EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 17.6.2025

COM(2025) 826 final

2025/0826(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrust (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid

(EMPs kohaldatav tekst)

{SEC(2025) 825 final} - {SWD(2025) 826 final} - {SWD(2026) 825 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa väärtpaberistamise turu taaskäivitamine võib aidata suurendada reaalmajandusele kättesaadavaid rahalisi vahendeid. Olulisem kui kunagi varem on säilitada oma vastupidavus ning konkurentsivõime praeguses majandus- ja geopoliitilises olukorras, kus liit seisab silmitsi märkimisväärsete investeerimisvajadustega. Hästi toimivad väärtpaberistamise turud võivad aidata kiirendada majanduskasvu ning hõlbustada liidu strateegiliste eesmärkide rahastamist, sealhulgas investeeringuid rohe-, digi- ja sotsiaalsesse üleminekusse, võimaldades pankadel kanda riskid üle neile, kes on nende kandmiseks kõige sobivamad, ning vabastada seeläbi oma kapitali. Pangad peaksid kasutama seda kapitali täiendavate laenude andmiseks kodumajapidamistele ning ettevõtjatele, sealhulgas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEdele). Riskide ümberjaotamisega laiemas finantssüsteemis võib väärtpaberistamine pakkuda kapitalituru investoritele ka rohkem investeerimisvõimalusi. Praegune ELi väärtpaberistamise raamistik ei võimalda ELi majandusel kasutada paljusid väärtpaberistamisest tulenevaid eeliseid.

Enrico Letta 1 ja Mario Draghi 2 aruannetes on soovitatud väärtpaberistamist, et tugevdada Euroopa Liidu pankade laenuandmisvõimet ELi prioriteetide, sealhulgas kaitsevaldkonna rahastamisvajaduste rahuldamiseks, luua sügavamaid kapitaliturge, rajada Euroopa hoiuste ja investeeringute liit ning suurendada ELi konkurentsivõimet.

Euroopa Ülemkogu palus Euroopa Komisjonil määrata kindlaks meetmed Euroopa väärtpaberistamise turu taaskäivitamiseks, sealhulgas „regulatiivsete ja usaldatavusnõuete muudatuste kaudu, kasutades olemasolevat manööverdamisruumi“ 3 ning esitada 2025. aastal kiiresti ettepanek läbivaadatud väärtpaberistamise raamistiku kohta 4 . Paljud sidusrühmad, sealhulgas emitendid, investorid ja järelevalveasutused, kutsuvad üles võtma meetmeid, et kõrvaldada tõkked, mis takistavad ELi väärtpaberistamise turu arengut 5 .

ELi väärtpaberistamise raamistik kehtestati pärast 2008. aasta finantskriisi ja sellega reageeriti USA riskantsete väärtpaberistamistega seotud muredele. Tollal peeti vajalikuks kehtestada ranged nõuded väärtpaberistamise turu maine taastamiseks, mis oli kannatanud ebapiisava kaitse ja investorite suure ebakindluse tõttu. Nüüd, kui asjakohased kaitsemeetmed on kindlalt integreeritud turu korraldusse ja väärtpaberistamine on tagasi võitmas investorite usaldust, tuleb leida parem tasakaal kaitsemeetmete ning kasvuvõimaluste vahel – nii investeeringute kui ka emiteerimise puhul. Raamistikuga saadud kogemused näitavad, et see on liiga konservatiivne ja piirab väärtpaberistamiste võimalikku kasutamist ELis. Suured tegevuskulud ja liiga konservatiivsed kapitalinõuded hoiavad paljud emitendid ja investorid väärtpaberistamise turult eemal.

Läbivaatamise eesmärk on tunnustada ELi väärtpaberistamise õigus- ja järelevalveraamistikes rakendatud riski maandavaid tegureid, mis on märkimisväärselt vähendanud väärtpaberistamise tehingutega seotud riske, samuti ELi väärtpaberistamiste häid krediidinäitajaid. Käesolev ettepanek toetab komisjoni prioriteeti aastateks 2024–2029 „Euroopa kestliku heaolu ja konkurentsivõime uus kava”. Ettepanek on osa Euroopa hoiuste ja investeeringute liidust, 6 mis on komisjoni 2024.–2029. aasta ametiaja nurgakivi, ning see on esimene Euroopa hoiuste ja investeeringute liidu seadusandlik algatus. Samas on oluline tunnistada, et väärtpaberistamise läbivaatamine ei ole iseenesest mingi imerohi. Euroopa hoiuste ja investeeringute liidu projekt hõlmab mitmesuguseid muid ja täiendavaid meetmeid oma eesmärkide saavutamiseks. Euroopa Komisjon loodab siiski, et käesolevas ettepanekute paketis kavandatud muudatused mitteusaldatavus- ja usaldatavusnõuetes sunnivad finantseerimisasutusi tegelema rohkem väärtpaberistamisega ning, mis veelgi olulisem, kasutama sellest tulenevat kapitalisoodustust täiendavate laenude andmiseks.

ELi väärtpaberistamise raamistiku kavandatud läbivaatamise eesmärk on kõrvaldada põhjendamatud emiteerimis- ja investeerimistõkked ELi väärtpaberistamise turul, eelkõige: 

·vähendada emitentide ja investorite põhjendamatuid tegevuskulusid, tasakaalustades seda asjakohaste läbipaistvuse, investorite kaitse ja järelevalve standarditega; 

·kohandada pankade ja kindlustusandjate usaldatavusraamistikku, võtta paremini arvesse tegelikke riske ja kõrvaldada põhjendamatud usaldatavusnõuetega seotud kulud väärtpaberistamise eesmärgil emiteerimise ja sellesse investeerimise korral, tagades samal ajal finantsstabiilsuse. 

See reform ei mõjuta raamistiku peamisi finantsstabiilsuse kaitsemeetmeid (riski säilitamine, edasiväärtpaberistamise keeld, ranged laenuandmise standardid). Lisaks sellele kaasnevad kavandatud muudatustega järelevalveraamistiku muudatused, millega parandatakse järelevalvealast ühtsust ja tagatakse, et järelevalveraamistik sobib kasvava ELi väärtpaberistamise turuga.

ELi väärtpaberistamise raamistiku läbivaatamise eesmärk on kõrvaldada põhjendamatud tõkked, mis takistavad ELi väärtpaberistamise turu kasvu ja arengut, kuid teha seda nii, see ei ohustaks finantsstabiilsust, turu usaldusväärsust või investorite kaitset. Selle saavutamiseks on kavandatud reformid hoolikalt suunatud emiteerimist ja (pangaväliseid) investeeringuid pärssivate konkreetsete takistuste kõrvaldamisele. Läbivaatamise käigus nähakse ette nelja õigusakti muutmine:

·seadusandlik ettepanek, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/2402 (edaspidi „väärtpaberistamise määrus“ 7 ), millega kehtestatakse emitentidele ning investoritele toote- ja käitumiseeskirjad;

·ettepanek, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 (edaspidi „kapitalinõuete määrus“), 8 milles sätestatakse kapitalinõuded pankadele, kes hoiavad väärtpaberistamist ja investeerivad sellesse, ning

·kahe delegeeritud määruse muudatused: komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/61 (likviidsuskattekordajat käsitlev delegeeritud õigusakt), 9 millega reguleeritakse pankade likviidsuspuhvrisse lisatavate varade aktsepteeritavuse kriteeriume, ning komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/35 (Solventsus II delegeeritud õigusakt), 10 millega reguleeritakse kindlustus- ja edasikindlustusandjate kapitalinõudeid.

Kavandatud muudatuste eesmärk on raamistikku sihipäraselt parandada, mitte seda muuta. Neid muudatusi tuleks käsitleda paketina, kuna ükski üksikkomponent üksinda ei saavuta soovitud tulemust. Paketi elemendid käsitlevad nii turu pakkumise kui ka nõudluse poolt ning tugevdavad üksteist, et saavutada soovitud mõju. Aruandlusnõuete ühtlustamine ja kapitalinõuete vähendamine vähendavad turulepääsu tõkkeid ja muudavad väärtpaberistamise algatamise pankade jaoks odavamaks. Hoolsuskohustuse lihtsustamine ning kapitalinõuete ja likviidsuskäsitluse muutmine muudab väärtpaberistamisse investeerimise lihtsamaks ja atraktiivsemaks. Suurem ja dünaamilisem investoribaas stimuleerib ka rohkem emiteerimist. ELi väärtpaberistamise turu taaskäivitamine on keeruline küsimus, mis nõuab muudatuste tegemist raamistiku eri osades, et edendada pakkumist ja nõudlust väärtpaberistamise turul.

Reguleerimine üksi saab minna ainult nii kaugele turu arengu stimuleerimiseks: turuosalised peavad samuti sekkuma ja andma oma panuse, nt kasutades standardimist ja kogu tööstusharu hõlmavaid algatusi konkreetsete segmentide jaoks – ilma turuosaliste jõupingutusteta ei ole turu laiendamine võimalik.

Läbivaatamisel on kasutatud mitmesuguseid sisendeid, sealhulgas Euroopa Pangandusjärelevalve 2020. aasta aruanne riski olulise osa ülekandmise kohta , Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 2020. aasta aruanne süsteemsete riskide seire kohta ELi väärtpaberistamise turul , komisjoni 2022. aasta aruanne väärtpaberistamise määruse toimimise kohta, , Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee 2022. aasta nõuanded usaldatavusraamistiku kohta , 2024. aasta sihipärane konsultatsioon ELi väärtpaberistamise raamistiku toimimise kohta , ja Ühiskomitee 2025. aasta aruanne väärtpaberistamise raamistiku rakendamise ja toimimise kohta. Komisjon pidas ka mitmesuguseid kahepoolseid kohtumisi sidusrühmadega ja korraldas 2024. aasta juulis seminari, et arutada sidusrühmade seisukohti ELi väärtpaberistamise raamistiku kohta.

Mis puutub ajastusse, siis võtab komisjon väärtpaberistamise määruse ja kapitalinõuete määruse muudatused vastu ühel ajal. Samal kuupäeval tuleks likviidsuskattekordajat käsitleva delegeeritud määruse muudatusettepanekute projektid avaldada neljanädalaseks konsultatsiooniks veebisaidil „Avaldage arvamust!“. Komisjonil on kavas võtta vastu Solventsus II delegeeritud määruse muudatusettepanekute projektid kõnealuse määruse laiema muudatuste paketina, mis avaldatakse eeldatavasti konsulteerimiseks käesoleva aasta juuli teises pooles.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Käesoleva ettepanekuga viiakse hoolsuskohustuse täitmise ülesannete delegeerimist käsitlevad sätted kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL (edaspidi „alternatiivsete investeerimisfondide valitsejaid käsitlev direktiiv“) sätetega 11 .

Lisaks käesolevas paketis sisalduvatele seadusandlikele muudatustele kaalub komisjon eurofondide direktiivi eelseisva üldise läbivaatamise raames ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/65/EÜ (edaspidi „eurofondide direktiiv“) 12 sätestatud ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate emitendi piirmäära muutmist. Eurofondide direktiiviga on kehtestatud eurofondidele piirang, mille kohaselt nad ei tohi omandada rohkem kui 10 % ühe emitendi võlakirju. Väärtpaberistamise korral tähendab see, et eurofondidel on lubatud investeerida ühte väärtpaberistamise emiteerimisse ainult kuni 10 %, kuna väärtpaberistamisvahendit ennast käsitletakse emitendina.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Muutes ELi väärtpaberistamise raamistiku vähem koormavaks ja rohkem põhimõtetele tuginevaks, aitab käesolev ettepanek kaasa ka praegustele komisjoni jõupingutustele vähendada bürokraatiat ja lihtsustada ettevõtluskeskkonda, nagu teatati komisjoni 2025. aasta tööprogrammis.

Väärtpaberistamise raamistiku läbivaatamine on kooskõlas ka Euroopa Komisjoni laiema strateegiaga ELi majanduse elavdamiseks, nagu on kirjeldatud konkurentsivõime kompassis . Komisjon püüab ELi väärtpaberistamise turult põhjendamatute emiteerimis- ja investeerimistõkete kõrvaldamisega tagada, et ELi majandus saaks kasu suurematest riskijagamise võimalustest ning rahastamisest, toetades seeläbi majanduskasvu ja ELi konkurentsivõimet.

Osa kindlaks tehtud emiteerimis- ja investeerimistõketest tuleneb määrusega seotud suurtest tegevuskuludest. Nende kulude kaotamine on seega kooskõlas ka komisjoni teatisega „ Lihtsam ja kiirem Euroopa “, milles rõhutatakse nii kodumajapidamiste kui ka ettevõtjate regulatiivse koormuse vähendamist.

Lisaks sellele on ettepanek kooskõlas liidu eesmärgiga kaitsta finantsstabiilsust, tagades, et väärtpaberistamise turud toimivad läbipaistval, usaldusväärsel ja vastupidaval viisil.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul) 

Väärtpaberistamistooted on liidu finantsturgude oluline segment, mis aitab kaasa liidu finantsintegratsioonile. Väärtpaberistamine seob finantseerimisasutusi finantsturgude eri sektoritest ning eri liikmesriikidest ja ELi-välistest jurisdiktsioonidest ning võib ohustada finantsstabiilsust, kui väärtpaberistamist nõuetekohaselt ei reguleerita. Seepärast tuleb väärtpaberistamist reguleerida liidu tasandil.

Eelkõige uuritakse ettepanekus teatavaid hoolsuskohustust, läbipaistvust ja järelevalvet käsitlevaid sätteid 13 . Ainult ELi tasandi meetmetega saab tagada, et edaspidi kohaldatakse neid õigusnorme ühetaoliselt ning tagatakse hästitoimiva õigusraamistiku olemasolu, mis on seotud väärtpaberistamise ja äritegevuse alustamise ning jätkamisega ühtsel turul. See on eriti oluline, kuna suurem osa ELi väärtpaberistamisest on koondunud vaid vähestesse ELi liikmesriikidesse. Kogu liitu hõlmav õigusraamistik on väga oluline piiriüleste väärtpaberistamiste hõlbustamiseks ja eelkõige sellise tegevuse võimaldamiseks liikmesriikides, kus väärtpaberistamisi kasutatakse praegu üldiselt vähe. Liikmesriikide suutlikkus võtta vastu riiklikke meetmeid on piiratud, sest praeguse ELi väärtpaberistamise raamistikuga on juba ette nähtud ühtlustatud eeskirjad ELi tasandil, ning riiklikul tasandil tehtavad muudatused oleksid vastuolus praegu kehtiva liidu õigusega.

•Proportsionaalsus

Samas ei lähe poliitilised valikud seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale, ning hoiduvad õigusraamistiku täielikust muutmisest.

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Väärtpaberistamise raamistikku hinnati ajavahemikul alates väärtpaberistamise raamistiku kohaldamise kuupäevast (1. jaanuar 2019) kuni praeguseni. Selle kohaldamisala hõlmab õigusraamistikku tervikuna (väärtpaberistamise määrus, kapitalinõuete määruse , likviidsuskattekordajat käsitleva delegeeritud õigusakti ja Solventsus II delegeeritud õigusakti asjakohased osad, mis käsitlevad väärtpaberistamise tehinguid).

Kooskõlas parema õigusloome vahenditega uuritakse, kas väärtpaberistamise raamistiku eesmärgid saavutati selle kohaldamisperioodil (tulemuslikkus) ja kas need on jätkuvalt asjakohased (asjakohasus) ning kas raamistik, võttes arvesse selle kohaldamisega seotud kulusid ja kasu, oli oma eesmärkide saavutamisel tõhus (tõhusus). Hindamisel võetakse arvesse ka seda, kas väärtpaberistamise raamistik kui liidu tasandi õigusakt andis lisaväärtust (ELi lisaväärtus) ja kas see on kooskõlas muude seotud õigusaktidega (ühtsus). Hindamine toimus paralleelselt väärtpaberistamise raamistiku läbivaatamise ettepanekule lisatud mõjuhinnanguga.

Hindamisel jõuti järeldusele, et väärtpaberistamise raamistik oli oma algsete eesmärkide saavutamisel osaliselt edukas. See on toetanud protsesside ja tavade standardimist ning osaliselt vähendanud regulatiivset ebakindlust. Vaatamata tehtud regulatiivsetele parandustele on see siiski olnud vaid osaliselt edukas väärtpaberistamisega seotud häbimärgistava suhtumise kõrvaldamisel ning lihtsate ja läbipaistvate väärtpaberistamiste regulatiivsete puuduste kõrvaldamisel. Peale selle ei ole raamistiku abil suudetud vähendada suuri tegevuskulusid ega märkimisväärselt suurendada väärtpaberistamise turgu ELis.

Selle tulemusena jõuti hindamisel järeldusele, et vaja on teha rohkem tagamaks, et väärtpaberistamine saaks sisuliselt kaasa aidata ELi majanduse rahastamise parandamisele ning Euroopa hoiuste ja investeeringute liidu edasiarendamisele. Täpsemalt hinnati hindamise käigus, et väga ranged õiguslikud nõuded läbipaistvuse ja hoolsuskohustuse valdkonnas põhjustavad väärtpaberistamise emitentidele ja investoritele suuri tegevuskulusid ning et sobivam võib olla rohkem põhimõtetele tuginev lähenemisviis. Pankade ja kindlustusandjate usaldatavusraamistik ei ole piisavalt riskitundlik ning kapitali „mitteneutraalsus“ on teatavate väärtpaberistamise tehingute puhul ebaproportsionaalselt suur. Seepärast on põhjendamatute usaldatavusnõuetega seonduvate takistuste kõrvaldamiseks vaja läbi vaadata väärtpaberistamiste usaldatavusnõuetekohane käsitlus.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

3. juulil 2024 korraldas komisjon väärtpaberistamise seminari, kuhu kutsuti oma seisukohti jagama pangandussektori/pangaliitude, ministeeriumide, Euroopa järelevalveasutuste, Euroopa Keskpanga ühtse järelevalvemehhanismi, Euroopa Investeerimispanga, kindlustusandjate, varahaldurite, valitsusväliste organisatsioonide ja pensionifondide esindajad.

Ajavahemikul 19. veebruarist 2025 kuni 26. märtsini 2025 algatati tagasisidekorje, 15 et küsida sidusrühmadelt tagasisidet väärtpaberistamise raamistiku läbivaatamise kohta. Sidusrühmadel paluti avaldada arvamust komisjoni arusaama kohta probleemist ja selle võimalikest lahendustest ning esitada asjakohane teave. Tagasisidekorjele vastas 34 vastajat, kes tutvustasid oma seisukohti 16 . Neist 34 vastajast 26 17 olid vastanud ka 2024. aasta sihtkonsultatsioonile, kusjuures nende seisukohad jäid üldjoontes samaks. Esmakordsete vastajate märkused olid kooskõlas ka varem saadud sihtkonsultatsiooni tagasisidega.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Käesoleva ettepaneku koostamisel on kasutatud ulatuslikku ekspertide panust, sealhulgas konsulteerimist sidusrühmadega, kohtumisi ja Euroopa järelevalveasutuste analüütilist tööd. Eelkõige esitasid Euroopa järelevalveasutused artikli 44 kohased 2021. ja 2025. aasta ühiskomitee aruanded väärtpaberistamise määruse rakendamise ja toimimise kohta 18 . Nendes aruannetes keskenduti väärtpaberistamise suhtes kohaldatavate üldnõuete rakendamisele, sealhulgas riski säilitamise, hoolsuskohustuse ja läbipaistvuse nõuetele ning lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamisega seotud erinõuetele, arvestades raamistike algset eesmärki aidata kaasa ELi väärtpaberistamise raamistiku kindlale taaselustamisele.

Liikmesriikide ametiasutustega konsulteeriti eurorühma töörühma+, nõukogu finantsteenuste komitee ning komisjoni panganduse, maksete ja kindlustuse eksperdirühma raames. Mitu liikmesriiki vastasid sihtkonsultatsioonile ka oma rahandusministeeriumide kaudu ja tegid komisjoniga kahepoolset koostööd.

•Mõjuhinnang

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ettepanekuga lihtsustatakse ja täpsustatakse väärtpaberistamiste suhtes kohaldatavaid kehtivaid õigusnorme, et suurendada väärtpaberistamise turu tõhusust. Seepärast on see asjakohane õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi seisukohast. Väärtpaberistamise määrusega seotud eelistatud poliitikavariant hõlmab hoolsuskohustuste lihtsustamist ettevõtjate jaoks ja tõhusamat läbipaistvusraamistikku. Nende kohustuste vähendamise tulemusel vähenevad ettevõtjate nõuete täitmisega seotud kulud, mis võimaldab eraldada rohkem vahendeid põhitegevuseks. Kuigi emitentidel võivad tekkida mõned ühekordsed kohanemiskulud, peaks halduskoormuse korduv vähendamine olema suurem kui algsed kulud. Sihipäraste kohanduste ja strateegilise lihtsustamise kaudu aitavad need meetmed tugevdada turu suutlikkust, meelitada ligi laiemat investorite baasi ja soodustada majanduskasvu, säilitades samal ajal vastupidava ning läbipaistva finantsökosüsteemi.

•Põhiõigused

Ettepanek ei mõjuta tõenäoliselt otseselt Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi. Lihtsustamis- ja tõhususmeetmed ei käsitle otseselt isikuandmete või eraelu puutumatusega seotud küsimusi. Avalikustamis- ja aruandlusstandardite muudatused peavad siiski olema kooskõlas kehtivate andmekaitsealaste õigusaktidega, et tagada väärtpaberistamisega seotud isikuandmete turvalisus ning privaatsus.

Ettepaneku eesmärk on vähendada suuri tegevuskulusid ja kõrvaldada põhjendamatud usaldatavusnõuetega seonduvad takistused, vältides samal ajal kaitse põhjendamatut halvenemist ning ülemäärase riskide võtmise stiimuleid. Seepärast tasakaalustab see vajadust majanduslike stiimulite järele rangete standardite säilitamisega, minimeerides seeläbi negatiivset ühiskondlikku mõju. Kuigi kavandatud meetmed keskenduvad peamiselt finantsmäärusele, võivad tekkida kaudsed eelised, mis mõjutavad sotsiaalseid-, keskkonnaalaseid ja põhiõigusi toetaval ning kestlikul viisil. Stabiilse väärtpaberistamise turu tagamisega aidatakse kaudselt kaasa majanduslike põhiõiguste kaitsele, edendades finantsstabiilsust riskide hajutamise kaudu.

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Paketi eri elementide vaheline vastasmõju ja kooskõla  

Käesolev määruse ettepanek on osa laiemast väärtpaberistamise läbivaatamisest, mis hõlmab kahe määruse (peale väärtpaberistamise määruse ka kapitalinõuete määruse) ning kahe delegeeritud õigusakti (likviidsuskattekordajat käsitlev delegeeritud õigusakt ja Solventsus II delegeeritud õigusakt) muutmist. Kavandatud muudatusi tuleks vaadelda meetmete paketina, mis lahendab terviklikul viisil pakkumise ja nõudlusega seotud küsimusi väärtpaberistamise turul.  

Ettepanekus selgitatakse, et nõudehaldaja on üksus, kes igapäevaselt haldab ostetud nõuete või aluseks olevate krediidiriski positsioonide kogumit ja kuulub määruse (EL) 2017/2402 (edaspidi „väärtpaberistamise määrus“) kohaldamisalasse. Muudatus on selgitus ja selle eesmärk ei ole kohaldamisala laiendamine, kuna nõudehaldaja suhtes juba kohaldatakse väärtpaberistamise määrust.

Mõisted (artikkel 2)

Avalikud ja börsivälised väärtpaberistamised on määratletud artikli 2 punktides 32 ja 33. Täpsemalt on „avaliku väärtpaberistamisega“ tegemist siis, kui see vastab ühele järgmistest tingimustest:

i) tuleb koostada prospekt;

ii) väärtpaberistamise positsioone moodustavad võlakirjad on lubatud kauplemisele konkreetsetes kauplemiskohtades;

iii) väärtpaberistamist turustatakse üldiselt investoritele ja konkreetsed tingimused ei ole osapoolte vahel läbiräägitavad, mis tähendab, et tehinguid pakutakse investoritele põhimõttel „võta või jäta“.

Börsiväline väärtpaberistamine on selline, mis ei vasta ühelegi eespool nimetatud kriteeriumile – sellel puudub prospekt, see ei ole kauplemisele lubatud ning väärtpaberistamise tehingu algataja ja väike investorite rühm peavad tingimuste üle kahepoolseid läbirääkimisi. Avaliku ja börsivälise väärtpaberistamise määratluse selgitamine on eriti oluline läbipaistvusnõuete kohaldamisel.

Hoolsuskohustus (artikkel 5)

Selleks et hõlbustada lihtsamaid ja ühtlustatumaid investeeringuid liidu väärtpaberistamistesse, muudetakse määruse (EL) 2017/2402 artiklit 5. Kontrollinõuded (artikli 5 lõige 1 ja artikli 5 lõike 3 punkt c) jäetakse investorite puhul välja, kui müügipoole osaline, kes vastutab asjakohaste müügipoolt käsitlevate sätete järgimise eest, on asutatud ja järelevalve all liidus. Peale selle muudetakse määruse (EL) 2017/2402 artikli 5 lõike 3 punktis a ja artikli 5 lõike 3 punktis b sätestatud riskihindamine põhimõttelisemaks, jättes välja üksikasjaliku loetelu struktuursetest näitajatest, mida investorid peavad kontrollima, ning selgitades põhjenduses, et hoolsuskohustuse hindamine peaks olema proportsionaalne väärtpaberistamise riskiga. Määruse (EL) 2017/2402 artikli 5 lõike 4 kohased kirjalikud protseduurid on muudetud põhimõttelisemaks, jättes välja määruse (EL) 2017/2402 artikli 5 lõike 4 punkti a teises lõigus esitatud üksikasjaliku teabe loetelu. Järelturul tehtavatele tehingutele antakse hoolsuskohustuse dokumenteerimiseks veel 15 päeva. Määruse (EL) 2017/2402 artikli 5 lõike 5 kohane hoolsuskohustuse delegeerimine on kooskõlas muude valdkondlike õigusaktidega, kus ülesannete delegeerimine ei too kaasa õigusliku vastutuse üleminekut.

Hoolsuskohustuse nõuetest loobutakse, kui mitmepoolsed arengupangad tagavad väärtpaberistamise positsiooni täielikult, mistõttu on selle risk väga väike. See tähendab, et investorid saavad sellistesse positsioonidesse investeerida ilma ulatuslikku kontrolli tegemata.

Kui väärtpaberistamine hõlmab esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeriat, mida tagavad või hoiavad kitsalt piiritletud avaliku sektori asutused, ja kui see seeria moodustab vähemalt 15 % väärtpaberistatud riskipositsioonide nimiväärtusest, on ette nähtud kergem hoolsuskohustus, eelkõige kontrolli- ja dokumenteerimisnõuetest loobumise kaudu.

Kolmandate riikide emitentide emiteeritud positsioonidesse investeerimisel peavad investorid jätkuvalt kontrollima, kas konkreetne tehing vastab ELi eeskirjadele.

Riski säilitamine (artikkel 6)

Riski säilitamisest loobutakse, kui väärtpaberistamine hõlmab esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeriat, mida tagavad või hoiavad kitsalt piiritletud avaliku sektori asutused, ja kui see seeria moodustab vähemalt 15 % väärtpaberistatud riskipositsioonide nimiväärtusest.

Läbipaistvus (artikkel 7)

Emitentide aruandluskoormuse vähendamiseks tuleks läbi vaadata komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/1224 ja komisjoni rakendusmääruses (EL) 2020/1225 esitatud aruandevormid. Eelkõige tuleks märkimisväärselt vähendada kohustuslike väljade arvu – võimaluse korral vähemalt 35 % või rohkem. Aruandvate üksuste regulatiivse koormuse edasiseks vähendamiseks tuleks läbivaatamisel kaaluda kohustuslike ja vabatahtlike väljade eristamist. Lisaks sellele ei tohiks aruandevormides nõuda laenuteavet, kui aluspositsioonid on väga kontsentreeritud ja lühiajalised (nt krediitkaardi riskipositsioonid või teatavad tarbimislaenud). Võttes arvesse käesolevas ettepanekus sätestatud eespool nimetatud põhimõtteid, peaks aruandevormid läbi vaatama Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee väärtpaberistamise allkomitee Pangandusjärelevalve juhtimisel koostöös teiste Euroopa järelevalveasutustega.

Börsivälise väärtpaberistamise aruandevorm peaks olema palju lihtsam kui avaliku väärtpaberistamise aruandevorm ja keskenduma üksnes järelevalveasutuste vajadustele. Selleks et vähendada tööstusharu rakenduskulusid, tuleks selles vormis hoolikalt järgida olemasolevaid teavitamisvorme, eelkõige ühtse järelevalvemehhanismi juhendit väärtpaberistamise tehingutest teatamise kohta. Selleks et tagada turu suurem läbipaistvus ning hõlbustada eraturu järelevalvet ja seiret, tuleks see börsivälise väärtpaberistamise spetsiaalne vorm esitada väärtpaberistamise registritele.

Väärtpaberistamise register (artiklid 10 ja 17)

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 10 muudatustega parandatakse vale viide kõnealuse määruse artiklile 5, mis tuleks asendada viitega artiklile 7. Määruse (EL) 2017/2402 artikli 17 muudatusettepanekud tehakse seoses artikli 7 muudatustega, millega laiendatakse aruandluskohustust registrile ka börsivälise väärtpaberistamise suhtes. Neid muudatusi arvesse võttes on tehtud ettepanek eristada viivitamatut ja tasuta juurdepääsu registrile. Selline juurdepääs tuleks anda Euroopa järelevalveasutustele, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule, pädevatele asutustele ja kriisilahendusasutustele ning taotluse korral Euroopa Komisjonile. Arvestades avaliku väärtpaberistamise teistsugust laadi, antakse juurdepääs ka selliste väärtpaberistamiste investoritele ja potentsiaalsetele investoritele. Investorite ja potentsiaalsete investorite juurdepääsu piiramine börsivälistele väärtpaberistamistele on mõeldud selleks, et kaitsta nende väärtpaberistamistega seotud teabe konfidentsiaalsust.

Standardväärtpaberistamise nõuded (artiklid 20, 26b, 26c, 26e)

Selleks et hõlbustada VKEde laenude väärtpaberistamist lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise raames, tuleb muuta määruse (EL) 2017/2402 artikli 20 lõigetes 8 ja 15 ning artikli 26b lõikes 8 sätestatud homogeensusnõuet ja sätestada, et väärtpaberistamine, mille aluspositsioonide kogumist vähemalt 70 % moodustavad VKEde laenud, loetakse sellele nõudele vastavaks. 70 % künnis on madalam kui praegune 100 % nõue.

Selleks et kindlustus- ja edasikindlustusandjad saaksid sisuliselt osaleda bilansilise standardväärtpaberistamise turul, muudetakse määruse (EL) 2017/2402 artikli 26e lõikes 8 sätestatud krediidiriskikaitse sobivuskriteeriume, et lisada ka kindlustus- või edasikindlustusandja poolt antav kaudne garantii, mis vastab teatavatele stabiilsuse, maksevõime ja hajutatuse kriteeriumidele.

Standardväärtpaberistamise kriteeriumide rakendamist hõlbustavad mitmed muud tehnilised, kuid mitte sisulised muudatused.

Kolmandatest isikutest kontrollijad (artikkel 28)

Ettepanekus sätestatakse, et standardväärtpaberistamise nõuete täitmist kontrollivate kolmandate isikute üle tuleb teostada järelevalvet lisaks nende vastava riikliku pädeva asutuse poolt lubatud järelevalvele.

Järelevalve (artiklid 29, 30, 32 ja 36)

Järelevalvealase ühtsuse edendamiseks ning killustumise ja erinevate regulatiivsete tõlgenduste vältimiseks tugevdatakse ettepanekuga Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee väärtpaberistamise allkomitee rolli. Eelkõige on väärtpaberistamise allkomiteel õigus võtta vastu suunised, et kehtestada ühised järelevalvemenetlused ja töötada välja artiklis 7 osutatud aruandevormid. Suurema vastutuse ja järjepidevuse tagamiseks juhib Pangandusjärelevalve Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee väärtpaberistamise allkomitee tööd, tagab selle sekretariaadi ja eesistuja asetäitja, toetab eesistujat tema ülesannete täitmisel ning täidab eesistuja ülesandeid tema äraolekul alaliselt.

Selleks et tagada standardväärtpaberistamise kriteeriumide tõhus ja järjepidev järelevalve, tuleks määruse (EL) 2017/2402 artikliga 29 teha pangandusvaldkonna riiklikele pädevatele asutustele ülesandeks teostada järelevalvet selle üle, kuidas pankade algatatud väärtpaberistamised kohaldavad standardväärtpaberistamise kriteeriume. Pangandusliidu krediidiasutuste puhul teostaks järelevalvet ühtne järelevalvemehhanism.

Selleks et võimaldada järelevalveasutustel tagada hoolsuskohustuse nõuete täitmine, muudetakse määruse (EL) 2017/2402 artiklit 32, et lisada sõnaselgelt loetellu olukorrad, mille puhul riiklikud pädevad asutused võivad kohaldada halduskaristusi institutsionaalsete investorite suutmatuse korral täita määruse (EL) 2017/2402 artiklis 5 sätestatud hoolsuskohustuse nõudeid.

Aruanded ja läbivaatamine (artiklid 44 ja 46)

Määruse (EL) 2017/2402 artiklis 44 sätestatud Euroopa järelevalveasutuste aruandluskohustust käesoleva määruse rakendamise kohta on ajakohastatud nii, et see hõlmab ka nõuet hinnata väärtpaberistamise panust ELi äriühingute ja majanduse rahastamisse.

Komisjonile antakse volitus vaadata käesoleva muutmismääruse toimimine läbi viis aastat pärast selle kohaldamise kuupäeva. Kui seda peetakse asjakohaseks, lisatakse läbivaatamisele seadusandlik ettepanek.

2025/0826 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrust (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Väärtpaberistamine võib suurendada investeeringuid, võimaldades pankadel kanda riske üle neile, kes suudavad neid kanda, ja vabastada seeläbi oma kapitali, mida nad saaksid kasutada täiendavate laenude andmiseks kodumajapidamistele ning ettevõtjatele, sealhulgas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEdele). Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/2402, 19 mis hõlmab nii lihtsaid, läbipaistvaid ja standarditud väärtpaberistamisi (standardväärtpaberistamised) kui ka muid väärtpaberistamisi, on suurendanud turu läbipaistvust, turvalisust ja standardimist. Samal ajal tuleks kõnealust määrust veelgi lihtsustada, et täielikumalt ära kasutada väärtpaberistamise eeliseid.

(2)On oluline, et finantseerimisasutused kasutaksid oma kapitali seal, kus seda on liidu majanduseesmärkide saavutamiseks ja reaalmajanduse rahastamiseks kõige rohkem vaja. Lisaks kehtivate normidega ette nähtud paindlikkusele tagaksid määruse (EL) 2017/2402 sihipärased muudatused, et liidu väärtpaberistamise raamistik toetab paremini investeeringuid majandusse ja hõlbustab laenuandmist ettevõtjatele.

(3)Läbipaistvuse suurendamiseks ja järjepideva õigusliku kohtlemise tagamiseks, mille eesmärk on vähendada emitentide kulusid, tuleks kehtestada avaliku ja börsivälise väärtpaberistamise määratlus. Avalike väärtpaberistamiste kohaldamisala peaks hõlmama tehinguid, mille alusvaraks olevad võlakirjad on lubatud kauplemisele reguleeritud turgudel, mitmepoolsetes kauplemissüsteemides, organiseeritud kauplemissüsteemides või muudes liidu kauplemiskohtades, ning tehinguid, mida turustatakse investoritele muutumatute tingimuste alusel, kus paketti pakutakse põhimõttel „võta või jäta“ ning investoritel ei ole otsest kontakti väärtpaberistamise tehingu algatajate või sponsoriga ning nad ei saa seetõttu otse vajalikku teavet hoolsuskohustuse täitmiseks, ilma et väärtpaberistamise tehingu algataja või sponsor avalikustaks turul tundlikku äriteavet. Selliste tehingute liigi määratlemine avalike tehingutena, kuna need on kättesaadavad laiale investorite ringile, peaks tagama, et selliste tehingute suhtes kohaldatakse asjakohaseid läbipaistvusnõudeid ja õiguskontrolli, ning aitama kaasa paremale turujärelevalvele ja paremale toimimisele.

(4)Hoolsuskohustuse nõuded peaksid olema proportsionaalsed väärtpaberistamise positsioonide riskiprofiiliga. Seepärast tuleks investorite hoolsuskohustuse puhul keskenduda riskitunnustele ja struktuursetele näitajatele, mis võivad suurel määral mõjutada väärtpaberistamise tulemusnäitajaid, vältides dubleerivaid, liiga koormavaid või üldisi kohustusi, mis ei pruugi olla asjakohased eri liiki väärtpaberistamise puhul. Samal põhjusel tuleks lihtsustada hoolsuskohustusi, vähendades seeläbi investorite tarbetuid kulusid – eelkõige väiksema riskiga väärtpaberistamiste puhul – ning soodustades investorite proportsionaalsemat ja riskitundlikumat käitumist väärtpaberistamise turul.

(5)Liidus asutatud väärtpaberistamise tehingu algatajate, algsete laenuandjate, sponsorite või väärtpaberistamise eriotstarbeliste ettevõtjate (edaspidi „müügipoole üksused“) suhtes juba kohaldatakse liidus järelevalvet ja neid võib karistada, kui nad rikuvad määrusest (EL) 2017/2402 tulenevaid kohustusi. Seepärast on asjakohane, et investorid ei pea enam kontrollima, kas liidu müügipoole üksused, kui need üksused vastutavad tehingu müügipoole osaliste nimel, täidavad määruses (EL) 2017/2402 sätestatud hoolsuskohustuse nõudeid. Investorid peaksid siiski kontrollima, kas nad on täitnud oma kohustused, mille eest kolmandate riikide müügipoole üksused vastutavad vastavalt määrusele (EL) 2017/2402.

(6)Kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriate, mis tavaliselt saavad kasu olulisest krediidikvaliteedi parandamisest ja millel on väiksem risk, korral peaks nõudma vähem ulatuslikku hoolsuskohustuse läbivaatamist kui esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria või mezzanine-seeria korral, millel on suurem risk ning suurem kahjurisk. Selline proportsionaalne lähenemisviis toetab investorite tõhusamat vahendite jaotamist ja väldib madala riskiga investeeringute liigset koormamist.

(7)Kuna standardväärtpaberistamise nõuete täitmise suhtes kohaldatakse juba eraldi regulatiivset järelevalvet ja teavitamist, on investorite kohustus kontrollida nende nõuete täitmist üleliigne. Lisaks sellele ei ole standardväärtpaberistamise kriteeriumide täitmise kontrollimine asjakohane kõigi investorite puhul. Seepärast tuleks vastav nõue välja jätta.

(8)Investoritel peaks olema lubatud teostada lihtsustatud hoolsuskohustust korduvatesse tehingutesse tehtavate investeeringute suhtes, kui peamised riskitunnused on juba hästi mõistetavad. Sel eesmärgil tuleks korduvatesse tehingutesse investeerimist käsitada investeeringuna väärtpaberistamise positsioonidesse, mille on emiteerinud sama väärtpaberistamise tehingu algataja ja mis on tagatud sama liiki alusvaraga, millel on samad struktuursed näitajad ja millel on varasemate investeeringutega võrreldes sama või madalam krediidiriski tase. See muudatus peaks tagama hoolsuskohustuse tavade järjepidevuse, hõlbustades samal ajal investorite osalemist hästi tuntud ja läbipaistvates struktuurides.

(9)Mitmepoolsetel arengupankadel võib olla oluline roll investorite juurdepääsu hõlbustamisel väärtpaberistamise turgudele, likviidsuse suurendamisel ning Euroopa hoiuste ja investeeringute liidu eesmärkide toetamisel. Kui väärtpaberistamise positsioonile on andnud täieulatusliku, tingimusteta ja tagasivõtmatu garantii Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 20 artikli 117 lõikes 2 loetletud mitmepoolne arengupank, kantakse väärtpaberistamise positsioonist tulenev krediidirisk alusvarade kogumist tegelikult üle garantii andjale, mille tulemuseks on sellise riskipositsiooni riskikaal 0 %. Lisaks sellele liigitatakse selline väärtpaberistamise positsioon komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punkti g kohaselt 1. tasandi varaks 21 . Sellisel juhul on asjakohane vabastada institutsionaalsed investorid, välja arvatud garantiid andev üksus, täielikult määruse (EL) 2017/2402 kohastest hoolsuskohustuse nõuetest.

(10)Tehingutel, mille puhul esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria on kas liidu, liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste valduses või garanteeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/1017 artikli 2 punkti 3 tähenduses, 22 on olemuslikult tunnused, mis leevendavad vajadust teostada täielikku hoolsuskohustust ja täita riski säilitamise nõuet. Need tehingud tagab garantii andja, kes viib enne sellise garantii andmist läbi nõuetekohase hoolsuse protsessi. Selle hinnanguga kaotatakse vajadus, et institutsionaalsed investorid viiksid läbi täieliku hoolsuskohustuse hindamise määruse (EL) 2017/2402 alusel. Peale selle on garantii põhiolemus see, et garantii andja võtab riski enda kanda. Seepärast on asjakohane tühistada riski säilitamise nõue. Need muudatused peaksid kaasama erainvesteeringuid vähendatud riskidega struktuuridesse, millel on riiklik tagatis.

(11)Institutsionaalne investor, kes delegeerib investeeringute juhtimise otsuste tegemise õiguse teisele institutsionaalsele investorile, peaks saama juhendada volitatud isikut määruses (EL) 2017/2402 sätestatud hoolsuskohustuste täitmisel. Selline delegeerimine ei tohiks siiski õiguslikku vastutust üle anda. Delegeeriv institutsionaalne investor peaks jääma lõplikult vastutavaks selle eest, et hoolsuskohustuse nõuete täitmine on tagatud. Selle täpsustuse eesmärk on kajastada väljakujunenud reguleerimistavasid ja tagada kohustuste tulemuslik täitmine, säilitades samas selged vastutusahelad.

(12)Avalikustamisnõuetes tuleks arvesse võtta aluspositsioonide kogumi kontsentreeritust, st kui palju laene on alusvarade kogumis. Lisaks sellele on oluline võtta arvesse aluspositsioonide keskmist tähtaega. Väga lühiajaliste riskipositsioonide väga kontsentreeritud kogumite laenutaseme avalikustamine võib olla eriti kulukas ja toob emitentidele kaasa märkimisväärse koormuse, sageli pakkumata investoritele märkimisväärset kasu lisateabest. Seepärast ei peaks krediitkaardi riskipositsioonide ja teatavat liiki tarbimislaenude väärtpaberistamise avalikustamisnõuded hõlmama aruandlust iga üksiku aluspositsiooni tasandil. Pädevatel asutustel peaks siiski olema võimalus küsida lisateavet tagamaks, et neil on määrusest (EL) 2017/2402 tulenevate ülesannete täitmisel täielik ülevaade turust, sealhulgas riskipositsioonidest, mis moodustavad alusvarade kogumi.

(13)Nii avaliku kui ka börsivälise väärtpaberistamise praegused aruandevormid 23 on liiga kulukad ja koormavad. Seega tuleks vähendada üksuste aruandekohustuste täitmisega seotud koormust, kahjustamata seejuures turu läbipaistvuse tagamise eesmärki. Kohustuslike andmeväljade arvu vähendamiseks tuleks aruandevorme ühtlustada. Vormi läbivaatamise eesmärk peaks olema vähendada kohustuslikke andmevälju vähemalt 35 %. Teatavate kohustuslike väljade muutmine vabatahtlikeks väljadeks võib suurendada paindlikkust, kuid tuleks pöörata asjakohast tähelepanu sellele, et see ei seaks ohtu andmete kvaliteeti ega kasutatavust.

(14)Aruandlusraamistikus tuleks arvesse võtta börsiväliste väärtpaberistamiste eripära. Börsiväliste väärtpaberistamiste jaoks tuleks välja töötada spetsiaalne ja lihtsustatud aruandevorm. Aruandlusnõuete üksikasjade täpsustamisel tuleks teave, mille esitamist nõutakse, viia võimalikult täpselt kooskõlla muude väljakujunenud vormidega, eelkõige Euroopa Keskpanga poolt kooskõlas nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 24 artikli 6 lõike 5 punktiga a välja töötatud juhendiga väärtpaberistamise tehingutest teatamise kohta. Euroopa Keskpanga juhendi mis tahes tulevasi muudatusi tuleks hinnata ja aruandevormid vajaduse korral läbi vaadata. Selleks et järelevalveasutustel oleks võimalik saada põhiteavet eraturu kohta, tuleks börsiväliste väärtpaberistamiste kohta esitada teave registrile. Börsiväliste väärtpaberistamiste puhul ei peaks olema kohustust esitada sama palju teavet kui avalike väärtpaberistamiste puhul. Nõue, et eratehingutest tuleb teatada väärtpaberistamise registritele lihtsustatud vormi kasutades, parandaks järelevalvet ja turuseiret. Eratehingute konfidentsiaalsuse säilitamiseks ei tohiks nende tehingute andmeid siiski avalikustada.

(15)Määruse (EL) 2017/2402 artikli 36 lõikes 3 osutatud Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee väärtpaberistamise allkomitee (edaspidi „ühiskomitee väärtpaberistamise allkomitee“) peaks Pangandusjärelevalve juhtimisel töötama välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks teave, mida väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor ja väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja peavad esitama aruandekohustuse täitmiseks. Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõus tuleks arvesse võtta teabe kasulikkust väärtpaberistamise positsiooni omajale, olenemata sellest, kas väärtpaberistamine on avalik või börsiväline, kas väärtpaberistamise positsioon on lühiajaline, ning varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi tehingu puhul seda, kas sponsor toetab seda täielikult. Komisjonile tuleks anda õigus täiendada määrust (EL) 2017/2402, võttes kõnealused regulatiivsed tehnilised standardid vastu delegeeritud õigusaktidega vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklile 290 ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010, 25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 26 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 27 . Lisaks sellele peaks ühiskomitee väärtpaberistamise allkomitee Pangandusjärelevalve juhtimisel töötama välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks registritele teabe esitamise vorm. Komisjonile tuleks anda õigus võtta kõnealused rakenduslikud tehnilised standardid vastu rakendusaktiga vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 291 ning kooskõlas määrustega (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010.

(16)Selleks et toetada VKEde juurdepääsu turupõhisele rahastamisele ja hõlbustada selliste piiriüleste väärtpaberistamiste arengut, mis hõlmavad mitmest liikmesriigist pärit riskipositsioone, tuleks läbi vaadata varade kogumite homogeensuse kriteeriumid. Kuigi on võimalik, et väärtpaberistamised hõlmavad mitmest liikmesriigist pärit riskipositsioone, peetakse praegu määratletud homogeensusnõuet takistuseks VKEde väärtpaberistamisele. Selle takistuse ületamiseks tuleks aluspositsioonide kogumit pidada homogeenseks, kui vähemalt 70 % riskipositsioonidest koosnevad algatamisel VKEde suhtes olevatest riskipositsioonidest. Selle madalama künnisega võetakse arvesse VKEde konkreetseid rahastamisvajadusi ja -omadusi ning tagatakse, et peamiselt VKE komponendiga segatud kogumid saavad kasu õiguskindlusest ja tegevuse tõhususest, mis on seotud homogeensete kogumitega Kogumi ülejäänud osa puhul peaks olema lubatud hõlmata muud liiki riskipositsioone, sealhulgas eri liikmesriikidest pärit riskipositsioone, ilma et see mõjutaks väärtpaberistamise staatust standardväärtpaberistamisena.

(17)2021. aastal muudeti määrust (EL) 2017/2402 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/557, 28 et laiendada standardväärtpaberistamise norme sünteetilistele väärtpaberistamistele. Nagu on märgitud Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee aruandes, on standardväärtpaberistamise märgise laiendamine andnud rahuldavaid tulemusi tee avamisel uue emiteerimise jaoks ja tegevuse hoogustamisel selles turusegmendis. Standardväärtpaberistamise nõuete praktiline rakendamine on siiski näidanud, et teatavate tehniliste kohandustega on vaja veelgi parandada konkreetsete nõuete selgust ja järjepidevust.

(18)Väärtpaberistamise aluspositsioonide järjepideva valimise tagamiseks ja selleks, et investorid saaksid enne investeerimist hinnata varade kogumi krediidiriski, on keelatud väärtpaberistamisest tuleneva riskipositsiooni puhul aktiivne portfelli valitsemine kaalutlusõiguse alusel. Määruse (EL) 2017/2402 artiklis 26b on esitatud lubatud valitsemistegevuste ammendav loetelu ja selles on sätestatud, et teatavaid tegevusi ei tohiks pidada aktiivseks portfelli valitsemiseks kaalutlusõiguse alusel ja seepärast ei ole need keelatud. Seda loetelu on vaja ajakohastada, et lisada sellesse tehingu kehtivusaja jooksul üksusele kehtestatud sanktsioonide või pettuste tõttu toimunud eemaldamised või laenulepingusse tehtud muudatused, mis on tingitud väärtpaberistamise tehingu algataja kontrolli alt väljas olevast seaduse muudatusest ja mis mõjutab täidetavust. Mõlemad asjaolud mõjutaksid aluspositsioonide täidetavust (mis on väärtpaberistamise tehingu algataja kontrolli alt väljas) ja nende aluspositsioonide eemaldamist ei tohiks pidada aktiivseks portfelli valitsemiseks kaalutlusõiguse alusel.

(19)Määruse (EL) 2017/2402 artiklis 26c sätestatud standardsusega seotud kriteeriumides kirjeldatakse väärtpaberistamise positsiooni omajatele kahju jaotamise mehhanisme ja määratakse kindlaks erinevate amortiseerimismeetodite kohaldamine väärtpaberistamise seeriate suhtes. Nende kriteeriumide peamine eesmärk on tagada, et mittejärjestikust amortiseerimist kasutatakse ainult siis, kui sellega kaasnevad selgelt määratletud lepingulised käivitavad tegurid. Nende käivitavate tegurite eesmärk on minna üle järjestikustele maksetele, mis põhinevad nõudeõiguse järgu hierarhial, kaitstes seeläbi tehingut krediidikvaliteedi halvenemise korral krediidikvaliteedi parandamise enneaegse amortiseerimise eest. Selline enneaegne amortiseerimine võib tekitada kõnealuseid väärtpaberistamise seeriaid hoidvatele väärtpaberistamise tehingu algatajatele riske, mis on seotud väheneva krediidikvaliteedi parandamise reserviga. Nendes kriteeriumides ei võeta aga piisavalt arvesse väärtpaberistamise raames kaitstud väärtpaberistamise seeriatele allutatud väärtpaberistamise seeriate suutlikkust kanda kahjumit, mis toob kaasa vale kohaldamise, kui tõlgendada sõna-sõnalt sünteetiliste väärtpaberistamiste kontekstis, mis hõlmavad mezzanine-seeriaid. Need kriteeriumid eeldavad tahtmatult, et kõik sellega seotud kahjud langevad üksnes kaitstud väärtpaberistamise seeriale, jättes seega tähelepanuta jaotamise madalama nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriatele. Seepärast tuleks täpsustada, et juhul kui madalama nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriad katavad osa aluspositsiooni kahjudest, tuleks kriteeriumide kohaldamisel võtta arvesse nende suutlikkust kanda kahjumit.

(20)Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26e lõikes 3 on praegu sätestatud, et krediidiriskikaitse lepingu alusel makstavad krediidiriskikaitse preemiad on struktureeritud nii, et need sõltuvad nõuetekohaselt teenindatavate nõuete tagasimaksmata nimiväärtusest maksmise ajal ja kajastavad kaitstud väärtpaberistamise seeria riski. Selleks et tagada krediidiriskikaitse lepingu tõhusus väärtpaberistamise tehingu algatajate seisukohast ja samal ajal tagada investoritele lepingu lõpetamise kuupäeval õiguskindlus maksete tegemiseks, määrates kindlaks võla ümberkujundamise maksimaalse pikendusperioodi, tuleks täpsustada, et lubatud on ainult krediidiriskikaitse preemiad, mis sõltuvad tagasimaksmata väärtpaberistamise seeria suurusest ja kaitstud väärtpaberistamise seeria krediidiriskist.

(21)Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26e lõikes 7 on sätestatud tingimused, mille alusel väärtpaberistamise tehingu algataja võib näha ette sünteetilise ületulu, mida pakutakse investoritele krediidikvaliteedi parandamiseks. Üks nendest tingimustest on see, et kui väärtpaberistamise tehingu algatajad ei kasuta määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 143 osutatud sisereitingute meetodit, määratakse alusportfelli ühe aasta oodatava kahju arvutamine selgelt kindlaks tehingu dokumentides. Selleks et täpsustada nõudeid väärtpaberistamise tehingu algataja poolt ette nähtud sünteetilise ületulu kohta, mida pakutakse investoritele krediidikvaliteedi parandamiseks, on määruse (EL) 2017/2402 2021. aasta muudatusega kehtestatud konkreetne kriteerium. Selle kriteeriumi kohaldamine on näidanud, et seda on vaja täiendavalt selgitada. Peale selle on tuvastatud vastuolu seoses nõuetega, mida kohaldatakse väärtpaberistamise tehingu algatajate suhtes, kes ei kasuta sisereitingute meetodit. Seda nõuet tuleks muuta, et viia see kooskõlla kavatsusega kehtestada ülempiir, mis vastab ühe aasta oodatavale kahjule, sünteetilise ületulu kogusummale, mille väärtpaberistamise tehingu algataja peaks aastas ette nägema, tagades seeläbi kõnealuse sätte kohaldamise järjepidevuse ja selguse.

(22)Praegust krediidiriskikaitset nõudvat kriteeriumi tuleb rahastada bilansilise sünteetilise väärtpaberistamise standardväärtpaberistamise normides standardväärtpaberistamise korra alusel, mis on piiranud kindlustus- või edasikindlustusandjate suutlikkust osaleda bilansilisel standardväärtpaberistamise turul. See kahjustab standardväärtpaberistamise turu arengut ja väärtpaberistamise tehingu algatajate võimet kanda krediidirisk üle väljapoole pangandussüsteemi. Kaudse krediidiriskikaitse lubamine standardväärtpaberistamise märgise saamiseks ei tohiks siiski kahjustada standardväärtpaberistamise märgise kvaliteeti ega krediidiriskikaitse lepingu usaldusväärsust ega luua stiimuleid kogenematutele või hajutamata kindlustus- või edasikindlustusandjatele, et nad võtaksid suuri riske. Seepärast on asjakohane kehtestada kaitsemeetmed, millega tagatakse, et osalus piirdub kindlustusandjatega, kellel on teatav stabiilsus ja hajutatus. Seepärast peaksid standardväärtpaberistamise märgise alusel kaudse krediidiriskikaitse andmise õiguse saamisega kaasnema hajutatuse, maksevõime, riski mõõtmise ja krediidiriskikaitse andja miinimumsuurusega seotud nõuded. Eelkõige peaks kindlustus- või edasikindlustusandja riski mõõtmisel kasutama selliste krediidiriskikaitse lepingute kapitalinõuete arvutamiseks heakskiidetud sisemudelit. Maksevõime osas peaks kindlustus- või edasikindlustusandja täitma vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artiklites 100 ja 128 osutatud solventsuskapitalinõuet ja miinimumkapitalinõuet ning talle peaks olema määratud krediidikvaliteedi aste 3 või kõrgem. Hajutatuse osas peaks kindlustus- või edasikindlustusandja tulemuslikult tegelema majandustegevusega, mis on seotud vähemalt kahe kahjukindlustuse liigiga, mis peaks vähendama ülemäärast kokkupuudet mis tahes riskiliigiga. Mis puutub miinimumsuurusesse, siis peaks kindlustus- või edasikindlustusandja koguvara olema üle 20 miljardi euro.

(23)Kolmandast isikust kontrollijatel on oma roll selle hindamisel, kas väärtpaberistamised vastavad standardväärtpaberistamise kriteeriumidele. Määruse (EL) 2017/2402 alusel nõutakse ainult, et kolmandast isikust kontrollijad oleksid riiklike pädevate asutuste poolt volitatud. Selline volitamine on siiski piiratud kindlusega, kui pädevatel asutustel ei ole võimalik hinnata, kas kõnealused kolmandast isikust kontrollijad täidavad jätkuvalt oma volituse tingimusi. Seepärast on asjakohane sätestada, et pädevad asutused vastutavad ka selliste kolmandast isikust kontrollijate pideva järelevalve eest ja neil on selleks piisavad volitused.

(24)Määruse (EL) 2017/2402 tõhusaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks on vaja selgitada pädevate asutuste vastutust kõigi väärtpaberistamisega seotud asjaomaste osapoolte nõuete täitmise järelevalve eest. Pädevad asutused peaksid jälgima väärtpaberistamise tehingu algatajate, sponsorite, algsete laenuandjate ja väärtpaberistamise eriotstarbeliste ettevõtjate tegevust. See hõlmab kontrollimist, kas üksikud väärtpaberistamise tehingud vastavad käesoleva määruse alusel kohaldatavatele nõuetele.

(25)Selleks et tugevdada määruse (EL) 2017/2402 järgimist ja suurendada selle tulemuslikkust, tuleks kõnealuse määruse artikli 32 kohaste karistamisvolituste kohaldamisala laiendada, et see hõlmaks sõnaselgelt hoolsuskohustuse rikkumisi. Institutsionaalsetel investoritel on keskne roll väärtpaberistamise turu usaldusväärsuse ja läbipaistvuse tagamisel, täites enne riskipositsioonide võtmist ja selle ajal asjakohast hoolsuskohustust. Selleks et tagada nende hoolsuskohustuse nõuete järjepidev täitmine kogu liidus, tuleks täpsustada, et pädevad asutused peavad nende nõuete rikkumise korral kohaldama parandusmeetmeid ja halduskaristusi.

(26)Järelevalvealase ühtsuse edendamine on oluline väärtpaberistamise turu nõuetekohaseks toimimiseks ja edasiseks arenguks, kuna see ühendab paljusid ettevõtjaid, kes asuvad sageli erinevates jurisdiktsioonides, isegi sama tehingu puhul. Mitme pädeva asutuse kaasamine koos otsustusprotsessi praeguse keerukusega rõhutab vajadust tugevdada järelevalvealast koordineerimist. Olemasolevate järelevalvealase koordineerimise raamistike lihtsustamine ja tugevdamine, kui see on teostatav, peaks toetama reguleerimise ja järelevalve lihtsustamise laiemat eesmärki. Suuremat ühtlustamist on võimalik saavutada, kasutades tõhusamalt ja tulemuslikumalt olemasolevaid volitusi, mis on antud Euroopa järelevalveasutustele ja pädevatele asutustele. Seda tulemust tuleks toetada ka Pangandusjärelevalve rolli tugevdamisega, kes peaks võtma endale liidu väärtpaberistamise turu järelevalve koordineerimise küsimuste valdkonnas alalise juhtrolli.

(27)Turuga ja usaldatavusnõuetega seotud pädevate asutuste esindajatest koosnev ühiskomitee väärtpaberistamise allkomitee peaks keskenduma järelevalvest tulenevatele küsimustele ning hõlbustama ja edendama järelevalvealast ühtsust ühtsete järelevalvetavade kaudu. Ühiskomitee väärtpaberistamise allkomitee praegused volitused tuleks läbi vaadata, et panna rõhku järelevalvealasele ühtsusele ja käesoleva määruse artikliga 44 seotud tööle. Ühiskomitee väärtpaberistamise allkomitee võib kokku tulla erineval kujul või luua allrühmi konkreetsete ülesannete täitmiseks vastavalt arutatavatele küsimustele. Pangandusjärelevalve peaks tagama ühiskomitee väärtpaberistamise allkomiteele alalise sekretariaadi ja eesistuja asetäitja, kes asendab eesistujat ja toetab teda tema ülesannete täitmisel. Eesistuja puudumise korral täidab tema ülesandeid eesistuja asetäitja, sealhulgas olukordades, kus eesistujat ei ole valitud. Osalevate turuga ja usaldatavusnõuetega seotud pädevate asutuste esindajatel selles organis peaksid olema asjakohased teadmised ja kogemused arutlusel olevates küsimustes. Turuolukorra regulaarne jälgimine ja liidu väärtpaberistamise järelevalveraamistiku hindamine järelevalvearuannete, suuniste väljatöötamise ja regulaarse vastastikuse eksperdihinnangu kaudu tugevdaks veelgi järelevalveraamistikku, mis edendab parimaid (järelevalve)tavasid.

(28)Arvestades, et väärtpaberistamine on liidus koondunud peamiselt pangandussektorisse, on asjakohane, et Pangandusjärelevalve võtab ühiskomitee väärtpaberistamise allkomitees endale alalise juhtrolli. Täites oma alalist rolli ühiskomitee väärtpaberistamise allkomitees, peaks Pangandusjärelevalve pöörama erilist tähelepanu tugevate ja koostööalaste töösuhete edendamisele Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega (edaspidi „Väärtpaberiturujärelevalve“) ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega (edaspidi „EIOPA“) ning võtma nõuetekohaselt arvesse nende valdkondlikke seisukohti. Võib eeldada, et sellise tugevdatud järelevalvealase koordineerimisega kaasneb tugevam ja järjepidevam järelevalve liidu väärtpaberistamise turu üle. Selles rollis peaks Pangandusjärelevalve juhtima ka tööd käesoleva määruse artiklis 7 sätestatud avalikustamisvormide väljatöötamisel. See aitab turgu ette valmistada eeldatavaks kasvuks ning arendada järelevalvesuutlikkust ja valmisolekut seda laienemist toetada. Pangandusjärelevalvele järelevalvealase juhtrolli andmine on kooskõlas strateegilise visiooniga tõhusast ja lihtsustatud regulatiivsest keskkonnast.

(29)Piiriüleste väärtpaberistamiste korral lihtsustaks juhtiva järelevalveasutuse määramine määruse (EL) 2017/2402 täitmise järelevalvet ning tagaks järjepidevuse ja parema koordineerimise erinevate pädevate asutuste vahel. Tehingus osalevate üksuste pädevate asutuste hulgast tuleks määrata juhtiv järelevalveasutus, kusjuures otsuse teevad asjaomased pädevad asutused. Erimeelsuste korral tuleks küsimus lahendada ühiskomitee väärtpaberistamise allkomitee tasandil. Kui uus tehing hõlmab üksusi, mille üle teostavad järelevalvet samad pädevad asutused, võib varem määratud juhtiv asutus selle rolli säilitada.

(30)Oluline on tagada, et väärtpaberistamise õigusraamistik oleks jätkuvalt tõhus ja kohaneks muutuva finantsmaastikuga. Seepärast peaks komisjon põhjalikult läbi vaatama käesoleva määruse mõju ja funktsionaalsuse viie aasta jooksul pärast selle vastuvõtmist, pöörates erilist tähelepanu mõjule, mida see avaldab väärtpaberistamise turule, ja selle laiematele majanduslikele tagajärgedele. Läbivaatamisel tuleks keskenduda olulistele aspektidele, sealhulgas turudünaamikale, krediidi kättesaadavusele eelkõige VKEde jaoks, investeeringutele ja finantseerimisasutuste seotusele, mis on finantssektori stabiilsuse säilitamiseks väga oluline. Määruse (EL) 2017/2402 artiklis 44 osutatud aruannetest ja edasistest analüüsidest saadud teavet kombineerides peaks komisjon kindlaks tegema, kas õigusakte on vaja ajakohastada, et tagada määruse (EL) 2017/2402 roll Euroopa Liidu vastupidava ja dünaamilise majanduse toetamisel.

(31)Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, arvestades, et väärtpaberistamise turud töötavad üleilmselt ning kõigile väärtpaberistamisega seotud institutsionaalsetele investoritele ja üksustele tuleks siseturul luua võrdsed tingimused, küll aga saab neid eesmärke nende ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(32)Seepärast tuleks määrust (EL) 2017/2402 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1
Määruse (EL) nr 2017/2402 muutmine

Määrust (EL) 2017/2402 muudetakse järgmiselt.

(1)Artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„Käesolevat määrust kohaldatakse institutsionaalsete investorite suhtes ning väärtpaberistamise tehingu algatajate, sponsorite, algsete laenuandjate, nõudehaldajate ja väärtpaberistamise eriotstarbeliste ettevõtjate suhtes.“

(2)Artiklisse 2 lisatakse punktid 32 ja 33:

„32)    „avalik väärtpaberistamine“ – väärtpaberistamine, mis vastab mõnele järgmistest kriteeriumidest:

a)kõnealuse väärtpaberistamise kohta tuleb koostada prospekt vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artiklile 3 29 ;

b)väärtpaberistamist turustatakse väärtpaberistamise positsioone moodustavate võlakirjadega, millega on lubatud kaubelda liidu kauplemiskohas, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 24 30 ;

c)väärtpaberistamist turustatakse investoritele ja selle tingimused ei ole osapoolte vahel läbiräägitavad.

(33)    „ börsiväline väärtpaberistamine“ – väärtpaberistamine, mis ei vasta ühelegi punktis 32 sätestatud kriteeriumile.“

(3)Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)    punkt c jäetakse välja;

ii)    punktid e ja f asendatakse järgmisega:

„e)    kui artikli 7 lõike 2 kohaselt määratud väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor või väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja on asutatud kolmandas riigis, on ta teinud kättesaadavaks artikli 7 lõikega 1 nõutud teabe vastavalt kõnealuses lõikes sätestatud sagedusele ja korrale;

f)    kui väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor või algne laenuandja on asutatud kolmandas riigis, on ta viivisnõuete puhul riskipositsioonide valimisel ja hinnakujunduses kohaldanud usaldusväärseid standardeid.“;

b)lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

i)    punkt b asendatakse järgmisega:

„b)    väärtpaberistamise kõik struktuursed näitajad, mis võivad oluliselt mõjutada väärtpaberistamise positsiooni tulemusnäitajaid;“;

ii)    punkt c jäetakse välja;

c)lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

i)    punkti a teine lõik jäetakse välja;

ii)    lisatakse punkt g:

„g)    järelturu investeeringute puhul dokumenteerima hoolsuskohustuse hindamise ja kontrollimise mõistliku aja jooksul, mis ei tohi ületada 15 kalendripäeva pärast investeeringu tegemist.“;

d)lisatakse lõiked 4a ja 4b:

„4a)    Lõikeid 1–4 ei kohaldata institutsionaalsete investorite suhtes, kellel on väärtpaberistamise positsioon, kui sellise väärtpaberistamise positsiooni garanteerib määruse (EL) nr 575/2013 artikli 117 lõikes 2 loetletud mitmepoolne arengupank.

Esimese lõigu kohaldamisel peab garantii vastama määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 213 ja 215 sätestatud tingimustele.

4b)    Lõikeid 1 ja 4 ei kohaldata institutsionaalsete investorite suhtes, kellel on väärtpaberistamise positsioon, kui esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria, mis moodustab vähemalt 15 % väärtpaberistatud riskipositsioonide nimiväärtusest, on kas liidu või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/1017 artikli 2 punktis 3 määratletud liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste valduses või garanteeritud.“;

e)lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5) Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 1–4 kohaldamist, võib delegeeriv institutsionaalne investor, kui ta on andnud teisele institutsionaalsele investorile loa teha investeeringute valitsemisega seonduvaid otsuseid, mille tulemusena võib tekkida talle väärtpaberistamisest tulenev riskipositsioon, anda delegeeritud institutsionaalsele investorile korralduse täita tema käesoleva artikli kohaseid kohustusi seoses kõnealustest otsustest tingitud mis tahes väärtpaberistamisest tuleneva riskipositsiooniga. Käesoleva artikli kohast delegeeriva institutsionaalse investori vastutust ei mõjuta asjaolu, et institutsionaalne investor on ülesandeid delegeerinud.“

(4)Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)lõikesse 5 lisatakse punkt f:

„f) liit.“;

b)lisatakse lõige 5a:

„5a) Lõiget 1 ei kohaldata, kui esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria, mis moodustab vähemalt 15 % väärtpaberistatud riskipositsioonide nimiväärtusest, on ühe lõike 5 punktides a–f loetletud üksuse valduses või garanteeritud.“

(5)Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a)lõike 1 neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Varaga tagatud kommertsväärtpaberite või lühiajaliste riskipositsioonide väga kontsentreeritud kogumite väärtpaberistamise puhul tehakse esimese lõigu punktis a, punkti c alapunktis ii ja punkti e alapunktis i kirjeldatud teave koondatud kujul kättesaadavaks väärtpaberistamise positsiooni omajatele ja taotluse korral potentsiaalsetele investoritele.“;

b)lõike 2 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Börsivälise väärtpaberistamise suhtes kohaldatakse eraldi aruandlusraamistikku, milles võetakse spetsiaalsel ja lihtsustatud aruandevormil arvesse selle ainulaadseid omadusi, mis erinevad avalikust väärtpaberistamisest. Selle spetsiaalse ja lihtsustatud aruandevormiga tagatakse riiklike pädevate asutuste jaoks olulise teabe nõuetekohane esitamine, ilma et kehtestataks avaliku väärtpaberistamise suhtes kohaldatavaid täielikke aruandekohustusi. Börsivälised väärtpaberistamised täidavad käesolevast lõigust tulenevaid kohustusi alates [käesoleva artikli lõigete 3 ja 4 neljandas lõigus sätestatud kuupäev].“;

c)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.    Euroopa järelevalveasutused töötavad Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee kaudu, Pangandusjärelevalve juhtimisel ning tihedas koostöös Väärtpaberiturujärelevalve ja EIOPAga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kooskõlas määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14, et määrata kindlaks teave, mille väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor ja väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja peavad esitama, et täita lõike 1 esimese lõigu punktide a ja e ning lõike 2 nõudeid, võttes arvesse järgmist:

a)    teabe kasulikkus väärtpaberistamise positsiooni omajale ja järelevalveasutustele;

b)    kas väärtpaberistamine on avalik või börsiväline;

c)    kas väärtpaberistamise positsioon on lühiajaline;

d)    varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehingu puhul, kas sponsor toetab seda tehingut täielikult.

Euroopa järelevalveasutused esitavad Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee kaudu Pangandusjärelevalve juhtimisel ning tihedas koostöös Väärtpaberiturujärelevalve ja EIOPAga kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [6 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu selles lõikes osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Regulatiivsed tehnilised standardid jõustuvad [12 kuud] pärast seda, kui komisjon on need vastu võtnud.

Vähemalt iga kolme aasta järel alates kuupäevast, mil komisjon need vastu võttis, hindavad Euroopa järelevalveasutused Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee kaudu regulatiivseid tehnilisi standardeid, et määrata kindlaks nende jätkuv asjakohasus ja täpsus, tagamaks et need on endiselt tõhusad, ajakohased ning kooskõlas turutavade ja -vajadustega. Euroopa järelevalveasutused teavitavad Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee kaudu komisjoni hindamise tulemustest.“;

d)lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.    Selleks et tagada lõike 3 kohaselt täpsustatava teabe ühtsed kohaldamistingimused, töötavad Euroopa järelevalveasutused Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee kaudu Pangandusjärelevalve juhtimisel ning tihedas koostöös Väärtpaberiturujärelevalve ja EIOPAga välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kooskõlas määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artikliga 15, et määrata standardvormiga kindlaks teabe esitusvorming .

Euroopa järelevalveasutused esitavad Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee kaudu kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [6 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesolevas lõikes osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Rakenduslikud tehnilised standardid jõustuvad [12 kuud] pärast seda, kui komisjon on need vastu võtnud.

Vähemalt iga kolme aasta järel alates kuupäevast, mil komisjon need vastu võttis, hindavad Euroopa järelevalveasutused Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee kaudu rakenduslikke regulatiivseid tehnilisi standardeid, et määrata kindlaks nende jätkuv asjakohasus ja täpsus, tagamaks et need on endiselt tõhusad, ajakohased ning kooskõlas turutavade ja -vajadustega. Euroopa järelevalveasutused teavitavad Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee kaudu komisjoni selle hindamise tulemustest.“

(6)Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.    Väärtpaberistamise register registreeritakse artiklis 7 sätestatud eesmärgil Väärtpaberiturujärelevalve juures vastavalt käesolevas artiklis sätestatud tingimustele ja korrale.“;

b)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Käesoleva artikli kohaseks registreerimiseks peab väärtpaberistamise register olema liidus asutatud juriidiline isik, kohaldama menetlusi talle käesoleva määruse artikli 7 lõike 1 alusel kättesaadavaks tehtud teabe täielikkuse ja kooskõlalisuse kontrollimiseks ning vastama määruse (EL) nr 648/2012 artiklites 78, 79 ja artikli 80 lõigetes 1, 2, 3, 5 ja 6 sätestatud nõuetele. Käesolevas artiklis tõlgendatakse määruse (EL) nr 648/2012 artiklites 78 ja 80 esitatud viiteid kõnealuse määruse artiklile 9 viidetena käesoleva määruse artiklile 7.“

(7)Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.    Ilma et see piiraks artikli 7 lõike 2 kohaldamist, kogub ja säilitab artiklis 10 osutatud väärtpaberistamise register väärtpaberistamiste üksikasju. Väärtpaberistamise register annab kõigile järgmistele üksustele otsese, viivitamatu ja tasuta juurdepääsu, et nad saaksid täita oma vastavaid ülesandeid, volitusi ja kohustusi:

a)    Pangandusjärelevalve;

b)    EIOPA;

c)    Väärtpaberiturujärelevalve;

d)    Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu;

e)    Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) asjaomased liikmed, sealhulgas Euroopa Keskpank (EKP) oma ülesannete täitmisel ühtse järelevalvemehhanismi raames vastavalt määrusele (EL) nr 1024/2013;

f)    asjaomased asutused, kelle vastavad järelevalveülesanded ja -volitused hõlmavad tehinguid, turge, turuosalisi ja varasid, mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse;

g)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL artikli 3 kohaselt määratud kriisilahendusasutused 31 ;

h)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 806/2014 loodud ühtne kriisilahendusnõukogu 32 ;

i)    käesoleva määruse artiklis 29 osutatud asutused;

j)    taotluse korral komisjon;

k)    avalike väärtpaberistamiste korral investorid ja potentsiaalsed investorid.“;

b)lõike 2 punkt a jäetakse välja.

(8)Artiklit 20 muudetakse järgmiselt:

a)lõikesse 8 lisatakse järgmine lõik:

„Aluspositsioonide kogumit käsitatakse esimese lõigu nõuetele vastavana, kui vähemalt 70 % kogumisse kuuluvatest riskipositsioonidest tehingu algatamisel koosnevad VKEde suhtes olevatest riskipositsioonidest.“;

b)lõike 11 punkti a alapunkt ii asendatakse järgmisega:

„ii)    väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsori ja väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja poolt antud teabes tuuakse sõnaselgelt välja restruktureeritud aluspositsioonide osakaal, restruktureerimise aeg ja üksikasjad ning nende tulemusnäitajad alates restruktureerimise kuupäevast;“.

(9)Artiklit 22 muudetakse järgmiselt:

a)lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:

Juhul kui väärtpaberistamise aluspositsioonid on eluasemelaenud või autolaenud või -liisingud, avaldavad väärtpaberistamise tehingu algataja ja sponsor selliste eluasemelaenude või autolaenude või -liisingutega rahastatavate varade keskkonnatoime kohta kättesaadava teabe.“;

b)lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.    Väärtpaberistamise tehingu algataja ja sponsor vastutavad artikli 7 täitmise eest. Avaliku väärtpaberistamise korral tehakse artikli 7 lõike 1 esimese lõigu punktis a nõutud teave potentsiaalsetele investoritele enne hinnakujundust kättesaadavaks taotluse korral. Avaliku väärtpaberistamise korral tehakse artikli 7 lõike 1 esimese lõigu punktides b–d nõutud teave enne hinnakujundust kättesaadavaks vähemalt kavandina või esialgsel kujul. Lõplikud dokumendid tehakse investoritele kättesaadavaks hiljemalt 15 päeva jooksul pärast tehingu sulgemist.“

(10)Artiklit 24 muudetakse järgmiselt:

a)lõike 9 punkti a alapunkt ii asendatakse järgmisega:

„ii)    väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsori ja väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja poolt antud teabes tuuakse sõnaselgelt välja restruktureeritud aluspositsioonide osakaal, restruktureerimise aeg ja üksikasjad ning nende tulemusnäitajad alates restruktureerimise kuupäevast;“;

b)lõikele 15 lisatakse järgmine lõik:

„Aluspositsioonide kogumit käsitatakse esimese lõigu nõuetele vastavana, kui vähemalt 70 % kogumisse kuuluvatest riskipositsioonidest tehingu algatamisel koosnevad VKEde suhtes olevatest riskipositsioonidest.“

(11)Artiklit 26b muudetakse järgmiselt:

a)lõike 7 neljandale lõigule lisatakse punktid e ja f:

„e)    aluspositsioon on olnud liidu piiravate meetmete või tõendatud pettuste objektiks;

„f)    aluspositsiooni suhtes on tehtud siseriiklikus õigusraamistikus muudatusi, mis mõjutaksid aluspositsioonide nõuete täidetavust.“;

b)lõikesse 8 lisatakse järgmine lõik:

„Aluspositsioonide kogumit käsitatakse esimese lõigu nõuetele vastavana, kui vähemalt 70 % kogumisse kuuluvatest riskipositsioonidest tehingu algatamisel koosnevad VKEde suhtes olevatest riskipositsioonidest.“;

c)lõike 11 punkti a alapunkt ii asendatakse järgmisega:

„ii)    väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsori ja väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja poolt antud teabes tuuakse sõnaselgelt välja restruktureeritud aluspositsioonide osakaal, restruktureerimise aeg ja üksikasjad ning nende tulemusnäitajad alates restruktureerimise kuupäevast;“.

(12)Artikli 26c lõike 5 kaheksas lõik asendatakse järgmisega:

„Kui seoses aluspositsioonidega on toimunud artiklis 26e osutatud krediidisündmus ja võla ümberkujundamine ei ole nende puhul lõpule viidud, peab järelejäänud krediidiriskikaitse summa igal maksekuupäeval koos selliste säilitatud seeriate summaga igal maksekuupäeval, mis kuuluvad krediidiriskikaitsega hõlmatud seeriate suhtes madalamasse nõudeõiguse järku, olema vähemalt võrdne nende aluspositsioonide tagasimaksmata nimiväärtusega, millest on maha arvatud kõigi nende aluspositsioonidega seoses tehtud vahepealsete maksete summa.“

(13)Artiklit 26e muudetakse järgmiselt:

a)lõike 3 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Krediidiriskikaitse lepingu alusel makstavad krediidiriskikaitse preemiad on struktureeritud nii, et need sõltuvad tagasimaksmata väärtpaberistamise seeria suurusest ja kaitstud väärtpaberistamise seeria krediidiriskist. Selleks ei määrata krediidiriskikaitse lepingus garanteeritud preemiaid, preemiate ettemakseid, hinnaalandusmehhanisme ega muid mehhanisme, mis võivad ära hoida või vähendada kahju tegelikku jaotamist investoritele või mille abil tagastada väärtpaberistamise tehingu algatajatele osa makstud preemiatest pärast tehingu lõpptähtaega.“;

b)lõike 7 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)    kui väärtpaberistamise tehingu algatajad ei kasuta määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 143 osutatud sisereitingute meetodit:

i)    ei ole ette nähtud kogusumma aasta kohta suurem kui portfelli asjaomase aasta oodatava kahju summa;

ii)    määratakse alusportfelli ühe aasta oodatava kahju arvutamine selgelt kindlaks tehingu dokumentides.“;

c)lõiget 8 muudetakse järgmiselt:

i)lisatakse punkt aa:

„aa)    määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 4. peatükis sätestatud nõuetele vastav garantii, millega krediidirisk kantakse üle kindlustus- või edasikindlustusandjale, kes vastab kõigile järgmistele kriteeriumidele:

i)    kindlustus- või edasikindlustusandja kasutab selliste garantiide kapitalinõuete arvutamiseks direktiivi 2009/138/EÜ artiklite 112 ja 113 kohaselt heaks kiidetud sisemudelit;

ii)    kindlustus- või edasikindlustusandja täidab vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artiklites 100 ja 128 osutatud solventsuskapitalinõuet ja miinimumkapitalinõuet ning talle on määratud krediidikvaliteedi aste 3 või sellest kõrgem aste;

iii)    kindlustus- või edasikindlustusandja tegeleb tulemuslikult majandustegevusega, mis on seotud vähemalt kahe kahjukindlustuse liigiga direktiivi 2009/138/EÜ I lisa tähenduses;

iv)    kindlustus- või edasikindlustusandja valitsetavad varad ületavad 20 miljardit eurot;

ii)punkt c asendatakse järgmisega:

c)    käesoleva lõike punktides a, aa ja b osutamata muu krediidiriskikaitse selliste garantiidena, krediidituletisinstrumentide või krediidiriski vahetustehingut sisaldavate võlakirjade kujul, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 249 sätestatud nõuetele, tingimusel et investorite kohustused on tagatud tagatisega, mis vastab käesoleva artikli lõigetes 9 ja 10 sätestatud nõuetele.“

(14)Artikli 28 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Pädev asutus annab artikli 27 lõikes 2 osutatud kolmandale isikule loa hinnata, kas väärtpaberistamised vastavad artiklites 19–22, artiklites 23–26 või artiklites 26a–26e sätestatud standardväärtpaberistamise kriteeriumidele ja teostab selle üle järelevalvet. Pädev asutus annab loa juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:“.

(15)Artiklit 29 muudetakse järgmiselt:

a)lisatakse lõige 4a:

„4a.    Pädevad asutused, mis vastutavad väärtpaberistamise tehingu algatajate, sponsorite ja väärtpaberistamise eriotstarbeliste ettevõtjate järelevalve eest vastavalt direktiivile 2013/36/EL, sealhulgas EKP seoses talle määruse (EL) nr 1024/2013 alusel antud eriülesannetega, teostavad järelevalvet selle üle, kas väärtpaberistamise tehingu algatajad, sponsorid ja väärtpaberistamise eriotstarbelised ettevõtjad täidavad käesoleva määruse artiklites 18–27 sätestatud kohustusi.“;

b)lõike 5 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Üksuste puhul, mille üle teostavad järelevalvet muud kui lõikes 4a osutatud pädevad asutused, määravad liikmesriigid ühe või mitu pädevat asutust, et teostada järelevalvet selle üle, kas väärtpaberistamise tehingu algatajad, sponsorid ja väärtpaberistamise eriotstarbelised ettevõtjad täidavad artikleid 18–27 ning kolmandad isikud artiklit 28.“

(16)Artiklit 30 muudetakse järgmiselt:

a)lisatakse lõige 1a:

„1a. Pädev asutus teostab kooskõlas artikliga 29 järelevalvet selle üle, kas väärtpaberistamise tehingu algatajad, sponsorid, väärtpaberistamise eriotstarbelised ettevõtjad ja algsed laenuandjad täidavad käesolevat määrust.“;

b)lõige 5 jäetakse välja.

(17)Artikli 32 lõike 1 esimesele lõigule lisatakse punkt i:

„i)    institutsionaalne investor, kes ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor või algne laenuandja, on jätnud täitmata artiklis 5 sätestatud nõuded.“

(18)Artiklit 36 muudetakse järgmiselt:

a)lõige 2 jäetakse välja;

b)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee raames asutatakse eriotstarbeline väärtpaberistamise allkomitee, milles pädevad asutused hakkavad tegema tihedat koostööd, et täita artiklite 30–34 kohaseid kohustusi. Väärtpaberistamise allkomiteed juhib Pangandusjärelevalve koostöös Väärtpaberiturujärelevalve ja EIOPAga. Pangandusjärelevalve tagab väärtpaberistamise allkomiteele alalise sekretariaadi ja eesistuja asetäitja. Väärtpaberistamise allkomitee edendab järelevalvealast ühtsust, et tagada ühtsed järelevalvetavad. Väärtpaberistamise allkomitee liikmed kooskõlastavad Pangandusjärelevalve juhtimisel tihedalt oma järelevalvetegevust, et teha kindlaks ja heastada käesoleva määruse rikkumised, töötada välja ja edendada parimaid tavasid, hõlbustada koostööd, edendada õigusaktide järjepidevat kohaldamist ning anda lahkhelide korral jurisdiktsiooniüleseid hinnanguid. Väärtpaberistamise allkomitee jälgib regulaarselt turuolukorda ja käesoleva määruse kohaldamist.“;

c)lisatakse lõiked 3a ja 3b:

„3a.    Lõikes 3 osutatud väärtpaberistamise allkomitee töötab hiljemalt [12 kuud pärast vastuvõtmist] välja suunised ühiste järelevalvemenetluste kehtestamiseks.

3b.    Pärast pädevate asutuste teavitamist vastavalt artikli 7 lõikele 1 määravad tehinguga seotud müügipoole üksuste pädevad asutused juhtiva järelevalveasutuse, kes koordineerib tegevust ja väldib lahknevusi käesoleva määruse kohaldamisel tehingute puhul, mis hõlmavad rohkem kui ühe liikmesriigi pädevate asutuste pädevusse kuuluvaid müügipoole üksusi. Pädev asutus võib delegeerida mõne või kõigi käesolevas määruses osutatud ülesannete ja volituste täitmise juhtivale järelevalveasutusele. Kui müügipoole üksuste pädevad asutused ei jõua juhtiva järelevalveasutuse määramises kokkuleppele, määrab juhtiva järelevalveasutuse lõike 3 kohaselt loodud väärtpaberistamise allkomitee.“;

d)lõike 6 esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kui rikkumises kahtlustatava üksuse pädev asutus saab lõikes 4 osutatud teabe, võtab ta 15 tööpäeva jooksul kõik vajalikud meetmed, et kõrvaldada avastatud rikkumine ja teatada sellest teistele asjaga seotud pädevatele asutustele, eelkõige väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsori ja väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja ning väärtpaberistamise positsiooni omaja (kui see on teada) pädevatele asutustele. Pädev asutus, kes on seoses tegevuse või tegevusetuse menetluse või sisuga teisest pädevast asutusest erineval arvamusel, või see teine pädev asutus teatab kõikidele teistele asjaga seotud pädevatele asutustele viivitamata oma eriarvamusest. Kui seda erimeelsust ei lahendata kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil kõiki asjaga seotud pädevaid asutusi teavitati, tuleb küsimus suunata Pangandusjärelevalvele vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 ja kui kohaldatav artiklile 20. Määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 19 lõikes 2 osutatud lepitusmenetluse tähtaeg on üks kuu.

Juhul kui asjaomased pädevad asutused ei suuda esimeses lõigus osutatud lepitusperioodi jooksul kokkuleppele jõuda, teeb Pangandusjärelevalve määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 19 lõikes 3 osutatud otsuse ühe kuu jooksul. Käesolevas artiklis osutatud menetluse ajal peetakse Väärtpaberiturujärelevalve poolt käesoleva määruse artikli 27 alusel hallatavas loetelus olevat väärtpaberistamist jätkuvalt standardväärtpaberistamiseks käesoleva määruse 4. peatüki kohaselt ja see jäetakse kõnealusesse loetellu.“;

e)lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7.    Kolm aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva ja seejärel iga kolme aasta tagant koostab Pangandusjärelevalve koostöös Väärtpaberiturujärelevalve ja EIOPAga vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 30 vastastikuse eksperdihinnangu käesoleva määruse artiklis 30 sätestatud järelevalvevolituste rakendamise kohta.“;

f)lõige 8 jäetakse välja.

(19)Artiklit 44 muudetakse järgmiselt:

a)esimese lõigu punkt e asendatakse järgmisega:

„e)    väärtpaberistamise panus liidu äriühingute rahastamisse ja liidu majandusse.“;

b)teine lõik jäetakse välja.

(20)Artikkel 46 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 46

Läbivaatamine

Hiljemalt... [Väljaannete talitus, palun sisestada kuupäev: 5 aastat pärast jõustumiskuupäeva] esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse toimimise kohta, lisades sellele vajaduse korral seadusandliku ettepaneku.

Kõnealuses aruandes arvestatakse eelkõige artiklis 44 osutatud aruannete järeldusi ja hinnatakse järgmist:

a)    käesoleva määruse mõju liidu väärtpaberistamise turu toimimisele ja arengule;

b)    väärtpaberistamise panust:

i)    ELi äriühingute ja majanduse rahastamisse, eeskätt mis puudutab VKEde juurdepääsu krediidile ja investeeringuid;

ii)    finantseerimisasutuste seotusesse ja finantssektori stabiilsusesse;

c)    kas standardväärtpaberistamise valdkonnas võiks kehtestada samaväärse korra kolmandate riikide väärtpaberistamise tehingu algatajate, sponsorite ja väärtpaberistamise eriotstarbeliste ettevõtjate jaoks, sealhulgas seoses hoolsuskohustuse nõuetega, võttes arvesse väärtpaberistamise valdkonnas toimunud rahvusvahelisi arenguid, eelkõige lihtsa, läbipaistva ja võrreldava väärtpaberistamise alaseid algatusi;

d)    artikli 22 lõikes 4 ja artikli 26d lõikes 4 sätestatud nõuete rakendamine ning kas neid nõudeid võib laiendada väärtpaberistamisele, mille aluspositsioonid ei ole eluasemelaenud või autolaenud või -liisingud, eesmärgiga integreerida keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisega seotud teabe avaldamine.“

Artikkel 2
Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg,

FINANTS- JA DIGISELGITUS – ASUTUSED

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Eesmärgid

1.3.1.Üldeesmärgid

1.3.2.Erieesmärgid

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju

1.3.4.Tulemusnäitajad

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

3.2.1.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus

3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.2.8.Detsentraliseeritud asutuse hinnanguline personali- ja assigneeringute vajadus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

4.Digimõõde

4.1.Diginõuded

4.2.Andmed

4.3.Digilahendused

4.4.Koostalitlusvõime hindamine

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad 

1.3.Eesmärgid

1.3.1.Üldeesmärgid

1.3.2.Erieesmärgid

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.3.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb 

 uut meedet 

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 33  

 olemasoleva meetme pikendamist 

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

 Piiratud kestusega

–    hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–    finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

 Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2027–2029,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid 34   

 Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

– tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–    rakendusametite kaudu

 Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

 Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

– rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

– Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

– finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

– avalik-õiguslikele asutustele;

– avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;

– liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

– asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis;

–liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.

Märkused

2.HALDUSMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid 

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal) 

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed 

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

–    Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Liidu toetust Väärtpaberiturujärelevalvele vähendatakse järgmises tabelis esitatud summade võrra.

Assigneeringud ja ELi eelarvest Pangandusjärelevalvele antav toetus kompenseeritakse osaliselt assigneeringute ja ELi eelarvest Väärtpaberiturujärelevalvele antava toetuse vähendamisega, mille tulemuseks on järgmistes tabelites esitatud netosummad.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.1.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud 

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund 

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade 

–    Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus 

–    Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina 43

Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)

Ülesannete kirjeldus:

3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade 

Kohustuslik: järgmises tabelis tuleks esitada parim hinnang ettepanekust/algatusest tulenevate digitehnoloogiaga seotud investeeringute kohta.

Erandkorras, kui see on vajalik ettepaneku/algatuse rakendamiseks, tuleks rubriigi 7 assigneeringud esitada selleks ettenähtud eelarvereal.

Rubriikide 1–6 assigneeringuid tuleks kajastada „tegevusvaldkonna IT-kuludena, mis on eraldatud rakenduskavadele“. Nende kulud kuuluvad tegevuseelarvesse, mida kasutatakse otseselt algatuse rakendamisega seotud IT-platvormide/vahendite taaskasutamiseks/ostmiseks/arendamiseks ja nendega seotud investeeringuteks (nt litsentsid, uuringud, andmete säilitamine jne). Selles tabelis esitatud teave peaks olema kooskõlas 4. jaos „Digimõõde“ esitatud üksikasjadega.

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 

Ettepanek/algatus:

–    on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu

–    tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu

–    nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus 

Ettepanek/algatus:

–    ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–    näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

 
3.2.8.Detsentraliseeritud asutuse hinnanguline personali- ja assigneeringute vajadus 

Personalivajadus (täistööaja ekvivalendina)

ELi eelarvest ette nähtud toetusest kaetavad assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kui see on asjakohane, tasudest kaetavad assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

ei kohaldata

Kui see on asjakohane, kaasrahastamise teel kaetavad assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Riiklike pädevate asutuste toetus Euroopa Pangandusjärelevalvele kompenseeritakse osaliselt riiklike pädevate asutuste poolt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele antava toetuse vähendamisega.

Riiklike pädevate asutuste toetust Väärtpaberiturujärelevalvele vähendatakse järgmises tabelis esitatud summade võrra, mis vastab ühele täistööajale taandatud töötajale:

Detsentraliseeritud asutuse personali- ja assigneeringute (miljonites eurodes) vajadus ettepaneku/algatuse rakendamiseks – ülevaade

Liidu toetus ja riiklike pädevate asutuste toetus Euroopa Pangandusjärelevalvele kompenseeritakse osaliselt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele antava toetuse vähendamisega.

Väärtpaberiturujärelevalve töötajate arvu vähendatakse ühe täistööajale taandatud töötaja võrra, mis võimaldab vähendada liidu toetust ja riiklike pädevate asutuste toetust Väärtpaberiturujärelevalvele, nagu on näidatud järgmises tabelis:

3.3.Hinnanguline mõju tuludele 

–    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–    omavahenditele

–    muudele tuludele

–    märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

4.Digimõõde

Määruse (EL) 2017/2402 kavandatud muudatustega ei muudeta oluliselt digitaristut ja -protsesse, mis toetavad määruse rakendamist. Sellest tulenevalt ei peeta ettepanekut digitaalselt oluliseks.

4.1.Diginõuded

4.2.Andmed

4.3.Digilahendused

4.4.Koostalitlusvõime hindamine

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

(1)    Letta, E. (2024). Much more than a market - Speed, Security, Solidarity. Empowering the Single Market to deliver a sustainable future and prosperity for all EU Citizens (Palju enamat kui turg – kiirus, turvalisus, solidaarsus – siseturu võimestamine kõigile ELi kodanikele kestliku tuleviku ja jõukuse tagamiseks).

(2)    Draghi, M. (2024). The Future of European Competitiveness—A Competitiveness Strategy for Europe (Euroopa konkurentsivõime tulevik – Euroopa konkurentsivõime strateegia). 

(3)     Euroopa Ülemkogu 2024. aasta aprilli järeldused .

(4)     Euroopa Ülemkogu 2025. aasta märtsi järeldused.

(5)    Tagasiside andmise kutse väärtpaberistamisraamistiku läbivaatamise kohta, 19. veebruar 2025–26. märts 2025, europa.eu ; tagasiside ELi väärtpaberistamise raamistiku toimimist käsitleva 2024. aasta sihtkonsultatsiooni kohta, 9. oktoober – 4. detsember 2024,  finance.ec.europa.eu .

(6)    https://finance.ec.europa.eu/document/download/13085856-09c8-4040-918e-890a1ed7dbf2_en?filename=250319-communication-savings-investmlents-union_en.pdf.

(7)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 35, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2017/2402/oj ).

(8)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2013/575/oj ).

(9)    Komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/61, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses krediidiasutuste suhtes kohaldatava likviidsuskatte nõudega (ELT L 11, 17.1.2015, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg_del/2015/61/oj ).

(10)    Komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/35, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 12, 17.1.2015, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg_del/2015/35/oj ).

(11)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/dir/2011/61/oj ).

(12)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/65/oj).

(13)    Järelevalve sihipäraste muudatuste eesmärk on parandada järelevalve tõhusat toimimist olemasoleva raamistiku alusel. Nende kohanduste eesmärk on toetada ühtsemaid järelevalvetavasid ja hõlbustada piiriülest väärtpaberistamist liidus. Teatavate aspektide selgitamise ja vastutusalade selgema piiritlemise kaudu peaksid kavandatud muudatused soodustama suuremat järelevalvealast ühtsust, ilma et see tooks kaasa märkimisväärseid uusi kohustusi sidusrühmadele.

(14)    Kättesaadav aadressil https://finance.ec.europa.eu/regulation-and-supervision/consultations-0/targeted-consultation-functioning-eu-securitisation-framework-2024_en.

(15)     Väärtpaberid ja turud – väärtpaberistamise raamistiku läbivaatamine (europa.eu).

(16)    Üks vastaja esitas kaks eraldi (sisuliselt sarnast) vastust; üks teine vastaja esitas kolm eraldi vastust. Seega saadi 34 vastajalt 37 vastust.

(17)    Sihtkonsultatsioonile juba vastanud vastajad esindasid järgmist: 7 äriühingut/ettevõtjat, 15 ettevõtjate ühendust, 2 valitsusvälist organisatsiooni, 2 vastajat märkisid end kui „muu“.

(18)     https://www.eiopa.europa.eu/system/files/2021-05/jc-2021-31-jc-report-on-the-implementation-and-functioning-of-the-securitisation-regulation.pdf .

(19)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 35, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/2402/oj).

(20)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/575/oj).

(21)    Komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/61, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses krediidiasutuste suhtes kohaldatava likviidsuskatte nõudega (ELT L 11, 17.1.2015, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg_del/2015/61/oj ).

(22)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrus (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (ELT L 169, 1.7.2015, lk 1).

(23)    Komisjoni 16. oktoobri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/1224, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/2402 regulatiivsete tehniliste standarditega, milles määratakse kindlaks teave ja väärtpaberistamise üksikasjad, mille väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor ja väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja peavad esitama, ning komisjoni 29. oktoobri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1225, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid, milles määratakse kindlaks väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsori ja väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja esitatava teabe ja väärtpaberistamise üksikasjade vorming ja standardvormid (ELT L 289, 3.9.2020, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2020/1224/oj).

(24)    Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1024/oj).

(25)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2010/1093/oj).

(26)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).

(27)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(28)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/557, millega muudetakse COVID-19 kriisist taastumisele kaasa aitamiseks määrust (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid (ELT L 116, 6.4.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/557/oj).

(29)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/71/EÜ (ELT L 168, 30.6.2017, lk 12, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2017/1129/oj ).

(30)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (uuesti sõnastatud) (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349, ELI:  http://data.europa.eu/eli/dir/2014/65/oj ).

(31)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190, ELI:  http://data.europa.eu/eli/dir/2014/59/oj ).

(32)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2014/806/oj ).

(33)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(34)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-implementation/Pages/implementation-methods.aspx .

(35)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(36)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(37)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

(38)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(39)    Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada aastaseid keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel.

(40)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(41)    Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(42)    Vastavalt punktile 1.3.2 „Erieesmärgid“.

(43)    Palun täpsustage tabeli all, mitu täistööaja ekvivalenti märgitud arvust on meetme haldamiseks juba määratud ja/või on võimalik teie peadirektoraadis ümber paigutada ning milline on teie koguvajadus.

(44)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.