EUROOPA KOMISJON

Brüssel,16.7.2025

COM(2025) 542 final

2025/0542(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse liidu toetus sisejulgeoleku valdkonnale aastateks 2028–2034

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Põhjused ja eesmärgid

•Kooskõla kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Muutuv geomeetria

Käesoleva määruse õiguslikud alused tulenevad ELi toimimise lepingu kolmanda osa V jaotisest, mis käsitleb vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala. Seetõttu kohaldatakse määrust Taani ja Iirimaa suhtes ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 ja protokolli nr 22 erisätete kohaselt.

Protokolli nr 22 artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani ELi toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise alusel kavandatud meetmete vastuvõtmisel nõukogus ning sellised meetmed ei ole Taani suhtes siduvad ja Taanis neid ei kohaldata.

Protokolli nr 21 artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Iirimaa ELi toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise alusel kavandatud meetmete vastuvõtmisel nõukogus ning sellised meetmed ei ole Iirimaale siduvad ega Iirimaal kohaldatavad. Iirimaa võib siiski otsustada osaleda mõne sellise kavandatud meetme vastuvõtmisel ja kohaldamisel. Lisaks võib Iirimaa igal ajal pärast sellise meetme vastuvõtmist meetme heaks kiita, kui protokolli nr 21 artiklis 4 osutatud menetlused on lõpule viidud.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.TAGASIVAATELISE HINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide tagasivaateline hindamine või toimivuse kontroll

Politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi (edaspidi „rahastamisvahend“) 2014.–2020. aasta programmitöö perioodi käimasoleva järelhindamise esialgsed tulemused kinnitavad, et rahastamisvahend aitas parandada nii liikmesriikide võimeid võidelda piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevusega (sh terrorismiga) kui ka liikmesriikide suutlikkust ohjata julgeolekuga seotud riske ja kriise. Rahastamisvahend on osutunud tõhusaks ning selle juhtimis- ja kontrollimehhanismid ELi finantshuvide kaitsmisel tulemuslikuks. Tehtud on mitu muudatust, mille eesmärk on lihtsustada rahastamisvahendi haldamist ja vähendada halduskoormust. Hindamisel tehti esialgne järeldus, et vaatamata mõningatele edusammudele on vaja võtta täiendavaid meetmeid, et suurendada tõhusust ja tagada, et haldusprotsessid on pakutava rahastusega proportsionaalsed.

Sisejulgeolekufondi 2021.–2027. aasta programmitöö perioodi vahehindamise esialgsed tulemused kinnitavad, et 2014.–2020. aasta perioodiga võrreldes on Sisejulgeolekufondi seire- ja hindamisraamistik märkimisväärselt paranenud. Liikmesriigid teatavad jätkuvalt suurest halduskoormusest. Lihtsustatud kuluarvestus on aidanud halduskoormust vähendada, kuid seda ei kasutata kulutuste optimeerimiseks süstemaatiliselt. Sisejulgeolekufondi ülesehitust peetakse eesmärgipäraseks, kuna see on suurendanud sisemist sidusust, edendades komponentide vastastikust täiendavust. Sisejulgeolekufondi peetakse sidusaks ka siseasjade fondide alla kuuluvate Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondiga ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastuga, aga ka teiste ELi fondidega, eelkõige programmiga „Euroopa horisont“, Euroopa Sotsiaalfondiga+ (ESF+) ja õigusprogrammiga, samuti muude asjakohaste Euroopa tööstussektorite ja kodanikuühiskonna suhtes kohaldatavate programmidega, nagu ühtse turu programm ja programm „Digitaalne Euroopa“. Hindamisel jõuti järeldusele, et Sisejulgeolekufond on vastanud vajadustele, millele vastamiseks see ette nähti, ning suutnud reageerida poliitikavaldkonnas esile kerkinud uutele probleemidele ja arengusuundadele. Sisejulgeolekufond on edendanud ühtset raamistikku sisejulgeolekuga seotud piiriüleste probleemide lahendamiseks ning soodustanud teadmiste vahetamist ja parimate tavade edendamist. Sisejulgeolekufondi temaatilisest rahastust toetatud meetmed on loonud märkimisväärset ELi lisaväärtust, edendanud õiguskaitse- ja õigusasutuste operatiivkoostööd, samuti koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning erasektori ja kodanikuühiskonna sidusrühmadega. Sarnaselt piirihalduse ja viisapoliitika rahastule tõi hindamine esile, et tuleks jätkata rahastamise lihtsustamist ja selgitada korraldusasutustele paremini, kuidas tulemusraamistik saab aidata kaasa programmide tõhusale haldamisele.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Väliseksperdid

•Mõjuhinnang

•Lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

2025/0542 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse liidu toetus sisejulgeoleku valdkonnale aastateks 2028–2034

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 82 lõiget 1, artiklit 84 ja artikli 87 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 2 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 3 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt 4

ning arvestades järgmist:

(1)Sisejulgeolek on äärmiselt oluline, et tagada kodanike turvalisus, kaitsta nende põhiõigusi ning tugevdada meie majandust, ühiskonda ja demokraatiat ja suurendada usaldust nende vastu. Ehkki riiklik julgeolek on jätkuvalt liikmesriikide pädevuses, nõuab selle kaitsmine koostööd ja koordineerimist liidu tasandil. Liidu eesmärk tagada Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 67 lõike 3 kohaselt kõrge turvalisuse tase vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal tuleks saavutada kuritegevuse, rassismi ja ksenofoobia ennetamise ning nende vastu võitlemise meetmetega ning politsei- ja õigusasutuste ning muude pädevate asutuste tegevuse koordineerimise ja koostöö tagamise meetmetega.

(2)Sisejulgeolek on ühine püüdlus, millesse liidu institutsioonid, asjaomased liidu asutused ja liikmesriigid peaksid ühiselt panustama. Selleks et aidata kaasa tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu väljaarendamisele ja rakendamisele, tuleks liikmesriikidele eraldada piisavalt rahalisi vahendeid. Seda liidu toetust antakse määrusega (EL) […] loodud Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, põllumajanduse ja maaelu, kalanduse ja merenduse, heaolu ja julgeoleku fondi horisontaalsete normide kohaselt.

(3)Käesolevas määruses on sätestatud liidu toetuse eesmärgid. Selleks et saavutada kogu liidus julgeoleku kõrge tase parimal võimalikul viisil, peaksid liikmesriigid tagama, et nende riiklikud ja piirkondlikud partnerluskavad on suunatud kõigi käesolevas määruses sätestatud eesmärkide saavutamisele.

(4)Komisjon peaks liikmesriigiti eraldatavad summad kehtestama määruses (EL) […] (millega luuakse Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, põllumajanduse ja maaelu, kalanduse ja merenduse, heaolu ja julgeoleku fond) sätestatud jaotusmetoodika kohaselt ja ühe rakendusotsusega. Kõnealune otsus peaks üldjuhul hõlmama ka summasid, mis tulenevad määrusest (EL) […], millega luuakse Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, põllumajanduse ja maaelu, kalanduse ja merenduse, heaolu ja julgeoleku fond, määrusest (EL) […], millega kehtestatakse liidu toetus varjupaiga, rände ja integratsiooni valdkonnale, ning määrusest (EL) […], millega kehtestatakse liidu toetus Schengeni ala, Euroopa integreeritud piirihalduse ja ühise viisapoliitika valdkonnale.

(5)Liidu toetus peaks põhinema tulemustel, mis on saavutatud, ja investeeringutel, mis on tehtud varasematel programmitöö perioodidel sisejulgeoleku valdkonnas: programm „Kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine“, programm „Terrorismi ning muude julgeolekuriskide ennetamine, nendeks valmisolek ja nende tagajärgede likvideerimine“ aastateks 2007–2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 513/2014 5 Sisejulgeolekufondi osana aastateks 2014–2020 loodud politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1149 6 aastateks 2021–2027 loodud Sisejulgeolekufond.

(6)Võttes arvesse kiiresti muutuvaid julgeolekuohte ja geopoliitilist olukorda, määratles komisjon strateegias ProtectEU 7 ühised prioriteedid ohutuma ja turvalisema Euroopa saavutamiseks. Euroopa geopoliitiline kontekst on märkimisväärselt muutunud ning see on tugevalt mõjutanud ELi sise- ja välisjulgeoleku omavahelist seotust. Julgeolekuohud on üha üleilmsemad ja komplekssemad ning tulenevad kurjategijate suutlikkusest tegutseda piiriüleselt, kasutada ära sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust ning tegutseda nii füüsilises kui ka digitaalses maailmas. Samal ajal pakuvad uus digitehnoloogia ja tehisintellekt märkimisväärseid võimalusi õiguskaitse ja õigussüsteemi suutlikkuse parandamiseks ning nende muutuvate ohtude tulemuslikuks käsitlemiseks.

(7)Liidu toetus peaks olema suunatud meetmetele, mille puhul võib liidu sekkumine anda liikmesriikide eraldi meetmetega võrreldes suuremat lisaväärtust. Julgeolekul on olemuslikult piiriülene mõõde ning see nõuab liidu tugevat ja koordineeritud tegevust. Seepärast peaksid liikmesriikide riiklikud ja piirkondlikud partnerluskavad aitama tulemuslikult kaasa ProtectEU kontekstis kindlaks tehtud probleemide lahendamisele. Kooskõlas liidu tasandil kindlaks määratud ühiste prioriteetidega tuleks liidus julgeoleku kõrge taseme tagamiseks liidu toetusega toetada meetmeid, mis on suunatud peamistele julgeolekuohtudele ning eelkõige raske ja organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas terrorismi ning vägivaldse äärmusluse ja küberkuritegevuse ennetamisele ja nende vastu võitlemisele.

(8)Liidu toetusega tuleks rahastada liikmesriikide meetmeid kuritegevuse ennetamise, töötajate ühiskoolituste ja politseikoostöö valdkonnas, samuti meetmeid, mis on seotud kriminaalasjades tehtava õigusalase koostööga, milles osalevad liikmesriikide pädevad asutused ning liidu asutused ja organid, ning mis hõlmavad eelkõige teabevahetust, tihedamat operatiivkoostööd ja toetust vajalikele jõupingutustele terrorismi ning raske ja organiseeritud kuritegevuse ennetamise ja nende vastu võitlemise suutlikkuse tugevdamiseks. Liidu toetusest ei tohiks katta tegevuskulusid ega meetmeid, mis on seotud liikmesriikide põhikohustustega avaliku korra säilitamisel ja sisejulgeoleku kaitsmisel.

(9)Julgeolek on vundament, millele tuginevad kõik meie vabadused, ja liikmesriikide suutlikkus tagada kodanike julgeolekut sõltub ühtsest Euroopa lähenemisviisist. Nagu on märgitud strateegias ProtectEU, tuleb julgeolekukaalutlused integreerida kõikidesse ELi õigusaktidesse, tegevuspõhimõtetesse ja programmidesse, sealhulgas ELi välistegevusse. Käesoleva määruse kohane liidu toetus peaks aitama neid kaalutlusi arvesse võtta.

(10)Euroopa Ülemkogu tuletas oma 26. juuni 2025. aasta järeldustes 8 meelde, et raske ja organiseeritud kuritegevus, terrorism, radikaliseerumine ja vägivaldne äärmuslus nii internetis kui ka väljaspool seda kujutavad endast suurt ohtu Euroopa kodanikele ja liikmesriikide julgeolekule. Samuti rõhutas Euroopa Ülemkogu, et kuritegevuse sisseimbumine seaduslikesse äristruktuuridesse kujutab endast ohtu ja avaldab kahjulikku mõju riikide rahandusele ja ühtsele turule. Euroopa Ülemkogu kutsus liidu institutsioone ja liikmesriike üles mobiliseerima riiklikul ja ELi tasandil kõik olemasolevad vahendid ning võtma täiendavaid meetmeid õiguskaitse- ja õigusalase koostöö tugevdamiseks, sealhulgas seoses tõhusa juurdepääsuga andmetele õiguskaitse eesmärgil, ning tagades teabevahetuse ja tehes koostööd kolmandate riikidega.

(11)Sisejulgeolekuohtude ennetamiseks ja nende realiseerumise tõkestamiseks tuleks liidu toetusega tugevdada liikmesriikide suutlikkust ennetada rasket ja organiseeritud kuritegevust, terrorismi, vägivaldset äärmuslust ja radikaliseerumist, laste seksuaalset kuritarvitamist ja ärakasutamist ning küberkuritegevust ja nende vastu võidelda, aga ka nende meetmeid, mis on suunatud digitaalsetele ja tehnoloogilistele julgeolekuprobleemidele, elutähtsa taristu vastupidavusele seoses internetist lähtuvate ohtudega, julgeolekuohtudele merendusvaldkonnas, inimkaubandusele, rändajate smugeldamisele, ebaseaduslikule uimastikaubandusele, ebaseaduslikule relvakaubandusele, rahapesule, kuritegelikul teel saadud vara tagasivõitmisele, majanduskuritegudele, keskkonnakuritegudele, maksevahendite võltsimisele, liidu finantshuve kahjustavatele kuritegudele, kuriteoohvrite abistamisele ja kaitsmisele, avaliku ruumi kaitsmisele ning keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste, tuuma- ja lõhkeainetega seotud julgeolekuohtude käsitlemisele ja intsidentide haldamisele, sealhulgas tihedama koostöö ja teabevahetuse kaudu eri liikmesriikide avaliku sektori asutustega, asjaomaste liidu organite või asutustega ning kodanikuühiskonna ja erasektori partneritega. Samuti peaks liidu toetus aitama liikmesriikidel omandada ja rakendada sisejulgeoleku valdkonnas uuenduslikke meetodeid ja tehnoloogilisi lahendusi, eelkõige neid, mida toetatakse määruse (EL) […] (millega luuakse Euroopa Konkurentsivõime Fond) ja määruse (EL) […] (millega kehtestatakse ELi teadusuuringute raamprogramm) alusel. Lisaks on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala välismõõde muutuvas ülemaailmses poliitilises keskkonnas keskse tähtsusega. Seetõttu peaks liidu toetus aitama tugevdada koostööd ja partnerlust kolmandate riikidega, teenides seejuures liidu sisepoliitika huve.

(12)Vastavalt julgeolekukaalutluste integreerimise põhimõttele peaks liidu toetus aitama tagada liidu sise- ja välispoliitika kooskõla, sidususe, koostoime ja vastastikuse täiendavuse. Selles kontekstis peaks käesoleva määruse kohane liidu toetus eelkõige aitama võidelda raske ja organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas ebaseadusliku uimastikaubanduse, inimkaubanduse ja piiriüleste kuritegelike smugeldamisvõrgustike vastu ning neid nähtusi ennetada. Käesoleva määruse kohane liidu toetus võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel hõlmata ka ELi delegatsioonide asjakohaste ressursside toetamist ning seda kooskõlastatakse liikmesriikide ja komisjoni vahel programmitöö ja rakendamise etappides.

(13)Kuna julgeolekuvaldkonnas esile kerkivad probleemid muutuvad pidevalt, on käesoleva määruse alusel liidu toetuse eraldamist vaja kohandada vastavalt sisemiste ja väliste julgeolekuohtude muutustele ning suunata rahastamine prioriteetidele, millel on suurim liidu lisaväärtus. Selleks et reageerida pakilistele vajadustele ning liidu poliitika ja prioriteetide muutustele ning suunata rahastamine liidu jaoks suure lisaväärtusega meetmetele, tuleks osa käesoleva määruse kohasest liidu toetusest rakendada eelarve otsese, jagatud ja kaudse täitmise raames ELi rahastu kaudu, mis luuakse vastavalt määrusele (EL) […], millega luuakse Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, põllumajanduse ja maaelu, kalanduse ja merenduse, heaolu ja julgeoleku fond. ELi rahastu võimaldab paindlikkust liidu toetuse haldamisel ning eelarve jagatud täitmise korral tuleks seda rakendada liikmesriikide riiklike ja piirkondlike partnerluskavade kaudu.

(14)Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama, et liikmesriikide riiklike ja piirkondlike partnerluskavade väljatöötamisel ning sisejulgeolekuga seotud meetmete rakendamisel ja probleemide lahendamisel võetakse arvesse liidu organite ja asutuste teadmisi, oskusteavet ja kogemusi. Asjakohasel juhul peaks komisjonil olema võimalik ka kaasata asjaomaseid liidu organeid ja asutusi tegevusse, mille eesmärk on tagada liidu toetust saavate meetmete kooskõla asjakohase liidu acquis’ga ja liidus kokkulepitud prioriteetidega.

(15)Liidu rahastamise mõju on vaja avaliku ja erasektori rahaliste vahendite kasutuselevõtu, ühendamise ja võimendamise kaudu maksimeerida. Liidu toetusega tuleks edendada kogu ühiskonda hõlmavat lähenemisviisi, ergutades Euroopa tööstussektori, samuti kodanikuühiskonna, sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide aktiivset ja sisulist osalemist julgeolekupoliitika väljatöötamises ja rakendamises, kaasates seoses liidu toetuse eesmärkidega vajaduse korral teisi asjaomaseid osalisi, liidu organeid ja asutusi ning rahvusvahelisi organisatsioone. Samas tuleks tagada, et liidu toetust ei kasutata seadusjärgsete ja avalik-õiguslike ülesannete delegeerimiseks erasektorile.

(16)Euroopa peab kaitsma oma julgeolekuhuve tarnijate eest, kes võivad kolmandate riikide võimaliku sekkumise ja nende küberturbetavade tõttu kujutada endast püsivat julgeolekuriski. Seetõttu on vaja vähendada siseturul suure riskiga tarnijatest püsiva sõltuvuse ohtu, kuna neil tarnijatel võib olla tugev negatiivne mõju ELi kasutajate, ettevõtjate ja ametiasutuste ning ELi elutähtsa taristu turvalisusele osas, mis puudutab andmete ja teenuste terviklust ning teenuste kättesaadavust. See välistamine peaks põhinema proportsionaalsel riskihindamisel ja sellega seotud leevendusmeetmetel, nagu on määratletud liidu poliitikas ja õigusaktides.

(17)Juhtimisalase lähenemisviisi järjepidevuse tagamiseks võivad liikmesriigid liidu toetuse rakendamisel tugineda partnerluse põhimõttele.

(18)Kõiki meetmeid, mida toetatakse käesoleva määruse kohase liidu toetusega, tuleks rakendada liidu acquis’s ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid täiel määral järgides ning need peaksid olema kooskõlas liidu ja liikmesriikide rahvusvaheliste kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on.

(19)Euroopa Liidu lepingule (ELi leping) ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(20)[Euroopa Liidu lepingule (ELi leping) ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt teatas Iirimaa [[…] kirjaga] oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel

VÕI

Euroopa Liidu lepingule (ELi leping) ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt, ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav],

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse sisejulgeoleku valdkonnale ajavahemikul 1. jaanuarist 2028 kuni 31. detsembrini 2034 antava liidu toetuse eesmärgid ja rahastamine. Seda liidu toetust antakse määrusega (EL) […] loodud Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, põllumajanduse ja maaelu, kalanduse ja merenduse, heaolu ja julgeoleku fondi horisontaalsete normide kohaselt.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)„pädevad asutused“ – liikmesriigi asutused, kes vastutavad kuritegude ennetamise, avastamise ja uurimise eest, nagu on osutatud ELi toimimise lepingu artikli 87 lõikes 1, sealhulgas politsei-, tolli- ja muud spetsialiseerunud õiguskaitseasutused;

2)„ennetamine“ – seoses kuritegevusega kõik meetmed, mille eesmärk on vähendada kuritegevust ja kodanike ebakindlustunnet või nende vähendamisele muul moel kaasa aidata, nagu on osutatud nõukogu otsuse 2009/902/JSK 9 artikli 2 lõikes 2;

3)„teabevahetus“ – sellise teabe turvaline kogumine, säilitamine, töötlemine, analüüs ja edastamine ning sellele juurdepääs, mis on ELi toimimise lepingu artiklis 87 osutatud asutustele ning Europolile ja muudele asjaomastele liidu asutustele ja organitele vajalik seoses kuritegude, eelkõige piiriülese raske ja organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas küberkuritegevuse ja terrorismi ennetamise, avastamise ja uurimisega ning nende eest vastutusele võtmisega;

4)„organiseeritud kuritegevus“ – karistatav tegu, mis on seotud osalemisega nõukogu raamotsuse 2008/841/JSK 10 artikli 1 punktis 1 määratletud kuritegelikus ühenduses;

5)„terrorism“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 11 osutatud tahtlikud teod ja kuriteod;

6)„radikaliseerumine“ – etapiviisiline ja keeruline protsess, mis viib vägivaldse äärmusluse ja terrorismini ning mille käigus üksikisik või isikute rühm võtab omaks radikaalse ideoloogia või veendumuse, mis aktsepteerib, kasutab või toetab vägivalda, sealhulgas terroriakte, et saavutada konkreetne poliitiline, usuline või ideoloogiline eesmärk;

7)„küberkuritegevus“ – kuriteod, mida saab toime panna üksnes info- ja kommunikatsioonitehnoloogia süsteeme (IKT-süsteemid) kasutades ning mille puhul kõnealused süsteemid on kas kuriteo toimepanemise vahendid või kuriteo peamised sihtmärgid (küberneetilistest vahenditest sõltuvad kuriteod), või traditsioonilised kuriteod, mille ulatust või haaret saab arvutite, arvutivõrkude ja muude IKT-süsteemide kasutamise läbi suurendada (küberruumi kasutades toime pandud kuriteod);

8)„õiguskaitsealane operatiivkoostöö“ – ELi toimimise lepingu artikli 87 lõikes 3 osutatud kahe või enama liikmesriigi asutuste vaheline operatiivkoostöö või ühe liikmesriigi pädevate asutuste tegevus teise liikmesriigi territooriumil, nagu on osutatud ELi toimimise lepingu artiklis 89;

9)„hübriidoht“ – igasugune kahjulik tegevus, sealhulgas infoga manipuleerimine, küberründed ja rändajate ärakasutamine, mida kavandatakse ja viiakse läbi pahatahtliku kavatsusega koordineeritud viisil eesmärgiga kahjustada liikmesriiki või mõnda selle institutsiooni.

Artikkel 3

Sisejulgeoleku valdkonnale antava liidu toetuse eesmärgid

1.Liidus sisejulgeoleku kõrge taseme tagamiseks on liidu toetus suunatud järgmistele eesmärkidele:

a)tugevdada liidu ja liikmesriikide suutlikkust ennetada rasket ja organiseeritud kuritegevust nii internetis kui ka väljaspool seda, sealhulgas terrorismi, vägivaldset äärmuslust, küberkuritegevust, laste seksuaalset kuritarvitamist ja ärakasutamist ning hübriidohte, ja nende vastu võidelda ning kaitsta kodanikke ja avalikku ruumi rünnakute eest, sealhulgas sisejulgeoleku valdkonnas uuenduslike meetodite ja uute tehnoloogiliste vahendite abil;

b)tugevdada liikmesriikide suutlikkust ning suurendada kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõimet vaenuliku tegevuse suhtes ning ohjata julgeolekuga seotud intsidente, riske ja kriise, sealhulgas koostalitlusvõimeliste kriitilise tähtsusega sidesüsteemide abil;

c)parandada ja hõlbustada teabevahetust pädevates asutustes ja asjaomastes liidu organites ja asutustes ja nende vahel ning asjakohasel juhul kolmandate riikidega, rahvusvaheliste organisatsioonidega ja eraõiguslike isikutega;

d)parandada ja tugevdada pädevate asutuste vahelist õiguskaitsealast operatiivkoostööd, sealhulgas ühisoperatsioone, seoses raske ja organiseeritud kuritegevuse (nii internetis kui ka väljaspool seda), sealhulgas terrorismi, vägivaldse äärmusluse, küberkuritegevuse, laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning hübriidohtude ennetamisega ja nende nähtuste vastu võitlemisega, ning kodanike ja avalikku ruumi kaitsmisega rünnakute eest.

Liidu toetust rakendatakse viisil, mis on täielikult kooskõlas määruses (EL) […] (millega luuakse Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, põllumajanduse ja maaelu, kalanduse ja merenduse, heaolu ja julgeoleku fond) sätestatud eesmärkidega.

2.Liikmesriigid tagavad, et nende riiklike ja piirkondlike partnerluskavade prioriteedid hõlmavad meetmeid käesoleva määruse kohase liidu toetuse kõikide eesmärkide saavutamiseks ning et vahendite jaotamine eesmärkide vahel on tuvastatud probleemide ja vajadustega proportsionaalne.

Artikkel 4

Rahastamine

1.Artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks aastateks 2028–2034 ette nähtud esialgne rahastamispakett on 6 843 331 500 eurot jooksevhindades. Rahastamispaketti rakendatakse kooskõlas riiklike ja piirkondlike partnerluskavade suhtes kohaldatavate horisontaalsete normidega, mis on sätestatud määruses (EL) […], millega luuakse Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, põllumajanduse ja maaelu, kalanduse ja merenduse, heaolu ja julgeoleku fond.

2.Komisjon võtab vastu rakendusakti, millega kehtestatakse liikmesriigiti summad, kohaldades määruse (EL) […] (millega luuakse Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, põllumajanduse ja maaelu, kalanduse ja merenduse, heaolu ja julgeoleku fond) I lisa B jaos sätestatud jaotusmetoodikat.

3.Lisaks kehtestatakse ELi toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud iga-aastase eelarvemenetluse raames käesoleva määruse artiklis 3 osutatud eesmärkide jaoks eelarveassigneeringud, mida rakendatakse määruse (EL) […] (millega luuakse Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, põllumajanduse ja maaelu, kalanduse ja merenduse, heaolu ja julgeoleku fond) IV jaotise kohase ELi rahastu kaudu.

4.Kui komisjon jõuab järeldusele, et käesoleva määruse artiklis 3 osutatud eesmärkidega seotud meetmed vastavad käesolevas määruses ja määruses (EL) […] (millega luuakse Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, põllumajanduse ja maaelu, kalanduse ja merenduse, heaolu ja julgeoleku fond) sätestatud nõuetele, ning kui komisjon teeb ettepaneku võtta vastu nõukogu rakendusotsus asjaomase liikmesriigi riikliku ja piirkondliku partnerluskava heakskiitmiseks määruse (EL) […] (millega luuakse Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, põllumajanduse ja maaelu, kalanduse ja merenduse, heaolu ja julgeoleku fond) artiklis 23 sätestatud korras, teeb ta ettepaneku võtta vastu nõukogu rakendusotsus kõnealuste meetmete heakskiitmise kohta.

5.Kui komisjon teeb ettepaneku võtta vastu nõukogu rakendusotsus käesoleva määruse artiklis 3 osutatud eesmärkidega seotud meetmete kohta, sätestatakse komisjoni ettepanekus määruse (EL) […] (millega luuakse Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, põllumajanduse ja maaelu, kalanduse ja merenduse, heaolu ja julgeoleku fond) artikli 23 lõikes 4 osutatud elemendid seoses artiklis 3 sätestatud eesmärkidega.

6.Nõukogu võtab lõikes 4 osutatud rakendusotsuse vastu üldjuhul nelja nädala jooksul alates komisjoni ettepaneku vastuvõtmisest ning koos määruse (EL) […] (millega luuakse Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, põllumajanduse ja maaelu, kalanduse ja merenduse, heaolu ja julgeoleku fond) artikli 23 lõikes 1 osutatud rakendusotsustega [komisjoni ettepanek ja nõukogu rakendusotsus].

7.Määruse (EL) […] (millega luuakse Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, põllumajanduse ja maaelu, kalanduse ja merenduse, heaolu ja julgeoleku fond) artiklit 24 kavade muutmise kohta kohaldatakse tingimusel, et komisjoni ettepanek ja nõukogu rakendusotsus, millega kiidetakse heaks artikli 23 lõikes 4 loetletud elementide muudatused, hõlmavad üksnes käesoleva määruse artiklis 3 osutatud eesmärke.

Artikkel 5

Üleminekusätted

Käesolev määrus ei mõjuta nende meetmete jätkamist ega muutmist, mis on algatatud määruse (EL) 2021/1149 alusel, mille kohaldamist kõnealuste meetmete suhtes jätkatakse kuni nende lõpetamiseni.

Artikkel 6

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub [kahekümnendal] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates määruse (EL) […] (millega luuakse Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, põllumajanduse ja maaelu, kalanduse ja merenduse, heaolu ja julgeoleku fond aastateks 2028–2034) kohaldamise alguskuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel,

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1149, millega luuakse Sisejulgeolekufond (ELT L 251, 15.7.2021, lk 194).

(2)    ELT C […] […] lk […] .

(3)    ELT C […] […] lk […] .

(4)    Euroopa Parlamendi […] seisukoht ja nõukogu […] seisukoht.

(5)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 513/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2007/125/JHA (ELT L 150, 20.5.2014, lk 93, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/513/oj).

(6)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1149, millega luuakse Sisejulgeolekufond (ELT L 251, 15.7.2021, lk 194, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1149/oj).

(7)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa sisejulgeoleku strateegia ProtectEU“ (COM(2025) 148 final, 1.4.2025).

(8)    Euroopa Ülemkogu 26. juuni 2025. aasta järeldused, EUCO 12/25.

(9)    Nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsus 2009/902/JSK, millega luuakse Euroopa kriminaalpreventsiooni võrgustik ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2001/427/JSK (ELT L 321, 8.12.2009, lk 44, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2009/902/oj).

(10)    Nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsus 2008/841/JSK organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta (ELT L 300, 11.11.2008, lk 42, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_framw/2008/841/oj ).

(11)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.3.2017, lk 6, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2017/541/oj ).