldab strateegias välja töötatud prioriteetsete valdkondade rakendamise ajakava ja eesmärke.
282	Reform 3. Rahaline toetus projektide ettevalmistamiseks kooskõlas ELi eesmärkidega	Siht	Toetuse saamiseks välja valitud projektide arv		Väljastatud toetuse andmise otsuste arv	0	300	3. kv	2024	Toetatakse projektidokumentide koostamist 300 projekti jaoks. Subsiidiumi andja (regionaalarengu ministeerium) teeb iga projekti kohta toetuse andmise otsuse.
284	Reform 4. Taaste- ja vastupidavuskava tulemuslikkuse suurendamine ning rakendamise tõhustamine	Eesmärk	Valitsuse resolutsiooni heakskiitmine riikliku taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks vajaliku haldussuutlikkuse suurendamise kohta (süstematiseerimise otsus) ja sellega seotud eelarve heakskiitmine	Valitsuse heakskiidetud otsus haldussuutlikkuse suurendamise kohta kava ja sellega seotud eelarve rakendamiseks				3. kv	2023	Kiidetakse heaks valitsuse resolutsioon (resolutsioonid), millega antakse siseministrile korraldus suurendada haldussuutlikkust taaste- ja vastupidavuskava rakendamise toetamiseks. Hüvitise piirmäär a)asjaomaste ministeeriumide (komponentide omanikud) ja rakendusüksuste ametikohtade süstematiseerimise(d); b)eraldada vahendeid riigieelarvest tehtavateks eelmakseteks; c)suurendada mittetulundusorganisatsiooni rakendamise suutlikkust, kasutades selleks töö tegemise kokkulepet. Süstematiseerimisotsusega eraldatud ametikohtade eelrahastamise rahastamise riigieelarvest kiidab heaks valitsus.
285	Reform 4. Taaste- ja vastupidavuskava tulemuslikkuse suurendamine ning rakendamise tõhustamine	Siht	Suurendada 2023. aastaks taaste- ja vastupidavuskava heaks töötavate inimeste arvu		Täistööajale taandatud inimesed	196	338	4. kv	2023	Taaste- ja vastupidavuskavaga töötab vähemalt 338 täistööajale taandatud inimest.
286	Reform 4. Taaste- ja vastupidavuskava tulemuslikkuse suurendamine ning rakendamise tõhustamine	Eesmärk	Läbivaadatud taaste- ja vastupidavuskava jaoks heakskiidetud meedia- ja kommunikatsioonikava	Läbivaadatud taaste- ja vastupidavuskava jaoks heakskiidetud meedia- ja kommunikatsioonikava				1. kv	2024	Võetakse vastu uuendatud taaste- ja vastupidavuskava meedia- ja kommunikatsioonikava.
287	Reform 4. Riikliku taaste- ja vastupidavuskava tulemuslikkuse suurendamine ning rakendamise tõhustamine	Eesmärk	Hoidlate süsteemi (AIS) ajakohastamine	Ajakohastatud andmekogude süsteem (AIS) muutub taaste- ja vastupidavuskava rakendavatele asutustele kättesaadavaks				3. kv	2024	Ajakohastatud andmekogude süsteem peab olema loodud ja töökorras. Süsteem peab sisaldama vähemalt järgmisi uusi elemente: a.Uued eesmärgid ja sihid ning olemasolevate eesmärkide/sihtide andmete muutmine; b.Statistiliste aruannete koostamisega seotud uued funktsioonid; c.süsteemi väljatöötamine vastavalt täiendavatele aruandlusnõuetele.
288	Reform 4. Riikliku taaste- ja vastupidavuskava tulemuslikkuse suurendamine ning rakendamise tõhustamine	Siht	Suurendada 2024. aastaks taaste- ja vastupidavuskava heaks töötavate inimeste arvu		Täistööajale taandatud inimesed	338	470	4. kv	2024	Taaste- ja vastupidavuskavaga töötab vähemalt 470 täistööajale taandatud inimest.

V. KOMPONENT 4.2. Uued kvantiteediinstrumendid Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga (ČMZRB) ettevõtluse ja arengu edendamiseks riikliku arengupangana.

Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava see komponent käsitleb probleeme, mis on seotud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) juurdepääsuga rahastamisele .

Komponendi eesmärk on laiendada ČMZRB tooteliini nii, et see hõlmaks uut kvaasikapitali instrumenti, ja tugevdada ČMZRB suutlikkust selle rakendamiseks, sealhulgas sisemise reguleerimiskorra ja IT-süsteemide kavandamist. Reformi lahutamatu osa on ajakohastada ČMZRB strateegiat, et see hõlmaks jätkusuutliku rahastamise põhimõtteid kooskõlas ELi keskkonnaeesmärkidega, rakendades täielikult põhimõtet „ei tekita olulist kahju“.

See komponent toetab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamist käsitleva riigipõhise soovituse elluviimist, kasutades likviidsustoetuse tagamiseks rohkem rahastamisvahendeid (riigispetsiifiline soovitus 3/2019).

V.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1. Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga arendamine riikliku arengupangana

Reformi eesmärk on tugevdada ČMZRB positsiooni riikliku arengupangana ja tema suutlikkust rakendada rahastamisvahendeid, eelkõige neid, mis toetavad rohelisele majandusele ülemineku eesmärke.

Reformiga püütakse saavutada järgmised eesmärgid:

·ČMZRB strateegia ajakohastamine, et lisada jätkusuutliku rahastamise põhimõtted kooskõlas ELi keskkonnaeesmärkidega.

·Institutsiooniliste ja inimressursside tugevdamine, et tagada uut tüüpi rahastamisvahendite tõhus haldamine, sealhulgas IT-süsteemide sisemisi regulatiivmenetlusi uue toote jaoks kohandades.

·Sellise projektide hindamise ja valimise metoodika väljatöötamine, mis vastab põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ nõuetele (2021/C58/01) ning taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas sätestatud rohemärgistuse kriteeriumidele, mis võimaldavad toetada tegevusi, mille kliimakoefitsient on 40 % või 100 %.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2021.

Investeering 1. Ettevõtlust toetavate kvaasiomakapitali ja roheliste laenude vahendite uue eelarverea väljatöötamine

See meede koosneb avaliku sektori investeeringust rahastusse, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada Tšehhi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) juurdepääsu rahastamisele. Rahastu tegutseb, pakkudes rahastust otse erasektorile.

Tšehhi võtab järgmised meetmed:

·Rahastamislepingu sõlmimine riikliku arengupanga kui ČMZRB õigusjärglase ning tööstus- ja kaubandusministeeriumi vahel, milles on selgelt sätestatud, et taaste- ja vastupidavuskava alusel ČMZRB poolt toetatavad projektid peavad olema kooskõlas määruse (EL) 2021/241 eesmärkidega, sealhulgas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ ja rohemärgistamise kriteeriumidega.

·Tagamaks, et meede on kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), peavad tööstus- ja kaubandusministeeriumi ning riikliku arengupanga vahel sõlmitud õiguslikus kokkuleppes ja sellele järgnevas rahastamisvahendi investeerimispoliitikas:

I.nõuda InvestEU fondi jätkusuutlikkuse hindamist käsitlevate Euroopa Komisjoni tehniliste suuniste kohaldamist; ning

II.jätta rahastamiskõlblikest tegevustest ja varadest välja järgmine loetelu: i) fossiilkütustega seotud tegevus ja varad, sealhulgas allkasutus tootmisahela tagapool asetsevates etappides 14 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuv tegevus ja varad, mille prognoositavad kasvuhoonegaaside heitkogused ei ole asjaomastest võrdlusalustest 15 väiksemad; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 16 ja mehaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 17 seotud tegevus ja varad; iv) tegevus ja varad, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda, ning

III.nõuda, et volitatud üksus või finantsvahendaja kontrolliks kõigi tehingute, sealhulgas jätkusuutlikkuse hindamisest vabastatud tehingute puhul toetusesaaja vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Rahastut haldab rakenduspartnerina riiklik arengupank. Rahastu hõlmab järgmisi tooteliike:

·Allutatud (mezzanine) laenud, mida kaasrahastatakse kommertslaenuga projektipõhiselt, kui riiklik arengupank tegutseb allutatud võlausaldajana; ning

·Rohelised laenud, mida kaasrahastatakse kommertslaenuga projektipõhiselt ilma allutatuseta.

Rahastusse tehtavate investeeringute rakendamiseks sisaldab Tšehhi ja riikliku arengupanga vahel sõlmitud ajakohastatud rahastamisleping ka järgmist sisu:

1. Rahastu otsustusprotsessi kirjeldus: rahastu lõplikud investeerimisotsused teeb investeeringute komitee või muu vastav samaväärne juhtorgan ning need kiidetakse heaks valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega.

2. Seotud investeerimispoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

·finantstoote/finantstoodete ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus;

·Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on majanduslikult elujõulised.

·Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.

3. Ajakohastatud rahastamislepinguga hõlmatud summa ja riikliku arengupanga tasude struktuur.

Selleks et tagada tegevuste kooskõla määruse (EL) 2021/241 VI lisaga, peavad valikukriteeriumid nõudma, et toetatavad tegevused vastaksid kõnealuse määruse VI lisas sätestatud kohaldatavate sekkumisvaldkondade nõuetele (koefitsient 40 % või 100 %).

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. augustiks 2026.

V.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
198	Reform 1. Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga arendamine riikliku arengupangana	Eesmärk	Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga (ČMZRB) keskpika perioodi strateegia vastuvõtmine, mille on heaks kiitnud panga aktsionärid (keda esindavad tööstus-, kaubandus-, rahandus- ja kohaliku arengu ministeeriumid)	Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga (ČMZRB) keskpika perioodi strateegia vastuvõtmine				4. kv	2021	Panga aktsionärid kiidavad uue strateegia heaks: Tööstus-, kaubandus-, rahandus- ja kohaliku arengu ministeeriumid). See peab sisaldama sätteid, millega tagatakse vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01).
199	Reform 1. Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga arendamine riikliku arengupangana	Eesmärk	Uue kvaasiomakapitaliinstrumendi juhtimismudeli väljatöötamine	Uut tüüpi rahastamisvahendite haldamise rakenduskava ja sise-eeskirjade heakskiitmine Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga (ČMZRB) direktorite nõukogu poolt				4. kv	2021	Eesmärk saavutatakse uut tüüpi rahastamisvahendite haldamise rakenduskava ja sise-eeskirjade heakskiitmisega Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga (ČMZRB) direktorite nõukogu poolt. Uued eeskirjad hõlmavad projektide hindamise tingimusi ja meetodeid, millega tagatakse vastavus olulise kahju puudumise (DNSH) tehnilistele suunistele (2021/C58/01) ja asjakohastele kriteeriumidele, mis tulenevad nõutest määruse (EL) 2021/241 VI lisas nimetatud kohaldatavatele sekkumisvaldkondadele (koefitsient 40 % või 100 %). Uute eeskirjadega konsulteeritakse turuüksuste ja kutseliste nõustajatega.
200	Investeering 1. Ettevõtlust toetavate kvaasiomakapitali ja roheliste laenude vahendite uue eelarverea väljatöötamine	Eesmärk	Rahastamisleping Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga kui riikliku arengupangaga (ČMZRB)	Rahastamislepingu allkirjastamine				4. kv	2021	Eesmärk saavutatakse Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga kui riikliku arengupanga (ČMZRB) ning tööstus- ja kaubandusministeeriumi vahelise rahastamislepingu allkirjastamisega. Leping sisaldab järgmist: 1) investeerimispoliitika, 2) toetuskõlblikkuse kriteeriumid, 3) käesoleva meetme raames toetust saavate toetusesaajate vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades jätkusuutlikkuse hindamist, kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Valikukriteeriumide kohaselt peavad toetatavad tegevused olema kooskõlas määruse (EL) 2021/241 VI lisas sätestatud kohaldatavate sekkumisvaldkondade nõuetega (koefitsient 40 % või 100 %). Rahastamislepingus täpsustatakse, et Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga kui riikliku arengupanga (ČMZRB) esimese taseme omavahendite tagasimaksed rahastamisvahendist tehakse alles pärast 2026. aastat.
201	Investeering 1. Ettevõtlust toetavate kvaasiomakapitali ja roheliste laenude vahendite uue eelarverea väljatöötamine	Eesmärk	Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud kokkulepped ja vahendite ülekandmine	Õiguslikud kokkulepped ja üleandmistõend				2. kv	2026	Riiklik arengupank on sõlminud lõplike abisaajatega õiguslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik selleks, et kasutada 100 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse (võttes arvesse haldustasusid) kooskõlas ajakohastatud rahastamislepinguga. Riiklik arengupank koostab taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas esitatud metoodikat kasutades aruande, milles kirjeldatakse üksikasjalikult selle rahastamise protsendimäära, mis aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele. Tšehhi kannab rahastu jaoks 6 000 000 eurot üle riiklikule arengupangale. Ülekande tingimus on, et vastavatesse lepingusätetesse on lisatud nõuded meetme kirjelduse kohta.

W. KOMPONENT 4.3. Korruptsioonivastased reformid

See Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava komponent aitab kaasa Tšehhi Vabariigi korruptsioonivastase raamistiku tugevdamisele, võttes vastu õigusaktid rikkumisest teatajate kaitse ja lobitöö reguleerimise kohta. Reformi eesmärk on ka luua korruptsiooni analüüsiandmebaasid, mida saab hiljem kasutada tõhusamate ja sihipärasemate korruptsioonivastaste meetmete kavandamisel ja rakendamisel. Komponent hõlmab ka kohtusüsteemi reformi, mille eesmärk on tugevdada õiguslikku raamistikku ja läbipaistvust kohtute, kohtunike, prokuröride ja kohtutäiturite valdkonnas.

See komponent toetab riigipõhise soovituse nr 1 (2019) elluviimist, mille kohaselt Tšehhi võtab vastu menetluses olevad korruptsioonivastased meetmed.

W.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1. Rikkumistest teatajate kaitse

Meetme eesmärk on parandada rikkumisest teatajate õiguslikke tagatisi ning parandada rikkumisest teatajate tajumist avalikus halduses ja kodanikuühiskonnas. Uus õigusakt on ette nähtud selleks, et tagada rikkumisest teatajate tõhus kaitse survemeetmete eest töökohal, luues asutusesisesed teatamiskanalid rikkumisest teatamiseks avaliku sektori asutuste, omavalitsuste ja suurettevõtete poolt. Justiitsministeeriumis luuakse rikkumisest teatamiseks väline süsteem. Selleks et parandada rikkumisest teatajate tajumist, korraldatakse teadlikkuse suurendamise kampaania, mis on suunatud nii avalikule haldusele ja kohtusüsteemile kui ka üldsusele.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

Reform 2. Õigusraamistiku ja läbipaistvuse tugevdamine kohtute, kohtunike, prokuröride ja kohtutäiturite valdkonnas

Reformi eesmärk on luua läbipaistev ja ühtne kohtunike ja kohtuametnike värbamise ja valimise süsteem, mis põhineb täpsetel, objektiivsetel ja ühtsetel kriteeriumidel. Lisaks on reformi eesmärk reguleerida üksikasjalikumalt kohtunike abitegevust ja ühtlustada assessoreid hõlmavaid kohtumenetlusi. Samuti püütakse sellega tugevdada kohtunike, prokuröride ja kohtutäiturite distsiplinaarmenetluste tagatisi, kehtestades apellatsioonikaebuse läbivaatamise. Reform saavutatakse järgmiste meetmete abil:

●Kohtute, kohtunike, hindajate ja riigihalduse seaduse (kohtute ja kohtunike seadus) jõustumine 31. detsembriks 2021;

●Kohtunike, prokuröride ja kohtutäiturite kohtuasjade menetlemist käsitleva seaduse jõustumine 31. jaanuariks 2025.

Reform 3. Korruptsiooni käsitlevate andmete kogumine ja analüüs

Reformi eesmärk on saada kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid andmeid korruptsiooni levimuse kohta ning laiendada vahendite valikut, et kaardistada ja analüüsida korruptsiooni valdavaid liike eri sektorites. See saavutatakse uurimisprojektiga, milles määratakse kindlaks korruptsiooni ulatus ja vormid valitud sektorites Tšehhi Vabariigis. Analüüsi tulemusena esitatakse soovitused meetmete kohta korruptsiooni vähendamiseks valitud sektorites ning eeldatakse, et seda võetakse arvesse valitsuse tulevastes korruptsioonivastastes strateegiates. Uuringu lõpparuandes esitatakse otseste ja kaudsete korruptsioonikogemuste mõõtmise metoodika. Metoodika tehakse kättesaadavaks valitsusasutustele, mittetulundusühendustele ja akadeemilistele ringkondadele edasiseks arendamiseks ja kohaldamiseks.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

Reform 4. Lobitöö eeskirjade kehtestamine

Lobitööd Tšehhis praegu ei reguleerita. Reformi eesmärk on luua õigusraamistik lobitööks õigusloomeprotsessis, et võimaldada avalikkusel lobitööd kontrollida ja seeläbi suurendada kogu õigusloomeprotsessi läbipaistvust. Võetakse vastu uus lobitööd käsitlev seadus, milles sätestatakse lobitöö eeskirjad, et eristada seaduslikku lobitööd ebasoovitavast läbipaistmatust lobitööst.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Reform 5. Kontroll ja audit

Liidu finantshuvide tõhus kaitse taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisel sõltub asjakohaste meetmete kehtestamisest pettuse, korruptsiooni ja huvide konflikti ennetamiseks, avastamiseks ja parandamiseks, nagu on määratletud finantsmääruse artiklis 61. Seepärast on kontrolli- ja auditikeskkonna parandamine eeltingimus kava tõhusaks rakendamiseks kooskõlas kohaldatava liidu ja siseriikliku õigusega. See reform hõlmab mitut meedet liidu finantshuvide kaitsmiseks, eelkõige: i) riikliku kontrollisüsteemi täiustamine huvide konfliktide vältimiseks, tuvastamiseks ja korrigeerimiseks, ii) riiklike menetluste nõuetele vastavuse kontroll, et tagada, et tegelikult kasu saava omaniku teabe kohaldamine rahastu sisekontrollisüsteemi raames on täielikult kooskõlas direktiivi 2015/849 (mida on muudetud direktiiviga 2018/843) artikli 3 punktis 6 määratletud tegelikult kasu saava omaniku mõistega, iii) auditistrateegia vastuvõtmine, mis tagab taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise sõltumatu ja tulemusliku auditeerimise, iv) kõigi lõppsaajate andmete, sh tegelikult kasu saava omanike direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3 tähenduses, andmete kogumise, säilitamise ja töötlemise süsteemi menetluste heakskiitmine, ning v) andmehoidla süsteem taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise seireks ning kõigi määruse (EL) 2021/241 artikli 22 lõike 2 punktis d nimetatud andmete kogumiseks ja säilitamiseks.

Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2022. Kõik need eesmärgid tuleb täita enne komisjonile esimese maksetaotluse esitamist.

W.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
202	Reform 1. Rikkumistest teatajate kaitse	Eesmärk	Rikkumisest teatajate kaitse seaduse ja sellega kaasneva muutmisseaduse jõustumine	Rikkumisest teatajate kaitset käsitleva seaduse jõustumisele viitav säte				4. kv	2023	Rikkumisest teatajate kaitset käsitlev seadus: ·keelustab rikkumisest teatajate vastu suunatud survemeetmed ·nõuab, et justiitsministeeriumis loodaks rikkumisest teatamiseks väline teavituskanal ·nõuab avaliku sektori asutustelt, suurtelt omavalitsustelt ja suurettevõtjatelt rikkumisest teatamise asutusesisese süsteemi loomist.
203	Reform 2. Kohtusüsteemi reform, mille eesmärk on tugevdada õiguslikku raamistikku ja läbipaistvust kohtute, kohtunike, prokuröride ja kohtutäiturite valdkonnas	Eesmärk	Kohtute ja kohtunike seaduse jõustumine	Kohtute ja kohtunike seaduse jõustumisele viitav säte				4. kv	2021	Kohtute ja kohtunike seadus: ·kehtestab objektiivsed eeskirjad kohtunike ja kohtuametnike valimiseks ·näeb ette kohtunike teisejärgulise tegevuse üksikasjalikum reguleerimine ·ühtlustab kohtumenetlusi, milles kaasistujad osalevad
204	Reform 2. Kohtusüsteemi reform, mille eesmärk on tugevdada õiguslikku raamistikku ja läbipaistvust kohtute, kohtunike, prokuröride ja kohtutäiturite valdkonnas	Eesmärk	Kohtunike, prokuröride ja kohtutäiturite kohtuasjade menetlemist käsitleva seaduse jõustumine	Kohtunike, prokuröride ja kohtutäiturite kohtuasjade menetlemist käsitleva seaduse jõustumisele viitav säte				4. kv	2024	Kohtunike, prokuröride ja kohtutäiturite kohtuasjade menetlemise seadus: ·kehtestab distsiplinaarnõukogu otsuste edasikaebamisel põhineva läbivaatamise ·kehtestab meetmed kohtunike, prokuröride ja kohtutäiturite menetluste tõhususe suurendamiseks, eelkõige seoses distsiplinaarnõukogude koosseisu, distsiplinaarsüütegude eest süüdi mõistetud riigiteenistujate palkade ja distsiplinaarjuhtumi lahendamisega kokkuleppe alusel.
205	Reform 3. Korruptsiooni käsitlevate andmete kogumine ja analüüs	Eesmärk	Metoodika loomine korruptsiooni mõõtmiseks Tšehhi Vabariigis	Metoodika avaldamine justiitsministeeriumi poolt				4. kv	2023	Uus metoodika võimaldab jäljendada ja tõhusalt mõõta korruptsiooniga seotud otseseid ja kaudseid kogemusi Tšehhi Vabariigis. See on osa teadusuuringute lõpparuandest, milles samuti: ·tehakse kindlaks korruptsiooni ulatus ja vormid valitud sotsiaalsektorites Tšehhi Vabariigis ·sõnastatakse soovitused meetmete kohta korruptsiooni vähendamiseks valitud sektorites.
206	Reform 4. Lobitöö reguleerimine	Eesmärk	Lobitöö seaduse jõustumine	Lobitööd käsitleva seaduse jõustumisele viitav säte				4. kv	2024	Lobitöö seadus: ·määratleb lobitöö ·nõuab lobitöötajate ja lobitöötajate registri loomist ·kehtestab lobitöö registreerimise kohustuse ja sanktsioonid nõuete täitmata jätmise korral.
207	Reform 5. Kontroll ja audit	Eesmärk	Kõigi lõppsaajate, sealhulgas kõigi tegelikult kasusaavate omanike kohta andmete kogumise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise süsteem (nagu on sätestatud rahapesuvastase direktiivi artikli 3 punktis 6)	Rakendusüksuse heakskiidetud ja rakendatud menetlus koos lõplike toetusesaajate kohta andmete kogumise ja kättesaadavaks tegemise süsteemi kirjeldusega				2. kv	2022	Edukalt rakendatakse menetlust, milles kirjeldatakse, kuidas tuleb koguda ja säilitada andmeid lõplike toetusesaajate, töövõtjate, alltöövõtjate ja tegelikult kasusaavate omanike kohta ning mis tahes meetmete loetelu reformide ja investeerimisprojektide rakendamiseks. Lõplike vahendite saajaid käsitlevate andmete kogumise ja kättesaadavaks tegemise süsteem peab olema kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 22 lõike 2 punkti d nõuetega. See kirjeldus hõlmab sõnaselgelt kõiki artikli 22 lõike 2 punktis d nimetatud andmekategooriaid, sealhulgas „tegelikke tulusaajaid“, nagu on määratletud direktiivi 2015/849 (muudetud direktiiviga 2018/843) artikli 3 punktis 6. Menetlused kiidab heaks ja rakendab taaste- ja vastupidavusrahastu juhatus. Andmete kogumise süsteem põhineb MS2014+ süsteemi parimatel tavadel ja järgib neid.
208	Reform 5. Kontroll ja audit	Eesmärk	Koordineerimisasutuse haldussüsteemi käsitleva tegevuskava koostamine ja rakendamine, eelkõige seoses huvide konflikti piisava ja süsteemse ennetamisega piirkondliku kriisilahendusfondi kontekstis	Koordineerimisasutuse ajakohastatud menetluste ja protsessidega kinnitatud tegevuskava tõhus rakendamine				4. kv	2021	Tegevuskava tulemuslik rakendamine tagab koordineeriva asutuse tõhusa sisemise haldussüsteemi, eelkõige seoses huvide konflikti piisava ja süsteemse ennetamisega. Tegevuskava sisaldab meetmeid, millega tagatakse, et kava alusel lõplikele vahendite saajatele, töövõtjatele ja alltöövõtjatele tehtavate maksete puhul kontrollitakse eelnevalt huvide konflikti kuni tegelike tulusaajateni, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3 punktis 6.
209	Reform 5. Kontroll ja audit	Eesmärk	Koordineeriva asutuse rakendatavad huvide konflikti vältimise meetmed	Auditiaruanne, mis kinnitab tegevuskava tulemuslikku rakendamist				2. kv	2022	Järelauditi viib läbi auditeerimisasutus, et kinnitada tegevuskava rakendamist.
210	Reform 5. Kontroll ja audit	Eesmärk	Andmekogude süsteem	Auditiaruanne, mis kinnitab hoidla süsteemi funktsioone				2. kv	2022	Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise järelevalveks peab olema sisse seatud ja toimiv hoidlasüsteem. Süsteem sisaldab vähemalt järgmisi funktsioone: a) andmete kogumine ning eesmärkide ja sihtide saavutamise järelevalve; b) taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 22 lõike 2 punkti d alapunktides i-iii nõutud andmete kogumine, säilitamine ja neile juurdepääsu tagamine.
211	Reform 5. Kontroll ja audit	Eesmärk	Auditistrateegia, millega tagatakse sõltumatu ja tõhus audit riskikapitalifondi rakendamise kohta	Auditeerimisasutuse juhi poolt heaks kiidetud auditistrateegia				4. kv	2021	Auditeerimisasutuse auditistrateegia vastuvõtmine ja jõustumine, millega tagatakse kriisilahendusfondi rakendamise sõltumatu ja tõhus auditeerimine kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandarditega. Strateegias sätestatakse vähemalt riskihindamise metoodika ja lähenemisviis, kava raames elluviidavate reformide ja investeeringute erinevates rakendusetappides tehtavate auditite (nt süsteemi- ja projektiauditid, dokumentidepõhised ja kohapealsed auditid) sagedus ja liik ning eesmärkide ja sihtide saavutamist toetavate andmete usaldusväärsus.
212	Reform 5. Kontroll ja audit	Eesmärk	Tegeliku tulusaaja mõiste läbivaatamine seoses taaste- ja vastupidavusrahastu kontrollisüsteemiga	Vastavuskontrolli aruanne, mis sisaldab soovitusi võimalike järelmeetmete kohta				4. kv	2021	Riiklike menetluste vastavuskontroll viiakse läbi tagamaks, et tegeliku tulusaaja kohaldamine taaste- ja vastupidavusrahastu kontrollisüsteemi raames on täielikult kooskõlas direktiivi 2015/849 (muudetud direktiiviga 2018/843) artikli 3 punktis 6 määratletud mõistega „tegelik tulusaaja“. Läbivaatamine hõlmab nii õigusakte kui ka suuniseid, sealhulgas tegelike tulusaajate registri käsiraamatut. Läbivaatamisel vaadeldakse ka tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi juhul, kui rikutakse direktiivi 2015/849 (muudetud direktiiviga 2018/843) artikli 30 lõikes 1 sätestatud kohustust saada ja hoida teavet tegelikult kasusaavate omanike kohta. Pärast läbivaatamist kõrvaldatakse tuvastatud võimalikud puudused.
213	Reform 5. Kontroll ja audit	Eesmärk	Suunised huvide konflikti vältimise ja haldamise kohta	Koordineeriva asutuse rakendusüksuse välja antud suunised huvide konflikti vältimise ja haldamise kohta. Auditeerimisasutusepoolne läbivaatamine				2. kv	2022	Koordineeriva asutuse rakendusüksus võtab vastu suunised, et tagada huvide konflikti vältimine ja haldamine komponentide omanike ja muude üksuste poolt, kes viivad ellu reforme ja investeeringuid taaste- ja vastupidavuskava raames. Suunised kajastavad kõiki vajalikke meetmeid, et kaitsta ELi eelarvet pettuste ja eeskirjade eiramise eest. Need suunised põhinevad komisjoni teatisel „Suunis huvide konflikti vältimiseks ja käsitlemiseks finantsmääruse raames“ (ELT C 121, 9.4.2021, lk 1). Suunistega ühtlustatakse meetmed, mida peavad võtma komponentide omanikud ja muud üksused, kes viivad taaste- ja vastupidavuskava raames ellu reforme ja investeeringuid (ministeeriumid, muud avaliku sektori asutused, riiklikud fondid jne).
214	Reform 5. Kontroll ja audit	Eesmärk	Menetlused huvide konflikti vältimiseks kooskõlas finantsmääruse artikliga 61	Auditiaruanne koos märkusteta auditiarvamusega riskifondi sisekontrollisüsteemi mõjususe kohta huvide konflikti olukordade ennetamisel, avastamisel ja parandamisel				2. kv	2022	Riskifondi sisekontrollisüsteem huvide konflikti vältimiseks peab olema tõhus ja tagama eelkõige, et: a) andmete kogumine, säilitamine ja töötlemine seoses kõigi lõplike vahendite saajatega, sealhulgas kõigi tegelikult kasu saavate omanikega, nagu on sätestatud direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3 punktis 6; b) huvide konflikti olukordade ennetamise, avastamise ja parandamise sisekontrollisüsteem on kooskõlas finantsmääruse artikliga 61; ning c) riiklikud kontrollimenetlused, mille eesmärk on vältida huvide konflikti kõigi tegelike tulusaajate jaoks, on tõhusad.

X. KOMPONENT 4.4: Avaliku halduse tõhustamine

Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava selles osas käsitletakse probleemi, mis seisneb tõenditel põhineva lähenemisviisi kohaldamise tugevdamises avaliku poliitika kujundamisel, tõhustades samal ajal avaliku halduse eri tasandite (kesk- ja piirkondliku tasandi) vahelist koordineerimist. Selle eesmärk on tegeleda piisava analüüsisuutlikkuse puudumisega Tšehhi avalikus halduses.

Selle komponendiga toetatakse riigipõhise soovituse elluviimist, mille kohaselt on Tšehhi eesmärk vähendada halduskoormust ja parandada e-valitsust (riigispetsiifiline soovitus 3/2019).

X.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1. Suurem tõhusus, kliendikesksus ja tõenditel põhineva otsustusprotsessi põhimõtete kasutamine avalikus halduses

Meetme eesmärk on suurendada tõhusust, kliendikesksust ja tõenduspõhise otsustusprotsessi põhimõtete kasutamist avalikus halduses. Meede hõlmab personalijuhtimist ja protsesside automatiseerimist avalikus halduses.

X.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
215	Reform 1. Suurem tõhusus, kliendikesksus ja tõenditel põhineva otsustusprotsessi põhimõtete kasutamine avalikus halduses	Siht	Meetmed tõenditel põhinevate otsuste tegemiseks		Meede	0	5	4. kv	2025	Eesmärk koosneb järgmistest meetmetest: 1. Andmelao aktsepteerimine. See sisaldab avaliku sektori hankija(te) valitud andmeid avaliku sektori asutuste tegevuse kohta. 2. Valitsus võtab vastu otsuse, millega muudetakse kliima ja energia modelleerimise valdkonna organisatsioonilist struktuuri. 3. Avaldatakse aruanne, milles vaadatakse läbi valitud olemasolevad strateegiadokumendid. 4. Säästva arengu eesmärkidega seotud seirenäitajate IT-süsteemi aktsepteerimine avaliku sektori hankija(te) poolt. 5. Regulatiivse mõju analüüsi metoodika uus versioon avaldatakse internetis.
289	Reform 1. Suurem tõhusus, kliendikesksus ja tõenditel põhineva otsustusprotsessi põhimõtete kasutamine avalikus halduses	Siht	Meetmed, mille eesmärk on parandada avalikus halduses personali ja automatiseerida haldusmenetlused		Meede	0	2	2. kv	2026	Eesmärk koosneb vähemalt järgmistest meetmetest: 1. IT-süsteemi/mooduli/funktsiooni aktsepteerimine avaliku sektori hankija/hankijate poolt haldusmenetluste etappide automatiseerimiseks. 2. Valitsus võtab vastu avaliku teenistuse personali tegevuskava.
216	Reform 1. Suurem tõhusus, kliendikesksus ja tõenditel põhineva otsustusprotsessi põhimõtete kasutamine avalikus halduses	Siht	Avaliku sektori asutuste töötajatele suunatud kliendikesksete lähenemisviiside alane koolitus		Koolitustunnistuste arv	0	1 000	1. kv	2025	Riigiasutuste töötajatele väljastatakse 1 000 kliendikeskset koolitustunnistust.

Y. KOMPONENT 4.5. Kultuuri- ja loomesektori arendamine

Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava selles osas käsitletakse vajadust toetada kultuuri- ja loomesektori taastumist, mida COVID-19 pandeemia raskelt mõjutas, muutes selle samal ajal kindlaks osaks Tšehhi Vabariigi üldisest majanduslikust ja sotsiaalsest taastumisest. Komponent soodustab ka digiüleminekut kultuuri- ja loomesektorites ning nende tulemuslikku integreerimist Tšehhi innovatsiooni ökosüsteemi. Lisaks on eesmärk tugevdada kultuuri- ja loomesektorite vastupanuvõimet, võttes õigusaktides kasutusele kunstniku staatuse ning investeerides kunstnike ja kultuuritöötajate oskustesse, et suurendada nende kohanemisvõimet uue, eelkõige digitaalse töökeskkonnaga. Komponent hõlmab meetmeid, mille eesmärk on taaskäivitada piirkondades kultuuri- ja turismialane tegevus, aidates seeläbi kaasa piirkondlikule ühtekuuluvusele.

See komponent toetab riigipõhise soovituse nr 3 (2019), mille kohaselt Tšehhi kõrvaldab tõkked, mis takistavad täielikult toimiva innovatsiooni ökosüsteemi arengut, ja riigipõhise soovituse nr 2 (2020), mille kohaselt Tšehhi toetab tööhõivet aktiivse tööturupoliitika, oskuste, sealhulgas digioskuste pakkumise ja digiõppele juurdepääsu kaudu.

Y.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1. Seadusandlik reform, millega kehtestatakse kultuuriasutuste rahastamine mitmest allikast ja kunstnike registreerimine

Reformi eesmärk on edendada kultuuriasutuste finantsstabiilsust ja jätkusuutlikkust ning kehtestada kunstnike ametlik staatus ja register, mis võimaldab sihipärast avaliku sektori rahalist toetust. See seisneb seadusandlike muudatuste vastuvõtmises, millega kehtestatakse kultuuriasutuste mitme allikaga koostööl põhinev rahastamine ja luuakse riikliku toetuse saamise tingimustele vastavate kunstnike registreerimissüsteem.

Reform hõlmab ka toetusprogrammi loomist kultuuri- ja loomesektori toetamiseks, sealhulgas toetust liikuvusprojektidele, võrgustike loomisele ja rahvusvahelistumisele, loomeõppe projektidele, kultuuri- ja loomesektori töötajate oskuste arendamisele (nt digioskused, finantskirjaoskus, juhtimisoskused, individuaalsed loome- või õppeprojektid) ning projektidele, millega edendatakse sidemeid haridussektoriga (nt välismaiste õppejõudude vastuvõtmine).

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Investeering 1. Piirkondlike kultuuri- ja loomesektorite toetamine

Meetme eesmärk on toetada Tšehhi Vabariigi kultuuri- ja loomesektoreid ning luua sidemeid kultuuri, loomemajanduse ja piirkondlike innovatsiooni ökosüsteemide vahel. Meede hõlmab vähemalt 15 piirkondliku kultuuri- ja loomekeskuse toetamist.

Investeering 2. Kultuuri- ja loomesektori digitaliseerimine

Meetme eesmärk on toetada kultuuri- ja loomesektori digiteerimist, et tagada selle säilimine ja kättesaadavus. Meede koosneb toetuskavast, millega toetatakse digiteerimisprojekte, näiteks raamatukogude, kultuuriväärtuste ja riiklike kultuurimälestiste digiteerimist, kujutava kunsti ja arhitektuuri valdkonna digiteerimist või audiovisuaalpärandi digiteerimist.

Investeering 3. Loomevautšerid ja disainilahenduste arvestusühikud

Meetme eesmärk on toetada innovatsiooni kujunemisjärgus loomesektorites. Meede koosneb vautšerite süsteemist.

Y.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
218	Reform 1. Seadusandlik reform, millega kehtestatakse kultuuriasutuste rahastamine mitmest allikast ja kunstnike registreerimine	Siht	Toetatud kultuuri- ja loomeprojektide arv		Arv	0	1 000	4. kv	2024	Toetust antakse toetuskava kaudu. Toetatavad projektid hõlmavad toetust liikuvusprojektidele, võrgustike loomisele ja rahvusvahelistumisele, loomingulistele õppeprojektidele, kultuuri- ja loomesektori töötajate oskuste arendamisele (nt digioskused, finantskirjaoskus, juhtimisoskused, individuaalsed loome- või õppeprojektid) ning projektidele, millega edendatakse sidemeid haridussektoriga (nt välismaiste õppejõudude vastuvõtmine).
219	Investeering 1. Piirkondlike kultuuri- ja loomesektorite toetamine	Siht	Piirkondlike kultuuri- ja loomekeskuste toetamine		Arv	0	15	4. kv	2025	Toetatakse vähemalt 15 piirkondliku kultuuri- ja loomekeskuse ehitamist, taaselustamist või laiendamist. 14 piirkonnast vähemalt 12 piirkonnas peab olema vähemalt üks keskus.
220	Reform 1: Seadusandlik reform, millega kehtestatakse kultuuriasutuste rahastamine mitmest allikast ja kunstnike registreerimine	Eesmärk	Selliste seadusandlike muudatuste jõustumine, mis võimaldavad kultuuri mitme allikaga ühisrahastamist ja võtavad kasutusele kunstnike registreerimise	Õigusakti muudatustes sisalduv säte, mis viitab jõustumisele				4. kv	2024	Õigusakti muudatusettepaneku eesmärk on: ·võimaldada kultuuri rahastamist mitmest allikast ·lihtsustada linnade, piirkondade ja riigi vahelist koostööd ·tugevdada kultuuriasutuste rahalist jätkusuutlikkust ·luua loovisikute register
221	Investeering 2. Kultuuri- ja loomesektori digitaliseerimine	Siht	Kultuuri- ja loomesektori digiüleminekut käsitlevate toetatud projektide arv		Arv	0	80	4. kv	2025	Toetatakse vähemalt 80 kultuuri- ja loomesektori digitaliseerimise projekti.
222	Investeering 3. Loomevautšerid ja disainilahenduste arvestusühikud	Siht	Kasutatud loomevautšerite ja disainilahenduste arvestusühikute arv		Arv	0	3 300	4. kv	2025	Kasutatakse vähemalt 3 300 loomevautšerit või disainilahenduse arvestusühikut.

Z. KOMPONENT 5.1. Suurepärane teadus- ja arendustegevus tervishoiusektoris

Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava komponent käsitleb meditsiiniteaduse ja sellega seotud valdkondade teadusuuringute tipptaseme parandamise väljakutset. See hõlmab teadusuuringuid järgmistes valdkondades: Nakkushaigused, vähktõbi, neuroteadused, ainevahetushäired või südame-veresoonkonna haigused ning teadusuuringud terviseriskide sotsiaal-majandusliku mõju kohta. Need valdkonnad määrati kindlaks kolme kriteeriumi alusel: Olemasolevad andmed surmajuhtumite määra, tipptaseme saavutamise potentsiaali ja koostööstruktuuride olemasolu kohta.

Komponendi eesmärk on ajakohastada ja renoveerida Tšehhi teadustaristut vastavalt Euroopa standarditele, arendada välja võrgustikustruktuurid teadus- ja arendustegevuse sektoris ning vähendada teadussektori killustatust Tšehhis, parandades seeläbi selle juhtimist.

See komponent täiendab komponente 6.1 ja 6.2 tervishoiusüsteemi toetamise valdkonnas.

Rahastamisvahendiga toetatakse riigipõhise soovituse elluviimist avaliku ja erasektori koostöö kohta teadus- ja arendustegevuse valdkonnas (riigipõhine soovitus 3/2020).

Z.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1. Riiklik teadus- ja arendustegevus; meditsiini ja sellega seotud sotsiaalteaduste prioriteetsete valdkondade arendamise toetamine

Meetme eesmärk on suurendada teaduslikku toetust avalikule haldusele ning teadusinfo ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemuste kiiremat ja läbipaistvamat jagamist. Investeering seisneb alus- ja rakendusuuringute toetamises ning toetatavaid prioriteetseid valdkondi käsitleva ühtse teadusplatvormi loomises.

Z.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
223	Investeering 1. Riiklik teadus- ja arendustegevus; meditsiini ja sellega seotud sotsiaalteaduste prioriteetsete valdkondade arendamise toetamine	Eesmärk	Uue uurimis- ja arendustegevuse toetusprogrammi käivitamine	Programmi heakskiitmine Tšehhi valitsuse poolt ja pakkumismenetluse algatamine				4. kv	2021	Eesmärk saavutatakse uue süsteemse programmi rahastamisvahendi käivitamisel, et toetada teadus- ja arendustegevust, prioriteetsete meditsiiniteaduste ja nendega seotud sotsiaalteaduste arendamist, nimelt: Nakkushaiguste uuringud, vähiuuringud, neuroteadused, metaboolsed häired või südame-veresoonkonna haigused ning haiguste sotsiaal-majandusliku mõju uuringud vastavalt riiklikele eeskirjadele, mis on kehtestatud seadusega nr 130/2002 teadusuuringute, tootearenduse ja innovatsiooni toetamise kohta riiklikest vahenditest. Vastuvõtmine valitsuse poolt toimub pärast konsulteerimist kõigi sidusrühmadega ning sise- ja ministeeriumidevahelises konsulteerimiskorras, teadus-, arendus- ja innovatsiooninõukogus akadeemiliste ja rakendusringkondade ning ülikoolide esindajatega konsulteerimisel ning kasutussuutlikkuse kontrollimisel. Uue teadus- ja arendustegevus programmi avalik hankemenetlus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas järgib riiklikke eeskirju, mis on kehtestatud eelkõige seadusega nr 130/2002 teadusuuringute, tootearenduse ja innovatsiooni toetamise kohta riiklikest vahenditest.
224	Investeering 1. Riiklik teadus- ja arendustegevus; meditsiini ja sellega seotud sotsiaalteaduste prioriteetsete valdkondade arendamise toetamine	Siht	Riigihankelepingute sõlmimine vähemalt nelja teadus- ja arenduskonsortsiumiga		Lepingute arv	0	4	2. kv	2022	Eesmärk saavutatakse pärast seda, kui on teatatud riigihankelepingute sõlmimisest vähemalt nelja teadus- ja arenduskonsortsiumiga prioriteetsete meditsiini- ja sotsiaalteaduste valdkonnas, nimelt: Nakkushaiguste uuringud, vähiuuringud, neuroteadused, ainevahetushäired või südame-veresoonkonna haigused ning haiguste sotsiaal-majandusliku mõju uuringud. Selleks eraldatud kogueelarve on vähemalt 196 371 000 eurot.
225	Investeering 1. Riiklik teadus- ja arendustegevus; meditsiini ja sellega seotud sotsiaalteaduste prioriteetsete valdkondade arendamise toetamine	Siht	Vähemalt nelja riikliku teadus- ja arenduskonsortsiumi hindamistulemuste protokollid		Hindamise tulemusi käsitlevate protokollide arv	0	4	4. kv	2025	Eesmärk saavutatakse, kui haridus-, noorsoo- ja spordiministeeriumi ekspertide nõuandev organ väljastab protokollid vähemalt nelja konsortsiumi toimimise hindamise tulemuste kohta.

AA. KOMPONENT 5.2. Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamine ning innovatsiooni kasutuselevõtt äritavades

See Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava komponent aitab lahendada probleemi, mis seisneb kodumaiste ettevõtete innovatsioonisuutlikkuse suurendamises ja koostöö parandamises Tšehhi innovatsiooni ökosüsteemis. See saavutatakse innovaatiliste ettevõtete toetamisega, pöörates erilist tähelepanu digitaliseerimisele, organisatsioonilisele innovatsioonile ning akadeemiliste ringkondade ja ettevõtjate vahelistele sidemetele. Toetuses rõhutatakse rahvusvahelist koostööd ja koostoimet teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga.

See komponent toetab riigipõhise soovituse 3/2019, mille kohaselt Tšehhi kõrvaldab tõkked, mis takistavad täielikult toimiva innovatsiooni ökosüsteemi arengut, ja riigipõhise soovituse 3-2020 järgimist, mille kohaselt Tšehhi tagab uuenduslikele ettevõtetele juurdepääsu rahastamisele ning parandab avaliku ja erasektori koostööd teadus- ja arendustegevuse valdkonnas.

AA.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1. Riikliku koordineerimisrühma loomine tööstusuuringute toetamiseks

Reform hõlmab tööstusuuringute toetamise riikliku koordineerimisrühma loomist, mis ühtlustab tööstuse teadus- ja arendustegevuse toetuspoliitika poliitikakujundajate, olemasolevate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetajate ning valitsuse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni nõukogu vahel.

Riiklik koordineerimisrühm tagab aruka spetsialiseerumise strateegiaga kooskõlas olevate programmide tugistruktuuri loomise. Sellega tuleks ühtlustada toetuse andmise tingimused ja kõigi asjaomaste programmide koondamine ühte rakendusasutusse – Tšehhi Vabariigi Tehnoloogiaametisse.

Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2021.

Investeering 1. Toetus innovatsiooni kasutuselevõtuks ettevõtluses

Meetme eesmärk on toetada ettevõtete innovatsiooniprojekte (nt toote-, protsessi- või organisatsiooniinnovatsiooni kasutuselevõtt äritegevuses). Investeering seisneb innovatsiooniprojektide toetamises.

Investeering 2. Teadus- ja arendustegevuse koostöö toetamine (kooskõlas riikliku RIS3-strateegiaga)

Meetme eesmärk on toetada teadusasutuste ja ettevõtjate koostööd riiklike pädevuskeskuste programmi raames. See seisneb ettevõtete ja riikliku teadusasutuse koostööprojektide toetamises.

Investeering 3. Keskkonnaalane uurimis- ja arendustegevuseks antav abi

Meetme eesmärk on toetada teadusorganisatsioonide ja ettevõtete esitatud tööstuslikke teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projekte, sealhulgas koostööprojekte, mille eesmärk on lahendada probleeme, mis on kindlaks tehtud dokumendis „Tšehhi Vabariigi riiklik keskkonnapoliitika aastani 2030, väljavaated aastaks 2050“ ja teadusuuringute toetamise valdkondlikus strateegias. See hõlmab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide toetamist keskkonna valdkonnas.

Investeering 4. Teadus- ja arendustegevuse toetamine koostoimes teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga

Meetme eesmärk on rahastada kvaliteedimärgisega projekte, eelkõige Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastamisvahendi „Accelerator“ (sealhulgas Euroopa Innovatsiooninõukogu katseprojekt „Accelerator“) vahendeid, millega toetatakse suurima kiire majanduskasvu potentsiaaliga ettevõtteid ning Euroopa teadusruumi NET Cofunds (Euroopa partnerlused), mis tegelevad kõige pakilisemate teadus- ja arendustegevuse probleemidega rahvusvahelises kontekstis. Investeering seisneb Euroopa teadusruumi NETi kaasrahastamises osalevate projektide või kvaliteedimärgise saanud projektide (sealhulgas Euroopa Innovatsiooninõukogu katseprojekti „Accelerator“) toetamises.

Investeering 5. Abi teadus- ja arendustegevuseks ettevõtetes kooskõlas riikliku RIS3 strateegiaga

Meetme eesmärk on toetada rakendusuuringute ja tootearenduse projekte, mille ettevõtted on esitanud kooskõlas riikliku RIS3-strateegiaga. Investeering koosneb allkirjastatud toetuslepingutest projektide toetamiseks ja väljamaksetest lõplikele toetusesaajatele.

Investeering 6. Transpordialaseks teadus- ja arendustegevuseks antav abi

Meetme eesmärk on toetada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projekte transpordi valdkonnas. Investeering koosneb allkirjastatud toetuslepingutest projektide toetamiseks ja väljamaksetest lõplikele toetusesaajatele.

Investeering 7. Abi teadus- ja arendustegevuseks keskkonna valdkonnas

Meetme eesmärk on toetada teadusorganisatsioonide ja ettevõtete esitatud tööstuslikke teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projekte, sealhulgas koostööprojekte, mille eesmärk on lahendada probleeme, mis on kindlaks tehtud dokumendis „Tšehhi Vabariigi riiklik keskkonnapoliitika aastani 2030, väljavaated aastaks 2050“ ja teadusuuringute toetamise valdkondlikus strateegias. Investeering koosneb allkirjastatud toetuslepingutest keskkonnaprojektide toetamiseks ja väljamaksetest lõplikele abisaajatele.

AA.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
226	Reform 1. Riikliku koordineerimisrühma loomine tööstusuuringute toetamiseks	Eesmärk	Riikliku koordineerimisrühma loomine tööstusuuringute toetamiseks	Rühma tegevuse algus				4. kv	2021	Luuakse ja võetakse kasutusele tööstusuuringute toetamise riiklik koordineerimisrühm. Koordineerimisrühm ühtlustab poliitikakujundajate, olemasolevate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetajate ning valitsuse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni nõukogu vahelise tööstusliku teadus- ja arendustegevuse toetamise poliitika, toetuse andmise tingimused ning koondab kõik asjakohased programmid Tšehhi Vabariigi Tehnoloogiaameti pädevusse.
227	Investeering 1. Innovatsiooni kasutuselevõtu toetamine ettevõtluses	Siht	Väljamakstud vahendid		%	0	90	2. kv	2025	Vähemalt 90 % 39 000 000 euro suurusest kogueelarvest makstakse välja.
228	Investeering 2. Teadus- ja arenduskoostöö toetamine (kooskõlas aruka spetsialiseerumise strateegiaga)	Siht	VKEde koostöö riiklike pädevuskeskuste alla kuuluva riikliku teadusasutusega		Koostööprojektides osalevate toetatud VKEde arv	0	60	4. kv	2022	Allkirjastatakse toetuslepingud selliste koostööprojektide toetamiseks, millesse on kaasatud vähemalt 60 VKEd, koos riikliku teadusasutusega, mis kuulub hiljuti loodud riiklike pädevuskeskuste alla.
290	Investeering 2. Teadus- ja arenduskoostöö toetamine (kooskõlas aruka spetsialiseerumise strateegiaga)	Siht	Väljamakstud vahendid		%	0	90	4. kv	2025	Vähemalt 90 % 58 000 000 euro suurusest kogueelarvest makstakse välja.
229	Investeering 3. Abi teadus- ja arendustegevuseks keskkonna valdkonnas	Siht	Teadus- ja arendustegevus keskkonna valdkonnas		Keskkonna valdkonnas toetatud projektide arv	43	58	3. kv	2022	Allkirjastatakse toetuslepingud vähemalt viieteistkümne keskkonnavaldkonna teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projekti toetamiseks. Projektid keskenduvad sellistele prioriteetsetele teemavaldkondadele nagu loodusvarade kaitse ja säästev kasutamine, kliimakaitse ja õhukvaliteedi parandamine, jäätmekäitlus ja korduskasutus, looduse ja maastiku või ohutu ja vastupanuvõimelise keskkonna kaitse, sealhulgas looduslike ja inimtegevusest tingitud ohtude vältimine ja nende tagajärgede vähendamine.
291	Investeering 3. Abi teadus- ja arendustegevuseks keskkonna valdkonnas	Siht	Väljamakstud vahendid		%	0	90	2. kv	2025	Vähemalt 90 % 7 000 000 euro suurusest kogueelarvest makstakse välja.
230	Investeering 4. Teadus- ja arendustegevuseks antav abi koostoimes teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga	Siht	Väljamakstud vahendid		%	0	90	4. kv	2025	Vähemalt 90 % 11 500 000 euro suurusest kogueelarvest makstakse välja.
292	Investeering 5. Abi teadus- ja arendustegevuseks ettevõtetes kooskõlas riikliku RIS3 strateegiaga	Siht	Teadus- ja arendustegevus kooskõlas RIS3 strateegiaga		RIS3 strateegiaga kooskõlas olevate projektide arv, mille kohta on sõlmitud toetusleping	0	78	2. kv	2024	Allkirjastatakse toetuslepingud vähemalt 78 projekti toetamiseks kooskõlas riikliku RIS3 strateegiaga. Hanke eesmärk on toetada rakendusuuringuid ja tootearendusprojekte, mille eesmärk on tulemuste rakendamine, eelkõige tööstuslikus tootmises ja turul olevate toodete tarnimises, projekte, millega arendatakse uusi teenuseid, tehnoloogiaid ja materjale, suurendatakse automatiseerimist ja robotiseerimist ning digitehnoloogia kasutamist. Toetuse saamiseks valitud projektid peavad olema kooskõlas riikliku RIS3 strateegia ühe teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnaga. Toetuslepingutes kõigi projektide ja kogu rakendusperioodi jaoks eraldatud kogueelarve on vähemalt 59 miljonit eurot.
293	Investeering 5. Abi teadus- ja arendustegevuseks ettevõtetes kooskõlas riikliku RIS3 strateegiaga	Siht	Väljamakstud vahendid		%	0	90	4. kv	2025	Vähemalt 90 % 59 000 000 euro suurusest kogueelarvest makstakse välja.
294	Investeering 6. Transpordialaseks teadus- ja arendustegevuseks antav abi	Siht	Teadus- ja arendustegevus transpordi valdkonnas		Transpordivaldkonna projektide arv, mille kohta on sõlmitud toetusleping	0	16	2. kv	2024	Sõlmitakse toetuslepingud vähemalt 16 transpordialase teadus- ja arendustegevuse projekti toetamiseks. Pakkumuse eesmärk on toetada rakendusuuringute, tootearenduse ja innovatsiooni projekte ühes järgmistest valdkondadest: i) kestlik, juurdepääsetav ja ohutu transport, ii) automatiseerimine, digiüleminek ja tehnoloogiliselt arenenud transport, iii) heitevaba transport. Toetuse saamiseks välja valitud projektid peavad olema kooskõlas ka ühega kahest järgmisest riikliku RIS3 strateegia spetsialiseerumisvaldkonnast: i) keskkonnahoidlik transport; ning ii) tehnoloogiliselt arenenud ja ohutu transport. Toetuslepingutes kõigi projektide ja kogu rakendusperioodi jaoks eraldatud kogueelarve on vähemalt 8 miljonit eurot.
295	Investeering 6. Transpordialaseks teadus- ja arendustegevuseks antav abi	Siht	Väljamakstud vahendid		%	0	90	4. kv	2025	Vähemalt 90 % 8 000 000 euro suurusest kogueelarvest makstakse välja.
296	Investeering 7. Abi teadus- ja arendustegevuseks keskkonna valdkonnas	Siht	Teadus- ja arendustegevus keskkonna valdkonnas		Nende projektide arv, mille kohta on sõlmitud toetusleping	0	35	2. kv	2024	Allkirjastatakse toetuslepingud vähemalt 35 teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projekti toetamiseks keskkonna valdkonnas. Toetuse saamiseks valitud projektid peavad samuti olema kooskõlas riikliku RIS3 strateegia ühe teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnaga. Toetuslepingutes kõigi projektide ja kogu rakendusperioodi jaoks eraldatud kogueelarve on vähemalt 17,9 miljonit eurot.
297	Investeering 7. Abi teadus- ja arendustegevuseks keskkonna valdkonnas	Siht	Väljamakstud vahendid		%	0	90	4. kv	2025	Vähemalt 90 % 17 900 000 euro suurusest kogueelarvest makstakse välja.

BB. KOMPONENT 5.3. Strateegiliselt hallatav ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ökosüsteem

Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on suurendada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni konkurentsivõimet ning sotsiaal-majanduslikku kasu ja mõju, edendades tipptaset, tugevdades rahvusvahelist koostööd ja inimkapitali strateegilist arengut. See saavutatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika väljatöötamise, rakendamise, järelevalve ja hindamise protsessi parandamisega, riikliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamise metoodilise keskkonna ühtlustamisega ning rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tippkeskuste toetamisega.

Komponent toetab riigipõhise soovituse nr 3 2019 täitmist, mille kohaselt Tšehhi kõrvaldab tõkked, mis takistavad täielikult toimiva innovatsiooni ökosüsteemi arengut.

BB1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1. Strateegiliselt hallatav ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ökosüsteem

Meetme eesmärk on juhtida reformiprotsesse Tšehhi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ökosüsteemis. Reform seisneb teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegilist luuret käsitleva ühistegevuse projekti loomises, tipptaseme programmi loomises ja suuniste vastuvõtmises, mille eesmärk on ühtlustada teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks riikliku toetuse andmise eeskirju.

BB.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

298

Reform 1.

Strateegiliselt hallatav ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ökosüsteem

Eesmärk

Valitsuse resolutsioonide ja metoodiliste suuniste vastuvõtmine

2. kv

2025

Reform hõlmab järgmisi meetmeid:

a)Võetakse vastu valitsuse resolutsioon, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilise luure ühistegevuse projekt.

b)Võetakse vastu valitsuse resolutsioon, millega luuakse programm, millega toetatakse süsteemsete tingimuste loomist ja kasvatamist tipptaseme arendamiseks.

c)Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni nõukogu võtab vastu metoodilise suunise, mille eesmärk on ühtlustada eeskirjad ja metoodiline keskkond teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamiseks erinevate toetuse pakkujate vahel.

CC. KOMPONENT 6.1. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime suurendamine

Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on tugevdada tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet, investeerides tervishoiutaristusse ja parandades tervishoiutöötajate haridust aktiivravis. Tervishoiutaristu puhul on eesmärk parandada taastusravi kättesaadavust ja kvaliteeti patsientide jaoks, kes taastuvad kriitilistest seisunditest (ägedast tervislikust seisundist), mis osutusid pandeemia ajal ebapiisavaks. Samuti on komponendi eesmärk tegeleda väga spetsiifiliste diagnostikavahendite ja raskete südame-veresoonkonna haiguste, sealhulgas siirdamismeditsiini ravi puudumisega. Tervishoiutöötajate koolitamiseks on ette nähtud süsteemsed meetmed ja investeeringud, et vähendada tervishoiutöötajate kasvavat puudust.

See komponent aitab täita riigipõhist soovitust 1, 2020, mille kohaselt Tšehhi tagab tervishoiusüsteemi vastupidavuse, parandab tervishoiutöötajate kättesaadavust, esmatasandi arstiabi ja hoolduse integreerimist ning e-tervise teenuste kasutuselevõttu.

CC.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1. Tervishoiutöötajate hariduse parandamine

Tervishoiutöötajate koolitust ja haridust kohandatakse, et parandada kõrgelt spetsialiseerunud tervishoiutöötajate kättesaadavust. Tervishoiutöötajate planeerimist riiklikul ja piirkondlikul tasandil parandatakse tänu tervishoiutöötajate koolitusvajaduste juhtimiseks, haldamiseks ja hindamiseks mõeldud elektroonilise süsteemi (millega ühendatakse olemasolevad tervishoiutöötajate andmebaasid) loomisele. Tervishoiutöötajate kraadiõppe korralduse parandamine aitab lühendada erikoolituse kestust ja võimaldab noorematel arstidel alustada ravi saamist varem, parandades seeläbi juurdepääsu ravile.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2024.

Investeering 1. Intensiivse meditsiini simulatsiooni keskuse loomine

Meetme eesmärk on laiendada tervishoiutöötajate kraadiõppe ja elukestva õppe taristut. Investeering seisneb intensiivravi simulatsioonikeskuse ehitamises.

Investeering 2. Kriitilisest seisundist tervenevate patsientide taastusravi

Investeeringu eesmärk on tegeleda vajadusega tugevdada selliste patsientide taastusravi, kes taastuvad kriitilistest seisunditest, mis on COVIDi pandeemia tõttu paljunenud. See saavutatakse rehabilitatsiooniosakondade seadmete uuendamise, ajakohastamise või taastusravi korraldamise parandamise teel. Igakülgse taastusravi jaoks tipptasemel seadmete hankimise eesmärk on vähendada personalivajadust, suurendades seeläbi taastusravi kättesaadavust patsientidele. Toetust antakse toetuskava kaudu, mille kogueraldis on 61 660 000 eurot. Toetust antakse vähemalt 19 projektile, mis keskenduvad ägeda statsionaarse ravi pakkumisele intensiivravi üksustes või taastusravi järelravile tervishoiuasutustes. Eesmärk on suurendada taastusraviüksustes patsientide raviteenuste arvu pärast kriitilisi haigusi 10 %.

Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering 3. Südame-veresoonkonna ja siirdamismeditsiini keskuse ehitamine

Meetme eesmärk on suurendada südame-veresoonkonna ja siirdamismeditsiini eriarstiabi kättesaadavust Lõuna-Morava piirkonnas.

See investeering seisneb uute rajatiste ehitamises südame-veresoonkonna ja siirdamiskirurgia keskusesse Brnos.

CC.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
231	Reform 1. Tervishoiutöötajate hariduse parandamine	Eesmärk	Tervishoiutöötajate koolituse juhtimise, haldamise ja hindamise elektrooniline süsteem	Kasutusele võetud tervishoiutöötajate hariduse juhtimise, haldamise ja hindamise elektroonilise süsteemi põhiplatvorm				2. kv	2024	Tervishoiuministeeriumi loodud põhiplatvorm tervishoiutöötajate hariduse uue elektroonilise juhtimis-, haldus- ja hindamissüsteemi jaoks. Elektroonilist süsteemi arendatakse edasi ja täiendatakse moodulitega vastavalt haridusvajadustele.
232	Investeering 1. Intensiivse meditsiini simulatsioonikeskuse loomine ja haridussüsteemi optimeerimine	Eesmärk	Pakkumiskutse intensiivse meditsiini simulatsiooni keskuse ehitamiseks	Avatud ja avaliku pakkumise lepingu sõlmimisest teatamine töövõtjale				4. kv	2022	Teade intensiivse meditsiini simulatsiooni keskuse ehitamise riigihankelepingu sõlmimise kohta, mis pakub tervishoiutöötajatele koolitust mitmesugustes meditsiinivaldkondades: ·Anestesioloogia ja elustamine ·Muud hädaolukordadega seotud meditsiinilised ja mittemeditsiinilised oskused ·Haiglaravile eelnev ravi ja kiirabi ·Kiire vastuvõtmine ·Intensiivravi üksused ja mitmeotstarbeline tegevusruum ·Integreeritud päästesüsteem ·Pehmed oskused – meeskonnatöö, kriisikommunikatsioon, juhtimine. Töövõtja valitakse avatud ja avaliku pakkumismenetluse teel. Enne pakkumuse esitamist viiakse läbi vajaduste hindamine.
233	Investeering 1. Intensiivse meditsiini simulatsioonikeskuse loomine ja haridussüsteemi optimeerimine	Eesmärk	Intensiivravimite simulatsioonikeskus	Intensiivravi simulatsioonikeskuse ehitamine ja varustamine				4. kv	2025	Intensiivravi simulatsioonikeskus ehitatakse ja varustatakse.
234	Investeering 2. Kriitilistest seisunditest taastuvate patsientide taastusravi	Siht	Rehabilitatsiooniabi toetamine		Arv	0	19	4. kv	2024	Toetust antakse toetuskava kaudu, mille kogueraldis on 61 660 000 eurot. Toetatakse vähemalt 19 projekti, et suurendada tervishoiuasutustes patsientide taastusravi suutlikkust pärast kriitilisi haigusi.
235	Investeering 3. Südame-veresoonkonna ja siirdamismeditsiini keskuse ehitamine	Eesmärk	Südame-veresoonkonna ja siirdamismeditsiini keskus	Südame-veresoonkonna ja siirdamismeditsiini keskuse ehitamine				4. kv	2025	Südame-veresoonkonna ja siirdamismeditsiini keskuse uute rajatiste ehitamine.

DD. KOMPONENT 6.2: Riiklik kava onkoloogilise ennetuse ja hoolduse tõhustamiseks

Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava selles osas käsitletakse vähiennetus- ja -ravisüsteemi vastupanuvõime suurendamise probleemi, mida on mõjutanud COVID-19 pandeemia pikaajaline negatiivne mõju.

Reformidega seoses luuakse Tšehhi Vabariigi jaoks uus riiklik onkoloogiaprogramm aastateks 2022-2030 ning parandatakse vähiennetuse sõeluuringuprogrammide ulatust ja kvaliteeti.

Tervishoiutaristu puhul on eesmärk toetada Tšehhi Onkoloogiainstituudi ehitamist Prahasse ja Onkoloogia Ennetamise Keskuse ehitamist. Lisaks toetatakse ka onkoloogilise ja hematoonse ravi rajatisi ning Masaryk Memorial Cancer Institute’i uusi rajatisi, et tugevdada vähktõve ennetamist.

DD.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1. Tšehhi Vabariigi riiklik Onkoloogiline programm – Tšehhi riiklik rakenduskava 2030

Reformi eesmärk on kehtestada Tšehhi Vabariigi riiklik onkoloogiaprogramm aastateks 2022-2030 (NOP CR 2030). Riiklik tegevuskava 2022-2030 kajastab Euroopa vähktõvevastase võitluse kavas sätestatud prioriteete, sealhulgas patsiendikeskse vähiravi kultuuri põhimõtteid 18 . Programmi ettevalmistamise eest vastutab Tšehhi Onkoloogiaselts. Tervishoiuministeerium moodustab riikliku rakenduskava rakendamise riikliku nõukogu, millel on koordineeriv roll ettevalmistus-, rakendamis- ja hindamisetapis.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Reform 2. Ennetava sõeluuringu programmide kvaliteedi toetamine ja parandamine

Meetme eesmärk on parandada vähiennetusprogrammide ulatust ja kvaliteeti, et vähendada vähktõve haigestumust ja suremust, piirata ravikulusid haiguse kaugemates staadiumides ning suurendada oodatavat eluiga ja elukvaliteeti.

Reform seisneb selles, et vähktõve sõeluuringuprogrammide koordineerimise eest vastutavaks asutuseks määratakse riiklik sõeluuringukeskus, mis hõlmab 40 % sihtpopulatsioonist kolorektaalvähi sõeluuringuprogrammiga, ning käivitatakse uus varase kopsuvähi avastamise programm.

Investeering 1. Tšehhi Onkoloogiainstituudi ehitamine

Meetme eesmärk on ehitada Tšehhi onkoloogiainstituut Prahasse vähiennetuseks, -diagnoosimiseks ja -raviks ühteainsasse ravikohta. Investeering seisneb uue hoone ehitamises ja kliiniliste seadmete soetamises.

Investeering 2. Väga spetsiifilise onkoloogilise ja hematoonkoloogilise ravi arendamine

Meetme eesmärk on toetada vähiravi ja hematoonkoloogiat tehnoloogia ja seadmete soetamise kaudu. Investeering seisneb rahalises toetuses keerukatele onkoloogiakeskustele ning väga spetsialiseeritud onkoloogia- ja hematoonkoloogiaravikeskustele.

Investeering 3. Vähiennetuse keskuse ning uuendusliku ja toetava ravi infrastruktuuri loomine ja arendamine Masaryk Memorial Cancer Institute’is

Meetme eesmärk on toetada vähktõve ennetamist ja ravi Brnos asuvas Masaryki Memorial Cancer Institute’is. Investeering seisneb uute vähiennetuse ning uuendusliku ja toetava ravi asutuste ehitamises.

DD.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
236	Reform 1. Riiklik onkoloogiline programm	Eesmärk	Tšehhi Vabariigi riiklik onkoloogiline programm aastateks 2022-2030	Valitsuse heakskiit riiklikule onkoloogilisele programmile aastateks 2022-2030				4. kv	2021	Riiklik onkoloogiaprogramm koostatakse Tšehhi Onkoloogiaühingu vastutusel, konsulteerides peamiste osalejate ja sidusrühmadega, eelkõige tervishoiuministeeriumi, riiklike onkoloogiakeskuste, väga spetsialiseeritud vähi- ja hematoloogiakeskuste, terviseteabe ja -statistika instituudi, tervishoiuteenuste osutajate, tervisekindlustusettevõtjate ja patsientide ühenduste esindajatega.
237	Reform 2. Ennetava sõeluuringu programmide kvaliteedi toetamine ja parandamine	Eesmärk	Onkoloogiliste sõeluuringuprogrammide koordineerimise eest vastutava institutsiooni määramine	Riiklik sõeluuringukeskus, mille valitsus on määranud asutuseks, kes vastutab vähktõve sõeluuringuprogrammide koordineerimise eest				4. kv	2024	Riiklik sõelumiskeskus vastutab järgmise eest: ·sõeluuringuprogrammide koordineerimine, kavandamine, järelevalve ja hindamine ·ennetava süsteemi loomine, et kavandada uusi ennetusprogramme ning hinnata nende kulutasuvust ja mõju riiklikule tervisekindlustussüsteemile ·andmebaasi loomine sõeluuringuprogrammide järelevalveks ja hindamiseks, sealhulgas kvaliteedinäitajate tulemustabeli koostamine ·uute sõeluuringuprogrammide katsetamine
238	Reform 2. Ennetava sõeluuringu programmide kvaliteedi toetamine ja parandamine	Siht	Kolorektaalvähi sõeluuringute programm		%		40	4. kv	2025	Sihtpopulatsiooni (st asümptomaatilised mehed ja naised vanuses 50 aastat ja vanemad) osalus kolorektaalvähi sõeluuringus peab 2024. aastal olema riikliku statistilise teabe põhjal vähemalt 40 %.
239	Reform 2. Ennetava sõeluuringu programmide kvaliteedi toetamine ja parandamine	Siht	Uue kopsuvähi varajase avastamise programmi käivitamine			0	1	4. kv	2024	Käivitatakse kopsuvähi varajase avastamise programm.
240	Investeering 1. Tšehhi Onkoloogiainstituudi ehitamine ja loomine	Eesmärk	Sõltumatu asutuse kinnitatud teostatavusuuring	Teostatavusuuringu valideerimine sõltumatu asutuse poolt				4. kv	2022	Sõltumatu asutuse kinnitus järgmise kohta: ·Meditsiiniprogramm/funktsionaalne kava ning projekt, mis sobib projekteerimis- ja ehitushangeteks; ·Teostatavusuuring, sealhulgas vajaduste hindamine laiema tervishoiustrateegia kontekstis, tehniline, tegevuslik ja majanduslik teostatavus, jätkusuutlikkus nii rahalisest kui ka personali seisukohast ning mõju onkoloogiaravi pakkumisele piirkondlikul ja riigi tasandil, sealhulgas sõiduajale ja ametialasele pädevusele. Euroopa Komisjon on soovitatud teostatavusuuringu suunised esitanud dokumendis „Investeerimisprojektide kulude-tulude analüüsi juhend“, detsember 2014.
241	Investeering 1. Tšehhi Onkoloogiainstituudi ehitamine	Eesmärk	Tšehhi onkoloogiainstituut	Tšehhi Onkoloogiainstituudi ehitamine ja sisseseade				2. kv	2026	Tšehhi onkoloogiainstituut on ehitatud ja varustatud.
242	Investeering 2. Väga spetsiifilise onkoloogilise ja hematoonkoloogilise ravi arendamine	Siht	Onkoloogilise ja hematoonkoloogilise ravi tugikeskused		Toetatavate keskuste arv	0	10	2. kv	2026	Vähemalt kümme keskust saavad toetust tehnoloogia ja seadmete soetamiseks. Toetatavate projektide valik peab tagama tasakaalustatud geograafilise katvuse.
243	Investeering 3. Vähiennetuse keskuse ning uuendusliku ja toetava ravi infrastruktuuri loomine ja arendamine Masaryk Memorial Cancer Institute’is	Eesmärk	Masaryki Memorial Cancer Institute’i uued rajatised	Masaryki Memorial Cancer Institute’i ehitamine ja laiendamine				4. kv	2025	Ühe hoone ehitamine ja teise laiendamine Masaryki Memorial Cancer Institute’is vähktõve ennetamiseks ning uuenduslikuks ja toetavaks raviks.

REPowerEU peatükk

Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava REPowerEU peatüki eesmärk on toetada taastuvate energiaallikate arendamist, määrates kindlaks taastuvenergia kiirendusalad, lihtsustades taastuvenergia menetlusi ja valmistades samal ajal ette elektrivõrku selle ühenduvusvõimsuse suurendamiseks. Need meetmed koos aitavad stimuleerida taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu ja tugevdada energiajulgeolekut. REPowerEU peatüki eesmärk on ka parandada hoonete energiatõhusust, vähendada maanteetranspordi CO2 heidet, vähendades energianõudlust ja sõltuvust fossiilkütustest, ning kohandada ülikooliprogramme, et vastata nõudlusele keskkonnahoidlike oskuste järele.

Tšehhi REPowerEU peatükis esitatud 24 meetmest kuuel on piiriülene mõõde. Suurim piiriülese mõõtmega investeering on seotud elektrijaotusvõrkude ehitamise, tugevdamise, rekonstrueerimise ja ajakohastamisega. Muud märkimisväärsed meetmed on fotogalvaanika arendamine ja renoveerimislaine nõuandesüsteemi ulatuslik reform.

REPowerEU peatükk aitab täita riigipõhiseid soovitusi vähendada üldist sõltuvust fossiilkütustest ja nende tarbimist, kiirendades taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu ja hõlbustades nende integreerimist elektrisüsteemi, sealhulgas lihtsustades veelgi loamenetlusi ning lihtsustades juurdepääsu võrgule ja vähendades fossiilkütuste kasutamist Tšehhi transpordisüsteemis, ning suurendada kaugküttesüsteemide ja hoonefondi energiatõhusust, stimuleerides põhjalikku renoveerimist ja taastuvaid soojusallikaid.

Eeldatakse, et ükski REPowerEU peatüki meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete ja leevendusmeetmete kirjeldust kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01).

EE. KOMPONENT 7.1. Taastuvenergia ja elektritaristu (REPowerEU)

Komponendi eesmärk on aidata kaasa Tšehhi 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisele, hõlbustades taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamist Tšehhi energiaallikate jaotuses ja võttes kasutusele kohandatud elektritaristu.

Reformide eesmärk on toetada taastuvenergiaprojektide kasutuselevõttu, lihtsustades taastuvate energiaallikate loa- ja haldusmenetlusi, lihtsustades samal ajal võrguga liitumise menetlusi ja suurendades nende läbipaistvust.

Investeeringute eesmärk on ajakohastada ja arendada elektrijaotusvõrke, et võimaldada elektrisüsteemil integreerida võrku väikeseid ja suuremahulisi taastuvaid energiaallikaid.

Komponent toetab riigipõhise soovituse täitmist, et vähendada üldist sõltuvust fossiilkütustest ja nende tarbimist, kiirendades taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, muu hulgas lihtsustades veelgi loamenetlusi ja lihtsustades juurdepääsu võrgule (riigipõhine soovitus 4, 2022).

EE.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1. Jaotusvõrkude ehitamine, renoveerimine ja ajakohastamine

Selle meetme eesmärk on võtta arvesse nõudluse eeldatavat suurenemist seoses katkendlike taastuvate energiaallikate integreerimisega jaotusvõrku.

Meede hõlmab jaotusvõrkude ehitamist, remontimist ja ajakohastamist.

Investeering 2. Laiendatud meede Komponent 2.3 (üleminek puhtamatele energiaallikatele) Fotogalvaanika kasutuselevõtt

Selle meetme eesmärk on suurendada investeeringut 1 – Fotogalvaanika kasutuselevõtt komponendis 2.3 (üleminek puhtamatele energiaallikatele).

Meetme laiendatud osa koosneb fotogalvaaniliste elektrijaamade ülesseatud võimsusest.

Reform 1. Taastuvenergiale loa andmise menetluste lihtsustamine

Reformiga kaotatakse nõue saada ehitusluba, elektrienergia tootmise litsents ja tsoonideks jaotamise otsus taastuvenergiakäitistele, mille installeeritud koguvõimsus on kuni 50 kW, samuti kaotatakse võrguga ühendamise luba kuni 10 kW käitistele.

Reformiga lihtsustatakse üle 1 MW installeeritud võimsusega taastuvenergiat tootvatele käitistele loa andmise menetlust. Kõnealuseid rajatisi käsitatakse avalikku huvi pakkuvatena ja nende suhtes kohaldatakse eeliskohtlemist seoses tsoonideks jaotamise lubade ja ehituslubadega.

Reform viiakse lõpule 31. märtsiks 2023.

Reform 2. Kiirendama taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu

Meetme eesmärk on kiirendada taastuvate energiaallikate loamenetlust ja hõlbustada agrofotogalvaaniliste süsteemide kasutuselevõttu. Reform seisneb õigusraamistiku läbivaatamises, kehtestades loamenetluse eri etappidele diferentseeritud ja siduvad maksimumtähtajad ning võimaldades agrofotogalvaanika paigaldamist.

Reform 3. Võrguga liitumise protsessi prognoositavuse, läbipaistvuse ja kättesaadavuse parandamine

Reformi eesmärk on optimeerida olemasoleva elektrivõrgu võimsuse kasutamist ning hõlbustada taastuvate energiaallikate ühendamist võrguga ja omatarbeks toodetud energia tarbimist.

Allmeede 1: Suurendada võrguga liitumise menetluse läbipaistvust

Meetme eesmärk on suurendada võrguga liitumise menetluse läbipaistvust.

Reform hõlmab regulatiivseid muudatusi, et kõrvaldada võrguga liitumise protsessi takistused, kehtestades siduvad tähtajad võrguga liitumise menetlustele, regulatiivseid muudatusi, et lahendada olemasoleva võimsuse ülebroneerimisega seotud probleemid, ning läbipaistvuskaardi avaldamist kolme piirkondliku jaotusvõrguettevõtja veebisaidil võrguga liitumise võimsuse kohta.

Allmeede 2: Regulatiivsed stiimulid elektrivõrguettevõtjatele võrgu paindlikkuse suurendamiseks

Meetme eesmärk on kehtestada elektrivõrguettevõtjatele regulatiivsed stiimulid võrgu paindlikkuse suurendamiseks. Reform seisneb jaotusvõrguettevõtjate/põhivõrguettevõtjate investeeringuid ja tariife reguleeriva õigusraamistiku läbivaatamises.

EE.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
299	Investeering 1. Piirkondlike jaotussüsteemide ajakohastamine ja digiteerimine	Siht	Investeeringud jaotusvõrkudesse		MW	0	1 989	1. kv	2026	Vähemalt 1 989 MW kumulatiivset lisavõimsust jaotusvõrkudele. Eespool nimetatud mahutavuse nõuetele vastavuse tõendamiseks tuleb esitada sõltumatu inseneri koostatud tehniline aruanne.
300	Investeering 2. Laiendatud meede: Uute fotogalvaaniliste energiaallikate arendamine	Siht	FVE allikate installeeritud võimsus		MWp	270	494,7	4. kv	2025	224,7 MWp FVE ülesseatud võimsust.
301	Reform 1: Taastuvenergiale loa andmise menetluste lihtsustamine	Eesmärk	Muudetud õigusakti jõustumine	Seaduse jõustumisele viitav säte				3. kv	2023	Õigusakte muudetakse, et: -kaotada nõue saada ehitusluba, elektrienergia tootmise litsents ja tsoonideks jaotamise luba taastuvenergiakäitistele, mille installeeritud koguvõimsus on kuni 50 kW, ning kaotada võrguga ühendamise luba kuni 10 kW käitistele -kiirendada ja lihtsustada vähemalt 1 MW ületavate käitiste loamenetlust (ehitusluba, tsoonideks jaotamise luba) ja võrguühendust.
302	Reform 2: Taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu kiirendamine	Eesmärk	Muudetud õigusaktide jõustumine	Seaduse jõustumisele viitav säte				3. kv	2024	Õigusakte muudetakse, et: Kehtestada diferentseeritud ja siduvad maksimumtähtajad menetluse kõigi asjakohaste etappide jaoks vastavalt suutlikkusele. Kogu loamenetlus (sealhulgas võrguühendus) ei tohi kesta kauem kui kaks aastat 150 kW taastuvenergiakäitiste puhul ja üks aasta alla 150 kW taastuvenergiakäitiste puhul. Kuni 100 kW võimsusega tehisrajatiste päikeseenergiaseadmete puhul ei tohi loamenetlus kesta üle ühe kuu.
349	Reform 2. Taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu kiirendamine	Eesmärk	Muudetud õigusaktide jõustumine	Seaduse jõustumisele viitav säte				2. kv	2025	Õigusakte muudetakse, et: -Võtta kasutusele agrofotogalvaanika määratlus. -Määrata kindlaks nende paigaldamise ja käitamise tingimused ja tehnilised parameetrid, sealhulgas põllumajanduskultuuride liigid, millele võib paigaldada agrofotogalvaanikaseadmeid. -Lubada paigaldada põllumajandusmaale fotogalvaanilisi süsteeme, ilma et oleks vaja maad põllumajandusmaa fondist eemaldada, tingimusel et säilitatakse samaaegne põllumajanduslik kasutus ja põllumajanduslik liik.
304	Reform 3 – allmeede 1 Suurendada võrguga liitumise menetluse läbipaistvust	Eesmärk	Seadusandlike ja menetluslike muudatuste jõustumine	Seaduse ja dekreetide säte, mis viitab seaduse või dekreedi jõustumisele				1. kv	2024	Õigusakte muudetakse, et: -Anda jaotusvõrguettevõtjatele õigus tühistada võrguvõimsuse reserveerimine üksnes tehniliste kriteeriumide alusel ja pärast võimsuse mittekasutamise tõendamist. -Jaotusvõrguettevõtja kohustus esitada ühenduse taotlejale kirjalik põhjendus ühendusvõimsuse puudumise kohta ning märkida tulevase ühenduse kuupäev ja tingimused. -Kehtestada eeskirjad kasutamata võimsuste uuesti vabastamiseks. -Tšehhi energeetikasektorit reguleeriv asutus vaatab igas piirkonnas vähemalt iga kuue kuu järel läbi jaotusvõrguettevõtja tehtud võimsuse tühistamise otsuse piisavuse. -Kehtestada võrguga liitumise maksimaalne siduv aeg, mis määratakse kindlaks võrguga liitumise lepingutes. -Lühendada taotlejate ja jaotusvõrguettevõtjate vahelistele lepitusorganitele kaebuse esitamise tähtaegu. -Suurendada võrguga liitumise menetluse läbipaistvust ja aruandekohustust. -Jaotusvõrguettevõtjad (ČEZdi, PREDI, EG.D) avaldavad vähemalt kord kuus veebis teabe uute ühenduste olemasoleva võrguühenduse võimsuse kohta oma tegevuspiirkonnas ning heakskiidetud ja tagasilükatud taotluste anonüümitud koondnõuded. Jaotusvõrguettevõtja/võrguettevõtja annab võrgukasutajatele ka selget ja läbipaistvat teavet nende liitumistaotluste staatuse ja käsitlemise kohta.
305	Reform 3 – allmeede 1 Suurendada võrguga liitumise menetluse läbipaistvust	Eesmärk	Võrguga liitumise taotlusi ja võimsusi käsitleva teabe avaldamine	Interaktiivse kaardi kasutuselevõtmine				1. kv	2024	Interaktiivne kaart avaldatakse kolme piirkondliku jaotusvõrguettevõtja (E.GD, CEZ ja PRE) veebisaitidel ning sellel on esitatud järgmine teave: -iga tegevuspiirkonna kohta teave olemasoleva võrguvõimsuse kohta kesk- ja kõrgepinge korral. -Madalpingetaseme puhul jaama tasandil anonüümitud teave vastuvõetud ja tagasilükatud taotluste kohta (sealhulgas alternatiivsete ühenduslepingute arv), tagasilükatud taotluste anonüümitud põhjused koondtasandil ja jaotusvõrgu muutmise eeldatav kuupäev.
306	Reform 3 – allmeede 1 Suurendada võrguga liitumise menetluse läbipaistvust	Eesmärk	Võrguga liitumise taotlusi ja võimsusi käsitleva teabe avaldamine	Teabe avaldamine võrguvõimsuse kohta kõikidel pingetasemetel				4. kv	2024	Digitaalkaardil esitatakse teave olemasolevate võrguvõimsuste kohta jaotusvõrguettevõtjate kõikidel pingetasemetel, sealhulgas madalpingel.
308	Reform 3 – allmeede 2: Regulatiivsed stiimulid elektrivõrguettevõtjatele võrgu paindlikkuse suurendamiseks	Eesmärk	Energeetikasektorit reguleeriva asutuse otsused					4. kv	2025	Energeetikasektorit reguleeriv asutus: -Võtta vastu hindade reguleerimise metoodika, mis kajastab nii põhivõrguettevõtjate kui ka jaotusvõrguettevõtjate püsi- ja tegevuskulusid, sealhulgas kapitali- ja tegevuskulusid, ning pakub selgeid ja tulemuspõhiseid stiimuleid investeeringuteks võrgu tõhususse, paindlikkusteenustesse ja innovatsiooni (nt digitaliseerimine ja tarbimiskaja). -Nõuda, et jaotusvõrguettevõtjad lisaksid oma võrgu arengukavadesse teabe paindlikkusteenuste, võimaliku tarbimiskaja, energiatõhususe ja energiasalvestusseadmete ressursside kohta, mida jaotusvõrguettevõtja kavatseb süsteemi laiendamise alternatiivina kasutada või millesse ta kavatseb investeerida.

FF. KOMPONENT 7.2. Energiasektori detsentraliseerimise ja digitaliseerimise toetamine (REPowerEU)

Komponendi eesmärk on toetada üleminekut uuele energiasüsteemile, mis põhineb detsentraliseeritud taastuvenergia tootmisel, digiteerimisel ja kodanike suuremal osalusel. Komponent aitab hõlbustada selliste uute tegevuste kasutuselevõttu elektrisektoris nagu salvestamine, koondamine, energia jagamine ja uued kasutusviisid, mis toetavad kogu elektrisüsteemi paindlikkust ja CO2 heite vähendamist.

Komponent toetab riigipõhise soovituse täitmist, et vähendada üldist sõltuvust fossiilkütustest ja nende tarbimist, kiirendades taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu ja hõlbustades nende integreerimist elektrisüsteemi (riigipõhine soovitus 4, 2022).

FF.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 3. Elektriandmekeskus

Meetme eesmärk on võimaldada ja reguleerida elektri jagamist elektriturukorraldajate vahel, suurendada paindlikkust ja integreerida energia salvestamine süsteemi.

Reform seisneb elektrienergia andmekeskuse ja selle funktsioonide loomist käsitleva õigusraamistiku jõustumises.

Reform 1. Energiakogukonnad

Meetme eesmärk on stimuleerida ja hõlbustada taastuvenergiakogukondade loomist. Reform koosneb õigusraamistikust ja stiimulitest energiakogukondadele.

Reform 2. Energia salvestamise ja fossiilkütustega mitteseotud paindlikkuse raamistik

Selle meetme eesmärk on luua paindlikkusteenuste, näiteks energia salvestamise, tarbimiskaja ja agregeerimise arusaadavuse õigusraamistik. Eesmärk on edendada uuenduslike tehniliste, tehnoloogiliste ja tarkvaralahenduste väljatöötamist energiavoogude optimeerimiseks, et tagada taastuvate energiaallikate integreerimine võrku ja võimaldada elektrisüsteemil kohaneda elektritootmise ja -tarbimise varieeruvusega eri ajavahemikes.

Lisaks on reformi eesmärk tagada energiakogukondade, agregaatorite, omatarbeks toodetud tarbijate, aktiivsete tarbijate, energia salvestamise varade, tööstuslike tarbimiskaja osaliste osalemine elektriturul, suurendades samal ajal elektrisüsteemi üldist paindlikkust ja vähendades fossiilkütuste kasutamist.

Reformiga tagatakse, et mittefossiilsete paindlikkuslahenduste turg on avatud kõigile teistest liikmesriikidest pärit osalejatele ega tohi sellist osalemist põhjendamatult piirata.

Õigusaktidega hõlbustatakse turupõhiseid kaubanduslikke investeeringuid energia salvestamisse ja nendega peavad kaasnema täiendavad rahalised toetuskavad, et suurendada energiasalvestusrajatisi.

Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2024.

FF.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
309	Reform 3. Elektriandmekeskus	Eesmärk	Elektriandmete keskuse loomist käsitleva õigusakti jõustumine	Seaduse säte, mis viitab elektriandmekeskuse jõustumisele				1. kv	2024	Elektriandmekeskus on asutatud seadusega ning selle funktsioonid ja kohustused on kindlaks määratud seadusega. Eelkõige teeb EDC järgmist: – registreerib turuosalise taotlusel elektrijagamisega seotud ülekandepunktid ja ülekandepunktid, mis on seotud väljavooluga andmekeskuse teises väljavoolupunktis, ning edastama registreerimisteabe turukorraldajale; – jaotab turuosalise taotlusel ülekandepunktides jagatud elektrienergia osa ja jaotab oma toodetud elektrienergia osa teise turuosalise tarbimiskohas, – töötleb elektriarvestite andmeid, et kaasata elektrijagamine kõrvalekalde hindamisse ja elektrikogusesse, mille eest makstakse elektriturul reguleeritud ja reguleerimata hindu; – annab kauplejatele andmekeskuses salvestatud anonüümitud andmed elektritarbimise punktide ja elektrijaamade ülekandepunktide kohta, sealhulgas muud elektri jagamisega seotud andmed; – edastab turuosalistele ja jaotusvõrguettevõtjatele mõõtmisandmed, milles võetakse arvesse jagatud elektrienergiat. Juurdepääs EDC tehnilistele funktsioonidele peab olema mittediskrimineeriv ja avatud kõigile turuosalistele. Tarbijatel, jaotusvõrguettevõtjatel, elektritarnijatel ja elektriturukorraldajatel on juurdepääs andmetele, millele neil on õigus asjakohaste kohaldatavate õigusaktide alusel.
310	Reform 3. Elektriandmekeskus	Eesmärk	Energiaandmete keskuse töölerakendamine	Energiajagamisega seotud funktsioonide käivitamine				3. kv	2024	Elektriandmekeskus alustab energiajagamisega seotud funktsioonide toimimist (arvestiandmete kogumine ja esitamine, registreerimine ja andmete hindamine energiajagamise eesmärgil).
311	Reform 3. Elektriandmekeskus	Eesmärk	Elektriandmekeskus tehnilise paindlikkuse funktsioonid	Tehnilise paindlikkusega seotud funktsioonid				1. kv	2026	Elektriandmekeskus pakub tehnilise paindlikkusega seotud funktsioone: – mõõtmisandmete kogumine, esitamine ja edastamine; – turu- ja põhiandmete registreerimine ning andmete hindamine elektri salvestamise, elektri jagamise, tehnilise paindlikkuse tagamise ja koondamise eesmärgil; – andmete kogumine ja jagamine tasakaalustamiseks ja võrgu pikaajaliseks kavandamiseks; – võrgu seisundit käsitleva teabe avaldamine võrgu kergliiklussüsteemide kaudu ja tehnilise paindlikkuse aktiveerimise võimalused.
312	Reform 1: Energiakogukonnad	Eesmärk	Energiakogukondi käsitlevate muudetud õigusaktide jõustumine	Seaduse jõustumist näitav säte				1. kv	2024	Kodanike ja taastuvenergiakogukondade jaoks reguleeriva raamistiku loomist käsitlevate õigusaktide jõustumine. Reformiga kehtestatakse stiimulid energiakogukondade arendamiseks ning soodustatakse kollektiivset tootmist ja tarbimist energiakogukonna raamistikus. Reformiga rakendatakse avatud osalemise põhimõtet, sellega ei piirata põhjendamatult kollektiivset omatarbimist ja tootmist ega kehtestada põhjendamatuid piiranguid, mis põhinevad suurusel või geograafial. Taastuvenergiakogukondadel ja kodanikest energiakogukondadel on lubatud tegutseda ka taastuvenergial põhinevas küttes, mitte ainult elektriturul. Reformiga tagatakse, et igal energiajagamises osaleval tarbijal on õigus saada nutiarvesti. Taastuvenergiakogukondadel ja kodanikest energiakogukondadel on õigus saada elektrivarustuse mõõtmisandmeid, mõõtmisandmeid, võttes arvesse energiakogukonnas jagatud elektrienergiat ja hinnatud andmeid.
313	Reform 1: Energiakogukonnad	Eesmärk	Eduaruanne IT-taristusse investeerimise kohta	Aruande avaldamine				4. kv	2024	Aruande avaldamine, milles hinnatakse jaotusvõrguettevõtjate tehtud investeeringuid mõõtmis- ja arveldussüsteemidesse, IT-taristusse ning lünki ja tulevasi investeerimisvajadusi energiajagamise tagamiseks. Aruande koostab sõltumatu kolmas isik.
314	Reform 1: Energiakogukonnad	Eesmärk	Suunised energiakogukondade kohta	Avaldamine ministrite veebisaidil				1. kv	2026	Suunised ja näidisdokumendid energiakogukondade seaduslikuks loomiseks avaldatakse ministrite veebisaidil.
315	Reform 2: Energia salvestamise ja fossiilkütustega mitteseotud paindlikkuse raamistik	Eesmärk	Raport mittefossiilse paindlikkuse vajaduse kohta	Aruande avaldamine tööstusministeeriumi veebisaidil				3. kv	2024	Tulevikku suunatud aruande avaldamine süsteemi paindlikkuse vajaduse hindamise ja potentsiaali kohta, mis hõlmab viieaastast ajavahemikku. Aruandes hinnatakse ja tehakse kindlaks turu mittefossiilse paindlikkuse takistused ning pakutakse välja asjakohased leevendusmeetmed. Aruandes määratakse kindlaks ka asjakohased rahastamisvahendid ja -allikad, et toetada mittefossiilse paindlikkuse kasutuselevõttu avaliku või erasektori allikate kaudu. Aruande koostab sõltumatu kolmas isik.
316	Reform 2: Energia salvestamise ja fossiilkütustega mitteseotud paindlikkuse raamistik	Eesmärk	Seadusandlike muudatuste jõustumine	Seaduse jõustumisele viitav säte				4. kv	2024	Selliste õigusaktide jõustumine, millega kehtestatakse energia salvestamist, koondamist, aktiivseid tarbijaid ja tööstuslike tarbimiskaja osaliste osalemist energiaturul reguleeriv raamistik. Muudetud õigusaktid hõlmavad järgmist: ·Paindlikkuse kontseptsioon, mis võimaldab selliseid teenuseid nagu salvestamine, nõudluse koondamine ja tarbimiskaja; ·Energiasalvestusvarade haldurite ja energiavahendajate kauplemislitsents energiaturul osalemiseks; ·energia salvestamise varade käitaja ja nõudluse vahendaja õiguste ja kohustuste määratlemine võrreldes teiste turuosalistega; ·aktiivse tarbija õigus ja eeskirjad hoiustamisvara haldamiseks; ·energiasalvestusvahendite koondamist ja käitamist käsitlevate lepingute sätted; ·topeltmaksustamise välistamine (seoses elektriga võrgust, seejärel tagasi võrku tarnimisega ja lõpptarbija poolt tarbitud elektrienergiaga). ·Energiakogukondade ja oma tarbeks toodetud kollektiivsete tarbijate osalemise tingimused agregeerimises, salvestamises, elektrienergia jaotamises ja elektritootmises.
317	Reform 2: Energia salvestamise ja fossiilkütustega mitteseotud paindlikkuse raamistik	Eesmärk	Paindlikkuse tegevuskava avaldamine	Tegevuskava vastuvõtmine valitsuse poolt				4. kv	2024	Tegevuskavas määratakse kindlaks mittefossiilse paindlikkuse arendamise prioriteedid ja mittefossiilse paindlikkuse, sealhulgas tarbimiskaja ja energia salvestamise eesmärk järgmiseks kümneks aastaks. Tegevuskavas esitatakse investeeringute trajektoor kindlakstehtud potentsiaali saavutamiseks, sätestatakse riiklik rahastamine ning määratakse kindlaks sobivad erasektori rahastamisallikad, et toetada paindlikkus- ja salvestustehnoloogiat, sealhulgas ajakava.

GG. KOMPONENT 7.3. Renoveerimislaine alase nõuande põhjalik reform Tšehhi Vabariigis (REPowerEU)

Tšehhi kava selle osa eesmärk on ühtlustada renoveerimisprojektide ettevalmistamist, suurendada eksperditeadmisi ja suutlikkust energiatõhusa renoveerimise valdkonnas, suurendada teadlikkust energiaostuvõimetusest ja kättesaadavatest lahendustest ning suurendada elamute renoveerimisprojektide arvu ja kvaliteeti.

Komponent toetab riigipõhise soovituse täitmist, et suurendada kaugküttesüsteemide ja hoonete energiatõhusust, stimuleerides põhjalikku renoveerimist ja taastuvaid soojusallikaid (riigipõhine soovitus 4 2022).

GG.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1. Ühtsed kontaktpunktid energiakogukondadele ja energiatõhusaks renoveerimiseks

Meetme eesmärk on hinnata kolme piirkondliku ühtse kontaktpunkti katselist toimimist, mis annavad kodumajapidamistele, ettevõtetele ja avalikule sektorile nõu energiatõhusaks renoveerimise kohta. Reform koosneb uuringust, milles võetakse arvesse saadud kogemusi ja soovitatakse järelmeetmeid piirkondlike ühtsete kontaktpunktide toimimiseks.

Reform 2. Nõustamissüsteemi andmed ja metoodilised suunised ja koolitused

Meetme eesmärk on suurendada suutlikkust kvaliteetsete energiatõhusa renoveerimise projektide ettevalmistamiseks. Reformid seisnevad andmete ja metoodiliste suuniste koostamises energiatõhusaks renoveerimise nõustamisteenuste jaoks ning energiatõhusaks renoveerimise spetsialistidele koolituste korraldamises.

Investeering 1. Nõustamisteenuste osutamine kodumajapidamistele, ettevõtetele ja avalikule sektorile

Meetme eesmärk on suurendada kodumajapidamiste energiatõhusate renoveerimisprojektide arvu ja kvaliteeti. Investeering hõlmab muu hulgas nõustamistuge, energiajuhtimissüsteemide väljapakkumist ja kohalike energiakontseptsioonide väljatöötamist vähemalt 109 000 kodumajapidamisele, ettevõttele ja avalikule sektorile.

Investeering 2. Elamute energiatõhususe parandamine

Selle meetme eesmärk on suurendada investeeringut 1 – Hoonete renoveerimine ja taaselustamine energiasäästu saavutamiseks komponendis 2.5 (hoonete renoveerimine ja õhukaitse).

Investeering koosneb kodumajapidamiste tarbimise vähendamise projektidest.

GG.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber		Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
						Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
318		Reform 1. Ühtsed kontaktpunktid energiakogukondadele ja energiatõhusaks renoveerimiseks	Eesmärk	Energiavaldkonna ühtne kontaktpunkt	Ühtse kontaktpunkti tegevuse alustamine				4. kv	2024	Sellise ühtse kontaktpunkti loomine ja kasutuselevõtmine, mis pakub tehnilist tuge, hõlbustab juurdepääsu varajasele rahastamisele (lepingute sõlmimisele või seadmetesse investeerimisele) ja energiakogukonna loomiseks vajalikule teabele. Ühtne kontaktpunkt annab suuniseid õiguslike nõuete kohta ja näidisdokumente, et aidata litsentsimis- ja loamenetlusi. Ühtne kontaktpunkt pakub kodumajapidamistele, ettevõtetele ja avalikule sektorile toetust ja nõu energiatõhusaks renoveerimiseks.
319		Reform 1. Ühtsed kontaktpunktid energiakogukondadele ja energiatõhusaks renoveerimiseks	Eesmärk	Hindamisuuringud	Hindamisuuringud				4. kv	2025	Hindamisuuringu esitamine kolme piirkondliku ühtse kontaktpunkti katselise toimimise kohta
320		Reform 2. Nõustamissüsteemi andmed ja metoodilised suunised ja koolitused	Eesmärk	Arvutusvahend ja metoodilised suunised on koostatud	Arvutusvahend ja metoodilised suunised				2. kv	2025	Koostatakse arvutusvahend(id) ja metoodilised suunised energiatõhusaks renoveerimiseks. Metoodilised suunised sisaldavad moodulit, mis käsitleb energiaostuvõimetust ja seda, kuidas nõustada vähekaitstud leibkondi.
321		Reform 2. Nõustamissüsteemi andmed ja metoodilised suunised ja koolitused	Siht	Koolitatud spetsialistide arv		Koolitatud spetsialistide arv	0	100	2. kv	2025	Energiatõhusaks renoveerimiseks koolitatakse vähemalt 100 spetsialisti.
322		Investeering 1. Nõustamisteenuste osutamine kodumajapidamistele, ettevõtetele ja avalikule sektorile	Siht	Nõustamisteenuste osutamine kodumajapidamistele, ettevõtetele ja avalikule sektorile		Arv	0	109 000	4. kv	2025	Nõustamissüsteem osutab nõustamisteenuseid vähemalt 109 000 kodumajapidamiste, ettevõtete või avaliku sektori projektile.
350	Investeering 2. Elamute energiatõhususe parandamine	Siht	Energiatarbimise vähendamine		Energiasääst teradžaulides aastas	1 900	2 150	4. kv	2025	Projektidega vähendatakse primaarenergia tarbimist hinnanguliselt kokku vähemalt 250 TJ aastas. Maagaasil töötavaid katlaid ei toetata.

HH. KOMPONENT 7.4. Koolide kohanemine – roheliste oskuste ja kestlikkuse edendamine ülikoolides (REPowerEU)

See Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava komponent aitab lahendada probleeme, mis on seotud haridussüsteemi rohepöördega, eelkõige edendades roheliste oskuste arendamist üliõpilaste ja kogu elanikkonna seas. Selle eesmärgi saavutamiseks vaadatakse läbi avalik-õiguslike ülikoolide õppekavad, sealhulgas vaadatakse läbi olemasolevad õppekavad ja luuakse uued programmid, ning tehakse üldsusele kättesaadavaks elukestva õppe kursuste pakkumine. Kõik selle meetme raames läbi vaadatud või loodud programmid peavad toetama keskkonnahoidlikke oskusi ning neil peavad olema selgelt määratletud õpitulemused kestlikkuse, kliimamuutuste, keskkonnakaitse ja bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas, võttes nõuetekohaselt arvesse keskkonna-, sotsiaal- ja majandusaspekte. Komponendi eesmärk on ka toetada riiklikke ülikoole nende keskpikkade ja pikaajaliste strateegiate väljatöötamisel keskkonnahoidlike oskuste hariduse valdkonnas ning uute või kohandatud õppeprogrammidega seotud strateegiliste partnerluste loomisel kolmandate isikutega. Selle komponendi lõppeesmärk on kohandada haridust tööturu muutuvate vajadustega, tegeleda pädevate ekspertide puudusega rohe- ja energiasektoris ning tagada pikaajaline tööalane konkurentsivõime.

HH.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1. Ülikoolide ümberkujundamine tööturu muutuvate vajadustega kohanemiseks

Meetme eesmärk on kohandada riiklike ülikoolide õppepakkumisi vastavalt tööturu kasvavale vajadusele ekspertide järele rohepöördega seotud valdkondades. Reform seisneb vähemalt 20 õppeprogrammi akrediteerimises.

Investeering 1. Kestlikud ja rohelised üleminekustrateegiad

Meetme eesmärk on toetada riiklikke ülikoole kestlikule ja rohelisele majandusele ülemineku strateegiate väljatöötamisel. Vähemalt 20 avalik-õiguslikku ülikooli kiidavad heaks kestliku ja keskkonnahoidliku ülemineku strateegia, milles määratakse kindlaks ülikoolide lühi- ja keskpika perioodi visioon, prioriteedid ja eesmärgid rohepöörde, sealhulgas roheoskuste alase hariduse valdkonnas.

Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Investeering 2. Strateegiliste partnerluste loomine

Selle investeeringu eesmärk on toetada riiklikke ülikoole keskkonnahoidlike oskuste alase haridusega seotud strateegiliste partnerluste loomisel kolmandate isikutega, näiteks ettevõtete, teadusasutuste või sotsiaalsete organisatsioonidega. Selle eesmärk on parandada reformi 1 alla kuuluvate uute või kohandatud õppekavade kvaliteeti ja asjakohasust, võimaldades ülikoolidel kaasata praktikud uute kursuste kavandamisse. Luuakse vähemalt 20 strateegilist partnerlust.

Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

HH.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
325	Reform 1. Ülikoolide ümberkujundamine tööturu muutuvate vajadustega kohanemiseks	Eesmärk	Programmi käivitamine ülikoolide ümberkujundamise toetamiseks					4. kv	2023	Käivitatakse projektikonkurss, millega toetatakse ülikoolide kohanemist tööturu muutuvate vajadustega, edendades keskkonnasäästlike oskuste arendamist õppekavades. Eesmärk on luua vähemalt 20 uut õppeprogrammi, lisada olemasolevatele õppekavadele vähemalt 50 uut kursust ja luua vähemalt 20 elukestva õppe kursust.
326	Reform 1. Ülikoolide ümberkujundamine tööturu muutuvate vajadustega kohanemiseks	Siht	Õppeprogrammide akrediteerimine		Õppeprogrammid	0	20	1. kv	2026	Akrediteeritakse vähemalt 20 uut õppeprogrammi (bakalaureuse-, magistri- ja/või doktoriõpe).
327	Investeering 1. Kestlikud ja rohelised üleminekustrateegiad	Siht	Uute või laiendatud kestliku ja keskkonnahoidliku ülemineku strateegiate heakskiitmine avalik-õiguslikes ülikoolides		Strateegiad	0	20	4. kv	2024	Vähemalt 20 riiklikku ülikooli kiidavad heaks uued või laiendatud kestliku ja keskkonnahoidliku ülemineku strateegiad. Strateegiates sõnastatakse visioon, prioriteetsed valdkonnad ja eesmärgid, mis on vajalikud, et toetada ülikoolide rohepööret lühikeses ja keskpikas perspektiivis, sealhulgas keskkonnahoidlike oskuste haridust.
328	Investeering 2. Strateegiliste partnerluste loomine	Siht	Strateegiliste partnerluste loomine avalik-õiguslike ülikoolide poolt		Strateegilised partnerlused	0	20	4. kv	2024	Riiklike ülikoolide ja keskkonnahoidlike oskuste alast haridust arendava kolmanda isiku vahel luuakse 20 strateegilist partnerlust.

II. KOMPONENT 7.5 Maanteetranspordi CO2 heite vähendamine (REPowerEU)

Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava selles komponendis käsitletakse vajadust vähendada transpordisektori CO2 heidet, võttes Tšehhis kasutusele heiteta sõidukid ja taristu, et valmistuda fossiilkütuste kasutamise kiireks järkjärguliseks kaotamiseks maanteetranspordis.

Komponendi eesmärk on suurendada eri liiki heiteta sõidukite kasutuselevõttu Tšehhis ning soodustada investeeringute ja reformide kaudu laadimis- ja vesinikutankimistaristu arendamist.

See komponent on seotud 2022. aasta riigipõhise soovituse nr 4 rakendamisega, milles rõhutatakse vajadust vähendada fossiilkütuste kasutamist ja sõltuvust fossiilkütuste impordist riigis. Selles osas käsitletakse riigipõhiseid soovitusi, eelkõige püüdes vähendada fossiilkütuste kasutamist Tšehhi transpordisüsteemis. See komponent on samuti seotud 2023. aasta riigipõhise soovituse nr 4 rakendamisega, milles rõhutatakse vajadust edendada heiteta sõidukite kasutuselevõttu ning suurendada suure läbilaskevõimega laadimis- ja tankimistaristu kättesaadavust uute reformide kaudu, et luua soodsad tingimused sõidukite ja taristu kasutuselevõtuks ning kõrvaldada olemasolevad tõkked.

II.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1. Keskkonnahoidliku liikuvuse riiklik tegevuskava ja heitevaba liikuvuse kasutuselevõtu eesmärgid

Meetme eesmärk on luua tee üleminekuks keskkonnahoidlikule transpordile ja heitevabale liikuvusele. Reform seisneb puhta liikuvuse riikliku tegevuskava ja heiteta sõidukite eesmärgi vastuvõtmises.

Reform 2. Maksumeetmed heitevaba liikuvuse toetamiseks

Reformi eesmärk on kohandada Tšehhi maksuraamistikku, et luua soodne keskkond heiteta maanteesõidukite kasutuselevõtuks eraettevõtetes. Reformiga täiendatakse komponendi 2.4 investeeringuid nr 4 ja toetatakse vajadust veelgi stimuleerida heiteta sõidukite laialdasemat kasutuselevõttu kooskõlas reformiga 1. Meetmega vaadatakse läbi tulumaksuseadus, et muuta ametiautode mitterahalist soodustust, nähes ette kõrgema maksustamistaseme nii tavakütusel töötavatele kui ka vähese heitega sõidukitele (alla 50 g CO2/km), kehtestades samal ajal heiteta sõidukitele madalama maksustamistaseme, mis annab eelise heiteta sõidukitele. Reformi eesmärk on anda oluline eelis nii tööandjatele kui ka töötajatele, kes valivad heitevabad sõidukid.

Reformiga nähakse eraettevõtetele ette ka maksusoodustus kiirendatud amortisatsiooni näol kõigi heiteta sõidukite (kategooriad M1, N1, N2, N3) puhul. Meetmetega muudetakse tulumaksuseadust, et tagada kiirendatud amortisatsiooni võimalus üksnes heiteta sõidukite puhul kuni vähemalt 2027. aastani. Reformi eesmärk on motiveerida ettevõtjaid omandama uusi heiteta sõidukeid, kiirendades seeläbi ettevõtete sõidukipargi keskkonnasäästlikumaks muutmist.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Reform 3. Taastuvallikatest toodetud vesinikku käsitleva õigusraamistiku parandamine

Meetme eesmärk on toetada Tšehhi vesinikumajandust. Reform seisneb Tšehhi vesinikustrateegia ajakohastamises, et paremini reageerida Tšehhi vesinikumajanduse praegustele probleemidele ja tingimustele, ning seadusandlike meetmete vastuvõtmises vesiniku õigusraamistiku reformimiseks.

Reform 4. Heitevaba alternatiivkütuste taristu eeltingimused

Meetme eesmärk on lihtsustada laadimispunktide ja vesinikutankimistaristu ehitamist, loamenetlust ja käitamist. Reform seisneb selliste meetmete vastuvõtmises, millega toetatakse laadimispunktide ja vesinikutankimistaristu kasutuselevõttu.

Reform 5. Heitevaba liikuvuse stimuleerimine teemaksukleebise maksumuse ja struktuuri muutmise kaudu

Reformi eesmärk on luua märkimisväärne stiimul heiteta maanteesõidukite, nimelt sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite kasutuselevõtuks. Reformi eesmärk on muuta teemaksukleebise tasusid ja kulustruktuuri, et tõsta tavapäraste sõidukite teemaksukleebise tasude hinda, säilitades samal ajal kehtiva erandi üksnes heiteta sõidukitele. Reformi tulemusel suureneb tavakütusel töötavate M1- ja N1-kategooria sõidukite iga-aastane teemaksukleebis vähemalt 50 % võrreldes 2022. aasta lähtetasemega.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Investeering 1. Laiendatud meede: Abi sõidukite ostmiseks – heiteta sõidukid eraettevõtjatele

Investeeringu eesmärk on laiendada samanimelise komponendi 2.4 (investeering 4) olemasolevat meedet. Investeering seisneb heiteta autode ja kaubikute arvu suurendamises eraettevõtjate ja füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks.

II.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
329	Reform 1. Keskkonnahoidliku liikuvuse riiklik tegevuskava ja heitevaba liikuvuse kasutuselevõtu eesmärgid	Eesmärk	Keskkonnahoidliku liikuvuse riikliku tegevuskava läbivaatamine	Keskkonnahoidliku liikuvuse riikliku tegevuskava läbivaatamise vastuvõtmine valitsuse poolt				2. kv	2024	Valitsus võtab vastu keskkonnahoidliku liikuvuse riikliku tegevuskava läbivaatamise, määrates kindlaks viisi, kuidas Tšehhi Vabariik saaks kiirendada heitevaba liikuvuse kasutuselevõttu ning asjakohase laadimis- ja vesinikutankimistaristu kasutuselevõttu. Tegevuskava peab olema kooskõlas asjakohaste ELi õiguslike nõuetega (nt alternatiivkütuste taristu määrus, taastuvenergia direktiiv, keskkonnasõbralike sõidukite direktiiv, üleeuroopalise transpordivõrgu määrus) ning Tšehhi riikliku energia- ja kliimakavaga ning riikliku õhusaaste kontrolli programmiga. Tegevuskavas määratakse kindlaks konkreetsed eesmärgid Tšehhis registreeritud heiteta sõidukite arvu suurendamiseks vastavates kategooriates (M1-kategooria sõiduautod, N1 – väikesed tarbesõidukid; N2 ja N3 – raskeveokid UNECE standardite alusel), mis tuleb täita 31. detsembriks 2025 ja 31. detsembriks 2030. Heiteta sõidukite registreerimise sihteesmärgid 2025. aastaks kajastavad nõuet suurendada vastavates sõidukikategooriates registreeritud heiteta sõidukite arvu vähemalt 70 % võrreldes 2022. aasta lähtetasemega. Tegevuskavas määratakse kooskõlas alternatiivkütuste taristu määruse asjakohaste õiguslike nõuetega kindlaks laadimistaristu ja vesinikutanklate konkreetsed eesmärgid. Tegevuskava sisaldab loetelu meetmetest, millega pakutakse rahalisi ja fiskaalstiimuleid, et veelgi stimuleerida heiteta sõidukite ja taristu kasutuselevõttu. Tegevuskavas esitatakse ka loetelu lisameetmetest, mille eesmärk on luua soodne keskkond laadimistaristu ja vesinikutanklate kasutuselevõtuks ja käitamiseks, eelkõige lihtsustades asjaomase taristu ehitamist, lubade andmist ja käitamist. Tegevuskava eelnõu osas konsulteeritakse enne selle viimistlemist asjaomaste sidusrühmadega, nagu tööstuse esindajad ja valitsusvälised organisatsioonid.
330	Reform 1. Keskkonnahoidliku liikuvuse riiklik tegevuskava ja heitevaba liikuvuse kasutuselevõtu eesmärgid	Siht	Registreeritud heiteta sõidukite arvu suurendamine		Protsent	0	70 %	2. kv	2025	Sihttase tähendab vastavates sõidukikategooriates (M1 – sõiduautod, N1 – väikesed tarbesõidukid) registreeritud heiteta sõidukite arvu minimaalset protsentuaalset suurenemist; N2 ja N3 – raskeveokid UNECE standardite alusel) Tšehhis 31. detsembriks 2024 võrreldes 2022. aasta lähtetasemega.
332	Reform 2. Maksumeetmed heitevaba liikuvuse toetamiseks	Eesmärk	Maksuvabastused heiteta sõidukite kasutuselevõtu edendamiseks eraettevõtetes	Tulumaksuseaduse muudatuste jõustumine				4. kv	2024	Muudetud tulumaksuseaduses sätestatakse kiirendatud amortisatsioon kõigi sõidukikategooriate (M1 – sõiduautod, N1 – väikesed tarbesõidukid; N2 ja N3 – raskeveokid, ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni standardite alusel) ettevõtete sõidukiparkide puhul. Samuti vaadatakse läbi tulumaksuseadus, et muuta ametiautode kavade mitterahalisi soodustusi, mis põhinevad sõiduautode CO2 heite näitajatel. Muudatusega nähakse ette mitterahaliste hüvitiste kavas eristamine heiteta sõidukite ja muud liiki sõidukite vahel, kusjuures heiteta sõidukeid koheldakse kõige soodsamalt. Muudatustega nähakse ette stiimulid nii töötajatele kui ka tööandjatele.
333	Reform 3. Taastuvallikatest toodetud vesinikku käsitleva õigusraamistiku parandamine	Eesmärk	Tšehhi vesinikustrateegia läbivaatamine	Vastuvõtmine valitsuse poolt				2. kv	2024	Tšehhi vesinikustrateegia vaadatakse läbi, et määrata kindlaks eelkõige taastuvallikatest toodetud vesinikul põhineva ökosüsteemi arendamise prioriteedid Tšehhis. Läbivaadatud strateegia põhineb Tšehhi vesinikumajanduse eri segmentide analüüsil ja selles võetakse arvesse asjakohaseid ELi nõudeid. Läbivaatamisel määratakse kindlaks vesiniku tootmise ja kasutamise sihteesmärgid, keskendudes eelkõige taastuvallikatest toodetud vesinikule. Läbivaadatud vesinikustrateegiale lisatakse loetelu esmastest õigusaktidest, teisestest õigusaktidest, tehnilistest normidest ja metoodikatest, mille vastuvõtmine või muutmine on vajalik, et tagada kooskõla vesinikku käsitleva ELi õigusraamistikuga, eelkõige taastuvenergia direktiiviga, ning luua tingimused Tšehhi vesiniku ökosüsteemi arendamiseks. Loetelu sisaldab selliste meetmete vastuvõtmise või muutmise eeldatavat soovituslikku ajakava. Läbivaatamine hõlmab ka tegevuskava, mille eesmärk on määrata vesiniku ökosüsteemi eri segmentide jaoks kindlaks avaliku sektori rahastamise prioriteedid ja määrata kindlaks asjaomaste rahastamiskonkursside algatamise ajakava. Läbivaadatud vesinikustrateegia sisaldab ka hinnangut ja trajektoori vesinikutarnijatele ja vesinikutanklate käitajatele, et tarnida taastuvallikatest toodetud vesinikku Tšehhi vesinikutanklates. Eelkõige seatakse trajektooriga Tšehhi vesinikutanklatele eesmärk tarnida kumulatiivselt taastuvallikatest toodetud vesinikku kooskõlas taastuvenergia direktiivi allsihid ning tagatakse, et üldiste grupierandi eeskirjade alusel toetust saanud vesinikutanklad tarnivad taastuvallikatest toodetud vesinikku üksnes alates 2035. aastast.
334	Reform 3. Taastuvallikatest toodetud vesinikku käsitleva õigusraamistiku parandamine	Eesmärk	Vesiniku kasutuselevõttu toetavad õigusaktid	õigusaktide jõustumine				2. kv	2025	Esmased või teisesed õigusaktid jõustuvad selleks, et: -määratleda puhas vesinik ning vesiniku ja maagaasi segud gaasina energiaseaduse alusel; -kehtestada maagaasivõrgu maksimaalne lubatud vesinikusisaldus ja täpsustada kõrge puhtusastmega vesiniku kvaliteediparameetrid; -ajakohastada gaasisüsteemiga ühendamise nõudeid, et need hõlmaksid ka vesinikku; ning -muuta gaasi mõõtevahendite kohustuslikku kontrolli käsitlevaid eeskirju nii, et need hõlmaksid vesinikku.
335	Reform 4. Heitevaba alternatiivkütuste taristu eeltingimused	Eesmärk	Sooduskohtlemine selliste kütusetarnijate registreerimisel, kellel on lubatud vesinikku müüa	Seadusemuudatuste jõustumine				2. kv	2025	Jõustuvad muudatused, millega eelistatakse vesinikutanklaid tavapärastele tanklatele, andes neile registreerimisel vabastuse kütusetarnijate tagatisrahast.
336	Reform 4. Heitevaba alternatiivkütuste taristu eeltingimused	Eesmärk	Elektrisõidukite laadimisjaamade ja vesinikutanklate kasutuselevõtu toetamine	Täiendavate meetmete vastuvõtmine				4. kv	2025	Selle eesmärgi saavutamiseks võetakse vastu täiendavad õigusaktid, tehnilised normid ja metoodikad, et hõlbustada laadimispunktide ja vesinikutanklate kasutuselevõttu. Samuti jõustuvad kõik vastuvõetud õigusaktid.
337	Reform 5. Heitevaba liikuvuse stimuleerimine maanteede teemaksukleebise muutmise kaudu	Eesmärk	Teemaksukleebise kulude läbivaatamine	Maanteeseaduse muudatuse jõustumine				4. kv	2024	Maanteeseaduse muudatuste jõustumine, et muuta alla 3,5-tonniste sõidukikategooriate (M1-sõiduautod, N1 – ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni standarditel põhinevad väikesed tarbesõidukid) teemaksukleebise tasusid ja teemaksukleebise kulustruktuuri vastavalt nende CO2 heite näitajatele. Muudatustega tagatakse maksumäärade diferentseerimine tavaliste ja vähese heitega sõidukite puhul, mille CO2 heide on alla 50 g CO2/km, ning heiteta M1- ja N1-tüüpi sõidukite vahel, kusjuures seda tüüpi heiteta sõidukid on vabastatud teemaksukleebise tasudest. Muudatusega tagatakse ka tavakütusel töötavate M1- ja N1-kategooria sõidukite iga-aastase teemaksukleebise suurendamine vähemalt 50 % võrreldes 2022. aasta lähtetasemega.
338	Investeering 1. Laiendatud meede: Abi sõidukite ostmiseks – heiteta sõidukid eraettevõtjatele	Siht	Komponendi 2.4 sihi 119 suurendamine		Arvu suurenemine	2 900	5 800	2. kv	2025	2 900 heiteta lisaühiku (sõiduautod ja kaubikud) ostmine eraettevõtjatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele.

JJ. KOMPONENT 7.6 Raudteetranspordi elektrifitseerimine (REPowerEU)

Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava selles komponendis käsitletakse jätkuvat vajadust minna Euroopa transpordisektoris üle säästvamatele transpordiliikidele, eelkõige edendades üleminekut raudteetranspordile.

Komponendi eesmärk on suurendada Tšehhi raudteevõrkude elektrifitseerimist ja selle eesmärk on ajakohastada Tšehhi raudteevõrke.

Komponent on seotud 2022. aasta riigipõhiste soovituste nr 4 rakendamisega, eelkõige püüdes vähendada fossiilkütuste kasutamist Tšehhi transpordisüsteemis.

JJ.1 Tagasimaksmatu rahalise toetuse investeeringute kirjeldus

Investeering 1. Elektrifitseerimine Brno piirkonnas

Meetme eesmärk on elektrifitseerida Brno piirkonnas raudteeliin, vähendades seeläbi sõltuvust fossiilkütustest kohalikus transpordisüsteemis. Investeering hõlmab projekti „Brno-Zastávka u Brna elektrifitseerimine, 2. etapp“.

JJ.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
339	Investeering 1. Brno piirkonna elektrifitseerimine	Eesmärk	Raudtee elektrifitseerimise projekt „Brno-Zastávka u Brna elektrifitseerimine, 2. etapp“	Projekti heakskiitmine				4. kv	2025	Projekti „Brno Zastávka u Brna elektrifitseerimine, 2. etapp“ jaoks välja antud üleandmisprotokoll ja katsetamisluba.

KK. KOMPONENT 7.7. Keskkonnalubade andmise protsesside lihtsustamine ja taastuvate energiaallikate arendamise valdkondade määratlemine (REPowerEU)

Komponendi eesmärk on lihtsustada taastuvenergiaprojektide keskkonnalubade andmise protsessi ja kiirendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, luues konkreetsed valdkonnad, kus haldus- ja loamenetlusi ühtlustatakse ja lihtsustatakse.

KK.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide kirjeldus

Reform 1. Ühtne keskkonnaalane arvamus

Meetme eesmärk on esitada ühtne keskkonnaalane arvamus ja toetada selle rakendamist Tšehhi ametiasutuste poolt. Ühtse keskkonnaalase arvamuse reformi eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada keskkonnalubade andmise protsessi, sealhulgas taastuvenergiaprojektide puhul, võttes samal ajal arvesse looduse ja maastiku säilitamise keskkonnaalaseid huve ning ELi õigusest tulenevaid nõudeid, samuti keskkonnaasjades üldsuse osalemist ja õiguskaitse kättesaadavust käsitleva rahvusvahelise õiguse nõudeid.

Reformiga kehtestatakse ühtne menetlus, mis hõlmab erinevaid keskkonnaaruandeid, mis on väljastatud valdkondlike keskkonnaalaste õigusaktide alusel ehitusseadusega hõlmatud projektide kohta, ning kui projekti taotleja seda taotleb, ka projektide puhul, mille suhtes kohaldatakse keskkonnamõju hindamise seaduse (nr 100/2001 Coll.) kohast keskkonnamõju hindamist. Reformi tulemuseks on eeldatavasti lühemad keskkonnamõju hindamise protsessid taastuvenergiaprojektide puhul, sealhulgas selliste projektide puhul, mis kuuluvad täieliku kohustusliku hindamis- või sõelumisprotsessi alla.

Rakendamise toetamine seisneb täiendavate töötajate värbamises, et koostada ja rakendada siduvaid metoodilisi suuniseid, et toetada haldusorganeid, keda ühtse keskkonnaalase arvamuse esitamine mõjutab (nt piirkondlikud omavalitsused, omavalitsused). Lisaks tehakse keskkonnamõju hindamise/keskkonnamõju hindamise riikliku infosüsteemi kaudu kättesaadavaks ühtne keskkonnaarvamus projektide kohta.

Meede rakendatakse 2024. aasta detsembriks.

Reform 2. Taastuvenergia kiirendusalad

Meetme eesmärk on toetada tuule- ja päikeseenergia kiirendatud paigaldamist konkreetsetes kohtades, mida nimetatakse taastuvenergia kiirendusaladeks ja mille koguvõimsus on vähemalt 3 000 MW.

Reform seisneb taastuvenergia eelisarendusalade määramise metoodika avaldamises ja õigusraamistiku jõustumises ning haldussuutlikkuse vahendite suurendamises.

KK.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
340	Reform 1. Ühtne keskkonnaalane arvamus	Eesmärk	Ühtse keskkonnaalase arvamuse jõustumine	Seaduse jõustumist näitav säte				3. kv	2023	Ühtset keskkonnaalast arvamust käsitlevate õigusaktide jõustumine. Arvamuses liidetakse keskkonnalubade andmise menetlus siduvaks arvamuseks kõigi ehitusseaduse alusel loa saanud projektide ja keskkonnamõju hindamisele kuuluvate projektide kohta, kui projekti taotleja seda nõuab. Seadust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2024 ehitusseaduses määratletud erikonstruktsiooni suhtes ja alates juulist 2024 muud liiki hoonete suhtes. Õigusaktidega nähakse ette arvamuse esitamise eest vastutavate üksikute asutuste määramine vastavalt eri juhtudele (nt piirkondlikud omavalitsused, laiendatud pädevusega kohalik omavalitsus või keskkonnaministeerium). Samuti nähakse selles ette, et projektide puhul, mille suhtes kohaldatakse keskkonnamõju hindamist, on ühtne keskkonnaarvamus elektrooniliselt kättesaadav KMH/KSH riiklikus infosüsteemis.
341	Reform 1. Ühtne keskkonnaalane arvamus	Siht	Tehniline abi keskkonnalubade andmise menetluste kiirendamiseks ja kvaliteedi parandamiseks		Töötajate arv	0	36	4. kv	2023	Ühtse keskkonnaalase arvamuse reformi rakendamiseks võetakse tööle 36 täistööajaga töötajat.
342	Reform 1. Ühtne keskkonnaalane arvamus	Eesmärk	Meetodite ja vormide avaldamine keskkonnaministeeriumi poolt	Suuniste avaldamine				4. kv	2024	Keskkonnaministeerium avaldab riiklikule haldusele mõeldud metoodilised suunised, mis sisaldavad järgmist: 1) juhised, menetluse vormid, mille puhul keskkonnamõju hindamise siduv arvamus on kombineeritud SEO-ga 2) juhised menetluse jaoks, kui SEO antakse välja eraldi, st kui KMH toimub esimesena ja SEO väljastatakse hiljem. 3) suunised, milles kirjeldatakse juhtimist, struktuurimuutusi, pädevuste jaotust ja suunatakse erinevate riigiasutuste tööd. Metoodika hõlmab ka vorme, sealhulgas SEO rakendust.
343	Reform 2. Taastuvenergia kiirendusalad	Eesmärk	Taastuvenergia kiirendusalade määramise metoodika	Metoodika avaldamine				4. kv	2023	Metoodikaga määratakse kindlaks tuule- ja päikeseenergia arendamiseks sobivate alade valimise ja hindamise ühtsed kriteeriumid. See hõlmab piirkondi, millel on väiksem keskkonnamõju, mis ei ole vastuolus või on väike muude huvidega, piisava tuuleenergia tiheduse, tuule kiiruse, päikesekiirguse ja ülekandesüsteemile juurdepääsu potentsiaaliga piirkondi. Finantsstiimulid, leevendusmeetmed ja kõigile kasulikud lahendused ökosüsteemi teenuste parandamiseks maastikul on osa metoodikale lisatud dokumentidest. Metoodika kehtestatakse koostöös asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas avaliku ja läbipaistva dialoogi kaudu. Keskkonnaministeerium pakub piirkondadele ja omavalitsustele abi- ja teavitusmeetmeid kiirendusaladel.
344	Reform 2. Taastuvenergia kiirendusalad	Eesmärk	Taastuvenergia kiirendusalasid toetav raamistik	Taastuvenergia eelisarendusalade määramist käsitleva õigusakti jõustumine				4. kv	2024	Seadusandliku aktiga kehtestatakse taastuvenergia eelisarendusalade kindlaksmääramise protsess vastavates päikese- ja tuuletehnoloogiate jaoks vajalikes piirkondades. Kiirendusala määratletakse riiklikul, piirkondlikul või kohaliku omavalitsuse tasandil ning see määratletakse nii, et piirkonna taastuvenergiaprojektidel on väike keskkonnamõju. Kiirendusala projekteeritakse vajalikus piirkonnas, mis ise põhineb taastuvate energiaallikate kättesaadavusel ja potentsiaalil, hinnangulisel energianõudlusel ja asjakohase energiataristu kättesaadavusel. Iga piirkond peab sisaldama teavet tuule- ja päikeseenergia pindala (km²) ja hinnangulise installeeritud võimsuse (MW) kohta. Seadusandlike muudatustega kehtestatakse konkreetsed lihtsustatud load taastuvenergia käitistele sellistes taastuvenergia eelisarenduspiirkondades, mille tulemuseks on lihtsamad menetlused ja lühemad tähtajad. Piirkonna tasandil viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine ja kehtestatakse leevendusmeetmete eeskirjad, mis vabastavad piirkonna üksikprojektid individuaalsest keskkonnamõju hindamisest (välja arvatud juhul, kui asjaomase asutuse tehtud kontrolli käigus on tõendeid selle kohta, et üksikul projektil on suure tõenäosusega oluline kahjulik keskkonnamõju). Planeerimise tasandil peab taastuvenergia kiirendusalades osalema üldsus. Õigusaktide muudatustega nähakse ette projekti heakskiitmise meetmed, mis võivad muu hulgas hõlmata finantsosaluse meetmeid.
345	Reform 2. Taastuvenergia kiirendusalad	Siht	Tehniline abi taastuvenergia eelisarendusalade määramiseks		Töötajate arv	0	4,5	4. kv	2024	Taastuvenergia kiirendusalade rakendamiseks võetakse tööle neli täistööajaga töötajat ja poole kohaga töötajaid.
346	Reform 2. Taastuvenergia kiirendusalad	Siht	Taastuvenergia eelisarendusalade määramine		MW	0	3 000	1. kv	2026	Määratakse taastuvenergia eelisarendusalad, mille hinnanguline ülesseatud koguvõimsus tuule- ja päikeseenergia puhul on vähemalt 3 000 MW ja mis hõlmavad vähemalt kaheksat piirkonda.

2. Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu

Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on 8 669 382 126 eurot. REPowerEU peatüki hinnanguline kogukulu on 735 490 178 eurot.

2. JAGU. RAHALINE TOETUS

Rahaline toetus

Artikli 2 lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.

1.1.Esimene osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
172	C 3.1: Innovatsioon hariduses digiülemineku kontekstis – Investeering 2: Digiseadmed koolidele	Siht	Koolide poolt kaugõppeks ostetud digiseadmete arv
72	C 1.6: Ehitusprotsessi kiirendamine ja digitaliseerimine – Reform 1: Uue ehitusseaduse ja detailplaneeringu seaduse rakendamine praktikas	Eesmärk	Uue ehitusseaduse jõustumine
134	C 2.6: Looduskaitse ja kliimamuutustega kohanemine – Investeering 2: Väikesed vooluveekogud ja veehoidlad	Eesmärk	Põllumajandusministeeriumi esitatud loetelu projektidest, mida toetatakse investeeringu 2 raames
168	C 3.1: Innovatsioon hariduses digiülemineku kontekstis – Reform 1: Õppekavade reform ja IT-hariduse tugevdamine	Eesmärk	Digitaalset kirjaoskust ja arvutuslikku mõtlemist tugevdavate uute õppekavade heakskiitmine
51	C 1.4: Digimajandus ja -ühiskond, innovaatilised idufirmad ja uus tehnoloogia – Investeering 2: Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskus (EDMO)	Eesmärk	Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskuse loomine Kesk- ja Ida-Euroopa jaoks Tšehhi Vabariigis (CEDMO)
102	C 2.2: Energiatarbimise vähendamine avalikus sektoris – Investeering 1: Avalike hoonete energiatõhususe parandamine	Eesmärk	Tööstus- ja kaubandusministeeriumi poolt energiatõhususe meetodil põhinevate tagatud teenuste näidislepingu vastuvõtmine
105	C 2.2: Energiatarbimise vähendamine avalikus sektoris – Investeering 2: Avalike valgustussüsteemide energiatõhususe parandamine	Eesmärk	Programmidokumentide vastuvõtmine tööstus- ja kaubandusministeeriumi poolt seoses avalike tulekustutussüsteemide renoveerimise meetmetega
198	C 4.2: Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga (ČMZRB) kui riikliku arengupanga ettevõtluse ja arengu edendamiseks mõeldud uued kvantiteediinstrumendid – Reform 1. Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga arendamine riikliku arengupangana	Eesmärk	Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga (ČMZRB) keskpika perioodi strateegia vastuvõtmine, mille on heaks kiitnud panga aktsionärid (keda esindavad tööstus-, kaubandus-, rahandus- ja kohaliku arengu ministeeriumid)
199	C 4.2: Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga (ČMZRB) kui riikliku arengupanga ettevõtluse ja arengu edendamiseks mõeldud uued kvantiteediinstrumendid – Reform 1. Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga arendamine riikliku arengupangana	Eesmärk	Uue kvaasiomakapitaliinstrumendi juhtimismudeli väljatöötamine
200	C 4.2: Tšehhi-Moraavia Tagatis- ja Arengupanga (ČMZRB) kui riikliku arengupanga ettevõtluse ja arengu edendamiseks mõeldud uued kvantiteediinstrumendid – Investeering 1: Ettevõtlust toetavate kvaasiomakapitali ja roheliste laenude vahendite uue eelarverea väljatöötamine	Eesmärk	Rahastamisleping Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga kui riikliku arengupangaga (ČMZRB)
203	C 4.3: Korruptsioonivastased reformid – Reform 2: Kohtusüsteemi reform, mille eesmärk on tugevdada õiguslikku raamistikku ja läbipaistvust kohtute, kohtunike, prokuröride ja kohtutäiturite valdkonnas	Eesmärk	Kohtute ja kohtunike seaduse jõustumine
208	C 4.3: Korruptsioonivastased reformid – Reform 5: Kontroll ja audit	Eesmärk	Koordineerimisasutuse haldussüsteemi käsitleva tegevuskava koostamine ja rakendamine, eelkõige seoses huvide konflikti piisava ja süsteemse ennetamisega piirkondliku kriisilahendusfondi kontekstis
211	C 4.3: Korruptsioonivastased reformid – Reform 5: Kontroll ja audit	Eesmärk	Auditistrateegia, millega tagatakse sõltumatu ja tõhus audit riskikapitalifondi rakendamise kohta
212	C 4.3: Korruptsioonivastased reformid – Reform 5: Kontroll ja audit	Eesmärk	Tegeliku tulusaaja mõiste läbivaatamine seoses taaste- ja vastupidavusrahastu kontrollisüsteemiga
223	C 5.1: Suurepärane teadus- ja arendustegevus tervishoiusektoris – Investeering 1: Riiklik teadus- ja arendustegevus; meditsiini ja sellega seotud sotsiaalteaduste prioriteetsete valdkondade arendamise toetamine	Eesmärk	Uue uurimis- ja arendustegevuse toetusprogrammi käivitamine
226	C 5.2: Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamine ning innovatsiooni kasutuselevõtt äritavades – Reform 1. Riikliku koordineerimisrühma loomine tööstusuuringute toetamiseks	Eesmärk	Riikliku koordineerimisrühma loomine tööstusuuringute toetamiseks
236	C 6.2: Riiklik kava onkoloogilise ennetuse ja hoolduse tõhustamiseks – Reform 1: Riiklik onkoloogiline programm	Eesmärk	Tšehhi Vabariigi riiklik onkoloogiline programm aastateks 2022-2030
3	C 1.1: Kodanikele ja ettevõtjatele osutatavad digitaalteenused – Reform 2: E-tervise teenused	Eesmärk	Koostalitlusvõime standardite määratlemine kooskõlas e-tervise Euroopa koostalitlusvõime raamistikuga ja telemeditsiini reguleerivate eeskirjade määratlemine
68	C 1.5: Ettevõtete digitaalne ümberkujundamine – Reform 1. Majanduse digitaliseerimise platvormi loomine	Eesmärk	Majanduse digitaliseerimise platvormi loomine
146	C 2.7: Ringmajandus, ringlussevõtt ja tööstusvesi – Reform 2: Tšehhi ringstrateegia 2040 lõpuleviimine ja rakendamine	Eesmärk	Tšehhi ringstrateegia 2040 lõpuleviimine ja vastuvõtmine keskkonnaministeeriumi poolt
184	C 3.3: Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng – Reform 1: Tööturupoliitika arendamine	Eesmärk	Kolmepoolse ümber- ja täiendõppe komitee loomine
29	C 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – Investeering 4: Tingimuste loomine digitaalseks õigusemõistmiseks	Eesmärk	Andmete haldamise ja kasutamise analüüs justiitssektoris ning andmehoidla kasutuselevõtt
83	C 2.1: Säästev transport – Investeering 1: Kaasaegse tehnoloogia rakendamine raudteeinfrastruktuuris	Eesmärk	1. investeeringu projektide kogumi määratlus
86	C 2.1: Säästev transport – Investeering 2: Raudteede elektrifitseerimine	Eesmärk	2. investeeringu projektide kogumi määratlus
89	C 2.1: Säästev transport – Investeering 3: Keskkonna parandamine (raudteetaristu toetamine)	Eesmärk	3. investeeringu projektide kogumi määratlus
92	C 2.1: Säästev transport – Investeering 4: Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed)	Siht	Suurema ohutusega raudteeülesõidukohtade lõpuleviimine
93	C 2.1: Säästev transport – Investeering 4: Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed)	Siht	Ehitatud jalgrattateed, külgkellad ja takistusteta teed
94	C 2.1: Säästev transport – Investeering 4: Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed)	Siht	Moderniseeritud raudteesildade või tunnelite lõpuleviimine
131	C 2.6: Looduskaitse ja kliimamuutustega kohanemine – Investeering 1: Tulvakaitse	Eesmärk	Tulvakaitse lepingute sõlmimisest teatamine
135	C 2.6: Looduskaitse ja kliimamuutustega kohanemine – Investeering 2: Väikesed vooluveekogud ja veehoidlad	Siht	T1. 50 % väikeste vooluveekogude ja veehoidlate projektide lõpuleviimine
176	C 3.2: Kooliprogrammide kohandamine – Reform 1: Ülikoolide ümberkujundamine uute õppevormidega kohanemiseks ja tööturu muutuvate vajadustega kohanemiseks	Eesmärk	Programmi käivitamine ülikoolide ümberkujundamise toetamiseks
207	C 4.3: Korruptsioonivastased reformid – Reform 5: Kontroll ja audit	Eesmärk	Kõigi lõppsaajate, sealhulgas kõigi tegelikult kasusaavate omanike kohta andmete kogumise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise süsteem (nagu on sätestatud rahapesuvastase direktiivi artikli 3 punktis 6)
209	C 4.3: Korruptsioonivastased reformid – Reform 5: Kontroll ja audit	Eesmärk	Koordineeriva asutuse rakendatavad huvide konflikti vältimise meetmed
210	C 4.3: Korruptsioonivastased reformid – Reform 5: Kontroll ja audit	Eesmärk	Andmekogude süsteem
213	C 4.3: Korruptsioonivastased reformid – Reform 5: Kontroll ja audit	Eesmärk	Suunised huvide konflikti vältimise ja haldamise kohta
214	C 4.3: Korruptsioonivastased reformid – Reform 5: Kontroll ja audit	Eesmärk	Menetlused huvide konflikti vältimiseks kooskõlas finantsmääruse artikliga 61
224	C 5.1: Suurepärane teadus- ja arendustegevus tervishoiusektoris – Investeering 1: Riiklik teadus- ja arendustegevus; meditsiini ja sellega seotud sotsiaalteaduste prioriteetsete valdkondade arendamise toetamine	Siht	Riigihankelepingute sõlmimine vähemalt nelja teadus- ja arenduskonsortsiumiga
		Osamakse summa	1 066 888 563 eurot

1.2.Teine osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
12	C 1.1: Kodanikele ja ettevõtjatele osutatavad digitaalsed teenused – Investeering 2: Avatud andmete ja avaliku andmebaasi arendamine	Siht	Avatud andmete koostajate arvu suurenemine avaliku halduse asutustes, kes avaldavad avatud andmeid riiklikus avatud andmete kataloogis
140	C 2.6: Looduskaitse ja kliimamuutustega kohanemine – Investeering 4: Kliimamuutustele vastupanuvõimelise metsa ülesehitamine	Siht	T1. 12 000 hektari suuruse ala taasmetsastamine amelioratiivsete ja stabiliseerivate puuliikide abil
229	C 5.2: Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamine ning innovatsiooni kasutuselevõtt äritavades – Investeering 3: Abi teadus- ja arendustegevuseks keskkonna valdkonnas	Siht	Teadus- ja arendustegevus keskkonna valdkonnas
15	C 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – Investeering 1: Infosüsteemide arendus	Eesmärk	Süsteemi CzechPOINT 2.0 ja CAAIS rakendamine ja käitamine
16	C 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – Investeering 1: Infosüsteemide arendus	Eesmärk	E-passi (ePasy) ja EVC2 viisasüsteemi edukas ajakohastamine ja käitamine
20	C 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – Investeering 2: E-valitsuse põhiregistrite ja -vahendite arendamine	Eesmärk	Täielikult toimiva tarkvarapõhise andmekeskuse, sealhulgas andmemahutite valmimine.
23	C 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – Investeering 3: Küberturvalisus	Eesmärk	Tšehhi politsei turvateabe ja sündmuste haldamise süsteemi ajakohastamine ning selle kasutuse laiendamine viie täiendava infosüsteemi küberturvalisuse kaitseks
25	C 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – Reform 1: E-valitsuse, küberturvalisuse ja e-tervise toetamise pädevuskeskused	Eesmärk	Komponentides 1.1 ja 1.2 ette nähtud infosüsteemide ja e-valitsuse ökosüsteemi muudatusi rakendavatele asutustele nõustamisteenuseid pakkuvate kolme pädevuskeskuse täielik toimimine
30	C 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – Investeering 4: Tingimuste loomine digitaalseks õigusemõistmiseks	Siht	Videokonverentside korraldamiseks äsja varustatud ja ühendatud videokonverentsiruumide arvu suurenemine kohtusüsteemis.
57	C 1.4: Digimajandus ja -ühiskond, innovaatilised idufirmad ja uus tehnoloogia – Investeering 6: 5G näidisrakendusprojektid linnadele ja tööstuspiirkondadele	Siht	Arukate linnade etalonrakenduste väljatöötamine ja käitamine
90	C 2.1: Säästev transport – Investeering 3: Keskkonna parandamine (raudteetaristu toetamine)	Siht	26 projekti lõpuleviimine eelnevalt kindlaks määratud projektide hulgast
95	C 2.1: Säästev transport – Investeering 4: Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed)	Siht	Moderniseeritud raudteesildade või tunnelite lõpuleviimine
96	C 2.1: Säästev transport – Investeering 4: Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed)	Siht	Suurema ohutusega raudteeülesõidukohtade lõpuleviimine
97	C 2.1: Säästev transport – Investeering 4: Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed)	Siht	Ehitatud jalgrattateed, külgkellad ja takistusteta teed
132	C 2.6: Looduskaitse ja kliimamuutustega kohanemine – Investeering 1: Tulvakaitse	Siht	T1. 15 projekti lõpuleviimine, mille eesmärk on luua vastupanuvõimeline kaitse üleujutuste eest.
150	C 2.7: Ringmajandus, ringlussevõtt ja tööstusvesi – Investeering 2: Ringlahendused ettevõtetes	Eesmärk	Tööstus- ja kaubandusministeerium sõlmib kõik riigihankelepingud projektide kohta, millega investeeritakse ringlahendustesse ettevõtetes
152	C 2.7: Ringmajandus, ringlussevõtt ja tööstusvesi – Investeering 3: Vee säästmine tööstuses	Eesmärk	Tööstuses vee säästmise ja optimeerimise projektide riigihankelepingute sõlmimine tööstus- ja kaubandusministeeriumi poolt
161	C 2.9: Bioloogilise mitmekesisuse edendamine ja võitlus põua vastu – Investeering 1: Kaitse Brno linna põua ja üleujutuste eest	Eesmärk	Teatis selliste projektide lepingute sõlmimise kohta, mille eesmärk on kaitsta Brno linna põua ja üleujutuste eest.
228	C 5.2: Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamine ning innovatsiooni kasutuselevõtt äritavades – Investeering 2: Teadus- ja arenduskoostöö toetamine (kooskõlas aruka spetsialiseerumise strateegiaga)	Siht	VKEde koostöö riiklike pädevuskeskuste alla kuuluva riikliku teadusasutusega
232	C 6.1: Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime suurendamine – Investeering 1: Intensiivse meditsiini simulatsioonikeskuse loomine ja haridussüsteemi optimeerimine	Eesmärk	Pakkumiskutse intensiivse meditsiini simulatsiooni keskuse ehitamiseks
240	C 6.2: Riiklik kava onkoloogilise ennetuse ja hoolduse tõhustamiseks – Investeering 1: Tšehhi Onkoloogiainstituudi ehitamine ja loomine	Eesmärk	Sõltumatu asutuse kinnitatud teostatavusuuring
		Osamakse summa	660 565 003 eurot

1.3.Kolmas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
139	C 2.6: Looduskaitse ja kliimamuutustega kohanemine – Investeering 4: Kliimamuutustele vastupanuvõimelise metsa ülesehitamine	Eesmärk	Metsade majandamise planeerimist käsitleva ministri määruse muudatus (muudatusettepanek metsade majandamise planeerimist käsitleva määruse nr 84/1996 Coll. kohta)
78	C 2.1: Säästev transport – Reform 1: Alternatiive energia- ja kosmosemahukale maanteetranspordile	Eesmärk	Liikuvuskavade heakskiitmine
87	C 2.1: Säästev transport – Investeering 2: Raudteede elektrifitseerimine	Siht	Eelnevalt kindlaks määratud projektide kogumi kahe projekti lõpuleviimine
142	C 2.6: Looduskaitse ja kliimamuutustega kohanemine – Investeering 5: Vee säilitamine metsas	Siht	T1. 40 projekti (väikesed puidust ja looduslikust kivist tammid) lõpuleviimine, et aeglustada pinnase äravoolu ja vee säilitamise projekte metsades (säilitamine ja väikesed veehoidlad).
48	C 1.4: Digimajandus ja -ühiskond, innovaatilised idufirmad ja uus tehnoloogia – Reform 2: Ühine strateegilise tehnoloogia toetus- ja sertifitseerimisrühm koos strateegilise tehnoloogia nõukoguga	Eesmärk	Sertifitseerimisvõrgustiku loomine ja määramine
32	C 1.3: Suure läbilaskevõimega digivõrgud – Reform 1: Elektrooniliste sidevõrkude kasutuselevõtu keskkonna parandamine	Eesmärk	Tööstus- ja kaubandusministeeriumi poolt investeerimisprojektide kavade andmebaasi loomiseks ja võrgu kvaliteedi mõõtmiste arvu suurendamiseks ette valmistatud meetmete jõustumine
99	C 2.1: Säästev transport – Investeering 4: Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed)	Siht	Moderniseeritud raudteesildade või tunnelite lõpuleviimine
		Osamakse summa	142 506 202 eurot

1.4.Neljas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
110	C 2.3: Üleminek puhtamatele energiaallikatele – Reform 1: Soojusenergia jaotuse ajakohastamine kaugküttesüsteemides	Eesmärk	Kaugkütte süsinikdioksiidiheite vähendamise hindamine Tšehhis
111	C 2.3: Üleminek puhtamatele energiaallikatele – Reform 2: Soojusenergia jaotuse ajakohastamine kaugküttesüsteemides	Eesmärk	Biomassi jätkusuutliku tarnimise trajektooride hindamine Tšehhis
55	C 1.4: Digimajandus ja -ühiskond, innovaatilised idufirmad ja uus tehnoloogia – Investeering 5: Euroopa plokiahela teenuste taristu (EBSI) – DLT võlakirjad VKEde rahastamiseks	Eesmärk	Toetuse saajaga sõlmitud toetusleping VKEde kasutusmallide rakendamiseks
127	C 2.5: Hoonete renoveerimine ja õhukaitse – Investeering 2: Paiksete saasteallikate asendamine kodumajapidamistes taastuvate energiaallikatega	Siht	Energiatarbimise ja CO2 heite vähendamise projektid
128	C 2.5: Hoonete renoveerimine ja õhukaitse – Investeering 2: Paiksete saasteallikate asendamine kodumajapidamistes taastuvate energiaallikatega	Siht	Energiatarbimise ja CO2 heite vähendamine (35 % rakendatud)
144	C 2.7: Ringmajandus, ringlussevõtt ja tööstusvesi – Reform 1 Jäätmekäitlust käsitlevate uute õigusaktide rakendamine Tšehhi Vabariigis	Eesmärk	Keskkonnaministeeriumi koostatud jäätmekäitlust käsitlevate õigusaktide alusel vastu võetud rakendusotsuste jõustumine
1	C 1.1: Kodanikele ja ettevõtjatele osutatavad digiteenused – Reform 1: Tingimused kvaliteetsete andmekogude haldamiseks ja kontrollitud andmetele juurdepääsu tagamiseks	Eesmärk	Andmeauditi lõpuleviimine keskvalitsuse tasandil ja kontseptuaalse dokumendi „Andmetele kontrollitud juurdepääsu strateegia, et tagada avaliku halduse andmete kogumise kvaliteedijuhtimise tingimused“ vastuvõtmine valitsuse poolt, mis on aluseks uutele andmehaldusalastele õigusaktidele
7	C 1.1: Kodanikele ja ettevõtjatele osutatavad digiteenused – Investeering 1: Digiteenused lõppkasutajatele	Eesmärk	Ühtse digivärava täielik toimimine
8	C 1.1: Kodanikele ja ettevõtjatele osutatavad digiteenused – Investeering 1: Digiteenused lõppkasutajatele	Eesmärk	Uute infosüsteemide valmimine
13	C 1.1: Kodanikele ja ettevõtjatele osutatavad digiteenused – Investeering 3: Digitaalsed õigusteenused	Eesmärk	Võetakse kasutusele õigusportaali uus tehnoloogiaplatvorm, mis teeb digiteenused kodanikele kättesaadavaks ja ühendatakse keskse kodanikeportaaliga.
14	C 1.1: Kodanikele ja ettevõtjatele osutatavad digiteenused – Investeering 3: Digitaalsed õigusteenused	Siht	Audiovisuaalsete andmesalvestusseadmetega kohtusaalide seadmed
27	C 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – Reform 2: E-tervist toetavate süsteemide väljatöötamine	Eesmärk	Ühise ravimite registreerimise (ePrescreption) laiendamine narkootilistele ja psühhotroopsetele ainetele ning meditsiiniseadmete elektroonilistele vautšeritele
202	C 4.3: Korruptsioonivastased reformid – Reform 1: Rikkumistest teatajate kaitse	Eesmärk	Rikkumisest teatajate kaitse seaduse ja sellega kaasneva muutmisseaduse jõustumine
59	C 1.4: Digimajandus ja -ühiskond, innovaatilised idufirmad ja uus tehnoloogia – Investeering 7: Tšehhi Vabariigi nn rise-up programmid	Siht	Selliste projektide toetamine, mille eesmärk on innovatsioon meditsiiniliste ja digilahenduste valdkonnas, et tulla toime COVID-19 mõjuga ning selle majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega
79	C 2.1: Säästev transport – Reform 1: Alternatiive energia- ja kosmosemahukale maanteetranspordile	Eesmärk	Uue kaubaveokontseptsiooni heakskiitmine ja jõustumine
80	C 2.1: Säästev transport – Reform 1: Alternatiive energia- ja kosmosemahukale maanteetranspordile	Eesmärk	Veoteenuste kavade heakskiitmine.
88	C 2.1: Säästev transport – Investeering 2: Raudteede elektrifitseerimine	Siht	Kuue täiendava projekti lõpuleviimine eelnevalt kindlaks määratud projektide hulgast
91	C 2.1: Säästev transport – Investeering 3: Keskkonna parandamine (raudteetaristu toetamine)	Siht	11 täiendava projekti lõpuleviimine eelnevalt kindlaks määratud projektide hulgast
343	C 7.7 Keskkonnalubade andmise protsesside lihtsustamine ja taastuvate energiaallikate arendamise valdkondade määratlemine – Reform 2: Taastuvenergia kiirendusalad	Eesmärk	Taastuvenergia kiirendusalade määramise metoodika
341	C 7.7 Keskkonnalubade andmise protsesside lihtsustamine ja taastuvate energiaallikate arendamise valdkondade määratlemine – Reform 1: Ühtne keskkonnaalane arvamus	Siht	Tehniline abi keskkonnalubade andmise menetluse kiirendamiseks ja kvaliteedi parandamiseks
325	C 7.4: Koolide kohanemine – roheliste oskuste ja kestlikkuse edendamine ülikoolides – Reform 1: Ülikoolide ümberkujundamine tööturu muutuvate vajadustega kohanemiseks	Eesmärk	Programmi käivitamine ülikoolide ümberkujundamise toetamiseks
100	C 2.1: Säästev transport – Investeering 4: Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed)	Siht	Ehitatud jalgrattateed, külgkellad ja takistusteta teed
101	C 2.1: Säästev transport – Investeering 4: Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed)	Siht	Moderniseeritud raudteesildade või tunnelite lõpuleviimine
108	C 2.2: Energiatarbimise vähendamine avalikus sektoris – Investeering 3: Avalike hoonete energiatõhususe parandamine	Siht	75 % riigihankelepingute sõlmimine hoonete renoveerimise projektide jaoks, millega saavutatakse primaarenergia sääst vähemalt 30 % ulatuses
136	C 2.6: Looduskaitse ja kliimamuutustega kohanemine – Investeering 2: Väikesed vooluveekogud ja veehoidlad	Siht	T2. 50 % täiendavate väikeste vooluveekogude ja veehoidlate projektide lõpuleviimine
145	C 2.7: Ringmajandus, ringlussevõtt ja tööstusvesi – Reform 1 Jäätmekäitlust käsitlevate uute õigusaktide rakendamine Tšehhi Vabariigis	Eesmärk	Riikliku ja piirkondliku jäätmekäitluskava jõustumine
154	C 2.8: Mahajäetud tööstusalade taaselustamine – Investeering 1: Investeerimisabi konkreetsete mahajäetud tööstusalade taaselustamiseks	Siht	Riikliku investeerimisfondi ja valitud mahajäetud tööstusalade projektide omanike vaheliste toetuslepingute jõustumine
156	C 2.8: Mahajäetud tööstusalade taaselustamine – Investeering 2: Investeerimisabi omavalitsustele ja piirkondadele kuuluvate mitteärilistel eesmärkidel kasutatavate mahajäetud tööstusalade taaselustamiseks	Siht	Riikliku investeerimisfondi ja valitud mahajäetud tööstusalade projektide omanike vaheliste lepingute jõustumine
158	C 2.8: Mahajäetud tööstusalade taaselustamine – Investeering 3: Investeerimisabi omavalitsustele ja piirkondadele kuuluvate mahajäetud tööstusalade taaselustamiseks ettevõtluse eesmärgil	Siht	Kõigi riigi omandis olevate mahajäetud tööstusalade äriotstarbeliseks taaselustamiseks sõlmitud riigihankelepingute jõustumine
183	C 3.2: Kooliprogrammide kohandamine – Investeering 2: Juhendamisprogrammid	Siht	Koolitusprogrammi korraldavate koolide arv
186	C 3.3: Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng – Reform 1: Tööturupoliitika arendamine	Eesmärk	Ümber- ja täiendõppe kursuste andmebaas
192	C 3.3: Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng – Reform 2: Lastehoiuteenuste rahastamise jätkusuutlikkuse tagamine	Eesmärk	Lapsehooldusseaduse jõustumine (seaduse nr 247/2014 (lasterühma lastehoiuteenuste osutamise kohta) muutmine)
193	C 3.3: Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng – Reform 3: Pikaajalise hoolduse reform	Eesmärk	Pikaajalise hoolduse seaduse jõustumine
301	C 7.1: Taastuvenergia ja elektritaristu – Reform 1. Taastuvenergiale loa andmise menetluste lihtsustamine	Eesmärk	Muudetud õigusakti jõustumine
340	C 7.7 Keskkonnalubade andmise protsesside lihtsustamine ja taastuvate energiaallikate arendamise valdkondade määratlemine – Reform 1: Ühtne keskkonnaalane arvamus	Eesmärk	Ühtse keskkonnaalase arvamuse jõustumine
284	C4.1. Süsteemne toetus avaliku sektori investeeringutele – Reform 4: Taaste- ja vastupidavuskava tulemuslikkuse suurendamine ning rakendamise tõhustamine	Eesmärk	Valitsuse resolutsiooni heakskiitmine riikliku taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks vajaliku haldussuutlikkuse suurendamise kohta (süstematiseerimise otsus) ja sellega seotud eelarve heakskiitmine
285	C 4.1: Süsteemne toetus avaliku sektori investeeringutele – Reform 4: Taaste- ja vastupidavuskava tulemuslikkuse suurendamine ning rakendamise tõhustamine	Siht	Suurendada 2023. aastaks taaste- ja vastupidavuskava heaks töötavate inimeste arvu
280	C 4.1: Süsteemne toetus avaliku sektori investeeringutele – Reform 1: Metoodiline toetus projektide ettevalmistamiseks kooskõlas ELi eesmärkidega	Eesmärk	Koordineerimis- ja pädevuskeskuse loomine ning selle juhtimiskava vastuvõtmine.
205	C 4.3: Korruptsioonivastased reformid – Reform 3: Korruptsiooni käsitlevate andmete kogumine ja analüüs	Eesmärk	Metoodika loomine korruptsiooni mõõtmiseks Tšehhi Vabariigis
		Osamakse summa	1 268 379 005 eurot

1.5.Viies osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
143	C 2.6: Looduskaitse ja kliimamuutustega kohanemine – Investeering 5: Vee säilitamine metsas	Siht	T2. 20 lisaprojekti (väikesed puidust ja looduslikust kivist tammid) lõpuleviimine, et aeglustada pinnase äravoolu ja veesidumisprojekte metsades (säilitamine ja väikesed veehoidlad).
174	C 3.1: Innovatsioon hariduses digiülemineku kontekstis – Investeering 2: Digiseadmed koolidele	Siht	Digitehnoloogia ja -seadmetega toetatud koolide arv, et edendada digitaalset kirjaoskust ja rakendada uusi IT-õppekavasid
18	C 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – Investeering 1: Infosüsteemide arendus	Siht	Avaliku halduse infosüsteemide arendamise tagajärjeks olevate loetletud infosüsteemide projektide teostamiseks lepingute sõlmimine
84	C 2.1: Säästev transport – Investeering 1: Kaasaegse tehnoloogia rakendamine raudteeinfrastruktuuris	Siht	Eelnevalt kindlaks määratud projektide kogumi kahe projekti lõpuleviimine
56	C 1.4: Digimajandus ja -ühiskond, innovaatilised idufirmad ja uus tehnoloogia – Investeering 5: Euroopa plokiahela teenuste taristu (EBSI) – DLT võlakirjad VKEde rahastamiseks	Siht	Nende VKEde arv, kellel on võimalik pakkuda digitaalseid võlakirju EBSI alusel
64	C 1.4: Digimajandus ja -ühiskond, innovaatilised idufirmad ja uus tehnoloogia – Investeering 11: Digitaalsed regulatsiooni testkeskkonnad kooskõlas ELi prioriteetidega	Eesmärk	Digitaalse regulatsiooni testkeskkonna loomine
113	C 2.3: Üleminek puhtamatele energiaallikatele – Investeering 2: Soojusenergia jaotuse ajakohastamine kaugküttesüsteemides	Eesmärk	Soojus- ja elektrienergia tootmisrajatistesse tehtavate investeeringute kava
179	C 3.2: Kooliprogrammide kohandamine – Investeering 1: Valitud peamiste akadeemiliste mälestiste arendamine	Eesmärk	Uute ülikoolirajatiste ehitamiseks lepingute sõlmimine
231	C 6.1: Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime suurendamine – Reform 1: Tervishoiutöötajate hariduse parandamine	Eesmärk	Tervishoiutöötajate koolituse juhtimise, haldamise ja hindamise elektrooniline süsteem
274	C3.3. Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng – Investeering 4: Ohustatud laste eest hoolitsemise infrastruktuuri arendamine ja ajakohastamine	Eesmärk	Kuulutati välja projektikonkurss ohustatud laste majutamiseks
275	C3.3. Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng – Investeering 4: Ohustatud laste eest hoolitsemise infrastruktuuri arendamine ja ajakohastamine	Eesmärk	Avaldatud projektikonkurss ohustatud lastele mõeldud rajatiste jaoks
281	C 4.1: Süsteemne toetus avaliku sektori investeeringutele – Reform 2: Metoodiline toetus ja avaliku sektori investeeringute ajakohastamine	Eesmärk	Uue riigihankestrateegia ja selle rakendamise tegevuskava vastuvõtmine Tšehhi Vabariigi valitsuse poolt
286	C 4.1: Süsteemne toetus avaliku sektori investeeringutele – Reform 4: Taaste- ja vastupidavuskava tulemuslikkuse suurendamine ning rakendamise tõhustamine	Eesmärk	Läbivaadatud taaste- ja vastupidavuskava jaoks heakskiidetud meedia- ja kommunikatsioonikava
304	C 7.1: Taastuvenergia ja elektritaristu – Reform 3 – Allmeede 1 – Parandada võrguga liitumise menetluse läbipaistvust	Eesmärk	Seadusandlike ja menetluslike muudatuste jõustumine
305	C 7.1: Taastuvenergia ja elektritaristu – Reform 3 – Allmeede 1 – Parandada võrguga liitumise menetluse läbipaistvust	Eesmärk	Võrguga liitumise taotlusi ja võimsusi käsitleva teabe avaldamine
309	C 7.2 Energiavaldkonna detsentraliseerimise ja digitaliseerimise toetamine – Investeering 1: Elektriandmekeskus	Eesmärk	Elektriandmete keskuse loomist käsitleva õigusakti jõustumine
250	C 1.4: Digimajandus ja -ühiskond, innovaatilised idufirmad ja uus tehnoloogia – Investeering 2: Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskus (EDMO)	Eesmärk	Laiendatud CEDMO keskuse käivitamine
256	C 1.7: Avaliku halduse digiüleminek – Investeering 2: Digiteeritud teenuste juhtimissüsteemi täiustamine	Eesmärk	Töörühmade moodustamine
292	C 5.2: Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamine ning innovatsiooni kasutuselevõtt äritavades – Investeering 5: Abi teadus- ja arendustegevuseks ettevõtetes kooskõlas riikliku RIS3 strateegiaga	Siht	Teadus- ja arendustegevus kooskõlas RIS3 strateegiaga
294	C 5.2: Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamine ning innovatsiooni kasutuselevõtt äritavades – Investeering 6: Transpordialaseks teadus- ja arendustegevuseks antav abi	Siht	Teadus- ja arendustegevus transpordi valdkonnas
296	C 5.2: Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamine ning innovatsiooni kasutuselevõtt äritavades – Investeering 7: Abi teadus- ja arendustegevuseks keskkonna valdkonnas	Siht	Teadus- ja arendustegevus keskkonna valdkonnas
312	C 7.2 Energiasektori detsentraliseerimise ja digitaliseerimise toetamine – Reform 1: Energiakogukonnad	Eesmärk	Energiakogukondi käsitlevate muudetud õigusaktide jõustumine
329	C 7.5 Maanteetranspordi CO2 heite vähendamine – Reform 1: Keskkonnahoidliku liikuvuse riiklik tegevuskava ja heitevaba liikuvuse kasutuselevõtu eesmärgid	Eesmärk	Keskkonnahoidliku liikuvuse riikliku tegevuskava läbivaatamine
333	C 7.5 Maanteetranspordi CO2 heite vähendamine (REPowerEU) – Reform 3: Taastuvallikatest toodetud vesinikku käsitleva õigusraamistiku parandamine	Eesmärk	Tšehhi vesinikustrateegia läbivaatamine
		Osamakse summa	687 612 357 eurot

1.6.Kuues osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
125	C 2.5: Hoonete renoveerimine ja õhukaitse – Investeering 1: Hoonete renoveerimine ja taaselustamine energiasäästu eesmärgil	Siht	Energiatarbimise vähendamisega seotud lepingulised projektid
148	C 2.7: Ringmajandus, ringlussevõtt ja tööstusvesi – Investeering 1: Ehitiste ringlussevõtu infrastruktuur	Eesmärk	Keskkonnaministeeriumi otsused ringlussevõtu taristusse investeerimise projektide toetuse kohta
141	C 2.6: Looduskaitse ja kliimamuutustega kohanemine – Investeering 4: Kliimamuutustele vastupanuvõimelise metsa ülesehitamine	Siht	T2. Täiendava 24 000 hektari suuruse ala taasmetsastamine amelioratiivsete ja stabiliseerivate puuliikide abil
245	C1.1. Kodanikele ja ettevõtjatele osutatavad digitaalsed teenused – Investeering 2: Avatud andmete ja avaliku andmebaasi arendamine	Siht	Riiklikus avatud andmete kataloogis avaldatud uute või täiustatud avatud andmekogumite arvu suurenemine
9	C 1.1: Kodanikele ja ettevõtjatele osutatavad digiteenused – Investeering 1: Digiteenused lõppkasutajatele	Eesmärk	Nelja infosüsteemi kasutuselevõtmine
276	C 3.3: Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng – Reform 4: Ohustatud laste eest hoolitsemise reform	Eesmärk	Laste sotsiaal- ja õiguskaitse seaduse ja muude õigusaktide muudatuse jõustumine
302	C 7.1: Taastuvenergia ja elektritaristu – Reform 2. Taastuvenergia lubade andmise protsessi kiirendamine ja digitaliseerimine	Eesmärk	Muudetud õigusakti jõustumine
31	C 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – Investeering 4: Tingimuste loomine digitaalseks õigusemõistmiseks	Siht	Andmesalvestusmahu suurendamine
36	C 1.3: Suure läbilaskevõimega digivõrgud – Reform 2: 5G-ökosüsteemi arendamise toetamine	Siht	Selliste uuringute avaldamine, mille eesmärk on parandada 5G võrkude kasutuselevõttu tööstus- ja kaubandusministeeriumi poolt
38	C 1.3: Suure läbilaskevõimega digivõrgud – Investeering 1: Suure läbilaskevõimega ühenduse loomine	Eesmärk	Tööstus- ja kaubandusministeerium annab toetusotsused aadressipunktide ühendamiseks väga suure läbilaskevõimega võrguga (VHCN)
43	C 1.3: Suure läbilaskevõimega digivõrgud – Investeering 3: 5G mobiilse taristu arendamise toetamine maapiirkondades investeerimismahukates valgetes piirkondades	Eesmärk	Toetusotsuste tegemine suure läbilaskevõimega omavalitsusüksuste ühendamiseks
45	C 1.3: Suure läbilaskevõimega digivõrgud – Investeering 4: 5G-võrkude ja -teenuste arendamisega seotud teadusuuringud	Eesmärk	5G-võrkudega seotud teadusuuringute projektidele toetuse andmise otsuste tegemine
60	C 1.4: Digimajandus ja -ühiskond, innovaatilised idufirmad ja uus tehnoloogia – Investeering 8: Ettevõtluse ja innovaatiliste ettevõtete edendamine	Siht	Toetust saavate ettevõtete, ettevõtjate ja üksikisikute arv
85	C 2.1: Säästev transport – Investeering 1: Kaasaegse tehnoloogia rakendamine raudteeinfrastruktuuris	Siht	Kuue täiendava projekti lõpuleviimine eelnevalt kindlaks määratud projektide hulgast
103	C 2.2: Energiatarbimise vähendamine avalikus sektoris – Investeering 1: Avalike hoonete energiatõhususe parandamine	Siht	Allkirjastatud toetusotsused 75 % toetatud hoonete renoveerimise projektide kohta, millega saavutatakse vähemalt 30 % primaarenergia sääst
98	C 2.1: Säästev transport – Investeering 4: Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed)	Siht	Suurema ohutusega raudteeülesõidukohtade lõpuleviimine
133	C 2.6: Looduskaitse ja kliimamuutustega kohanemine – Investeering 1: Tulvakaitse	Siht	T2. Täiendava 23 projekti lõpuleviimine, mille eesmärk on luua vastupanuvõimeline kaitse tulvade eest
106	C 2.2: Energiatarbimise vähendamine avalikus sektoris – Investeering 2: Avalike valgustussüsteemide energiatõhususe parandamine	Siht	Allkirjastatud toetusotsused 80 % projektide kohta, mille eesmärk on renoveerida üldkasutatavaid piksesüsteeme, millega saavutatakse vähemalt 30 % primaarenergia sääst
137	C 2.6: Looduskaitse ja kliimamuutustega kohanemine – Investeering 3: Maakorraldus	Siht	Selliste rohelise taristu projektide lõpuleviimine, millega edendatakse bioloogilist mitmekesisust, sealhulgas biokeskused, biokoridorid ja kohalikule põllumajandusmaastikule tüüpilise haljastuse istutamine (investeeringuga teenindatava maa hektarites)
138	C 2.6: Looduskaitse ja kliimamuutustega kohanemine – Investeering 3: Maakorraldus	Siht	Keskkonnakaitsemeetmete lõpuleviimine ja kliimamuutustega kohanemine (investeeringuga teenindatava maa hektarites)
160	C 2.9: Bioloogilise mitmekesisuse edendamine ja võitlus põua vastu – Reform 1: Veemajandusseaduse muutmine	Eesmärk	Veemajanduse seaduse (seadus nr 254/2001 Coll.) muutmine eesmärgiga rakendada süsteemset lähenemisviisi põua ja veepuuduse ohjamisele
170	C 3.1: Innovatsioon hariduses digiülemineku kontekstis – Investeering 1: Läbivaadatud õppekava rakendamine ja õpetajate digioskused	Eesmärk	Digiplatvormi loomine haridusressursside tõhusaks jagamiseks
204	C 4.3: Korruptsioonivastased reformid – Reform 2: Kohtusüsteemi reform, mille eesmärk on tugevdada õiguslikku raamistikku ja läbipaistvust kohtute, kohtunike, prokuröride ja kohtutäiturite valdkonnas	Eesmärk	Kohtunike, prokuröride ja kohtutäiturite kohtuasjade menetlemist käsitleva seaduse jõustumine
11	C 1.1: Kodanikele ja ettevõtjatele osutatavad digitaalsed teenused – Investeering 2: Avatud andmete ja avaliku andmebaasi arendamine	Eesmärk	Täiustatud funktsioonidega riikliku avatud andmete kataloogi laiendamine
218	C 4.5: Kultuuri- ja loomesektori arendamine – reform 1. Õigusreform, millega kehtestatakse kultuuriasutuste rahastamine mitmest allikast ja kunstnike registreerimine	Siht	Toetatud kultuuri- ja loomeprojektide arv
47	C 1.4: Digimajandus ja -ühiskond, innovaatilised idufirmad ja uus tehnoloogia – Reform 1: Majanduse digiülemineku koordineerimis- ja toetussüsteemi institutsiooniline reform (sh RIS 3)	Eesmärk	Majanduse digipöörde järelevalvet teostavate avaliku sektori asutuste struktuuri reformimiseks vajalike organisatsiooniliste muudatuste rakendamine
49	C 1.4: Digimajandus ja -ühiskond, innovaatilised idufirmad ja uus tehnoloogia – Reform 2: Ühine strateegilise tehnoloogia toetus- ja sertifitseerimisrühm koos strateegilise tehnoloogia nõukoguga	Siht	Sertifikaadi saanud ettevõtete arv
70	C 1.5: Ettevõtete digitaalne ümberkujundamine – Investeering 2: Euroopa võrdlustestimis- ja -eksperimenteerimisüksus	Siht	Rahaliste vahendite väljamaksmine Euroopa võrdluskatse- ja eksperimenteerimisasutusele
73	C 1.6: Ehitusprotsessi kiirendamine ja digitaliseerimine – Reform 1: Uue ehitusseaduse ja detailplaneeringu seaduse rakendamine praktikas	Siht	Seadmete ostmine ehitusasutustele
112	C 2.3: Üleminek puhtamatele energiaallikatele – Investeering 1: Uute fotogalvaaniliste energiaallikate arendamine	Siht	FVE allikate installeeritud võimsuse suurendamine
185	C 3.3: Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng – Reform 1: Tööturupoliitika arendamine	Eesmärk	Muudetud tööhõiveseaduse jõustumine
273	C 3.3: Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng – Investeering 3: Sotsiaalhoolekande infrastruktuuri arendamine ja ajakohastamine	Eesmärk	Sotsiaalteenuste seaduse muutmine seoses kaebustega
206	C 4.3: Korruptsioonivastased reformid – Reform 4: Lobitöö reguleerimine	Eesmärk	Lobitöö seaduse jõustumine
220	C 4.5: Kultuuri- ja loomesektori areng – Reform 1: Seadusandlik reform, millega kehtestatakse kultuuriasutuste rahastamine mitmest allikast ja kunstnike registreerimine	Eesmärk	Sellise seadusandliku muudatuse jõustumine, mis võimaldab kultuuri mitme allikaga ühisrahastamist ja võtab kasutusele kunstnike registreerimise
196	C 3.3: Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng – Investeering 3: Sotsiaalhoolekande infrastruktuuri arendamine ja ajakohastamine	Siht	T1. Sotsiaalennetus-, nõustamis- või koduhooldusteenuste osutajate jaoks ostetud vähese heitega sõidukite arv
234	C 6.1: Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime suurendamine – Investeering 2: Kriitilistest seisunditest taastuvate patsientide taastusravi	Siht	Rehabilitatsiooniabi toetamine
237	C 6.2: Riiklik kava onkoloogilise ennetuse ja hoolduse tõhustamiseks – Reform 2: Ennetava sõeluuringu programmide kvaliteedi toetamine ja parandamine	Eesmärk	Onkoloogiliste sõeluuringuprogrammide koordineerimise eest vastutava institutsiooni määramine
239	C 6.2: Riiklik kava onkoloogilise ennetuse ja hoolduse tõhustamiseks – Reform 2: Ennetava sõeluuringu programmide kvaliteedi toetamine ja parandamine	Siht	Uue kopsuvähi varajase avastamise programmi käivitamine
282	C 4.1: Süsteemne toetus avaliku sektori investeeringutele – reform 3: Rahaline toetus projektide ettevalmistamiseks kooskõlas ELi eesmärkidega	Siht	Toetuse saamiseks välja valitud projektide arv
287	C 4.1: Süsteemne toetus avaliku sektori investeeringutele – Reform 4: Riikliku taaste- ja vastupidavuskava tulemuslikkuse suurendamine ning rakendamise tõhustamine	Eesmärk	Hoidlate süsteemi (AIS) ajakohastamine
288	C 4.1: Süsteemne toetus avaliku sektori investeeringutele – reform 4: Riikliku taaste- ja vastupidavuskava tulemuslikkuse suurendamine ning rakendamise tõhustamine	Siht	Suurendada 2024. aastaks taaste- ja vastupidavuskava heaks töötavate inimeste arvu
306	C 7.1: Taastuvenergia- ja elektritaristu (REPowerEU) – Reform 3 – Allmeede 1: Suurendada võrguga liitumise menetluse läbipaistvust	Eesmärk	Võrguga liitumise taotlusi ja võimsusi käsitleva teabe avaldamine
310	C 7.2 Energiasektori detsentraliseerimise ja digitaliseerimise toetamine – Reform 3: Elektriandmekeskus	Eesmärk	Energiaandmete keskuse töölerakendamine
313	C 7.2 Energiasektori detsentraliseerimise ja digitaliseerimise toetamine – Reform 1: Energiakogukonnad	Eesmärk	Eduaruanne IT-taristusse investeerimise kohta
315	C 7.2 Energiasektori detsentraliseerimise ja digitaliseerimise toetamine – Reform 2: Energia salvestamise ja fossiilkütustega mitteseotud paindlikkuse raamistik	Eesmärk	Raport mittefossiilse paindlikkuse vajaduse kohta
316	C 7.2 Energiasektori detsentraliseerimise ja digitaliseerimise toetamine – Reform 2: Energia salvestamise ja fossiilkütustega mitteseotud paindlikkuse raamistik	Eesmärk	Seadusandlike muudatuste jõustumine
317	C 7.2 Energiasektori detsentraliseerimise ja digitaliseerimise toetamine – Reform 2: Energia salvestamise ja fossiilkütustega mitteseotud paindlikkuse raamistik	Eesmärk	Paindlikkuse tegevuskava avaldamine
318	C 7.3: Renoveerimislaine alase nõuande põhjalik reform Tšehhi Vabariigis – Reform 1. Ühtsed kontaktpunktid energiakogukondadele ja energiatõhusaks renoveerimiseks	Eesmärk	Energiavaldkonna ühtne kontaktpunkt
327	C 7.4: Koolide kohanemine – roheliste oskuste ja kestlikkuse edendamine ülikoolides – Investeering 1 – Kestlikud ja rohelised üleminekustrateegiad	Siht	Uute või laiendatud kestliku ja keskkonnahoidliku ülemineku strateegiate heakskiitmine avalik-õiguslikes ülikoolides
328	C 7.4: Koolide kohanemine – roheliste oskuste ja kestlikkuse edendamine ülikoolides (REPowerEU) – Investeering 2: Strateegilise partnerluse loomine	Siht	Strateegiliste partnerluste loomine avalik-õiguslike ülikoolide poolt
332	C 7.5 Maanteetranspordi CO2 heite vähendamine (REPowerEU) – Reform 2. Maksumeetmed heitevaba liikuvuse toetamiseks	Eesmärk	Maksuvabastused heiteta sõidukite kasutuselevõtu edendamiseks eraettevõtetes
337	C 7.5 Maanteetranspordi CO2 heite vähendamine (REPowerEU) – Reform 5. Heitevaba liikuvuse stimuleerimine maanteede teemaksukleebise muutmise kaudu	Eesmärk	Teemaksukleebise kulude läbivaatamine
342	C 7.7 Keskkonnalubade andmise protsesside lihtsustamine ja taastuvate energiaallikate arendamise valdkondade määratlemine – Reform 1. Ühtne keskkonnaalane arvamus	Eesmärk	Meetodite ja vormide avaldamine keskkonnaministeeriumi poolt
344	C 7.7 Keskkonnalubade andmise protsesside lihtsustamine ja piirkondade kindlaksmääramine taastuvate energiaallikate arendamiseks – reform 2: Taastuvenergia kiirendusalad	Eesmärk	Taastuvenergia kiirendusalasid toetav raamistik
345	C 7.7 Keskkonnalubade andmise protsesside lihtsustamine ja piirkondade kindlaksmääramine taastuvate energiaallikate arendamiseks – reform 2: Taastuvenergia kiirendusalad	Siht	Tehniline abi taastuvenergia eelisarendusalade määramiseks
		Osamakse summa	1 791 660 357 eurot

1.7.Seitsmes osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)		Eesmärk / siht	Nimi
21	C 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – Investeering 2: E-valitsuse põhiregistrite ja -vahendite arendamine		Eesmärk	E-valitsuse põhiregistrite ja -rajatiste ajakohastamise projektid
35	C 1.3: Suure läbilaskevõimega digivõrgud – Reform 1: Elektrooniliste sidevõrkude kasutuselevõtu keskkonna parandamine		Eesmärk	Võrgu kvaliteedi mõõtmine
37	C 1.3: Suure läbilaskevõimega digivõrgud – Reform 2: 5G-ökosüsteemi arendamise toetamine		Eesmärk	Suuniste avaldamine 5G-võrkude kasutuselevõtu kohta
69	C 1.5: Ettevõtete digitaalne ümberkujundamine – Investeering 1: Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused		Siht	Rahaliste vahendite väljamaksmine Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustele
71	C 1.5: Ettevõtete digitaalne ümberkujundamine – Investeering 3: Ettevõtete digiüleminek		Siht	Ettevõtete toetamine digiüleminekul
261	C 2.1: Säästev transport – Investeering 3: Keskkonna parandamine (raudteetaristu toetamine)		Siht	19 täiendava projekti lõpuleviimine eelnevalt kindlaks määratud projektide hulgast
117	C 2.4: Keskkonnahoidlik liikuvus – Investeering 2: Ehitustaristu – laadimispunktid eraettevõtjatele		Siht	Eraettevõtete laadimispunktide arv
118	C 2.4: Keskkonnahoidlik liikuvus – Investeering 3: Hoonete infrastruktuur – elamute laadimispunktid		Siht	Eluhoonete laadimispunktide arv
119	C 2.4: Keskkonnahoidlik liikuvus – Investeering 4: Abi sõidukite ostmiseks – heiteta sõidukid eraettevõtjatele		Siht	Eraettevõtete sõidukite arv
121		C 2.4: Keskkonnahoidlik liikuvus – Investeering 5: Abi heiteta sõidukite ja taristu ostmiseks omavalitsustele, piirkondadele, riigiasutustele ja muudele avaliku sektori asutustele	Siht	Laadimisjaamade arv omavalitsustes, piirkondades, riigiasutustes ja muudes avalik-õiguslikes üksustes
123		C 2.5: Renoveerimine ja õhukaitse – Reform 1: Keskkonnaharidus ja teadlikkus kliimamuutustest	Siht	Keskkonnaharidus ja teadlikkus kliimamuutustest
126		C 2.5: Hoonete renoveerimine ja õhukaitse – Investeering 1: Hoonete renoveerimine ja taaselustamine energiasäästu eesmärgil	Siht	Energiatarbimise vähendamine
129		C 2.5: Hoonete renoveerimine ja õhukaitse – Investeering 2: Paiksete saasteallikate asendamine kodumajapidamistes taastuvate energiaallikatega	Siht	CO2 heite vähenemine
162		C 2.9: Bioloogilise mitmekesisuse edendamine ja võitlus põua vastu – Investeering 1: Kaitse Brno linna põua ja üleujutuste eest	Eesmärk	Üleujutuste eest kaitsmise projekti üleandmisprotokollid
163		C 2.9: Bioloogilise mitmekesisuse edendamine ja võitlus põua vastu – Investeering 2: Vihmavee majandamine linnastutes	Siht	Vihmavee käitlemise meetmed linnapiirkondades
262		C 2.9: Bioloogilise mitmekesisuse edendamine ja võitlus põua vastu – Reform 2: Maastikupoliitika ja -planeerimise kehtestamine	Eesmärk	Integreeritud maastikupoliitika ja -planeerimise vastuvõtmine
216		C 4.4: Avaliku halduse tõhustamine – Reform 1: Suurem tõhusus, kliendikesksus ja tõenditel põhineva otsustusprotsessi põhimõtete kasutamine avalikus halduses	Siht	Avaliku sektori asutuste töötajatele suunatud kliendikesksete lähenemisviiside alane koolitus
263		C 2.10 Taskukohane eluase – Reform 1: Taskukohast eluaset käsitlev õigusakt	Eesmärk	Taskukohast eluaset käsitlev õigusakt
177		C 3.2: Kooliprogrammide kohandamine – Reform 1: Ülikoolide ümberkujundamine uute õppevormidega kohanemiseks ja tööturu muutuvate vajadustega kohanemiseks	Siht	Uute akrediteeritud õppekavade arv
227		C 5.2: Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamine ning innovatsiooni kasutuselevõtt äritavades – Investeering 1: Innovatsiooni kasutuselevõtu toetamine ettevõtluses	Siht	Väljamakstud vahendid
291		C 5.2: Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamine ning innovatsiooni kasutuselevõtt äritavades – Investeering 3: Abi teadus- ja arendustegevuseks keskkonna valdkonnas	Siht	Väljamakstud vahendid
298		C 5.3: Strateegiliselt juhitud ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ökosüsteem – reform 1: Strateegiliselt hallatav ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ökosüsteem	Eesmärk	Valitsuse resolutsioonide ja metoodiliste suuniste vastuvõtmine
349		C 7.1: Taastuvenergia ja elektritaristu – reform 2: Taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu kiirendamine	Eesmärk	Muudetud õigusaktide jõustumine
320		C 7.3: Renoveerimislaine alase nõuande põhjalik reform Tšehhi Vabariigis (REPowerEU) – Reform 2: Nõustamissüsteemi andmed ja metoodilised suunised ja koolitused	Eesmärk	Arvutusvahend ja metoodilised suunised on koostatud
321		C 7.3: Renoveerimislaine alase nõuande põhjalik reform Tšehhi Vabariigis (REPowerEU) – Reform 2: Nõustamissüsteemi andmed ja metoodilised suunised ja koolitused	Siht	Koolitatud spetsialistide arv
335		C 7.5 Maanteetranspordi CO2 heite vähendamine (REPowerEU) – Reform 4. Heitevaba alternatiivkütuste taristu eeltingimused	Eesmärk	Sooduskohtlemine selliste kütusetarnijate registreerimisel, kellel on lubatud vesinikku müüa
330		C 7.5 Maanteetranspordi CO2 heite vähendamine (REPowerEU) – Reform 1: Keskkonnahoidliku liikuvuse riiklik tegevuskava ja heitevaba liikuvuse kasutuselevõtu eesmärgid	Siht	Registreeritud heiteta sõidukite arvu suurendamine
334		C 7.5 Maanteetranspordi CO2 heite vähendamine (REPowerEU) – Reform 3: Taastuvallikatest toodetud vesinikku käsitleva õigusraamistiku parandamine	Eesmärk	Vesiniku kasutuselevõttu toetavad õigusaktid
338		C 7.5 Maanteetranspordi CO2 heite vähendamine (REPowerEU) – Investeering 1: Laiendatud meede: Abi sõidukite ostmiseks – heitevabad eraettevõtjad	Siht	Komponendi 2.4 sihi 119 suurendamine
			Osamakse summa	703 960 539 eurot

1.8.Kaheksas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
4	C 1.1: Kodanikele ja ettevõtjatele osutatavad digitaalteenused – Reform 2: E-tervise teenused	Siht	Uute telemeditsiini ja e-tervise teenuste pakkumise projektide vastuvõtmine
6	C 1.1: Kodanikele ja ettevõtjatele osutatavad digitaalteenused – Reform 2: E-tervise teenused	Siht	Tervishoiuteenuste osutajate ühendamine koostalitlusvõime süsteemiga
10	C 1.1: Kodanikele ja ettevõtjatele osutatavad digiteenused – Investeering 1: Digiteenused lõppkasutajatele	Siht	Heakskiidetud digiteerimisprojektid
19	C 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – Investeering 1: Individuaalsete infosüsteemide arendamine ja täiustamine	Siht	Uued või ajakohastatud infosüsteemid
24	C 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – Investeering 3: Küberturvalisus	Siht	Heakskiidetud küberturvalisuse projektide arv
28	C 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – Reform 2: E-tervist toetavate süsteemide väljatöötamine	Eesmärk	E-tervise projektide heakskiitmine
33	C 1.3: Suure läbilaskevõimega digivõrgud – Reform 1: Elektrooniliste sidevõrkude kasutuselevõtu keskkonna parandamine	Eesmärk	Andmed tehniliste kaartide jaoks
46	C 1.3: Suure läbilaskevõimega digivõrgud – Investeering 4: 5G-võrkude ja -teenuste arendamisega seotud teadusuuringud	Eesmärk	5G-võrkudega seotud projektid
52	C 1.4: Digimajandus ja -ühiskond, innovaatilised idufirmad ja uus tehnoloogia – Investeering 2: Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskus (EDMO)	Eesmärk	CEDMO avaldab uurimistulemused
58	C 1.4: Digimajandus ja -ühiskond, innovaatilised idufirmad ja uus tehnoloogia – Investeering 6: Näidisrakendusprojektid linnadele ja tööstuspiirkondadele	Siht	Kasutusmallid omavalitsustele ja tööstusele
63	C 1.4: Digimajandus ja -ühiskond, innovaatilised idufirmad ja uus tehnoloogia – Investeering 10: Ettevõtete rahvusvahelistumine	Siht	Ettevõtete toetamine
65	C 1.4: Digimajandus ja -ühiskond, innovaatilised idufirmad ja uus tehnoloogia – Investeering 11: Digitaalne regulatsiooni testkeskkond kooskõlas ELi prioriteetidega	Siht	Testkeskkonnas osalevad ettevõtted
74	C 1.6: Ehitusprotsessi kiirendamine ja digitaliseerimine – Reform 1: Uue ehitusseaduse ja detailplaneeringu seaduse rakendamine praktikas	Siht	Lõpetatud loamenetluste osakaal
77	C 1.6: Ehitusprotsessi kiirendamine ja digitaliseerimine – Investeering 1: Digiteerimise eeliste ärakasutamine ruumilise planeerimise ja ehituspoliitika valdkonnas	Siht	Uued või ajakohastatud IT-süsteemid ruumilise planeerimise või ehituslubade andmise menetluse valdkonnas
114	C 2.3: Üleminek puhtamatele energiaallikatele – Investeering 2: Soojusenergia jaotuse ajakohastamine kaugküttesüsteemides	Siht	Primaarenergia hinnanguline sääst
115	C 2.4: Keskkonnahoidlik liikuvus – Investeering 1: Ühistransporditaristu ehitamine Praha linnas	Siht	Laadimispunktide arv Praha linnas
122	C 2.4: Keskkonnahoidlik liikuvus – Investeering 6: Abi sõidukite ostmiseks (akutoitega trollibussid ja madala põrandaga trammid) ühistranspordi jaoks Praha linnas	Siht	Sõidukite arv (trollibussid ja trammid)
130	C 2.5: Hoonete renoveerimine ja õhukaitse – Investeering 3: Toetus projektide ettevalmistamiseks energiasäästu valdkonnas	Siht	Nõustamine projekti ettevalmistamisel
149	C 2.7: Ringmajandus, ringlussevõtt ja tööstusvesi – Investeering 1: Ehitiste ringlussevõtu infrastruktuur	Eesmärk	Lõpetatud projektid
151	C 2.7: Ringmajandus, ringlussevõtt ja tööstusvesi – Investeering 2: Ringlahendused ettevõtetes	Siht	Ringmajanduse lahendustesse investeerivate projektide lõpuleviimise aruanded
153	C 2.7: Ringmajandus, ringlussevõtt ja tööstusvesi – Investeering 3: Vee säästmine tööstuses	Siht	Tööstuses vee säästmise ja optimeerimise projektide lõpuleviimise aruanded
157	C 2.8: Mahajäetud tööstusalade taaselustamine – Investeering 2: Investeerimisabi omavalitsustele ja piirkondadele kuuluvate mitteärilistel eesmärkidel kasutatavate mahajäetud tööstusalade taaselustamiseks	Siht	Vähemalt 30 projekti lõpetamistõendite esitamine
159	C 2.8: Mahajäetud tööstusalade taaselustamine – Investeering 3: Investeerimisabi omavalitsustele ja piirkondadele kuuluvate mahajäetud tööstusalade taaselustamiseks ettevõtluse eesmärgil	Siht	Vähemalt 20 projekti lõpetamistõendite esitamine
164	C 2.9: Bioloogilise mitmekesisuse edendamine ja võitlus põua vastu – Investeering 3: Kaitsealad, sealhulgas Natura 2000 alad ning kaitstavad taime- ja loomaliigid.	Siht	Kaitsealade, sealhulgas Natura 2000 alade ning kaitsealuste taime- ja loomaliikide kaitse projektid.
165	C 2.9: Bioloogilise mitmekesisuse edendamine ja võitlus põua vastu – Investeering 4: Vee-, metsa- ja metsaökosüsteemide kohanemine kliimamuutustega	Siht	Projektid vee-, muude kui metsa- ja metsaökosüsteemide kohandamiseks kliimamuutustega
173	C 3.1: Innovatsioon hariduses digiülemineku kontekstis – Investeering 2: Digiseadmed koolidele	Siht	IT-seadmed koolidele
181	C 3.2: Kooliprogrammide kohandamine – Reform 2: Ebasoodsas olukorras olevate koolide toetamine	Siht	Toetust saavate ebasoodsas olukorras olevate koolide arv
182	C 3.2: Kooliprogrammide kohandamine – Reform 2: Ebasoodsas olukorras olevate koolide toetamine	Eesmärk	Ettepanek koolide indeksipõhise rahastamise kohta vastavalt ebasoodsale sotsiaal-majanduslikule olukorrale
187	C 3.3: Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng – Investeering 1: Tööturupoliitika arendamine	Siht	Koolitustunnistuste arv
188	C 3.3: Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng – Reform 1: Tööturupoliitika arendamine	Siht	Varustatud piirkondlike koolituskeskuste arv
215	C 4.4: Avaliku halduse tõhustamine – Reform 1: Suurem tõhusus, kliendikesksus ja tõenditel põhineva otsustusprotsessi põhimõtete kasutamine avalikus halduses	Siht	Meetmed tõenditel põhinevate otsuste tegemiseks
219	C 4.5: Kultuuri- ja loomesektori areng – Investeering 1: Piirkondlike kultuuri- ja loomesektorite toetamine	Siht	Piirkondlike kultuuri- ja loomekeskuste toetamine
221	C 4.5: Kultuuri- ja loomesektori areng – Investeering 2: Kultuuri- ja loomesektori digitaliseerimine	Siht	Kultuuri- ja loomesektori digiüleminekut käsitlevate toetatud projektide arv
222	C 4.5: Kultuuri- ja loomesektori areng – Investeering 3: Loomevautšerid ja disainilahenduste arvestusühikud	Siht	Kasutatud loomevautšerite ja disainilahenduste arvestusühikute arv
225	C 5.1: Suurepärane teadus- ja arendustegevus tervishoiusektoris – Investeering 1: Riiklik teadus- ja arendustegevus; meditsiini ja sellega seotud sotsiaalteaduste prioriteetsete valdkondade arendamise toetamine	Siht	Vähemalt nelja riikliku teadus- ja arenduskonsortsiumi hindamistulemuste protokollid
230	C 5.2: Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamine ning innovatsiooni kasutuselevõtt äritavades – Investeering 4: Teadus- ja arendustegevuseks antav abi koostoimes teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga	Siht	Väljamakstud vahendid
233	C 6.1: Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime suurendamine – Investeering 1: Intensiivse meditsiini simulatsioonikeskuse loomine ja haridussüsteemi optimeerimine	Eesmärk	Intensiivravimite simulatsioonikeskus
235	C 6.1: Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime suurendamine – Investeering 3: Südame-veresoonkonna ja siirdamismeditsiini keskuse ehitamine	Eesmärk	Südame-veresoonkonna ja siirdamismeditsiini keskus
238	C 6.2: Riiklik kava onkoloogilise ennetuse ja hoolduse tõhustamiseks – Reform 2: Ennetava sõeluuringu programmide kvaliteedi toetamine ja parandamine	Siht	Kolorektaalvähi sõeluuringute programm
243	C 6.2: Riiklik kava onkoloogilise ennetuse ja hoolduse tõhustamiseks – Investeering 3: Vähiennetuse keskuse ning uuendusliku ja toetava ravi infrastruktuuri loomine ja arendamine Masaryk Memorial Cancer Institute’is	Eesmärk	Masaryki Memorial Cancer Institute’i uued rajatised
246	C1.1. Kodanikele ja ettevõtjatele osutatavad digitaalsed teenused – Investeering 4: Digitaalteenused lõppkasutajatele sotsiaalvaldkonnas	Eesmärk	Tööbüroo uuendatud iseteenindusportaal
290	C 5.2: Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamine ning innovatsiooni kasutuselevõtt äritavades – Investeering 2: Teadus- ja arenduskoostöö toetamine (kooskõlas aruka spetsialiseerumise strateegiaga)	Siht	Väljamakstud vahendid
293	C 5.2: Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamine ning innovatsiooni kasutuselevõtt äritavades – Investeering 5: Abi teadus- ja arendustegevuseks ettevõtetes kooskõlas riikliku RIS3 strateegiaga	Siht	Väljamakstud vahendid
295	C 5.2: Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamine ning innovatsiooni kasutuselevõtt äritavades – Investeering 6: Transpordialaseks teadus- ja arendustegevuseks antav abi	Siht	Väljamakstud vahendid
297	C 5.2: Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamine ning innovatsiooni kasutuselevõtt äritavades – Investeering 7: Abi teadus- ja arendustegevuseks keskkonna valdkonnas	Siht	Väljamakstud vahendid
300	C 7.1: Taastuvenergia ja elektritaristu (REPowerEU) – Investeering 2: Laiendatud meede: Uute fotogalvaaniliste energiaallikate arendamine	Siht	FVE allikate installeeritud võimsus
308	C 7.1: Taastuvenergia- ja elektritaristu (REPowerEU) – Reform 3 – Allmeede 2: Regulatiivsed stiimulid elektrivõrguettevõtjatele võrgu paindlikkuse suurendamiseks	Eesmärk	Energeetikasektorit reguleeriva asutuse otsused
319	C 7.3: Renoveerimislaine alase nõuande põhjalik reform Tšehhi Vabariigis (REPowerEU) – Reform 1: Ühtsed kontaktpunktid energiakogukondadele ja energiatõhusaks renoveerimiseks	Eesmärk	Hindamisuuringud
322	C 7.3: Renoveerimislaine alase nõuande põhjalik reform Tšehhi Vabariigis (REPowerEU) – Investeering 1: Nõustamisteenuste osutamine kodumajapidamistele, ettevõtetele ja avalikule sektorile	Siht	Nõustamisteenuste osutamine kodumajapidamistele, ettevõtetele ja avalikule sektorile
350	C 7.3: Renoveerimislaine alase nõuande põhjalik reform Tšehhi Vabariigis (REPowerEU) – Investeering 2: Eluhoonete renoveerimine	Siht	Energiatarbimise vähendamine
336	C 7.5 Maanteetranspordi CO2 heite vähendamine (REPowerEU) – Reform 4: Heitevaba alternatiivkütuste taristu eeltingimused	Eesmärk	Elektrisõidukite laadimisjaamade ja vesinikutanklate kasutuselevõtu toetamine
339	K 7.6 Raudteetranspordi elektrifitseerimine (REPowerEU) – Investeering 1: Brno piirkonna elektrifitseerimine	Eesmärk	Raudtee elektrifitseerimise projekt „Brno-Zastávka u Brna elektrifitseerimine, 2. etapp“
		Osamakse summa	1 028 736 627 eurot

1.9.Üheksas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
39	C 1.3: Suure läbilaskevõimega digivõrgud – Investeering 1: Suure läbilaskevõimega ühenduse loomine	Eesmärk	Põhiarveldusüksuste ühendamine väga suure läbilaskevõimega võrguga
40	C 1.3: Suure läbilaskevõimega digivõrgud – Investeering 2: Hõlmab 5G-koridore ja edendab 5G arendamist	Eesmärk	5G-tehnoloogiad raudteede jaoks
44	C 1.3: Suure läbilaskevõimega digivõrgud – Investeering 3: 5G mobiilse taristu arendamise toetamine maapiirkondades investeerimismahukates valgetes piirkondades	Siht	Vastuvõtu-saatejaamade ehitamine
61	C 1.4: Digimajandus ja -ühiskond, innovaatilised idufirmad ja uus tehnoloogia – Investeering 9: Fondifond (seemneeelsete) investeeringute, strateegiliste digitehnoloogiate või võrsefirmade arendamiseks	Eesmärk	Rahaliste vahendite ülekandmine
104	C 2.2: Energiatarbimise vähendamine avalikus sektoris – Investeering 1: Avalike hoonete energiatõhususe parandamine	Siht	Eksperdiarvamuse esitamine energiahindamise või energiamärgise kohta
107	C 2.2: Energiatarbimise vähendamine avalikus sektoris – Investeering 2: Avalike valgustussüsteemide energiatõhususe parandamine	Siht	Eksperdiarvamuse esitamine energiahindamise või energiamärgise kohta
109	C 2.2: Energiatarbimise vähendamine avalikus sektoris – Investeering 3: Avalike hoonete energiatõhususe parandamine	Siht	Energiatarbimise vähendamine
116	C 2.4: Keskkonnahoidlik liikuvus – Investeering 1: Ühistransporditaristu ehitamine Praha linnas	Siht	Dünaamilise laadimistee kilomeetrite arv Praha linnas
120	C 2.4: Keskkonnahoidlik liikuvus – Investeering 5: Abi heiteta sõidukite ja taristu ostmiseks omavalitsustele, piirkondadele, riigiasutustele ja muudele avaliku sektori asutustele	Siht	Sõidukite arv omavalitsuste, piirkondade, riigiasutuste ja muude avaliku sektori asutuste jaoks
155	C 2.8: Mahajäetud tööstusalade taaselustamine – Investeering 1: Investeerimisabi konkreetsete mahajäetud tööstusalade taaselustamiseks	Siht	Vähemalt 10 projekti lõpetamistõendite esitamine
171	C 3.1: Innovatsioon hariduses digiülemineku kontekstis – Investeering 1: Õpetajate läbivaadatud õppekava ja digioskuste toetamine	Siht	Nende koolide arv, mis on saanud digioskuste või IT-kirjaoskuse alast koolitust pedagoogilisele personalile
22	C 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – Investeering 2: E-valitsuse põhiregistrite ja -vahendite arendamine	Eesmärk	Zeleneči andmekeskuse sidetaristu ja pilvandmetöötluse tarkvara
180	C 3.2: Kooliprogrammide kohandamine – Investeering 1: Valitud oluliste akadeemiliste kohtade ehitamine	Siht	Uue ülikoolipiirkonna ruutmeetrite arv
190	C 3.3: Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng – Investeering 2: Koolieelsete laste hoiuasutuste suutlikkuse suurendamine	Siht	Uute eelkooliasutuste arv
195	C 3.3: Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng – Investeering 3: Sotsiaalhoolekande infrastruktuuri arendamine ja ajakohastamine	Siht	Ehitatud või renoveeritud sotsiaalhoolekandeasutuste arv
201	C 4.2: Tšehhi-Moraavia Tagatis- ja Arengupanga (ČMZRB) kui riikliku arengupanga ettevõtluse ja arengu edendamiseks mõeldud uued kvantiteediinstrumendid – Investeering 1: Ettevõtlust toetavate kvaasiomakapitali ja roheliste laenude vahendite uue eelarverea väljatöötamine	Eesmärk	Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud kokkulepped ja vahendite ülekandmine
241	C 6.2: Riiklik kava onkoloogilise ennetuse ja hoolduse tõhustamiseks – Investeering 1: Tšehhi Onkoloogiainstituudi ehitamine	Eesmärk	Tšehhi onkoloogiainstituut
242	C 6.2: Riiklik kava onkoloogilise ennetuse ja hoolduse tõhustamiseks – Investeering 2: Väga spetsiifilise onkoloogilise ja hematoonkoloogilise ravi arendamine	Siht	Onkoloogilise ja hematoonkoloogilise ravi tugirajatised
249	C 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – Investeering 6: Infosüsteemide arendamine sotsiaalvaldkonnas	Siht	Ajakohastatud infosüsteemid sotsiaalpoliitika valdkonnas
66	C 1.4: Digimajandus ja -ühiskond, innovaatilised idufirmad ja uus tehnoloogia – Investeering 12: Kvantkommunikatsioonitaristu ehitamine	Siht	Rahaliste vahendite väljamaksmine optilise kvantvõrgu jaoks
255	C 1.5: Ettevõtete digitaalne ümberkujundamine – Investeering 4: Üleeuroopalist huvi pakkuv oluline projekt – mikroelektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogia (toetused)	Siht	Katselahendused
258	C 1.7: Avaliku halduse digiüleminek – Investeering 2: Digiteeritud teenuste juhtimissüsteemi täiustamine	Eesmärk	Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia juhtimise ajakohastamine avalikus halduses
271	C 2.10: Taskukohane eluase – Investeering 3: Kaasinvesteerimisrahastu	Siht	Lõpliku abisaajaga sõlmitud õiguslik leping
272	C 2.10: Taskukohane eluase – Investeering 3: Kaasinvesteerimisrahastu	Eesmärk	Rahaliste vahendite ülekandmine
278	C 3.3: Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng – Investeering 4: Ohustatud laste eest hoolitsemise infrastruktuuri arendamine ja ajakohastamine	Siht	Korterid ja majad
289	C 4.4: Avaliku halduse tõhustamine – Reform 1: Suurem tõhusus, kliendikesksus ja tõenditel põhineva otsustusprotsessi põhimõtete kasutamine avalikus halduses	Siht	Meetmed, mille eesmärk on parandada avalikus halduses personali ja automatiseerida haldusmenetlused
299	C 7.1: Taastuvenergia ja elektritaristu (REPowerEU) – Investeering 1: Piirkondlike jaotussüsteemide ajakohastamine ja digiteerimine	Siht	Investeeringud jaotusvõrkudesse
311	C 7.2 Energiasektori detsentraliseerimise ja digitaliseerimise toetamine – Reform 3: Elektriandmekeskus	Eesmärk	Elektriandmekeskus tehnilise paindlikkuse funktsioonid
314	C 7.2 Energiasektori detsentraliseerimise ja digitaliseerimise toetamine – Reform 1: Energiakogukonnad	Eesmärk	Suunised energiakogukondade kohta
326	C 7.4: Koolide kohanemine – roheliste oskuste ja kestlikkuse edendamine ülikoolides (REPowerEU) – Reform 1: Ülikoolide ümberkujundamine tööturu muutuvate vajadustega kohanemiseks	Siht	Õppeprogrammide akrediteerimine
346	C 7.7 Keskkonnalubade andmise protsesside lihtsustamine ja piirkondade kindlaksmääramine taastuvate energiaallikate arendamiseks (REPowerEU) – Reform 2: Taastuvenergia kiirendusalad	Siht	Taastuvenergia eelisarendusalade määramine
347	C 1.7 Avaliku halduse digipööre – reform 1: Avaliku andmehalduse raamistik	Eesmärk	Õigusnormid, millega kehtestatakse avaliku halduse valduses olevate andmete haldamise raamistik
348	C 2.1: Säästev transport – Investeering 1: Kaasaegse tehnoloogia rakendamine raudteeinfrastruktuuris	Siht	Euroopa rongijuhtimissüsteemiga (ETCS) piirkondlikud raudteeliinid
		Osamakse summa	1 058 870 489 eurot

2. Laenud

Artikli 2a lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.

2.1. Esimene osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
247	C1.2. Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – Investeering 5: küberturvalisuse investeeringute suurendamine	Eesmärk	Infosüsteemide tugevdamist käsitleva konkursikutse avaldamine kooskõlas küberturvalisust käsitleva seadusega nr 181/2014 Coll.
254	C1.5. Ettevõtete digitaalne ümberkujundamine – Investeering 4: Üleeuroopalist huvi pakkuv oluline projekt – mikroelektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogia	Eesmärk	Toetuslepingute sõlmimine
		Osamakse summa	190 898 548 eurot

2.2. Teine osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
264	C 2.10: Taskukohane eluase – Investeering 1: Sooduslaen	Eesmärk	Rakendusleping
267	C 2.10: Taskukohane eluase – Investeering 2: Allutatud laenuvõimalus	Eesmärk	Rakendusleping
270	C 2.10: Taskukohane eluase – Investeering 3: Kaasinvesteerimisrahastu	Eesmärk	Rakendusleping
		Osamakse summa	41 445 759 eurot

2.3. Kolmas osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
248	C 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – Investeering 5: Küberturvalisuse investeeringute suurendamine	Siht	Heakskiidetud küberturvalisuse projektide arv
265	C 2.10: Taskukohane eluase – Investeering 1: Sooduslaen	Siht	Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud
266	C 2.10: Taskukohane eluase – Investeering 1: Sooduslaen	Eesmärk	Rahaliste vahendite ülekandmine
268	C 2.10: Taskukohane eluase – Investeering 2: Allutatud laenuvõimalus	Siht	Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud
269	C 2.10: Taskukohane eluase – Investeering 2: Allutatud laenuvõimalus	Eesmärk	Rahaliste vahendite ülekandmine
		Osamakse summa	27 823 328 eurot

3. JAGU. TÄIENDAV KORD

1.Taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamise kord

Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamine toimub vastavalt järgmisele korrale.

Täpselt määratletud ülesannete, pädevuste ja volituste kehtestamiseks võttis Tšehhi valitsus 17. mail 2021 vastu valitsuse resolutsiooni nr 467. Selle resolutsiooniga kiideti heaks taaste- ja vastupidavuskava, põhikiri, protseduurireeglid ja eetikakoodeks riikliku taaste- ja vastupidavuskava juhtorganile, taaste- ja vastupidavuskava rakendamises osalevate asutuste ülesanded ja pädevused ning määrati taaste- ja vastupidavuskava auditeerimisasutuseks tööstus- ja kaubandusministeerium ning taaste- ja vastupidavuskava auditeerimisasutuseks rahandusministeerium.

Riikliku taaste- ja vastupidavuskava korraldusasutus on kõrgeim otsuseid tegev ja heakskiitev organ, kes vastutab taaste- ja vastupidavuskava üldise koordineerimise ja seire eest. Maksenõuded peab heaks kiitma kõnealune nõukogu. Taaste- ja vastupidavuskava ning selle rakendamise keskse koordineeriva asutusena vastutab tööstus- ja kaubandusministeerium taaste- ja vastupidavuskava koordineerimise, järelevalve ja aruandluse eest ning on komisjoni peamine kontaktpunkt. See asutus vastutab ka maksenõuete ja juhtkonna kinnituste koostamise eest. See koordineerib eesmärkide ja sihtide, asjakohaste näitajate, aga ka kvalitatiivse finantsteabe ja muude andmete, näiteks lõppsaajate kohta, aruandlust. Andmete kodeerimine toimub detsentraliseeritud infosüsteemides kõigis süsteemides komponentide omanike tasandil, kes on kohustatud esitama nõutud andmed tööstus- ja kaubandusministeeriumile. Pärast hiljutist muude ELi programmide auditit on tööstus- ja kaubandusministeerium saanud märkustega auditiarvamuse, kuna puuduvad tõhusad meetmed huvide konflikti juhtumite ärahoidmiseks, avastamiseks ja kõrvaldamiseks. Kavasse on lisatud sihtotstarbelised eesmärgid, et tagada nende puuduste kõrvaldamine enne esimest maksetaotlust.

2.Komisjonile vajalikele alusandmetele täieliku juurdepääsu andmise kord

Selleks et anda komisjonile täielik juurdepääs vajalikele alusandmetele, kehtestab Tšehhi järgmise korra.

Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava ning selle rakendamise keskse koordineeriva asutusena vastutab tööstus- ja kaubandusministeerium kava üldise koordineerimise ja järelevalve eest. Eelkõige tegutseb ta koordineeriva asutusena, kes jälgib eesmärkide ja sihtide saavutamisel tehtud edusamme, kui see on asjakohane, teeb juhtimiskontrolle ning esitab aruandeid ja maksetaotlusi. See koordineerib eesmärkide ja sihtide, asjakohaste näitajate, aga ka kvalitatiivse finantsteabe ja muude andmete, näiteks lõppsaajate kohta, aruandlust. Andmete kodeerimine toimub detsentraliseeritud süsteemides eri komponentide omanike vahel, kes on kohustatud esitama nõutavad andmed koordineerivale asutusele.

Kooskõlas määruse (EL) nr 2021/241 artikli 24 lõikega 2 esitab Tšehhi pärast käesoleva lisa punktis 2.1 esitatud asjakohaste kokkulepitud eesmärkide ja sihtide saavutamist komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse rahalise toetuse maksmiseks. Tšehhi tagab, et komisjonil on taotluse korral täielik juurdepääs asjaomastele alusandmetele, mis toetavad maksetaotluse nõuetekohast põhjendust, nii maksetaotluse hindamiseks vastavalt määruse (EL) nr 2021/241 artikli 24 lõikele 3 kui ka auditeerimise ja kontrolli eesmärgil.

(1) Meetme kohaselt peavad teedeehitusega tegelevad ettevõtjad eelkõige tagama, et vähemalt 70 % tee ning sellega seotud laadimis- ja tankimistaristu ehitamisel kohapeal tekkinud mitteohtlike ehitus- ja lammutusjäätmete (v.a komisjoni 3. mai 2000. aasta otsusega 2000/532/EÜ (millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (teatavaks tehtud numbri K(2000) 1147 all)) kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 määratletud looduslikud materjalid) massist valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas jäätmete kasutamine tagasitäitena muude materjalide asemel, vastavalt jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile.

(2) Välja arvatud käesoleva meetme kohased elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(3) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(4) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(5) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(6)

Kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ (mida on muudetud direktiiviga (EL) 2018/851) artikliga 12.

(7) Vastavalt direktiivile 1999/31/EÜ, mida on muudetud direktiiviga (EL) 2018/850.

(8) Välja arvatud a) varad ja tegevused elektri- ja/või soojusenergia tootmises ning nendega seotud ülekande- ja jaotustaristus, milles kasutatakse maagaasi, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütuste tasuta kasutamisele.

(9) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(10) Välja arvatud a) varad ja tegevused elektri- ja/või soojusenergia tootmises ning nendega seotud ülekande- ja jaotustaristus, milles kasutatakse maagaasi, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütuste tasuta kasutamisele.

(11) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(12) Välja arvatud a) varad ja tegevused elektri- ja/või soojusenergia tootmises ning nendega seotud ülekande- ja jaotustaristus, milles kasutatakse maagaasi, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütuste tasuta kasutamisele.

(13) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(14)

Välja arvatud käesoleva meetme kohased elektri- ja/või soojusenergia tootmise projektid ning sellega seotud maagaasi kasutavad ülekande- ja jaotustaristud, mis vastavad tehniliste suuniste „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(15)

Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(16)

Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(17) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(18) https://ec.europa.eu/health/sites/default/files/non_communicable_diseases/docs/eu_cancer-plan_en.pdf.

Top

Choose the experimental features you want to try