EUROOPA KOMISJON

Brüssel,15.7.2025

COM(2025) 414 final

2025/0229(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse nõukogu 13. juuli 2021. aasta määrust (EL) 2021/1173, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1488

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Pärast 2021. aastat, mil nõukogu määrus (EL) 2021/1173 vastu võeti, on tehisintellekti alal toimunud tohutu tehniline areng ning sellest on kogu maailmas saanud väga oluline strateegiline ja ülimalt konkurentsivõimeline valdkond. Eelkõige on suured üldotstarbelised tehisintellektimudelid kujunenud majandusliku konkurentsivõime ja innovatsiooni elutähtsaks liikumapanevaks jõuks. Need on omandanud keskse rolli tootlikkuse suurendamisel eri valdkondades ja kujundavad ümber terveid väärtusahelaid, avaldades seega otsustavat mõju majandusliku väärtuse loomisele tulevikus. Eesrindlike tehisintellektimudelite järgmine põlvkond peaks käivitama võimekuste hüppelise kasvu üldise tehisintellekti saavutamiseks, mis suudab lahendada ülimalt keerulisi ja mitmekesiseid ülesandeid inimvõimekusega võrdsel tasemel. Piirkonnad, mis suudavad neid tehisintellekti mudeleid ulatuslikult arendada ja rakendada, juhivad ülemaailmset innovatsiooni ja meelitavad ligi tipptasemel talente. Samal ajal vajavad teaduse ja tööstuse eesliinil olevad sektorid, nagu biotehnoloogia, kliima, autotööstuse tehisintellekt ja lennundus, mahukaid andmetöötlusressursse, et teha olulisi tehisintellektipõhiseid teaduslikke avastusi ja tööstuslikke uuendusi.

Pärast tehisintellekti innovatsioonipaketi vastuvõtmist 2024. aasta veebruaris 3 muudeti 2024. aasta juunis määrust (EL) 2021/1173 ja loodi uus tegevussuund Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte (ühisettevõtte EuroHPC) jaoks, millega anti sellele võimalus soetada, ajakohastada ja käitada tehisintellektitehaseid.

Kõige arenenumad nendest tehisintellektitehastest Euroopas varustatakse kuni 25 000 täiustatud tehisintellektiprotsessorit sisaldavate superarvutitega, mis võimaldavad arendada ainult keskklassi tehisintellektimudeleid. Seetõttu on vaja märkimisväärseid investeeringuid, et Euroopa andmetöötlusvõimsust järgmisele tasemele laiendada.

9. aprillil 2025 käivitas komisjon Euroopa tehisintellekti tegevuskava, 4 ,  5 et muuta Euroopa tehisintellekti valdkonnas ülemaailmseks liidriks. Selle strateegia üks põhisammas on kogu Euroopat hõlmava arenenud tehisintellektimudelite treenimise taristu laiendamine, et viia 2024. aasta tehisintellektitehaste kontseptsioon järgmisele tasemele.

Eesrindlike tehisintellektimudelite järgmise põlvkonna väljatöötamiseks on eeldatavasti vaja suuremahulisi rajatisi, mis ületavad vähemalt kolme- kuni neljakordselt kõige võimsamates tehisintellektitehastes olemas olevate kõige arenenumate tehisintellektiprotsessorite arvu, võttes samas arvesse võimsust, aga ka energiatõhusust ja veekasutuse tõhusust ning ringluspõhisust. Need on võimelised välja töötama, treenima ja kasutama väga suuri tehisintellektimudeleid ja -rakendusi enneolematu ulatusega (nt tehisintellektimudelid suurusjärgus sadu triljoneid parameetreid).

Tehisintellekti gigatehased pakuvad Euroopa teadlastele, ettevõtjatele, avalikule sektorile ja tööstusele maailmatasemel tehisintellekti andmetöötlustaristut. Need tugevdavad Euroopa tööstust, võimaldavad töötada välja täiesti uusi tehisintellektilahendusi ning tagavad ELi kui tehisintellekti maailmajao konkurentsivõime ja suveräänsuse kooskõlas konkurentsivõime kompassiga 6 . Avalik huvi kaasinvesteerida koos tööstuse esindajatega tehisintellekti gigatehastesse seisneb Euroopa tehisintellekti andmetöötlustaristu laiendamises ja tugevdamises, et teaduslikuks, avalikuks ja tööstuslikuks kasutamiseks mõeldud tehisintellektimudelite ja -rakenduste järgmise põlvkonna saaks välja töötada, juurutada ja kasutusele võtta Euroopas. Nagu tehisintellekti tehased, nii on ka tehisintellekti gigatehased kindlatel juurdepääsutingimustel avatud kõigi liikmesriikide teadlastele, avaliku sektori sidusrühmadele, idufirmadele ja tööstusele.

Määruse 2021/1173 kohased mehhanismid ei ole praegu täiel määral suutelised toetama tehisintellekti gigatehaste loomist. Seepärast on vaja sihipärast muudatust, et luua ühisettevõttele EuroHPC vajalik õiguslik alus tehisintellekti gigatehaste rajamisega seotud kohustuste täitmiseks Euroopas. Muudatusega antakse ühisettevõttele konkreetsed volitused tegutseda tehisintellekti gigatehaste rajamiseks, võttes samal ajal arvesse nende eripärasid.

Samuti annab muudatus võimaluse kehtestada kvanttehnoloogiatega seotud strateegilised õigusnormid kooskõlas ELi kvanttehnoloogia strateegiaga. Kvanttehnoloogiad, mis hõlmavad kvantandmetöötlust, -kommunikatsiooni, -taju ja -metroloogiat, on ELi jaoks kujunemas strateegiliseks valdkonnaks, millel on potentsiaali kujundada ümber peamisi tööstusharusid ja ühiskondlikke rakendusi ning tugevalt mõjutada liidu tööstuse konkurentsivõimet ja tehnoloogilist suveräänsust. Liit on selles valdkonnas teinud märkimisväärseid investeeringuid. Nüüd on vaja veelgi paremini koordineerida ja rakendada üleeuroopalist kvantuuringute, innovatsiooni ja industrialiseerimise tegevuskava, mis kasutab ära olemasolevaid tugevusi ja suunab kõik jõupingutused ühiste prioriteetide saavutamisse. Euroopa jaoks muutub üha olulisemaks muuta oma teaduse tipptase ja innovatsioonipotentsiaal reaalseteks turuvõimalusteks ning selle kaudu panustada konkurentsivõime kompassi eesmärkide saavutamisse.

See muudatus tugevdab ühisettevõtte EuroHPC praeguseid volitusi kvanttehnoloogia valdkonnas:

·toetada täieulatusliku Euroopa kvantökosüsteemi arengut, mis hõlmab teadusuuringuid, innovatsiooni, taristu kasutuselevõttu, oskusi ja tööstusvõimekust;

·tagada sünergia kvanttaristu ja klassikalise kõrgjõudlusega andmetöötluse taristu vahel, eelkõige hübriidsüsteemide, simulatsioonide ja ühisarendusplatvormide puhul;

·edendada Euroopa tehnoloogilist suveräänsust, tugevdades võimekusi kvanttehnoloogiat võimaldavates osades ja vähendades sõltuvust elutähtsates valdkondades.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Käesoleva ettepaneku eesmärk on laiendada nõukogu määruse 2024/1732 kohaldamisala, et võimaldada liidul reageerida uutele tehnoloogilistele arengusuundadele ja strateegilistele nõudmistele, nimelt tehisintellekti optimeeritud andmetöötlusvõimsuse märkimisväärsele suurenemisele Euroopas, ning ühtlustada liikmesriikide ühiseid prioriteete kvanttehnoloogiate valdkonnas, kaotades kvanttehnoloogia programmide praeguse killustatuse liidu riikides.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Ühisettevõtte õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 187 ja artikli 188 esimene lõik.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

Kavandatav muudatus vastab proportsionaalsuse põhimõtetele, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 4.

•Vahendi valik

Liidu osalust hõlmava ühisettevõtte loomiseks ja tegutsemiseks on vaja nõukogu määrust, mille muutmiseks tehakse nüüd ettepanek.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Sidusrühmadega on tehisintellekti gigatehaseid puudutavate muudatuste tegemiseks ulatuslikult konsulteeritud:

–arutelu ühisettevõttes EuroHPC osalevate riikidega ühisettevõtte juhatuses;

–struktureeritud arutelud algatuse jaoks oluliste avaliku ja erasektori osalejatega, sealhulgas valitsuste esindajatega, ELi ja rahvusvaheliste ettevõtetega ning era- ja avaliku sektori finantseerimisasutustega, nagu Euroopa Investeerimispanga Grupp;

–osalemiskutse, mis kehtis 9. aprillist 20. juunini 2025. Osalemiskutses kutsuti üles esitama ideid kogu Euroopast, et aidata välja selgitada võimalikud konsortsiumid ja koguda teadmisi, mida on vaja tehisintellekti gigatehase arendamise raamistiku viimistlemiseks.

Määruse muudatuste väga sihipärase iseloomu tõttu, kuna määrus juba volitab ühisettevõtet EuroHPC tegutsema tehisintellekti ja kvanttehnoloogia valdkonnas, ei ole mõjuhinnangut vaja läbi viia. 

Kvanttehnoloogiate puhul kajastab muudatus Euroopa kvanttehnoloogia strateegia ettevalmistamise raames korraldatud avaliku tagasisidekorje käigus kogutud teavet.

Selle Euroopa Komisjoni algatatud konsultatsiooni käigus koguti arvamusi mitmesugustelt sidusrühmadelt, sealhulgas teadusorganisatsioonidelt, tööstuse esindajatelt, liikmesriikide ametiasutustelt ja kodanikuühiskonnalt, ning rõhutati liidu kooskõlastatud tegevuse tähtsust tervikliku kvantökosüsteemi arengu toetamisel. Peamised kindlaksmääratud prioriteedid on: pikaajalised teadusinvesteeringud, taristu arendamine, oskused ja haridus, tööstuslik kasutuselevõtt ja rahvusvaheline koostöö.

Täiendavaid ettepanekuid saadi ka nende kahe kanali kaudu:

–arutelu kvanttehnoloogia koordineerimise (eksperdi)rühma esindajatega, 7 rühmas osalevad kõik liikmesriigid;

–tihe suhtlemine kõigi liikmesriikide ekspertide töörühmadega, mis moodustati kooskõlastatult kvanttehnoloogia koordineerimisrühmaga. Ekspertide töörühmad koostasid aruande, 8 milles esitatakse ühised strateegilised prioriteedid ja soovitused, mis suunavad kvanttehnoloogia arengut Euroopas.

Need andmed on aidanud koguda teavet, et lisada käesolevasse muudatusettepanekusse kvanttehnoloogiad, tagades vastavuse sidusrühmade ootustele ja liidu laiemale strateegilisele suunitlusele digitaaltehnoloogiate valdkonnas.

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Kõnealune muudatus on vastus tehisintellekti valdkonnas toimunud olulisele tehnoloogilisele arengule, mis on toimunud pärast esialgse määruse jõustumist 2021. aastal ja pärast eelmist muudatust 2024. aastal.

See areng kajastub määruse muudetud artiklites. Artikli 2 punktis 3d esitatakse tehisintellekti gigatehase määratlus.

Artikli 3 lõike 2 punktis h esitatakse selle uus eesmärk toetada tehisintellekti gigatehaste loomist, et toetada väga konkurentsivõimelise ja uuendusliku tehisintellekti ökosüsteemi edasist arengut liidus.

Artikli 4 lõike 1 punktis i määratletakse ühisettevõtte uue tehisintellekti gigatehase tegevussuund.

Artiklit 5 muudetakse, et kajastada liidu rahalise panuse suurenemist ja kasutust.

Lisatakse artikkel 12b, millega reguleeritakse tehisintellekti gigatehase asukohta, tehisintellekti gigatehaseid võõrustada soovivate avaliku ja erasektori konsortsiumide kõlblikkuse tingimusi, liidu ja ühisettevõttes EuroHPC osalevate riikide poolt tehisintellekti gigatehaste rajamiseks eraldatavate vahendite osakaalu ja tingimusi käsitlevaid eeskirju, tehisintellekti gigatehaste valiku hindamiskriteeriume, üldsuse pääsuaja kriteeriume jne.

Artikli 16 lõiget 1 muudetakse, et võimaldada EuroHPC superarvutite kasutamist tsiviil- ja julgeolekuotstarbel.

Muudatuses võetakse arvesse ka ELi kvanttehnoloogia strateegia rakendamist ühisettevõttes EuroHPC.

Lisatakse uus määratlus (artikli 2 punkt 19a), millega kehtestatakse mõiste „riiklik kvanttehnoloogia pädevuskeskus“, mille all mõistetakse osalevas riigis asutatud juriidilist isikut või konsortsiumi, mis pakub juurdepääsu kvanttehnoloogiatele ning kvanttehnoloogia vahenditele, teenustele ja taristule. Nende keskuste eesmärk on toetada kasutajaid tööstusest, teadusringkondadest ja riigiasutustest ning edendada kvanttehnoloogiaga seotud oskuste arendamist, koolitust, võrgustike loomist ja teavitustegevust.

Artikli 3 lõiget 1 muudetakse, et esitada ühisettevõtte ajakohastatud missioon toetada nõudlus- ja kasutajapõhiste uuenduslike ja konkurentsivõimeliste superandmetöötlussüsteemide ja kvanttehnoloogia arendamist ja kasutuselevõttu. Artikli 3 lõike 2 punktis fa esitatakse ühisettevõtte uus eesmärk toetada tipptasemel teadus- ja rakendusuuringuid ning innovatsiooni kvanttehnoloogiate valdkonnas.

Muudatusega lisatakse artikli 4 lõikele 1 ka uus punkt j, millega luuakse kvanttehnoloogiate suund, mis käsitleb kogu Euroopa kvantökosüsteemi, sealhulgas kvantandmetöötlust, -simulatsiooni, -kommunikatsiooni, -taju ja -metroloogiat.

Meetmete kohaldamisala hõlmab:

·teadusuuringuid ja tehnoloogilist innovatsiooni kvanttehnoloogia valdkondades;

·kvanttehnoloogiate industrialiseerimist ja laiendamist, sealhulgas idufirmade ja lõhkuva innovatsiooni toetamist;

·riiklike kvanttehnoloogia pädevuskeskuste võrgustiku arendamist, kvantrakenduste kasutuselevõttu strateegilistes sektorites ja standardite kehtestamist;

·oskuste arendamist ja liikuvust, tugeva ja kaasava kvanttehnoloogia valdkonna tööjõu edendamist;

·rahvusvahelist koostööd, mis on kooskõlas liidu välispoliitikaga.

Et aidata ühisettevõttel EuroHPC rakendada kvanttehnoloogia strateegiat, on lisa artiklis 4 sätestatud kvanttehnoloogia strateegia nõuanderühma mõiste ja sama lisa artiklis 14b on üksikasjalikult kirjeldatud ülesandeid, mille täitmist kvanttehnoloogia strateegia nõuanderühmalt oodatakse.

2025/0229 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse nõukogu 13. juuli 2021. aasta määrust (EL) 2021/1173, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1488

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 187 ja artikli 188 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, 9

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 10  

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1689, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid (tehisintellekti käsitlev määrus), on seatud eesmärgiks parandada siseturu toimimist ühtse õigusraamistiku kehtestamisega eeskätt tehisintellekti arendamiseks, turustamiseks ja kasutamiseks liidus kooskõlas liidu väärtustega.

(2)Pärast 2021. aastat, mil nõukogu määrus (EL) 2021/1173 vastu võeti, on tehisintellekti alal toimunud tohutu tehniline areng ning sellest on kogu maailmas saanud ülimalt strateegiline ja vaidlusalune valdkond. Euroopa Liit on tehisintellekti valdkonnas vastutustundlikku innovatsiooni toetamise püüdlustes esirinnas, suunates innovatsiooni, kehtestades piiranguid ja arendades ülemaailmset juhtimist.

(3)Suured üldotstarbelised tehisintellektimudelid on saanud majandusliku konkurentsivõime ja innovatsiooni elutähtsaks liikumapanevaks jõuks. Need omandavad keskse rolli tootlikkuse suurendamisel eri valdkondades ja kujundavad ümber terveid väärtusahelaid, avaldades seega otsustavat mõju majandusliku väärtuse loomisele tulevikus. Eesrindlike tehisintellektimudelite järgmine põlvkond peaks käivitama võimekuste hüppelise kasvu üldise tehisintellekti saavutamiseks, mis suudab lahendada ülimalt keerulisi ja mitmekesiseid ülesandeid inimvõimekusega võrdsel tasemel. Piirkonnad, mis suudavad neid tehisintellekti mudeleid ulatuslikult arendada ja rakendada, juhivad ülemaailmset innovatsiooni ja meelitavad ligi tipptasemel talente. Samal ajal vajavad teaduse ja tööstuse eesliinil olevad valdkonnad, nagu biotehnoloogia, kliima, autotööstus, kaitse, kosmosesektor ja lennundus, mahukaid andmetöötlusressursse, et teha olulisi tehisintellektipõhiseid teaduslikke avastusi ja tööstuslikke uuendusi. Kasutatakse ära koostoimet nende tegevuste ja muude liidu programmide, näiteks ELi kosmoseprogrammi raames tehtavate tegevuste vahel, liidu ja selle liikmesriikide strateegiliste huvide kaitsmiseks võetakse kasutusele asjakohased kaitsemeetmed.

(4)Kõige arenenumad tehisintellektitehased Euroopas varustatakse kuni 25 000 täiustatud tehisintellektiprotsessorit sisaldavate superarvutitega, mis võimaldavad arendada ainult keskklassi tehisintellektimudeleid. Seetõttu on vaja märkimisväärseid investeeringuid, et Euroopa andmetöötlusvõimsust järgmisele tasemele laiendada.

(5)9. aprillil 2025 käivitas komisjon Euroopa tehisintellekti tegevuskava, 11 et muuta liit tehisintellekti valdkonnas ülemaailmseks liidriks. Selle strateegia üks põhisammas on kogu Euroopat hõlmava arenenud tehisintellektimudelite treenimise taristu laiendamine, et viia 2024. aasta tehisintellektitehaste kontseptsioon järgmisele tasemele.

(6)Eesrindlike tehisintellektimudelite järgmise põlvkonna väljatöötamiseks on eeldatavasti vaja suuremahulisi rajatisi, mis ületavad vähemalt kolme- kuni neljakordselt kõige võimsamates tehisintellektitehastes olemas olevate kõige arenenumate tehisintellektiprotsessorite arvu, võttes samas arvesse võimsust, aga ka energiatõhusust ja veekasutuse tõhusust ning ringluspõhisust. Määruse 2021/1173 kohased mehhanismid ei ole praegu suutelised toetama tehisintellekti gigatehaste loomist ja käitamist. Seepärast on vaja sihipärast muudatust Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõttele (edaspidi „ühisettevõte“) vajaliku õigusliku aluse loomiseks, et olla võimeline täitma Euroopas tehisintellekti gigatehaste rajamise ja käitamisega seotud kohustusi.

(7)Liidu teadusliku ja tehnoloogilise baasi tugevdamine on liidu pikaajalise konkurentsivõime ja strateegilise autonoomia jaoks üha olulisem. Tehisintellektil on tõepoolest potentsiaali kiirendada teaduslikke avastusi ja suurendada teadussuutlikkust kõigis valdkondades. Seega on oluline, et tehisintellekti era- ja avaliku sektori kasutajad, eelkõige VKEd ja kasvufirmad, saaksid liidus kasu maailmatasemel superandmetöötluse taristust, et säilitada ja edendada Euroopa juhtpositsiooni teadusuuringutes ja innovatsioonis.

(8)Euroopa Komisjoni 29. jaanuaril 2025. aastal vastu võetud konkurentsivõime kompassis on strateegilised tehnoloogiad, sealhulgas kvanttehnoloogiad ja kõrgjõudlusega andmetöötlus, määratletud kui olulised sambad, mis tagavad Euroopa tehnoloogilise suveräänsuse, majandusliku vastupanuvõime ja taastuvuse ning ülemaailmse juhtpositsiooni. Kompassis rõhutatakse vajadust kooskõlastatud investeeringute ja ökosüsteemi arendamise järele teadusuuringute, taristu, tööstuse ja oskuste alal, et tugevdada liidu konkurentsivõimet nendes valdkondades.

(9)Selle täiendamiseks sätestatakse juulis 2025 vastu võetavas Euroopa kvanttehnoloogia strateegias terviklik raamistik kvanttehnoloogiaalaste teadusuuringute, innovatsiooni, industrialiseerimise ning kvanttehnoloogiate ja -taristu kasutuselevõtu kiirendamiseks. Selle eesmärk on luua jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline kvantökosüsteem, mis hõlmab andmetöötlust, kommunikatsiooni, taju ja metroloogiat, keskendudes eelkõige oskuste arendamisele ja rahvusvahelisele koostööle.

(10)Võttes arvesse selle algatuse poliitilist tähtsust, tuleks programmidest „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ ning Euroopa ühendamise rahastust algselt eraldatud summasid suurendada, et võimaldada liidul saavutada oma eesmärk vastavalt eelarve võimalustele.

(11)Arvestades tehnoloogia kiiret arengut selles valdkonnas ja liidu tehisintellektipoliitika kohandamist, võib lähiaastatel olla vaja märkimisväärset täiendavat liidu rahastust tehisintellekti gigatehaste jaoks. Pidades silmas seda konkreetset poliitilist tausta, peaks olema võimalik usaldada ühisettevõttele täiendavat liidu rahastamist, mis ületab artikli 5 lõikes 1 sätestatud summasid. Sellele täiendavale panusele peaksid ühisettevõtte muud osalised kui liit lisama vähemalt sama suure panuse.

(12)Tehisintellekti gigatehaste arendamise kiirendamiseks kogu liidus võivad liikmesriigid otsustada, et kasutavad oma ülejäänud eraldisi taaste- ja vastupidavusrahastu raames, et rahastada oma riiklikku panust tehisintellekti gigatehasesse. Selleks tuleks liikmesriikidel lubada teha ühisettevõttesse osamakseid tehisintellekti gigatehase projektide toetamiseks.

(13)Liit peaks saama täiendavalt panustada tehisintellekti gigatehastesse ka artikli 5 lõikes 1 loetlemata muude programmide raames, allkirjastades selleks spetsiaalsed sihtotstarbelised rahalist toetust käsitlevad lepingud, mille kohaselt üks või mitu ühisettevõtte muud osalist kui liit annavad samaulatusliku panuse. Need rahalist toetust käsitlevad lepingud sisaldavad selget kirjeldust eraldatud vahendite kavandatava kasutuse kohta ning rakendamise ajakava vastavalt asjakohasele komisjoni tööprogrammile,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 2021/1173 muudetakse järgmiselt:

(1)Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

(2)lisatakse punkt 3c järgmises sõnastuses:

„3c)    „tehisintellekti gigatehas“ – tipptasemel suuremahuline rajatis, mille võimsus on piisav, et käsitleda väga suurte tehisintellektimudelite ja -rakenduste kogu elutsüklit – arendust, treenimist, peenhäälestust ja suuremahulist kasutamist –, ja mis pakub superandmetöötluse teenuse taristut, mis koosneb tehisintellektile optimeeritud andmetöötlusvõimsusest, toetavast andmekeskuse taristust (sealhulgas suure läbilaskevõimega salvesti ja võrk), spetsiaalsetest turvalistest pilvepõhistest kasutaja juurdepääsukeskkondadest ja spetsiaalsetest turvalistest tehisintellektile suunatud tugiteenustest selle kõrgtehnoloogiliste toimingute jaoks, ning mida toetab keskkonnasäästlik energiavarustussüsteem;“;

(3)lisatakse punkt 3d järgmises sõnastuses:

„3d)    „tehisintellekti gigatehase konsortsium“ – liidus nõuetekohaselt asutatud selliste juriidiliste isikute ühendus, mis moodustavad konsortsiumi tehisintellekti gigatehase asutamiseks ja käitamiseks ning määratlevad nende isikute konkreetsed rollid ja kohustused tehisintellekti gigatehase eluea jooksul, või uus juriidiline isik, mis on loodud tehisintellekti gigatehase asutamiseks ja käitamiseks ning millel on igas liikmesriigis tunnustatud õiguslik vorm. Tehisintellekti gigatehase konsortsium moodustatakse vähemalt viieks aastaks. Üks või mitu sellise konsortsiumi erasektorist pärit partnerit võivad osaleda ühisettevõtte erasektori liikmetes;“;

(4)lisatakse punkt 3e järgmises sõnastuses:

„3e) „tehisintellekti gigatehase koordinaator“ – liidus nõuetekohaselt asutatud ja asutamiskohaks oleva liikmesriigi seaduste kohaselt tegutsev juriidiline isik, mis on õiguslikult volitatud esindama tehisintellekti gigatehase konsortsiumi ning millel on õigus- ja teovõime ning volitused tehisintellekti gigatehase majutuslepingu sõlmimiseks ja täitmiseks; tehisintellekti gigatehase koordinaatori peakontor asub liidus ja on otseselt või kaudselt, osaluse kaudu või muul määruse (EL) 2024/1624 IV peatükis ja asjakohastes liidu konkurentsiõiguse põhimõtetes määratletud viisil liidus asutatud juriidiliste või füüsiliste isikute kontrolli all. Koordinaator võib olla ka olemasolev majutav üksus, mis esindab osalevat liikmesriiki, või osalevate riikide majutuskonsortsium;“;

(5)lisatakse punkt 3f järgmises sõnastuses:

„3f) „tehisintellekti gigatehase majutusleping“ – ühisettevõtte ja tehisintellekti gigatehase koordinaatori vaheline haldusleping tehisintellekti gigatehase majutamiseks ja käitamiseks;“;

(6)lisatakse punkt 3g järgmises sõnastuses:

„3g) „tehisintellekti gigatehast majutav üksus“ – juriidiline isik, mille tehisintellekti gigatehase konsortsium on määranud tehisintellekti gigatehase ja selle teenuste majutamiseks ja käitamiseks ning mis on asutatud osalevas liikmesriigis;“;

(7)lisatakse punkt 3h järgmises sõnastuses:

„3h) „tehisintellekti gigatehase koostööleping“ – ühisettevõtte ja kolmanda riigi leping, milles määratakse kindlaks kõnealuses kolmandas riigis asuvate juriidiliste või füüsiliste isikute otseselt või kaudselt, osaluse kaudu või muul viisil kontrollitavate juriidiliste isikute juurdepääsutingimused tehisintellekti gigatehastele;“;

(8)lisatakse punkt 19a järgmises sõnastuses:

„19a) „riiklik kvanttehnoloogia pädevuskeskus“ – osalevas riigis asutatud juriidiline isik või juriidiliste isikute konsortsium, mis pakub kasutajatele tööstusest, sealhulgas VKEdele, teadusringkondadele ja riigiasutustele nende taotlusel võimalust kasutada kvanttehnoloogiaid, -tööriistu, -rakendusi ja -teenuseid ning riiklikku või Euroopa kvanttehnoloogia taristut, ning pakub erialaseid teadmisi, oskusi, koolitusi, koostöövõrgustikke ja teabekampaaniaid;“.

(9)Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

(10)lõige 1 asendatakse järgmise tekstiga:

„Ühisettevõtte missioon on töötada liidus välja ja võtta kasutusele maailma juhtiv liidendatud, turvaline ja üliühendatud ökosüsteem superandmetöötluse, kvantandmetöötluse, teenusetaristu ja andmetaristu jaoks ning seda laiendada ja käitada. Lisaks toetab see selliste nõudlus- ja kasutajapõhiste uuenduslike ja konkurentsivõimeliste superandmetöötlussüsteemide, kvanttehnoloogiate ja -süsteemide arendamist ja kasutuselevõttu, mis põhinevad tarneahelal, millega tagatakse katkestuste ohtu vähendavad komponendid, tehnoloogia ja teadmised, ning selliste süsteemide jaoks optimeeritud mitmesuguste rakenduste väljatöötamine; laiendab selle superandmetöötlustaristu kasutamist paljudele avaliku ja erasektori kasutajatele ning toetab kaksiküleminekut ning Euroopa teaduse ja tööstuse võtmepädevuste arendamist.“;

(11)lõikele 2 lisatakse punkt fa järgmises sõnastuses:

„fa) toetada tipptasemel teadus- ja rakendusuuringuid ja innovatsiooni kvanttehnoloogiate valdkonnas, nende üleminekut laborist tootmisse ning nende kasutuselevõttu ja integreerimist maailmatasemel kvanttehnoloogia taristusse, et luua dünaamiline, uuenduslik ja paindlik kvantökosüsteem kogu ELis ning tagada liidu teaduslik ja tööstuslik juhtpositsioon, konkurentsivõime, strateegiline autonoomia ja tehnoloogiline suveräänsus kvantandmetöötluse, -kommunikatsiooni ja -taju valdkonnas;“;

(12)lõike 2 punkt h asendatakse järgmise tekstiga:

„h) arendada ja käitada tehisintellektitehaseid ning toetada tehisintellekti gigatehaste ja nende teenuste loomist ja neile juurdepääsu, et toetada väga konkurentsivõimelise ja uuendusliku tehisintellekti ökosüsteemi edasist arengut liidus.“;

(13)lõige 3 asendatakse järgmise tekstiga:

„Ühisettevõte aitab superarvutite hankimise ning kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvanttehnoloogiate, -süsteemide ja -rakenduste väljatöötamise ja kasutuselevõtu toetamisega kaitsta liidu huve. Ühisettevõte võimaldab maailmatasemel superarvutite soetamiseks kasutada ühiskavandamist, kaitstes ühtlasi hangitud tehnoloogia ja süsteemide tarneahela turvalisust. Ühisettevõte aitab kaasa liidu strateegilisele autonoomiale, toetab Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvanttehnoloogia tarneahelat tugevdavate tehnoloogiate ja rakenduste väljatöötamist ning edendab nende lõimimist süsteemidesse, mille abil püütakse rahuldada paljusid teaduse, ühiskonna, keskkonna, tööstuse ning julgeolekualase kasutuse vajadusi.“

(14)Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

(15)lõikele 1 lisatakse punkt i järgmises sõnastuses:

„i) tehisintellekti gigatehas – hõlmab tehisintellekti gigatehaste tegevust, mis võivad oma töös olla ühendatud tehisintellektitehaste EuroHPC võrgustikuga, et tagada sujuv integratsioon ja teadmiste jagamine kogu Euroopa tehisintellekti ökosüsteemis; selles tegevussuunas tegeletakse alljärgnevaga:

i)Euroopa teadlastele, ettevõtjatele ja tööstusharudele maailmatasemel tehisintellekti andmetöötlustaristu pakkumine;

ii)uute tehisintellekti lahenduste väljatöötamise võimaldamine kõigis avaliku- ja erasektori valdkondades;

iii)ELi kui tehisintellekti maailmajao konkurentsivõime ja suveräänsuse tagamine;“;

(16)lõikele 1 lisatakse punkt j järgmises sõnastuses:

„j) kvanttehnoloogia – hõlmab kogu kvantökosüsteemi ning kvantandmetöötluse ja -simulatsiooni, kvantkommunikatsiooni ja kvanttaju ja -metroloogia rakendusvaldkondi, tagades kvanttehnoloogia tarneahela ja seda võimaldavate tehnoloogiate turvalisuse ja vastupanuvõime. Tegevussuunad hõlmavad muu hulgas järgmist:

a) teadus- ja tehnoloogiaalased uuringud ja innovatsioon: teadusuuringute tipptaseme edendamine kvantteaduse ja -tehnoloogia valdkonnas;

b) üleminek laborist tootmisse ja ökosüsteemi arendamine: tipptasemel kvanttaristu arendamise ja kasutuselevõtu toetamine; kvanttehnoloogia industrialiseerimise edendamine, toetades kvantrakenduste kasutuselevõttu olulistes avalikes ja tööstussektorites, tagades kõigi kvanttehnoloogia valdkondade edusammude ülekandmise tegelikesse rakendusaladesse, sealhulgas juhtivate turgude arendamise; Euroopa ja rahvusvaheliste standardite edendamine; riiklike kvanttehnoloogia pädevuskeskuste arendamise ja võrgustike loomise toetamine kogu Euroopas;

c) oskused ja talent: konkurentsivõimelise ja kaasava kvanttehnoloogia ja inseneriteaduse tööjõu arendamine kooskõlastatud haridus-, koolitus- ja liikuvusalgatuste kaudu kõigil peamistel kvanttehnoloogiaga seotud erialadel ning tehnikavaldkondades;

d) rahvusvaheline koostöö: rahvusvahelise koostöö arendamine kvanttehnoloogia valdkonnas, et lahendada ülemaailmseid teaduslikke ja ühiskondlikke probleeme kooskõlas liidu välispoliitiliste eesmärkide ja rahvusvaheliste kohustustega.“.

(17)Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

(18)lõige 1 asendatakse järgmise tekstiga:

„Liidu rahaline panus ühisettevõttesse (sh Euroopa Majanduspiirkonna assigneeringud) on kuni 3 972 300 000 eurot (sh kuni 92 000 000 eurot halduskuludeks), tingimusel et osalevate riikide panus on vähemalt sama suur, jagunedes soovituslikult järgmiselt:

(a)kuni 1 660 000 000 eurot programmist „Euroopa horisont“;

(b)kuni 2 012 300 000 eurot programmist „Digitaalne Euroopa“;

(c)kuni 300 000 000 eurot Euroopa ühendamise rahastust.“;

(19)lõikele 1 lisatakse uus lõik:

„Esimeses lõigus mainitud liidu panust võib täiendada programmide „Horisont Euroopa“ ja „Digitaalne Euroopa“ ning Euroopa ühendamise rahastu lisavahenditega tingimusel, et üks või mitu ühisettevõtte muud osalist kui liit annavad vähemalt samaulatusliku panuse. Selline täiendav liidu panus eraldatakse üksnes artikli 4 lõike 1 punktis i osutatud tegevussuunale. Neid täiendavaid vahendeid ei võeta arvesse liidu maksimaalse rahalise panuse arvutamisel.“;

(20)lõige 3 asendatakse järgmise tekstiga:

„Ühisettevõttele võidakse eraldada täiendavaid vahendeid mis tahes liidu programmist, mis ei ole käesoleva artikli lõikes 1 osutatud programmid ja mis täiendavad neid, et toetada selle artiklis 4 osutatud tegevussuundi, välja arvatud artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud tegevussuunad. Neid täiendavaid vahendeid ei võeta arvesse liidu maksimaalse rahalise panuse arvutamisel.“;

(21)lisatakse uus lõige 4a:

„Käesoleva artikli lõigete 3 ja 4 kohaselt ühisettevõttele eraldatud panuste suhtes kohaldatakse määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 158 nõudeid. Kui need täiendavad liidu panused on seotud artikli 4 lõike 1 punktis i osutatud tegevussuunaga, teevad üks või rohkem muud osalist kui liit täiendavaid panuseid, mis on samaulatuslikud liidu panuste summaga.“;

(22)lõige 6 kustutatakse;

(23)lõige 7 kustutatakse;

(24)lõige 8 kustutatakse.

(25)Lisatakse artikkel 12b järgmises sõnastuses:

„Artikkel 12b

Tehisintellekti gigatehas

1.Tehisintellekti gigatehas asub ELi liikmesriigis. Seda toetab rahaliselt partnerlus liidu ja ühe või mitme osaleva riigi vahel, keda esindab ühisettevõte, ning tehisintellekti gigatehase konsortsium, kuhu võib kuuluda üks või mitu tehnoloogiataristu tarnijat, keda esindab seaduslikult tehisintellekti gigatehase koordinaator.

2.Mitteosalevate riikide juriidiliste isikute osalemine tehisintellekti gigatehase konsortsiumis võib olla piiratud või välistatud, kui sellist osalemist peetakse liidu strateegiliste varade, huvide, autonoomia või julgeolekuga vastuolus olevaks. Vastavalt määrustele (EL) 2021/695, (EL) 2021/694 ja (EL) 2021/1153 võib tehisintellekti gigatehase konsortsiumi valimise osalemiskutses piirata kõnealuses konsortsiumis osalemist ainult osalevates riikides asutatud juriidiliste isikutega või raamprogrammi „Euroopa horisont“, programmi „Digitaalne Euroopa“ ja iga järgneva asjakohase liidu rahastamisprogrammiga assotsieerunud konkreetsetes riikides või lisaks osalevatele riikidele ka muudes kolmandates riikides asutatud juriidiliste isikutega. Käesolevas lõikes osutatud piiranguid ja erandeid ei kohaldata põhimõtteliselt kolmandates riikides asutatud juriidiliste isikute suhtes, kes on liiduga sõlminud tehisintellekti gigatehase koostöölepingu või sarnase lepingu. Tehisintellekti gigatehase valimiseks korraldatavas osalemiskutses võib täpsustada, et muude kolmandate riikide juriidilised isikud võivad olla kõlblikud, kui nad vastavad nõuetele, mida kõnealused juriidilised isikud peavad täitma, et tagada liidu ja liikmesriikide julgeolekuhuvide kaitse ja salastatud dokumentides sisalduva teabe kaitse. Need nõuded sätestatakse tööprogrammis.

3.Tehisintellekti gigatehase konsortsium saab kasu sellest, kui otseselt esitatakse asjakohane tõendav dokument, mis kinnitab liikmesriigi, kus tehisintellekti gigatehast majutav üksus on asutatud, või tehisintellekti gigatehase konsortsiumi osalevate riikide pädevate asutuste võetud siduvat kohustust.

4.Artiklis 5 osutatud liidu rahaline panus katab kuni 17 % tehisintellekti gigatehase üldise andmetöötlustaristu investeeringukuludest või tehisintellekti gigatehasele eelnevalt kokkulepitud pääsuaja garanteeritud ostu, mis on võrdne investeeringukulude renditud võimsusega. Üks või mitu osalevat riiki peaksid andma vähemalt sama suure panuse kui liit. Ülejäänud investeeringu ja tehisintellekti gigatehase tegevuskulud katab tehisintellekti gigatehase konsortsium.

5.Valitud tehisintellektitehas võib olulisel määral laieneda ja muutuda tehisintellekti gigatehaseks. Sellisel juhul loetakse liidu poolt kõnealusele tehisintellektitehasele juba antud rahaline toetus osaks liidu panusest tehisintellekti gigatehase andmetöötlustaristu investeeringukuludesse. Artiklis 10 osutatud tehisintellektitehase majutuslepingut muudetakse vastavalt, kui selleks on vajadus. Täiendavad investeeringud asjaomasesse tehisintellektitehasesse, et sellest saaks tehisintellekti gigatehas, ning tehisintellekti gigatehase tegevuskulud katab tehisintellekti gigatehase konsortsium.

6.Osalevad liikmesriigid võivad ühisettevõttega sõlmitud vastastikusel kokkuleppel suunata oma vastavad vabatahtlikud panused, sealhulgas käesoleva artikli lõikes 4 osutatud panused ja mis tahes muud täiendavad panused, täielikult või osaliselt konkreetsele tehisintellekti gigatehasele ühisettevõtte kaudu, mis seejärel haldab neid vahendeid ja maksab need määratud tehisintellekti gigatehasele nende nimel välja.

7.Ühisettevõte omab lõigetes 4 ja 5 määratletud liidu panusele vastavat osa tehisintellekti gigatehase andmetöötlustaristust. Kõnealuse omandiõiguse või lõikes 4 osutatud renditud võimsuse kestus on vähemalt viis aastat alates tehisintellekti gigatehase tegevuse algusest ning see on kindlaks määratud tehisintellekti gigatehase majutuslepingus. Tehisintellekti gigatehase andmetöötlustaristu märkimisväärse ajakohastamise korral seda kestust pikendatakse. Ilma et see piiraks põhikirja artikli 23 lõikes 4 osutatud ühisettevõtte likvideerimist, antakse see omandiõigus üle vastavalt tehisintellekti gigatehase majutuslepingule või seda pikendatakse kokkulepitud ajaks tehisintellekti gigatehase majutuslepingus sätestatud tingimustel. Omandiõiguse ülemineku korral tehisintellekti gigatehase konsortsiumile konverteeritakse tehisintellekti gigatehase andmetöötlustaristu jääkväärtus liidu jaoks samaväärseteks pääsuõigusteks. Kui majutuslepingu kohaselt ei anta omandiõigust üle tehisintellekti gigatehase konsortsiumile, kuid tehakse otsus dekomissioneerimise kohta, kannab asjaomased kulud tehisintellekti gigatehase konsortsium.

8.Liidu ja tehisintellekti gigatehases osalevate riikide pääsuõigused on otseselt proportsionaalsed nende vastavate rahaliste panustega tehisintellekti gigatehase andmetöötlustaristu investeeringukuludesse või eelnevalt kokkulepitud pääsuaja garanteeritud ostuga tehisintellekti gigatehases.

9.Ühisettevõtte juhatus määrab kindlaks:

(a)liidu tehisintellekti gigatehastele pääsuaja tingimused;

(b)erieeskirjad tehisintellekti gigatehastele juurdepääsu tingimuste kohta, mis käsitlevad pääsuaja andmist projektidele ja tegevustele, mis on liidu jaoks strateegilise tähtsusega.

10.Liidu pääsuaja tingimuste kindlaksmääramisel vastavalt lõikele 9 tagab juhatus, et pääs:

(a)antakse kasutajatele, kes elavad, on asutatud või asuvad liikmesriigis või programmidega „Digitaalne Euroopa“ ja „Euroopa horisont“ ning Euroopa ühendamise rahastuga assotsieerunud kolmandas riigis;

(b)on avalik-õiguslikest asutustest kasutajatele tasuta. Samuti on see tasuta tööstuslikul eesmärgil kasutajatele rakenduste jaoks, mis on seotud programmidest „Euroopa horisont“ või „Digitaalne Euroopa“ rahastatud teadusuuringute ja innovatsiooni alaste tegevustega ning tegevustega, millele on antud programmi „Euroopa horisont“ või programmi „Digitaalne Euroopa“ raames kvaliteedimärgis, aga ka VKEdele ja kasvufirmadele erasektori innovatsiooniks;

(c)hõlmab spetsiaalselt ELi rahastatud teadusprojektidele reserveeritud andmetöötlusressursse, mis tagavad garanteeritud kättesaadavuse ja eelisjärjekorra ajakavas.

11.Juhatus jälgib liidu pääsuaja jaotust eri kasutajatüüpide vahel, mis on määratletud lõike 10 punktis a. Kui eri tüüpi kasutajate pääsuaja jaotuses esineb oluline tasakaalustamatus võrreldes nõudlusega, võtab juhatus asjakohased parandusmeetmed selle tasakaalustamatuse kõrvaldamiseks.

12.Liidu või osalevate riikide panused peavad vastama tingimustele, mis tagavad liidu strateegiliste huvide kaitse. Käesolevas lõikes osutatud konkreetsed tingimused sätestatakse ühisettevõtte ja tehisintellekti gigatehase konsortsiumi vahelises tehisintellekti gigatehase majutuslepingus. Tehisintellekti gigatehase majutuslepingu suhtes kohaldatakse liidu õigust ning käesoleva määruse või muude liidu õigusaktidega reguleerimata küsimustes selle liikmesriigi õigust, kus majutav üksus on asutatud. Tehisintellekti gigatehase majutusleping:

(a)sätestab üksikasjalikult tehisintellekti gigatehase omandisuhete ja juhtimisstruktuuri;

(b)sisaldab sätteid, mis tagavad liidu tõhusa järelevalve ja kontrolli tehisintellekti gigatehase üle, et kaitsta liidu strateegilisi varasid, huve, autonoomiat või julgeolekut;

(c)määrab kindlaks liidu, osalevate riikide ja tehisintellekti gigatehase konsortsiumi avaliku ja/või erasektori partnerite rahalised panused, sealhulgas vajaduse korral lõikes 8 osutatud tehisintellektigigatehasele tagatud pääsuaja ja selle kestuse;

(d)täpsustab vajaduse korral muud liidu huvid, mis tulenevad liidu investeeringutest, mida reguleerivad tehisintellekti gigatehase konsortsiumi ja programmi „InvestEU“ vahelised konkreetsed investeerimislepingud;

(e)sätestab liitu mittekuuluvate tehisintellekti gigatehase kasutajate kõlblikkuse tingimused; need peavad vastama samadele tingimustele kui lõikes 2 määratud kõlblikkuse tingimused;

(f)sätestab üksikasjalikult liidu kasutajate pääsutingimused ja tehisintellekti gigatehase teenuste pääsuaja arvestamise korra;

(g)kehtestab ühisettevõtte kasutajatele tehisintellekti gigatehase käitamisel pakutava teenuse kvaliteedi tehisintellekti gigatehase majutuslepingus sisalduvas teenusetasemeleppes sätestatu kohaselt;

(h)sätestab tehisintellekti gigatehase andmete ja andmetöötlustaristu omandamise, käitamise ja kasutamise korra, sealhulgas vajaduse korral nõuded avalikust sektorist pärit kasutajatele; kui tehisintellekti gigatehase konsortsium hõlmab ühte või mitut tehnoloogiataristu tarnijat, peab tehisintellekti gigatehase majutusleping sisaldama tõhustatud huvide konflikti vältimise norme seoses nende tarnijatega;

(i)sätestab lõikes 7 osutatud omandiõiguse ülemineku tingimused, kui see on asjakohane;

(j)määrab vastavalt vajadusele kindlaks omandiõiguse või eelnevalt kokkulepitud garanteeritud ostetud pääsuaja pikendamise tingimused ning vajaduse korral tehisintellekti gigatehase tegevuse lõpetamise tingimused;

(k)määrab vastutuse tehisintellekti gigatehase käitamisel, kui see on asjakohane;

(l)sätestab tehisintellekti gigatehast majutava üksuse kohustuse esitada igal aasta 31. jaanuariks juhatusele auditiaruanne ja andmed liidu pääsuaja kasutamise kohta eelmisel eelarveaastal;

(m)sisaldab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 272 tähenduses vahekohtuklauslit, millega antakse jurisdiktsioon kõigi majutuslepingus käsitletavate teemade üle Euroopa Liidu Kohtule.

13.Tehisintellekti gigatehase koosseisu kuulub avalik juhtorgan, milles on esindatud komisjon ja osalevad riigid, mis kõnealusele tehisintellekti gigatehasele avaliku sektori rahastust pakuvad. Ilma et see piiraks tehisintellekti gigatehase konsortsiumi juhtimis- ja tegevusautonoomiat ning et tagada kooskõla avaliku sektori rahastuse aluseks olevate avaliku huvi eesmärkidega, peavad järgmised küsimused saama määratud avalikult juhtorganilt sõnaselge eelneva heakskiidu:

(a)kõik kavandatavad pääsulepingud kolmandate riikide üksustega, mis võivad tekitada muret seoses liidu strateegiliste varade, huvide, autonoomia või julgeolekuga;

(b)olulised muudatused õiguslikus ja finantsstruktuuris või kontrollis, mis mõjutavad liidu või osalevate riikide huve, näiteks tehisintellekti gigatehase lõpliku omandiõiguse või kontrollisuhte muutumine, elutähtsate varade ümberpaigutamine väljapoole liitu või olulised finantsilise ümberkorraldamise otsused;

(c)märkimisväärne muudatus tehisintellekti gigatehase strateegilises eesmärgis.

14.Pärast osalemiskutset valib ühisettevõtte juhatus tehisintellekti gigatehase konsortsiumi õiglase ja läbipaistva protsessi käigus, mida toetab sõltumatute ekspertide komisjon ja juhatuse poolt hindamiseks määratud akrediteeritud finantsasutus, võttes muu hulgas arvesse järgmisi kriteeriume:

(a)tehniline hindamine:

(1)ettepaneku eesmärgid ja tehniline kvaliteet;

(2)tööplaani kvaliteet;

(3)füüsilise, IT- ja võrgustiku taristu kvaliteet;

(4)jätkusuutlikkus ja energiatõhusus;

(5)konsortsiumi kogemus ja oskusteave sarnaste suuremahuliste rajatiste loomisel;

(b)potentsiaalne mõju:

(1)teenuse kvaliteet, sealhulgas turvalisus ja usaldusväärsus;

(2)mõju Euroopa tehisintellekti ökosüsteemile;

(3)ELi lisaväärtus;

(c)majanduslik teostatavus:

(1)osalevate riikide ja tehisintellekti gigatehase konsortsiumi investeerimiskohustused;

(2)pakutud ärimudeli kvaliteet ja majanduslik elujõulisus (sh määratud akrediteeritud finantsasutuse läbiviidav hoolsuskohustuse audit).

15.Kui konsortsiumi ei kuulu ühtegi tehnoloogiataristu tarnijat, valib tehisintellekti gigatehase konsortsium tehisintellekti gigatehase tarnijad õiglaste ja läbipaistvate hanketingimuste alusel, võttes arvesse üldisi süsteemi tingimusi ja eelkõige avaliku sektori kasutajate nõudeid, mis on esitatud liidu osalemiskutses ja mida on täpsusemalt kirjeldatud tehisintellekti gigatehase majutuslepingus. Valik tehakse õiglaste, avatud ja läbipaistvate kriteeriumide alusel ning tagab ka ELi lisaväärtuse ja võtab arvesse tarneahela turvalisust ja vastupanuvõimet. Valitud pakkujad peavad vastama lõikes 2 sätestatud kõlblikkuse tingimustele.

16.Ühisettevõte võib sõlmida raamlepinguid oluliste ja suure nõudlusega komponentide, näiteks tipptasemel tehisintellekti protsessorite tarnimiseks. Tehisintellekti gigatehaste konsortsiumid võivad oma hankes kasutada käesolevas lõikes osutatud raamlepinguid.“

(26)Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

(27)lõige 1 asendatakse järgmise tekstiga:

„Ilma et see piiraks artikli 17 lõike 9 kohaldamist, peavad EuroHPC superarvuteid saama kasutada avaliku ja erasektori kasutajad. Neid (v.a tööstuslikud EuroHPC superarvutid) kasutatakse peamiselt avaliku sektori vahenditest rahastatavate programmide alla kuuluvateks teadusuuringuteks ja innovatsiooniks, avaliku sektori rakendusteks ning asjakohasel juhul VKEde erainnovatsiooniks.“

Lisa

Lisa muudetakse järgmiselt:

(28)lisa artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

(29)lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

„Liikmesriigi või programmidega „Euroopa horisont“ või „Digitaalne Euroopa“ assotsieerunud kolmanda riigi taotlus saada ühisettevõtte osaliseks tuleb esitada juhatusele. Kandidaatriigid esitavad kirjalikult nõustumise põhikirjaga ja muude ühisettevõtte toimimise suhtes kohaldatavate sätetega. Samuti esitavad kandidaadid ühisettevõttes osalemise soovi põhjenduse ning selgitavad, kuidas nende riiklik superandmetöötluse või kvanttehnoloogia strateegia on ühisettevõtte eesmärkidega kooskõlas. Juhatus võtab taotluse hindamisel arvesse taotleja olulisust ja võimalikku lisaväärtust ühisettevõtte missiooni ja eesmärkide täitmisel ning võib enne taotluse heakskiitmist küsida kandideerimisega seotud selgitusi.“;

(30)lisa artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

(31)lõikele 1 lisatakse punkt d järgmises sõnastuses:

„d)kvanttehnoloogia strateegia nõuanderühm.“;

(32)lisa artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

(33)lisatakse lõige 3 järgmises sõnastuses:

„3. Kvanttehnoloogia tegevussuuna jaoks nimetavad osalevad riigid oma kvanttehnoloogia valdkonna pädevate asutuste esindaja.“;

(34)lisa artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

(35)lisatakse lõige 5a järgmises sõnastuses:

„5a. Põhikirja artikli 7 lõikes 4a osutatud ülesannete täitmiseks ja iga tehisintellekti gigatehase osas jaotatakse osalevate riikide hääleõigus proportsionaalselt kulukohustustega kaetud rahalise ja mitterahalise panuse alusel, mille nad on andnud konkreetse tehisintellekti gigatehase jaoks, kuni tehisintellekti gigatehase majutuslepingu lõpuni; mitterahalist panust võetakse arvesse ainult siis, kui selle on eelnevalt kinnitanud sõltumatu ekspert või audiitor.

Käesoleva lõike kohaldamisel võtab juhatus otsuseid vastu vähemalt 75 % häälteenamusega kõikidest häältest, mille hulka kuuluvad ka puuduvate liikmete hääled.“;

(36)lõiget 6 muudetakse järgmiselt:

„6. Põhikirja artikli 7 lõigetes 5, 5a, 6 ja 7 osutatud ülesannete täitmisel teeb juhatus otsuseid kahes etapis.“;

(37)lisa artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

(38)lisatakse lõige 4a järgmises sõnastuses:

„4a. Juhatus täidab järgmisi tehisintellekti gigatehastega seotud käesoleva määruse artiklis 12b osutatud ülesandeid:

a)arutab põhikirja artikli 18 lõikes 1 osutatud mitmeaastase strateegilise programmi tehisintellekti gigatehaste asutamisega seotud osa ja võtab selle vastu;

b)arutab seda osa aastasest tööprogrammist, mis on seotud tehisintellekti gigatehaste asutamisega ja tehisintellekti gigatehaste konsortsiumide valimisega ning asjaomaste kulude eelarvestusega, ja võtab selle vastu;

c)kiidab heaks osalemiskutsete avaldamise kooskõlas aastase tööprogrammiga;

d)kiidab heaks tehisintellekti gigatehaseid asutama ja käitama hakkavate tehisintellekti gigatehaste konsortsiumide valiku;

e)määrab liidu tehisintellekti gigatehastele pääsuaja tingimused;

f) kiidab heaks rahastamiseks valitud tehisintellekti gigatehase asutamisega seotud pakkumised;

g)kiidab heaks ühisettevõtte EuroHPC sõlmitud raamlepingud tehisintellekti gigatehaste oluliste ja suure nõudlusega komponentide tarnimiseks.“;

(39)lisatakse lõige 5a järgmises sõnastuses:

„5a.    Kvanttehnoloogia tegevussuuna suhtes kohaldatakse käesoleva põhikirja artikli 7 lõikes 5 sätestatut, välja arvatud kvantarvutite soetamise ja käitamisega seotud tegevus , mille suhtes kohaldatakse käesoleva põhikirja artikli 7 lõikes 4 sätestatut.“;

(40)lisa artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

(41)lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

„Tööstuse ja teaduse nõuandekogu koosneb teadusuuringute ja innovatsiooni nõuanderühmast, taristu nõuanderühmast ning kvanttehnoloogia strateegia nõuanderühmast.“;

(42)lisatakse lõige 7 järgmises sõnastuses:

„7.    Vastavalt käesoleva põhikirja artikli 7 lõike 3 punktile k kuulub kvanttehnoloogia strateegia nõuanderühma kuni 12 liiget, kellest kuni kuus nimetavad erasektori liikmed vastavalt nende kohustustele ühisettevõttes ja kuni kuus liiget nimetab juhatus.“;

(43)lisatakse artikkel 12a järgmises sõnastuses:

„Artikkel 12a

Kvanttehnoloogia strateegia nõuanderühma toimimine

1.Kvanttehnoloogia strateegia nõuanderühma koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda aastas.

2.Kvanttehnoloogia strateegia nõuanderühm võib vajaduse korral nimetada töörühmad, mille tegevuse üldise koordineerimise eest vastutab üks või mitu liiget.

3.Kvanttehnoloogia strateegia nõuanderühm valib omale esimehe.

4.Kvanttehnoloogia strateegia nõuanderühm võtab vastu oma kodukorra, mis hõlmab nõuanderühma esindavate koosseisu kuuluvate üksuste nimetamist ja nende nimetamise kestust.“.

(44)Lisatakse artikkel 14a järgmises sõnastuses:

„Artikkel 14a

Kvanttehnoloogia strateegia nõuanderühma ülesanded

1.Kvanttehnoloogia strateegia nõuanderühm:

(a)koostab oma panuse põhikirja artiklis 20 osutatud mitmeaastase strateegilise programmi kvanttehnoloogiatega seotud tegevuse projekti ning vaatab selle korrapäraselt läbi vastavalt teaduse, tööstuse ja poliitilise nõudluse muutumisele;

(b)korraldab avalikke konsultatsioone, kus saavad osaleda kõik kvanttehnoloogia valdkonnast huvitatud avaliku ja erasektori sidusrühmad, et teavitada neid mitmeaastase strateegilise programmi projektist ning seonduvatest konkreetse aasta tööprogrammis kavandatud tegevustest ning koguda nende kohta tagasisidet.

(c)Lõikes 1 osutatud panus mitmeaastase strateegilise programmi projekti käsitleb:

(d)kvanttehnoloogiate arendamise ja kasutuselevõtu ning nende Euroopa digitaalsesse ökosüsteemi integreerimise strateegilisi prioriteete teadusuuringute, innovatsiooni, rakendamise ja taristu valdkonnas, et toetada liidu vastupanuvõimet, tehnoloogilist suveräänsust ja strateegilist autonoomiat, võttes samal ajal arvesse selliste tehnoloogiate kahesuguse kasutuse potentsiaali;

(e)võimalikku rahvusvahelist koostööd kvanttehnoloogiate valdkonnas, mis loob lisaväärtust ja on vastastikku huvipakkuv, tagades samal ajal kooskõla liidu väärtuste ja julgeolekuhuvidega;

(f)koolituse, hariduse ja tööjõu arendamise prioriteete, et tegeleda tähtsaimate pädevustega ja oskuste nappusega kvanttehnoloogia valdkonnas, mis hõlmab teadlikkust julgeoleku seisukohast tundlikest rakendustest;

(g)kvanttaristu omandamist, kasutuselevõttu ja käitamist, sealhulgas ühendamist ja liidendamist kõrgjõudlusega andmetöötluse taristu ja muu digitaristuga, nagu kvantkommunikatsioon ja kvanttaju;

(h)meetmeid võimekuse suurendamiseks, koostalitlusvõime, standardimise ja turvalisuse tagamiseks kvanttehnoloogia valdkonnas, pöörates erilist tähelepanu kahesuguse kasutusega seotud riskidele ning liidu strateegiliste varade, huvide, autonoomsuse või julgeoleku kaitsele.“;

(45)lisa artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

„Ühisettevõtte eelarvelised kulukohustused võib jagada aastasteks osamakseteks. Alates 2025. aasta jaanuarist ei tohi vähemalt 20 % ülejäänud aastate kumulatiivsest eelarvest olla kaetud aastaste osamaksetega.“

Artikkel 40

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK3

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus3

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad3

1.3.Eesmärgid3

1.3.1.Üldeesmärgid3

1.3.2.Erieesmärgid3

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju3

1.3.4.Tulemusnäitajad3

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb4

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused4

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava4

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.4

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid4

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega5

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang5

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus6

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid6

2.HALDUSMEETMED8

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid8

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)8

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus8

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta8

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)8

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed9

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU10

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub10

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele12

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade12

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud12

3.2.1.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud17

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund22

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade24

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud24

3.2.3.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud24

3.2.3.3.Assigneeringud kokku24

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus25

3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest25

3.2.4.2.Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust26

3.2.4.3.Personalivajadus kokku26

3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade28

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga28

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus28

3.3.Hinnanguline mõju tuludele29

4.Digimõõde29

4.1.Diginõuded30

4.2.Andmed30

4.3.Digilahendused31

4.4.Koostalitlusvõime hindamine31

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed32

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad 

1.3.Eesmärgid

1.3.1.Üldeesmärgid

1.3.2.Erieesmärgid

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.3.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb 

 uut meedet 

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 12  

 olemasoleva meetme pikendamist 

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

 piiratud kestusega

–    kestab alates 01/01/2021 kuni 31/12/2033

–    finantsmõju 2021–2027 kulukohustuste assigneeringutel ja 2021–2033 maksete assigneeringutel.

 Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid 13

 Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

– tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–    rakendusametite kaudu

 Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

 Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

– rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

– Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–    finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

– avalik-õiguslikele asutustele;

– avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;

– liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

– asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis;

–liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.

Märkused

2.HALDUSMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid 

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal) 

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed 

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade 

–    Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud, sealhulgas EFTA assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ettepanekuga ei suurendata mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 rubriigis 1 kavandatud kogukulutuste taset, vaid koondatakse liidu täiendav panus, sealhulgas EFTA toetus ühisettevõttele EuroHPC, programmide „Euroopa horisont ” ja „Digitaalne Euroopa” ning Euroopa ühendamise rahastu digitaalvaldkonna vahenditest.

Täiendavat panust rahastatakse:

i.programmi „Digitaalne Euroopa” praeguse assigneeringu sisemise ümberpaigutamisega,

ii.programmi „Euroopa horisont” praeguse assigneeringu sisemise ümberpaigutamisega,

iii.Euroopa ühendamise rahastu digitaalvaldkonna vahendite praeguse assigneeringu sisemise ümberpaigutamisega.

Allpool toodud kokkuvõtvates tabelites on esitatud kõikide rahastamisallikate täielik ülevaade.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

====================================================================================================

ELi panus ühisettevõttesse EuroHPC

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

[1]    Hõlmab „Euroopa horisondi“ ja „Digitaalse Euroopa“ tegevuse haldust. Täistööaja ekvivalendi kulud määratakse ajutise (152 000 eurot) ja lepingulise (82 000) personali keskmise aastase kulu alusel.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade 

–    Ettepanek/algatus ei nõua täiendavate haldusassigneeringute kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab täiendavate haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus 

– Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

– Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.4.1.Hinnanguline mõju komisjoni personalile – rahastatakse vastuvõetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina 22

Tulenevalt nii personaliga kui ka assigneeringute tasemega seotud üldisest pingelisest olukorrast rubriigis 7 kaetakse personalivajadus nende peadirektoraadi töötajatega, kes on juba määratud meedet haldama, ja/või peadirektoraadi või komisjoni muude talituste sisese töötajate ümberpaigutamise teel.

Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)

Ülesannete kirjeldus:

3.2.4.2.Hinnanguline mõju ühisettevõtte personalile – rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Täiendavaid nõudeid seoses ühisettevõtte personaliga ei ole. Allpool on esitatud ainult viitena eelmises tööjõu-uuringus mainitud nõuded personali kohta.

3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

Kohustuslik: järgmises tabelis tuleks esitada parim hinnang ettepanekust/algatusest tulenevate digitehnoloogiaga seotud investeeringute kohta.

Erandkorras, kui see on vajalik ettepaneku/algatuse rakendamiseks, tuleks rubriigi 7 assigneeringud esitada selleks ettenähtud eelarvereal.

Rubriikide 1–6 assigneeringuid tuleks kajastada „tegevusvaldkonna IT-kuludena, mis on eraldatud rakenduskavadele“. Nende kulud kuuluvad tegevuseelarvesse, mida kasutatakse otseselt algatuse rakendamisega seotud IT-platvormide/vahendite taaskasutamiseks/ostmiseks/arendamiseks ja nendega seotud investeeringuteks (nt litsentsid, uuringud, andmete säilitamine jne). Selles tabelis esitatud teave peaks olema kooskõlas 4. jaos „Digimõõde“ esitatud üksikasjadega.

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 

Ettepanek/algatus:

–    on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus 

Ettepanek/algatus:

–    ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–    näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:

Eeldatakse, et osalevad riigid panustavad summa, mis on vähemalt sama suur kui artikli 5 lõike 1 esimeses lõigus osutatud liidu panus.

 
3.3.    Hinnanguline mõju tuludele 

– Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–    omavahenditele

–    muudele tuludele

–    märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

4.Digimõõde

4.1.Diginõuded

4.2.Andmed

4.3.Digilahendused

4.4.Koostalitlusvõime hindamine

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

(1)    Nõukogu 13. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1173, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1488 (ELT L 256, 19.7.2021, lk 3).    

(2)    Nõukogu 28. septembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1488, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte (ELT L 252, 8.10.2018, lk 1).    

(3)    https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/news/commission-launches-ai-innovation-package-support-artificial-intelligence-startups-and-smes.

(4)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele „Euroopa tehisintellekti tegevuskava“, COM(2025) 165 final.        

(5)     Nõukogu määrus (EL) 2024/1732 .

(6)    https://commission.europa.eu/topics/eu-competitiveness/competitiveness-compass_et.

(7)     https://ec.europa.eu/transparency/expert-groups-register/screen/expert-groups/consult?lang=et&groupID=3629.

(8)    https://digital-strategy.ec.europa.eu/et/library/shaping-european-strategy-quantum-technology-main-orientations-and-recommendations.

(9)    ELT C , , lk .

(10)    ELT C […], […], lk […].

(11)     https://digital-strategy.ec.europa.eu/et/news/commission-sets-course-europes-ai-leadership-ambitious-ai-continent-action-plan .

(12)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(13)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-implementation/Pages/implementation-methods.aspx .

(14)    Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(15)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(16)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(17)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(18)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

(19)    Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada aastaseid keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel.

(20)    Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(21)    Vastavalt punktile 1.3.2. „Erieesmärgid“.

(22)    Palun märkige tabelis, kui palju täistööaja ekvivalendi ühikuid on nimetatud arvust juba määratud meetme haldamiseks ja/või saab ümber paigutada teie peadirektoraadis ning millised on teie netovajadused.

(23)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud, suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.