Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52025PC0647

Ettepanek: NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS, millega muudetakse 13. juuli 2021. aasta rakendusotsust (EL) (ST 10161/21 INIT; ST 10161/21 ADD 1), millega kiidetakse heaks Belgia taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnang

COM/2025/647 final

Brüssel,22.10.2025

COM(2025) 647 final

2025/0327(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

millega muudetakse 13. juuli 2021. aasta rakendusotsust (EL) (ST 10161/21 INIT; ST 10161/21 ADD 1), millega kiidetakse heaks Belgia taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnang

{SWD(2025) 339 final}


2025/0327 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

millega muudetakse 13. juuli 2021. aasta rakendusotsust (EL) (ST 10161/21 INIT; ST 10161/21 ADD 1), millega kiidetakse heaks Belgia taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnang

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrust (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, 1 eriti selle artikli 20 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Pärast seda, kui Belgia oli 30. aprillil 2021 esitanud riikliku taaste- ja vastupidavuskava, tegi komisjon nõukogule ettepaneku anda sellele positiivne hinnang. Nõukogu kiitis 13. juulil 2021 positiivse hinnangu rakendusotsusega (edaspidi „nõukogu 13. juuli 2021. aasta rakendusotsus“) 2 heaks. Nõukogu 13. juuli 2021. aasta rakendusotsust on muudetud nõukogu 8. detsembri 2023. aasta, 3 10. detsembri 2024. aasta, 4 18. veebruari 2025. aasta, 5 11. märtsi 2025. aasta, 6 20. juuni 2025. aasta 7 ja 8. juuli 2025. aasta 8 rakendusotsustega.

(2)Belgia esitas 20. juunil 2025 komisjonile määruse (EL) 2021/241 artikli 21 lõike 1 kohase põhjendatud taotluse muuta nõukogu 13. juuli 2021. aasta rakendusotsust, sest taaste- ja vastupidavuskava ei ole objektiivsete asjaolude tõttu enam võimalik teatavas osas täita. Seetõttu esitas Belgia muudetud taaste- ja vastupidavuskava.

Muudatused, mis tehakse vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 21

(3)Belgia taaste- ja vastupidavuskavasse objektiivsete asjaolude tõttu tehtud muudatused puudutavad 39 meedet.

(4)Belgia on selgitanud, et kaks meedet ei ole kõrge inflatsiooni tõttu enam täielikult saavutatavad. See puudutab investeeringu I-3.04 „Jalgratta- ja kõnnitaristu – Schuman“ kirjeldust ja investeeringu I-3.04 „Jalgratta- ja kõnnitaristu – Schuman“ sihti 98 ning investeeringu I-3.11 „Alberti kanal ja Trilogiport“ kirjeldus ning investeeringu I-3.11 „Alberti kanal ja Trilogiport“ eesmärki 106 ja sihti 107. Selle põhjal on Belgia taotlenud kõnealuste meetmete muutmist. Nõukogu 13. juuli 2021. aasta rakendusotsust tuleks vastavalt muuta.

(5)Belgia on selgitanud, et 18 meedet ei saa ette nägemata tehniliste raskuste tõttu enam teatud osas rakendada. See puudutab investeeringu I-2.01 „Küberturvaline ja vastupanuvõimeline digiühiskond“ kirjeldust ning investeeringu I-2.01 „Küberturvaline ja vastupanuvõimeline digiühiskond“ eesmärki 48; investeeringu I-2.02 „Küberturvalisus: 5G“ kirjeldust ja investeeringu I-2.02 „Küberturvalisus: 5G“ eesmärki 49; investeeringu I-2.05 „Digitaliseerimine – SPF“ kirjeldust ja investeeringu I-2.05 „Digitaliseerimine – SPF“ eesmärke 55, 58, 59, 60 ja 61; investeeringu I-2.06 „E-tervise teenused ja terviseandmed“ kirjeldust ning investeeringu I-2.06 „E-tervise teenused ja terviseandmed“ eesmärgi 64 kirjeldust; investeeringu I-3.03b „Jalgrattataristu“ kirjeldust ja investeeringu I-3.03b „Jalgrattataristu“ sihti 96b; föderaaltasandi investeeringu I-3.12 „Raudtee – arukas liikuvus“ kirjeldust ja föderaaltasandi investeeringu I-3.12 „Raudtee – arukas liikuvus“ sihti 109; föderaaltasandi investeeringu I-3.18 „Laadimisjaamad – FED“ kirjeldust ja föderaaltasandi investeeringu I-3.18 „Laadimisjaamad – FED“ sihti 123; investeeringu I-5.08 „Nukleaarmeditsiin“ kirjeldust ja investeeringu I-5.08 „Nukleaarmeditsiin“ eesmärke 179 ja 180; föderaaltasandi investeeringu I-5.08bis „Nukleaarmeditsiin – teranostiline lähenemine“ kirjeldust ja föderaaltasandi investeeringu I-5.08bis „Nukleaarmeditsiin – teranostiline lähenemine“ eesmärki 247; investeeringu I-5.11 „Teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ kirjeldust ja investeeringu I-5.11 „Teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ eesmärki 187; investeeringu I-5.12 „Toidu ümberpaigutamine ja logistikaplatvormide arendamine“ kirjeldust ning investeeringu I-5.12 „Toidu ümberpaigutamine ja logistikaplatvormide arendamine“ eesmärki 188 ning sihte 190 ja 191; Vallooni piirkonna investeeringu I-7.04 „Sotsiaaleluruumide renoveerimine“ kirjeldust ja Vallooni piirkonna investeeringu I-7.04 „Sotsiaaleluruumide renoveerimine“ sihti 215; föderaaltasandi investeeringu I-7.12 „Energiaimpordi taristu“ kirjeldust ja föderaaltasandi investeeringu I-7.12 „Energiaimpordi taristu“ eesmärke 221, 222, 223; Vallooni piirkonna investeeringu I-7.13 „Tööstuse CO2 heite vähendamise hange“ kirjeldust ja eesmärki 224; föderaaltasandi investeeringu I-7.15 „H2 tuumik“ kirjeldust ja föderaaltasandi investeeringu I-7.15 „H2 tuumik“ eesmärki 226 ja sihti 227; föderaaltasandi investeeringu I-7.16 „Ujuv päikseenergiajaam“ kirjeldust ja föderaaltasandi investeeringu I-7.16 „Ujuv päikseenergiajaam“ sihti 232; föderaaltasandi investeeringu I-7.19 „Taastuvenergia tõkete kõrvaldamine“ kirjeldust ja föderaaltasandi investeeringu I-7.19 „Taastuvenergia tõkete kõrvaldamine“ eesmärki 237 ja 238; föderaaltasandi investeeringu I-7.22 „Laadimisjaamad – FED“ kirjeldust ja föderaaltasandi investeeringu I-7.22 „Laadimisjaamad – FED“ sihti 243. Selle põhjal on Belgia taotlenud kõnealuste meetmete muutmist. Lisaks on Belgia taotlenud järgmiste elementide kustutamist: investeeringu I-2.01 „Küberturvaline ja vastupanuvõimeline digiühiskond“ eesmärk 48; föderaaltasandi investeering I-3.18 „Laadimisjaamad – FED“ ja föderaaltasandi investeeringu I-3.18 „Laadimisjaamad – FED“ siht 123; föderaaltasandi investeering I-5.08bis „Nukleaarmeditsiin – teranostiline lähenemine “ ja föderaaltasandi investeeringu I-5.08bis „Nukleaarmeditsiin – teranostiline lähenemine“ eesmärk 247; föderaaltasandi investeering I-7.12 „Energiaimpordi taristu“ ja föderaaltasandi investeeringu I-7.12 „Energiaimpordi taristu“ eesmärgid 221, 222, 223; Vallooni piirkonna investeering I-7.13 „Tööstuse CO2 heite vähendamise hange“ ja selle eesmärk 224; föderaaltasandi investeeringu I-7.15 „H2 tuumik“ ja föderaaltasandi investeeringu I-7.15 „H2 tuumik“ eesmärk 226 ja siht 227; föderaaltasandi investeering I-7.16 „Ujuv päikseenergiajaam“ ja föderaaltasandi investeeringu I-7.16 „Ujuv päikseenergiajaam“ eesmärk 232; föderaaltasandi investeering I-7.19 „Taastuvenergia tõkete kõrvaldamine“ ja föderaaltasandi investeeringu I-7.19 „Taastuvenergia tõkete kõrvaldamine“ eesmärki 237 ja 238; föderaaltasandi investeering I-7.22 „Laadimisjaamad – FED“ ja föderaaltasandi investeeringu I-7.22 „Laadimisjaamad – FED“ siht 243. Belgia on taotlenud järgmiste elementide ajakava pikendamist: investeeringu I-2.02 „Küberturvalisus: 5G“ eesmärk 49; investeeringu I-2.05 „Digitaliseerimine – SPF“ eesmärk 61; investeeringu I-2.06 „E-tervise teenused ja terviseandmed“ eesmärk 64; föderaaltasandi investeeringu I-3.12 „Raudtee – arukas liikuvus“ eesmärk 109 ja investeeringu I-5.08 „Nukleaarmeditsiin“ eesmärk 180. Nõukogu 13. juuli 2021. aasta rakendusotsust tuleks vastavalt muuta.

(6)Belgia on selgitanud, et üks meede ei ole ebapiisava nõudluse tõttu enam täielikult saavutatav. See puudutab investeeringu I-5.13 „Vallooni turismisektori digitaliseerimine“ kirjeldust ja investeeringu I-5.13 „Vallooni turismisektori digitaliseerimine“ sihti 192. Selle põhjal on Belgia taotlenud kõnealuste meetmete muutmist. Nõukogu 13. juuli 2021. aasta rakendusotsust tuleks vastavalt muuta.

(7)Belgia on selgitanud, et meetmete algse eesmärgi saavutamiseks on 18 meedet muudetud, et rakendada paremaid alternatiive. See puudutab investeeringu I-1A „Era- ja sotsiaaleluruumide renoveerimine“ kirjeldust ning investeeringu I-1A „Era- ja sotsiaaleluruumide renoveerimine“ sihte 6 ja 7; investeeringu I-1.15 „Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel“ kirjeldust ning investeeringu I-1.15 „Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel“ eesmärke 19 ja 20; investeeringu I-1.16 „Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel“ kirjeldust ning investeeringu I-1.16 „Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel“ eesmärke 23 ja 26; investeeringu I-1.24 „Sinine kokkulepe“ kirjeldust ja investeeringu I-1.24 „Sinine kokkulepe“ eesmärke 41 ja 43; investeeringu I-4.13 „Varajase lapsehoiu taristu ehitamine ja renoveerimine“ kirjeldust ning investeeringu I-4.13 „Varajase lapsehoiu taristu ehitamine ja renoveerimine“ sihti 155; Flaami piirkonna investeeringu I-3.01 „Rattataristu“ kirjeldust ja Flaami piirkonna investeeringu I-3.01 „Rattataristu“ eesmärki 94 ja sihte 95 ja 96; investeeringu I-3.09 „Raudtee – juurdepääsetavad ja mitmeliigilised jaamad“ kirjeldust ning investeeringu I-3.09 „Raudtee – juurdepääsetavad ja mitmeliigilised raudteejaamad“ sihti 105; investeeringu I-3.10 „Raudteevõrgu tõhustamine“ kirjeldust ja investeeringu I-3.10 „Raudteevõrgu tõhustamine“ sihti 108, investeeringu I-3.20 „Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine“ kirjeldust ning investeeringu I-3.20 „Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine“ sihte 115, 115b ja 122, investeeringu I-3.21 „Busside laadimistaristu“ kirjeldust ja investeeringu I-3.21 „Busside laadimistaristu“ sihti 246; reformi R-4.05 „Ümberõppestrateegia“ kirjeldust ja reformi R-4.05 „Ümberõppestrateegia“ eesmärki 139; investeeringu I-5.07 „Digitaalne elukestev õpe“ kirjeldust ja investeeringu I-5.07 „Digitaalne elukestev õpe“ eesmärki 171; Flaami piirkonna investeeringu I-7 „Energia kokkuhoid üldkasutatavates hoonetes“ ja Flaami piirkonna investeeringu I-7 „Energia kokkuhoid üldkasutatavates hoonetes“ siht 218; investeeringu I-7.11 „Energiaülemineku teadusplatvorm“ kirjeldust ning investeeringu I-7.11 „Energiaülemineku teadusplatvorm“ eesmärke 219 ja 220; investeeringu I-7.17 „Energia jaotuse optimiseerimine“ kirjeldust ning investeeringu I-7.17 „Energia jaotuse optimiseerimine“ eesmärke 233 ja 234; investeeringu I-7.18 „Innovatiivsete taastuvenergia tootmise algatuste projektikonkurss“ kirjeldust ja investeeringu I-7.18 „Innovatiivsete taastuvenergia tootmise algatuste projektikonkurss“ eesmärki 236; investeeringu I-7.24 „Raudteetvõrgu tõhustamine“ kirjeldust ja investeeringu I-7.24 „Raudteevõrgu tõhustamine “ sihti 245; reformi R-7.04 „Energiaülemineku kiirendamine“ ja reformi R-7.04 „Energiaülemineku kiirendamine“ eesmärke 230 ja 231. Selle alusel on Belgia taotlenud nimetatud meetmete muutmist. Lisaks on Belgia taotlenud järgmiste elementide kustutamist: investeeringu I-1.24 „Sinine kokkulepe“ eesmärk 41. Belgia on taotlenud järgmiste elementide ajakava pikendamist: reformi R-7.04 „Energiaülemineku kiirendamine“ eesmärk 230. Kuna nende asjaolude tõttu on meetmete muutmine põhjendatud, tuleks nõukogu 13. juuli 2021. aasta rakendusotsust vastavalt muuta.

(8)Belgia on selgitanud, et 52 meedet on muudetud, et rakendada paremaid alternatiive, mis võimaldavad vähendada halduskoormust ja lihtsustada nõukogu rakendusotsust, ent saavutada samal ajal kõnealuste meetmete eesmärgid. See puudutab investeeringu I-1B „Avaliku sektori hoonete renoveerimine“ kirjeldust ning investeeringu I-1B „Avaliku sektori hoonete renoveerimine“ sihte 13, 14 ja 14bis; investeeringu R-1.06 „CO2 turu regulatiivne raamistik Valloonias“ kirjeldust ja investeeringu R-1.06 „CO2 turu regulatiivne raamistik Valloonias“ eesmärki 14bis; investeeringu I-1.18 „Vähese CO2 heitega tööstuse arendamine“ kirjeldust ja investeeringu I-1.18 „Vähese CO2 heitega tööstuse arendamine“ eesmärki 28; investeeringu I-1.22 „Elurikkus ja kliimamuutustega kohanemine“ kirjeldust ning investeeringu I-1.22 „Elurikkus ja kliimamuutustega kohanemine“ sihte 37 ja 39; investeeringu I-1.23 „Ökoloogiline defragmenteerimine“ kirjeldust ja investeeringu I-1.23 „Ökoloogiline defragmenteerimine“ sihti 40; investeeringu I-2.03 „Küberturvalisus: NTSU/CTIF pealtkuulamine ja kaitse“ kirjeldust ning investeeringu I-2.03 „Küberturvalisus: NTSU/CTIF pealtkuulamine ja kaitse“ eesmärki 50; investeeringu I-2.04 „Digitaliseerimine – IPSS“ kirjeldust ja investeeringu I-2.04 „Digitaliseerimine – IPSS“ eesmärke 52 ja 53; investeeringu I-2.05bis „Digitaliseerimine - SPF“ kirjeldust ja investeeringu I-2.05bis „Digitaliseerimine - SPF“ sihti 55b; investeeringu I-2.07 „ONE digitaliseerimine“ kirjeldust ja investeeringu I-2.07 investeeringu I-2.07 „ONE digitaliseerimine“ eesmärki 65; investeeringu I-2.08 „Kultuuri- ja meediasektori digitaliseerimine“ kirjeldust ja investeeringu I-2.08 „Kultuuri- ja meediasektori digitaliseerimine“ sihte 66 ja 67. investeeringu I-2.09 „Flandria valitsuse digitaliseerimine“ kirjeldust ja investeeringu I-2.09 „Flandria valitsuse digitaliseerimine“ eesmärki 69; investeeringu I-2.10 „Piirkondlik andmevahetusplatvorm“ kirjeldust ja investeeringu I-2.10 „Piirkondlik andmevahetusplatvorm“ sihti 71; investeeringu I-2.11 „Kodanike ja ettevõtete vahelise suhtluse digitaliseerimine“ kirjeldust ja investeeringu I-2.11 „Kodanike ja ettevõtete vahelise suhtluse digitaliseerimine“ eesmärki 73; reformi R-2.02 „E-valitsuse hankemenetlus“ kirjeldust ja reformi R-2.02 „E-valitsuse hankemenetlus“ eesmärki 79; investeeringu I-2.13 „Valgete alade hõlmamine ülikiirete kiudoptiliste võrkude arendamise kaudu“ kirjeldust ja investeeringu I-2.13 „Valgete alade hõlmamine ülikiirete kiudoptiliste võrkude arendamise kaudu“ sihti 80; investeeringu I-2.14 „Tehisintellektiinstituudi arendamine, et kasutada seda tehnoloogiat ühiskondlike probleemide lahendamiseks“ kirjeldust ja investeeringu I-2.14 „Tehisintellektiinstituudi arendamine, et kasutada seda tehnoloogiat ühiskondlike probleemide lahendamiseks“ sihti 83; investeeringu I-2.15 „35 äripargi ühenduvuse parandamine Valloonias“ kirjeldust ja investeeringu I-2.15 „35 äripargi ühenduvuse parandamine Valloonias“ eesmärki 84; Vallooni piirkonna investeeringu I-3.02 „Rattataristu - Corridors Vélo“, kirjeldust ja Vallooni piirkonna investeeringu I-3.02 „Rattataristu - Corridors Vélo“ eesmärki 94 ja sihti 96; investeeringu I-3.03a „Rattataristu – VeloPlus – RBC“ kirjeldust ja investeeringu I-3.03a „Rattataristu – VeloPlus – RBC“ eesmärki 94 ja sihte 95 ja 96; Vallooni piirkonna investeeringu I-3.08 „Arukad liiklusmärgid“ kirjeldust ja Vallooni piirkonna investeeringu I-3.08 „Arukad liiklusmärgid“ sihte 100 ja 101; investeeringu I-3.07 „Metroo laiendamine Vallooni piirkonnas“ kirjeldust ja investeeringu I-3.07 „Metroo laiendamine Vallooni piirkonnas“ sihte 101 ja 102; investeeringu I-3.16 „Bussipargi keskkonnasäästlikumaks muutmine Flaami piirkonnas“ kirjeldust; investeeringu I-3.17 „Bussipargi keskkonnasäästlikumaks muutmine pealinna Brüsseli piirkonnas“ kirjeldust; reformi R-3.04 „Laadimisjaamad“ kirjeldust; reformi R-3.07 „Heitepettused“ kirjeldust ja reformi R-3.07 „Heitepettused“ eesmärki 125; investeeringu R-4.03 „Õiguslikud meetmed haridussüsteemist varakult lahkumise, koolist puudumise ja püsiva haridusest eemale jäämise piiramiseks“ kirjeldust ja investeeringu R-4.03 „Õiguslikud meetmed haridussüsteemist varakult lahkumise, koolist puudumise ja püsiva haridusest eemale jäämise piiramiseks“ eesmärki 129; investeeringu I-4.04 „Digitaalne ajakohastamine kõrghariduse ja täiskasvanuhariduse valdkonnas“ kirjeldust ning investeeringu I-4.04 „Digitaalne ajakohastamine kõrghariduse ja täiskasvanuhariduse valdkonnas“ sihti 133; investeeringu I-4.05 „Digitaalremont Brüsseli koolides“ kirjeldust ja investeeringu I-4.05 „Digitaalremont Brüsseli koolides“ sihti 138; Investeeringu I-4.07 „Ümberõppestrateegia“ kirjeldust ja investeeringu I-4.07 „Ümberõppestrateegia“ sihte 144 ja 145; investeeringu I-4.09 „Vangide digiplatvorm“ kirjeldust ja investeeringu I-4.09 „Vangide digiplatvorm“ sihti 147; investeeringu I-4.12 „Ühiskasutatavate eluasemete ja haavatavatele isikutele mõeldud eluasemete arendamine“ kirjeldust ning investeeringu I-4.12 „Ühiskasutatavate eluasemete ja haavatavatele isikutele mõeldud eluasemete arendamine“ sihid 151 ja 153; reformi R-4.07 „Pension ja karjääri lõpetamine“ kirjeldust ning reformi R-4.07 „Pension ja karjääri lõpetamine“ eesmärke 157 ja 158. investeeringu I-5.02 „ELi valdkonnaülene ja biotehnoloogia koolituskeskus“ kirjeldust ning investeeringu I-5.02 „ELi valdkonnaülene ja biotehnoloogia koolituskeskus“ sihti 161; investeeringu I-5.01 „A6K/E6K – Digitaalse ja tehnoloogilise innovatsiooni ja koolituse keskus“ kirjeldust ning investeeringu I-5.01 „A6K/E6K – Digitaalse ja tehnoloogilise innovatsiooni ja koolituse keskus“ sihti 162; investeeringu I-5.03 „Täiendõppe taristu uuendamine“ kirjeldust ja investeeringu I-5.03 „Täiendõppe taristu uuendamine“ sihte 160 ja 163; investeeringu I-5.04 „Õppe- ja karjäärirünnak“ kirjeldust ja investeeringu I-5.04 „Õppe- ja karjäärirünnak“ sihti 165; investeeringu I-5.05 „Tööturu taaskäivitamise strateegia, mis keskendub käivitamise ja koolituspoliitika tõhususele ja optimeerimisele“ kirjeldust ning investeeringu I-5.05 „Tööturu taaskäivitamise strateegia, mis keskendub käivitamise ja koolituspoliitika tõhususele ja optimeerimisele“ sihti 166; investeeringu I-5.06 „Digioskused“ kirjeldust ja investeeringu I-5.06 „Digioskused“ eesmärki 170; investeeringu R-5.01 „Töötushüvitiste ajaline piiramine ja töötushüvitiste tõhustatud kahanev struktuur“ kirjeldust ning investeeringu R-5.01 „Töötushüvitiste ajaline piiramine ja töötushüvitiste tõhustatud kahanev struktuur“ eesmärki 175; investeeringu I-5.14 „Ringlussevõtu keskus“ kirjeldust ja investeeringu I-5.14 „Ringlussevõtu keskus“ eesmärki 198; investeeringu I-5.15 „Belgium Builds Back Circular“ kirjeldust ning investeeringu I-5.15 „Belgium Builds Back Circular“ eesmärke 199 ja 200; investeeringu I-5.16 „Ringmajanduse edendamine Valloonias“ kirjeldust ja investeeringu I-5.16 „Ringmajanduse edendamine Valloonias“ sihti 202; reformi R-6 „Kulude läbivaatamine“ kirjeldust ja reformi R-6 „Kulude läbivaatamine“ eesmärki 208; reformi R-7.01 „Õhu, kliima ja energeetika plaani läbivaatamine – RBC“ kirjeldust ja reformi R-7.01 „Õhu, kliima ja energeetika plaani läbivaatamine – RBC“ eesmärk 211 ja sihti 212; investeeringu I-7.03 „Energiatoetused – saksakeelne kogukond“ kirjeldust ja investeeringu I-7.03 „Energiatoetused – saksakeelne kogukond“ sihti 214; föderaaltasandi investeeringu I-7.05 „Energia- ja kliimameetmed üldkasutatavates hoonetes“ kirjeldust ja föderaaltasandi investeeringu I-7.05 „Energia- ja kliimameetmed üldkasutatavates hoonetes“ sihti 216; föderaaltasandi investeeringu I-7.10 „Energia- ja kliimameetmed üldkasutatavates hoonetes“ kirjeldust ja föderaaltasandi investeeringu I-7.10 „Energia- ja kliimameetmed üldkasutatavates hoonetes“ sihti 217; investeeringu I-7.14 „Põllumajanduse kliimameetmete hange“ kirjeldust ja investeeringu I-7.14 „Põllumajanduse kliimameetmete hange“ sihti 225; investeeringu I-7.21 „Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine – BCR“ kirjeldust ja investeeringu I-7.21 „Bussipargi keskkonnahoidlikkumaks muutmine – BCR“ sihti 242; investeeringu I-7.23 „Leedtänavavalgustid – FLA“ kirjeldust ja investeeringu I-7.23 „Leedtänavavalgustid – FLA“ sihti 244; investeeringu I-5.18 „SMELD – FED“ kirjeldust ja investeeringu I-5.18 „SMELD – FED “ eesmärke 248 ja 249; investeeringu I-7.20 „Avamere energiasaar“ kirjeldust ning investeeringu I-7.20 „Avamere energiasaar“ eesmärki 241. Selle põhjal on Belgia taotlenud kõnealuste meetmete muutmist. Lisaks on Belgia taotlenud järgmiste elementide väljajätmist: investeeringu I-1.15 „Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel“ eesmärk 19, Vallooni piirkonna investeeringu I-1.22 „Bioloogiline mitmekesisus ja kliimamuutustega kohanemine“ siht 36, reformi R-2.02 „E-valitsus: hankemenetlus“ eesmärk 79; investeeringu I-3.03b „Jalgrattataristu – Föderaalriik“ eesmärk 96a; investeeringu I-3G „Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine“ siht 114; investeeringu I-4.07 „Ümberõppestrateegia“ siht 145; investeeringu I-5.15 „Belgium Builds Back Circular“ eesmärk 199; investeeringu I-5.18 „SMELD-FED“ eesmärk 248. Nõukogu 13. juuli 2021. aasta rakendusotsust tuleks vastavalt muuta.

(9)Pärast meetmete väljajätmist ja meetmete rakendamise taseme alandamist vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 21 on Belgia lisaks esitanud taotluse võtta kasutusele enamik meetmete väljajätmise ja nende rakendamise taseme alandamise tõttu vabanenud vahenditest, et lisada kaheksa uut meedet. See puudutab investeeringut I-1.25 „Merelooduse taastamise programm“, föderaaltasandi investeeringut I-1.26 „Avamereenergia projekt“, föderaaltasandi investeeringut I-3.03b „Velo Plus“, Vallooni piirkonna reformi R-3.08 „Sõidukite ringlusmaksu reform“, investeeringut I-5.19 „Omakapitali lisamine äriühingusse Participatiemaatschappij Vlaanderen (PMV), et toetada biotehnoloogia valdkonnas tegutsevaid ettevõtjaid“, Vallooni piirkonna investeeringut I-7.26 „Energiarenovatsioon Bonus“, investeeringut I-5.20 „Kapitalisüst kaitseinvesteeringute keskusesse (SFPIM)“ ja investeeringut I-5.21 „Laiendatud meetmed: kapitalisüst kaitseinvesteeringute keskusesse (SFPIM)“. Lisaks sellele on Belgia taotlenud kuue meetme rakendamise taseme suurendamist. See puudutab investeeringut I-1.24 „Sinine kokkulepe“, Flaami piirkonna reformi R-1.01 „Täiustatud energiatoetuskava“, investeeringut I-2.05 „Digiteerimine – SPF“, investeeringut I-3.09 „Raudtee – juurdepääsetavad ja mitmeliigilised jaamad“, föderaaltasandi investeeringut I-3.10 „Raudteevõrgu tõhustamine ja renoveerimine“, föderaaltasandi investeeringut I-7.24 „Raudteevõrgu tõhustamine“. Selle põhjal on Belgia taotlenud kaheksa uue meetme lisamist ja kahe meetme rakendamise taseme tõstmist. Nõukogu 13. juuli 2021. aasta rakendusotsust tuleks vastavalt muuta.

Eesmärkide ja sihtide jaotus

(10)Eesmärkide ja sihtide osamaksete jaotust tuleks muuta vastavalt taaste- ja vastupidavuskavas tehtud muudatustele ja Belgia esitatud esialgsele ajakavale.

Tehniliste vigade parandamine

(11)Nõukogu 13. juuli 2021. aasta rakendusotsuse tekstist on leitud üks tehniline viga, mis mõjutab ühe komponendi üht sihti ning üht meedet. Nõukogu 13. juuli 2021. aasta rakendusotsust tuleks muuta ja see tehniline viga parandada, kuna selle tõttu ei vasta komisjonile 30. aprillil 2021 esitatud taaste- ja vastupidavuskava sisu komisjoni ja Belgia vahel kokku lepitule. See tehniline viga on seotud komponendi 4.1 „Haridus 2.0“ investeeringu I-4.02 „Kõrghariduse edendamise fond“ sihiga 134. Paranduse tegemine ei mõjuta asjaomase meetme rakendamisele antavat hinnangut.

Komisjoni hinnang

(12)Komisjon on hinnanud muudetud taaste- ja vastupidavuskava määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõikes 3 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel.

(13)Komisjon leiab, et Belgia esitatud muudatused ei mõjuta nõukogu 13. juuli 2021. aasta rakendusotsuses taaste- ja vastupidavuskava asjakohasusele, tulemuslikkusele, tõhususele ja sidususele määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktides a, db, g, h, j ja k sätestatud hindamiskriteeriumide alusel antud positiivset hinnangut.

Panus kasvupotentsiaali, töökohtade loomisse ning majanduslikku, sotsiaalsesse ja institutsioonilisse vastupidavusse. Kõigi või suure osa riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud probleemide lahendamine

(14)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile b ja V lisa kriteeriumile 2.2 aitab muudetud taaste- ja vastupidavuskava eeldatavasti tulemuslikult lahendada kõiki või suurt osa probleemidest (hinne A), mis on kindlaks tehtud Belgia esitatud asjakohastes riigipõhistes soovitustes, sealhulgas nende eelarveaspektides, või probleemidest, mis on kindlaks tehtud muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud.

(15)Lähtudes kõigi asjakohaste riigipõhiste soovituste rakendamisel tehtud edusammude hindamisest Euroopa poolaasta 2025. aasta tsükli raames, leiab komisjon, et mitu soovitust on täielikult rakendatud või on nende rakendamisel tehtud märkimisväärseid edusamme. Eelkõige loeti täielikult täidetuks soovitus VKEdele likviidsuse tagamise kohta (riigipõhine soovitus 2020.3.1). Märkimisväärseid edusamme on tehtud seoses soovitusega suurendada avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse (riigipõhine soovitus 2022.1.2), soovitusega suunata investeeringuid teadustegevusse ja innovatsiooni (riigipõhised soovitused 2019.3.3 ja 2020.3.9), soovitusega tugevdada tervishoiusüsteemi üldist kerksust (riigipõhine soovitus 2020.1.2) ning leevendada COVID-19 kriisi tööhõive- ja sotsiaalmõju (riigipõhine soovitus 2020.2.1).

(16)Muudetud taaste- ja vastupidavuskava sisaldab ulatuslikke üksteist vastastikku tugevdavaid reforme ja investeeringuid, mis aitavad tulemuslikult lahendada kõiki või suurt osa majanduslikest ja sotsiaalsetest probleemidest, mida on kirjeldatud riigipõhistes soovitustes, mille nõukogu on Belgiale Euroopa poolaasta raames esitanud, eelkõige sellistes valdkondades nagu avaliku halduse digitaliseerimine, pensionisüsteemi reform, ettevõtluskeskkond, kestlik liikuvus, tööturg ning haridus ja oskused. Lisaks sisaldab muudetud taaste- ja vastupidavuskava uut, elektrisõidukite maksustamistaseme vähendamise reformi, millega reageeritakse riigipõhisele soovitusele 2025.4.5, milles käsitleti vajadust pakkuda stiimuleid vähese heitega transpordi kasutamise ja pakkumise suurendamiseks ja kõrvaldada sellelt tõkked (R-3.08 – Vallooni piirkonna sõidukite ringlusmaksu reform).

(17)Muudetud REPowerEU peatükk peaks säilitama kava ambitsioonid seoses asjakohaste riigipõhiste soovitustega energia ja rohepöörde valdkonnas, eelkõige riigipõhise soovitusega 2025.4.2 ja 2025.4.3, milles käsitleti vajadust suurendada hoonetes energiatõhususe parandamist ja fossiilkütuste kasutamise vähendamist, riigipõhise soovitusega 2025.4.4, milles käsitleti vajadust veelgi stimuleerida tööstuse CO2 heite vähendamist, riigipõhise soovitusega 2025.4.5, milles käsitleti vajadust edendada ühistranspordi pakkumist ja kasutamist ning kergliikuvust ning riigipõhise soovitusega 2025.4.6, milles käsitleti vajadust kiirendada taastuvenergia ja sellega seotud võrgutaristu kasutuselevõttu.

Panus kasvupotentsiaali, töökohtade loomisse ning majanduslikku, sotsiaalsesse ja institutsionaalsesse vastupidavusse

(18)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile c ja V lisa kriteeriumile 2.3 aitab muudetud taaste- ja vastupidavuskava eeldatavasti mõjusalt (hinne A) tugevdada Belgia majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti ning suurendada majanduse, sotsiaalvaldkonna ja institutsioonilist vastupanuvõimet, mis aitab kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele, sealhulgas laste- ja noortepoliitika edendamise abil, ning leevendada COVID-19 kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada sellega liidus majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist.

(19)Muudatused panustamises majanduslikku, sotsiaalsesse ja institutsioonilisse vastupanuvõimesse on seotud vahendite eraldamisega uutele meetmetele I-5.19 „Omakapitali lisamine äriühingusse Participatiemaatschappij Vlaanderen (PMV), et toetada biotehnoloogia valdkonnas tegutsevaid ettevõtjaid“, I-5.20 „Kapitalisüst kaitseinvesteeringute keskusesse (SFPIM)“ ja I-5.21 „Laiendatud meetmed: kapitalisüst kaitseinvesteeringute keskusesse (SFPIM)“, eelkõige seoses meetmega, millega toetatakse biotehnoloogia sektori kasvupotentsiaali, kohandades struktuurselt turutõketega tegelemiseks olevat avaliku sektori toetust, ning meetmetega, millega toetada kaitsevõimete tugevdamise teel institutsioonilist vastupanuvõimet.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

(20)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile d ja V lisa kriteeriumile 2.4 tagatakse muudetud taaste- ja vastupidavuskavaga eeldatavasti, et ükski taaste- ja vastupidavuskavas sisalduv reformide ja investeerimisprojektide elluviimise meede (hinne A) ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 9 artikli 17 tähenduses (põhimõte „ei kahjusta oluliselt“).

(21)Muudetud taaste- ja vastupidavuskavas on hinnatud vastavust põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“, järgides metoodikat, mis on esitatud komisjoni teatises „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“. Iga muudetud reformi ja investeeringut on hinnatud süstemaatiliselt ning kahes etapis. Hinnangus on jõutud järeldusele, et ühegi muudetud meetmega ei kaasne olulise kahjustamise ohtu. Vajaduse korral sätestatakse meedet käsitlevas õigusaktis põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ hindamise nõuded ja selle põhimõtte järgimine määratakse kindlaks meetme ühe eesmärgi või sihi raames. Esitatud teabe põhjal võib järeldada, et ükski meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses.

(22)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile da ja V lisa kriteeriumile 2.12 peaks REPowerEU peatükk suures ulatuses (hinne A) tulemuslikult kaasa aitama energiajulgeolekule, liidu energiavarustuse mitmekesistamisele, taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu, energiatõhususe ja energiasalvestusvõimsuse suurendamisele või fossiilkütustest sõltuvuse vajalikule vähendamisele enne 2030. aastat.

(23)REPowerEU peatükk sisaldab ühte uut investeeringut. See uus investeering stimuleerib hoonete energiatõhusamaks renoveerimist komponendis 7.1: Hoonete renoveerimine. See puudutab investeeringut I-7.26 „Erahoonete renoveerimine Vallooni piirkonnas“ ja selle eesmärk on suurendada erahoonete energiatõhusat renoveerimist toetuste määramise kaudu.

Rohepöörde, sealhulgas elurikkuse toetamine

(24)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile e ja V lisa kriteeriumile 2.5 sisaldab muudetud taaste- ja vastupidavuskava meetmeid, mis aitavad suures ulatuses (hinne A) kaasa rohepöördele, sealhulgas elurikkusele, või sellest tulenevate probleemide lahendamisele. Kliimaeesmärkide saavutamist toetavad meetmed moodustavad 45,41 % muudetud taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest ja 71,05 % REPowerEU peatükis sisalduvate meetmete hinnangulisest kogukulust, mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) 2021/241 VI lisas esitatud metoodikale. Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 17 on muudetud taaste- ja vastupidavuskava kooskõlas riiklikus energia- ja kliimakavas (2021–2030) sisalduva teabega.

(25)Muudetud taaste- ja vastupidavuskava meetmed aitavad jätkuvalt märkimisväärselt kaasa rohepöördele. Muudetud taaste- ja vastupidavuskava panus rohemeetmetesse on võrreldes 10. detsembri 2024. aasta muudetud hinnanguga vähenenud 51 %-lt 45,41 %-le.

(26)See vähenemine tulenes mitme meetme väljajätmisest, sealhulgas föderaaltasandi meede I-3.18 „Laadimisjaamad – FED“, Vallooni piirkonna meede I-7.13 „Tööstuse CO2 heite vähendamise hange“ ja föderaaltasandi meede I-7.15 „H2 tuumik“. Seda vähenemist tasakaalustas osaliselt mitme meetme rakendamise kõrgem tase, sealhulgas föderaaltasandi meede I-3.09 „Raudtee – juurdepääsetavad ja mitmeliigilised jaamad“, föderaaltasandi meede I-3.10 „Raudteevõrgu renoveerimine ja tõhustamine“ ja föderaaltasandi meede I-7.24 „Raudteevõrgu tõhustamine“, samuti kahe uue investeeringu lisamine, nimelt föderaaltasandi investeeringu I-1.25 „Merelooduse taastamise programm“ ja föderaaltasandi investeeringu I-1.26 „Avamereenergia projekt“. Merelooduse taastamise programm on kombinatsioon mitmest projektist ja meetmest, millega toetatakse merelooduse taastamist, sealhulgas spetsiaalsete andmebaaside väljatöötamise abil. Föderaaltasandi avamereenergia projektiga edendatakse energiatootmist avamerel.

Panus digipöördesse

(27)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile f ja V lisa kriteeriumile 2.6 sisaldab muudetud taaste- ja vastupidavuskava meetmeid, mis aitavad suures ulatuses (hinne A) kaasa digipöördele või sellest tulenevate probleemide lahendamisele. Digieesmärkide saavutamist toetavad meetmed moodustavad 27,47 % muudetud taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest, mis on arvutatud vastavalt kõnealuse määruse VII lisas esitatud metoodikale.

(28)Muudetud taaste- ja vastupidavuskava meetmed aitavad jätkuvalt märkimisväärselt kaasa digipöördele. Muudetud taaste- ja vastupidavuskava panus digimeetmetesse on võrreldes 10. detsembri 2024. aasta muudetud hinnanguga suurenenud 26 %-lt 27,47 %-le.

Kulud

(29)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile i ja V lisa kriteeriumile 2.9 on muudetud taaste- ja vastupidavuskavas esitatud põhjendused taaste- ja vastupidavuskava hinnangulise kogukulu summa kohta mõõdukas ulatuses (hinne B) mõistlikud ja põhjendatud, kooskõlas kulutõhususe põhimõttega ja vastavuses riigis eeldatava majandusliku ja sotsiaalmõjuga.

(30)Belgia on esitanud eraldi kuluprognoosid kõigi uute meetmete kohta, millega kaasnevad kulud taaste- ja vastupidavuskavas, sealhulgas REPowerEU peatükis, ning eraldi põhjendused kõigi meetmete kohta, mille muudatused on tinginud kuluprognooside muutmise. Belgia esitatud kuluteave on enamasti piisavalt üksikasjalik ja põhjendatud. Uute meetmete ja nende meetmete kohta, mille puhul ambitsioonikuse vähendamine ei ole proportsionaalne rahastamispaketi vähendamisega, esitas Belgia hinnangud, sealhulgas viited tegelikele hankeandmetele, ja teabe kasutatud metoodika kohta. Kuluprognooside ja tõendavate dokumentide hindamine näitab, et enamik uute meetmete kuludest on hästi põhjendatud, mõistlikud ja usaldusväärsed. Peale selle on muudetud meetmete kuluprognooside muudatused piisavalt põhjendatud. Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on kooskõlas kulutõhususe põhimõttega ja vastavuses riigis eeldatava majandusliku ja sotsiaalmõjuga.

Positiivne hinnang

(31)Pärast seda, kui komisjon on andnud muudetud taaste- ja vastupidavuskavale positiivse hinnangu ja leidnud, et kava vastab rahuldavalt määruses (EL) 2021/241 sätestatud hindamiskriteeriumidele, tuleks kooskõlas kõnealuse määruse artikli 20 lõikega 2 ja V lisaga ette näha muudetud taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks vajalikud reformid ja investeerimisprojektid, asjakohased eesmärgid, sihid ja näitajad ning summa, mille liit teeb muudetud taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks kättesaadavaks.

Rahaline toetus

(32)Belgia muudetud taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogumaksumus on 5 265 406 908 eurot. Kuna muudetud taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on suurem kui Belgia jaoks ette nähtud ajakohastatud maksimaalne rahaline toetus, peaks Belgia muudetud taaste- ja vastupidavuskava jaoks eraldatud, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1755 10 artikli 4a, määruse (EL) 2021/241 artikli 20 lõike 4 ja artikli 21a lõike 6 kohaselt arvutatud rahaline toetus olema võrdne 5 033 950 235 euroga. Seepärast Belgia jaoks ette nähtud rahalist toetust ei muudeta.

Laenud

(33)Täiendavate reformide ja investeeringute toetamiseks tehti Belgiale nõukogu 13. juuli 2021. aasta rakendusotsusega kättesaadavaks kokku 244 200 000 eurot laenutoetust. Pärast föderaaltasandi investeeringu I-3.03b „Jalgrattataristu - Velo Plus“ ja föderaaltasandi investeeringu I-7.15 „H2 tuumik“ väljajätmist vastavalt määruse 2021/241 artiklile 21 ei ole Belgia taotlenud kõigi vabastatud laenuvahendite kasutamist uute meetmete toetamiseks või taaste- ja vastupidavuskava raames olemasolevate meetmete rakendamise taseme tõstmiseks. Belgia taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on väiksem kui tema jaoks ette nähtud rahaline toetus ja talle nõukogu 13. juuli 2021. aasta rakendusotsusega kättesaadavaks tehtud laenutoetus kokku. Seetõttu tuleks Belgiale kättesaadavaks tehtud laenutoetuse kogusummat vähendada 230 100 000 euroni.

(34)Nõukogu 13. juuli 2021. aasta rakendusotsust tuleks seetõttu vastavalt muuta. Selguse huvides tuleks 13. juuli 2021. aasta nõukogu rakendusotsuse lisa täielikult asendada.

(35)Käesolev otsus ei tohiks piirata ühtegi sellist menetlust, mis võidakse algatada seoses siseturu toimimise moonutamisega, eelkõige aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike kohustusest rakendada meetmeid kooskõlas liidu ja siseriikliku õigusega ning eelkõige teavitada komisjoni võimalikest riigiabi juhtumitest vastavalt aluslepingu artiklile 108,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmine

Belgia muudetud taaste- ja vastupidavuskavale määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumide alusel antud hinnang kiidetakse heaks.

Artikkel 2

Muudatused

Nõukogu 13. juuli 2021. aasta rakendusotsust Belgia taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta muudetakse järgmiselt:

1) Artikli 2a lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liit annab Belgiale laenu kuni 230 100 000 eurot“;

2) Nõukogu 13. juuli 2021. aasta rakendusotsuse (Belgia taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta) lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 3 
Adressaat

Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile.

Brüssel,

   Nõukogu nimel

   eesistuja

(1)    ELT L 57, 18.2.2021, lk 17, ELI: https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2021/241/oj
(2)    Vt dokumendid ST 10161/21 INIT; ST 10161/21 ADD 1 aadressil http://register.consilium.europa.eu  
(3)    Vt dokumendid ST 15570/23 INIT; ST 15570/23 ADD 1 aadressil http://register.consilium.europa.eu
(4)    Vt dokumendid ST 15974/24 INIT; ST 15974/24 ADD 1 aadressil http://register.consilium.europa.eu
(5)    Vt dokumendid ST 5654/25 INIT; ST 5654/25 ADD 1 aadressil http://register.consilium.europa.eu
(6)    Vt dokumendid ST 6545/25 INIT; ST 6545/25 ADD 1 aadressil http://register.consilium.europa.eu
(7)    Vt dokumendid ST 9584/25 INIT; ST 9584/25 ADD 1 aadressil http://register.consilium.europa.eu
(8)    Vt dokumendid ST 10529/25 INIT; ST 10529/25 ADD 1 aadressil http://register.consilium.europa.eu  
(9)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13, ELI: https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2020/852/oj/eng ).
(10)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2021. aasta määrus (EL) 2021/1755, millega luuakse Brexitiga kohanemise reserv (ELT L 357, 8.10.2021, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1755/oj ).
Top

Brüssel,22.10.2025

COM(2025) 647 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

millega muudetakse 13. juuli 2021. aasta rakendusotsust (EL) (ST 10161/21 INIT; ST 10161/21 ADD 1) Belgia taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta

{SWD(2025) 339 final}


LISA

1. JAGU. TAASTE- JA VASTUPIDAVUSKAVAGA ETTE NÄHTUD REFORMID JA INVESTEERINGUD

1.Reformide ja investeeringute kirjeldus

A. KOMPONENT 1,1. Renoveerimine

Belgia taaste- ja vastupidavuskava selles osas keskendutakse era- ja avaliku sektori hoonete renoveerimisele. Komponendi peamine eesmärk on renoveerida olemasolevad hooned ning muuta need energia- ja ressursitõhusamaks. Need hõlmavad eelkõige üldkasutatavaid hooneid, sotsiaaltaristut ja elamuid ning üldisemas plaanis energiatõhususe seisukohast vähem toimivaid hooneid. Seetõttu aitab see komponent energiaarvete vähendamise kaudu vähendada kasvuhoonegaaside heidet, suurendada tööhõivevõimalusi ja säästva ehituse kasvu ning sotsiaalset vastupanuvõimet.

See komponent aitab kaasa riigipõhise soovituse 2019.3 täitmisele, kutsudes Belgiat üles keskenduma investeeringutega seotud majanduspoliitikas muu hulgas vähese CO2 heitega majandusele üleminekule ja energiasüsteemi ümberkujundamisele.

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).

A.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reformi R-1.01 Flaami piirkonna „täiustatud energiatoetuste kava“

Meede koosneb kolmest allreformist ja kolmest allinvesteeringust, mille üldeesmärk on pakkuda tõhusamaid renoveerimisstiimuleid ja kiirendada erasektori investeeringuid energiatõhususse Flandrias. Esimene allreform koosneb i) ühtse kontaktpunkti loomisest – ühtsest piirkondlikust mehhanismist, mis võimaldab alates 2022. aasta juulist anda toetusi elamute ja erasektori energiatõhususe ning taastuvenergia renoveerimiseks hoonete töövõtjate poolt. Allreform ii sisaldab energiamärgiste toetuskava läbivaatamist, et toetada energiatõhusat renoveerimist. Allreform iii hõlmab koduakude ning soojuspumpade, elektrikatelde ja elektrisalvestite arukate juhtimisseadmete renoveerimise toetuskava läbivaatamist. Kolm allreformi jõustuvad 1. aprilliks 2022. Reformiga kaasnevad investeeringu 1A raames kolm allinvesteeringut: i) energiatõhususe ja taastuvenergia toetused, samuti eraelamute sihtrühmade toetused, mis kaasnevad allreformiga i; ii) toetus energiamärgiste toetuskava kaudu eraelamute energiatõhusaks renoveerimiseks koos allreformiga ii; iii) eluasemete akude toetused, mis on lisatud allreformile iii.

Reformi R-1.02 Pealinna Brüsseli piirkonna „täiustatud energiatoetuste kava“

Reform hõlmab energiapreemiate ja eluaseme renoveerimise lisatasude reformimist ja ühendamist ühtseks piirkondlikuks mehhanismiks üksikisikute jaoks alates 2022. aastast. Tänu ühtsele süsteemile on kodanikel selgem ülevaade summast, millele neil on õigus renoveerimistöödeks, ning nad näevad ette halduskorra lihtsustamise, et saada rahalist toetust piirkondlike lisatasude kaudu. Ainult üks piirkondlik veebiportaal teavitab taotlejaid saadaolevatest lisatasudest ja kodanikele on ette nähtud üks ühtne digitaalne menetlus. Sellega kaasnev investeering osana investeeringust 1A toetab energiatõhusat renoveerimist. Määrus, millega reformitakse pealinna Brüsseli piirkonna elamute ja eramajade renoveerimise energiatoetuskavasid, jõustub 31. märtsiks 2022.

Reformi R-1.03 Saksakeelse kogukonna „täiustatud energiatoetuste kava“

Meetmega kehtestatakse uus energiatoetuste süsteem saksakeelses kogukonnas alates 2021. aasta juulist. Boonusprojekti eesmärk on eelkõige stimuleerida energiasäästumeetmete rakendamist ja süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamist olemasolevates elamutes saksakeelses kogukonnas. Reformi eesmärk on eristada väikesemahulisi töid, mis võimaldavad lihtsustatud juurdepääsu boonustele, ja suuri töid, mis nõuavad üksikasjalikumaid haldusmenetlusi. Määrus, millega reformitakse saksakeelse kogukonna elamute ja eramajade renoveerimise energiatoetuskavasid, jõustub 31. märtsiks 2022.

Investeering 1A „Eraelamute renoveerimine“ (I-1A)

Investeeringu eesmärk on stimuleerida era- ja sotsiaalelamute energiatõhusat renoveerimist.

Investeeringu I-1.01 „Sotsiaaleluruumide renoveerimine“ Flaami piirkonnas

Meetme eesmärk on stimuleerida ja kiirendada Flandria piirkonnas sotsiaaleluruumide energiatõhusaks renoveerimist. Meede seisneb sotsiaaleluruumide toetamise suurendamises.

Investeeringu I-1.02 „Sotsiaaleluruumide renoveerimine“ pealinna Brüsseli piirkonnas

Selle meetme eesmärk on kiirendada sotsiaaleluruumide energiatõhusamaks renoveerimist pealinna Brüsseli piirkonnas. Meede seisneb Brüsseli sotsiaaleluruumide renoveerimise toetamises.

Investeeringu I-1.03 „Sotsiaaleluruumide renoveerimine“ saksakeelses kogukonnas

Meetme eesmärk on kiirendada sotsiaaleluruumide energiatõhusamaks renoveerimist saksakeelses kogukonnas. Meede seisneb sotsiaaleluruumide renoveerimise toetamises saksakeelses kogukonnas.

Investeering 1B „Avalike hoonete renoveerimine“ (I-1B)

Meetme eesmärk on renoveerida ja parandada üldkasutatavate hoonete energiatõhusust. Meede seisneb üldkasutatavate hoonete renoveerimise toetamises.

Investeeringu I-1.04 „Avalike hoonete renoveerimine“ föderaaltasandil

Investeerimismeede seisneb Brüsseli börsihoone energiatõhusas renoveerimises. Renoveerimist võib toetada ka muudest ELi fondidest. Taaste- ja vastupidavusrahastust toetatavad energiatõhusad renoveerimistööd, mis on kindlaks määratud ostutellimuses, vähendavad primaarenergia tarbimist keskmiselt vähemalt 30 %, nagu on määratletud komisjoni soovituses (EL) 2019/786 hoonete renoveerimise kohta. Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2024.

Investeeringu I-1.05 „Avalike hoonete renoveerimine“ Flaami piirkonnas

Meetme eesmärk on kiirendada üldkasutatavate hoonete energiatõhusamaks renoveerimist. Meede hõlmab Flandria piirkonna üldkasutatavate hoonete renoveerimist.

Investeeringu I-1.07 „Avalike hoonete renoveerimine – kohalikud omavalitsused ja sport“ Vallooni piirkonnas

Meetme eesmärk on parandada Vallooni piirkonna üldkasutatavate hoonete energiatõhusust. Meede koosneb avalike hoonete renoveerimise konkursikutsest.

Investeeringu I-1.08 „Avalike hoonete renoveerimine“ pealinna Brüsseli piirkonnas

Meetme eesmärk on kiirendada pealinna Brüsseli piirkonna üldkasutatavate hoonete energiatõhusamaks renoveerimist. Meede seisneb avaliku sektori renoveerimistööde toetamises.

Investeeringu I-1.09 „Avaliku sektori hoonete renoveerimine prantsuskeelses kogukonnas hariduse, spordi, noorte ja kultuuri valdkonnas“

Meetme eesmärk on parandada prantsuskeelse kogukonna eri üldkasutatavate hoonete energiatõhusust. Meede hõlmab haridus-, spordi-, noorte- ja kultuurivaldkonna üldkasutatavate hoonete renoveerimist ja ehitamist prantsuskeelse kogukonna territooriumil.

A.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

1

Flaami piirkonna täiustatud energiatoetuste kava (R-1.01)

Eesmärk

Paremad energiatoetuste kavad Flandrias

Avaldamine ametlikus väljaandes

1. kv

2022

Flandria valitsuse/parlamendi poolt uue määruse vastuvõtmine, et pakkuda tõhusamaid stiimuleid erasektori energiatõhususse tehtavate investeeringute kiirendamiseks: i) ühtse kontaktpunkti loomine energiatõhususe ja taastuvenergiaga seotud elamute ja erasektori renoveerimiseks, mida rakendavad ühe piirkondliku mehhanismina hoonete töövõtjad, ii) energiamärgiste toetuskava läbivaatamine ning iii) koduakude ja arukate juhtimisseadmete kava kasutuselevõtt.

2

Pealinna Brüsseli piirkonna täiustatud energiatoetuste kava (R-1.02)

Eesmärk

Energiatoetuste kavasid käsitleva uue määruse jõustumine Brüsselis

Seaduse säte, mis viitab uue määruse jõustumisele

1. kv

2022

Pealinna Brüsseli piirkonna elamute ja eramajade energiatoetuskavade reformi käsitleva määruse jõustumine.

3

Saksakeelse kogukonna täiustatud energiatoetuste kava (R-1.03)

Eesmärk

Energiatoetuste kavasid käsitleva uue määruse jõustumine saksakeelses kogukonnas

Seaduse säte, mis viitab uue määruse jõustumisele

1. kv

2022

Saksakeelse kogukonna elamute ja eramajade energiatoetuskavade reformi käsitleva määruse jõustumine

5

Era- ja sotsiaalelamute renoveerimine (I-1A)

Siht

Era- ja sotsiaalelamute renoveerimine

(1. etapp)

Eluruumid

0

64 112

2. kv

2023

Renoveeriti 64 112 elamut (era- ja sotsiaalelamut).

See eesmärk on soovituslikult jagatud järgmisteks alleesmärkideks, mida ei ole vaja eraldi saavutada, tingimusel et saavutatakse eespool nimetatud renoveerimistasemed:

Eraeluruumid:

i) Flaami piirkond (R-1.01, energiatõhususe ja taastuvenergia toetused): 50 870 eluruumi.

ii) Flaami piirkond (R-1.01, energiatoetuste kava energiatõhusaks renoveerimiseks): 7 560 eluruumi

iii) Pealinna Brüsseli piirkond (R-1.02): 2 343 eluruumi

Sotsiaaleluruumid:

i) Flaami piirkond (I-1.01): 2 640 sotsiaaleluruumi

ii) Pealinna Brüsseli piirkond (I-1.02): 699 sotsiaaleluruumi

3 339 sotsiaaleluruumi renoveerimine vähendab primaarenergia tarbimist keskmiselt vähemalt 30 %, nagu on määratletud komisjoni soovituses (EL) 2019/786 hoonete renoveerimise kohta.

6

Eraelamute renoveerimine (I-1A)

Siht

Eraelamute renoveerimine

(2. etapp)

Eluruumid

64 112

65 114

2. kv

2024

Pealinna Brüsseli piirkond (R-1.02) renoveerib veel 1 002 eluruumi eraeluruumides.

7

Era- ja sotsiaalelamute renoveerimine (I-1A)

Siht

Era- ja sotsiaalelamute renoveerimine

Eluruumid

65 114

202 627

2. kv

2025

Renoveeritakse veel 137 513 eluruumi (era- ja sotsiaaleluruumid).

See eesmärk on soovituslikult jagatud järgmisteks alleesmärkideks, mida ei ole vaja eraldi saavutada, tingimusel et saavutatakse eespool nimetatud renoveerimistasemed:

Eraeluruumid:

i) Flaami piirkond (R-1.01, energiatõhususe ja taastuvenergia toetused): 136 059 eluruumi.

Sotsiaaleluruumid:

i) Pealinna Brüsseli piirkond (I-1.02): 626 sotsiaaleluruumi

ii) Saksakeelne kogukond (I-1.03): 68 sotsiaaleluruumi

iii) Flaami piirkond (I-1.01): 760 sotsiaaleluruumi

1 454 sotsiaaleluruumi renoveerimine vähendab primaarenergia tarbimist keskmiselt vähemalt 30 %.

9

Era- ja sotsiaalelamute renoveerimine (R-1.01(iii))

Siht

Toetused koduakudele ja nutijuhtimisseadmetele Flandrias

Antud toetused

0

8 460

2. kv

2023

Alates 2021. aasta teisest kvartalist Flandria eraelamute jaoks antud toetused koduakude jaoks.

11

Avalike hoonete renoveerimine (I-1.08)

Eesmärk

Elektrimääruse kohandamine, et võtta kasutusele renoveerimise ühtne kontaktpunkt

Elektrimääruse avaldamine ametlikus väljaandes

1. kv

2022

Elektrienergia määruse, millega määratakse kindlaks Sibelga avaliku teenuse osutamise ülesanne, sealhulgas Brüsselis toimuva avalike hoonete renoveerimise ühtse kontaktpunkti käitamine, jõustumine.

12

Avalike hoonete renoveerimine

(I-1B)

Siht

Avalike hoonete renoveerimine (1. etapp)

0

10 800

2. kv

2024

Föderaaltasand (I-1.04): Renoveeriti 10 800 m² avalikke hooneid, sealhulgas 6 264 m², millega vähendatakse keskmiselt vähemalt 30 % primaarenergia tarbimist, nagu on määratletud komisjoni soovituses (EL) 2019/786 hoonete renoveerimise kohta.

13

Avalike hoonete renoveerimine

(I-1B)

Siht

Avalike hoonete renoveerimine (2. etapp)

0

235 285

2. kv

2025

Flaami piirkonnas renoveeritakse 235 285 m² üldkasutatavaid hooneid (I-1.05).

14

Avalike hoonete renoveerimine

(I-1B)

Siht

Avalike hoonete renoveerimine (3. etapp)

0

233 555

2. kv

2026

Renoveeritakse 233 555 m² üldkasutatavaid hooneid haridus-, spordi-, noorte- ja kultuurivaldkonnas prantsuskeelses kogukonnas (I-1.09), millest:

49 121 m² vähendab primaarenergia tarbimist keskmiselt vähemalt 30 %. 126 212 m² uute hoonete ehitamisega saavutatakse primaarenergia nõudlus, mis on vähemalt 20 % väiksem liginullenergiahoone nõudest (peaaegu nullenergiahoone).

14 bis

Avalike hoonete renoveerimine

(I-1B)

Siht

Avalike hoonete renoveerimine (4. etapp)

m2

0

214 830

2. kv

2026

Renoveeritakse 187 106 m² Vallooni piirkonna (I-1.07) üldkasutatavaid hooneid, millest 102 984 m² vähendab primaarenergia tarbimist keskmiselt vähemalt 30 %. 

Renoveeritakse 27 724 m² pealinna Brüsseli piirkonna üldkasutatavaid hooneid (I-1.08), et vähendada primaarenergia tarbimist keskmiselt vähemalt 30 %.

B. KOMPONENT 1.2. Kujunemisjärgus energiatehnoloogiad

Belgia taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on anda tugev tõuge tehnoloogilisele arengule, et toetada energiasüsteemi ümberkujundamist CO2 heite edasiseks vähendamiseks, pannes rõhku süsteemide integreerimisele ja tööstuse CO2 heite vähendamisele.

See komponent aitab kaasa riigipõhise soovituse 2019.3 täitmisele, kutsudes Belgiat üles keskenduma investeeringutega seotud majanduspoliitikas muu hulgas vähese CO2 heitega majandusele ja energiale üleminekule ning teadusuuringutele ja innovatsioonile, samuti riigipõhisele soovitusele 2020.3, et kiirendada küpsete avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimist.

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).

B.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reformi R-1.04 „H2 turu reguleeriv raamistik“

Reform koosneb vajalikest sammudest, et võimaldada õigusaktide läbivaatamist, mille eesmärk on kehtestada üksikasjalikum reguleeriv raamistik H2 turu toimimiseks, hõlmates selliseid teemasid nagu järelevalve, mittediskrimineeriv juurdepääs transpordivõrkudele ja võrgule juurdepääsutasude kehtestamine. Kategooria H2 transpordisuhtes jõustuvad valitsuse(te) poolt vastu võetud uued õigusnormid 1. jaanuariks 2024.

Reformi R-1.05 Flandria piirkonna süsinikdioksiidi (CO2) torujuhtmete kaudu transportimise õigusraamistik

Reform koosneb vajalikest sammudest, et võimaldada õigusaktide läbivaatamist, mille eesmärk on luua üksikasjalikum õigusraamistik CO2 transportimiseks torujuhtmete kaudu, hõlmates selliseid teemasid nagu järelevalve, mittediskrimineeriv juurdepääs transpordivõrkudele ja võrgule juurdepääsu tasude kehtestamine.

Reformi R-1.06 Vallooni piirkonna CO2 turgu reguleeriv raamistik

Reformi eesmärk on stimuleerida CO2 turu arengut Valloonias. Meede hõlmab õigusaktide läbivaatamist, millega kehtestatakse üksikasjalikum õigusraamistik CO2 turgude toimimiseks.

Investeeringu I-1.15 „Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel“ föderaaltasandil

Selle meetme eesmärk on stimuleerida innovatsiooniprojekte, millel on suur potentsiaal kiirendada energiasüsteemi ümberkujundamist, nii et need saavutaksid küpsuse ja laieneksid äriotstarbeliseks kasutamiseks. Meede seisneb mitmesuguste vesiniku tootmise ja kasutamisega seotud näidisprojektide edendamises föderaalvalitsuse pädevuses.

Investeeringu I-1.16 „Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel“ Flaami piirkonnas

Selle meetme eesmärk on toetada investeeringute ja projektide rahastamise kaudu üleminekut jätkusuutlikule vesinikutööstusele Flandrias. Meede hõlmab selliste projektide portfelli toetamist, mille eesmärk on arendada tööstuslikku väärtusahelat vesiniku tootmiseks ja kasutamiseks tööstusprotsessides.

Investeeringu I-1.17 „Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel“ Vallooni piirkonnas

Selle meetme eesmärk on vähendada tööstus-, transpordi- ja ehitussektori CO2-jalajälge projektide rahastamise ja investeeringute kaudu. See koosneb projektidest (peamiselt teadus- ja arendustegevuse ning esimese tööstusliku arengu valdkonnas), mis hõlmavad kogu saastevaba vesiniku tootmise väärtusahelat.

Investeeringu I-1.18 „Vähese CO2 heitega tööstuse arendamine“ Vallooni piirkonnas

Selle meetmega edendatakse mitmesuguseid projekte, mille eesmärk on vähendada energiatarbimisest ja tööstusprotsessidest tulenevat CO2 heidet. See koosneb teadus- ja arendustegevuse partnerlusprojektide projektikonkursist, mille eesmärk on viia tehnoloogiad (enne) tööstuslikku tutvustamist või katseversioonide tasemele järgmistes valdkondades: tööstusprotsesside elektrifitseerimine, vesiniku tootmine elektrolüüsi teel, vesiniku otsene kasutamine tööstuslikes rakendustes, CO2 heitkoguste kogumine ja kontsentreerimine ning ammoniaagi tootmise protsesside dekarboniseerimine.

B.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

15

H2 turu reguleeriv raamistik (R-1.04)

Eesmärk

Uute või muudetud seaduste ja nendega seotud eeskirjade jõustumine, et võimaldada H2 turu arengut

Uute või muudetud õigusnormide avaldamine (Euroopa Liidu Teataja)

1. kv

2024

Uute või muudetud seaduste jõustumine, et:

-võimaldada H2 turu arengut,

-käsitleda selliseid teemasid nagu järelevalve, mittediskrimineeriv juurdepääs ja tariifid.

15bis

Õigusraamistik süsinikdioksiidi (CO2) transportimiseks torujuhtmete kaudu Flandrias (R-1.05)

Eesmärk

Uute või muudetud dekreetide ja nendega seotud määruste jõustumine, et võimaldada süsinikdioksiidi (CO2) transporti läbi Flandria torujuhtmete

Uute või muudetud dekreetide ja nendega seotud määruste avaldamine (Euroopa Liidu Teataja)

1. kv

2024

Flandria tasandi õigusnormide jõustumine, et:

-võimaldada süsinikdioksiidi transporti läbi torujuhtmete,

-käsitleda selliseid teemasid nagu järelevalve, mittediskrimineeriv juurdepääs ja tariifid.

15ter

Valloonia CO2 turgu reguleeriv raamistik (R-1.06)

Eesmärk

Valloonias CO2 turu arengut võimaldava dekreedi jõustumine

Dekreedi avaldamine

1. kv

2024

Vallooni tasandi dekreedi jõustumine, et:

-võimaldada süsinikdioksiidi turu arengut,

-käsitleda selliseid teemasid nagu järelevalve, mittediskrimineeriv juurdepääs ja tariifid.

18

Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel (I-1.15)

Eesmärk

Hankelepingute sõlmimine projektikonkursside raames

Kirjalik teade edukatele kandidaatidele sõlmitud lepingute kohta

 

 

 

2. kv

2022

Teade vähemalt 27 000 000 euro suuruste lepingute sõlmimise kohta edukatele kandidaatidele projektikonkursi „Vesinikusektori ülemineku tööstuslik väärtusahel (föderaaltasand)“ raames. Projektid valitakse välja projektikonkursi teel, mis hõlmab saastevaba vesiniku tootmise näidistehaseid ning vesiniku kasutamist näiteks laevades, kui projektid kuuluvad föderaalvalitsuse pädevusse. Saastevaba vesiniku tootmise näidisjaamade puhul on konkurss avatud kõikidele tehnoloogialahendustele, mille protsessiheide on null, nagu taastuvelektril töötav elektrolüüs või pürolüüs.

Teadusuuringute ja innovatsiooni projektide projektikonkurss peab vastama järgmistele tingimustele:

- teadusuuringud ja innovatsioon keskenduvad üksnes või peamiselt vähese mõjuga valikutele (nt taastuvvesiniku tootmine või muud heitevabad keskkonnauuendused) või

- teadusuuringud ja innovatsioon on pühendunud klassi parima tehnoloogia täiustamisele (näiteks tehnoloogiad, mille mõju on praegu kõige piiratum (kuid mitte null/väike)) ning rakendatakse asjakohaseid kõrvalmeetmeid, et vältida seotuse mõju (meetmed, mis võimaldavad vähese mõjuga tehnoloogiate kasutuselevõttu või nende arendamist) või

- teadusuuringute ja innovatsiooni protsessi tulemused on rakendustasandil tehnoloogiliselt neutraalsed (st neid võib kohaldada kõigi olemasolevate tehnoloogiate suhtes);

- projektides kasutatav elektrienergia on keskkonnahoidlik (nt taastuvenergiaallikate kasutamine) või põhineb keskkonnahoidlikel elektrienergia ostulepingutel.

Muudest liidu programmidest või vahenditest eraldatud summasid selle summa hulka ei arvestata.

20

Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel (I-1.15)

Siht

Lõpetatud projektid

Arv

0

4

4. kv

2025

Neljale projektile NextH2Gen, Comforthybel, GrHynE ja H2PY Seraing antakse välja lõpetamistõendid.

21

Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel (I-1.16)

Eesmärk

Lepingute sõlmimine üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide puhul

Kirjalik teade edukatele kandidaatidele sõlmitud lepingute kohta

4. kv

2022

Lepingute sõlmimine vesiniku valdkonna üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide puhul (määratletud kui projektid, mille kohta on esitatud üleeuroopalist huvi pakkuvaid tähtsaid projekte käsitlev riigiabi teatis) meetme „Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel“ (Flandria) raames. Ei kuulu valitud projektide hulka: kõik heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) kohased tegevused, mille prognoositud CO2 ekvivalendi heitkogused ei ole oluliselt väiksem kui tasuta eraldamiseks kehtestatud asjaomased võrdlusalused.

Välja valitud teadusuuringute ja innovatsiooni projektid peavad vastama järgmistele tingimustele:

- teadusuuringud ja innovatsioon keskenduvad üksnes või peamiselt vähese mõjuga valikutele (nt taastuvvesiniku tootmine või muud heitevabad keskkonnauuendused) või

- teadusuuringud ja innovatsioon on pühendunud klassi parima tehnoloogia täiustamisele (näiteks tehnoloogiad, mille mõju on praegu kõige piiratum (kuid mitte null/väike)) ning rakendatakse asjakohaseid kõrvalmeetmeid, et vältida seotuse mõju (meetmed, mis võimaldavad vähese mõjuga tehnoloogiate kasutuselevõttu või nende arendamist) või

- teadusuuringute ja innovatsiooni protsessi tulemused on rakendustasandil tehnoloogiliselt neutraalsed (st neid võib kohaldada kõigi olemasolevate tehnoloogiate suhtes);

- projektides kasutatav elektrienergia on keskkonnahoidlik (nt taastuvenergiaallikate kasutamine) või põhineb keskkonnahoidlikel elektrienergia ostulepingutel.

22

Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel (I-1.16)

Eesmärk

Selliste lepingute sõlmimine, mis ei ole seotud üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektidega vesiniku valdkonnas

Kirjalik teade edukatele kandidaatidele sõlmitud lepingute kohta

4. kv

2022

Lepingute sõlmimine täiendavate projektide puhul, mis ei ole seotud üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektidega vesiniku valdkonnas. Ei kuulu valitud projektide hulka: kõik heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) kohased tegevused, mille prognoositud CO2 ekvivalendi heitkogused ei ole oluliselt väiksem kui tasuta eraldamiseks kehtestatud asjaomased võrdlusalused.

Välja valitud teadusuuringute ja innovatsiooni projektid peavad vastama järgmistele tingimustele:

- teadusuuringud ja innovatsioon keskenduvad üksnes või peamiselt vähese mõjuga valikutele (nt taastuvvesiniku tootmine või muud heitevabad keskkonnauuendused) või

- teadusuuringud ja innovatsioon on pühendunud klassi parima tehnoloogia täiustamisele (näiteks tehnoloogiad, mille mõju on praegu kõige piiratum (kuid mitte null/väike)) ning rakendatakse asjakohaseid kõrvalmeetmeid, et vältida seotuse mõju (meetmed, mis võimaldavad vähese mõjuga tehnoloogiate kasutuselevõttu või nende arendamist) või

- teadusuuringute ja innovatsiooni protsessi tulemused on rakendustasandil tehnoloogiliselt neutraalsed (st neid võib kohaldada kõigi olemasolevate tehnoloogiate suhtes);

- projektides kasutatav elektrienergia on keskkonnahoidlik (nt taastuvenergiaallikate kasutamine) või põhineb keskkonnahoidlikel elektrienergia ostulepingutel.

23

Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel (I-1.16)

Eesmärk

Projektide lõpparuanded

Projekti lõpparuanded

2. kv

2026

Toetuse saajate lõplikud projektiaruanded Arcelor Mittal Belgiumi ja Hydrogenics Europe NV (Accelera by Cummins) kohta, milles kirjeldatakse teadus- ja arendustegevust ja/või investeeringuid järgmistesse projektidesse, esitatakse abi andvale asutusele VLAIO ja ta kiidab need heaks:

•Hüdrogeenne teadus- ja arendustegevus

•Arcelor Mittali teostatavusuuring

•Arcelor Mittal RecHycle-DRP teadus- ja arendustegevus

•Hüdrogeenne FID

•Arcelor Mittal RecHycle-DRP FID

Projekti Hyoffwind puhul: 1) tõend, mis tõendab vähemalt 21 MW suurust elektrolüüsiseadmete võimsust, on paigaldatud ja kasutusvalmis, 2) elektriline vastavussertifikaat, mis tõendab, et seade on valmis võrku ühendamiseks, ning toetusesaaja ja põhivõrguettevõtja vahel enne 31. augustit 2026 sõlmitud siduv õiguslik kokkulepe seadme võrku ühendamise kohta.

24

Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel (I-1.17)

Eesmärk

Lepingute sõlmimine üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide puhul

Kirjalik teade edukatele kandidaatidele sõlmitud lepingute kohta

1. kv

2022

Lepingute sõlmimine vesiniku valdkonna üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide puhul (määratletud kui projektid, mille kohta on esitatud üleeuroopalist huvi pakkuvaid tähtsaid projekte käsitlev riigiabi teatis) meetme „Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel“ (Valloonia) raames. Pakkumismenetluse tehnilise kirjeldusega nähakse ette kõigi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) kohaste tegevuste, mille prognoositud CO2 ekvivalendi heitkogused ei ole oluliselt väiksem kui tasuta eraldamiseks kehtestatud asjaomased võrdlusalused, väljajätmine.

Kõik teadusuuringute ja innovatsiooni projektid, mille puhul sõlmiti leping, peavad vastama järgmistele tingimustele:

- teadusuuringud ja innovatsioon keskenduvad üksnes või peamiselt vähese mõjuga valikutele (nt taastuvvesiniku tootmine või muud heitevabad keskkonnauuendused) või

- teadusuuringud ja innovatsioon on pühendunud klassi parima tehnoloogia täiustamisele (näiteks tehnoloogiad, mille mõju on praegu kõige piiratum (kuid mitte null/väike)) ning rakendatakse asjakohaseid kõrvalmeetmeid, et vältida seotuse mõju (meetmed, mis võimaldavad vähese mõjuga tehnoloogiate kasutuselevõttu või nende arendamist) või

- teadusuuringute ja innovatsiooni protsessi tulemused on rakendustasandil tehnoloogiliselt neutraalsed (st neid võib kohaldada kõigi olemasolevate tehnoloogiate suhtes);

- projektides kasutatav elektrienergia on keskkonnahoidlik (nt taastuvenergiaallikate kasutamine) või põhineb keskkonnahoidlikel elektrienergia ostulepingutel.

26

Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel (I-1.17)

Eesmärk

Pakkumismenetluse raames sõlmitud lepinguga projektide lõpuleviimine

Projekti lõpparuanne kiidetakse heaks

2. kv

2026

Projektile „John Cockerill H2“ ning Columbuse projekti teadus- ja arendustegevusele hankemenetluse „Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel (Valloonia)“ raames väljastatakse positiivsed hindamiskirjad.

27

Vähese CO2 heitega tööstuse arendamine (I-1.18)

Eesmärk

Lepingute sõlmimine

Kirjalik teade edukatele kandidaatidele sõlmitud lepingute kohta

2. kv

2022

Lepingute sõlmimine meetme „Vähese CO2 heitega tööstuse arendamine“ raames. Pakkumismenetluse tehnilise kirjeldusega nähakse ette kõigi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) kohaste tegevuste, mille prognoositud CO2 ekvivalendi heitkogused ei ole oluliselt väiksem kui tasuta eraldamiseks kehtestatud asjaomased võrdlusalused, väljajätmine.

Kõik teadusuuringute ja innovatsiooni projektid, mille puhul sõlmiti leping, peavad vastama järgmistele tingimustele:

- kas teadusuuringud ja innovatsioon keskenduvad üksnes või peamiselt vähese mõjuga valikutele (nt taastuvvesiniku tootmine või muud heitevabad keskkonnauuendused) või

- teadusuuringud ja innovatsioon on pühendunud klassi parima tehnoloogia täiustamisele (näiteks tehnoloogiad, mille mõju on praegu kõige piiratum (kuid mitte null/väike)) ning rakendatakse asjakohaseid kõrvalmeetmeid, et vältida seotuse mõju (meetmed, mis võimaldavad vähese mõjuga tehnoloogiate kasutuselevõttu või nende arendamist) või

- teadusuuringute ja innovatsiooni protsessi tulemused on rakendustasandil tehnoloogiliselt neutraalsed (st neid võib kohaldada kõigi olemasolevate tehnoloogiate suhtes);

- projektides kasutatav elektrienergia on keskkonnahoidlik (nt taastuvenergiaallikate kasutamine) või põhineb keskkonnahoidlikel elektrienergia ostulepingutel.

28

Vähese CO2 heitega tööstuse arendamine (I-1.18)

Eesmärk

Väljastatud positiivse hinnangu kirjad

Väljastatud positiivse hinnangu kiri

2. kv

2026

SPW EER väljastab positiivsed hindamiskirjad, mis tõendavad kuue projekti lõpuleviimist: NKL, Saturn, Butterfly, HECO2 – AXE1, HECO2 – AXE 2, CleanGrid, edukaks tunnistatud hankemenetluse „Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel“ alusel. 

C. KOMPONENT 1.3. Kliima ja keskkond

Belgia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi meetmete eesmärk on kaitsta ja taastada elurikkust, tagades metsade, soode, niide, rohumaade ja mereakvatooriumi kestliku kasutamise ja taastamise. Selle komponendi raames võetavad meetmed aitavad samuti kaasa CO2 sidumisele. Lisaks valmistatakse meetmetega ette kliimamuutuste mõjuks, parandades veemajandust ja rohelist taristut. Selle tulemusena suureneb vastupanuvõime põuale ja tugevatele sademetele, mis toob kasu põllumajandusele, turismile, kodanikele ja keskkonnale tervikuna.

See komponent aitab kaasa riigipõhise soovituse 2019.3 täitmisele, kutsudes Belgiat üles keskenduma investeeringutega seotud majanduspoliitikas muu hulgas vähese CO2 heitega majandusele ja energiale üleminekule ning samuti riigipõhisele soovitusele 2020.3, et suunata investeeringud rohe- ja digipöördesse.

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).

C.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeeringu I-1.22 „Bioloogiline mitmekesisus ja kliimamuutustega kohanemine“ Vallooni piirkonnas

Investeeringu eesmärk on toetada elurikkuse ja ökosüsteemi teenuste säilitamist, taastamist ja säästvat kasutamist, mille eesmärk on parandada süsiniku talletamisvõimet ja vastupanuvõimet kliimamuutuste mõjudele, nagu üleujutused ja põuad. Meede seisneb looduskaitseprojektide ja rahvusparkides tehtavate tööde toetamises.

Investeeringu I-1.23 „Ökoloogiline killustumine“ Flaami piirkonnas

Selle investeeringu eesmärk on aidata kaasa ökosüsteemide taastamisele ja loodusvõrgustiku arendamisele Flandrias. Meede seisneb ökoloogilise killustatuse vähendamise projektide toetamises.

Investeeringu I-1.24 „Sinine kokkulepe“ Flaami piirkonnas

Selle investeeringu eesmärk on parandada valmisolekut pikemateks põuaperioodideks ja sagedasemateks kuumalaineteks, tegeledes põuaprobleemidega. Meede seisneb mitmesuguste veemajandusega seotud tegevuste toetamises.

Investeeringu I-1.25 Merelooduse taastamise programm

Selle investeeringu eesmärk on toetada mere looduse taastamist. See hõlmab mitmesuguste mere taastamise projektide toetamist, sealhulgas andmebaaside arendamise kaudu.

Investeeringu I-1.26 „Liidumaa avamereenergia projekt“ föderaaltasandil

Selle investeeringu eesmärk on toetada avamere energiatootmist. See seisneb mitmesuguste energiaprojektide toetamises spetsialiseeritud materjalide ostmise kaudu.

C.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra– number

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad 
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad 
(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

37

Elurikkus ja kliimamuutustega kohanemine (I-1.22)

Siht

Rakendatud looduskaitsemeetmed (metsad ja kaitsealad või kaitseala projektid, mille suhtes kohaldatakse määramisprotsessi) ja elluviidud ümbermõõtmisprojektid

hektar

0

3 735

2. kv

2026

Lõpparuanded looduskaitseprojektide kohta metsades, kaitsealadel ja ümbermõõtmise projektide kohta. Looduskaitseprojektidega hõlmatud kogupindala on 3 735 hektarit.

38

Elurikkus ja kliimamuutustega kohanemine (I-1.22)

Eesmärk

Toetuste andmine kahe rahvuspargi loomise projektidele

Kirjalik teade edukatele kandidaatidele antud toetuste kohta

1. kv

2023

Toetuste andmine kahe projektiga ja kirjalik teade, mille Vallooni piirkonna keskkonnaminister saatis edukatele kandidaatidele pärast konkursikutset kahe rahvuspargi kohta, mille kogupindala on 10 000–70 000 hektarit.

39

Elurikkus ja kliimamuutustega kohanemine (I-1.22)

Siht

Kahe projekti elluviimine rahvusparkide jaoks

projekt

0

2

2. kv

2026

Taristutööde teostamine kahele rahvuspargile, mille kogupindala on vähemalt 10 000 hektarit.

40

Ökoloogilise killustatuse vähendamine (I-1.23)

Siht

Ökoloogilise killustatuse projektide lõpuleviimine

 

projekt

0

7

2. kv

2026

Proces-verbaal, mis tõendas lõpuleviimist või kasutuselevõtmist, anti välja järgmisele seitsmele taristuprojektile: järgmise seitsme taristuprojekti puhul:

·3 ökodukti,

·1 ökovall,

·1 äärissild,

·1 ökovelodukt,

·ja 1 eluslooduse avastamise süsteem.

42

Sinine kokkulepe (I-1.24)

Eesmärk

Maa ostmine elurikkuse tugevdamiseks ja/või kliimamuutuste mõju leevendamiseks.

Omandiõigust tõendavad dokumendid

4. kv

2023

Flaami maaameti või Flaami loodus- ja metsaameti maa ostmine (umbes 1 000 hektarit)

43

Sinine kokkulepe (I-1.24)

Siht

Sinise kokkuleppe projektid on ellu viidud

projekt

0

57

2. kv

2026

Kokku viidi ellu 57 projekti järgmistes kategooriates:

– põua leevendamise meetmed;

– panus veeteede pumpade või veeteelukkude ehitamisse või rekonstrueerimisse;

– automaatsete veeseiresüsteemide või digitaalsete andmeplatvormide paigaldamine;

– ökohüdroloogilised uuringud;

– vooluveekogud;

– märgalade taastamine;

– looduspõhised lahendused.

43bis

Sinine kokkulepe (I-1.24)

Siht

Väljamaksed sinise kokkuleppe kavade raames

Väljamakstud toetused

0

138

2. kv

2026

Säästva veemajanduse või kliimamuutustega kohanemise kava raames on välja makstud 138 toetust.

252

Merelooduse taastamise programm (I-1.25)

Siht

Merelooduse taastamise projektide lõpuleviimine

Projekt

0

6

2. kv

2026

Järgmiste merelooduse taastamise projektide elluviimine:

1.Väljastatakse austriride asukoha esialgse seire ning austritõu kasvatamise ja kasutuselevõtu aruannete vastuvõtukirjad ning kinnitus veealuse pildindussüsteemi ja eVTOL-drooni tarnimise kohta.

2.Antakse välja OSPARi sekretariaadi allkirjastatud teade kahe mereliikide, -elupaikade ning merekaitse- ja -kaitsealade andmebaasi kohta.

3.Sõltumatu kliendi esindaja esitab hankijale aruande, milles kinnitatakse laskemoona kaadamiskoha magnetomeetriliste ja gradiomeetriliste mõõtmiste andmebaasi arendamist, sealhulgas kohapealset kontrolli, andmete kvaliteedi hindamist ja töövõtja kvaliteedikontrollimeetmete kinnitamist.

4.Väljastatakse avamereplatvormi projekteerimisuuringu heakskiitmiskiri vee kvaliteedi jõustamiseks ja seireks.

5.Väljastatakse kiri rannikupiirkondade bioloogilist mitmekesisust käsitleva uuringu kohta, milles keskendutakse kaladele ja muudele megaselgrootutele kodanikuteaduse ja eDNA metabarkodeerimise kaudu, ning kinnitus mitmekordselt kasutatavate mobiilsete DNA-laborite ja automatiseeritud eDNA-proovide võtmise kohta.

6.Väljastatakse plastitoetuste mõju modelleerimise uuringu ja meetmete ettepanekuid käsitleva uuringu heakskiitmiskirjad.

253

„Liidumaa avamereenergia projekt“ föderaaltasandil (I-1.26)

Siht

Avamere energiaprojektide lõpuleviimine

Projekt

0

5

2. kv

2026

Tarneteatised väljastatakse järgmiste kaupade ostmiseks:

-Avamere katseplatsi platvorm

-Spetsiaalne seire-/katsepoi

-Neli kardinaalset turvapoi katsetsooni MIOP jaoks ja nende paigaldamiseks

-Droonide doki laiendamine (tuulesimulaatori laiendamine, kaks veepõhist drooni, katsebassein ja veepõhiste droonide tõstelahus)

-Riide koolituskeskuse tugevdamine (kümme VR-peatükki, kaks mehitamata maismaasõidukit ja kaks kaugjuhitavat sõidukit, üks andurite korstna ja sellega seotud IT-arendus), üks andurite korstna ja sellega seotud IT-arendus).

D. KOMPONENT 2.1. Küberturvalisus

Belgia taaste- ja vastupidavuskava see komponent peaks tugevdama Belgia ühiskonna üldist kübervastupidavusvõimet ja küberkriisiks valmisolekut.

See komponent aitab täita riigipõhiseid soovitusi 2019.3 ja 2020.3, et keskenduda investeeringute tegemisel digipöördele, ning riigipõhiseid soovitusi 2019.4 ja 2020.3 ettevõtluskeskkonna parandamiseks.

D.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeeringu I-2.01 „Küberturvaline ja vastupanuvõimeline digiühiskond“ föderaaltasandil

Investeering koosneb meetmetest, mille eesmärk on 1) tugevdada VKEde ja füüsilisest isikust ettevõtjate kübersuutlikkust küberturvalisuse alase teadlikkuse suurendamise kampaaniate ja veebisaidi kaudu, mis pakub selliseid teenuseid nagu tasuta küberskanal, et teha kiiresti kindlaks valdkonnad, kus kübervastupidavusvõimet saab parandada, ja projekte, millega toetatakse VKEsid küberturvalisuse valdkonnas, 2) võidelda küberkuritegevuse vastu kutselistele IT-kasutajatele suunatud küberohtude ja IT-nakkuse hoiatuste abil, luua veebipõhine pistikühendus, mis võimaldab külastajatel teha kindlaks veebisaitide usaldusväärsus, ning veebiküsimustik, et hinnata ettevõtjate küberküpsust, ning 3) võidelda andmepüügi vastu ajakohastatud ja uute andmepüügivastaste platvormide kaudu ning 4) võtta välisministeeriumis kasutusele ülemaailmne küberturvalisuse juhtimise raamistik, mis põhineb standardil ISO27001 1 .

Investeeringu I-2.02 „Küberturvalisus: 5G“ föderaaltasandil

Selle meetme eesmärk on tugevdada kohtupolitsei erasuhtluse pealtkuulamise suutlikkust. See meede seisneb süsteemide integreerimises olemasolevasse pealtkuulamismudelisse.

Investeeringu I-2.03 „Küberturvalisus: NTSU/CTIF pealtkuulamine ja kaitse“ föderaaltasandil

Selle meetme eesmärk on suurendada õiguskaitseasutuste seadusliku pealtkuulamise suutlikkust areneva tehnoloogia kontekstis. See meede seisneb pealtkuulatud eraside digitaalse registri loomises.

D.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra– number

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad 
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad 
(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

44

Küberturvaline ja vastupanuvõimeline digiühiskond (I-2.01)

Eesmärk

Riigihankelepingu sõlmimisest teatamine

Kirjalik teade edukatele kandidaatidele sõlmitud lepingute kohta

2. kv

2024

Teade avalike hangete kohta, i) majandusministeerium, et pakkuda veebisaiti, mis võimaldab VKEdel ja füüsilisest isikust ettevõtjatel teha tasuta küberskaneeringu, et teha kiiresti kindlaks valdkonnad, kus kübervastupidavusvõimet saaks parandada, ii) majandusministeerium iga-aastase VKEdele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele suunatud küberturvalisuse alase teadlikkuse suurendamise kampaania jaoks, iii) küberturbekeskus veebipilt, mis võimaldab külastajatel teha kindlaks veebisaitide usaldusväärsuse; iv) küberturbekeskus platvormi loomiseks, kus suuremad VKEd saavad veebiküsitluse alusel ise hinnata oma küberküpsust; v) andmepüügivastaste lahenduste rakendamine Belgia föderaalse telekommunikatsiooniameti poolt e-kirjade, vi) SMSide, vii) pettusega seotud kõnede ja viii) pettusega seotud signaalide puhul sideoperaatorite taristus.

45

Küberturvaline ja vastupanuvõimeline digiühiskond (I-2.01)

Eesmärk

Esimese küberkuritegudest teadlikkuse suurendamise kampaania korraldamine

Esimene küberturvalisuse alase teadlikkuse suurendamise kampaania, mis on suunatud VKEdele ja FIEdele kübervastupidavusvõime riskide kohta

4. kv

2022

VKEdele ja FIEdele suunatud esimene küberturvalisuse alase teadlikkuse suurendamise kampaania kübervastupidavusriskide kohta on korraldatud ja veebisait kasutusele võetud. See veebisait pakub VKEdele ja FIEdele tasuta küberskriiningut, et teha kiiresti kindlaks valdkonnad, kus kübervastupidavusvõimet saab parandada.

46

Küberturvaline ja vastupanuvõimeline digiühiskond (I-2.01)

Siht

Üldsusele kättesaadavad kübervastupidavusvõime suurendamise vahendid

Vahendite arv

0

4

4. kv

2024

Üldsusele on kättesaadavad neli vahendit kübervastupidavusvõime suurendamiseks.

47

Küberturvaline ja vastupanuvõimeline digiühiskond (I-2.01)

Eesmärk

Üleilmne küberturvalisuse juhtimise raamistik välisministeeriumis

Rakendatakse ülemaailmset küberturvalisuse juhtimise raamistikku välisministeeriumis

4. kv

2023

Välisministeeriumis rakendatakse standardil ISO 27001 põhinevat ülemaailmset küberturvalisuse juhtimise raamistikku.

49

Küberturvalisus: 5G (I-2.02)

Eesmärk

Süsteemide integreerimine

Süsteemide integreerimine

2. kv

2026

Olemasolevasse pealtkuulamismudelisse lisatakse viis süsteemi, sealhulgas:

– 5G-ühendusega sõiduk, mis on varustatud majaka audiotehnoloogiaga

– 5G-le kohandatud segamiskomplekt

- 5G-le kohandatud jälgimisseadmete kontrolli komplekt;

– Jälgimisseadmed ja GPS-teenused, mis on kohandatud 5G-le

– Video THX, kohandatud 5G-le

50

Küberturvalisus: NTSU/CTIF pealtkuulamine ja kaitse (I-2.03)

Eesmärk

Pealtkuulatud eraside digitaalne register

Ametiasutustele kättesaadav pealtkuulatud eraside digitaalne register

2. kv

2026

Pealtkuulatud eraside digitaalne register (Li-vault), mis on õiguskaitseteenistustele juurdepääsetav ja kasutatav.

E. KOMPONENT 2.2. Avalik haldus

Belgia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on suurendada avaliku halduse tõhusust, digitaliseerides selle teenused.

See komponent aitab kaasa riigipõhiste soovituste 2019.3 ja 2019.4 täitmisele, milles kutsutakse Belgiat üles keskenduma investeeringutega seotud majanduspoliitikas muu hulgas digipöördele ning vähendama regulatiivset ja halduskoormust, et stimuleerida ettevõtlust. See on seotud ka riigipõhise soovitusega 2020.3, mille eesmärk on parandada ettevõtluskeskkonda, kiirendada küpsete avaliku sektori investeeringute tegemist ja keskenduda investeeringute tegemisel digipöördele.

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).

E.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeeringu I-2.04 Föderaalriigi IPSS/OISZ digitaliseerimine

Selle meetme eesmärk on kiirendada riiklike sotsiaalkindlustusasutuste digitaliseerimist. See koosneb kolmest allmeetmest:

Investeeringu I-2.04 „IPSS/OISZ digitaliseerimine; allmeede 1: Sotsiaalkindlustusasutuste ning kodanike ja ettevõtjate vahelise suhtluse digiplatvorm“ föderaaltasandil

See osameede hõlmab kolme digiprogrammi alla kuuluvate tehniliste süsteemide ümberkujundamist ja ajakohastamist.

Investeeringu I-2.04 „IPSS/OISZ digitaliseerimine, allmeede 2: Iga ettevõtte digitaalne kontohaldus“ föderaaltasandil

See investeering võimaldab digitaliseerida finantsvood sotsiaalkindlustusasutuste ja ettevõtete ning võimalike finantsvahendajate ja teenuseosutajate vahel. Mõned tööandjate raamatupidamisarvestuse haldamise taotlused pärinevad 1979. aastast ja on väga heterogeensed. See kujutab endast tehnoloogilist ja inimlikku ohtu. Nende läbivaatamine ning integreeritud, tõhusa, areneva ja kvaliteetse teabesüsteemi loomine on oluline selleks, et digitaliseerida ja avada tööandjate kontosid.

Investeeringu I-2.04 „IPSS/OISZ digitaliseerimine, allmeede 3: Automatiseeritud otsuste tegemiseks vajalike andmete kvaliteedi parandamine ja sõltumatu sotsiaalkindlustusplatvormi INASTI/RSVZ loomine“ föderaaltasandil

See osameede seisneb interaktiivse platvormi loomises füüsilisest isikust ettevõtjatele.

Investeeringu I–2.05 „Digitaliseerimine – FPS“ föderaaltasandil

Selle meetme eesmärk on kiirendada föderaalvalitsuse eri haldusteenuste digitaliseerimist. Meede koosneb haldusasutustele mõeldud digiteerimisprojektidest.

Investeeringu I-2.06 „E-tervise teenused ja terviseandmed“ föderaaltasandil

Selle meetme eesmärk on parandada tervishoiu kvaliteeti ja kiirust. See meede hõlmab terviseandmeameti loomist käsitleva seaduse jõustumist, e-tervise allprojektidele esitatavate nõuete kindlaksmääramist ja nende lõpuleviimist.

Investeeringu I-2.07 „Digitaliseerimine – ONE“ prantsuskeelses kogukonnas

Selle meetme eesmärk on aidata kaasa Naissance et de l’Enfance’i (ONE) digiüleminekule. Meede seisneb digiplatvormide loomises.

Investeeringu I-2.08 „Kultuuri- ja meediasektori digitaliseerimine“ prantsuskeelses kogukonnas

Selle meetme eesmärk on toetada Belgia prantsuskeelse kultuuri- ja meediasektori digitaliseerimist. Meede hõlmab audiovisuaal- ja audioteoste digiteerimist ja kohalike digitaalsete teoste loomist ning kultuuri- ja meediaettevõtjate poolt sellise digitaalse vahendi kasutamist, mis võimaldab kodanikel kultuuritegevust otsida.

Investeeringu I-2.09 „Flandria valitsuse digipööre“ Flaami piirkonnas

Selle meetme eesmärk on digitaliseerida Flandria valitsus. Meede seisneb digiteerimisprojektide elluviimises.

Investeeringu I-2.10 „Piirkondlik andmevahetusplatvorm“ pealinna Brüsseli piirkonnas

Selle investeeringu eesmärk on arendada välja Brüsseli andmevahetusplatvorm. Meede seisneb piirkondliku andmevahetusplatvormi kättesaadavaks tegemises pealinna Brüsseli piirkonna avalik-õiguslikele üksustele.

Investeeringu I-2.11 „Kodanike ja ettevõtjate vaheliste protsesside digitaliseerimine“ pealinna Brüsseli piirkonnas

Selle meetme eesmärk on halduskorra lihtsustamine. Meede seisneb linnaplaneerimislubade, linnaplaneerimisteabe ja keskkonnalubade taotlemiseks kriitilise tähtsusega toorainete platvormi ja veebiplatvormide kasutuselevõtus.

Reformi R-2.01 „Haldusmenetluste lihtsustamine: e-valitsus ettevõtjatele, haldusmenetluste lihtsustamine“ föderaaltasandil

Reformi eesmärk on halduskorra lihtsustamine, eelkõige äritegevuse ja juriidiliste isikute loomise, muutmise ja lõpetamise menetluste täieliku digitaliseerimise kaudu. Eelkõige jõustub koostööleping, mis sisaldab meetmeid äritegevuse alustamiseks, muutmiseks ja lõpetamiseks täielikus elektroonilises vormingus. Koostöölepinguga kasutusele võetud uus digitaalne süsteem, mis hõlmab kolme elektroonilist vormi äritegevuse loomiseks, muutmiseks ja lõpetamiseks, on alternatiivne halduskanal, mis pakub olemasolevatele vormidele lihtsustatud alternatiivi. Lisaks jõustuvad seadused ja kuninglikud dekreedid, mis võimaldavad järk-järgult luua, muuta ja likvideerida juriidilisi isikuid kõigis õiguslikes vormides notarite või õiglase seaduse kaudu. Reformi rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2023.

Reformi R-2.02 „E-valitsus: hankemenetlus“ föderaaltasandil

Reformi eesmärk on laiendada e-riigihangete kasutamist. See seisneb kuningliku dekreedi jõustumises, millega kohandatakse pakkumismenetluste korraldamise föderaalset õiguslikku raamistikku.

E.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad 
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad 
(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

51

Digitaliseerimine – IPSS/OISZ (I-2.04) (allmeede 2)

Siht

Kõik avalik-õigusliku sotsiaalkindlustusameti (IPSS) teatised on digitaalsed ja

andmed on tsentraliseeritud/konsolideeritud

%

0

100

2. kv

2024

100 % avalik-õigusliku sotsiaalkindlustusameti (IPSS) ja tööandjate vahelisest teabevahetusest arvete/maksete osas on digitaalne. Riiklik sotsiaalkindlustusamet (RSZ/ONSS) on integreeritud üleeuroopalisse võrgusisesesse riigihangete süsteemi (PEPPOL).

52

Digitaliseerimine – IPSS/OISZ (I-2.04) (allmeede 1)

Eesmärk

Digitaalprogrammid

IPSSi/OISZi digiprogrammid on ellu viidud

2. kv

2026

See vahe-eesmärk koosneb järgmistest tulemustest:

-Ajakohastatakse sotsiaalkindlustusplatvormidega seotud tehnilist taristut.

-Ajakohastatakse tööandjate ja sotsiaalkindlustussüsteemi vahelist andmevahetustaristut.

-Uus kasutaja- ja juurdepääsuhalduse liides on tööandjatele ja partneritele kättesaadav ja kasutatav.

53

Digitaliseerimine – IPSS/OISZ (I-2.04)

(allmeede 3)

Eesmärk

Kättesaadav digilahendus – interaktiivne platvorm (IPSS/OISZ)

Interaktiivne platvorm füüsilisest isikust ettevõtjatele on kättesaadav

2. kv

2026

Riikliku sotsiaalkindlustusinstituudi (IPSS/OISZ) interaktiivne platvorm on kättesaadav füüsilisest isikust ettevõtjatele ja pakub järgmist:

·Interaktiivne elektrooniline vorm ja protsesside automatiseerimine

·Teave sotsiaalkindlustuse kohta on kättesaadav füüsilisest isikust ettevõtja „individuaalses“ toimikus.

·Platvorm on seotud teiste institutsioonidega, muu hulgas riikliku sotsiaalkindlustusametiga (NSSO) või riikliku tervise- ja invaliidsuskindlustuse instituudiga (NIHDI).

54

Digitaliseerimine – FPS (I-2.05)

Eesmärk

Nõuded on kindlaks määratud

Eri allmeetmete nõuded on kindlaks määratud ja heaks kiidetud

2. kv

2022

Allmeetmete 2, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 11 ja 12 nõuded määravad kindlaks pädevad asutused ja need kiidab heaks pädev ministeerium.

55

Digitaliseerimine – FPS (I-2.05)

Eesmärk

Digiteerimisprojektid viiakse ellu

Digiteerimisprojektid viiakse ellu

2. kv

2026

See vahe-eesmärk koosneb järgmistest tulemustest:

-Föderaalne kohtupolitsei; viiakse ellu digiteerimisprojekte kümnes valdkonnas, et toetada uurimisi, politseioperatsioone, küberturvalisust või juhtimisülesandeid.

-Välisministeeriumi välisasjad; i) kasutatakse väliskaubanduse ameti riiklike külastuste platvormi „Synergy“ ja mobiilirakendust, ii) luuakse personalijuhtimise rakendus ja ajakohastatakse IT-võrku.

-FPS siseküsimused (riiklik kriisikeskus); digitaalse kriisitaristu jaoks vajalike materjalide ja teenuste ostmine, julgeoleku- ja luureteenistuste sidevõrgu tehniline alus ning kriisiohjeplatvorm.

-Peaministri FPS-kantselei (Bozar); kasutusele võetakse piletimüügitarkvara ning digisündmuste ja -sisu kättetoimetamine, küberturvalisuse tehniline taristu ja suurandmete analüüsi uus suutlikkus. 

-FPS BOSA; i) platvormi DigiGov kasutusele võtmine, ii) programmi „Uleashing Government Data“ andmeteenused.

-FPS Rahvatervis (FAVV-AFSCA); Luuakse 3 portaalirakendust, mis annavad juurdepääsu mitmele funktsionaalsele rakendusele (tarbijaportaalis üks funktsionaalne rakendus, 3 kasutajaportaalis ja 2 esindajaportaalis). Ühtne andmeplatvorm annab juurdepääsu avaldatud avatud andmekogumitele 

-FPS – tööhõive; individuaalse koolituskonto ja töötingimuste andmeid sisaldava veebisaidi loomine.

56

Digitaliseerimine – FPS (I-2.05)

Eesmärk

Pärast dekreedi vastuvõtmist on õigusvaldkonna digipöörde projektijuhtimine toimiv

Ministri dekreedi vastuvõtmine programmijuhtimise büroo poolt, mis on loodud digipöördeks õigusvaldkonnas

4. kv

2021

Justiitsministri dekreedi vastuvõtmine, millega luuakse selge juhtimisstruktuuriga programmijuhtimisbüroo, et digitaliseerida SPF Justice. See hõlmab ülesannete ja pädevuste selget määratlemist ning selget korda digipöördes osalevatele eri osapooltele.

57

Digitaliseerimine – FPS (I-2.05)

Eesmärk

Portaali Just-On-Web avaldamine

Just-On-Webi põhiportaal on veebis.

4. kv

2022

Just-On-Webi põhiportaal on veebis. Just-On-Web on ühtne veebiportaal, kus üksikisikutel, ettevõtjatel, juristidel ja riigiasutustel on juurdepääs õigusteenustele ja -teabele. Algetapis pakub Just-On-Web põhiportaal piiratud arvul teenuseid, nagu menetlusdokumentide esitamine juhtumi puhul, kriminaalasjaga konsulteerimine seoses seksuaalkuritegudega, liiklustrahvidega tutvumine ja nende maksmine, isiklike ametlike toimingutega (näiteks abielu, lapsendamine) tutvumine, kohtuasja algatamine isikute kaitseks.

58

Digitaliseerimine – FPS (I-2.05)

Eesmärk

Kohtuotsuste asutusesisene kogumine

Kohtuotsused kogutakse andmebaasi ja nendega saab tutvuda

4. kv

2025

Justiitskohtute andmebaas kogub kinnipidamisasutuste, rahukohtunike, politseikohtute ja apellatsioonikohtute kohtuotsuseid. Platvorm Just-on-Web võimaldab asjaomastel kodanikuerakondadel ja nende esindajatel tutvuda vähemalt rahukohtunike, politseikohtute ja paranduskohtute otsustega.

59

Digitaliseerimine – FPS (I-2.05)

 

Eesmärk

Andmebaas andmete kogumiseks

Kättesaadav on andmebaas, mis kogub andmeid kohtumenetluse käigu kohta.

4. kv

2024

Kohtumenetluste läbiviimise kohta andmeid koguv andmebaas on kättesaadav statistikaosakonnale ja kohtumenetluse korralduskomiteedele. Esitatud andmed hõlmavad vähemalt uute kohtuasjade arvu, lõpetatud ja pooleliolevate kohtuasjade arvu ning keskmist menetlusaega. Andmed hõlmavad vähemalt rahukohtunikke, politseikohtuid, esimese astme kohtuid, apellatsioonikohtuid ning ettevõtlus- ja töökohtuid.

60

Digitaliseerimine – FPS (I-2.05)

Eesmärk

Seitsme üksuse jaoks kehtiv juhtumite haldamise süsteem

Seitsme üksuse jaoks kehtiv kohtuasjade haldamise süsteem

2. kv

2026

Seitsme kohtuüksuse jaoks on olemas kohtuasjade haldamise süsteem kohtuasjade andmete haldamiseks.

61

Digitaliseerimine – FPS (I-2.05)

 

Eesmärk

Esiotsa liides on kasutusel

Kasutusel on ainult kord nõuetele vastav front-end-liides.

2. kv

2026

Ühekordsuse põhimõttele vastav front-end-liides peab olema kasutusel ja juurdepääsetav kas otse esiliideses või teistele liidestele ümbersuunamise kaudu, mis võimaldab kasutajatel algatada menetlusi muu hulgas järgmistes valdkondades: tsiviilregister, rahvastikuregister, sotsiaalkindlustus (töötajad), sotsiaalkindlustus (tööandjad), mootorsõidukite register, kutsekvalifikatsioon, juriidilised isikud, ettevõtte asutamine, ettevõtte muutmine või ettevõtte sulgemine.

62

E-tervise teenused ja terviseandmed (I-2.06)

Eesmärk

Terviseandmete ameti asutamist käsitleva seaduse jõustumine

Seaduse jõustumisele viitav õigusnorm

1. kv

2022

Jõustub seadus, millega asutatakse terviseandmete amet, määrates eelkõige kindlaks ameti rolli ja ülesanded.

63

E-tervise teenused ja terviseandmed (I-2.06)

Eesmärk

Allprojektidele esitatavad nõuded

E-tervise allprojektide nõuete määratlemine

2. kv

2022

E-tervise allprojektidele esitatavad nõuded on kindlaks määratud.

64

E-tervise teenused ja terviseandmed (I-2.06)

Eesmärk

Viiakse ellu digiteerimisprojekte 

Viiakse ellu digiteerimisprojekte

2. kv

2026

Vahe-eesmärk koosneb järgmistest tulemustest:

– E-tervise platvormil on juurdepääs 3 hooldusteenusele.

– E-retseptide veebirakendus on kättesaadav hooldajatele, retseptide väljakirjutajatele ja patsientidele.

– Üliõpilastele või tervishoiutöötajatele on kättesaadav veebirakendus, mis võimaldab pakkuda tuge radioloogia, kliinilise bioloogia ja antibiootikumide väljakirjutamisel.

– Retseptide väljakirjutamise telemonitooringu teenus on kättesaadav retsepti väljakirjutaja tarkvara (EHR) kaudu.

– Terviseandmeameti andmekataloog on kättesaadav.

– Mobiilne terviserakendus „My health“ on üldsusele kättesaadav.

– FHIR-a-tooni kolmanda väljaande korraldamine ja viie projekti valimine rahaliseks toetuseks.

– Alivia rakendus on kättesaadav tervishoiuteenuse osutajatele ja patsientidele.

– Hooldusteenuste osutajate kasutatavatesse tarkvarasüsteemidesse on integreeritud neli moodulit ja Belgia elektrooniliste terviseandmete ökosüsteemi tehniline arhitektuur on heaks kiidetud.

65

Digitaliseerimine – ONE (I-2.07)

Eesmärk

Digiplatvormid on juurdepääsetavad

Digiplatvormid on juurdepääsetavad

4. kv

2025

Kolm digiplatvormi on juurdepääsetavad ja kasutatavad:

i) üldsus („MY“)

ii) lastehoiuspetsialistid (PRO) ja

iii) ONE agendid („OFFICE“).

66

Kultuuri- ja meediasektori digitaliseerimine (I-2.08)

Eesmärk

Audiovisuaal- ja audioteoste digiteerimine ning kohalike digitaalsete teoste loomine 

Audiovisuaal- ja audioteosed on digitaliseeritud ning loodud on kohalikud digiteosed

2. kv

2026

Pärast projektikonkurssi on valitud ettevõtjad digitaliseerinud audiovisuaal- ja audioteoseid ning loonud kohalikke digiteoseid.

67

Kultuuri- ja meediasektori digitaliseerimine (I-2.08)

Siht

Digivahendite kasutamine

Ettevõtjate arv

0

5

2. kv

2026

Digitaalset vahendit, mis võimaldab kodanikel kultuuritegevust otsida, kasutavad kaks meediaettevõtjat ja kolm kultuuritegelast. Digivahend tehakse tasuta kättesaadavaks ja vabastatakse avatud lähtekoodiga litsentsi alusel.

68

Flandria valitsuse digiüleminek (I-2.09)

Eesmärk

Toetuse heakskiitmine 11 projektile

Vähemalt üks otsus, millega kiidetakse heaks toetus kõigile 11 projektile

4. kv

2022

Flandria valitsus või vastav üksus kiidab heaks toetuse 11 projektile, mis üheskoos aitavad saavutada nelja peamist eesmärki. 1. Kodanike, ettevõtjate ja ühenduste avalike teenuste suunas. 2. Andmete põhjal kiirete ja tõhusate otsuste võimaldamine. 3. Usaldusväärse põhitaristu tagamine info- ja kommunikatsioonitehnoloogia komponentide tugevdamise kaudu. 4. Flandria ametnikele hübriidtöökoha loomine.

69

Flandria valitsuse digiüleminek (I-2.09)

Eesmärk

Projektide elluviimine

Projektide elluviimine

2. kv

2026

See vahe-eesmärk koosneb järgmistest tulemustest:

-Minu kodanikuprofiilil on neli uut funktsiooni ja see on kättesaadav mobiilirakendusena;

-Minnakse üle uuendatud IKT raamlepingule;

-Olemas on vahendid, mis aitavad Flandria ametiasutustel hinnata Flandria infoturbepoliitika rakendamist, ning luuakse SIEM-keskkond;

-Pakutakse tugiteenuseid digitaalse hübriidtöökoha jaoks;

-Kahe andmekeskuse migratsioon hübriidpilvetaristusse;

-Kohalike omavalitsuste digiüleminekuks pakutavad tugiteenused;

-Flandria aruka andmeruumi jaoks on olemas juhtimis- ja tehnilised elemendid;

-Liikuvusega seotud andmevahetuse jaoks on olemas andmeruumi elemendid;

Olemas on digitaalne vahend Aquafini vara haldamiseks.

-Digiplatvorm kogub andmeid üritustel osalemise kohta ja pakub kultuuriorganisatsioonidele analüüsi nende teavitustegevuse mõõtmiseks.

-Kaleidose platvormil on olemas uued funktsioonid.

70

Piirkondlik andmevahetusplatvorm (I-2.10)

Eesmärk

Riigihankelepingu sõlmimine

Lähetuskorralduse dokument avaldatakse

2. kv

2021

Avaldatakse lähetuskorralduse dokument, milles kirjeldatakse andmevahetusplatvormi lahenduse kõrgetasemelisi nõudeid ning rollide jaotust Brüsseli piirkondliku informaatikakeskuse (BRIC) ja alltöövõtjate vahel ning vajadusi seoses andmehalduse ja platvormi jaoks vajaliku juhtimisega.

71

Piirkondlik andmevahetusplatvorm (I-2.10)

Siht

Juurdepääs piirkondlikule andmeplatvormile

Avalik-õiguslikud asutused

0

10

4. kv

2024

Pealinna Brüsseli piirkonna kümnel avaliku sektori asutusel on juurdepääs uuele piirkondlikule andmevahetusplatvormile.

72

Kodanike ja ettevõtjate vaheliste protsesside digitaliseerimine (I-2.11)

Eesmärk

Uute digiplatvormide kasutuselevõtmine

Brüsseli piirkonnas toimib uus platvorm (CRM), mis hõlbustab haldusasutuste ja kodanike/ettevõtjate vahelist ning haldusasutuste vahelist suhtlemist

2. kv

2021

Brüsseli piirkonnas toimib uus platvorm (CRM), mis hõlbustab haldusasutuste ja kodanike/ettevõtjate vahelist ning haldusasutuste vahelist suhtlemist.

CRM sihtplatvorm on kättesaadav konkreetsete CRM-projektide arendamiseks Brüsseli piirkonnas. Eesmärk on võtta 2024. aasta lõpuks kasutusele 16 projekti, mis on jaotatud piirkondlikele ja/või kohalikele haldusasutustele (Parking.Brussels, Hub.Brussels, Brussels Economie ja Emploi).

73

Kodanike ja ettevõtjate vaheliste protsesside digitaliseerimine (I-2.11)

Siht

3 digiplatvormi

Digiplatvormid

0

3

4. kv

2025

Kolm digitaalset platvormi on kättesaadavad ja kasutatavad pealinna Brüsseli piirkonna linnaplaneerimislubade, linnaplaneerimisteabe ja keskkonnalubade jaoks.

77

Haldusmenetluste lihtsustamine (R-2.01)

Eesmärk

Meetmete jõustumine, et lihtsustada ettevõtte loomist internetis

Moniteur belge’is avaldatakse viimane õigusakt, millega kiideti heaks koostööleping, sealhulgas meetmed, mis võimaldavad äritegevust täielikult elektroonilisel kujul luua, muuta ja lõpetada. Sätted, mis näitavad seaduste ja kuninglikute määruste jõustumist, mis võimaldavad järk-järgult luua, muuta ja likvideerida juriidilisi isikuid internetis kõigi õiguslike vormide puhul

4. kv

2023

Föderaalvalitsuse ja föderaalüksuste vahelise koostöölepingu jõustumine, sealhulgas meetmed, mis võimaldavad äritegevust täielikult elektroonilisel kujul luua, muuta ja lõpetada. Koostöölepinguga kasutusele võetud uus digitaalne süsteem, mis hõlmab kolme elektroonilist vormi äritegevuse loomiseks, muutmiseks ja lõpetamiseks, on alternatiivne halduskanal, mis pakub olemasolevatele vormidele lihtsustatud alternatiivi.

Õigusnormide jõustumine, mis võimaldab järk-järgult luua, muuta ja likvideerida juriidilisi isikuid kõigis õiguslikes vormides notarite või Just-Act’i kaudu.

78

E-valitsus: hankemenetlus (R-2.02)

Eesmärk

Uue õigusliku raamistiku jõustumine

Seaduse säte, mis viitab uue kuningliku dekreedi jõustumisele

2. kv

2022

Uue kuningliku dekreedi jõustumine, millega kohandatakse riigihangete korraldamise föderaalõiguslikku raamistikku, et lihtsustada uue ja täiustatud e-valitsuse platvormi kasutamist.

Uue kuningliku dekreedi eesmärgid on järgmised.

·Föderaaltasandi hankepoliitikas osalejate vastavusse viimine, et suurendada föderaaltasandi ühishangete osakaalu.

·Võetakse vastu ühine tegevuskava, mis vastab sihipärasematele eesmärkidele säästva arengu ja VKEdele juurdepääsu osas;

·Ostustrateegiate väljatöötamine, ostes kategooriakavadega segmente.

·Föderaalse ostukeskuse SPF Bosa rolli tugevdamine.

·Protsesside haldusliku lihtsustamise ja standardimise lõpuleviimine, eelkõige selleks, et võtta arvesse föderaalsete osalejate vajadusi.

E.3.    Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering I-2.05bis. Digitaliseerimine – FPS: Sisserände ja varjupaigaga seotud haldusprotsesside digitaliseerimine“ föderaaltasandil

Selle meetme eesmärk on ajakohastada varjupaiga- ja sisserände haldamise protsesside digitaalset taristut. Meede koosneb haldusasutustele mõeldud digiteerimisprojektidest.

E.4.    Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra– 
number

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad 
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad 
(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

54b

Digitaliseerimine – FPS (I-2.05bis)

Eesmärk

Nõuded on kindlaks määratud

Nõuded on kindlaks määratud ja heaks kiidetud

2. kv

2022

Nõuded on kindlaks määranud pädevad asutused ja need kiidab heaks pädev ministeerium.

55b

Digitaliseerimine – FPS (I-2.05bis)

Eesmärk

Digiteerimisprojektid viiakse ellu

Digiteerimisprojektid viiakse ellu

2. kv

2026

See vahe-eesmärk koosneb järgmistest tulemustest:

-Fedasili ravikulud digitaliseeritakse.

-Immigratsiooniameti jaoks on loodud digitaalne integratsiooniplatvorm, välismaalaste andmebaas ja andmeladu.

F. KOMPONENT 2.3. Optiline kiud, 5G ja uued tehnoloogiad

Belgia taaste- ja vastupidavuskava see komponent sisaldab reforme ja investeeringuid, mis on seotud 5G, väga suure läbilaskevõimega ühenduvustaristu ja tehisintellektiga, mis peaksid tooma Belgia digipöörde jaoks kaasa olulised elemendid.

See komponent aitab kaasa riigipõhise soovituse 2020.3 täitmisele, kuna selles kutsutakse üles keskenduma investeeringute tegemisel digipöördele, eelkõige digitaristule, nagu 5G- ja gigabitivõrgud, ning riigipõhisele soovitusele 2019.3 selles osas, et selles kutsutakse üles keskenduma investeeringutega seotud majanduspoliitikas jätkusuutlikele teadusuuringutele ja innovatsioonile, eelkõige digipöörde valdkonnas, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi.

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).

F.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeeringu I-2.13 Saksakeelse kogukonna „valgete tsoonide kaetus kiudoptiliste võrkudega“

Selle meetme eesmärk on edendada digitaalset ühenduvust. See meede seisneb kiudoptilise juurdepääsu laiendamises valgetele aladele.

Investeeringu I-2.14 Pealinna Brüsseli piirkonna tehisintellekti instituudi arendamine, et kasutada seda tehnoloogiat ühiskondlike probleemide lahendamiseks

Selle meetme eesmärk on edendada digiüleminekut. Meede seisneb tugiteenuste osutamises Brüsselis asuva tehisintellekti instituudi FARI poolt.

Investeeringu I-2.15 „Vallooni 35 äripargi ühenduvuse parandamine“ Vallooni piirkonnas

Selle meetme eesmärk on parandada äriparkide ühenduvust. Meede seisneb 35 avaliku äripargi ühendamises kiudoptiliste võrkudega.

Reformi R-2.03 „5G – riikliku püsi- ja mobiilse lairibaühenduse kava kehtestamine – föderaalne ja piirkondlik tasand“

See meede koosneb reformidest nii föderaalsel kui ka piirkondlikul tasandil, mis eeldatavasti kõrvaldavad kitsaskohad, sealhulgas regulatiivsed kitsaskohad, 5G kasutuselevõtuks ja ülikiire ühenduvuse taristu, näiteks kiudoptilise kaabli kasutuselevõtuks. Föderaalsel tasandil jõustuvad 5G seadus ja kuninglikud dekreedid ELi teedrajavate spektriribade eraldamise kohta hiljemalt 1. jaanuariks 2022. 5G spektri enampakkumine viiakse lõpule 30. juuniks 2022. Lisaks peavad kõik kolm piirkonda läbi vaatama kiirgusstandardid, mis võimaldavad 5G spektri tõhusat kasutuselevõttu. Läbivaadatud piirkondlikud standardid jõustuvad 31. märtsil 2022.

Belgia rakendab ka ühenduvuse töövahendeid, mis sisaldavad ühenduvuse parimaid tavasid, et vähendada elektroonilise side võrkude kasutuselevõtu kulusid ja tagada tõhus juurdepääs Belgia jaoks kohandatud 5G raadiospektrile. See hõlmab riiklikku tegevuskava 5G võrkude ja ülikiirete võrkude, näiteks kiudoptiliste võrkude kasutuselevõtuga seotud litsentsimis- ja loamenetluste lihtsustamiseks. Aruanne ühenduvuse töövahendi rakendamise seisu kohta avaldatakse 30. juuni 2022.

F.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra– number

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad 
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad 
(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

80

Valgete tsoonide kaetus kiudoptiliste võrkudega (I-2.13)

Eesmärk

Katvus

Kiudoptilise leviala laiendamine kindlaksmääratud valgetele aladele

2. kv

2026

Gofiberi jälgimissüsteemis on saksakeelses kogukonnas registreeritud 7 400 leibkonda, kellel on juurdepääs kiudoptilisele võrgule.

81

Tehisintellekti instituudi arendamine, et kasutada seda tehnoloogiat ühiskondlike probleemide lahendamiseks (I-2.14)

Eesmärk

Tehisintellekti katseprojektide lõpuleviimine ühise heaolu instituudi jaoks

Kiideti heaks lõpparuanne, mis käsitleb tehisintellekti katseprojekte ühise heaolu instituudi jaoks

2. kv

2022

Viidi lõpule neli tehisintellekti katseprojekti ühise heaolu instituudi jaoks, pakkudes tugiteenuseid (nt koolitus, tarkvaralahenduste kontseptsioonide tõestamine) tulunduslikele või mittetulunduslikele organisatsioonidele või avalik-õiguslikele organisatsioonidele sellistes valdkondades nagu haridus tehisintellekti, tervishoiu ja tööhõive valdkonnas Brüsseli piirkonnas.

82

Tehisintellekti instituudi arendamine, et kasutada seda tehnoloogiat ühiskondlike probleemide lahendamiseks (I-2.14)

Eesmärk

Instituudis tehisintellekt ühise heaolu nimel loodud eksperdirühm

Tehisintellekti raames ühise heaolu instituudi jaoks loodud valdkondadevaheline ekspertide rühm

4. kv

2023

Ühise heaolu instituudi tehisintellekti ekspertidest moodustatakse valdkondadevaheline rühm.

83

Tehisintellekti instituudi arendamine, et kasutada seda tehnoloogiat ühiskondlike probleemide lahendamiseks (I-2.14)

Eesmärk

Osutatavat teenust

Riigiasutustele osutati kolme teenust. Katse- ja eksperimenteerimiskeskus võib võõrustada sidusrühmade rühmi.

4. kv

2024

Kolm avaliku sektori asutustele osutatavat teenust, nimelt i) digitopelttugi, ii) koolitused ja iii) kodanike teenustega seotud nõuandetegevus. Katse- ja eksperimenteerimiskeskus võib võõrustada sidusrühmade rühmi.

84

Valloonia 35 äripargi ühenduvuse parandamine (I-2.15)

Siht

Kiudoptiline ühendus 35 ettevõtluspargi jaoks

Arv

0

35

4. kv

2025

35 avalik-õiguslikku äriparki saavad juurdepääsu kiudoptilistele võrkudele.

89

5G kasutuselevõtt – riiklik paikse ja mobiilse lairibaühenduse kava (R-2.03)

Eesmärk

ELi ühenduvuse töövahend

ELi ühenduvuse töövahend (sh tegevuskava) rakendatud

2. kv

2021

ELi ühenduvuse töövahendi rakendamise kava parimad tavad on vastu võetud, sh on vastu võetud riiklik tegevuskava 5G võrkude ja ülikiirete võrkude, näiteks kiudoptiliste võrkude kasutuselevõtuga seotud litsentsimis- ja loamenetluste lihtsustamiseks.

90

5G kasutuselevõtt – riiklik paikse ja mobiilse lairibaühenduse kava (R-2.03)

Eesmärk

5G spektri eraldamist käsitleva õigusraamistiku avaldamine

5G spektri eraldamist käsitleva õigusraamistiku avaldamine

4. kv

2021

5G seaduse ja kuninglike dekreetide avaldamine ELi teedrajavate raadiospektri sagedusalade eraldamiseks 5G võrkudele investeerimissõbralikel tingimustel, nagu on määratlenud raadiospektripoliitika töörühm.

91

5G kasutuselevõtt – riiklik paikse ja mobiilse lairibaühenduse kava (R-2.03)

Eesmärk

5G enampakkumine

5G enampakkumise korraldamine ja rakendamine Belgia postiteenuste ja telekommunikatsiooni instituudis

2. kv

2022

Föderaalne telekommunikatsiooniamet (Belgia postiteenuste ja telekommunikatsiooni instituut) viis lõpule 5G enampakkumise, eelkõige: kandideerimiskutse, Belgia postiteenuste ja telekommunikatsiooni instituudi litsentsimisotsus.

92

5G kasutuselevõtt – riiklik paikse ja mobiilse lairibaühenduse kava (R-2.03)

Eesmärk

Ühenduvuse töövahendi rakendamise seis

Aruande avaldamine ühenduvuse töövahendi rakendamise seisu kohta

2. kv

2022

Föderaalse telekommunikatsiooniministeeriumi avaldatud aruanne ühenduvuse töövahendi rakendamise seisu kohta vastavalt Belgia ühenduvuse töövahendi rakendamise tegevuskavas kirjeldatud ulatusele ja protsessile.

93

5G kasutuselevõtt – riiklik paikse ja mobiilse lairibaühenduse kava (R-2.03)

Eesmärk

Kolme piirkonna kiirgusstandardeid käsitleva õigusraamistiku läbivaatamine

Kiirgusstandardeid käsitlevate piirkondlike õigusraamistike läbivaatamine

3. kv

2022

Flandria piirkonna, pealinna Brüsseli piirkonna ja Vallooni piirkonna vastavate õigusraamistike kohandamine ja jõustumine, millega muudetakse kiirgusstandardeid, et võimaldada 5G spektri tõhusat kasutuselevõttu.

G. KOMPONENT 3.1. Jalgrattaga ja jalgsi liikumise taristu

Belgia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi raames kavandatud meetmete eesmärk on laiendada ja ajakohastada jalgrattaga ja jalgsi liikumise taristut kogu Belgias.

See komponent aitab kaasa riigipõhise soovituse 2020.3 täitmisele, milles kutsutakse Belgiat üles keskenduma investeeringute tegemisel rohe- ja digipöördele, eelkõige säästva transpordi taristule.

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).

G.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering I-3A. „Jalgrattataristu“

Investeeringu eesmärk on luua täiendav ja parandada olemasolevat jalgrattataristut. Meede koosneb järgmisest kolmest allmeetmest:

·Investeeringu I-3.01 „Jalgrattataristu“ Flaami piirkonnas

·Investeeringu I-3.02 „Jalgrattataristu – Corridors Vélo“ Vallooni piirkonnas

·Investeering I-3.03a. „Jalgrattataristu – Vélo Plus – RBC“ pealinna Brüsseli piirkonnas

Investeeringu I-3.01 „Jalgrattataristu“ Flaami piirkonnas

Investeeringu eesmärk on arendada jalgrattataristut. See investeering hõlmab jalgrattateede ehitamist ja renoveerimist.

Investeeringu I-3.02 „Jalgrattataristu – Corridors Vélo“ Vallooni piirkonnas

Investeeringu eesmärk on arendada jalgrattataristut. See investeering hõlmab jalgrattateede ehitamist.

Investeering I-3.03a. „Jalgrattataristu – Vélo Plus – RBC“ pealinna Brüsseli piirkonnas

Investeeringu eesmärk on arendada jalgrattataristut. See investeering hõlmab jalgrataste parkimiskohtade ja jalgrattateede ehitamist ning jalgrattateede ajakohastamist Brüsselis.

Investeering I-3.03b. „Jalgrattataristu – Vélo Plus – FED“ föderaaltasandil

Investeeringu eesmärk on arendada jalgrattataristut. See investeering hõlmab jalgrattateede ehitamist Brüsselis.

G.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad 
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad 
(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

94

Jalgrattataristu (I-3A)

Eesmärk

Kõigi jalgrattaga ja jalgsi liikumise taristu projektide käivitamine

Otsuse vastuvõtmine või lepingu sõlmimine

2. kv

2024

Jalgrattataristu – corridors vélo – WAL (I-3.02): Lepingute sõlmimine neljal lõigul Valloonias

95

Jalgrattataristu (I-3A)

Siht

Uued ja renoveeritud jalgrattateed

km

0

6,3

1. kv

2024

Pealinna Brüsseli piirkond (seotud punktiga I-3.03a): 6,3 renoveeritud ja uut km

96

Jalgrattataristu (I-3A)

Siht

Uued ja renoveeritud jalgrattateed

km

6,3

432,7

2. kv

2026

Täiendavad 432,7 km uusi ja renoveeritud jalgrattateid.

See eesmärk on soovituslikult jagatud järgmisteks alleesmärkideks, mida ei ole vaja eraldi saavutada, tingimusel et saavutatakse eespool nimetatud jalgrattateede kilomeetrid:

i) Pealinna Brüsseli piirkond (seotud punktiga I-3.03a): 4,5 renoveeritud ja 11,7 uut km

ii) Flaami piirkond (seotud punktiga I-3.01): 365 renoveeritud ja 40 uut km

iii) Vallooni piirkond (seotud punktiga I-3.02): 11,5 uut km

96b

Jalgrattataristu – Vélo Plus – Föderaaltasand (I-3.03b)

Siht

Uued ja renoveeritud jalgrattateed

Km

0

3,1

2. kv

2026

3,1 km uusi ja renoveeritud jalgrattateid.

97

Jalgrattataristu – VeloPlus – BRC (I-3.03a)

Siht

Uued avalikud jalgrattaparklad

Jalgrattaparklad

0

7 000

2. kv

2026

7 000-kohaline uus jalgrattaparkla.

G.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeeringu I-3.04 „Jalgrattaga ja jalgsi liikumise taristu – Schuman“ föderaaltasandil

Investeeringu eesmärk on arendada jalgrattaga ja jalgsi liikumise taristut. See investeering seisneb jalgratta- ja kõndimistaristu ehitamises Brüsselis Schumani väljaku ümber.

G.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad 
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad 
(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

98

Jalgrattasõidu ja jalgsi infrastruktuur – Schuman (I-3.04)

Siht

Uus avalik ruum jalakäijatele, jalgratturitele ja ühistranspordile Schumanis

0

18 000

2. kv

2026

18 000 m² uut avalikku ruumi jalakäijatele, jalgratturitele ja ühistranspordile Schumanis

H. KOMPONENT 3.2. Üleminek

Belgia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi raames kavandatud meetmete eesmärk on toetada üleminekut, investeerides raudteesse, kohalikku ühistransporti, arukasse liikuvusse ja siseveeteedesse.

See komponent aitab kaasa riigipõhise soovituse 2019.3 täitmisele, milles kutsutakse Belgiat üles „keskenduma investeeringutega seotud majanduspoliitikas säästvale transpordile, sealhulgas raudteetaristu ajakohastamisele, üleminekule vähese CO2 heitega majandusele ja energiasüsteemi ümberkujundamisele, teadusuuringutele ja innovatsioonile, eriti digitaliseerimisele, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi. Võidelda kasvavate liikuvusprobleemidega, tugevdades stiimuleid ja kõrvaldades takistused, et suurendada pakkumist ja nõudlust ühis- ja vähese heitega transpordi puhul“ ja riigipõhise soovituse 2020.3 täitmisele, milles kutsutakse Belgiat üles „keskenduma investeeringutes keskkonnasäästlikule majandusele ja digitaaltehnoloogiale üleminekule, eelkõige säästva transpordi taristule“.

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).

H.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reformi R-3.01 „Infrabel/NMBS-SNCB toimimine“ föderaaltasandil

Reform seisneb NMBS/SNCB ja Infrabeli uute tulemuslepingute ja mitmeaastase investeerimiskava vastuvõtmises, millega tagatakse vähemalt järgmine:

·linnalähiliinide raudteeinvesteeringute „Réseau suburbain bruxellois – Geweestelijk ExpressNet“ (RER-GEN) õigeaegne teostamine kuni 2031. aastani kooskõlas seadusega, millega võeti vastu piirkondadevaheline koostööleping 2 strateegiliste raudteeinvesteeringute kohta 3 ;

·lepingus sisalduvad õiged stiimulid tõhususe ja teenuse kvaliteedi tagamiseks;

·Kõigi investeeringute I-3.09 „Raudtee-juurdepääsetavad ja mitmeliigilised raudteejaamad – FED“, I-3.10 „Raudtee – tõhus võrk – FED“ ja I-3.12 „Rail – arukas liikuvus – FED“ lõpuleviimine, mis sisalduvad selles taaste- ja vastupidavuskava komponendis.

Leping sõlmitakse 30. juuniks 2023.

Reformi R-3.02 „Liikuvuseelarve“ föderaaltasandil

Reformi eesmärk on tugevdada stiimuleid, et suurendada nõudlust kodu ja töö vaheliste transpordiliikide järele, mis kujutavad endast jätkusuutlikku alternatiivi ametiautodele (nt ühistransport ja jalgrattad), kuna praeguse liikuvuseelarve kava rakendamine on jäänud väga piiratuks. Eesmärk on ajendada üleminekut autodelt teistele transpordiliikidele. Reform seisneb läbivaadatud liikuvuseelarvet määratleva seaduse vastuvõtmises. Liikuvuseelarve muutmise seaduse peatükk jõustub 1. septembril 2021.

Investeering I-3B. „Ühistranspordi edendamine Valloonias“

Investeeringu eesmärk on edendada ühistransporti Valloonias. Meede koosneb järgmisest kahest allmeetmest:

·Investeeringu I-3.07 „Metroo laiendamine“ Vallooni piirkonnas

·Investeeringu I-3.08 Vallooni piirkonna arukad valgusfoorid

Investeering I-3C. „Raudtee remont ja jaama juurdepääsetavuse tööd“

Investeeringu eesmärk on remontida raudteed ja muuta raudteejaamad juurdepääsetavamaks. Meede koosneb järgmisest kahest allmeetmest:

·Investeeringu I-3.09 „Veeremile juurdepääsetavad ja mitmeliigilised raudteejaamad“ föderaaltasandil

·Investeeringu I-3.10 „Raudtee – tõhus võrgustik“ föderaaltasandil

Investeering I-3D. „Avatud andmete kasutamine aruka liikuvuse rakenduse jaoks“

Investeeringu eesmärk on kasutada avatud andmeid aruka liikuvuse rakenduse jaoks. Meede koosneb järgmisest allmeetmest:

·Investeeringu I-3.13 „Liikuvus kui teenus (MaaS) – kasutuselevõtt“ pealinna Brüsseli piirkonnas

Investeering I-3E. „Raudtee IT-moodulite kasutuselevõtt“

Investeeringu eesmärk on juurutada IT-moodulid, mis parandavad liikluskorraldust ja piletimüüki. Meede koosneb järgmisest kahest allmeetmest:

·Investeeringu I-3.10 „Raudtee – tõhus võrgustik“ föderaaltasandil

·Investeeringu I-3.12 „Raudtee – arukas liikuvus“ föderaaltasandil

Investeering I-3H. „Arukad liikuvusvahendid“ pealinna Brüsseli piirkonnas

Investeeringu eesmärk on hõlbustada üleminekut keskkonnahoidlikumatele transpordiliikidele. Meede koosneb järgmisest kahest allmeetmest:

·Investeering I-3.15a. Floya App

·Investeering I-3.15b. Brüsseli pealinna piirkonna ANPR-kaamerate võrgustiku laiendamine

Investeering I-3.07 „Metroo laiendamine“ Vallooni piirkonnas

Selle investeeringu eesmärk on suurendada ühistransporti Valloonias. See investeering seisneb Charleroi metrooliini laiendamises.

Investeeringu I-3.08 Vallooni piirkonna arukad valgusfoorid

Investeeringu eesmärk on tõhustada ühistransporti Valloonias. See investeering seisneb arukate valgusfooride paigaldamises Vallooniasse.

Investeeringu I-3.09 „Veeremile juurdepääsetavad ja mitmeliigilised raudteejaamad“ föderaaltasandil

Selle investeeringu eesmärk on parandada raudteetranspordi kättesaadavust. See investeering hõlmab töid raudteejaamade juurdepääsetavuse parandamiseks ja jalgrataste parkimiskohtade lisamist.

Investeeringu I-3.10 „Raudtee – tõhus võrgustik“ föderaaltasandil

Selle investeeringu eesmärk on arendada raudteetransporti. See investeering hõlmab raudteelõikude ajakohastamist ja raudtee-kaubaveo infrastruktuuri ajakohastamist.

Investeeringu I-3.11 „Alberti kanal ja Trilogiport“ Vallooni piirkonnas

Selle investeeringu eesmärk on parandada raudteetranspordi kättesaadavust. See investeering seisneb Trilogiporti mitmeliigilise platvormi laiendamises Liège’is, sildade kõrguse tõstmises ja täiendavate märguannete paigaldamises Albert-Kanaali.

Investeeringu I-3.12 „Raudtee – arukas liikuvus“ föderaaltasandil

Selle investeeringu eesmärk on suurendada digitaalsete vahendite kasutamist liikuvuses. See investeering seisneb avatud andmeside marsruudiplaneerija ja piletimüügi platvormi loomises.

Investeeringu I-3.13 „Liikuvus kui teenus (MaaS) – kasutuselevõtt“ pealinna Brüsseli piirkonnas

Selle investeeringu eesmärk on suurendada digitaalsete vahendite kasutamist liikuvuses. See investeering seisneb liikuvusandmete kasutamise juhtumite loomises digiplatvormil.

Investeeringu I-3.14 „Üleminekutoetused“ pealinna Brüsseli piirkonnas

See investeering seisneb uue läbivaadatud ümbersuunamistoetuse toetamises, laiendades seda kõigile uutele säästvatele transpordiliikidele (autode ühiskasutus, jalgrataste ühiskasutus, tõukerattad), et tugevdada stiimuleid, et suurendada nõudlust kollektiivse ja vähese heitega transpordi järele. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2024.

Investeering I-3.15a. Pealinna Brüsseli piirkonna „FLOYA app“

See investeering seisneb tasuta mobiilirakenduse (FLOYA) kasutuselevõtus. Rakendus annab kasutajatele täielikku ja täpset teavet olemasolevate transpordiliikide, sealhulgas nende vastavate kulude kohta. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2023.

Investeering I-3.15b. Brüsseli pealinna piirkonna „ANPR-kaamerate võrgustiku laiendamine“

Investeering seisneb pealinna Brüsseli piirkonna numbrimärgi automaatse tunnustamise (ANPR) kaameravõrgu laiendamises 159 kaamera lisamisega. Selle investeeringu eesmärk on tõhustada vähese heitega tsooni ja piiratud juurdepääsuga tsoonide jõustamist, vähendades seeläbi liiklusummikuid ja hõlbustades üleminekut keskkonnahoidlikumatele transpordivõimalustele. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2023.

H.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad 
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad 
(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

99

Ühistranspordi edendamine Valloonias (I-3B)

Siht

Busside suurte taristutööde alustamine (arukad maanteesignaalid ja kergmetroo (Charleroi))

Projekt

0

2

3. kv

2023

Charleroi metroo laiendamine – WAL (I-3.07)

-Ehituslubade väljastamine

Arukad maanteesignaalid – WAL (I-3.08)

-Riiklike ehitustööde lepingute sõlmimine (lepingu sõlmimise teade on avaldatud)

100

Ühistranspordi edendamine Valloonias (I-3B)

Siht

Arukate valgusfooride kasutuselevõtmine

Arukate valgusfooridega ristteede arv

0

260

2. kv

2025

Arukad valgusfoorid – WAL (I-3.08)

260 ristteed peavad olema varustatud arukate valgusfooridega.

101

Ühistranspordi edendamine Valloonias (I-3B)

Siht

Arukate valgusfooridega ristteetaristu ja -seadmete ehitamine ja renoveerimine

Km

Arukate valgusfooridega ristteede arv

0

260

5.5

400

2. kv

2026

Ehitatakse ja renoveeritakse 5,5 km täiendav ühistransporditaristu metroo laiendamiseks (Charleroi) ning 400 aruka valgusfooriga ristteed.

102

Ühistranspordi edendamine Valloonias (I-3B)

Eesmärk

OTW (Opérateur de Transport de Wallonie) avaliku teenindamise lepingu allkirjastamine

OTW (edaspidi „Opérateur de Transport de Wallonie“) avaliku teenindamise leping

2. kv

2024

OTW („Opérateur de Transport de Wallonie“)avaliku teenindamise lepingu allkirjastamine koos Charleroi metroo täiendavate tegevuskulude hüvitamisega.

103

Raudtee remont ja jaama juurdepääsetavuse tööd (I-3C)

Siht

Raudtee remondi- ja ajakohastamistööde ning jaamade juurdepääsetavuse tööde lõpuleviimine (1. etapp)

Tööd lõpule viidud

0

32

3. kv

2022

27 sekkumise lõpuleviimine, et ajakohastada raudteetaristut (I-3.10) ja teha viis jaama (I-3.09) kättesaadavaks vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 1300/2014 vähemalt nelja kriteeriumi alusel:

- kõrged platvormid (76 cm);

- kaldteede või liftide kaudu juurdepääsetavad platvormid;

- reljeefse hoiatuspinna juhtsüsteem; ning

- vähemalt üks liikumispuudega isikutele kättesaadav piletimüügiautomaat;

Ning lisage 6 000 jalgratta parkimiskohta.

104

Raudtee remont ja jaama juurdepääsetavuse tööd (I-3C)

Siht

Raudtee remondi- ja ajakohastamistööde ning jaamade juurdepääsetavuse tööde lõpuleviimine (2. etapp)

Tööd lõpule viidud

32

62

3. kv

2023

50 sekkumise lõpuleviimine raudteetaristu ajakohastamiseks (I-3.10) ja 12 jaama (I-3.09) kättesaadavaks tegemiseks vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 1300/2014 vähemalt nelja kriteeriumi alusel:

- kõrged platvormid (76 cm);

- kaldteede või liftide kaudu juurdepääsetavad platvormid;

- reljeefse hoiatuspinna juhtsüsteem; ning

- vähemalt üks liikumispuudega isikutele kättesaadav piletimüügiautomaat.

105

Raudtee remont ja jaama juurdepääsetavuse tööd (I-3C)

Siht

Raudteeremondi- ja moderniseerimistööde ning jaamade juurdepääsetavuse tööde teostamine (3. etapp)

Tarnitud tööd

62

90

2. kv

2026

63 sekkumise elluviimine

raudteetaristu ajakohastamine, sealhulgas: viis sekkumist Brüsseli Luxembourgi teljel (Eurocapi raudtee – L162) ja neli sekkumist Brüsseli piirkonnas (L50, L60, L161, L94 ja Brüsseli Midi jaama lähenemisrajad).

Ligipääsetavustööde tegemine 27 jaamas (I-3.09), mis vastab järgmisele neljale kriteeriumile:

- kõrged platvormid (76 cm);

- kaldteede või liftide kaudu juurdepääsetavad platvormid;

- reljeefse hoiatuspinna juhtsüsteem; ning

- vähemalt üks liikumispuudega isikutele kättesaadav piletimüügiautomaat.

9 000 jalgrataste parkimiskohta.

106

Alberti kanal ja Trilogiport (I-3.11)

Eesmärk

Lepingute sõlmimine sildade ehitustöödeks üle Alberti kanali / uue platvormi ehitamiseks Trilogiporti

Kirjalik teade sõlmitud lepingute kohta

1. kv

2025

Kõigi lepingute sõlmimine Liège’is asuva Trilogiporti uue mitmeliigilise transpordiplatvormi ja Alberti kanali kohal asuva kolme silla (Lanaye, Lixhe ja Hermalle-sous-Argenteau) ehitustöödeks.

107

Alberti kanal ja Trilogiport (I-3.11)

Siht

Ehitustööde teostamine sildade ehitamiseks üle Alberti kanali / uue platvormi ehitamiseks Trilogiporti

Tööde arv

0

4

2. kv

2026

Järgmiste tööde teostamine:

(I)Trilogiporti mitmeliigilise platvormi laiendamine Liège’is

(II)tõsta Albert-Kanaali (Lixhe ja Hermalle-Sous-Argenteau sillad) kohal asuva kahe silla kõrgust ja paigaldada täiendavad signaalid ühele sillale Albert-Kanaali (Lanaye) kohal, et praamid saaksid vedada kuni 9,1 m kõrguseid kaupu (4 kaubakihti)

108

Avatud andmete kasutamine aruka liikuvuse rakenduse jaoks (I-3D)

Siht

Liikuvus teenusena (MaaS)

Liikuvusega seotud kasutusjuhtumid 

0

15

1. kv

2025

15 liikuvusandmete kasutusjuhtumi loomine digiplatvormil, mis võimaldab liikuvusandmeid säilitada, analüüsida ja visualiseerida

109

„Raudtee IT-moodulite kasutuselevõtt (I-3E)

Siht

Raudtee – arukas liikuvus

Moodulit

0

10

2. kv

2026

Järgmiste dokumentide edastamine:
- Infrabeli liikluskorraldussüsteem (1 moodul),

- SNCB/NMBSi marsruudiplaneerija (1 moodul),

– SNCB-NMBS piletimüügiplatvorm, mis on koostalitlusvõimeline teiste Belgia piirkondlike transpordiettevõtjatega (8 moodulit)

110

Mobiliteits-eelarve (R-3.02)

Eesmärk

Liikuvuseelarve vastuvõtmine

Liikuvuseelarve vastuvõtmine

3. kv

2021

Liikuvuseelarve vastuvõtmine.

111

SNCB/INFRABELi toimimine (R-3.01)

Eesmärk

NMBS/SNCB ja Infrabeli uute tulemuslepingute ja mitmeaastase investeerimiskava heakskiitmine, leping

Lepingute heakskiitmine

2. kv

2023

Uus tulemusleping sisaldab sätteid, millega tagatakse, et:

- linnalähiliinide RER-GEN raudteetööde õigeaegne teostamine kooskõlas seadusega, millega võeti vastu piirkondadevaheline koostööleping strateegiliste raudteeinvesteeringute kohta (Annex Ia of the Loi portant assentiment à l’accord de coopération du 5 octobre 2018 entre l’Etat fédéral, la Région flamande, la Région wallonne et la Région de Bruxelles-Capitale relatif au financement des infrastructures ferroviaires stratégiques / Wet houdende instemming met het samenwerkingsakkoord van 5 oktober 2018 tussen de Federale Staat, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brusselse Hoofdstedelijke Gewest betreffende de financiering van de strategische spoorweginfrastructuren, Moniteur belge – 11.3.2019 – Belgisch Staatsblad);

- lepingus sisalduvad õiged stiimulid tõhususe ja teenuse kvaliteedi tagamiseks;

- kõigi investeeringute I-3.09 „Raudtee-juurdepääsetavad ja mitmeliigilised raudteejaamad – FED“, I-3.10 „Raudtee – tõhus võrk – FED“ ja I-3.12 „Rail – arukas liikuvus – FED“ lõpuleviimine, mis sisalduvad selles taaste- ja vastupidavuskava komponendis.

112

„Arukad liikuvusvahendid“ pealinna Brüsseli piirkonnas (I-3H)

Siht

Kasutusel on arukad liikuvusvahendid

Kaamerad

0

159

3. kv

2023

Paigaldatud on 159 ANPR-kaamerat (I-3.15b).

Lisaks töötab FLOYA rakendus (I-3.15a).

113

Üleminekutoetused (I-3.14)

Siht

4 676 uut ümbersuunamistoetust

Arv

0

4 676

4. kv

2024

Antud on 4 676 uut ümbersuunamistoetust.

I. KOMPONENT 3.3. Maanteetranspordi keskkonnahoidlikumaks muutmine

Belgia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi raames kavandatud meetmete eesmärk on toetada vähese heitega maanteetransporti.

See komponent aitab kaasa riigipõhise soovituse 2019.3 täitmisele, et keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikas säästvale transpordile, sealhulgas raudteetaristu ajakohastamisele, üleminekule vähese CO2 heitega majandusele ja energiasüsteemi ümberkujundamisele [...] Võidelda kasvavate liikuvusprobleemidega, tugevdades stiimuleid ja kõrvaldades takistused, et suurendada pakkumist ja nõudlust ühis- ja vähese heitega transpordi puhul ning riigipõhise soovituse 2020.3 täitmisele, et keskendada investeeringud keskkonnasäästlikule majandusele ja digitaaltehnoloogiale üleminekule, eelkõige säästva transpordi taristule.

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).

I.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering I-3F. „Laadimisjaamad“

Investeeringu eesmärk on võtta kasutusele elektrisõidukite laadimisjaamad. Meede koosneb järgmisest neljast allmeetmest:

·Reformi R-3.04 „Laadimisjaamad – WAL“ Vallooni piirkonnas

·Reformi R-3.05 „Laadimisjaamad – RBC“ pealinna Brüsseli piirkonnas

·Investeeringu I-3.19 „Laadimisjaamad – VLA“ Flaami piirkonnas

Investeering I-3G. „Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine“

·Investeeringu I-3.16 „Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine – VLA“ Flaami piirkonnas

·Investeeringu I-3.17 „Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine – RBC“ pealinna Brüsseli piirkonnas

·Investeeringu I-3.20 „Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine – WAL“ Vallooni piirkonnas

Reformi R-3.03 „Heitevabad ametiautod – FED“ föderaaltasandil

Reformiga kaotatakse järk-järgult praegune ettevõtte automaksu süsteem tavaautode puhul ja piiratakse seda alates 2026. aastast elektriautodega. Ametiautode maksustamise reformitud kavaga nähakse ette: 1) Alates 2026. aastast ei saa maha arvata tavapäraseid ametisõidukeid, 2) ajavahemikul 1. juulist kuni 31. detsembrini 2025 soetatud tavapäraste ametiautode maksuvabastuse määra järkjärguline vähendamine, et saavutada 2028. aastaks 0 %, 3) heiteta ametiautode maksuvabastuse määra järkjärguline vähendamine, et jõuda 2031. aastaks maksimaalselt 67,5 %ni, ning 4) ajavahemikul 2023–2025 omandatud bensiini ja diislikütuse maksuvähendust, mida vähendatakse 2023. aasta jaanuariks 50 %-ni. Veelgi enam, 5) alates 1. juulist 2023 omandatud tavaautode puhul suureneb CO2 heide alates 1. juulist 2023 määraga 2,25, suureneb järk-järgult 2025. ja 2026. aastal ning jõuab 2027. aastal määrani 5,50. 6) Alates 1. juulist 2023 omandatud heitevabade ametiautode puhul suureneb minimaalne solidaarsusmaks alates 2025. aastast nii, et pikemas perspektiivis tuleb keskmise ametiauto eest tasuda sama palju sotsiaalkindlustusmakseid kui kava vastuvõtmise ajal. Reform, sealhulgas eespool nimetatud üleminekuperioodid ja rakendusetapid, võetakse vastu 30. septembriks 2021 ja see jõustub 1. jaanuaril 2023.

Reformi R-3.04 „Laadimisjaamad – WAL“ Vallooni piirkonnas

Reformi eesmärk on suurendada elektrisõidukite laadimisjaamade kättesaadavust. Reformiga võetakse vastu õigusraamistik ja antakse kontsessioone laadimistaristule Vallooni piirkonnas.

Reformi R-3.05 „Laadimisjaamad – RBC“ pealinna Brüsseli piirkonnas

See meede seisneb õigusraamistiku vastuvõtmises ja kontsessiooni andmises laadimistaristu jaoks pealinna Brüsseli piirkonnas 31. detsembriks 2023 ning 180 uue üldkasutatava laadimisjaama ühendamises elektrivõrguga. See kava peab olema kooskõlas alternatiivkütuste taristu direktiiviga 2014/94/EL. Dekreet, millega määratakse kindlaks turvastandardid, mida tuleb järgida pealinna Brüsseli piirkonnas tänavaväliste laadimispunktide paigaldamisel, võetakse vastu hiljemalt 1. märtsiks 2022 ja see jõustub 31. juulil 2022. Meetme rakendamine lõpetatakse 30. juuniks 2026.

Reformi R-3.06 „Heitevaba transpordi stimuleerimine – VLA“ Flaami piirkonnas

See meede seisneb õigusraamistiku vastuvõtmises, et stimuleerida avalike laadimispunktide kasutuselevõttu kontsessioonide ja poolavalike punktide kaudu tänu toetustele Flaami piirkonnas. Õigusraamistik võimaldab kaardistada tulevasi laadimispunkte, algatada avalike laadimispunktide kontsessioonihanked, stimuleerida eraomandis olevate poolavalike laadimispunktide kasutuselevõttu, vähendada halduskoormust, et lühendada laadimispunktide paigaldamiseks vajalikku aega, ning stimuleerida arukat elektri maksustamist, et tasakaalustada elektrienergia pakkumist ja nõudlust. Õigusraamistik jõustub 1. jaanuariks 2022.

Reformi R-3.07 Flaami sõidukite heiteseireraamistiku tõhustamine

Reformi eesmärk on tõhustada Flaami sõidukite heitkoguste seire raamistikku. See seisneb õigusraamistike vastuvõtmises ja tahkete osakeste loenduri andmeid sisaldava andmebaasi loomises. Reform, sealhulgas võimalikud üleminekusätted, jõustub 31. augustiks 2026.

Reformi R-3.08 Vallooni piirkonna sõidukite ringlusmaksu reform

Reform seisneb sellise õigusakti jõustumises, millega vaadatakse läbi 2023. aasta Vallooni piirkonna valitsuse reform sõidukite liiklusmaksu kohta. Reformi eesmärk on vähendada elektrisõidukite maksustamistaset ning parandada suurte ja üksikvanemaga perede toetuskoefitsienti sõiduki ostmisel.

Investeeringu I-3.16 „Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine – VLA“ Flaami piirkonnas

Investeeringu eesmärk on muuta Flandria bussipark keskkonnahoidlikumaks. Investeering hõlmab hübriid- ja elektribusside ostmist või moderniseerimist ning bussi laadimisjaamade ostmist.

Investeeringu I-3.17 „Bussipargi keskkonnasäästlikumaks muutmine – siduvad kontsernisisesed eeskirjad“ pealinna Brüsseli piirkonnas

Investeeringu eesmärk on muuta pealinna Brüsseli piirkonna bussipark keskkonnahoidlikumaks. Investeering hõlmab elektribusside ostmist.

Investeeringu I-3.19 „Laadimisjaamad – VLA“ Flaami piirkonnas

Investeeringu eesmärk on võtta kasutusele laadimispunktid. See investeering seisneb uute (avalike ja poolavalike) laadimispunktide kättesaadavaks tegemises kogu Flandria piirkonnas.

Investeeringu I-3.20 „Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine – WAL“ Vallooni piirkonnas

Investeeringu eesmärk on muuta Vallooni piirkonna bussipark keskkonnahoidlikumaks. Investeering hõlmab elektribusside ja laadimisjaamade ostmist ning elektripargi bussihoidla ehitamist.

Investeeringu I-3.21 „Busside laadimistaristu“ pealinna Brüsseli piirkonnas

Investeeringu eesmärk on muuta pealinna Brüsseli piirkonna bussipark keskkonnahoidlikumaks. See investeering hõlmab elektribusside laadimistaristu paigaldamist pealinna Brüsseli piirkonnas.

I.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra– number

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad 
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad 
(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

115

Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine (I-3G)

Siht

Rohelised bussid Flandrias, Brüsselis ja Valloonias

Sõiduk

0

358

4. kv

2025

Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine – VLA

(I)257 Uute ja moderniseeritud pistikühendusega e-hübriidbusside tarnimine

(II)54 Täielikult elektrilist bussi tarnitakse

(III)Laadimistaristu rajatakse

Bussipargi keskkonnasäästlikumaks muutmine – siduvad kontsernisisesed eeskirjad

(IV)33 liigendelektribussi tarnimine

Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine – WAL

(V)14 täiselektrilise liigendbussi tarnimine

115 b

Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine (I-3G)

Siht

Vallooniasse tarnitud rohelised bussid

Sõiduk

358

376

2. kv

2026

Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine – WAL

(I)18 kahe liigendiga täiselektrilise bussi tarnimine

(II)32 „aeglase“ laadimisjaama ja kahe „kiirlaadimisjaama“ paigaldamine (üks bussidepoos, teine terminaliliinil)

iii) Bussihoidla on kasutusvalmis.

116

Heitevaba transpordi stimuleerimine – VLA (R-3.06)

Eesmärk

Raamistiku vastuvõtmine laadimistaristu kasutuselevõtuks Flaami piirkonnas

Raamistiku vastuvõtmine

4. kv

2021

Poliitikaraamistiku vastuvõtmine laadimistaristu kasutuselevõtuks Flaami piirkonnas. Poliitikaraamistik võimaldab:

- kaardistada tulevased laadimispunktid

- kuulutada välja kontsessioonihanked üldkasutatavate laadimispunktide jaoks

- stimuleerida eramaal olevate (pool)avalike laadimispunktide kasutuselevõttu

- lühendada laadimispunktide paigaldamiseks kuluvat aega, vähendades halduskoormust

- stimuleerida arukat elektriga laadimist

117

Laadimisjaamad –VLA (I-3.19)

Eesmärk

Kontsessioonilepingute sõlmimine laadimistaristu jaoks

Kirjalik teade edukatele kandidaatidele sõlmitud lepingute kohta

2. kv

2022

Kontsessioonilepingute sõlmimine laadimistaristu jaoks. Riikliku laadimistaristu kasutuselevõtu raamistik on tagatud Flandria valitsuse antud kontsessioonidega, samal ajal kui kasutuselevõtt on jäetud eraettevõtjate hooleks.

118

Laadimisjaamad –RBC (R-3.05)

Eesmärk

Ohutusstandardeid täpsustava dekreedi ja taristu üleandmise kava vastuvõtmine

Ohutusstandardeid täpsustava dekreedi ja taristu üleandmise kava vastuvõtmine

1. kv

2022

Dekreedi vastuvõtmine, millega määratakse kindlaks ohutusstandardid, mida tuleb järgida tänavaväliste laadimispunktide paigaldamisel pealinna Brüsseli piirkonnas, sh miinimumarv, mis tuleb igasse parklasse 31. detsembriks 2025 laadida. Ning taristu üleandmise kava vastuvõtmine, mis hõlmab järgmist:

– Brüsselisse paigaldatavate avalike laadimispunktide geograafiline jaotus, mida hiljem ajakohastatakse; 
– ajavahemikuks 2022–2024 paigaldatavate avalike laadimispunktide sihtarv; 
– linna kavandatavate kiirlaadijate paigalduskava; 
– tänavatelt kõrvale jääva laadimistaristu paigalduskava, mis arutatakse läbi kõigi asjaomaste sidusrühmadega (nt avalikud parklad, jaekaubandussektor, eluasemesektor, kontorihoonete sektor).

See kava peab olema kooskõlas alternatiivkütuste taristu direktiiviga.

119

Laadimisjaamad –WAL (R-3.04)

Eesmärk

Elektrisõidukite laadimisjaamade kasutuselevõtu kava vastuvõtmine

Elektrisõidukite laadimisjaamade kasutuselevõtu kava vastuvõtmine

3. kv

2022

Laadimisjaamade kasutuselevõtu kava vastuvõtmine, mis hõlmab järgmist:

- 31. augustiks 2026 paigaldatavate laadimispunktide arv,

- taristu kasutuselevõtu kord,

- vajalik alus pakkumiskutsete algatamiseks,

- kuni 2026. aastani paigaldatavate riiklike laadimispunktide ekvivalendi (CPE) sihtarvu puhul võetakse arvesse soovituslikku eesmärki, milleks on kümne elektrisõiduki puhul üks CPE.

120

Laadimisjaamad –FED (I-3.18)

Eesmärk

Maksusoodustuse vastuvõtmine era- ja avaliku sektori osalusega laadimispunktide rajamiseks

Maksusoodustuse vastuvõtmine

4. kv

2021

Maksusoodustuse vastuvõtmine era- ja avaliku sektori osalusega laadimispunktide rajamiseks.

121

Laadimisjaamad RBC (R-3.05)

Siht

Uued üldkasutatavad laadimisjaamad, mis on ühendatud elektrivõrguga

laadimisjaamad

0

180

2. kv

2023

Pealinna Brüsseli piirkond (seotud R-3.05-ga): 180 uut laadimisjaama, mis on ühendatud elektrivõrku. Igas laadimisjaamas on kaks laadimispunkti.

122

Laadimisjaamad (I-3F)

Siht

Uued juurdepääsetavad poolavalikud ja avalikud laadimispunktid

Laadimispunktide olemasolu

0

27 000

2. kv

2025

Flaami piirkond (seotud jaotisega I-3.19): 27 000 uut juurdepääsetavat laadimispunkti

124

Flaami sõidukite heitkoguste seire raamistiku tõhustamine (R-3.07)

Eesmärk

Õigusraamistiku vastuvõtmine, mis käsitleb uut tahkete osakeste loendurit ülevaatuse ajal ja sõidukite heitkoguste seiret maanteel.

Õigusraamistike vastuvõtmine

1. kv

2023

Vastuvõtmine:

– Õigusaktid, mis peavad alates 2022. aasta juulist lisama uued tahkete osakeste loendurid korrapärastesse ja mitteperioodilistesse kontrollidesse;

– Õigusaktid, mis võimaldavad kasutada maanteel heitkoguste seire käigus kogutud andmeid, et: jälgida ja jõustada sõidukite heitealaste tehniliste nõuete täitmist; viia läbi teadusuuringuid; ning kutsuda probleemsete sõidukite omanikke sõidukite osalisele ülevaatusele.

125

Flaami sõidukite heitkoguste seire raamistiku tõhustamine (R-3.07)

Eesmärk

Tahkete osakeste loendur ja liiklevate kergsõidukite kontroll

Andmebaasi kasutuselevõtmine; Õigusraamistiku jõustumine

3. kv

2026

Sellise andmebaasi kasutuselevõtmine, kuhu on integreeritud perioodilise kontrolli vaatlustest saadud andmed osakeste loenduri kohta.
Kergsõidukite liiklevate sõidukite tehnokontrolli käsitleva õigusraamistiku jõustumine.

254

Vallooni piirkonna sõidukite ringlusmaksu reform (R-3.08)

Eesmärk

Mootorsõidukimaksu reformimist käsitleva õigusakti jõustumine

Õigusakti jõustumine

2. kv

2025

Jõustus õigusakt, millega vaadatakse läbi Valloonia valitsuse 2023. aasta reform sõidukite liiklusmaksu kohta. Õigusakt sisaldab järgmisi sätteid:

– Suurte ja üksikvanemaga tüüpkondade liiklusmaksu summa vähendamine sõiduki ostmisel;

– Vähendada elektrisõidukite maksukoormust, vähendades 100 % elektrisõidukite ja CO2-neutraalsete sõidukite maksustamistaset;

– Vaikeväärtuste kindlaksmääramine, et võimaldada maksustamist, kui andmed puuduvad;

– Parandada registreeritud aastakäiguautode, autoelamute, lennukite, laevade ja droonide maksusüsteemi.

126

Heitevabad ametiautod (R-3.03)

Eesmärk

Ettevõtte automaksu süsteemi reformi seaduse vastuvõtmine

Ettevõtte automaksu süsteemi reformi käsitleva seaduse kohandamise eelnõu vastuvõtmine

3. kv

2021

Föderaalparlament võttis vastu ametiautode maksustamise reformitud korra, mille kohaselt peavad uued ametiautod olema alates 2026. aastast heitevabad, et saada kasu olemasolevast sooduskavast. Reformitud ametiautode maksustamise kavaga nähakse ette 1) alates 2026. aastast soetatud tavapäraste ametiautode mahaarvamise keeld, 2) ajavahemikul 1. juulist 2023 kuni 31. detsembrini 2025 soetatud tavaliste ametiautode maksu mahaarvamise määra järkjärguline vähendamine, et jõuda 2028. aastaks 0 %-ni, 3) heiteta ametiautode maksuvabastuse määra järkjärguline vähendamine, et 2031. aastaks oleks see maksimaalselt 67,5 %, ning 4) aastatel 2023–2025 omandatud bensiini ja diislikütuse mahaarvatavus hübriidäriühingu autode puhul, mida vähendatakse 50 %-ni alates 1. jaanuarist 2023. Veelgi enam, 5) alates 1. juulist 2023 omandatud tavaautode puhul suureneb CO2 heide alates 1. juulist 2023 määraga 2,25, suureneb järk-järgult 2025. ja 2026. aastal ning jõuab 2027. aastal määrani 5,50. 6) alates 1. juulist 2023 omandatud heitevabade ametiautode puhul suureneb minimaalne solidaarsusmaks alates 2025. aastast nii, et pikemas perspektiivis tuleb keskmise ametiauto eest tasuda sama palju sotsiaalkindlustusmakseid kui kava esitamise ajal.

246

Busside laadimistaristu – siduvad kontsernisisesed eeskirjad (I-3.21)

Siht

Paigaldatud laadimistaristu

Arv

0

66

2. kv

2026

Kahte bussidepoosse ja kahte bussiliiniterminali paigaldatakse 52 üleöölaadijat (kummalgi kolme laadimispunktiga) ja 14 alternatiivlaadimisjaama (koos vastava elektritaristuga).

J. KOMPONENT 4.1. Haridus 2.0

Belgia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi raames kavandatud meetmete eesmärk on parandada haridussüsteemide kaasavust, tugevdades samal ajal nende tulemuslikkust, tagamaks, et õpetatavad pädevused vastaksid paremini tööturul nõutavatele pädevustele.

See komponent aitab kaasa riigipõhise soovituse 2019.2 täitmisele, et parandada haridus- ja koolitussüsteemide tulemuslikkust ja kaasavust ning tegeleda oskuste nõudlusele mittevastavusega.

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).

J.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reformi R-4.01 „Digisprong“ hollandikeelses kogukonnas

Reform koosneb meetmetest, mis on seotud nelja sambaga: 1) IKT-haridus, meediapädevus ja arvutipõhise mõtlemise reformid, 2) IKT-koolide tõhusa poliitika edendamine IKT-koordinaatorite rolli tugevdamise kaudu, 3) digioskustega õpetajad ja õpetajate koolitajad ning 4) teadmus- ja nõustamiskeskuse loomine, et toetada koole nende hariduse digitaliseerimisel. Flandrias kohustusliku hariduse uut IKT-raamistikku käsitlevad õigusaktid jõustuvad 31. detsembriks 2023.

Reformi R-4.02 „Kõrghariduse edendamise fond“ hollandikeelses kogukonnas

Reformi eesmärk on koostada visioonidokument järgmise kolme eesmärgi kohta: 1) luua Flaami kõrgharidusasutustes tulevikukindel ja paindlik pakkumine, 2) arendada edasi elukestvat õpet kõrghariduses ja 3) kasutada maksimaalselt ära digitaalse hariduse vorme. Konkreetselt tuleb visioonikirjelduses i) määratleda Flandria kõrghariduse uus profiil, et tagada kõrgharidusasutuste tipptase, ja ii) töötada välja visioon elukestva õppe kohta. Flandria valitsuse haridus- ja koolitusminister kinnitab visioonidokumendi 31. detsembriks 2023.

Reformi R-4.03 Õigusaktid, millega vähendatakse haridussüsteemist varakult lahkumist ja töölt puudumist ning käsitletakse prantsuskeelse kogukonna püsivat tõrjutust

Reformi eesmärk on vähendada haridussüsteemist varakult lahkumist. Reform seisneb õigusaktide vastuvõtmises, et vähendada haridussüsteemist varakult lahkumist ja töölt puudumist ning käsitleda püsivat tõrjutust. Reform jõustub 31. augustiks 2026 koos õigusaktides sätestatud üleminekusätetega.

Investeeringu I-4.01 „Digisprong“ hollandikeelses kogukonnas

See investeering koosneb kahest järgmisest elemendist: 1) varustada kõik koolid iga õpilase jaoks digiseadmega ning 2) pakkuda õpetajatele tõhusaid õppevahendeid ja koolitust nende digioskuste parandamiseks. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2022.

Investeeringu I-4.02 „Kõrghariduse edendamise fond“ hollandikeelses kogukonnas

Investeering koosneb järgmisest: 1) luua Flaami kõrgharidusasutustes tulevikukindel ja paindlik pakkumine, 2) arendada edasi elukestvat õpet kõrghariduses ja 3) toetada digitaalse hariduse vormide kestvat rakendamist. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2023.

Investeeringu I-4.03 „Personaalne juhendamine kohustuslikus hariduses“ prantsuskeelses kogukonnas

See investeering on välja töötatud selleks, et reageerida alg- ja keskkooliõpilaste psühhosotsiaalsetele, hariduslikele ja pedagoogilistele probleemidele ning võidelda COVID-19 põhjustatud haridusliku ebavõrdsuse ja haridussüsteemist varakult lahkumise nähtuse leviku vastu. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2022.

Investeeringu I-4.04 „Kõrghariduse ja täiskasvanuhariduse digitaalstrateegia“ prantsuskeelses kogukonnas

Selle investeeringu eesmärk on varustada digitaalselt kõrgharidus- ja täiskasvanuharidusasutused. See seisneb digiseadmete toetuste andmises kõrgharidus- ja täiskasvanuharidusasutustele.

Investeeringu I-4.05 „Digitaalremont Brüsseli koolides“ pealinna Brüsseli piirkonnas

Investeeringu eesmärk on parandada haridussüsteemide tulemuslikkust. Investeering hõlmab 1) IKT-seadmete ja 2) WIFI juurdepääsupunktide pakkumist Brüsseli koolidele.

Investeeringu I-4.06 „Hariduse digipööre“ saksakeelses kogukonnas

Investeeringu eesmärk on varustada kõik õpetajad ja keskkooliõpilased sülearvutitega. Õpetajate varustus toimub vabatahtlikkuse alusel: sülearvutiga varustatakse ainult need õpetajad, kes on sülearvutit taotlenud. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering I-4. „Digiseadmete ja IT-taristu pakkumine koolidele“

Investeeringu eesmärk on pakkuda koolidele digiseadmeid ja IT-taristut.

Investeering koosneb järgmistest allmeetmest:

·Investeeringu I-4.01 „Digisprong“ hollandikeelses kogukonnas

·Investeeringu I-4.06 „Hariduse digipööre“ saksakeelses kogukonnas

J.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra– number

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

127

Digisprong (R-4.01)

Eesmärk

Flandrias kohustusliku hariduse uue IKT-raamistiku vastuvõtmine

Uute õigusaktide vastuvõtmine Flaami parlamendis IKT-raamistiku parandamiseks

4. kv

2023

Flaami parlament võttis vastu uue õigusakti, et parandada praegust IKT-raamistikku kahes aspektis:

- IKT-koordinaatorite roll koolides

- ning IKT miinimumeesmärgid.

Õigusaktid võimaldavad i) tugevdada IKT koordinaatorite rolli kõigil haridustasanditel ja tagada parem järelevalve IKT-poliitika üle koolides dekreedi nr 31 muutmise kaudu ning ii) kinnitada keskhariduse 2. ja 3. etapi miinimumeesmärgid.

128

Kõrghariduse edendamise fond (R-4.02)

Eesmärk

Tulevikule orienteeritud, paindlikku ja digitaalset kõrgharidust käsitlev visioonidokument

Flandria valitsuse visioonikirjelduse vastuvõtmine

4. kv

2023

Haridus- ja koolitusministri poolt Flandria valitsuse visioonidokumendi kinnitamine, milles sätestatakse kõrghariduse ja elukestva õppe profiil Flandrias. Uue teksti eesmärk on luua tulevikukindel ja paindlik flaami kõrgharidusportfoolio. Selle väljatöötamisel konsulteeritakse paljude sidusrühmadega, sealhulgas kõrgharidusasutuste, kutsevaldkonna ja sotsiaalpartneritega.

Konkreetselt tuleb selles i) määratleda Flandria kõrghariduse uus profiil, et tagada kõrgharidusasutuste tipptase, ja ii) töötada välja visioon elukestva õppe kohta.

129

Õigusaktid, millega vähendatakse haridussüsteemist varakult lahkumist ja töölt puudumist ning käsitletakse püsivat tõrjutust (R-4.03)

Eesmärk

Haridussüsteemist varakult lahkumise vastased õigusaktid

Õigusaktide jõustumine

2. kv

2024

Selliste õigusaktide jõustumine, mille eesmärk on 1) vähendada õpilaste koolist väljalangemist ja töölt puudumist ning 2) käsitleda püsivat tõrjutust ja luua võrgustikevahelised kojad, et vaadata läbi püsivate välistamisotsuste peale esitatud kaebusi.

131

Digiseadmete ja IT-taristu pakkumine koolidele (I-4)

Siht

Koolide/institutsioonide varustamine piisavate IKT-seadmete ja -taristuga, et parandada haridussüsteemide üldist tulemuslikkust

Rahalisi vahendeid saavate koolide/institutsioonide arv

0

3 828

4. kv

2022

3 828 Belgia kooli ja/või haridusasutust on saanud vahendeid info- ja sidetehnoloogia taristu ajakohastamiseks, sealhulgas:

– Hollandikeelne kogukond (I-4.01): 3 785 kohustuslikku haridust pakkuvat kooli

- Saksakeelne kogukond (I-4.06): 43 kohustuslikku haridust pakkuvat kooli

133

Kõrghariduse ja täiskasvanuhariduse digitaalstrateegia (I-4.04)

Siht

Toetuste andmine digiseadmetele

 

Antud toetused

0

77

2. kv

2026

Digiseadmete toetusi on antud 77 kõrgharidus- ja täiskasvanuhariduse asutusele.

134

Kõrghariduse edendamise fond (I-4.02)

Siht

Kõrghariduse pakkumise parandamine Flandrias, et muuta see tulevikukindlamaks ja paindlikumaks

Rahalisi vahendeid saanud kõrgkoolide arv

0

7

4. kv

2023

Seitse kõrgharidusasutust on saanud toetust kõrghariduse edendamise fondist.

Kõrghariduse edendamise fondi kaudu koostavad kõrgharidusasutused koolitusportfellide analüüsi põhjal tegevuskavad olemasolevate pakkumiste kohandamiseks ja vähendamiseks ning loovad vajaduse korral uusi pakkumisi. Lisaks pööratakse tähelepanu kohandamisprogrammidele, mis põhinevad tööturu ja ühiskonna vajadustel.

Kõik Flaamikõrgharidusasutused võivad käesoleva konkursikutse raames projekte välja pakkuda ja esitada. Siiski ei ole selles osalemiskutses osalemine kõrgharidusasutuste jaoks kohustuslik, samuti ei ole kavas esitatud vastuvõtmise tagatist.

135

Personaalne juhendamine kohustuslikus hariduses (I-4.03)

Eesmärk

Uue dekreetraamistiku vastuvõtmine, millega kehtestatakse süsteemi sekkumistingimused

Prantsuskeelse kogukonna parlament võtab vastu dekreetraamistiku, millega kehtestatakse süsteemi sekkumistingimused

3. kv

2021

Prantsuskeelse kogukonna parlamendis võetakse vastu uus dekreetraamistik, millega reguleeritakse üleminekusüsteemi, sealhulgas sätteid, mis on seotud järgmisega: 1) ressursside eraldamine koolidele seoses diferentseerimise ja tervendamise strateegiatega ning koolist väljalangemise vastu võitlemisega, 2) PR-FPO/WBE lepingute muutmine kriisi kontekstis ja 3) CPMSi missioonid kriisi kontekstis.

136

Personaalne juhendamine kohustuslikus hariduses (I-4.03)

Siht

Tugevdatud toetusmehhanismi kasutuselevõtmine abivajavate õpilaste jaoks

Toetust ja juhendamist saavad koolid (ja CPMS)

0

531

4. kv

2022

Täiendavate vahendite (õpetajad, haridustöötajad, psühholoogiline tugipersonal) kasutamine 531 kooli/CPMSi toetamiseks, lähtudes kindlakstehtud vajadustest.

137

Digitaalremont Brüsseli koolides (I-4.05)

Siht

Koolide/institutsioonide varustamine piisavate IKT-seadmete ja -taristuga, et parandada haridussüsteemide üldist tulemuslikkust

Koolidesse paigaldatud IKT-seadmed ja WIFI kuumkohad

900

2 200

4. kv

2021

Brüsseli koolidele antakse 2200 IKT-seadet (nt sülearvutid, tahvelarvutid, interaktiivsed töölauad) ja paigaldatakse WIFI juurdepääsupunkte. Jaotus põhineb koolide vajadustel (keskendudes madalama sotsiaal-majandusliku indeksiga koolidele).

138

Digitaalremont Brüsseli koolides (I-4.05)

Siht

Koolide varustamine IKT-seadmete ja WIFI juurdepääsupunktidega

IKT-seadmed ja WIFI juurdepääsupunktid

2 200

3 500

4. kv

2024

Brüsseli koolides pakutakse 3 500 IKT-seadet ja WIFI juurdepääsupunkti.

K. KOMPONENT 4.2. Haavatavate rühmade koolitamine ja tööhõive

Belgia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi raames kavandatud meetmete eesmärk on tugevdada haavatavate rühmade, sealhulgas rändetaustaga inimeste, naiste, puuetega inimeste, vangide ja digitaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste sotsiaalset ja tööturule integreerimist. Mitme meetme eesmärk on edendada digitaalset kaasatust ja parandada juurdepääsu sellistele olulistele teenustele nagu e-valitsus, ühendades digiseadmete pakkumise digioskuste alase koolitusega.

See komponent aitab täita riigipõhist soovitust 2019.2 haavatavate rühmade tööturule integreerimise tugevdamise kohta ja riigipõhist soovitust 2020.2 kriisi tööhõivealase ja sotsiaalse mõju leevendamise kohta.

K.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reformi R-4.04 „Võitlus diskrimineerimisega tööturul“ föderaaltasandil

Reformi eesmärk on võidelda diskrimineerimise vastu tööturul ning see koosneb 1) diskrimineerimistestide reguleeriva raamistiku parandamisest, 2) seaduse avaldamisest, millega luuakse föderaalse tööhõive-, töö- ja sotsiaaldialoogi teenistuse osakond, mille ülesanne on jälgida mitmekesisust ja koostada sektoripõhised teabelehed iga tegevusvaldkonna tööhõivestruktuuri kohta, ning 3) föderaalse tööhõive-, töö- ja sotsiaaldialoogi avaliku teenistuse sotsiaalõiguse järelevalvetalituste koolitus, et parandada diskrimineerivate testide tõhusust. Eristustestide kohandatud õigusraamistik jõustub 1. jaanuaril 2024.

Reformi R-4.05 „Ümberõppestrateegia“ pealinna Brüsseli piirkonnas

Reformi eesmärk on edendada haavatavate rühmade jätkusuutlikku integreerimist tööturule. Reform hõlmab õigusaktide jõustumist ja strateegiliste näitajate lisamist Actirise 2023.–2027. aasta halduslepingusse.

Reformi R-4.06 „Kaasav tööturg“ hollandikeelses kogukonnas

Reformi eesmärk on integreerida ebasoodsas olukorras olevad rühmad tööturule ning see koosneb 1) õigusaktide läbivaatamisest, et edendada rändajate integreerimist tööturule, ning 2) lisast mittediskrimineerimise ja kaasamise kohta, mis lisatakse valdkondlikele paktidele. Reformi rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2023.

Investeeringu I-4.07 „Ümberõppestrateegia“ pealinna Brüsseli piirkonnas

Investeeringu eesmärk on edendada haavatavate rühmade jätkusuutlikku integreerimist tööturule. See hõlmab 1) tööotsijate keele- ja digioskuste süstemaatilist hindamist, 2) erakorralise lapsehoiu pakkumist lapsevanematele, kes võeti tööle või kes läbisid koolituse, ning 3) sotsiaalse innovatsiooni projektide toetamist.

Investeeringu I-4.08 „Belgia e-kaasamine“ föderaaltasandil

Investeeringu eesmärk on edendada haavatavate rühmade sotsiaalset ja majanduslikku integreerumist ühiskonda, parandades nende digioskusi. Investeering seisneb projektikonkurssides, mille eesmärk on toetada haavatavate rühmade digitaalset kaasamist. Projektide eesmärk on kas 1) suurendada haavatavate sihtrühmade teadlikkust, et nad saaksid tutvuda asjakohase IKTga, et parandada oma olukorda ja tugevdada sotsiaalset integratsiooni, 2) parandada haavatavate sihtrühmade digioskusi, et parandada nende isiklikku olukorda ja tugevdada sotsiaalset integratsiooni, või 3) parandada haavatavate sihtrühmade hooldajate digioskusi. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 30. juuniks 2024.

Investeeringu I-4.09 „Vangidele mõeldud digiplatvormid“ föderaaltasandil

Investeeringu eesmärk on edendada vangide sotsiaalset ja majanduslikku integreerumist ühiskonda digioskuste kaudu. Investeering hõlmab digitaalse platvormi kasutuselevõttu vanglates, sealhulgas digitaalse teabevahetuse, e-õppe, tõlkimise ja entsüklopeediaga seotud digimooduleid.

Investeeringu I-4.10 „Sugu ja töö“ föderaaltasandil

Investeeringu eesmärk on analüüsida soolist ebavõrdsust tööturul ja edendada naiste integreerimist tööturule. Investeering seisneb projektikonkursi algatamises, mis keskendub haavatavate naiste tööturule integreerimisele. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2024.

Investeeringu I-4.11 „Digipangad“ Flandria piirkonnas

Investeeringu eesmärk on edendada haavatavate rühmade sotsiaalset ja majanduslikku integreerumist ühiskonda, parandades nende digikaasatust omavalitsuse tasandil. Investeering koosneb 1) digitehnoloogiale võrdse juurdepääsu tagamisest, 2) koolituse ja teadmiste jagamise pakkumisest digioskuste tugevdamiseks ning 3) digitaalse juurdepääsu tagamisest olulistele teenustele. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2022.

K.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra– number

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

139

Ümberõppestrateegia (R-4.05)

Eesmärk

Õigusaktid haavatavate rühmade tööturule integreerimise edendamiseks

Õigusaktide avaldamine Euroopa Liidu Teatajas

4. kv

2024

Selliste õigusaktide jõustumine, millega 1) kehtestatakse tööotsijatele süstemaatiline digi- ja keeleoskuse hindamine ning 2) kehtestatakse tööandjatele preemia puuetega tööotsijate värbamiseks.

Lisama Actirise 2023.–2027. aasta halduslepingusse strateegilised näitajad, nagu väljumismäär (taux de sortie vers l’emploi), mille eest Actiris, Bruxelles Formation ja VDAB Brussel jagavad vastutust.

140

Võitlus diskrimineerimise vastu tööturul (R-4.04)

Eesmärk

Kohandatud õigusraamistik ja eristustestide parem kohaldamine

Kohandatud õigusraamistiku avaldamine ametlikus väljaandes

4. kv

2023

1) Diskrimineerivaid teste käsitleva kohandatud reguleeriva raamistiku avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (sotsiaalkaristusseadustiku artikli 42 lõige 1), 2) sellise seaduse avaldamine Euroopa Liidu Teatajas, millega luuakse föderaalse tööhõive-, töö- ja sotsiaaldialoogi osakond, mille ülesanne on jälgida mitmekesisust ja koostada sektoripõhised teabelehed iga tegevusvaldkonna tööhõivestruktuuri kohta, ning 3) föderaalse tööhõive-, töö- ja sotsiaaldialoogi avaliku teenistuse sotsiaalõiguse järelevalve teenistuste koolitus, et parandada diskrimineerivate testide tõhusust.

141

Kaasav tööturg (R-4.06)

Siht

Valdkondlike diskrimineerimisvastaste meetmete lõpuleviimine

Valdkonda

0

37

1. kv

2023

1) Flaami integratsiooni käsitleva muudetud dekreedi jõustumine, et edendada rändajate integreerimist tööturule; 2) 37 kutsesektorit rakendavad mittediskrimineerimise tegevuskavasid (vt addendum’it „Mittediskrimineerimine ja kaasamine 2021–2022“). Flaami valitsus hindab iga valdkondliku tegevuskava rakendamist.

143

Ümberõppestrateegia (I-4.07)

Eesmärk

Sotsiaalse innovatsiooni algatustega seotud toetuste määramine

Kirjalik teade edukatele kandidaatidele sõlmitud lepingute kohta

2. kv

2023

Riiklike tööturuasutuste toetuste andmine sotsiaalse innovatsiooni algatustele.

144

Ümberõppestrateegia (I-4.07)

Siht

Tööotsijate keele- ja digioskuste alane nõustamine

Tööotsijad

0

6 000

4. kv

2024

Digi- ja keeleoskusalast nõustamist, sealhulgas koolitusnõustamist, on saanud 6 000 tööotsijat.

146

Belgia e-kaasatus (I-4.08)

Siht

Toetuste määramine

Antud toetused

0

15

2. kv

2024

Projektikonkursside E-INCLUSION FOR BELGIUM kriteeriumidele vastavatele projektidele annab pädev asutus 15 toetust ja sotsiaalse integratsiooni programm. Projektide eesmärk on 1) suurendada haavatavate sihtrühmade teadlikkust, et nad saaksid tutvuda asjakohase IKTga, et parandada oma olukorda ja tugevdada sotsiaalset integratsiooni, 2) parandada haavatavate sihtrühmade digioskusi, et parandada nende isiklikku olukorda ja tugevdada sotsiaalset integratsiooni, ning 3) parandada haavatavate sihtrühmade hooldajate digioskusi.

147

Vangidele mõeldud digiplatvorm (I-4.09)

Siht

Digiplatvormi kasutuselevõtt

Vanglad

0

36

2. kv

2026

Digitaalse teabevahetuse, e-õppe, tõlkimise, entsüklopeediaga seotud digiplatvormi, sealhulgas digimoodulite kasutuselevõtt 36 vanglas.

148

Sugu ja töö (I-4.10)

Siht

Toetuslepingute allkirjastamine

Toetused

0

18

4. kv

2024

18 toetuslepingu allkirjastamine pärast projektikonkurssi „Bread ja Roses“

149

Digipangad (I-4.11)

Siht

Partnerluste allkirjastamine digitaalse kaasatuse edendamiseks

Omavalitsused

0

100

4. kv

2022

Flandria 100 omavalitsuse Digipanga partnerluse allkirjastamine Flandria töö- ja sotsiaalmajanduse osakonnaga, mille eesmärk on 1) tagada võrdne juurdepääs digitehnoloogiale; 2) digioskuste tugevdamine koolituse ja teadmiste jagamise kaudu; 3) elutähtsatele teenustele digitaalse juurdepääsu hankimine.

L. KOMPONENT 4.3. Sotsiaaltaristu

Belgia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi raames võetavatel meetmetel on kaks eesmärki:

·sotsiaalelamute pakkumise suurendamine, et pakkuda deinstitutsionaliseerimise strateegia raames haavatavatele rühmadele (kodutud, puuetega inimesed või autonoomia kaotanud isikud) inimväärseid elamistingimusi;

·lastehoiuteenuste kättesaadavuse parandamine, eelkõige Valloonia haavatavate leibkondade puhul, sealhulgas naiste ja väikese sissetulekuga üksikvanemate puhul.

Selle komponendi eesmärk on pakkuda haavatavatele rühmadele taristut, et hõlbustada nende integreerumist tööturule ja laiemalt ühiskonda.

See komponent aitab täita riigipõhist soovitust 2019.2 töötamist pärssivate tegurite ning haavatavate rühmade tööturule integreerimise tugevdamise kohta ja riigipõhist soovitust 2020.2 kriisi tööhõivealase ja sotsiaalse mõju leevendamise kohta.

L.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeeringu I-4.12 „Ühiskasutatavate eluasemete ja haavatavatele isikutele mõeldud eluasemete arendamine“ Vallooni piirkonnas

Selle investeeringu eesmärk on suurendada kommunaalelamute arvu (madala üüriga elamud, kaasavad ja solidaarsed eluasemed, samuti majutuskohad halvasti peetavatele rühmadele). Investeering seisneb kommunaalelamute loomises ja haavatavate inimeste kodude varustamises kaugabikastidega.

Investeeringu I-4.13 „Lastehoiuteenuste taristu loomine ja renoveerimine“ Vallooni piirkonnas

Investeeringu eesmärk on parandada lastehoiuteenuste katvust Vallooni piirkonnas. Investeering seisneb lastehoiukohtade loomises.

L.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad 
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad 
(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

150

Ühiskasutatavate eluasemete ja haavatavatele isikutele mõeldud eluasemete arendamine (I-4.12)

Eesmärk

Vallooni deinstitutsionaliseerimise strateegia (Valloonia tervishoiupoliitika)

Vallooni piirkonna valitsuse toetus deinstitutsionaliseerimise strateegiale Vallooni piirkonnas

4. kv

2021

Vallooni piirkonna deinstitutsionaliseerimise strateegia heakskiitmine Vallooni piirkonna tervishoiupoliitika kontekstis, eelkõige eakate ja puuetega inimeste jaoks: 1) deinstitutsionaliseerimise mõiste täpsustamine, 2) institutsionaliseerimise ja deinstitutsionaliseerimise kriteeriumide kehtestamine, 3) vastuvõtvate ja majutusasutuste algatatud deinstitutsionaliseerimise kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine, 4) teenuste osutamise hetkeolukorra koostamine 5) ning soovituste esitamine strateegia rakendamiseks.

151

Ühiskasutatavate eluasemete ja haavatavatele isikutele mõeldud eluasemete arendamine (I-4.12)

Siht

Osa tööde tellimine

Eluasemeühikud

0

280

2. kv

2024

Ettevõtjate sõlmitud ehitustööde hankelepingud 280 madala üüriga elamuüksuse kohta.

152

Ühiskasutatavate eluasemete ja haavatavatele isikutele mõeldud eluasemete arendamine (I-4.12)

Siht

Kaugabi paigaldamine autonoomia kaotanud inimestele

Paigaldatud kaugabikastid

0

5 000

3. kv

2025

5 000 kaugabikasti, mis paigaldatakse haavatavate inimeste, st üle 65-aastaste ja/või puuetega inimeste kodudesse.

153

Ühiskasutatavate eluasemete ja haavatavatele isikutele mõeldud eluasemete arendamine (I-4.12)

Siht

Kasutusvalmis eluasemed

Ostude, uute või renoveeritud elamute arv

0

1 212

3. kv

2026

1 212 ostetud, äsja ehitatud või renoveeritud kommunaalelamut (madala üüriga eluruumid, kaasavad ja solidaarsed eluasemed ning halvasti peetavate rühmade majutuskohad) on kasutusvalmis.

154

Lastehoiuteenuste taristu loomine ja renoveerimine (I-4.13)

Siht

Ehitustöölepingute sõlmimine projekti elluviijatega

Lastehoiukohad

0

255

4. kv

2023

Ehitustöölepingute sõlmimine ettevõtjate (sõimed) poolt 15 % vastloodud lastehoiukohtade puhul, st 255.

155

Lastehoiuteenuste taristu loomine ja renoveerimine (I-4.13)

Siht

Lastehoiukohtade avamine

Loodud või renoveeritud lastehoiukohtade arv

0

1 700

3. kv

2026

Tasandi lastehoiuasutustes on loodud 1 700 uut lastehoiukohta. Uued lastehoiukohad luuakse uute hoonete ehitamise, uue taristu ostmise, olemasolevate hoonete renoveerimise või uute lisakohtade avamise tulemusena olemasolevates laste- ja lasteametites (Office de la nainesance et de l’enfance).

   

M. KOMPONENT 4.4. Karjääri lõpp ja pensionid

Belgia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on pakkuda poliitilisi lahendusi pensionisüsteemi probleemidele seoses sotsiaalse piisavuse ja riigi rahanduse jätkusuutlikkusega.

See komponent aitab kaasa riigipõhise soovituse 2019.1 täitmisele, et tagada pensionisüsteemi fiskaalne jätkusuutlikkus.

M.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reformi R-4.07 „Karjääri lõpp ja pensionid“ föderaaltasandil

Reformi eesmärk on 1) muuta pensionisüsteem tulevikukindlaks, 2) parandada sotsiaalkindlustussüsteemi ja riigi rahanduse rahanduslikku jätkusuutlikkust, 3) suurendada pensionisüsteemi solidaarset rolli, 4) tugevdada kindlustuspõhimõtet, 5) kehtestada sootest, 6) tagada eri pensionisüsteemide vaheline ja sisemine lähenemine, 7) parandada pensionidega tegelevate haldusteenuste tõhusust. Pensionisüsteemi reformi käsitlevad õigusaktid võetakse vastu ja need jõustuvad 1. jaanuariks 2026, kusjuures neis võidakse ette näha mõistlikud üleminekuperioodid teatavate sätete jaoks.

Sidusrühmade kaasamiseks kavatseb föderaalvalitsus korraldada 2021. aastal tööhõiveteemalise konverentsi, kus keskendutakse karjäärieesmärkidele.

M.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad 
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad 
(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

156

Karjääri lõpp ja pensionid (R-4.07)

Eesmärk

Tööhõivekonverentsi tulemustel põhinev tegevuskava

Tööhõivekonverentsi arutelude ja kavandatud tegevuskava otseülekanne (ja selle salvestamine), mis on lisatud föderaalse ministrite nõukogu päevakorda

2. kv

2022

Tööhõivekonverentsi arutelude otseülekanne (ja selle salvestamine) administratsiooni poolt (SPF ETCS). Kavandatud tegevuskava töötajate tööhõive määra tõstmiseks nende karjääri lõpu poole, mis põhineb föderaalse tööministeeriumi koostatud olemasolevate asjakohaste föderaalmeetmete kaardistamisel ning sotsiaalpartnerite, piirkondade ja muude sidusrühmade panusel enne konverentsi ja selle ajal, koostatakse ja lisatakse ministrite nõukogu päevakorda. Tegevuskava eesmärk väljendub konkreetsetes seadusandlikes või halduslikes ettepanekutes, mille peavad vastu võtma föderaalasutused (vajaduse korral föderaalparlament).

157

Karjääri lõpp ja pensionid (R-4.07)

Eesmärk

Pensionireformi ettepanek

Föderaalvalitsuse ministrite nõukogu vastu võetud reformiettepanek

4. kv

2021

Föderaalvalitsuse ministrite nõukogu vastu võetud ettepanek reformida pensionisüsteemi, mis sisaldab järgmisi elemente:

i) meetmed pensionisüsteemi rahalise ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse parandamiseks;

ii) meetmed, mis motiveerivad inimesi jääma tööturul aktiivseks ka pärast ennetähtaegselt pensionile jäämist;

iii) meetmed oma solidaarsusrolli suurendamiseks, et tagada inimväärne miinimumpension, selle kindlustuslik roll ja sooline tasakaal, võttes arvesse üldist pensionisüsteemi finantsilise ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse parandamise eesmärki;

iv) meetmed eri süsteemide vahelise ja sisemise lähenemise tagamiseks.

158

Karjääri lõpp ja pensionid (R-4.07)

Eesmärk

Pensionireformi vastuvõtmine

Föderaalne parlament võtab vastu pensionisüsteemi reformi käsitlevad õigusaktid

2. kv

2024

Pensionisüsteemi reformi käsitlevate õigusaktide vastuvõtmine föderaalparlamendis. Õigusaktid sisaldavad järgmisi elemente:

i) meetmed pensionisüsteemi rahalise ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse parandamiseks;

ii) meetmed, mis motiveerivad inimesi jääma tööturul aktiivseks ka pärast ennetähtaegselt pensionile jäämist;

iii) meetmed oma solidaarsusrolli suurendamiseks, et tagada inimväärne miinimumpension, selle kindlustuslik roll ja sooline tasakaal, võttes arvesse üldist pensionisüsteemi finantsilise ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse parandamise eesmärki;

iv) meetmed eri süsteemide vahelise ja sisemise lähenemise tagamiseks.

N. KOMPONENT 5.1. Koolitus ja tööturg

Belgia taaste- ja vastupidavuskava see komponent koosneb meetmetest, mille eesmärk on suurendada tööhõive määra, tagades samal ajal kaasava tööturu. Meetmed hõlmavad tööjõu varustamist oskustega, mis vastavad tööturu praegustele ja tulevastele vajadustele, sealhulgas rohe- ja digipööre, ning tööturul osalemise suurendamist koolituse, aktiveerimise ja juhendamise kaudu, aga ka tööhõive lõksudega tegelemist ja töö tasuvaks muutmist.

See komponent aitab täita riigipõhist soovitust 2019.2 vähendada oskuste mittevastavust ja riigipõhist soovitust 2020.2 kriisi tööhõivealase ja sotsiaalse mõju leevendamise kohta.

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).

N.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeeringu I-5.01 „Digitaalse ja tehnoloogilise innovatsiooni ja koolituse keskus A6K/E6K“ Vallooni piirkonnas

Meetme eesmärk on toetada digitaalset ja tehnoloogilist innovatsiooni ja haridust. Investeering hõlmab selliste hoonete renoveerimist ja ehitamist, kus asuvad keskused A6K ja E6K.

Investeeringu I-5.02 Vallooni piirkonna multidistsiplinaarne ja biotehnoloogia koolituskeskus

Meede seisneb Valloonias asuva multidistsiplinaarse ja biotehnoloogia koolituskeskuse ehitamises ja seadmetes. Meetme eesmärk on toetada Valloonia strateegilisi ja majandussektoreid, nagu biotehnoloogia, taasindustrialiseerimine või kaitsesektor, täiustatud ja digitaalsete koolitusprogrammide kaudu.

Investeeringu I-5.03 „Täiendõppe taristu uuendamine“ Vallooni piirkonnas

Meetme eesmärk on toetada oskuste arendamist Valloonias. Meede hõlmab hoonete ehitamist, renoveerimist ja/või sisseseadet koolitus- ja tööhõiveteenuste jaoks.

Investeeringu I-5.04 „Õppimine ja karjäär“ Flaami piirkonnas

Meetme eesmärk on edendada koolitust ja elukestvat õpet. Meede seisneb ettevõtete toetamises pädevuskontrolli, innovatsioonistrateegia ja koolituse alal.

Investeeringu I-5.05 „Tööturu taaskäivitamise strateegia“ pealinna Brüsseli piirkonnas

Meetme eesmärk on rakendada pealinna Brüsseli piirkonnas tööturu taastamise strateegiat. Meede seisneb tööotsijate või töötajate toetamises koolituse, sõeluuringute või testimise vormis.

Investeeringu I-5.06 „Digioskused“ flaamikeelses kogukonnas

Meetme eesmärk on edendada Flandrias digiüleminekut. Meede seisneb digitaalsete vahendite ja teenuste kättesaadavaks tegemises kodanikele, tööandjatele ja Flaami avaliku tööturuasutuse (VDAB) partneritele.

Investeeringu I-5.07 „Digitaalne elukestev õpe“ Vallooni piirkonnas

Investeerimismeetme eesmärk on tugevdada digikoolitust Valloonias. Meede seisneb digikoolituseks varustatud hoonete ehitamises või renoveerimises.

Reformi R-5.01 Föderaalriigi „töötushüvitiste ajaline piiramine ja töötushüvitiste tõhustatud kahanev struktuur“

Reformimeede koosneb kahest tegevussuunast: Jõustub õigusakt, millega i) piiratakse töötushüvitist maksimaalselt 24 kuuga ja ii) tõhustatakse töötushüvitiste kahanevat struktuuri.

Reformi R-5.03 „Õppekonto“ föderaaltasandil

Reformimeede koosneb kolmest osast. Meetme eesmärk on i) anda igale töötajale individuaalne õigus koolitusele; ii) töötada välja maksusoodustused ettevõtetele, mis pakuvad töötajatele rohkem koolitustunde kui need, mis on seadusega juba ette nähtud, ning iii) kõrvaldada föderaalüksustega konsulteerides takistused ajutiselt töötute töötajate koolitusel osalemiselt. Reformi rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2023.

Selleks et anda i) igale töötajale individuaalne õigus koolitusele, on kavas muuta 5. märtsi 2017. aasta teostatavat ja hallatavat tööd käsitlevat seadust. Kehtivate õigusaktide kohaselt tuleb sektoriülesel tasandil tagada, et igal töötajal on õigus keskmiselt viiele koolituspäevale (või samaväärsele tundide arvule) aastas. Reformi eesmärk on saavutada iga töötaja individuaalne õigus koolitusele enne parlamendi ametiaja lõppu. Vähem kui kümne töötajaga ettevõtete ja vähem kui 20 töötajaga ettevõtete suhtes kohaldatakse mutatis mutandis erandeid.

Alapunkti ii) puhul jõustus reform 1. jaanuaril 2021 vastavalt 20. detsembri 2020. aasta programmseaduse 2. jaotise 1. peatüki 4. jaole, mis avaldati ametlikus väljaandes 30. detsembril 2020. Maksusoodustused seisnevad maksuvabastuses avansilise maksu tasumisest töötajatele, kes on läbinud vähemalt kümnepäevase koolituskursuse katkematu 30 kalendripäeva jooksul (ettevõtetele, kes teevad vahetustega või öötööd katkematu 60 kalendripäeva jooksul; väikeettevõtjate puhul on piirmäär viis päeva katkematu 75 kalendripäeva pikkuse ajavahemiku jooksul).

Selleks et kõrvaldada takistused ajutise töötusega töötajate koolitusel osalemiselt, iii) kehtestatakse reformiga kohustus registreerida pikaajalises või struktuurses ajutises töötuses olevad töötajad pädevas piirkondlikus teenistuses.

5. märtsi 2017. aasta teostatavat ja hallatavat tööd käsitleva seaduse muudatus jõustub 1. jaanuaril 2022.

Reformi R-5.04 „Elukestev õpe“ hollandikeelses kogukonnas

Reformimeede sillutab teed individuaalsele õppe- ja karjäärikontole, mis muudab kõik koolitusstiimulid ühes keskses kohas selgelt nähtavaks, et kodanikud teaksid selgelt oma õpiõigusi ja olemasolevat tuge. Sotsiaalpartnerid ja Flandria valitsus lepivad kokku visioonidokumendis, milles sätestatakse, kuidas Flandrias võetakse kasutusele õppe- ja karjäärikonto, võttes arvesse vajadust suurendada kodanike jaoks läbipaistvust, haavatavate rühmade paremat kaasamist ja tagada kooskõla föderaalsel tasandil loodud digitaalse õppekonto platvormiga. Visioonidokument esitatakse 30. juuniks 2022.

Reformi R-5.05 „Vallooni tööotsijate toetamise reform“ Vallooni piirkonnas

Reformimeetmete eesmärk on parandada tööotsijate aktiveerimise tõhusust Valloonias, kohandades tööotsijate juhendamist ja lahendustele suunatud toetamist käsitlevat dekreeti. Tööotsijate uue juhendamise ja lahendustele suunatud toetuse eesmärk on toetada kõiki tööotsijaid, kasutada ära kogu kättesaadav teave, kontrollida registreerimisel oskusi ning optimeerida koostööd Vallooni piirkonna avaliku tööturuasutuse (Forem) ja tugipartnerite vahel. Reformi käigus kasutatakse tõhusaid digivahendeid, mis võimaldavad hallata kõige sõltumatumate tööotsijate kaug- ja/või näost näkku karjäärivõimalusi, tugevdades samal ajal vahetut toetust kõige enam abi vajavatele tööotsijatele. Tööotsijate juhendamist ja lahendustele suunatud toetust käsitlev dekreet võetakse vastu 30. septembriks 2021 ja see jõustub kümme päeva pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

N.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra– number

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad 
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad 
(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

159

A6K/E6K

Digitaalse ja tehnoloogilise innovatsiooni ja koolituse keskus (I-5.01)

Eesmärk

A6K-E6K kaudu arendatav tegevus

Juhtkomitee on esitanud aruande lõpetatud tegevusetappide kohta

1. kv

2023

Aruanne ettevõtluse arendamise etappide kohta, mis on lõpule viidud digitaalse ja tehnoloogilise innovatsiooni ja koolituse keskuse loomiseks: inkubatsioonipakkumise arendamine, rajades ettevõtete looja, töötades välja digitaalse koolituse pakkumise, korraldades projektikonkursid loodud idufirmadele, luues tehnoloogilised esitlused ja taristu, mis on seotud koostöö ja projektidega, on toimivad.

160

Täiendõppe taristu uuendamine (I-5.03)

Siht

Hooned ja seadmed koolituseks, tööhõiveteenused

m2

0

11 374

4. kv

2025

11 374 m² hooneid:

-Aptaskil – hoone(te) ehitamine, sisustamine ja sisseseade.

-Technocité – hoone(te) ostmine ja sisustamine

-FOREM-taristu – hoone(te) ehitamine ja sisustamine

-Centre des Ecotechnologies – Mons – hoone(te) ehitamine, sisustamine ja sisseseade

161

ELi multidistsiplinaarne ja biotehnoloogia koolituskeskus (I-5.02)

Siht

ELi multidistsiplinaarse ja biotehnoloogia koolituskeskuse ehitamine ja seadmed

m2

0

5 500

3. kv

2025

5 500 m² hoonet, mis on varustatud virtuaalreaalsuse moodulite, STEM-seadmete, digitaalse kaksikseadmete, õpperuumide digiseadmete ja robotiseeritud tootmisliiniga.

162

Digitaalse ja tehnoloogilise innovatsiooni ja koolituse keskus A6K/E6K (I-5.01)

Siht

A6K-E6K renoveerimise ja laiendamise lõpuleviimine

m2

5 000

25 000

2. kv

2026

25 000 m² renoveeritud ja ehitatud hooneid.

163

Täiendõppe taristu uuendamine (I-5.03)

Siht

Hooned ja seadmed koolituseks, tööhõiveteenused

11 374

35 574

2. kv

2026

Täiendavad 24 200 m² hooneid, kokku 35 574 m²:

-„Ecocentre de formation“ Belgradis – hoone(te) ehitamine ja sisustamine

-Technifutur – hoone(te) renoveerimine, sisustamine ja sisseseade

-„Centre des Ecotechnologies“ Jemappes – hoone(te) ehitamine, sisustamine ja sisseseade.

164

Õppimine ja karjäär (I-5.04)

Siht

Koolituspuhkuste ja veebipõhise koolituse toetamine Flandrias

Veebipõhisele koolitusele registreerunute arv / koolituspuhkuse õigused, mida kasutati

0

307 500

4. kv

2022

Alates 2021. aastast on kasutatud õppepuhkust või registreerutud veebipõhistes koolituspakkumistes 307 500.

165

Õppimine ja karjäär (I-5.04)

Siht

Flandria ettevõtete toetamine pädevuskontrollide ja projektikonkursside kaudu

Ettevõtted

0

357

4. kv

2024

357 ettevõtet on saanud toetust ühe järgmise projekti kaudu:

(I)VKEde pädevuskontrollid.

(II)Projektikonkurss „Avatud innovatsiooni strateegiline ümberkujundamine“ sotsiaalsete ettevõtete jaoks.

(III) Kutsume üles pakkuma sotsiaalmajanduse ettevõtetele tulevikku suunatud koolitust, et toetada sotsiaalmajanduse kõige haavatavamaid rühmi.

166

Tööturu taaskäivitamise strateegia keskendus aktiveerimis- ja koolituspoliitika tõhususele ja optimeerimisele (I-5.05)

Siht

Tööotsijate ja töötajate aktiveerimistoetus Brüsselis

Isikud

0

600

4. kv

2024

600 inimest said toetust koolituse, sõeluuringu või testimise vormis, et saada ümberõpet või ümbersuunamist kutsealadele, kus on puudus.

167

Õppimine ja karjäär (I-5.04)

Eesmärk

Ajutiste töötute toetamine Flandrias

Esitati VDAB aruanne, mis tõendab teavitustegevust

4. kv

2022

Flaami riiklik tööturuasutus (VDAB) võtab ühendust kõigi alates 1. jaanuarist 2021 ajutiselt töötuks jäänud isikutega, et asuda väljaõppe, praktika, ajutise töö või vabatahtliku töö juurde.

168

„Elukestev õpe“ hollandikeelses kogukonnas (R-5.04)

Eesmärk

Visioonidokument õppe- ja karjäärikonto kohta Flandrias

Valitsuse kokkuleppe avaldamine

 

 

 

2. kv

2022

Sotsiaalpartnerite ja Flandria valitsuse poolt kokku lepitud visioonidokument, milles sätestatakse, kuidas Flandrias võetakse kasutusele õppe- ja karjäärikonto, võttes arvesse vajadust suurendada kodanike jaoks läbipaistvust, haavatavate rühmade paremat kaasamist ja tagada kooskõla föderaalsel tasandil loodud digitaalse õppekonto platvormiga.

169

Digioskused (I-5.06)

Siht

E-õppe pakkumise arendamine Flandrias

E-õppe projektid

0

37

4. kv

2022

Pärast projektikonkurssi kiidetakse heaks, algatatakse ja viiakse lõpule 37 e-õppe projekti.

170

Digioskused (I-5.06)

Eesmärk

Digivahendid ja -teenused kodanikele, tööandjatele ja Flaami avaliku tööturuasutuse partneritele

VDAB ja osakonna WSE juhtimise ja poliitika järelevalve aruanne

4. kv

2024

Kodanikele, tööandjatele või VDAB partneritele Flandrias on kättesaadavad järgmised digivahendid ja -teenused:

1. Digitaalne karjääriplatvorm kodanikele.

2. Digitaalse tööandja vastuseis VDAB-le ja digitaalsele partnerplatvormile.

3. Ministeeriumi WSE digitaalne tööandja.

4. Osakonna WSE avatud andmeplatvorm andmekogumitega.

171

Digitaalne elukestev õpe (I-5.07)

Eesmärk

Digioskuste, sealhulgas elementaarsete digioskuste alase juhendamise ja koolituse ajakohastamine Valloonias

Elluviidud projektid

2. kv

2026

IKT-seadmed on kättesaadavad 39 immersiivses koolitusruumis.

Olemas on koolitusprogrammid, mis hõlmavad elementaarseid digi- või IT-oskusi.

10 000 tundi digikoolitust õpetajatele ja praktikantidele.

6 000 m² ehitatud või renoveeritud hooneid, mis on varustatud digioskuste koolituseks, 1 500 m², mis on varustatud ümberprojekteerimise ja STEM-platvormina.

172

Õppekonto (R-5.03)

Eesmärk

Föderaalne reform, millega töötatakse välja töötajate individuaalne õigus koolitusele.

Avaldamine ametlikus väljaandes

4. kv

2021

Võttes aluseks sotsiaalpartnerite ja föderaalvalitsuse vahelise dialoogi, võeti vastu 5. märtsi 2017. aasta seaduse läbivaatamine teostatava ja hallatava töö kohta, millega võetakse kasutusele tee, millega tagatakse, et alates 2024. aastast on kõigil töötajatel õigus keskmiselt viiele koolituspäevale aastas.

173

Õppekonto (R-5.03)

Eesmärk

Föderaalne reform, millega luuakse ettevõtetele stiimulid koolituse pakkumiseks

Avaldamine ametlikus väljaandes

1. kv

2021

20. detsembri 2020. aasta programmseaduse vastuvõtmine parlamendis, millega kehtestatakse töötajatele pärast vähemalt kümnepäevast koolitust osaline vabastus kinnipeetava maksu tasumisest (11,75 %).

174

Õppekonto (R-5.03)

Eesmärk

Reform, millega kehtestatakse kohustuslik registreerimine avalikus tööturuasutuses

Määruse jõustumist käsitlevad sätted

4. kv

2023

Jõustunud on määrus, millega kehtestatakse pikaajaliselt või struktuuriliselt ajutiselt töötuks jäänud töötajate kohustus registreerida end pädevas piirkondlikus teenistuses.

175

Töötushüvitiste piiramine aja jooksul ja töötushüvitiste suurem kahanev struktuur (R-5.01)

Eesmärk

Töötushüvitiste föderaalne reform

Õigusakti jõustumisele viitav säte

4. kv

2025

Jõustub õigusakt, millega piiratakse töötushüvitiste kestust maksimaalselt 24 kuuni ja tõhustatakse töötushüvitiste kahanevat struktuuri.

177

Valloonia tööotsijate toetamise reform (R-5.05)

Eesmärk

Valloonia tööotsijate toetamise reform

Avaldamine ametlikus väljaandes

3. kv

2021

Valloonia parlament võttis vastu dekreedi tööotsijate juhendamise ja neile lahenduspõhise toe pakkumise kohta.

O. KOMPONENT 5.2. Majandustegevuse toetamine

Belgia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on aidata kaasa majanduse elavdamisele ning hõlbustada üleminekut keskkonnasäästlikumale ja digitaliseeritumale majandusele, suunates vahendid innovatsioonile ja paljutõotavate sektorite toetamisele. Selle komponendi alla koondatud meetmetel on kolm konkreetset eesmärki:

·selliste tegevuste arendamise toetamine, mis pakuvad paljutõotavaid võimalusi piirkonnale lisaväärtuse andmiseks ja selle väärtuse suurendamiseks;

·teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine ja toetamine, et arendada riigi tulevast majanduslikku potentsiaali ning tagada selle tipptase ja konkurentsivõime;

·soodustada tõhusamate tootmisprotsesside rakendamist, mis põhinevad eelkõige kujunemisjärgus tehnoloogiatel.

Selles komponendis pööratakse erilist tähelepanu VKEdele, kes moodustavad suurema osa Belgia majandusstruktuurist ja keda majanduskriis on eriti mõjutanud.

See komponent aitab kaasa riigipõhise soovituse 2019.3 täitmisele, kutsudes üles keskenduma teadusuuringutele ja innovatsioonile ning vähese CO2 heitega majandusele ja energiale üleminekule, ning riigipõhisele soovitusele 2020.3, milles kutsutakse üles parandama ettevõtluskeskkonda, koondama avaliku sektori investeerimisprojekte varasemale ajale ja edendama erasektori investeeringuid, et edendada majanduse elavdamist.

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).

O.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeeringu I-5.08 „Nukleaarmeditsiin“ föderaaltasandil

Selle investeeringu eesmärk on tagada tulevikus piisav hulk radioisotoope tuumameditsiinis 177Lu ja 225Ac vähiraviks. See hõlmab sellise taristu ehitamise toetamist, mis on vajalik 177Lu pakkumise suurendamiseks, ning aruande esitamist, milles uuritakse radioisotoopi 225Ac tootmise teostatavust.

Investeeringu I-5.10 Teadus- ja arendustegevus: Jäätmete minimeerimine demonteerimise ajal“ föderaaltasandil

Selle investeeringu eesmärk on suurendada Belgia eksperditeadmisi, et minimeerida tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimise käigus tekkivate jäätmete kogust. See hõlmab rajatise ehitamist muude kui tuumajäätmete korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja lõplikuks kõrvaldamiseks.

Investeeringu I-5.11 „Teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ Flaami piirkonnas

Selle investeeringu eesmärk on edendada Flandria ettevõtjate innovatsiooni teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kaudu, keskendudes eelkõige kolmele valdkonnale: digitaliseerimine, kestlikkus ja tervishoid. Ette on nähtud kaks eri telge. Esimene telg koosneb teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektidest, mis keskenduvad kestlikule, digitaalsele ja tervishoiuga seotud tegevusele, kaasates ettevõtteid või asutusi, mis ei keskendu äritegevusele (nt haiglad, ülikoolid, uurimiskeskused). Teine telg hõlmab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamist ettevõtetele.

Taaste- ja vastupidavusrahastust toetatakse osa selle investeeringu kuludest. See investeering võib saada toetust ka muudest liidu programmidest või vahenditest selliste kulude katmiseks, mida taaste- ja vastupidavusrahastust ei toetata. Investeering I-5.12. „Toidu ümberpaigutamine ja logistikaplatvormide arendamine“ Vallooni piirkonnas

Investeeringu eesmärk on toetada põllumajandussektori arengut. See seisneb väikesemahulise taristu loomises, et toetada toiduahelaid, kahe logistikakeskuse ehitamises taastuvenergia taristuga ja elutähtsa taristu ehitamises.

Investeering I-5.13: Vallooni piirkonna Vallooni piirkonna turismisektori digitaliseerimine

Selle investeeringu eesmärk on muuta Vallooni piirkonna turismitööstus vastupidavamaks. Projekti eesmärk on sektori digitaliseerimine, rakendades meetmeid, et suurendada turismiettevõtjate kohalolekut internetis.

Investeeringu I-5.19 Kapitalisüst äriühingusse Participatiemaatschappij Vlaanderen (PMV), et toetada biotehnoloogia valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid

Selle meetme eesmärk on toetada Belgia või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, kohandades struktuurselt kättesaadava avaliku sektori toetuse taset, et kõrvaldada turutõrked ja majanduse ebatõhusus. Meede koosneb 39 821 020 kapitalisüstist äriühingusse Participatiemaatschappij Vlaanderen (PMV).

PMV võtab vastu uue investeerimispoliitika täiendava omakapitali kasutamiseks. Investeerimispoliitika hõlmab järgmisi elemente:

a.PMV pakutava finantstoote kirjeldus, st omakapitaliosalus, mis võib esineda omakapitali, konverteeritavate laenude, kvaasiomakapitali, hübriidvõla omakapitali, näiteks kasumiosalusega tugevalt allutatud laenude, aktsionäride laenude, aktsionäride tagatiste, vahefinantseerimise, riskilaenude, ostutähtede või muude omakapitali tüüpi riski pakkuvate omakapitali kleebiste kujul;

b.PMV rahastamiskõlblike lõplike abisaajate eeldatav liik, st biotehnoloogia, sealhulgas punase ja keskkonnahoidliku biotehnoloogia valdkonnas tegutsevad äriühingud;

c.PMV investeeringute sihtperiood on 5–15 aastat;

d.PMV kasutab täiendava õigluse tagamiseks sama auditi- ja kontrollisüsteemi, millele komisjon andis määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 157 kohaselt positiivse hinnangu. 

Investeerimispoliitikas nõutakse, et finantstooted, mida täiendav omakapital toetab, vastaksid põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Eelkõige jäetakse investeerimispoliitika raames rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmised tegevused ja varad: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas tootmisahela järgmise etapi kasutamine, 4 ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluv tegevus ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem, 5 iii) jäätmeprügilate, põletusseadmete 6 ja mehaaniliste bioloogiliste puhastusjaamadega 7 seotud tegevused ja varad. Lisaks jäetakse äriühingute üldise toetamise puhul investeerimispoliitikast välja äriühingud, kes keskenduvad 8 olulisel määral järgmistele sektoritele: i) fossiilkütustel põhinev energiatootmine ja sellega seotud tegevus 9 ; ii) energiamahukad ja/või suure CO2-heitega tööstusharud 10 ; iii) saastavate sõidukite tootmine, rentimine või müük 11 ; iv) jäätmete kogumine, töötlemine ja kõrvaldamine 12 ; v) tuumkütuse töötlemine, tuumaenergia tootmine. Lisaks nõutakse investeerimispoliitikas lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. augustiks 2026.

Reformi R-5.06 „Menetluste optimeerimine: Kiiremad loa- ja edasikaebamismenetlused“ Flaami piirkonnas

Reformi eesmärk on lihtsustada keskkonnalubade andmise menetlusi, sealhulgas kehtestades tingimused otsuste edasikaebamise võimaluse kohta. See koosneb kehtiva määruse läbivaatamisest, mille eesmärk on vähendada juhtumi menetlemiseks vajalikku aega ja tagada suurem õiguskindlus. Läbivaatamise lõpus avaldatakse aruanne, milles antakse ülevaade uutest ja läbivaadatud meetmetest. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

Reformi R-5.07 „Innovatsioonibaasi laiendamine“ Flaami piirkonnas

Reformi eesmärk on tagada, et olemasolevad vahendid ei piiraks VKEde juurdepääsu innovatsioonitoetustele. See koosneb selliste olemasolevate vahendite läbivaatamisest, mille eesmärk on ergutada kergemini kättesaadavat ja VKEde vajadustele kohandatud innovatsiooni. Läbivaatamise lõpus avaldatakse aruanne, milles antakse ülevaade uutest ja läbivaadatud meetmetest. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

Investeeringu I-5.18 „SMELD: „Metallide sulatamise tehnika tasemele vastavad piirangud jäätmete maha- ja demineerimise ajal“ föderaaltasandil

Investeeringu eesmärk on suurendada tuumarajatiste dekomisjoneerimise käigus ringlusse võetud metallide töötlemise suutlikkust. Selles kontekstis hõlmab investeering sulatusahju paigaldamist, mida saab kasutada mitteradioaktiivsel režiimil.

Investeering I-5.20 – kapitalisüst SFPIMi kaitsesse

Selle meetme eesmärk on suurendada Belgia majanduse vastupanuvõimet, kohandades struktuurselt kättesaadava avaliku sektori toetuse taset, et kõrvaldada turutõrked ja ebatõhusus majanduse julgeoleku- ja kaitsesektoris.

Meede koosneb 49 037 212 EUR suurusest kapitalisüstist SFPIM Defence’ile (edaspidi „fond“), mis on SFPIMi tütarettevõtja, et rahastada allpool kirjeldatud kaitse- ja julgeolekuinvesteeringuid.

SFPIM-kaitse põhikiri ja määrused sisaldavad järgmisi elemente:

a.Fondi eesmärkide ja rahastamiskõlblike investeerimisvaldkondade määratlus, mida fond saab taaste- ja vastupidavusrahastu raames kapitalisüstiga toetada: i) kaitsehoonete ja kodanikukaitsetaristu arendamine, ii) kahesuguse kasutusega taristu ehitamine ja ajakohastamine, iii) investeeringud küberturvalisusse ja iv) ettevõtete moderniseerimine, sealhulgas teadus- ja arendustegevuse toetamine.

b.Nõue, et fond tegutseb kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärkidega. Seadus sisaldab ka nõuet tagada, et tehtavate investeeringute ulatus on kooskõlas sellega, mida saab rahastada ELi eelarvest, sealhulgas Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel.

c.Nõue, et fond on SFPIMi tütarettevõtja ja et SFPIM on fondi ainuomanik. Taaste- ja vastupidavusrahastu raames süstitav omakapital eraldatakse omakapitali- ja kvaasiomakapitali investeeringuteks.

d.Fondi juhtimisstruktuur, eri juhtorganite, juhtorganite ja asjaomaste investeerimiskomiteede koosseis ja vastutus ning nende nimetamise kord.

e.Nõue, et fondi investeerimisotsused teevad asjaomased organid ja need kiidetakse heaks Belgia valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega. Eelkõige nähakse SFPIMi kaitse põhikirjas ette, et taaste- ja vastupidavusrahastust toetatavate investeeringute heakskiitmiseks on vaja topeltenamust: kõigi direktorite nõukogu liikmete lihthäälteenamus (6/10) koos sõltumatute juhatuse liikmete lihthäälteenamusega (3/4). Nende sätetega tagatakse, et ühtegi taaste- ja vastupidavusrahastust toetatavat investeeringut ei saa heaks kiita ilma sõltumatute liikmete enamuseta. 

f.Nõue, et fond kirjeldaks ja looks juhtimis- ja kontrollisüsteemi, et ennetada, avastada ja kõrvaldada finantsmääruse artikli 61 lõigetes 2 ja 3 määratletud pettusi, korruptsiooni ja huvide konflikte ning võtta õiguslikke meetmeid ebaseaduslikult omastatud vahendite tagasinõudmiseks; ning föderaalse auditeerimisasutuse auditiaruande väljastamine märkusteta arvamuse või märkustega arvamusega, millel on piiratud mõju tütarettevõtja juhtimis- ja kontrollisüsteemile.

g.Nõue, et fondi süstitud omakapitali tuleb kasutada investeerimispoliitika alusel.

Taaste- ja vastupidavusrahastu raames SFPIMi kaitsemeetme raames tehtud omakapitali kasutamise investeerimispoliitika hõlmab järgmisi elemente:

1.Fondi investeerimisvaldkondade kirjeldus kooskõlas seaduses sätestatud abikõlblike valdkondadega.

2.Finantstoodete kirjeldus, sealhulgas omakapital ja kvaasiomakapital, fondi eesmärgid, viis, kuidas fond toetust annab, ja eeldatavad rahastamiskõlblikud lõplikud vahendite saajad, keda fond esialgu toetab. Need finantstooted peavad olema kooskõlas fondi asutamist käsitleva seadusega, sealhulgas sellega, mida saab rahastada ELi eelarvest.

3.Esialgsete investeeringute rakendamise kavandatud ajakava.

4.Sätted, millega tagatakse, et finantstooted, mida SFPIM-kaitse toetab taaste- ja vastupidavusrahastust kapitalisüstiga, peavad vastama põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Eelkõige jäetakse investeerimispoliitika raames rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmised tegevused ja varad: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas tootmisahela järgmise etapi kasutamine, 13 ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluv tegevus ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem, 14 iii) jäätmeprügilate, põletusseadmete 15 ja mehaaniliste bioloogiliste puhastusjaamadega 16 seotud tegevused ja varad.

5.Lisaks jäetakse investeerimispoliitikast välja äriühingud, kes saavad taaste- ja vastupidavusrahastust omakapitali süstitud üldise toetusena, äriühingud, kes on olulisel määral keskendunud 17 järgmistes sektorites: i) fossiilkütustel põhinev energiatootmine ja sellega seotud tegevus 18 ; ii) energiamahukad ja/või suure CO2-heitega tööstusharud 19 ; iii) saastavate sõidukite tootmine, rentimine või müük 20 ; iv) jäätmete kogumine, töötlemine ja kõrvaldamine 21 ; v) tuumkütuse töötlemine, tuumaenergia tootmine. Lisaks nõutakse investeerimispoliitikas lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Käesoleva meetme kõigi vahe-eesmärkide rahuldav täitmine sõltub eesmärgi „SFPIMi kaitsevaldkonna investeerimispoliitika ning juhtimis- ja kontrollisüsteem“ rahuldavast täitmisest.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. augustiks 2026.

O.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra– number

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad 
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad 
(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

179

Nukleaarmeditsiin (I-5.08)

Eesmärk

Ehitatud radioisotoopide rajatis ja saadud litsentsid (FANC ja FAGG)

Ehitatud rajatis

2. kv

2026

Ehitatud on 177Lu radioisotoopide rajatis. Agence fédérale de Contrôle nucléaire’ilt (FANC) ja föderaalselt ravimi- ja tervishoiuametilt (FAGG) on saadud litsentsid.

180

Nukleaarmeditsiin (I-5.08)

Eesmärk

Aruanne avaldatud

Aruanne, milles kirjeldatakse tehnoloogiapaketti, mida on vaja 225Ac suuremahuliseks tootmiseks väljaandest 226Ra.

2. kv

2026

Avaldati aruanne, milles kirjeldatakse tehnoloogiapaketti, mida on vaja 225Ac suuremahuliseks tootmiseks äriühingust 226Ra.

Aruanne sisaldab järgmisi elemente:

1) töökorras kuumkambrite paigaldis SCK CENis 226Ra allikate käsitsemiseks

2) elektron–gammamuunduri projekt, mis ehitatakse suuremahuliseks tootmiseks

3) suuremahuliseks tootmiseks ehitatavate siht- ja kiiritusmoodulite projekteerimine

4) täielikult laienev radiokeemilise eraldamise meetod ja 226Ra ringlussevõtuprotsess – valmis ulatuslikuks rakendamiseks

5) 225Ac tootmisrajatise kontseptuaalne projekt

184

Teadus- ja arendustegevus: Jäätmete minimeerimine demonteerimise ajal (I-5.10)

Eesmärk

Materjalitöötlusrajatise (MaT) ehitamiseks riigihankelepingu sõlmimine

(MaT)

Kirjalik teade materjalitöötlusrajatise (MaT) ehitamise riigihankelepingu sõlmimise kohta

4. kv

2023

Teade selle kohta, et majandus- ja tööminister on sõlminud lepingu materjalitöötlusrajatise (MaT) ehitamiseks, mida on vaja külmkatsete tegemiseks ja tuumarajatiste dekomisjoneerimise käigus tekkivate mittetuumajäätmete korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja lõppladustamiseks väljatöötatava tehnoloogia tutvustamiseks; saadakse vajalikud ehitusload. Hoone vastab kõigile föderaal- ja Flaami tasandil kohaldatavatele õigusaktidele, mis on seotud direktiiviga 2011/92.

185

Teadus- ja arendustegevus: Jäätmete minimeerimine demonteerimise ajal (I-5.10)

Eesmärk

Ehitatud ja varustatud materjalitöötlusrajatis (MaT)

Varustatud materjalitöötlusrajatisega (MaT)

2. kv

2026

Materjalitöötlusrajatis (MaT) on ehitatud ja varustatud. Litsents saadakse Belgia Föderaalse Tuumakontrolli Ameti (FANC) Bel V tütarorganisatsioonilt.

186

Teadus- ja arendustegevuse tugevdamine (I-5.11)

Eesmärk

Teadus- ja arendustegevuse ning taristuprojektide riigihankelepingute sõlmimine

Riigihankelepingute sõlmimisest teavitamine

4. kv

2022

VLAIO ja osakond „Departement Economie, Wetenschap en Innovatie“ (EWI) on esitanud teate selle kohta, et pärast projektikonkurssi on edukaid kandidaate olnud 200 projekti jagu ning esitatud on ka tingimused, mis sisaldavad abikõlblikkuse kriteeriumeid, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimist. 20 000 000 eurot eraldatakse projektile „PREVAIL“. Projektide puhul, mida toetatakse toetuskavade kaudu, mis ei tööta projektikonkursside alusel, tagatakse vastavus tehnilistele suunistele „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01) ka abikõlblikkuse kriteeriumi abil, mis põhineb samal kõrvalejätmise loetelul ning asjakohaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõudel.

187

Teadus- ja arendustegevuse tugevdamine (I-5.11)

Eesmärk

Rahastatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ning taristuprojektid

Toetust saanud projektidele tehtavad maksed

2. kv

2026

Projektile „PREVAIL“ (TEFHW4AI) makstakse vähemalt 20 000 000 eurot.

Muudest liidu programmidest või vahenditest eraldatud summasid selle summa hulka ei arvestata.

Konkursikutsete ja toetuskavade alusel valitud projektidele makstakse vähemalt 190 600 000 eurot.

188

Toidu ümberpaigutamine ja logistikaplatvormide arendamine (I-5.12)

Eesmärk

Ehitustööde riigihankelepingute sõlmimine kahe logistikakeskuse ehitamiseks

Kirjalik teade ehitustööde riigihankelepingute sõlmimise kohta kahe logistikakeskuse ehitamiseks

1. kv

2024

Ehitustööde riigihankelepingute sõlmimine kahe logistikakeskuse ehitamiseks koos spetsifikatsioonidega, sealhulgas rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu.

189

Toidu ümberpaigutamine ja logistikaplatvormide arendamine (I-5.12)

Siht

Toetus 30 toidu ümberpaigutamise projektile, neljale kujunemisjärgus sektorile ja viiele taristuelemendile

 

Projekt

0

39

4. kv

2022

Toetuste andmine 30 väikesemahulisele taristule, neljale suuremale struktureerivale projektile (üks iga sektori kohta: puu- ja köögiviljad, teraviljad, taimsed valgud) ja vähemalt 5 infrastruktuuriühikut.

190

Toidu ümberpaigutamine ja logistikaplatvormide arendamine (I-5.12)

Siht

Kahe logistikakeskuse ehitamine ja kirjeldus on lõpule viidud

Keskused

0

2

2. kv

2025

Kahe logistikasõlme ehitus ja seadmed, mille kogupindala on 5 500 m². Kahe logistikakeskuse seadmete hulka kuulub 700 päikesepaneeli, 15 laadimispunkti elektrisõidukite jaoks ja 200 kW energiasalvestussüsteemi paigaldamine.

191

Toidu ümberpaigutamine ja logistikaplatvormide arendamine (I-5.12)

Siht

Lõpule on viidud vähemalt kahe taristuosa ehitamine, 22 väikesemahulise taristu ehitamine ja nelja suurema struktureerimisprojekti elluviimine ning viie detsentraliseeritud keskuse logistika tugevdamine.

Taristu

0

33

2. kv

2026

Lõpule on viidud vähemalt kahe taristuosa ehitamine, 22 väikesemahulise taristu ehitamine ja nelja suurema struktureerimisprojekti elluviimine.

Viie detsentraliseeritud keskuse tugevdamine järgmiste meetmete abil:

Charleroi kesklinna ringkonnakohus: operatsiooniseadmete ja mööbli, näiteks koorimis- ja lõikamisliini, pastöriseerimis- ja pakendamisseadmete paigaldamine. Keskuse kohaliku toiduainete tarneahela toetamiseks on tehtud turu-uuring. Liège’i ringkonnakohus: Operatsiooniseadmete ja mööbli, näiteks koorimis- ja lõiketoru, pesuri/ekstraktori ning pastöriseerimis- ja pakendamisseadmete paigaldamine. Keskuse kohaliku toiduainete tarneahela toetamiseks on tehtud turu-uuring. Luxembourgi ringkonnakohus: Sõlmlennujaama varustamine jahutatud veoauto ja digitaalsete logistikavahenditega. Keskuse kohaliku toiduainete tarneahela toetamiseks on tehtud turu-uuring. Namuri ringkonnakohus: Uue hoidla ehitamine, sealhulgas külmhoone, ja täiendava külmaruumi ehitamine Floreffe tehases asuvasse olemasolevasse hoonesse. Uue ladustamis- ja töötlemisruumi, sealhulgas külmruumi ehitamine Rhisnesi tehasesse. Mabio: Külmaruumi ehitamine ning logistikaseadmete ja -mööbli ning ühe külmutussõiduki paigaldamine. Keskuse kohaliku toiduainete tarneahela toetamiseks on tehtud turu-uuring. Rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine ei tohi toetada fossiilkütustel põhinevaid küttesüsteeme, sealhulgas maagaasikatlaid.

Kergsõidukid (autod): lubada heiteta ja vähese heitega sõidukeid (vähem kui 50 g CO2/km). Raskeveokid (veoautod): lubada heiteta ja vähese heitega veoautosid ning veeldatud maagaasi/surumaagaasi veokeid, mis töötavad biogaasil/biometaanil.

192

Vallooni turismisektori digitaliseerimine (I-5.13)

Siht

Turismimajandite ja vaatamisväärsuste arv, mis on saadaval piirkondliku kommertskasutuse programmi „outil regional de commercialisation“ kaudu

Majutuskohtade ja vaatamisväärsuste arv

0

600

4. kv

2025

Portaalis „outil régional de commercialisation“ (ORC) on saadaval 600 majutuskohta ja vaatamisväärsusi ning neid haldavad ettevõtjad ja ettevõtjad, kes osalevad koolitusel kuni kuue kuu jooksul alates osalemislepingu allkirjastamisest, et teha oma majutuskohad või vaatamisväärsused ORC kaudu kättesaadavaks.

255

Kapitalisüst äriühingusse Participatiemaatschappij Vlaanderen (PMV), et toetada biotehnoloogia valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid (I-5.19)

Eesmärk

Investeerimispoliitika

Investeerimispoliitika vastuvõtmine

 

 

 

2. kv

2026

Uue investeerimispoliitika vastuvõtmine täiendava omakapitali kasutamiseks.

256

Kapitalisüst äriühingusse Participatiemaatschappij Vlaanderen (PMV), et toetada biotehnoloogia valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid (I-5.19)

Eesmärk

Kapitalisüst

Üleviimistunnistus

2. kv

2026

Flandria kannab oma omakapitali suurendamiseks PMV-le üle 39 821 020 eurot.

Lisaks omakapitalisüstile, mis kujutab endast taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringut, esitab Flandria 31. augustiks 2026 aruande, milles kirjeldatakse meetmeid, mida PMV on investeerimispoliitika rakendamiseks võtnud, sealhulgas meetmeid, mida on võetud selliste finantstoodete rakendamiseks, mida täiendav omakapital peaks algselt toetama, ning eeldatavaid samme, mida võetakse nende toodete edasiseks rakendamiseks.

193

Reform – Kiiremad loa- ja edasikaebamismenetlused (R-5.06)

Eesmärk

Keskkonnalubade saamise ja edasikaebamismenetluste reform

Aruande ja valitsuse otsuste avaldamine.

4. kv

2022

Flaami justiits-, jõustamis-, keskkonna-, energeetika- ja turismiministri kabineti kinnitatud aruande avaldamine, milles antakse ülevaade uutest ja läbivaadatud meetmetest keskkonnalubade menetluste ja valitsuse otsustega seotud haldusmenetluste lihtsustamiseks.

194

Reform – Innovatsioonibaasi laiendamine (R-5.07)

Eesmärk

Innovatsiooni toetamist käsitleva määruse reform

Aruande ja seonduvate valitsuse otsuste avaldamine.

4. kv

2022

Flaami majandus-, innovatsiooni-, töö-, sotsiaalmajandus- ja põllumajandusministri kinnitatud aruande avaldamine, milles antakse ülevaade uutest ja läbivaadatud meetmetest, mille eesmärk on parandada VKEde juurdepääsu innovatsiooni toetamise meetmetele, ning nendega seotud valitsuse otsustest.

249

SMELD – Fed (I-5.18)

Eesmärk

Paigaldatakse tööstuslik sulatusahju

Tööstuslik sulatusahju on paigaldatud mitteradioaktiivsesse olekusse

2. kv

2026

Tööstuslik sulatusahju on paigaldatud mitteradioaktiivsesse olekusse.

257

Kapitalisüst SFPIMi kaitsesse

Eesmärk

SFPIM-kaitse investeerimispoliitika ning juhtimis- ja kontrollisüsteem.

Investeerimispoliitika vastuvõtmine ja föderaalse auditeerimisasutuse auditiaruande väljaandmine märkusteta arvamuse või märkustega arvamusega, millel on piiratud mõju SFPIM-kaitse juhtimis- ja kontrollisüsteemile.

 

 

 

1. kv

2026

SFPIM-kaitse uue investeerimispoliitika vastuvõtmine täiendava omakapitali kasutamiseks.

SFPIM-kaitse on kirjeldanud ja loonud juhtimis- ja kontrollisüsteemi, et ennetada, avastada ja kõrvaldada finantsmääruse artikli 61 lõigetes 2 ja 3 määratletud pettusi, korruptsiooni ja huvide konflikte ning võtta õiguslikke meetmeid ebaseaduslikult omastatud vahendite tagasinõudmiseks.

Föderaalne auditeerimisasutus esitab auditiaruande märkusteta arvamuse või märkusega arvamuse kohta, millel on piiratud mõju SFPIM-kaitse juhtimis- ja kontrollisüsteemile.

258

Kapitalisüst SFPIMi kaitsesse

Eesmärk

Kapitalisüst

Üleviimistunnistus

3. kv

2026

Belgia kannab 49 037 212 eurot üle ettevõtjale SFPIM Defence, et suurendada oma omakapitali.

Lisaks omakapitalisüstile SFPIM Defence, mis kujutab endast taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringut, esitab Belgia 31. augustiks 2026 aruande, milles kirjeldatakse meetmeid, mida SFPIM Defence on võtnud investeerimispoliitika rakendamiseks, sealhulgas meetmeid, mida on võetud selliste finantstoodete rakendamiseks, mida täiendav omakapital peaks algselt toetama, ning eeldatavaid samme nende toodete edasiseks rakendamiseks.

O.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

I-5.21 – Laiendatud meede: Kapitalisüst SFPIMi kaitsesse

See investeering suurendab investeeringut I-5.20: Kapitalisüst SFPIMi kaitsesse. See koosneb 95 000 000 EUR suurusest täiendavast omakapitalisüstist SFPIM-kaitsesse.

Käesoleva meetme kõigi vahe-eesmärkide rahuldav täitmine sõltub eesmärgi „SFPIMi kaitsevaldkonna investeerimispoliitika ning juhtimis- ja kontrollisüsteem“ rahuldavast täitmisest.

O.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra– number

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad 
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad 
(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

259

Kapitalisüst SFPIMi kaitsesse

Eesmärk

Kapitalisüst

Üleviimistunnistus

3. kv

2026

Belgia kannab 95 000 000 eurot üle ettevõtjale SFPIM Defence, et suurendada oma omakapitali.

P. KOMPONENT 5.3. Ringmajandus

Belgia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi meetmete üldine eesmärk on aidata kaasa ringmajanduse ja vähese CO2 heitega majanduse arengule. Eelkõige püütakse nendega arendada ringlussevõttu, korduskasutamist ja tööstussümbioosi. Lisaks teatud tavade edendamisele on eesmärk toetada innovatsiooni jäätmekäitluses ja ressursside töötlemises ning arendada koolitust ringmajanduse teatavates valdkondades.

See komponent aitab kaasa riigipõhise soovituse 2019.3 täitmisele, kutsudes Belgiat üles keskenduma investeeringutega seotud majanduspoliitikas muu hulgas vähese CO2 heitega majandusele ja energiale üleminekule ning teadusuuringutele ja innovatsioonile, samuti riigipõhisele soovitusele 2020.3, millega kutsutakse Belgiat üles suunama investeeringud rohe- ja digipöördesse, eelkõige keskkonnahoidlikku ja tõhusasse tootmisse, ringmajandusse ning teadusuuringutesse ja innovatsiooni.

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).

P.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reformi R-5.08 „Brüsseli piirkondlik majandusliku ülemineku strateegia“ pealinna Brüsseli piirkonnas

Selle reformi eesmärk on töötada välja piirkondlik majandusliku ülemineku strateegia, mobiliseerides kõik piirkondliku majanduspoliitika vahendid, saavutades parema koordineerimise ja koostöö avaliku sektori osalejate vahel ning erasektori aktiivse osalemise. Selle tegevuseesmärgid peavad põhinema kümne töörühma tulemustel.

Majandusliku ülemineku piirkondlikus strateegias sätestatakse 2030. aasta eesmärgid ja viie aasta tegevuskava. See võetakse vastu pealinna Brüsseli piirkonna valitsuse otsusega 31. märtsiks 2022.

Reformi R-5.09 „Juhtimine – Circular Flanders“ Flaami piirkonnas

Circular Flanders on Flandria keskne platvorm, mille eesmärk on hõlbustada üleminekut ringmajandusele koostöös tööstuspartnerite, teadusasutuste, haldusasutuste, pankade ja kodanikuühiskonnaga. Selle reformiga parandatakse ja laiendatakse märkimisväärselt selle platvormi juhtimist. Selles raamistikus keskenduvad avaliku ja erasektori partnerlused temaatiliste töökavade kombinatsioonile, nagu ringehitus, keemia/plast, muud tootmisahelad töötlevas tööstuses, biomajandus ja toiduahel, ning mitmetele strateegilistele hoobadele (rahastamine, innovatsioon, ringmajanduse tarneahelad, teadusuuringud, teadlikkus). Tegevuskava ja töökavade tekstid peaksid valmima 31. detsembriks 2021.

Investeeringu I-5.14 „Ringlussevõtukeskus“ Flaami piirkonnas

Selle investeeringu eesmärk on ehitada, kohandada või laiendada kuut ringlussevõturajatist, et võimaldada kohalikku ringluspõhist tootmist.

Investeeringu I-5.15 „Belgia loob ringmajanduse“ föderaaltasandil

Selle investeeringu eesmärk on kiirendada Belgias üleminekut ringmajandusele. See meede seisneb ringmajanduse algatuste edendamises, viies lõpule projektid ja rakendades VKEde teadlikkuse suurendamise meetmeid.

Investeeringu I-5.16 „Ringmajanduse kasutuselevõtt“ Vallooni piirkonnas

Vallooni piirkonna ringmajanduse kasutuselevõtuks investeeritakse teadus- ja arendusprojektidesse, mis taaskasutavad, laiendavad ja/või võtavad ringlusse metalle, patareisid ja akusid või mineraale.

P.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra– number

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad 
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad 
(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

195

Brüsseli piirkondlik majandusliku ülemineku strateegia (R-5.08)

Eesmärk

Majandusliku ülemineku piirkondliku strateegia vastuvõtmine

Pealinna Brüsseli piirkonna valitsuse otsus strateegia vastuvõtmise kohta

1. kv

2022

Brüsseli piirkonna majandusliku ülemineku strateegia, mille on vastu võtnud pealinna Brüsseli piirkonna valitsus (Décision du Gouvernement de la Région de Bruxelles-Capitale) ning milles määratakse kindlaks 2030. aasta eesmärgid, mis põhinevad avaliku sektori osalejate vahelisel koordineerimisel ja erasektori aktiivsel osalemisel, sealhulgas viieaastane tegevuskava, mis hõlmab prioriteetseid tegevusvaldkondi, millega kehtestatakse sidus avaliku sektori innovatsioonistiimulite pakett, mis soodustab ettevõtlust ökoloogilise ülemineku jaoks.

196

Juhtimine – Circular Flanders (R-5.09)

Eesmärk

Circular Flandersi juhtrühma töö käivitamine

Ametisse määrati Circular Flandersi juhtrühma liikmed ning võeti vastu tegevuskava ja töökavad

4. kv

2021

Ametisse määrati Circular Flandersi juhtrühma liikmed ning võeti vastu tegevuskava ja töökavad ringmajanduse projektide juhtimiseks ja strateegiliste hoobade väljatöötamiseks

197

Ringlussevõtukeskus (I-5.14)

Siht

Kuue riigihankelepingu sõlmimine ringlussevõturajatistega

Rajatised

0

6

4. kv

2022

Toetuse saamiseks on välja valitud kuus ringlussevõturajatiste investeerimisprojekti. Žürii hindab projekte, lõpliku valiku kinnitab Flaami keskkonnaminister.

Lepingute sõlmimine projektikonkursi raames välja valitud projektidega, mille tingimused sisaldavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad kõrvalejäetud loetelu kasutamise kaudu tehnilistele suunistele „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01). Toetuse andmise otsuses sätestatakse, et abi antakse tingimusel, et tegevus on kooskõlas asjakohaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktidega.

198

Ringlussevõtukeskus (I-5.14)

Siht

Kuue ringlussevõturajatise tööde lõpuleviimine

Rajatised

0

6

2. kv

2026

Kuus ringlussevõturajatist, mis on ehitatud, laiendatud või kohandatud uuendatud ringlussevõtuprotsesside jaoks.

200

Belgia loob ringmajanduse (I-5.15)

Eesmärk

Teadlikkuse suurendamise meetmete võtmine VKEdele ja ringmajandusega seotud projektidele

Aruanded ringmajanduse projektide lõpuleviimise kohta

2. kv

2026

Järgmiste dokumentide edastamine:

·1 teadlikkuse suurendamise kampaania kolme aasta jooksul

·1 veebisait VKEdele, sealhulgas üks enesehindamisvahend

Projektikonkursi raames üheksa ringprojekti kohta väljastatud positiivsed hindamiskirjad, mis sisaldavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), kasutades väljajäetavate tegevuste loetelu: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutajad; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuv tegevus, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda.

201

Ringmajanduse kasutuselevõtt Valloonias (I-5.16)

Eesmärk

Valloonia ringmajandust edendavate projektide riigihankelepingute sõlmimine

Edukatele kandidaatidele riigihankelepingute sõlmimisest teatamine

2. kv

2022

Edukate kandidaatide valimine pärast projektikonkurssi metallide, akude ja mineraalide ringlussevõtu ja korduskasutamise projektide jaoks. Projektikonkurssidel on tingimused, mis sisaldavad abikõlblikkuse kriteeriumeid, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimist.

202

Ringmajanduse kasutuselevõtt Valloonias (I-5.16)

Siht

Valloonia ringmajandust edendavate projektide lõpuleviimine

Projekt

0

11

2. kv

2026

Metallide, patareide ja mineraalide ringlussevõttu, laiendamist või korduskasutamist käsitleva 11 projekti kohta väljastatud positiivsed hindamiskirjad.

Q. KOMPONENT 6.1. Kulude läbivaatamine

Belgia taaste- ja vastupidavuskava see komponent koosneb meetmetest, mis keskenduvad kulude läbivaatamisele eri valitsustasanditel. Üldine eesmärk on parandada avaliku sektori kulude kvaliteeti ja struktuuri.

See komponent aitab kaasa riigipõhise soovituse 2019.1 täitmisele, et parandada avaliku sektori kulude struktuuri ja tõhusust.

Q.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform R-6: „Kulude läbivaatamine“

Reformi eesmärk on korraldada kulude läbivaatamine eri valitsustasanditel. Meede koosneb järgmisest viiest allmeetmest:

·Reform R-6.01 – „Kulude läbivaatamine“ föderaaltasandil

·Reform R-6.02 – „Kulude läbivaatamine – Flaami üldine läbivaatamine ja kulunorm Flandrias

·Reform R-6.03. „Kulude läbivaatamine – nullpõhine eelarve“ Vallooni piirkonnas

·Reform R-6.04 – „Kulude läbivaatamine“ pealinna Brüsseli piirkonnas

·Reform R-6.05 – „Kulude läbivaatamine“ prantsuskeelses kogukonnas

Reformi R-6.01 „Kulude läbivaatamine“ föderaaltasandil

Reformimeetme eesmärk on kulude struktuuriline läbivaatamine föderaaltasandil ja sotsiaalkindlustuse sektoris. Osana komisjoni struktuurireformi tugiprogrammist on OECD toetanud kulude läbivaatamise ettevalmistamist. 2019. ja 2020. aastal andis ta tehnilist abi ja soovitusi Belgia eelarvemenetluse kulude läbivaatamise tõhusaks rakendamiseks. Kooskõlas OECD soovitustega otsustas föderaalvalitsus käivitada 2021. aasta alguses katseprojektid kolmes peamises valdkonnas: maksukulud, esmased kulud, sotsiaalkindlustussektor. Selleks on loodud töörühmad, kes peavad esitama oma aruande 2022. aasta eelarve ettevalmistamiseks. Siis valib valitsus järgmiseks aastaks välja uued teemad. Katseprojektide lõpuleviimisel otsustab valitsus 2022. aastal, kuidas kulude läbivaatamine muutub korduvaks protsessiks ja eelarvemenetluse lahutamatuks osaks.

Reformi R-6.02 „Kulude läbivaatamine – Flaami üldine läbivaatamine ja kulunorm Flandrias

Reformimeetme eesmärk on muuta Flandria piirkondliku valitsuse kulude prioriteetsust ja neid võimaluse korral piirata: ühelt poolt kulunormi väljatöötamise ja teiselt poolt programmi Vlaamse Brede Herovering (VBH) kaudu, mille eesmärk on tulevastel aastatel struktuurselt siduda kulude läbivaatamine Flaami eelarvemenetlusega. 2022. aastal vastuvõetavas kulunormis määratakse kindlaks valitsemissektori kulude maksimaalne kasv, võttes arvesse tulude kasvu suundumust ja seatud eelarve-eesmärke. Programmi VBH eesmärk on viia 2021. aasta keskpaigaks läbi kümne poliitikavaldkonna hindamine, mille alusel määratakse kindlaks kulude läbivaatamise ulatus. Meetme eesmärk on toetada kulude läbivaatamist 11 poliitikavaldkonnas 2021. aasta septembrist 2025. aasta oktoobrini.

Reformi R-6.03 „Kulude läbivaatamine – nullpõhine eelarve“ Vallooni piirkonnas

Meetme eesmärk on vaadata läbi kulutused, et optimeerida eelarveprotsesse ja parandada Vallooni piirkonna finantsjuhtimist. See meede seisneb kulude läbivaatamise integreerimises eelarveprotsessi.

Reformi R-6.04 „Kulude läbivaatamine“ pealinna Brüsseli piirkonnas

Meetme eesmärk on vaadata läbi kulutused, et optimeerida eelarvemenetlusi ja parandada pealinna Brüsseli piirkonna finantsjuhtimist. See meede seisneb kulude läbivaatamise integreerimises eelarveprotsessi.

Reformi R-6.05 „Kulude läbivaatamine“ prantsuskeelses kogukonnas

Meetme eesmärk on vaadata läbi kulutused, et optimeerida eelarvemenetlusi ja parandada prantsuskeelse kogukonna finantsjuhtimist. See meede seisneb kulude läbivaatamise integreerimises eelarveprotsessi.

Q.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra– number

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad 
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad 
(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

205

Kulude läbivaatamine (R-6)

Eesmärk

Kulude läbivaatamise katseprojekt või integreerimine eelarvemenetlusse (1)

Lõpuleviidud katseprojektid ja nendega seotud aruanded

4. kv

2021

Föderaaltasand, Vallooni piirkond ja pealinna Brüsseli piirkond: Kulude läbivaatamise katseprojekti lõpuleviimine ja aruande koostamine. Flaami piirkond: Kulude läbivaatamise integreerimine eelarvemenetlusse (1): Valitsuse otsused, millega määratakse kindlaks, kuidas kulude läbivaatamine (või sarnane lähenemisviis) on kaasatud eelarvemenetlusse. Otsustes määratletakse kulude läbivaatamise strateegia ja tulevaste läbivaatamiste ajakava, mis võib sisaldada kvantifitseeritud eesmärke. Kooskõlas eurorühma suunistega tagada muu hulgas läbivaatamiste selge ulatus ja ülesehitus ning läbipaistev järelevalve, aruandlus ja hindamine.

206

Kulude läbivaatamine (R-6)

Eesmärk

Kulude läbivaatamise integreerimine eelarvemenetlusse (1) või pilootprojekti lõpuleviimine:

Valitsuse otsus

4. kv

2022

Föderaaltasand, Vallooni piirkond ja pealinna Brüsseli piirkond: Kulude läbivaatamise integreerimine eelarvemenetlusse (1): Valitsuse otsused, millega määratakse kindlaks, kuidas kulude läbivaatamine (või sarnane lähenemisviis) on kaasatud eelarvemenetlusse. Otsustes määratletakse kulude läbivaatamise strateegia ja tulevaste läbivaatamiste ajakava, mis võib sisaldada kvantifitseeritud eesmärke. Kooskõlas eurorühma suunistega tagada muu hulgas läbivaatamiste selge ulatus ja ülesehitus ning läbipaistev järelevalve, aruandlus ja hindamine. Prantsuskeelne kogukond: Kulude läbivaatamise katseprojekti lõpuleviimine ja aruande koostamine.

207

Kulude läbivaatamine (R-6)

Eesmärk

Kulude läbivaatamise integreerimine eelarvemenetlusse (1) või (2)/läbivaatamise järelanalüüs

Valitsuse otsus

 

 

 

4. kv

2023

Prantsuskeelne kogukond: Kulude läbivaatamise integreerimine eelarvemenetlusse (1): Valitsuse otsused, millega määratakse kindlaks, kuidas kulude läbivaatamine (või sarnane lähenemisviis) on kaasatud eelarvemenetlusse. Otsustes määratletakse kulude läbivaatamise strateegia ja tulevaste läbivaatamiste ajakava, mis võib sisaldada kvantifitseeritud eesmärke. Kooskõlas eurorühma suunistega tagada muu hulgas läbivaatamiste selge ulatus ja ülesehitus ning läbipaistev järelevalve, aruandlus ja hindamine. Föderaalse, Flandria, Vallooni piirkonna ja pealinna Brüsseli piirkonna ametiasutused: Kulude läbivaatamise integreerimine eelarvemenetlusse (2): Kulude läbivaatamise tulemuste süstemaatiline lisamine iga-aastasesse ja/või mitmeaastasesse eelarve planeerimisse alates 2024. aasta eelarveseaduse ettevalmistamisest. See hõlmab muu hulgas kulude läbivaatamise programmiga seotud tulemuste, sealhulgas kokkuhoiu kvantifitseerimist tagantjärele. Föderaal- ja Flandria piirkonna ametiasutused: Kulude järelhindamine: Kulude läbivaatamise hindamisaruande avaldamine.

208

Kulude läbivaatamine (R-6)

Eesmärk

Kulude läbivaatamise integreerimine eelarveprotsessi/läbivaatamise järelanalüüs

Hindamisaruanne

 

 

 

4. kv

2024

Prantsuskeelne kogukond: Kulude läbivaatamise integreerimine eelarveprotsessi: Kulude läbivaatamise tulemuste süstemaatiline lisamine iga-aastasesse ja/või mitmeaastasesse eelarve planeerimisse alates 2025. aasta eelarveseaduse ettevalmistamisest. See hõlmab muu hulgas kulude läbivaatamise programmiga seotud tulemuste, sealhulgas kokkuhoiu kvantifitseerimist tagantjärele. Vallooni piirkonna, pealinna Brüsseli piirkonna ja Prantsusmaa kogukonna ametiasutuste puhul: Kulude järelhindamine: Kulude läbivaatamise hindamisaruande avaldamine.

REPowerEU peatükk

R. KOMPONENT 7.1. Hoonete renoveerimine

REPowerEU peatükis käsitletakse fossiilkütustest sõltuvuse vähendamise ja energiatõhususe suurendamise probleemi. Belgia taaste- ja vastupidavuskava REPowerEU peatüki selle komponendi eesmärk on renoveerida olemasolev hoonefond ning muuta see energia- ja ressursitõhusamaks. Komponent keskendub era- ja avaliku sektori hoonete, sealhulgas sotsiaaltaristu ja elamute renoveerimisele ning üldisemalt energiatõhususe seisukohast vähem tõhusate hoonete renoveerimisele. Seetõttu aitab see komponent vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja edendada säästva ehituse kasvu ning sotsiaalset vastupanuvõimet energiaarvete vähendamise kaudu.

Komponent aitab täita riigipõhiseid soovitusi 2022.4 ja 2023.4, kutsudes Belgiat üles vähendama üldist sõltuvust fossiilkütustest, suurendades energiatõhusust ja vähendades fossiilkütuste kasutamist hoonetes.

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).

R.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reformi R-7.01 Pealinna Brüsseli piirkonna õhu-, kliima- ja energiaseadustiku läbivaatamine

Meetme eesmärk on vaadata läbi pealinna Brüsseli piirkonna hoonete energiatõhususe eeskirjad. Meede seisneb Brüsseli õhu-, kliima- ja energiaseadustiku (COBRACE) muutmises, kehtestades uued kohustused hoonete ja uute hoonete renoveerimiseks.

Investeeringu I-7.01 Pealinna Brüsseli piirkonna „täiustatud energiatoetuste kava“

Meetme eesmärk on parandada pealinna Brüsseli piirkonna energiatoetuste kava. Meede hõlmab energiatõhususe renoveerimise toetusprogrammi RENOLUTION toetuste rahastamist.

Investeeringu I-7.02 „Laiendatud meede: Flaami piirkonna „täiustatud energiatoetuste kava“

Selle investeeringuga suurendatakse reformi R-1.01, Flaami piirkonna allinvesteeringuid i) „Täiustatud energiatoetuste kava“ komponendi 1.1 alusel: Renoveerimine Selle meetme laiendatud osaga rahastatakse eraelamute energiatõhusaks renoveerimiseks antava toetuse suurendamist lõppsaaja kohta. Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeeringu I-7.03 „Energiatoetused eraelamutele“ saksakeelses kogukonnas

Meetme eesmärk on parandada eraeluruumide energiatõhusust saksakeelses kogukonnas. Meede seisneb eraeluruumide renoveerimise energiatoetuste andmises.

Investeeringu I-7.04 „Vallooni piirkonna sotsiaalvaldkonna renoveerimine

Investeeringu eesmärk on renoveerida sotsiaaleluruumid Vallooni piirkonnas. Meede hõlmab sotsiaaleluruumide varustamist päikesepaneelide ja soojuspumpadega.

Investeeringu I-7.05 „Energia- ja kliimameetmed üldkasutatavates hoonetes“ föderaaltasandil

Meetme eesmärk on paigaldada energia- ja kliimatarbed föderaalriigi üldkasutatavatesse hoonetesse. Meede seisneb föderaalsete üldkasutatavate hoonete varustamises laadimisjaamade, päikesepaneelide ja LED-valgustitega.

Investeering I-7. „Energiasääst üldkasutatavates hoonetes“ Flaami piirkonnas

Meede koosneb järgmistest osameetmetest/tegevustest:

·Investeeringu I-7.06 „Avalike hoonete renoveerimine“ Flaami piirkonnas

·Investeeringu I-7.07 „Energiameetmed üldkasutatavate hoonete jaoks“ Flaami piirkonnas

·Investeeringu I-7.08 Flaami piirkonna „hooldushoonete energiameetmed“

·Investeeringu I-7.09 Flaami piirkonna „VRT-hoone energiameetmed“

Investeeringu I-7.06 „Avalike hoonete renoveerimine“ Flaami piirkonnas

Meetme eesmärk on parandada Flandria piirkonna üldkasutatavate hoonete energiatõhusust. See hõlmab kolme üldkasutatava hoone energiatõhusat renoveerimist,

Investeeringu I-7.07 „Energiameetmed üldkasutatavate hoonete jaoks“ Flaami piirkonnas

See investeering seisneb päikesepaneelide kasutuselevõtus üldkasutatavates hoonetes.

Investeeringu I-7.08 Flaami piirkonna „hooldushoonete energiameetmed“

See investeering hõlmab 1) energiaauditite tegemist ja 2) hooldushoonetes energiameetmete lõpuleviimist.

Investeeringu I-7.09 Flaami piirkonna „VRT-hoone energiameetmed“

Investeering hõlmab soojuspumpade ja katuseisolatsiooni kasutuselevõttu uues VRT (Vlaamse Radio en Televisie) hoones.

Investeeringu I-7.10 Flaami piirkonna „AWV hoonete energiameetmed“

Meede seisneb nelja AWV (Agentschap Wegen en Verkeer) hoonete paigaldamise projekti lõpuleviimises: isolatsioon, soojuspumbad, päikesepaneelid ja LED-valgustid.

Investeeringu I-7.26 „Erahoonete renoveerimine“ Vallooni piirkonnas

Meetme eesmärk on stimuleerida erahoonete energiatõhusat renoveerimist Vallooni piirkonnas. Meede seisneb preemiate määramises, millega toetatakse energia säästmise meetmete rakendamist erahoonetes.

R.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra– number

Seotud meede

Eesmärk / Siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Saavutamise ajakava

Eesmärgi/sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

211

Õhu-, kliima- ja energiakoodeksi läbivaatamine – BCR (R-7.01)

Eesmärk

Hoonete renoveerimise uued kohustused

Õigusakti säte, mis viitab COBRACE’i muutva määruse jõustumisele

2. kv

2024

Jõustus määrus, millega muudetakse Brüsseli õhu-, kliima- ja energiaseadustikku. Need uued kohustused hõlmavad järgmist: i) hoonete energiatõhususe sertifikaat on nõutav kõigi elamu- ja mitteeluhoonete puhul, ii) elamufondi hoonete energiatõhususe osa peab vastama primaarenergia tarbimise tasemele, mis on väiksem kui 275 kWh/m² aastas (klass E) kümne aasta jooksul või hiljemalt 2033. aastaks, ning iii) vähem kui 150 kWh/m² aastas (klass C) 20 aasta jooksul täidetavate nõuete puhul. iv) alates 1. jaanuarist 2025 on kõigil uutel hoonetel ainult küttesüsteemid, mille soojusgeneraatorid vastavad direktiivi 2009/125/EÜ ökodisaini nõuetele ja toodavad soojust ainult elektrist ja/või taastuvatest energiaallikatest ja/või on ühendatud tõhusa kaugküttesüsteemiga. Alates 2027. aastast iga uus ehitis, mida omab, kasutab või kavatseb kasutada avaliku sektori asutus, täitma heitevaba eesmärgi ja olema varustatud päikeseenergiast energia tootmise käitisega. Alates 2030. aastast tuleb heitevaba eesmärk saavutada mis tahes uue ehitusega.

212

Täiustatud energiatoetuste kava“ – BCR (I-7.01)

Siht

Elamute renoveerimine

Arv

0

4 200

2. kv

2025

Renoveeritakse 4 200 eluruumi, et vähendada primaarenergia nõudlust.

213

Flaami piirkonna täiustatud energiatoetuste kava (I-7.02)

Eesmärk

Flaami piirkonna täiustatud energiatoetuste kava

Flandria valitsuse energiatoetuste kava käsitleva dekreedi muudatuse jõustumine

1. kv

2022

R-1.01 allreformiga i seotud energiatoetuste kava käsitleva dekreedi muudatuse jõustumine Selles määratakse kindlaks toetuse suurendamine kahele madalaima sissetulekuga sihtrühmale, samuti katuseisolatsiooni toetuste ja soojuspumpade toetuste suurendamine.

214

Energiatoetused – saksakeelne kogukond (I-7.03)

Siht

Eraelamute renoveerimine

Arv

0

774

2. kv

2024

774 antud energiatoetust

215

Sotsiaaleluruumide renoveerimine – WAL (I-7.04)

Siht

Päikesepaneelid ja soojuspumbad sotsiaaleluruumides

Arv

0

1 532

2. kv

2026

1 532 sotsiaalkorterit varustatakse päikesepaneelidega, sealhulgas 112 sotsiaaleluruumiga, mis on varustatud päikesepaneelide ja soojuspumpadega.

216

Energia- ja kliimameetmed üldkasutatavates hoonetes – Föderaaltasand (I-7.05)

Siht

Projekt

Arv

0

52

4. kv

2025

Ametlikud heakskiitmisaruanded, mis tõendavad kõigi 52 projekti lõpuleviimist ja kinnitavad järgmiste seadmete paigaldamist:

·161 kW LED;

·3 624 kWp päikesepaneelid; ning

·172 laadimispunkti

217

AWV-hoonete energiameetmed (I-7.10)

Siht

Lõpule viidud energiameetme projektid

Arv

0

4

2. kv

2026

Neli projekti AWV hoonete paigaldamiseks: soojuspumbad, isolatsiooniseadmed, päikesepaneelid ja LED-valgustid peavad olema valmis, vähendades primaarenergia tarbimist keskmiselt vähemalt 30 %.

218

Energia säästmine üldkasutatavates hoonetes – VLA (I-7)

Siht

Üldkasutatavate hoonete energiatõhusaks renoveerimiseks

Arv

0

554

2. kv

2026

Renoveeritakse kolm üldkasutatavat hoonet, vähendades primaarenergia tarbimist keskmiselt vähemalt 30 % (I-7.06).

Vähemalt 100 üldkasutatavat hoonet varustatakse vähemalt 20 300 kWp päikesepaneelidega (I-7.07).

Vähemalt 300 hooldushoonel peab olema energiaaudit. Vähemalt 50 hooldushoones peavad olema lõplikud energiatõhususe meetmed. I-7.08. Kokku peab vähemalt 450 hoonel olema energiaaudit või lõpetatud energiameetmed, mille jaoks on saadud toetus.

Tehnoülevaatuse hoone varustatakse soojuspumpade ja katuseisolatsiooniga (I-7.09).

260

Erahoonete renoveerimine Vallooni piirkonnas (I-7.26)

Siht

Eravalduses olevate eluhoonete energiatõhusaks renoveerimise kindlustusmaksed

Arv

0

48 800

2. kv

2026

Eraeluhoonetele makstakse välja vähemalt 48 800 energiatõhusaks renoveerimise toetust. Toetused moodustavad osa 1) renoveerimistööde eluasemetoetuse kavast; või 2) energiaauditite eluasemetoetuste kava; või 3) lihtsustatud toetuskava väiksemate tööde ja katusetööde jaoks; või 4) küttetoetuste kava.

S. KOMPONENT 7.2. Uued kujunemisjärgus energiatehnoloogiad

Belgia taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on anda tugev tõuge tehnoloogilisele arengule, et toetada energiasüsteemi ümberkujundamist CO2 heite edasiseks vähendamiseks, pannes rõhku süsteemide integreerimisele ja tööstuse CO2 heite vähendamisele.

Komponent aitab täita riigipõhiseid soovitusi 2022.4 ja 2023.4, kutsudes Belgiat üles vähendama üldist sõltuvust fossiilkütustest, muu hulgas stimuleerides veelgi tööstuse CO2 heite vähendamist, ning suurendama poliitikameetmeid, mis on suunatud rohepöördeks vajalike oskuste ja pädevuste omandamisele.

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).

S.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeeringu I-7.11 Prantsuskeelse kogukonna energiaalase ülemineku teadusuuringute platvorm

See meede hõlmab investeeringuid teadus- ja arendustegevuse rajatistesse ja seadmetesse, millest saavad kasu prantsuskeelsed ülikoolid.

Investeeringu I-7.14 „Üleskutse kliimameetmete võtmiseks Flaami piirkonna põllumajanduses“

Meetme eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid põllumajandussektoris. Meede hõlmab energiasäästutehnikate, rohelise soojuse ja taastuvenergia toetamist.

S.2 Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra– number

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

219

Energiaülemineku teadusplatvorm (I-7.11)

Eesmärk

Riiklike toetuste andmine

Avalike pakkumiste väljakuulutamine

2. kv

2024

Riiklike toetuste andmine projekti „Energiaalase ülemineku teadusplatvorm“ (Fedération Wallonie-Bruxelles) raames, mis vastab kavandatud teadus- ja innovatsioonitegevuse osas järgmistele tingimustele:

– Teadus- ja arendustegevus keskendub peamiselt väikese mõjuga võimalustele; või

– Teadusuuringud ja innovatsioon on pühendatud „parima klassi“ tehnoloogia parandamisele ning kehtestatakse kõrvalmeetmed, et vältida seotuse efekti; või

- teadusuuringute ja innovatsiooni protsessi tulemused on rakendustasandil tehnoloogiliselt neutraalsed (st neid võib kohaldada kõigi olemasolevate tehnoloogiate suhtes);

220

Energiaülemineku teadusplatvorm (I-7.11)

Eesmärk

Seadmete hankimine

Projekti lõpparuanne

4. kv

2025

Pärast seadmete hankimise lõpetamist realiseeritakse vähemalt 18 500 000 eurot. Ülejäänud saldole vastavad seadmed on tellitud. Eraldatav kogusumma on vähemalt 23 500 000 eurot.

225

Üleskutse kliimameetmete võtmiseks põllumajanduses (I-7.14)

Siht

Projektikonkursi raames toetuse saanud projektide lõpuleviimine

Arv

0

270

2. kv

2026

Lõpule on viidud 270 põllumajandusprojekti, mis käsitlevad energiasäästutehnikaid, rohelist soojust või taastuvenergiat.

T. KOMPONENT 7.3. Taastuvenergia

Selle komponendi eesmärk on vähendada sõltuvust fossiilkütustest, toetades elektri tootmist taastuvatest energiaallikatest, tagades elektrisüsteemi suurema ühendatuse ja paindlikkuse ning kiirendades taastuvate energiaallikate integreerimist. Eelkõige toetatakse selle komponendi raames võetavate meetmetega taastuvenergia tootmisvõimsust, investeerides eelkõige avamere tuule- ja päikeseenergiasse ning reformides õigusraamistikku, et stimuleerida tuuleturbiinide ja päikesepaneelide paigaldamist ning lühendada energiasüsteemi ümberkujundamise projektidega seotud kohtumenetlusteks kuluvat aega.

Komponent aitab täita riigipõhiseid soovitusi 2022.4 ja 2023.4, kutsudes Belgiat üles vähendama üldist sõltuvust fossiilkütustest, „kiirendades taastuvenergia ja sellega seotud võrgutaristu kasutuselevõttu, ühtlustades veelgi loamenetlusi, sealhulgas lühendades apellatsioonimenetluste kestust, ning võttes vastu õigusraamistikud, et veelgi suurendada investeeringuid taastuvenergiarajatistesse ja hõlbustada energia jagamist“.

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).

T.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reformi R-7.02 „Kõrgeima halduskohtuna tegutseva riiginõukogu apellatsioonimenetluse reform“ föderaaltasandil

See riiginõukogu reform seisneb selles, et 1) lühendatakse aega, mis kulub energiainvesteeringute ja taastuvenergia projektidega seotud otsuste edasikaebamismenetluste käsitlemiseks (kui riiginõukogu on pädev asutus), 2) eelistatakse energiasüsteemi ümberkujundamise toimikute käsitlemist. Selle meetme eesmärk on suurendada taastuvenergia osakaalu ja kiirendada selle kasutuselevõttu Belgias, kõrvaldades halduslikud kitsaskohad, mis on seotud edasikaebemenetlustega taastuvenergiasse investeerimise protsessis. Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2024.

Reformi R-7.03 Flaami piirkonna „PV-kohustus suurtarbijatele“

Selle reformiga kehtestatakse kohustus paigaldada päikesepaneelid Flandrias asuvatele erahoonetele, mis on ühendatud elektri väljavoolupunktidega, kus alates 2021. kalendriaastast on väljavool üle 1 GWh aastas ja Flandrias asuvate avaliku sektori organisatsioonide hooned, mis on ühendatud elektri väljavoolupunktidega, kus alates 2021. kalendriaastast on väljavool üle 250 MWh aastas. Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2023.

Reformi R-7.04 Vallooni piirkonna energiasüsteemi ümberkujundamise kiirendamine

Reformi eesmärk on hõlbustada taastuvenergiaprojektide arendamist. See seisneb asjakohase õigusraamistiku muutmises. Reform jõustub 31. augustiks 2026.

Investeering I-7,17. Vallooni piirkonna energiajaotuse optimeerimine

See investeering seisneb toetuste andmises kahele Vallooni piirkonna elektrivõrguettevõtjale (ORES ja RESA) arukate arvestite paigaldamiseks.

Investeeringu I-7.18 Investeeringud Flandria piirkonna sadamataristu elektrifitseerimisse

 Meetme eesmärk on elektrifitseerimise abil suurendada kai ääres seisvate laevade energiavarustuse jätkusuutlikkust. See seisneb toetuste andmises ettevõtjatele, kes investeerivad Flandria sadamataristu elektrifitseerimisse.

T.2 Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra– number

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / Siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad

(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad

(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

228

Apellatsioonimenetlus riiginõukogule (R-7.02)

Eesmärk

Õigusaktide jõustumine

Seaduse säte, mis viitab seaduse jõustumisele, millega lühendatakse taastuvenergia lubade saamise korda

2. kv

2024

1) Jõustub seadus, millega reformiti taastuvenergiat tootvate käitiste ja energiainvesteeringutega seotud otsuste edasikaebamise korda riiginõukogu halduskohtus.

Selle seaduse eesmärk on lühendada taastuvenergia lubade saamise menetlusi:

·ajutise sekkumismääruse tühistamine,

·piirata aega, mille jooksul audiitor esitab juhtumi kohta aruande, kuuele kuule,

·peatamismenetluste muutmine,

·eelistades energiasüsteemi ümberkujundamise juhtumeid,

·haldusvaidluste osakonna menetluste menetlemiseks kuluva aja lühendamine ja

·tavapärase tühistamishagi menetlemiseks kuluva aja lühendamine, välja arvatud juhul, kui toimub menetlusjuhtum.

2) Jõustub kuninglik dekreet, mis

·menetleb eelisjärjekorras taastuvenergia kasutuselevõtu ja energiasüsteemi ümberkujundamise toimikutega seotud kaebusi;

·luuakse vahendid, et prioriseerida kohtuasjade menetlemist, sisemist korraldust ja kodade või sektsioonide tugevdamist, et tagada energiasüsteemi ümberkujundamise juhtumitega tegelemise menetluste kiirem käsitlemine;

·lühendab kaebuste menetlemiseks kuluvat aega 15 kuuni (v.a menetluslike vahejuhtumite korral).

229

Fotoelektrilised kohustused suurtarbijatele (R-7.03)

Eesmärk

Õigusaktide jõustumine

Õigusakti säte, milles osutatakse selliste sätete jõustumisele, millega kehtestatakse kohustus paigaldada päikesepaneelid teatavatele hoonetele

2. kv

2023

Jõustub dekreet, millega kehtestatakse fotogalvaaniliste päikesepaneelide paigaldamise kohustus: 1) Flandrias asuvad hooned, mis on ühendatud elektri väljavoolupunktidega, kus alates 2021. kalendriaastast on väljavool üle 1 GWh aastas, ja 2) Flandrias asuvate avaliku sektori organisatsioonide hooned, mis on ühendatud elektri väljavoolupunktidega, kus alates 2021. kalendriaastast on väljavool üle 250 MWh aastas.

230

Energiasüsteemi ümberkujundamise kiirendamine (R-7.04)

Eesmärk

Õigusakti jõustumine

Õigusakti säte, mis osutab looduskaitseseaduse muutmise sätete ja läbivaadatud tuuleenergia võrdlusraamistiku jõustumisele

4. kv

2024

1) Looduskaitseseaduse reformi jõustumine, millega lihtsustatakse taastuvatest energiaallikatest elektritootmisrajatiste projektide bioloogilisele mitmekesisusele avaldatava mõju hindamise menetlusi aladel, mis määratletakse kui „taastuvenergia kiirendusalad“.

2) Läbivaadatud tuuleenergia võrdlusraamistiku jõustumine, et sätestada ülekaalukas avalik huvi taastuvenergia vastu; mastide kauguse kohandamine elupaikadega, muutes kohustust paigaldada minimaalne arv maste; taastuvenergiarajatiste eesmärkide kohandamine parima võimaliku tehnoloogiaga.

3) Hoonete energiatõhusust käsitleva õigusakti läbivaatamise jõustumine, millega keelatakse söe ja kütteõli paigaldamine uutesse hoonetesse kütteks ja sooja tarbevee süsteemideks alates 1. jaanuarist 2026.

231

Energiasüsteemi ümberkujundamise kiirendamine (R-7.04)

Eesmärk

Õigusakti jõustumine

Söe ja kütteõli keelustamist käsitlevate sätete jõustumisele viitav õigusakti säte

3. kv

2026

Hoonete energiatõhusust käsitleva õigusakti läbivaatamine, millega keelatakse söe ja kütteõli paigaldamine olemasolevatesse hoonetesse kütteks ja sooja tarbevee süsteemidesse, jõustub 31. augustiks 2026 alates 31. detsembrist 2030.

233

Energiajaotuse optimeerimine (I-7.17)

Eesmärk

Toetuste andmine Vallooni piirkonna kahele peamisele elektrivõrguettevõtjale

Kirjalik teade Vallooni piirkonna valitsuse antud toetuste kohta

1. kv

2024

Toetuste andmine kahele Vallooni piirkonna elektrivõrguettevõtjale (proportsionaalselt nende osakaaluga võrgukasutajate koguarvus) arukate arvestite paigaldamiseks.

234

Energiajaotuse optimeerimine (I-7.17)

Eesmärk

Nutiarvestite paigaldamine 

Projekti lõpparuanne kiidetakse heaks

Nutiarvesti

0

193 000

2. kv

2026

Paigaldussertifikaadid on välja antud ORESe või RESA paigaldatud 193 000 nutiarvestile.

236

Investeeringud Flandria piirkonna sadamataristu elektrifitseerimisse (I-7.18)

Eesmärk

Vastuvõtukirjad

Väljastatud vastuvõtukirjad

2. kv

2026

Esitatakse VLAIO väljastatud heakskiitmiskirjad neljale projektile, mis on sõlmitud Flandria valitsuse dekreedi õigusraamistiku alusel korraldatud projektikonkursside raames, et anda kava „REPowerEU“ raames projektikonkursi kaudu toetusi sadamataristu elektrifitseerimiseks.

T.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeeringu I-7.20 „Avamere energiasaar“ föderaaltasandil

Selle meetme eesmärk on ehitada avamere energiakeskus (energiasaare) Põhjamere Belgia osasse avamere konteinerite paigaldamise ja stabiliseerimise kaudu.

 

T.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

   Järjekorra– number

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / Siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad 
(eesmärgi puhul)

Kvantitatiivsed näitajad 
(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

239

Avamere energiasaar (I-7.20)

Eesmärk

Esialgsete tehniliste projektide ja keskkonnauuringute lõpuleviimine

Esialgsete tehniliste projektide ja keskkonnauuringute avaldamine

4. kv

2022

Esialgsete tehniliste projektide (FEED, Front-end engineering design) ja keskkonnauuringute lõpuleviimine meetme „Avamere energiasaar“ puhul.

240

Avamere energiasaar (I-1.7.20)

Eesmärk

Energiasaarte keskkonnaload on saadud

Energiasaarte keskkonnaload on saadud

3. kv

2023

Keskkonnaload, mille põhivõrguettevõtja on saanud Põhjamere energiasaarele, mis koosneb viiest hektarist kasulikest pinna- ja keskkonnalubadest avamere ühenduskaablite kasutuselevõtuks kalda ja energiasaare vahel.

241

Avamere energiasaar (I-7.20)

Eesmärk

Energiasaarega seotud tööde lõpuleviimine

Tööde lõpetamine

2. kv

2026

Põhjameres kindlaksmääratud asukohas 23 avamerel asuva konteineri paigaldamiseks ja stabiliseerimiseks välja antud paigaldustunnistused.

U. KOMPONENT 7.4. Liikuvus

Belgia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi raames kavandatud meetmete eesmärk on toetada vähese heitega maanteetransporti ja üleminekut ühelt transpordiliigilt teisele, investeerides raudteesse.

Komponent aitab täita riigipõhiseid soovitusi 2022.4 ja 2023.4, et vähendada üldist sõltuvust fossiilkütustest, edendades ühistranspordi kasutamist ja pakkumist ning pehmet liikuvust.

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).

U.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeeringu I-7.21 „Bussipargi keskkonnasäästlikumaks muutmine – BCR“ pealinna Brüsseli piirkonnas

Meetme eesmärk on muuta bussipark keskkonnahoidlikumaks. Meede hõlmab täiendavate elektribusside omandamist:

Investeeringu I-7.23 Flaami piirkonna valgusdioodvalgustid

Investeeringu eesmärk on suurendada säästva avaliku valgustuse kasutamist. Investeering seisneb avaliku LED-valgustuse paigaldamises Flaami piirkonda.

Investeeringu I-7.24 „Raudtee – tõhus võrgustik“ föderaaltasandil

Selle investeeringu eesmärk on arendada raudteetransporti. Meede seisneb raudteede taaselektristamises.

U.2 Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

   Järjekorra– number

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / Siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad 
(eesmärgi puhul)

Kvantitatiivsed näitajad 
(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

242

Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine – BCR (I-7.21)

Siht

Tarnitud elektribussid

Arv

33

80

2. kv

2026

Kohale toimetatakse 23 M3 madala põrandaga liigendelektribussi ja 24 standardset elektribussi.

244

Valgusdioodvalgustid – VLA (I-7.23)

Siht

Paigaldatud LED-valgustus

Arv

0

22 750

2. kv

2026

18 500 üldkasutatavatele teedele paigaldatud LED-valgustit ja tunnelitesse paigaldatud 4 250 LED-valgustit.

245

Tõhus raudteevõrk – FED (I-7.24)

Siht

Re-raudteeliinide elektrifitseerimine

Km arv

0

72,5

2. kv

2026

72,5 km rööbaste taaselektrifitseerimine.

V. AUDITEERIMINE JA KONTROLL

V.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seotud kõigi asjakohaste andmete – eesmärkide ja sihtide saavutamise, lõppsaajate, töövõtjate, alltöövõtjate ja tegelike tulusaajate andmete – salvestamise ja säilitamise süsteem peab toimima enne esimese maksetaotluse esitamist. Belgia esitab enne esimest maksetaotlust spetsiaalse auditiaruande, milles kinnitatakse andmekogude süsteemi funktsioonide tõhusust.

Lisaks sellele tagab Belgia enne esimese maksetaotluse esitamist taaste- ja vastupidavusrahastu raames, et kooskõlastamisasutuse tasandil kehtestatakse asjakohane koordineerimiskord, sealhulgas ristkontrollid, piirkondadevahelisel tasandil, mis võimaldab vältida rahastust ja muudest liidu programmidest topeltrahastamist kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega.

Belgia konkreetsele ülesehitusele vastavate töökindlate sisekontrollisüsteemide tagamiseks kohandavad koordineerivad asutused vajaduse korral koostöös rakendusasutustega oma menetluskäsiraamatut, milles kirjeldatakse juhtimis- ja kontrollisüsteemi, ning annavad rakendusasutustele juhiseid. Käsiraamatud/dokumendid peavad sisaldama menetlusi, mis on seotud kinnituse saamisega komisjonile esitatud maksetaotlusele lisatud liidu vahendite haldaja kinnituste allkirjastamiseks.

Kui selliste kontrollide eest vastutab rahandusinspektsioon, võtavad koordineerivad asutused vastu ja saadavad finantsinspektsioonile teatise liidu ja siseriikliku õiguse järgimise eelkontrolli ning liidu finantshuvide kaitse kohta kooskõlas määrusega (EL) 2021/241.

Lõpetuseks annavad koordineerivad asutused kõigile rakendusasutustele juhiseid huvide konflikti ohu eelkontrolli kohta taaste- ja vastupidavusrahastu meetmete rakendamisel enne lepingute allkirjastamist või toetuste andmist. See hõlmab nii pakkumiskutsete kui ka projektikonkursside valikumenetluse kõigis etappides osalevate isikute kohustuslikku deklaratsiooni huvide konflikti puudumise kohta ning riskipõhiselt asjakohase riskihindamisvahendi kasutamist juhistes sätestatud huvide konflikti kontrollimiseks.

Käesoleva meetme eesmärgid 250 ja 251 tuleb täita komisjonile teise maksetaotluse esitamise ajaks ning need on tulevaste maksete eeltingimus.

V.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / Siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad 
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad 
(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

209

Taastekava rakendamine ja järelevalve

Eesmärk

Auditi ja kontrolli hoidlasüsteem: taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise järelevalveks vajalik teave

Auditiaruanne, mis kinnitab hoidlasüsteemi funktsioone

Enne esimest maksetaotlust

Enne esimest maksetaotlust

Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise järelevalveks peab olema sisse seatud ja toimiv hoidlasüsteem.

Süsteem sisaldab vähemalt järgmisi funktsioone:

a) andmete kogumine ning eesmärkide ja sihtide saavutamise järelevalve;

b) koguda, säilitada ja tagada juurdepääs taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 22 lõike 2 punkti d alapunktides i)–iii) nõutud andmetele.

210

Taastekava rakendamine ja järelevalve

Eesmärk

ELi finantshuvide kaitse

Korra rakendamine

Enne esimest maksetaotlust

Enne esimest maksetaotlust

Kooskõlastamisasutuse tasandil kehtestatakse asjakohane koordineerimiskord, sealhulgas ristkontrollid, piirkondadevahelisel tasandil, mis võimaldab vältida rahastust ja muudest liidu programmidest topeltrahastamist kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega.

250

Taastekava rakendamine ja järelevalve

Eesmärk

Taaste- ja vastupidavuskava juhtimis- ja kontrollisüsteemi kohandamine

Rakendusasutustele mõeldud kohandatud menetluskäsiraamat ja juhendid. Vajaduse korral finantsinspektsioonile teatise vastuvõtmine ja saatmine.

Enne teist maksetaotlust

Enne teist maksetaotlust

Belgia taaste- ja vastupidavuskava koordineerivad asutused kohandavad vajaduse korral koostöös rakendusasutustega oma menetluste/dokumentide käsiraamatut, milles kirjeldatakse nende juhtimis- ja kontrollisüsteemi, ning annavad rakendusasutustele sellega seotud juhiseid, et tugevdada raamistikku, et ennetada, avastada ja kõrvaldada mis tahes tõsiseid eeskirjade eiramisi, nagu pettus, huvide konflikt, korruptsioon ja topeltrahastamine. Ajakohastatud menetluskäsiraamat ja sellega seotud juhised peavad sisaldama vähemalt järgmist:

a) Sätted pettuse- ja korruptsioonivastaste strateegiate/poliitika kohta kõigis rakendusasutustes, võttes arvesse kõiki elemente, mis on esitatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2014.–2020. aasta suunistes pettuseriski hindamise ning tõhusate ja proportsionaalsete pettusevastaste meetmete kohta;

b) Menetlused, millega tagatakse, et komisjonile esitatud liidu vahendite haldaja kinnituse(d) allkirjastavad isikud saavad kinnituse selle kohta, et taaste- ja vastupidavuskavas seatud eesmärgid ja sihid on rahuldavalt täidetud, et vahendeid hallati kooskõlas kõigi kohaldatavate eeskirjadega, eelkõige eeskirjadega, mis käsitlevad huvide konfliktide, pettuste, korruptsiooni ja topeltrahastamise vältimist;

c) Sätted, millega nõutakse kõigis organites toimivaid asutusesiseseid ja -väliseid rikkumisest teatamise kanaleid;

d) Sätted, millega nõutakse rakendusasutuste või koordineeriva asutuse (Brüsseli pealinnapiirkonna) kohapealset kontrolli, pöörates erilist tähelepanu liidu finantshuvide kaitsele;

e) Menetlused, mis käsitlevad eeskirjade eiramistest teatamist OLAFile ja muudele pädevatele asutustele kõigis organites;

f) Menetlused, mille eesmärk on kontrollida liidu ja siseriikliku õiguse järgimist, eelkõige riigihangete ja riigiabi valdkonnas, rakendusasutustes.

Kui selliste kontrollide eest vastutab rahandusinspektsioon, võtab asjaomane koordineeriv asutus vastu ja saadab finantsinspektsioonile teatise liidu ja siseriikliku õiguse järgimise ning liidu finantshuvide kaitse eelkontrollide kohta, mis viiakse läbi kooskõlas määrusega (EL) 2021/241.

251

Taastekava rakendamine ja järelevalve

Eesmärk

Huvide konflikti ennetamine, avastamine ja tõkestamine

Väljastatud juhised

Enne teist maksetaotlust

Enne teist maksetaotlust

Belgia taaste- ja vastupidavuskava koordineerivad asutused annavad kõigile rakendusasutustele juhiseid huvide konflikti ohu kohta taaste- ja vastupidavusrahastu meetmete rakendamisel enne lepingu allkirjastamist või toetuse andmist. See hõlmab i) kohustuslikke deklaratsioone huvide konflikti puudumise kohta nii pakkumiskutsete kui ka projektikonkursside valikumenetluse kõigis etappides osalevatelt isikutelt ja ii) riskipõhiselt asjakohase riskihindamisvahendi kasutamist juhistes kirjeldatud huvide konflikti kontrollimiseks. Juhistes määratletakse huvide konflikt kooskõlas finantsmääruse artikliga 61.

2.Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu

Belgias muudetud taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPoverEU peatüki hinnanguline kogumaksumus on 5 265 406 908 eurot. REPowerEU peatüki hinnanguline kogumaksumus on 710 623 658 eurot. Sealhulgas on määruse (EL) 2023/435 artikli 21c lõike 3 punktis a osutatud meetmete hinnanguline kogumaksumus 0 eurot ning REPowerEU peatükis sätestatud muude meetmetega seotud kulud on 710 623 658 eurot.

2. JAGU: RAHALINE TOETUS

1.Rahaline toetus

Artikli 2 lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.

1.Esimene osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber

Meetme nimetus

Eesmärk / Siht

Nimi

56

Digitaliseerimine – FPS (I-2.05)

Eesmärk

Pärast dekreedi vastuvõtmist on õigusvaldkonna digipöörde projektijuhtimine toimiv

70

Piirkondlik andmevahetusplatvorm (I-2.10)

Eesmärk

Riigihankelepingu sõlmimine

72

Kodanike ja ettevõtjate vaheliste protsesside digitaliseerimine (I-2.11)

Eesmärk

Uute digiplatvormide kasutuselevõtmine

89

5G kasutuselevõtt – riiklik paikse ja mobiilse lairibaühenduse kava (R-2.03)

Eesmärk

ELi ühenduvuse töövahend

90

5G kasutuselevõtt – riiklik paikse ja mobiilse lairibaühenduse kava (R-2.03)

Eesmärk

5G spektri eraldamist käsitleva õigusraamistiku avaldamine

110

Liikuvuseelarve (R-3.02)

Eesmärk

Liikuvuseelarve vastuvõtmine

116

Heitevaba transpordi stimuleerimine – VLA (R-3.06)

Eesmärk

Raamistiku vastuvõtmine laadimistaristu kasutuselevõtuks Flaami piirkonnas

120

Laadimisjaamad –FED (I-3.18)

Eesmärk

Maksusoodustuse vastuvõtmine era- ja avaliku sektori osalusega laadimispunktide rajamiseks

126

Heitevabad ametiautod (R-3.03)

Eesmärk

Ettevõtte automaksu süsteemi reformi seaduse vastuvõtmine

135

Personaalne juhendamine kohustuslikus hariduses (I-4.03)

Eesmärk

Uue dekreetraamistiku vastuvõtmine, millega kehtestatakse süsteemi sekkumistingimused

137

Digitaalremont Brüsseli koolides (I-4.05)

Siht

Koolide/institutsioonide varustamine piisavate IKT-seadmete ja -taristuga, et parandada haridussüsteemide üldist tulemuslikkust

150

Ühiskasutatavate eluasemete ja haavatavatele isikutele mõeldud eluasemete arendamine (I-4.12)

Eesmärk

Vallooni deinstitutsionaliseerimise strateegia (Valloonia tervishoiupoliitika)

172

Õppekonto (R-5.03)

Eesmärk

Föderaalne reform, millega töötatakse välja töötajate individuaalne õigus koolitusele

173

Õppekonto (R-5.03)

Eesmärk

Föderaalne reform, millega luuakse ettevõtetele stiimulid koolituse pakkumiseks

177

Valloonia tööotsijate toetamise reform (R-5.05)

Eesmärk

Valloonia tööotsijate toetamise reform

196

Juhtimine – Circular Flanders (R-5.09)

Eesmärk

Circular Flandersi juhtrühma töö käivitamine

205

Kulude läbivaatamine (R-6)

Eesmärk

Kulude läbivaatamise katseprojekt või integreerimine eelarvemenetlusse (1)

209

Taastekava rakendamine ja järelevalve

Eesmärk

Auditi ja kontrolli hoidlasüsteem: taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise järelevalveks vajalik teave

210

Taastekava rakendamine ja järelevalve

Eesmärk

ELi finantshuvide kaitse

Osamakse summa

942 962 800 eurot

2.Teine osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber

Meetme nimetus

Eesmärk / Siht

Nimi

1

Flaami piirkonna täiustatud energiatoetuste kava (R-1.01)

Eesmärk

Paremad energiatoetuste kavad Flandrias

2

Pealinna Brüsseli piirkonna täiustatud energiatoetuste kava (R-1.02)

Eesmärk

Energiatoetuste kavasid käsitleva uue määruse jõustumine Brüsselis

3

Saksakeelse kogukonna täiustatud energiatoetuste kava (R-1.03)

Eesmärk

Energiatoetuste kavasid käsitleva uue määruse jõustumine saksakeelses kogukonnas

11

Avalike hoonete renoveerimine (I-1.08)

Eesmärk

Elektrimääruse kohandamine, et võtta kasutusele renoveerimise ühtne kontaktpunkt

18

Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel (I-1.15)

Eesmärk

Hankelepingute sõlmimine projektikonkursside raames

21

Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel (I-1.16)

Eesmärk

Lepingute sõlmimine üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide puhul

22

Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel (I-1.16)

Eesmärk

Selliste lepingute sõlmimine, mis ei ole seotud üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektidega vesiniku valdkonnas

24

Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel (I-1.17)

Eesmärk

Lepingute sõlmimine üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide puhul

27

Vähese CO2 heitega tööstuse arendamine (I-1.18)

Eesmärk

Lepingute sõlmimine

45

Küberturvaline ja vastupanuvõimeline digiühiskond (I-2.01)

Eesmärk

Esimese küberkuritegudest teadlikkuse suurendamise kampaania korraldamine

54

Digitaliseerimine – FPS (I-2.05)

Eesmärk

Nõuded on kindlaks määratud

57

Digitaliseerimine – FPS (I-2.05)

Eesmärk

Portaali Just-On-Web avaldamine

62

E-tervise teenused ja terviseandmed (I-2.06)

Eesmärk

Terviseandmete ameti asutamist käsitleva seaduse jõustumine

63

E-tervise teenused ja terviseandmed (I-2.06)

Eesmärk

Allprojektidele esitatavad nõuded

68

Flandria valitsuse digitaliseerimine (I-2.09)

Eesmärk

Toetuse heakskiitmine 11 projektile

78

E-valitsus: hankemenetlus (R-2.02)

Eesmärk

Uue õigusliku raamistiku jõustumine

81

Tehisintellekti instituudi arendamine, et kasutada seda tehnoloogiat ühiskondlike probleemide lahendamiseks (I-2.14)

Eesmärk

Tehisintellekti katseprojektide lõpuleviimine ühise heaolu instituudi jaoks

91

5G kasutuselevõtt – riiklik paikse ja mobiilse lairibaühenduse kava (R-2.03)

Eesmärk

5G enampakkumine

92

5G kasutuselevõtt – riiklik paikse ja mobiilse lairibaühenduse kava (R-2.03)

Eesmärk

Ühenduvuse meetmepaketi rakendamine

93

5G kasutuselevõtt – riiklik paikse ja mobiilse lairibaühenduse kava (R-2.03)

Eesmärk

Kolme piirkonna kiirgusstandardeid käsitleva õigusraamistiku läbivaatamine

103

Raudtee remont ja jaama juurdepääsetavuse tööd (I-3C)

Siht

Raudtee remondi- ja ajakohastamistööde ning jaamade juurdepääsetavuse tööde lõpuleviimine (1. etapp)

112

I-3H „Arukad liikuvusvahendid“ pealinna Brüsseli piirkonnas (I-3H)

Siht

Kasutusel on arukad liikuvusvahendid

117

Laadimisjaamad –VLA (I-3.19)

Eesmärk

Kontsessioonilepingute sõlmimine laadimistaristu jaoks

118

Laadimisjaamad –RBC (R-3.05)

Eesmärk

Ohutusstandardeid täpsustava dekreedi ja taristu üleandmise kava vastuvõtmine

119

Laadimisjaamad – WAL (R-3.04)

Eesmärk

Elektrisõidukite laadimisjaamade kasutuselevõtu kava vastuvõtmine

131

Digiseadmete ja IT-taristu pakkumine koolidele (I-4)

Siht

Koolide/institutsioonide varustamine piisavate IKT-seadmete ja -taristuga, et parandada haridussüsteemide üldist tulemuslikkust

136

Personaalne juhendamine kohustuslikus hariduses (I-4.03)

Siht

Tugevdatud toetusmehhanismi kasutuselevõtmine abivajavate õpilaste jaoks

149

Digipangad (I-4.11)

Siht

Partnerluste allkirjastamine digitaalse kaasatuse edendamiseks

156

Karjääri lõpp ja pensionid (R-4.07)

Eesmärk

Tööhõivekonverentsi tulemustel põhinev tegevuskava

164

Õppimine ja karjäär (I-5.04)

Siht

Koolituspuhkuste ja veebipõhise koolituse toetamine Flandrias

167

Õppimine ja karjäär (I-5.04)

Eesmärk

Ajutiste töötute toetamine Flandrias

168

„Elukestev õpe“ hollandikeelses kogukonnas (R-5.04)

Eesmärk

Visioonidokument õppe- ja karjäärikonto kohta Flandrias

169

Digioskused (I-5.06)

Siht

E-õppe pakkumise arendamine Flandrias

186

Teadus- ja arendustegevuse tugevdamine (I-5.11)

Eesmärk

Teadus- ja arendustegevuse ning taristuprojektide riigihankelepingute sõlmimine

189

Toidu ümberpaigutamine ja logistikaplatvormide arendamine (I-5.12)

Siht

Toetus 30 toidu ümberpaigutamise projektile, neljale kujunemisjärgus sektorile ja viiele taristuelemendile

193

Reform – Kiiremad loa- ja edasikaebamismenetlused (R-5.06)

Eesmärk

Keskkonnalubade saamise ja edasikaebamismenetluste reform

194

Reform – Innovatsioonibaasi laiendamine (R-5.07)

Eesmärk

Innovatsiooni toetamist käsitleva määruse reform

195

Brüsseli piirkondlik majandusliku ülemineku strateegia (R-5.08)

Eesmärk

Majandusliku ülemineku piirkondliku strateegia vastuvõtmine

197

Ringlussevõtukeskus (I-5.14)

Siht

Kuue riigihankelepingu sõlmimine ringlussevõturajatistega

201

Ringmajanduse kasutuselevõtt Valloonias (I-5.16)

Eesmärk

Valloonia ringmajandust edendavate projektide riigihankelepingute sõlmimine

206

Kulude läbivaatamine (R-6)

Eesmärk

Kulude läbivaatamise integreerimine eelarvemenetlusse (1) või pilootprojekti lõpuleviimine:

213

Flaami piirkonna täiustatud energiatoetuste kava (I-7.02)

Eesmärk

Flaami piirkonna täiustatud energiatoetuste kava

250

Taastekava rakendamine ja järelevalve

Eesmärk

Taaste- ja vastupidavuskava juhtimis- ja kontrollisüsteemi kohandamine

251

Taastekava rakendamine ja järelevalve

Eesmärk

Huvide konflikti ennetamine, avastamine ja tõkestamine

Osamakse summa

 1 006 646 610 eurot

3.Kolmas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber

Meetme nimetus

Eesmärk / Siht

Nimi

5

Era- ja sotsiaalelamute renoveerimine (I-1A)

Siht

Era- ja sotsiaalelamute renoveerimine (1. etapp)

9

Era- ja sotsiaalelamute renoveerimine (R-1.01(iii))

Siht

Toetused koduakudele Flandrias

12

Avalike hoonete renoveerimine (I-1B)

Siht

Avalike hoonete renoveerimine (1. etapp)

15

H2 turu reguleeriv raamistik (R-1.04)

Eesmärk

Uute või muudetud seaduste ja nendega seotud eeskirjade jõustumine, et võimaldada H2 turu arengut

15bis

Õigusraamistik süsinikdioksiidi (CO2) transportimiseks torujuhtmete turu kaudu Flandrias (R-1.05)

Eesmärk

Uute või muudetud dekreetide ja nendega seotud määruste jõustumine, et võimaldada süsinikdioksiidi (CO2) transporti läbi Flandria torujuhtmete

38

Elurikkus ja kliimamuutustega kohanemine (I-1.22)

Eesmärk

Toetuste andmine kahe rahvuspargi loomise projektidele

42

Sinine kokkulepe (I-1.24)

Eesmärk

Maa ostmine elurikkuse tugevdamiseks ja/või kliimamuutuste mõju leevendamiseks.

44

Küberturvaline ja vastupanuvõimeline digiühiskond (I-2.01)

Eesmärk

Riigihankelepingu sõlmimisest teatamine

46

Küberturvaline ja vastupanuvõimeline digiühiskond (I-2.01)

Siht

Üldsusele kättesaadavad kübervastupidavusvõime suurendamise vahendid

47

Küberturvaline ja vastupanuvõimeline digiühiskond (I-2.01)

Eesmärk

Üleilmne küberturvalisuse juhtimise raamistik välisministeeriumis

51

Digitaliseerimine – IPSS/OISZ (I-2.04) (allmeede 2)

Siht

Kõik avalik-õigusliku sotsiaalkindlustusameti (IPSS) teatised on digitaalsed ja andmed on tsentraliseeritud/konsolideeritud

77

Haldusmenetluste lihtsustamine (R-2.01)

Eesmärk

Meetmete jõustumine, et lihtsustada ettevõtte loomist internetis

82

Tehisintellekti instituudi arendamine, et kasutada seda tehnoloogiat ühiskondlike probleemide lahendamiseks (I-2.14)

Eesmärk

Instituudis tehisintellekt ühise heaolu nimel loodud eksperdirühm

99

Ühistranspordi edendamine Valloonias (I-3B)

Siht

Suurte bussitaristutööde alustamine (arukad maanteesignaalid ja kerge metroo (Charleroi))

104

Raudtee remont ja jaama juurdepääsetavuse tööd (I-3C)

Siht

Raudtee remondi- ja ajakohastamistööde ning jaamade juurdepääsetavuse tööde lõpuleviimine (2. etapp)

111

SNCB/INFRABELi toimimine (R-3.01)

Eesmärk

NMBS/SNCB ja Infrabeli uute tulemuslepingute ja mitmeaastase investeerimiskava heakskiitmine, leping

113

Üleminekutoetused (I-3.14)

Siht

Esimesed 4 375 uue üleminekutoetuse taotlust

121

Laadimisjaamad (I-3F)

Siht

Täiendavad töötavad poolavalikud ja avalikud laadimispunktid (1. etapp)

124

Heitepettus (R-3.07)

Eesmärk

Flandrias sõidukite heitkoguste seiret käsitleva õigusraamistiku vastuvõtmine

127

Digisprong (R-4.01)

Eesmärk

Flandrias kohustusliku hariduse uue IKT-raamistiku vastuvõtmine

128

Kõrghariduse edendamise fond (R-4.02)

Eesmärk

Tulevikule orienteeritud, paindlikku ja digitaalset kõrgharidust käsitlev visioonidokument

134

Kõrghariduse edendamise fond (I-4.02)

Siht

Kõrghariduse pakkumise parandamine Flandrias, et muuta see tulevikukindlamaks ja paindlikumaks

140

Võitlus diskrimineerimisega tööturul (R-4.04)

Eesmärk

Kohandatud õigusraamistik ja eristustestide parem kohaldamine

141

Kaasav tööturg (R-4.06)

Siht

Valdkondlike diskrimineerimisvastaste meetmete lõpuleviimine

143

Ümberõppestrateegia (I-4.07)

Eesmärk

Sotsiaalse innovatsiooni algatustega seotud toetuste määramine

146

Belgia e-kaasatus (I-4.08)

Siht

Toetuste määramine

148

Sugu ja töö (I-4.10)

Siht

Toetuslepingute allkirjastamine

154

Lastehoiuteenuste taristu loomine ja renoveerimine (I-4.13)

Siht

Ehitustöölepingute sõlmimine projekti elluviijatega

159

Digitaalse ja tehnoloogilise innovatsiooni ja koolituse keskus A6K/E6K (I-5.01)

Eesmärk

A6K-E6K kaudu arendatav tegevus

174

Õppekonto (R-5.03)

Eesmärk

Reform, millega kehtestatakse kohustuslik registreerimine avalikus tööturuasutuses

184

Teadus- ja arendustegevus: Jäätmete minimeerimine demonteerimise ajal (I-5.10)

Eesmärk

Materjalitöötlusrajatise (MaT) ehitamiseks riigihankelepingu sõlmimine

207

Kulude läbivaatamine (R-6)

Eesmärk

Kulude läbivaatamise integreerimine eelarvemenetlusse (1) või (2)/läbivaatamise järelanalüüs

228

Apellatsioonimenetlus riiginõukogus (R-7.02)

Eesmärk

Õigusaktide jõustumine

229

Fotoelektrilised kohustused suurtarbijatele (R-7.03)

Eesmärk

Õigusaktide jõustumine

Osamakse summa

 688 829 691 eurot

4.Neljas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber

Meetme nimetus

Eesmärk / Siht

Nimi

6

Eraelamute renoveerimine (I-1A)

Siht

Era- ja sotsiaalelamute renoveerimine (2. etapp)

15ter

Valloonia CO2 turgu reguleeriv raamistik (R-1.06)

Eesmärk

Valloonias CO2 turu arengut võimaldava dekreedi jõustumine

40

Ökoloogilise killustatuse vähendamine (I-1.23)

Siht

Ökoloogilise killustatuse projektide lõpuleviimine

59

Digipööre (I-2.05) (allmeede 1 Digipööre õigusvaldkonnas)

Eesmärk

Andmebaas andmete kogumiseks

71

Piirkondlik andmevahetusplatvorm (I-2.10)

Siht

Juurdepääs piirkondlikule andmevahetusplatvormile

83

Tehisintellekti instituudi arendamine, et kasutada seda tehnoloogiat ühiskondlike probleemide lahendamiseks (I-2.14)

Siht

Tehisintellekti katseprojektide lõpuleviimine ühise heaolu instituudi jaoks

94

Jalgrattataristu (I-3A)

Eesmärk

Kõigi jalgrattaga ja jalgsi liikumise taristu projektide käivitamine

95

Jalgrattataristu (I-3A)

Siht

Uued ja renoveeritud jalgrattateed

102

Ühistranspordi edendamine Valloonias (I-3B)

Eesmärk

OTW (Opérateur de Transport de Wallonie) avaliku teenindamise lepingu allkirjastamine

122

Laadimisjaamad (I-3F)

Siht

Täiendavad töötavad era-, poolavalikud ja avalikud laadimispunktid (2. etapp)

129

Õigusaktid, millega vähendatakse haridussüsteemist varakult lahkumist ja töölt puudumist ning käsitletakse püsivat tõrjutust (R-4.03)

Eesmärk

Haridussüsteemist varakult lahkumist tõkestavad õigusaktid

133

Kõrghariduse ja täiskasvanuhariduse digitaalstrateegia (I-4.04)

Siht

Toetuste andmine digiseadmetele

138

Digitaalremont Brüsseli koolides (I-4.05)

Siht

Koolide varustamine IKT-seadmete ja WIFI juurdepääsupunktidega, et parandada haridussüsteemide üldist tulemuslikkust

139

Ümberõppestrateegia (R-4.05)

Eesmärk

Õigusaktid haavatavate rühmade tööturule integreerimise edendamiseks

144

Ümberõppestrateegia (I-4.07)

Siht

Tööotsijate keele- ja digioskuste alane nõustamine

151

Ühiskasutatavate eluasemete ja haavatavatele isikutele mõeldud eluasemete arendamine (I-4.12)

Siht

Osa tööde tellimine

157

Karjääri lõpp ja pensionid (R-4.07)

Eesmärk

Pensionireformi ettepanek

158

Karjääri lõpp ja pensionid (R-4.07)

Eesmärk

Pensionireformi vastuvõtmine

165

Õppimine ja karjäär (I-5.04)

Siht

Flandria ettevõtete toetamine pädevuskontrollide ja projektikonkursside kaudu

166

Tööturu taaskäivitamise strateegia keskendus aktiveerimis- ja koolituspoliitika tõhususele ja optimeerimisele (I-5.05)

Siht

Tööotsijate ja töötajate aktiveerimistoetus Brüsselis

170

Digioskused (I-5.06)

Eesmärk

Digivahendid ja -teenused kodanikele, tööandjatele ja VDAB partneritele

188

Toidu ümberpaigutamine ja logistikaplatvormide arendamine (I-5.12)

Eesmärk

Ehitustööde riigihankelepingute sõlmimine kahe logistikakeskuse toidusektori ehitamiseks

208

Kulude läbivaatamine (R-6)

Eesmärk

Kulude läbivaatamise integreerimine eelarveprotsessi/läbivaatamise järelanalüüs

211

Õhu-, kliima- ja energiakoodeksi läbivaatamine – RBC (R-7.01)

Eesmärk

Hoonete renoveerimise uued kohustused

212

Täiustatud energiatoetuste kava – BCR (I-7.01)

Siht

Elamute renoveerimine 

214

Energiatoetused – saksakeelne kogukond (I-7.03)

Siht

Eraelamute renoveerimine

219

Energiaülemineku teadusplatvorm (I-7.11)

Eesmärk

Riiklike toetuste andmine

230

Energiasüsteemi ümberkujundamise kiirendamine (R-7.04)

Eesmärk

Õigusaktide jõustumine

233

Energiajaotuse optimeerimine (I-7.17)

Eesmärk

Toetuste andmine Vallooni piirkonna kahele peamisele elektrivõrguettevõtjale

Osamakse summa

 705 068 144 eurot

5.Viies osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber

Meetme nimetus

Eesmärk / Siht

Nimi

7

Era- ja sotsiaalelamute renoveerimine (I-1A)

Siht

Era- ja sotsiaalelamute renoveerimine

13

Avalike hoonete renoveerimine (I-1B)

Siht

Avalike hoonete renoveerimine (2. etapp)

20

Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel (I-1.15)

Eesmärk

Lõpetatud projektid

58

Digitaliseerimine – FPS (I-2.05)

Eesmärk

Kohtuotsuste asutusesisene kogumine

65

Digitaliseerimine – ONE (I-2.07)

Eesmärk

Digiplatvormid on juurdepääsetavad

69

Flandria valitsuse digitaliseerimine (I-2.09)

Eesmärk

Projektide elluviimine

73

Kodanike ja ettevõtjate vaheliste protsesside digitaliseerimine (I-2.11)

Siht

3 digiplatvormi

84

Valloonia 35 äripargi ühenduvuse parandamine (I-2.15)

Siht

Kiudoptiline ühendus 35 ettevõtluspargi jaoks

100

Ühistranspordi edendamine Valloonias (I-3B)

Siht

Arukate liiklusfooride kasutuselevõtmine

106

Alberti kanal ja Trilogiport (I-3.11)

Eesmärk

Lepingute sõlmimine sildade ehitustöödeks üle Alberti kanali / uue platvormi ehitamiseks Trilogiporti

108

Avatud andmete kasutamine aruka liikuvuse rakenduse jaoks (I-3D)

Siht

Liikuvus teenusena (MaaS)

115

Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine (I-3G)

Siht

Rohelised bussid Flandrias, Brüsselis ja Valloonias

254

Vallooni piirkonna sõidukite ringlusmaksu reform (R-3.08)

Eesmärk

Mootorsõidukimaksu reformimist käsitleva õigusakti jõustumine

152

Ühiskasutatavate eluasemete ja haavatavatele isikutele mõeldud eluasemete arendamine (I-4.12)

Siht

Kaugabi paigaldamine autonoomia kaotanud inimestele

160

Täiendõppe taristu uuendamine (I-5.03)

Siht

Hooned ja seadmed koolituseks, tööhõiveteenused

161

ELi multidistsiplinaarne ja biotehnoloogia koolituskeskus (I-5.02)

Siht

ELi multidistsiplinaarse ja biotehnoloogia koolituskeskuse ehitamine ja seadmed

175

Töötushüvitiste ajaline piiramine ja töötushüvitiste suurem kahanev struktuur (R 5.01)

Eesmärk

Töötushüvitiste föderaalne reform

190

Toidu ümberpaigutamine ja logistikaplatvormide arendamine (I-5.12)

Siht

Kahe logistikakeskuse ehitamine ja kirjeldus on lõpule viidud

192

Vallooni turismisektori digitaliseerimine (I-5.13)

Siht

Turismimajutuse ja vaatamisväärsuste arv, mis on saadaval „outil regional de commercialisation“ aktiivsete kasutajate kohta

255

Kapitalisüst äriühingusse Participatiemaatschappij Vlaanderen (PMV), et toetada biotehnoloogia valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid (I-5.19)

Eesmärk

Investeerimispoliitika

216

Energia- ja kliimameetmed üldkasutatavates hoonetes – Föderaaltasand (I-7.05)

Siht

Projektide lõpuleviimine

220

Energiaülemineku teadusplatvorm (I-7.11)

Eesmärk

Seadmete hankimine

Osamakse summa

 559 802 968 eurot

6.Kuues osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber

Meetme nimetus

Eesmärk / Siht

Nimi

14

Avalike hoonete renoveerimine (I-1B)

Siht

Avalike hoonete renoveerimine (3. etapp)

14bis

Avalike hoonete renoveerimine (I-1B)

Siht

Avalike hoonete renoveerimine (4. etapp)

23

Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel (I-1.16)

Eesmärk

Projektide lõpparuanded

26

Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel (I-1.17)

Eesmärk

Pakkumismenetluse raames sõlmitud lepinguga projektide lõpuleviimine

28

Vähese CO2 heitega tööstuse arendamine (I-1.18)

Eesmärk

Väljastatud positiivse hinnangu kirjad

37

Elurikkus ja kliimamuutustega kohanemine (I-1.22)

Siht

Rakendatud looduskaitsemeetmed (metsad ja kaitsealad või kaitseala projektid, mille suhtes kohaldatakse määramisprotsessi) ja elluviidud ümbermõõtmisprojektid

39

Elurikkus ja kliimamuutustega kohanemine (I-1.22)

Siht

Kahe projekti elluviimine rahvusparkide jaoks

43

Sinine kokkulepe (I-1.24)

Siht

Sinise kokkuleppe projektid on ellu viidud

43bis

Sinine kokkulepe (I-1.24)

Siht

Väljamaksed sinise kokkuleppe kavade raames

49

Küberturvalisus: 5G (I-2.02)

Eesmärk

Süsteemide integreerimine

50

Küberturvalisus: NTSU/CTIF pealtkuulamine ja kaitse (I-2.03)

Eesmärk

Pealtkuulatud eraside digitaalne register

52

Digitaliseerimine – IPSS/OISZ (I-2.04) (allmeede 1)

Eesmärk

Digitaalprogrammid

53

Digitaliseerimine – IPSS/OISZ (I-2.04) (allmeede 3)

Eesmärk

Kättesaadav digilahendus – interaktiivne platvorm (IPSS/OISZ)

55

Digitaliseerimine – FPS (I-2.05)

Eesmärk

Digiteerimisprojektid viiakse ellu

60

Digiüleminek säästva arengu poliitika valdkonnas (I-2.05)

Eesmärk

Seitsme üksuse jaoks kehtiv juhtumite haldamise süsteem

61

Digitaliseerimine – FPS (I-2.05)

Eesmärk

Esiotsa liides on kasutusel

64

E-tervise teenused ja terviseandmed (I-2.06)

Eesmärk

Viiakse ellu digiteerimisprojekte

66

Kultuuri- ja meediasektori digitaliseerimine (I-2.08)

Siht

Audiovisuaal- ja audioteoste digiteerimine ning kohalike digitaalsete teoste loomine

67

Kultuuri- ja meediasektori digitaliseerimine (I-2.08)

Siht

Digivahendite kasutamine

80

Valgete alade kaetus kiudoptiliste võrkudega (I-2.13)

Siht

Katvus

96

Jalgrattataristu (I-3A)

Siht

Uued ja renoveeritud jalgrattateed

96b

Jalgrattataristu – Vélo Plus – FED (I-3.03b)

Siht

Uued ja renoveeritud jalgrattateed

97

Jalgrattataristu – VeloPlus – RBC (I-3.03a)

Siht

Uued avalikud jalgrattaparklad

101

Ühistranspordi edendamine Valloonias (I-3B)

Siht

Tööde ja ristmike lõpuleviimine arukate valgusfooridega

105

Raudtee remont ja jaama juurdepääsetavuse tööd (I-3C)

Siht

Raudteeremondi- ja moderniseerimistööde ning jaamade juurdepääsetavuse tööde teostamine (3. etapp)

107

Alberti kanal ja Trilogiport (I-3.11)

Siht

Ehitustööde teostamine sildade ehitamiseks üle Alberti kanali / uue platvormi ehitamiseks Trilogiporti

109

„Raudtee IT-moodulite kasutuselevõtt (I-3E)

Siht

Raudtee – arukas liikuvus

115 b

Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine (I-3G)

Siht

Vallooniasse tarnitud rohelised bussid

125

Heitepettus (R-3.07)

Eesmärk

IT-süsteem, mis ühendab heiteandmed kasutusel olevate perioodiliste tehnoülevaatuste ja liiklusohutuse kontrollidega on toimiv

147

Vangidele mõeldud digiplatvormid (I-4.09)

Eesmärk

Digiplatvormi kasutuselevõtt

155

Lastehoiuteenuste taristu loomine ja renoveerimine (I-4.13)

Siht

Lastehoiukohtade avamine

153

Ühiskasutatavate eluasemete ja haavatavatele isikutele mõeldud eluasemete arendamine (I-4.12)

Siht

Kasutusvalmis eluasemed

162

Digitaalse ja tehnoloogilise innovatsiooni ja koolituse keskus A6K/E6K (I-5.01)

Siht

A6K-E6K renoveerimise ja laiendamise lõpuleviimine

163

Täiendõppe taristu uuendamine (I-5.03)

Siht

Hooned ja seadmed koolituseks, tööhõiveteenused

171

Digitaalne elukestev õpe (I-5.07)

Eesmärk

Digioskuste, sealhulgas elementaarsete digioskuste alase juhendamise ja koolituse ajakohastamine Valloonias

179

Nukleaarmeditsiin (I-5.08)

Eesmärk

Radioisotoopide rajatis on ehitatud ja tellitud (FANC ja FAGG)

180

Nukleaarmeditsiin (I-5.08)

Eesmärk

Tehnoloogiapakett on valmis

185

Teadus- ja arendustegevus: Jäätmete minimeerimine demonteerimise ajal (I-5.10)

Eesmärk

Ehitatud, varustatud ja kasutusse võetud materjalide töötlemise rajatis (MaT); juhtumiuuring lõpetatud;

187

Teadus- ja arendustegevuse tugevdamine (I-5.11)

Eesmärk

Rahastatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ning taristuprojektid

191

Toidu ümberpaigutamine ja logistikaplatvormide arendamine (I-5.12)

Siht

Lõpule on viidud vähemalt kahe taristuosa ehitamine, 22 väikesemahulise taristu ehitamine ja nelja suurema struktureerimisprojekti elluviimine ning viie detsentraliseeritud logistika keskuse tugevdamine.

198

Ringlussevõtukeskus (I-5.14)

Siht

Kuue ringlussevõturajatise tööde lõpuleviimine

200

Belgia loob ringmajanduse (I-5.15)

Eesmärk

Teadlikkuse suurendamise meetmete võtmine VKEdele ja ringmajandusega seotud projektidele

202

Ringmajanduse kasutuselevõtt Valloonias (I-5.16)

Siht

Valloonia ringmajandust edendavate projektide lõpuleviimine

256

Kapitalisüst äriühingusse Participatiemaatschappij Vlaanderen (PMV), et toetada biotehnoloogia valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid (I-5.19)

Eesmärk

Kapitalisüst

215

Sotsiaaleluruumide renoveerimine – WAL (I-7.04)

Siht

Päikesepaneelid ja soojuspumbad sotsiaaleluruumides

217

Energiameetmed AWV-hoonetes (I-7.10)

Siht

Lõpule viidud energiameetme projektid

218

Energia säästmine üldkasutatavates hoonetes – VLA (I-7)

Siht

Üldkasutatavate hoonete energiatõhusaks renoveerimiseks

225

Üleskutse kliimameetmete võtmiseks põllumajanduses (I-7.14)

Siht

Projektikonkursi raames toetuse saanud projektide lõpuleviimine

231

Energiasüsteemi ümberkujundamise kiirendamine (R-7.04)

Eesmärk

Õigusakti jõustumine

234

Energiajaotuse optimeerimine (I-7.17)

Eesmärk

Nutiarvestite paigaldamine 

236

Investeeringud Flandria piirkonna sadamataristu elektrifitseerimisse (I-7.18)

Eesmärk

Vastuvõtukirjad

242

Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine – BCR (I-7.21)

Siht

Tarnitud elektribussid

244

Valgusdioodvalgustid – VLA (I-7.23)

Siht

Paigaldatud LED-valgustus

245

Tõhus raudteevõrk – FED (I-7.24)

Siht

Raudteeliinide taaselektrifitseerimine

246

Busside laadimistaristu – siduvad kontsernisisesed eeskirjad (I-3.21)

Siht

Paigaldatud laadimistaristu

249

SMELD – FED (I-5.18)

Eesmärk

Paigaldatakse tööstuslik sulatusahju

252

Föderaalriigi merelooduse taastamise programm (I-1.25)

Siht

Merelooduse taastamise uuringute projektide lõpuleviimine

253

„Liidumaa avamereenergia projekt“ föderaaltasandil (I-1.26)

Siht

Avamere energiaprojektide lõpuleviimine

257

Kapitalisüst SFPIMi föderaalriigi kaitsesse (I-5.20)

Eesmärk

SFPIM-kaitse investeerimispoliitika ning juhtimis- ja kontrollisüsteem

258

Kapitalisüst SFPIMi föderaalriigi kaitsesse (I-5.20)

Eesmärk

Kapitalisüst

260

Erahoonete renoveerimine Vallooni piirkonnas (I-7.26)

Siht

Eravalduses olevate eluhoonete energiatõhusaks renoveerimise kindlustusmaksed

Osamakse summa

1 130 640 022 eurot

2.Laen

Artikli 3 lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.

7.Esimene osamakse (laenud):

Järjekorranumber

Meetme nimetus

Eesmärk / Siht

Nimi

54b

Digitaliseerimine – SPF (I-2.05bis)

Eesmärk

Nõuded on kindlaks määratud

239

Avamere energiasaar (I-7.20)

Eesmärk

Esialgsete tehniliste projektide ja keskkonnauuringute lõpuleviimine

Osamakse summa

 48 840 000 eurot

8.Teine osamakse (laenud):

Järjekorranumber

Meetme nimetus

Eesmärk / Siht

Nimi

240

Avamere energiasaar (I-7.20)

Eesmärk

Energiasaarte keskkonnaload on saadud

Osamakse summa

24 420 000 eurot

9.Kolmas osamakse (laenud):

Järjekorranumber

Meetme nimetus

Eesmärk / Siht

Nimi

55b

Digitaliseerimine – SPF (I-2.05bis)

Eesmärk

Digiteerimisprojektid viiakse ellu

98

Jalgrattaga ja jalgsi liikumise taristu – Schuman (I-3.04)

Siht

Uus avalik ruum jalakäijatele, jalgratturitele ja ühistranspordile Schumanis

241

Avamere energiasaar (I-7.20)

Eesmärk

Energiasaarega seotud tööde lõpuleviimine

259

Kapitalisüst SFPIMi föderaalriigi kaitsesse (I-5.21)

Eesmärk

Kapitalisüst

Osamakse summa

 156 840 000 eurot

(1) ISO27001 on osa standardist ISO27000 (tuntud ka kui „ISMSi standardite tüüpkond“ või „ISO27K“) hõlmab infoturvet.Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) ja Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni (IEC) ühiselt avaldatud standardeid.
(2) Vt Annex Ia of the Loi portant assentiment à l’accord de coopération du 5 octobre 2018 entre l’Etat fédéral, la Région flamande, la Région wallonne et la Région de Bruxelles-Capitale relatif au financement des infrastructures ferroviaires stratégiques / Wet houdende instemming met het samenwerkingsakkoord van 5 oktober 2018 tussen de Federale Staat, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brusselse Hoofdstedelijke Gewest betreffende de financiering van de strategische spoorweginfrastructuren, Moniteur belge – 11.3.2019 – Belgisch Staatsblad
(3) See järgneb 2018. aasta riigipõhisele soovitusele nr 3: „Võidelda kasvavate liikuvusprobleemide vastu, eelkõige investeerides uude või olemasolevasse transporditaristusse ning tugevdades soodustusi ühistranspordi ja vähese heitega transpordi kasutamiseks.“
(4) Välja arvatud a) varad ja tegevused, mis on seotud maagaasi kasutava elektri- ja/või soojusenergia ning sellega seotud ülekande- ja jaotustaristuga, mis vastavad tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunktis ii osutatud tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on fossiilkütuste vabale käitamisele õigeaegseks üleminekuks ajutine ja tehniliselt vältimatu.
(5) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleb esitada selgitus selle kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447. 
(6) Seda erandit ei kohaldata meetmete suhtes, mida võetakse käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi. 
(7) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes, kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi. 
(8) Leitakse, et lõplik abisaaja keskendub olulisel määral sektorile või äritegevusele, kui on kindlaks tehtud, et selline sektor või tegevus moodustab olulise osa lõpliku abisaaja äritegevusest seoses lõpliku abisaaja brutotulu, kasumi või kliendibaasiga. Piiranguga sektorist või tegevusest saadav brutotulu ei tohi mingil juhul ületada 50 % brutotulust.
(9)

Välja arvatud a) varad ja tegevused, mis on seotud maagaasi kasutava elektri- ja/või soojusenergia ning sellega seotud ülekande- ja jaotustaristuga, mis vastavad tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunktis ii osutatud tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on fossiilkütuste vabale käitamisele õigeaegseks üleminekuks ajutine ja tehniliselt vältimatu.

(10) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus ja varad, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest madalam; Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleb esitada selgitus selle kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
(11) Saastavad sõidukid on määratletud kui heitevabad sõidukid.
(12) Seda erandit ei kohaldata meetmete suhtes, mida võetakse käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
(13) Välja arvatud a) varad ja tegevused, mis on seotud maagaasi kasutava elektri- ja/või soojusenergia ning sellega seotud ülekande- ja jaotustaristuga, mis vastavad tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunktis ii osutatud tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on fossiilkütuste vabale käitamisele õigeaegseks üleminekuks ajutine ja tehniliselt vältimatu. ; c) kodanikukaitses või tuletõrjes kasutatavad õhusõidukid ja eriotstarbelised sõidukid, mis põhinevad sektori parimal võimalikul keskkonnatoime tasemel; ning d) uute alla 20 kilomeetri pikkuste maanteeühenduste, sildade ja/või tunnelite ehitamine ning teede, sildade ja/või tunnelite renoveerimine.
(14) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleb esitada selgitus selle kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447. 
(15) Seda erandit ei kohaldata meetmete suhtes, mida võetakse käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi. 
(16) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes, kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi. 
(17) Leitakse, et lõplik abisaaja keskendub olulisel määral sektorile või äritegevusele, kui piiranguga sektorist või tegevusest saadud brutotulu ületab 50 % brutotulust.
(18)

Välja arvatud a) varad ja tegevused, mis on seotud maagaasi kasutava elektri- ja/või soojusenergia ning sellega seotud ülekande- ja jaotustaristuga, mis vastavad tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunktis ii osutatud tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on fossiilkütuste vabale käitamisele õigeaegseks üleminekuks ajutine ja tehniliselt vältimatu.

(19) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus ja varad, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest madalam; Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleb esitada selgitus selle kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
(20) Saastavad sõidukid on määratletud kui heitevabad sõidukid.
(21) Seda erandit ei kohaldata meetmete suhtes, mida võetakse käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
Top