EUROOPA KOMISJON

Brüssel,12.5.2025

COM(2025) 195 final

2025/0106(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2017/2107 (millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed), määrust (EL) 2018/975 (millega kehtestatakse majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed, mida kohaldatakse Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) konventsiooni alal), määrust (EL) 2019/833 (millega kehtestatakse Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleerimispiirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed), määrust (EL) 2021/56 (millega kehtestatakse Ameerika Troopikatuunide Komisjoni konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed), määrust (EL) 2022/2056 (millega kehtestatakse Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskonventsiooni alal kohaldatavad kaitse- ja majandamismeetmed), määrust (EL) 2022/2343 (millega kehtestatakse India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) pädevusalasse kuuluval alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed) ning määrust (EL) 2023/2053 (millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude majandamise mitmeaastane kava)

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ei ole asjakohane.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

Ettepanek ei mõjuta põhiõigusi.

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

ICCATi puhul lisatakse käesoleva ettepanekuga määrusesse (EL) 2017/2107 uued sätted vaalhai ja merisarviklaste kaitse kohta ning geograafiline piirang merikilpkonnade kaitsemeetmete kohaldamiseks laevade suhtes, mis tegutsevad põhja pool 55° põhjalaiust või lõuna pool 35° lõunalaiust Atlandi ookeani idaosas ja lõuna pool 40° lõunalaiust Atlandi ookeani lääneosas. Lisaks on Euroopa Kalanduskontrolli Ameti (EFCA) roll määratletud seoses laevade tuvastamisega ja ICCATi sekretariaadi edasise teavitamisega. Käesoleva ettepanekuga muudetakse ka määrust (EL) 2023/2053 seoses selle V peatükiga (kontrollimeetmed), muutes sätteid, mis käsitlevad kvootide vahetamist ühiste püügioperatsioonide vahel, lossimise eelteateid, hariliku tuuni üleviimistoimingute seiret videokaamera abil, sumpadesse paigutamist ja kontrollitegevust kalakasvandustes pärast sumpadesse paigutamist.

SPRFMO puhul muudetakse ettepanekuga määrust (EL) 2018/975, et lisada sellesse uued kaitse- ja majandamismeetmed ning varem vastu võetud meetmete muudatus. SPRFMO muudetud meetmed hõlmavad põhjapüüki, ümberlaadimist, nakkevõrke, vaatlusprogramme ja -andmeid ning laevaseiresüsteeme. Käesolev ettepanek sisaldab ka SPRFMO poolt kokku lepitud uusi meetmeid, eelkõige protokolli avamerel pardalemineku ja inspekteerimise kohta, sealhulgas menetlusi väidetavate rikkumiste korral, merereostusega seotud meedet ning kalalaevade märgistamise ja identifitseerimise meedet.

IATTC puhul muudetakse ettepanekuga määrust (EL) 2021/56, et see sisaldaks ajakohastusi, mis on seotud peibutuspüügivahendite külge kinnitatavate poide aktiveerimise, peibutuspüügivahendite takerdumise ja biolagunevate materjalide kasutamise vähendamise, idatuuni püügi aruannete, laevade seiresüsteemi muudatuste, elektroonilise seiresüsteemi kasutuselevõtu, sealhulgas kalandusandmete kogumise, siidhallhaide kaitse, haide ohutu vabastamise, hailiikide andmete kogumisega, ja vastavusaruannete ajakohastusi.

IOTC puhul muudetakse ettepanekuga määrust (EL) 2022/2343, et lisada sellesse uued kaitse- ja majandamismeetmed ning varem vastu võetud meetmete muudatused. Käesolev ettepanek sisaldab ka uusi artikleid ankurdatud peibutuspüügivahendite kasutamise korralduse, vabatahtliku püügikeelu ja elektroonilise seire standardite kohta ning läbivaadatud meetmeid, millega tugevdatakse triivivate peibutuspüügivahendite haldamist, leevendusmeetmeid mittesihtliikide puhul ja vaatluskava.

2025/0106 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2017/2107 (millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed), määrust (EL) 2018/975 (millega kehtestatakse majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed, mida kohaldatakse Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) konventsiooni alal), määrust (EL) 2019/833 (millega kehtestatakse Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleerimispiirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed), määrust (EL) 2021/56 (millega kehtestatakse Ameerika Troopikatuunide Komisjoni konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed), määrust (EL) 2022/2056 (millega kehtestatakse Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskonventsiooni alal kohaldatavad kaitse- ja majandamismeetmed), määrust (EL) 2022/2343 (millega kehtestatakse India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) pädevusalasse kuuluval alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed) ning määrust (EL) 2023/2053 (millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude majandamise mitmeaastane kava)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 9 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/2107 10 rakendati Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) poolt vastu võetud majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed, mida kohaldatakse ICCATi konventsiooni alal kuni selle aastakoosolekuni 2015. aastal (kaasa arvatud).

(2)Määrust (EL) 2017/2107 muudeti seejärel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2019/1154, 11 (EL) 2023/205 12 ja (EL) 2024/897, 13 et rakendada ICCATi poolt 2023. aastal toimunud 28. korralisel koosolekul vastu võetud täiendavad meetmed. Need hõlmavad vaalhai ja merisarviklaste kaitse meetmeid ning merikilpkonnade kaitse meetmete kohaldamise geograafilist piirangut. Lisaks on Euroopa Kalanduskontrolli Ameti (EFCA) roll hiljuti määratletud kui tuvastusüksus, kes tegeleb laevade tuvastamisega ja ICCATi sekretariaadi edasise teavitamisega.

(3)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/2053 14 rakendatakse liidu õiguses meetmed, mille Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon on vastu võtnud hariliku tuuni varude majandamiseks.

(4)2023. aastal toimunud 28. korralisel koosolekul võttis ICCAT tema pädevusvaldkonda kuuluvate kalavarude kaitseks vastu ka kontrollimeetmed, mis on seotud kvootide vahetamisega ühiste püügioperatsioonide vahel, lossimise eelteadetega, hariliku tuuni üleviimistoimingute seirega videokaamera abil, sumpadesse paigutamisega ja kontrollitegevusega kalakasvandustes pärast sumpadesse paigutamist.

(5)Need meetmed on liidule siduvad. Seepärast tuleks need meetmed rakendada liidu õiguses.

(6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/975 15  rakendati Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) poolt vastu võetud majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed, mida kohaldatakse SPRFMO konventsiooni alal kuni selle aastakoosolekuni 2017. aastal (kaasa arvatud).

(7)SPRFMO komisjon võttis oma 2018., 2019., 2020., 2021., 2022., 2023. ja 2024. aasta koosolekutel tema pädevusvaldkonda kuuluvate kalavarude kaitseks vastu täiendavad meetmed, mis on seotud põhjapüügi, ümberlaadimise, nakkevõrkude, vaatlusprogrammide ja -andmete ning laevaseiresüsteemidega, samuti uued meetmed, eelkõige uue protokolli avamerel pardalemineku ja inspekteerimise kohta, sealhulgas menetlused väidetavate rikkumiste korral, ning meetmed merereostuse ning kalalaevade märgistamise ja identifitseerimise kohta.

(8)Need meetmed on liidule siduvad. Seepärast tuleks neid meetmeid rakendada liidu õiguses.

(9)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/833 16 rakendati liidu õiguses Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO) poolt vastu võetud majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed, mida kohaldatakse NAFO reguleerimispiirkonnas kuni selle aastakoosolekuni 2018. aastal (kaasa arvatud). Hiljem seda määrust muudeti, et rakendada täiendavad NAFO meetmed, mis võeti vastu NAFO 2019., 2020., 2021. ja 2022. aastal toimunud aastakoosolekutel 17 .

(10)NAFO võttis oma 2023. ja 2024. aasta koosolekutel vastu täiendavad meetmed tema pädevusvaldkonda kuuluvate tursavarude kaitseks rajoonides 2J3KL, sealhulgas püügikeeld, kaaspüük ja pardal hoidmine, vaatlejad, järelevalve ja asjakohane lisamenetlus tõsiste rikkumiste korral.

(11)Need meetmed on liidule siduvad. Seepärast tuleks need meetmed rakendada liidu õiguses.

(12)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/56 18 rakendati liidu õiguses Ameerika Troopikatuunide Komisjoni (IATTC) poolt vastu võetud sätted, mida kohaldatakse IATTC konventsiooni alal kuni selle aastakoosolekuni 2019. aastal (kaasa arvatud).

(13)IATTC võttis oma 2020., 2021., 2022., 2023. ja 2024. aasta koosolekutel vastu tema pädevusvaldkonda kuuluvate kalavarude kaitse meetmed, mis on seotud peibutuspüügivahendite külge kinnitatavate poide aktiveerimisega, peibutuspüügivahendite takerdumise ja biolagunevate materjalide kasutamise vähendamisega, idatuuni püügi aruannetega, laevaandmete miinimumnõuetega, laevade seiresüsteemi muudatustega, elektroonilise seiresüsteemi kasutuselevõtuga, sealhulgas kalandusandmete kogumisega, siidhallhaide kaitsega, haide ohutu vabastamisega, hailiikide andmete kogumisega ja vastavusaruannete ajakohastamisega.

(14)Need meetmed on liidule siduvad. Seepärast tuleks need meetmed rakendada liidu õiguses.

(15)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/2056 19 rakendati liidu õiguses Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) poolt vastu võetud majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed, mida kohaldatakse WCPFC konventsiooni alal kuni selle aastakoosolekuni 2021. aastal (kaasa arvatud).

(16)WCPFC võttis oma 2022. ja 2023. aasta koosolekutel vastu meetmed, mis on seotud punkerdamisteenuste ja haide kaitsega ning jadaõnge lipsude, landitrosside ja haipüüginööride kasutamisega liidu õngejadalaevadel, haide pardal hoidmise keeluga ja vabastamise kohustusega ning tahtmatult püütud pikkuim-hallhaide ja siidhallhaide isendite loovutamise või tagasiheitega.

(17)Need meetmed on liidule siduvad. Seepärast tuleks need meetmed rakendada liidu õiguses.

(18)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/2343 20 rakendati liidu õiguses India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) poolt vastu võetud majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed, mida kohaldatakse IOTC pädevusalasse kuuluval alal kuni selle aastakoosolekuni 2021. aastal (kaasa arvatud).

(19)IOTC võttis seejärel oma 2022., 2023. ja 2024. aasta koosolekutel ning 6. erakorralisel istungil vastu tema pädevusvaldkonda kuuluvate kalavarude kaitse meetmed seoses ankurdatud ja triivivate peibutuspüügivahendite haldamisega, vabatahtliku püügikeeluga, ümberlaadimistega, vaalaliste ja merelindude kaitse meetmetega, piirkondlike vaatluskavadega, laevade seire kavadega, elektroonilise seire standarditega ja sadamate inspekteerimisega.

(20)IOTC resolutsiooniga 24/06 IOTC rakendati pädevuspiirkonnas tegutsevate IOTC loaga laevade poolt püütud suursilm-tuuni, triiptuuni, kulduim-tuuni ja mittesihtliikide tagasiheite keeldu; liidu kalalaevu, mis kasutavad muud liiki kalapüügivahendeid kui seinnoodalaevad, ergutatakse hoidma pardal ja seejärel lossima kõik inimtoiduks kõlblikud kalad ning võtma kõik mõistlikud meetmed, et tagada võimalikult suurel määral kõikide elusalt püütud mittesihtliikide ohutu vabakslaskmine, võttes arvesse laevapere ohutust, ning hoidma pardal ja seejärel lossima kõik surnud mittesihtliikide isendid, välja arvatud need, mis on inimtoiduks kõlbmatud või mille hoidmine pardal on keelatud.

(21)Need meetmed on liidule siduvad. Seepärast tuleks need meetmed rakendada liidu õiguses.

(22)SPRFMO, NAFO, IATTC, IOTC ja ICCATi teatavaid sätteid muudetakse sagedamini ning tõenäoliselt muudetakse neid tulevastel SPRFMO, NAFO, IATTC, IOTC ja ICCATi aastakoosolekutel. Selleks et rakendada sellised tulevased muudatused kiiresti liidu õiguses, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte seoses järgnevaga: i) SPRFMO puhul tähtajad, kaugus kokkupuute alast, ümberlaadimise teatega seotud kaugused, andme- ja teabenõuded ning laevateabe esitamine; NAFO puhul meetmed, mis on seotud liikmesriigi kohustusega esitada pardal hoitava kaaspüügi muudatused, püügikeeluajad, vaatlejate kvalifikatsioon, ülesanded ja koolitus, vaatlusandmete valideerimine, vaatlejate ohutusvarustus, liidu laevade käitajate ja kaptenite õigused ja kohustused ning hädaolukorras vajalikud protseduurid; ii) NAFO kaitse- ja rakendusmeetmete puhul püügikeeluaegade muudatused, saagi hoidmine pardal, kapteni kohustused seoses mahajäetud püügivahenditega, mahajäetud püügivahendite pardale võtmine, vaatlusprogrammist tehtavad erandid ja viide laeva täheldamise dokumendile, mida liikmesriigid kasutavad; iii) IATTC puhul meetmed, mis on seotud IATTC viidetega haide ohutu vabastamise suunistele ja liikmesriikide küsimustik nõuetele vastavuse kohta; iv) IOTC puhul meetmed, mis on seotud IOTC kohustusega anda aru peibutuspüügivahenditest, ning v) ICCATi puhul hariliku tuuni määruse kohased aruandekohustuse täitmise tähtajad, püügihooaegade perioodid, protsendid ja võrdlusväärtused ning komisjonile esitatav teave.

(23)On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes 21 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2017/2107 muutmine

Määrust (EL) 2017/2107 muudetakse järgmiselt.

(1)V peatüki pealkiri nimetatakse ümber järgmiselt: „Varilõpusesed“.

(2)Lisatakse artikkel 30a:

„Artikkel 30a

Vaalhai (Rhincodon typus)

1.Koos ICCATi kalavarudega püütud vaalhai rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud.

2.Keelatud on asetada seinnoota ümber tuuniparve, milles on vaalhai, pärast seda, kui seda haid on märgatud.

3.Liikmesriigid nõuavad, et kui vaalhai on tahtmatult seinnoota püütud, peab kapten võtma kõik mõistlikud meetmed, et tagada vaalhai ohutu vabakslaskmine.

4.Liikmesriigid tagavad, et sellised kokkupuuted vaalhaiga seinnoodaga püügi ajal registreeritakse nende riiklike vaatlusprogrammide kaudu ja et kogutakse järgmist teavet:

(a)üksikasjalikud andmed seinnoota sattumise põhjustanud ja sellega seotud asjaolude kohta;

(b)kokkupuutejuhtumis osalenud isikute arv;

(c)kokkupuutejuhtumi toimumise koht;

(d)seinnoota püütud isendite ohutu käitlemise ja vabakslaskmise tagamiseks võetud meetmed;

(e)hinnang vaalhai isendi(te) seisundi kohta vabakslaskmisel (elus/surnud/surev/ebaselge).

5.Liikmesriigid esitavad lõike 4 kohaselt kogutud andmed ja teabe oma aastaaruannetes. Vaatlusprogrammide käigus kogutud andmete puhul esitavad liikmesriigid need komisjonile kooskõlas ICCATi andmete esitamise nõuetega. Komisjon esitab need andmed ICCATi sekretariaadile.

6.Lõigete 1–5 sätteid kohaldatakse üksnes kalalaevade suhtes, mis tegutsevad 40° põhjalaiuse ja 40° lõunalaiuse vahel.“

(3)Artiklisse 33a lisatakse lõiked 6 ja 7:

„6. Liidu kalalaevadel, mille kogupikkus on 12 meetrit või rohkem, lubatakse Lõuna-Atlandi lühiuim-makohaid pardal hoida üksnes juhul, kui kala on väljatõmbamisel surnud ja laeva pardal on vaatleja või toimiv elektrooniline seiresüsteem (EMS) haide seisundi kontrollimiseks.

7. Lisaks lõikes 6 nimetatud tingimustele ei tohi alla 12-meetrise kogupikkusega liidu kalalaevadel mis tahes püügireisiks endale jätta rohkem kui ühe Lõuna-Atlandi lühiuim-makohai isendi.“

(4)Lisatakse artikkel 35a:

„Artikkel 35a

Merisarviklased

1.Koos ICCATi kalavarudega püütud Alfredi sarvikraide (Manta alfredi), hiid-sarvikraide (Manta birostris), atlandi merisarvikute (Mobula hypostoma), astelsaba-merisarvikute (Mobula japanica), vahemere merisarvikute (Mobula mobular), sirpuim-merisarvikute (Mobula tarapacana) või silesaba-merisarvikute (Mobula thurstoni) (edaspidi „merisarviklased“) rümpade ja nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine, lossimine ja säilitamine on keelatud.

2.Liidu püügilaevad vabastavad merisarviklased võimaluse korral viivitamata ja neid vigastamata kohe, kui neid võrgus, konksu küljes või tekil märgatakse, tehes seda viisil, millega tekitatakse püütud isendile võimalikult vähe kahju.

3.Liikmesriigid peavad oma riiklike vaatlusprogrammide kaudu registreerima koos ICCATi kalavarudega püütud ning seejärel vette tagasi lastud ja vabastatud merisarviklaste arvu ning tegema võimaluse korral märke nende seisukorra kohta (surnud või elus). Liikmesriigid esitavad need andmed komisjonile. Komisjon esitab need andmed ICCATi sekretariaadile.

4.Seinnoodalaeva tegevuse käigus tahtmatult püütud ja külmutatud merisarviklaste puhul loovutavad liidu püügilaevad lossimiskohas terve merisarviklase vastutavale valitsusasutusele või muule pädevale asutusele või heidavad need vette tagasi. Sel viisil loovutatud merisarviklasi ei tohi müüa ega vahetada, aga need võib riigisiseselt inimtoiduks annetada.“

(5)Artiklisse 41 lisatakse lõige 7:

„7. Atlandi ookeani lõunaosas:

lõikeid 2a, 4 ja 5 ei kohaldata laevade suhtes, mis tegutsevad üksnes põhja pool 55° põhjalaiust või lõuna pool 35° lõunalaiust Atlandi ookeani kaguosas ja lõuna pool 40° lõunalaiust Atlandi ookeani edelaosas.

Atlandi ookeani kaguosa ja Atlandi ookeani edelaosa vaheline piir kulgeb mööda meridiaani 20° läänepikkust.“

(6)Artikli 66a lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kui laev tuvastatakse lõike 1 kohaselt, registreerib asjaomane liikmesriik või Euroopa Kalanduskontrolli Amet (EFCA) (edaspidi „tuvastusüksus“) asjaolud ja edastab viivitamata aruande, võimaluse korral elektrooniliselt, tuvastatud laeva lipuliikmesriigi või konventsiooniosalise või mittekonventsiooniosalise lipuriigi asjaomastele asutustele ning koopia ICCATi sekretariaadile, komisjonile ja EFCA-le. Kui tuvastatud laev on liikmesriigi lipu all, võtab lipuliikmesriik põhjendamatu viivituseta asjaomase laeva suhtes asjakohased meetmed. Nii tuvastusüksus kui ka tuvastatud laeva lipuliikmesriik esitavad komisjonile ja EFCA-le tuvastamist käsitleva teabe, sealhulgas üksikasjaliku teabe võimalike järelmeetmete kohta.“

Artikkel 2

Määruse (EL) 2018/975 muutmine

Määrust (EL) 2018/975 muudetakse järgmiselt.

(1)Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

(a) punkt 7 („põhjapüük“) asendatakse järgmisega:

„7) „põhjapüük“ – kalapüük mis tahes tüüpi püügivahenditega, sealhulgas põhjatraalid, pelaagilised traalid ja põhjaõnged, mis võivad tavalise püügitegevuse käigus tõenäoliselt kokku puutuda merepõhja või põhjaorganismidega;“;

(b)lisatakse järgmised punktid:

(a)„7a) „põhjatraal“ – kalapüük traalnoodaga, mis on ette nähtud läbi vee vedamiseks ja kokkupuuteks merepõhjaga;

(b)7b) „pelaagiline traal“ – kalapüük bentopelaagiliste liikide püügiks kasutatava traalnoodaga, mis on ette nähtud merepõhja lähedasest veest läbivedamiseks ja mis ei ole ette nähtud pikaajaliseks kokkupuuteks merepõhjaga;

(c)7c) „põhjaõng“ – kalapüük õngejadaga, mille külge on kinnitatud õngekonks või õngekonksud (söödaga või söödata) ja mis on varustatud raskustega kalapüügiks merepõhjas või selle lähedal, sealhulgas, kuid mitte ainult õngejadad, ridvata õnged, rippõngejadad, põhjaõngejadad ja dahni õngejadad;“;

(c)punkt 11 („uurimuslik kalapüük“) asendatakse järgmisega:

„11) „uurimuslik kalapüük“ – kalapüük, mille puhul:

(a)ei ole viimase kümne aasta jooksul kala püütud, kui selline püük piirdus SPRFMO komisjoni poolt SPRFMO teaduskomitee nõuannete alusel lubatud sihtpüügiga ning sihtliiki määratleti kui suurimat osa püügivahendi iga haalamise, traalimise või püügile asetamisega püütud kogusaagi eluskaalust, või

(b)ei ole viimase kümne aasta jooksul konkreetset tüüpi püügivahendiga või püügiviisil kalapüügiks seda konkreetset tüüpi püügivahendit või püügiviisi kasutatud, kui selline püük piirdus SPRFMO komisjoni poolt SPRFMO teaduskomitee nõuannete alusel lubatud sihtpüügiga ning sihtliiki määratleti kui suurimat osa püügivahendi iga haalamise, traalimise või püügile asetamisega püütud kogusaagi eluskaalust, või

(c)on püük eelneva kümne aasta jooksul toimunud uurimusliku kalapüügina ja SPRFMO komisjon ei ole veel vastu võtnud otsust kehtestada püügikeeld või majandada kalavarusid tavapärase kalapüügi abil või

(d)kujutab püük endast põhjapüüki vastavalt artikli 12 lõikes 2 sätestatud tingimustele või

(e)ei ole teaduskomitee püügiandmeid läbi vaadanud ega rakendanud teaduslikku seiret ning teaduskomitee ei ole esitanud kõnealuse kalapüügi kohta püügisoovitusi või SPRFMO komisjon ei ole sellist soovitust arvesse võtnud;“;

(d)lisatakse järgmised punktid:

„19) „kalandusüksus“ – ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 305 lõike 1 punktides c, d ja e osutatud üksus, kes on väljendanud kindlat kohustust järgida SPRFMO konventsiooni tingimusi ning järgib kõiki selle alusel vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmeid, nagu on sätestatud SPRFMO konventsiooni IV lisas;

20) „SPRFMO volitatud inspekteerimislaevade ja inspekteerimislaeva ametiasutuste register“ – SPRFMO sekretariaadi hallatav ning konventsiooniosaliste ja SPRFMO koostööpartnerite teadetel põhinev nimekiri inspekteerimislaevadest ja ametiasutustest, kes on volitatud SPRFMO konventsiooni alal pardale minema ja inspekteerima;

21) „inspekteerimislaeva ametiasutused“ – selle SPRFMO konventsiooni osalise ametiasutused, kelle lipu all inspekteerimislaev sõidab;

22) „volitatud inspekteerimislaev“ – laev, mis on kantud SPRFMO volitatud inspekteerimislaevade ja inspekteerimislaeva ametiasutuste registrisse;

23) „volitatud inspektor“ – volitatud inspekteerimislaevade ja inspekteerimislaeva ametiasutuste registrisse kantud pardalemineku ja inspekteerimise eest vastutavate ametiasutuste koolitatud ja määratud inspektor;

24) „mahajäetud püügivahendid“ – püügivahendid, mille laev on vääramatu jõu või muude ettenägematute asjaolude tõttu tahtlikult merele jätnud;

25) „kaotatud püügivahendid“ – püügivahendid, mille üle laev on juhuslikult kaotanud kontrolli ning mida ei ole võimalik leida ja/või kätte saada;

26) „kõrvaleheidetud püügivahendid“ – püügivahendid, mis lastakse merre tagasi, ilma et laev üritaks neid täiendavalt kontrollida või kätte saada, ja

27) „plast“ – tahke materjal, mis sisaldab olulise koostisosana ühte või mitut suure molekulmassiga polümeeri ning mis vormitakse (kujundatakse) soojuse ja/või rõhu mõjul kas polümeeri tootmise või lõpptoote valmistamise käigus.“

(2)Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

(a)lisatakse lõiked 1a, 1b ja 1c:

„1a.    Komisjon teavitab liikmesriike, kui kogupüük on jõudnud 70 %ni SPRFMO komisjoni poolt kokku lepitud piirmäärast kogu kalavaru levikuala ulatuses.

1b.    Olenemata lõikest 1 rakendavad liikmesriigid pärast lõikes 1a osutatud teavitamist 15-päevaseid aruandlusperioode. Selleks jagatakse kalendrikuu kaheks aruandlusperioodiks, millest esimene hõlmab ajavahemikku 1.–15. päev ja teine ajavahemikku 16. päevast kuni kuu lõpuni.

1c.    Esimese 15-päevase aruande puhul esitavad liikmesriigid komisjonile aruande oma saagi kohta 15 päeva jooksul pärast esimese perioodi lõppu. Komisjon edastab selle teabe SPRFMO sekretariaadile 20 päeva jooksul pärast kõnealuse ajavahemiku lõppu. Seejärel teatavad liikmesriigid oma püügist komisjonile viie päeva jooksul pärast iga ajavahemiku lõppu. Komisjon edastab selle teabe SPRFMO sekretariaadile kümne päeva jooksul pärast iga ajavahemiku lõppu.“

(3)III jaotise I peatükk asendatakse järgmisega:

„I peatükk

Põhjapüük

Artikkel 12

Põhjapüügi majandamise piirkonnad

1.Käesoleva peatüki kohane põhjapüük toimub SPRFMO konventsiooni alal üksnes XIV lisas sätestatud põhjatraaliga, pelaagilise traaliga ja põhjaõngega püügi majandamise piirkondades. Nendes piirkondades toimub

(a) kalapüük põhjatraaliga ainult põhjatraaliga püügi majandamise piirkonnas;

(b)kalapüük pelaagilise traaliga ainult pelaagilise traaliga püügi majandamise piirkonnas või põhjatraaliga püügi majandamise piirkonnas ja

(c)põhjaõngega püük ainult majandamispiirkonnas.

2.Olenemata lõikest 1 toimub põhjapüük SPRFMO konventsiooni alal vastavalt uurimuslikku kalapüüki käsitlevatele II peatüki sätetele, kui see toimub:

(a)väljaspool majandamispiirkonda või

(b)majandamispiirkonnas, kus kasutatakse muid põhjapüügimeetodeid kui püük põhjatraaliga, pelaagilise traaliga või põhjaõngega, või

(c)pelaagilise traaliga püügi majandamise piirkonnas, kus kasutatakse põhjatraale, või põhjaõngega püügi majandamise piirkonnas, kus kasutatakse põhjatraale või pelaagilisi traale, või

(d)majandamispiirkonnas, kus püütakse liike, mida ei ole kavandatud püügipiirkonnas varem sihtliigina püütud, välja arvatud juhul, kui neid liike on regulaarselt püütud olemasoleva püügi raames.

Artikkel 13

Põhjapüügiluba

1.Liikmesriigid ei anna nende lipu all sõitvatele kalalaevadele luba tegeleda põhjapüügiga ilma SPRFMO eelneva loata.

2.Liikmesriigid, kelle laevadega kavandatakse põhjapüüki XIV lisas sätestatud majandamispiirkondades, esitavad komisjonile loa taotluse hiljemalt 75 päeva enne SPRFMO teaduskomitee seda koosolekut, kus nad soovivad, et nende taotlus läbi vaadataks. Komisjon edastab taotluse SPRFMO sekretariaadile hiljemalt 60 päeva enne SPRFMO teaduskomitee koosolekut. Taotlus sisaldab kavandatud püügitegevusega seotud põhjapüügi mõju hinnangut.

3.Lõikes 2 osutatud mõjuhinnang tehakse kooskõlas SPRFMO põhjapüügi mõju hinnangu standardiga 22 parimate kättesaadavate andmete põhjal ja see koostatakse ulatuses, mis ei ole suurem XV lisas sätestatud kalavarude majandamise piirkondadest, võttes arvesse eelnevat põhjapüüki kavandatud piirkondades ning varasema ja kavandatava kalapüügi kumulatiivset mõju, sealhulgas võimalikku olulist kahjulikku mõju ohualdistele mereökosüsteemidele, ning see hõlmab kavandatud leevendusmeetmeid sellise mõju vältimiseks.

4.Komisjon teatab asjaomasele liikmesriigile SPRFMO otsusest seoses loaga tegeleda põhjapüügiga SPRFMO konventsiooni alal, mille kohta mõjuhinnang koostati, sealhulgas seonduvad tingimused ja asjaomased meetmed, et vältida märkimisväärset kahjulikku mõju ohualdistele mereökosüsteemidele.

5.Liikmesriigid tagavad, et lõikes 2 osutatud mõjuhinnanguid ajakohastatakse vähemalt iga kolme aasta järel ja kui püügitegevuses on toimunud oluline muudatus, mis tõenäoliselt mõjutab riskitaset või kalapüügi mõju, ning edastavad kõnealuse teabe komisjonile kohe, kui see on kättesaadav. Komisjon edastab selle teabe SPRFMO sekretariaadile.

Artikkel 14

Ohualtid mereökosüsteemid põhjapüügil

1.Kui mis tahes ühel traalimisel ulatub XVI lisas kindlaks määratud ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliikide signaaltase XVII lisas sätestatud kaalukünniseni või üle selle või kolme või enama erineva ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliigi signaaltase ulatub XVIII lisas sätestatud kaalukünniseni või üle selle, nõuavad liikmesriigid, et nende lipu all sõitvad kalalaevad lõpetaksid viivitamata põhjapüügi signaaltaseme ületamise piirkonnas 1 meremiili laiusel alal kummalgi pool traalimisteed, mida pikendatakse 1 meremiili võrra kummaski otsas.

2.Liikmesriigid teatavad ohualdiste mereökosüsteemide signaaltaseme ületamisest komisjonile IV lisas sätestatud suuniste alusel, esitades sealhulgas signaaltaseme ületamise üksikasjaliku kirjelduse, signaaltaseme ületamise võrdluse olemasoleva mudelprognoosiga ja soovitatavad majandamismeetmed ohualdistele mereökosüsteemidele avalduva olulise kahjuliku mõju vältimiseks, et kontrollida, kas ohualti mereökosüsteemi olemasolu signaaltaseme ületamise piirkonnas ja/või ümbritseval alal on tõenäoline, kas on esinenud olulist kahjulikku mõju ja kas tulevikus võib tekkida oluline kahjulik mõju. Komisjon edastab selle teabe viivitamata SPRFMO sekretariaadile.

3.Komisjon teavitab liikmesriike kõikidest ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliikide signaaltaseme ületamistest, millest teised SPRFMO liikmed ja SPRFMO koostööpartnerid on SPRFMO sekretariaati teavitanud.

4.Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvad kalalaevad ei tegele põhjapüügiga lõigete 2 ja 3 kohaselt teatatud ohualdiste mereökosüsteemide signaaltaseme ületamise piirkondades, välja arvatud juhul ja seni, kui SPRFMO komisjon määrab kindlaks majandamismeetmed, mis võimaldaksid põhjapüügi jätkamist piirkonnas.

Artikkel 15

Vaatleja pardalolek põhjapüügil

Liikmesriigid nõuavad, et nende lipu all sõitvad põhjapüügiga tegelevad kalalaevad rakendaksid XIX lisas sätestatud teadusliku vaatlemise miinimumtasemeid.

Artikkel 16

Põhjapüügiga seotud andmete esitamine

1.Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 33 kohaselt teatavad liikmesriigid komisjonile iga kuu 15. kuupäevaks eelmisel kuul põhjapüügi käigus püütud liikide kogused.

2.Liikmesriigid keelavad nende lipu all sõitvatel kalalaevadel tegeleda põhjapüügiga, kui V lisas sätestatud kalalaeva identifitseerimiseks vajalikke miinimumandmeid ei ole esitatud.

3.Erandina artikli 29 lõikest 2 tagavad liikmesriigid, et nende kalapüügi seirekeskused esitavad SPRFMO sekretariaadile automaatselt ja pidevalt laevaseiresüsteemi (VMS) andmed nende lipu all sõitvate SPRFMO konventsiooni alal põhjapüügiga tegelevate kalalaevade kohta iga püügireisi jooksul vähemalt kord 30 minuti jooksul, kusjuures püügireis algab laeva sadamast lahkumise ajast, hõlmab kogu perioodi, mil laev viibib SPRFMO konventsiooni alal, ja lõpeb pärast sadamasse sisenemist.“

(4)Artikkel 17 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 17

Uurimusliku kalapüügi luba

1.Liikmesriigid, kes kavatsevad lubada nende lipu all sõitval kalalaeval tegeleda uurimusliku kalapüügiga, esitavad komisjonile käesolevas sättes nõutud dokumendid:

(a)hiljemalt 130 päeva enne SPRFMO teaduskomitee koosolekut teavitamise eesmärgil oma kavandatava kalapüügi tegevuskava kokkuvõtliku kirjelduse, kasutades kalapüügi tegevuskava kokkuvõtliku kirjelduse vormi 23 . Komisjon edastab kõnealuse teabe SPRFMO sekretariaadile hiljemalt 120 päeva enne SPRFMO teaduskomitee koosolekut;

(b)hiljemalt 80 päeva enne SPRFMO teaduskomitee koosolekut järgmiste dokumentide koopiad:

i) loa taotlus, milles on esitatud V lisa kohane teave;

ii) VI lisa kohane kalapüügi tegevuskava, sealhulgas kohustus järgida artikli 18 lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud SPRFMO andmekogumiskava.

2.Komisjon edastab taotluse SPRFMO komisjonile ja kalapüügi tegevuskava SPRFMO teaduskomiteele hiljemalt 60 päeva enne SPRFMO teaduskomitee koosolekut.

3.Komisjon teatab asjaomasele liikmesriigile uurimusliku kalapüügi loa asjus tehtud SPRFMO otsusest.“

(5)Artikkel 21 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 21

Nakkevõrgud

Liikmesriigid, kelle laevadega, mille pardal on nakkevõrgud, kavatsetakse läbida SPRFMO konventsiooni ala:

(a)annavad vähemalt 72 tundi enne laeva SPRFMO konventsiooni alale sisenemist sellest teada SPRFMO sekretariaadile ja komisjonile, teatades muu hulgas alale sisenemise ja sealt väljumise eeldatavad kuupäevad ning pardal oleva nakkevõrgu pikkuse;

(b)tagavad, et nende lipu all sõitvatel laevadel kasutatakse laevaseiresüsteemi ja neilt edastatakse SPRFMO konventsiooni alal viibides andmed iga tunni järel;

(c)esitavad SPRFMO konventsiooni ala läbimisel laevaseiresüsteemi asukohateated automaatselt oma kalapüügi seirekeskusele;

(d)tagavad, et nende kalapüügi seirekeskus edastab punktis b osutatud laevaseiresüsteemi teated vähemalt kord tunnis automaatselt SPRFMO sekretariaadile, ning

(e)juhul kui nakkevõrk kogemata kaotatakse või see kukub üle parda, teatavad SPRFMO sekretariaadile ja komisjonile esimesel võimalusel, kuid igal juhul 48 tunni jooksul alates püügivahendi kaotamisest nakkevõrgu kaotamise kuupäeva, kellaaja ja asukoha ning nakkevõrgu pikkuse meetrites.“

(6)Artiklit 22 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Liikmesriigid teatavad komisjonile nende lipu all sõitvatest kalalaevadest, millega on lubatud püüda kala SPRFMO konventsiooni alal ja mis ei ole varem SPRFMO laevaregistrisse kantud, vähemalt 20 päeva enne selliste laevade esmakordset sisenemist SPRFMO konventsiooni alale SPRFMO kalavarude püügi eesmärgil. Komisjon edastab kõnealuse teabe SPRFMO sekretariaadile vähemalt 15 päeva enne SPRFMO konventsiooni alale esmakordse sisenemise kuupäeva.“;

(b)lisatakse järgmine lõige:

„4a. Lõike 4 kohaldamisel kaotab loakanne SPRFMO laevaregistris kehtivuse, kui on muutunud mõni järgmistest üksikasjadest, kuni nõutava teabe ajakohastamiseni:

(a)laeva lipuriik;

(b)rahvusvaheline raadiokutsung (IRCS) (kui on olemas);

(c)loa alguskuupäev;

(d)loa lõppkuupäev;

(e)UVI (kordumatu laevatunnus) / IMO number.“

(7)Artiklit 23 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Merel ja sadamas võib ümberlaadimistoiminguid teha üksnes püügiloaga kalalaevadega, mis on kantud SPRFMO laevaregistrisse.“;

(b)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. SPRFMO konventsiooni alal võib kütust, laevapere liikmeid, püügivahendeid või muud varustust merel üle anda üksnes püügiloaga kalalaevadelt, mis on kantud SPRFMO laevaregistrisse kantud.“;

(c)lisatakse lõiked 5 ja 6:

„5. Liidu kalalaevad ei tohi samal püügireisil tegutseda nii lossiva kui ka vastuvõtva kalalaevana, välja arvatud laevast sõltumatu vääramatu jõu korral, sealhulgas raske mehaaniline rike või muud sündmused, mis ohustavad laevapere ohutust või põhjustavad kalade riknemise tõttu märkimisväärset rahalist kahju. Sellisel juhul teavitab lipuliikmesriik SPRFMO sekretariaati ja komisjoni ümberlaadimisest ja vääramatu jõu põhjustanud asjaoludest ühe tööpäeva jooksul pärast ümberlaadimise lõpetamist.

6. Iga aasta 20. jaanuariks esitavad liikmesriigid komisjonile nimekirja nende lipu all sõitvatest kalalaevadest, mis tegelesid eelmisel aastal muude liikide kui stauriidide aktiivse püügi või ümberlaadimisega SPRFMO konventsiooni alal. Komisjon edastab selle teabe SPRFMO sekretariaadile iga aasta 30. jaanuariks.“

(8)Artikkel 24 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 24

Ümberlaadimisest teatamine

1.SPRFMO konventsiooni alal püütud kalavarude ümberlaadimise korral edastab vastuvõtva liidu kalalaeva lipuliikmesriik samal ajal komisjonile ja SPRFMO sekretariaadile vähemalt 36 tundi enne sellise ümberlaadimise eeldatavat algusaega VII lisa kohase SPRFMO ümberlaadimise eelteate. Selline teatamine on nõutav olenemata sellest, kus ümberlaadimine toimus.

2.Kui lõikes 1 osutatud ümberlaadimist ei alustata 72 tunni jooksul alates ümberlaadimise teatatud hinnangulisest alguskuupäevast või 50 meremiili piires ümberlaadimise eelteates teatatud hinnangulisest asukohast, edastab vastuvõtva liidu kalalaeva lipuliikmesriik samal ajal nii kiiresti kui võimalik komisjonile ja SPRFMO sekretariaadile VII lisa kohase muudetud SPRFMO ümberlaadimise eelteate.

3.Kui teatatud ümberlaadimist ei toimu, teavitab vastuvõtva liidu kalalaeva lipuliikmesriik samal ajal komisjoni ja SPRFMO sekretariaati nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast ümberlaadimise teatatud kellaaega.“

(9)Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 24a

Säilitamisnõuded vastuvõtvatele liidu kalalaevadele

Kui vastuvõttev liidu kalalaev tegeleb rohkem kui ühe ümberlaadimisega, nõuab lipuliikmesriik, et iga ümberlaadimise käigus saadud saaki säilitataks eraldi, et see oleks kergesti tuvastatav. Vastuvõtval liidu kalalaeval peab pardal olema lastiplaan, milles on ette nähtud erinevatelt lossitavatelt kalalaevadelt saadud saagi eraldamine.“

(10)Artikkel 25 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 25

Ümberlaadimise seire

1.Vastuvõtvatel liidu kalalaevadel, mis tegelevad merel ümberlaadimisega, on pardal vaatleja, kes jälgib ümberlaadimist ja kannab teabe VIII lisa kohaselt ümberlaadimisega seotud SPRFMO vaatleja püügipäevikulehele.

2.Lisaks lõikele 1, kui lossiva liidu kalalaeva pardal on ümberlaadimise ajal vaatleja, jälgib kõnealune vaatleja ka ümberlaadimist ja kannab teabe VIII lisa kohaselt ümberlaadimisega seotud SPRFMO vaatleja püügipäevikulehele.

3.Vastuvõttev liidu kalalaev teeb korraga ainult ühe ümberlaadimise iga vaatleja kohta, kes saab ümberlaadimist jälgida ja sellest aru anda.

4.Ümberlaaditavate kalavarude koguse ja liikide kontrollimiseks ning selle tagamiseks, et kontrolli saaks teha nõuetekohaselt, peab pardal oleval vaatlejal olema täielik juurdepääs kontrollitavale liidu kalalaevale, sealhulgas laevaperele, püügivahenditele, varustusele, püügiandmetele (sealhulgas elektrooniliselt) ja kalatrümmidele.

5.Vaatleja täidab ümberlaadimisega seotud SPRFMO vaatleja püügipäevikulehe vastavalt VIII lisale ja esitab selle teabe elektrooniliselt selle liikmesriigi pädevatele asutustele, mille lipu all vastuvõttev liidu kalalaev sõidab, hiljemalt 20 päeva jooksul alates pardalt lahkumisest.

6.Liikmesriik, kelle lipu all vastuvõttev liidu kalalaev sõidab, esitab ümberlaadimisega seotud SPRFMO vaatleja püügipäevikulehel olevad vaatlusandmed komisjonile elektrooniliselt hiljemalt 25 päeva jooksul alates vaatleja pardalt lahkumisest. Komisjon edastab selle teabe SPRFMO sekretariaadile elektrooniliselt hiljemalt 30 päeva jooksul alates vaatleja pardalt lahkumisest.“

(11)Artikkel 26 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 26

Pärast ümberlaadimist esitatav teave

1.Liikmesriigid nõuavad, et nende lipu all sõitvad ümberlaadimisega tegelevad kalalaevad koostaksid SPRFMO ümberlaadimisdeklaratsiooni vastavalt IX lisale, ja esitavad deklaratsiooni komisjonile hiljemalt ümberlaadimise lõpetamise kuule järgneva kuu kümnendal päeval. Komisjon edastab selle teabe SPRFMO sekretariaadile hiljemalt ümberlaadimise lõpetamise kuule järgneva kuu 15. kuupäevaks.

2.Liikmesriigid nõuavad, et nende lipu all sõitvad ümberlaadimisega tegelevad kalalaevad säilitaksid SPRFMO ümberlaadimisdeklaratsiooni koopia laeval kogu püügireisi vältel ning esitaksid selle nõuetekohaselt igale volitatud inspektorile.“

(12)Artiklit 27 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Lisaks artiklites 7, 11, 14, 16, 18, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 28a, 28u, 29, 35b, 35e, 40 ja 41 sätestatud aruandlusnõuetele esitavad liikmesriigid, kelle laevad püüavad kala SPRFMO konventsiooni alal, komisjonile käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 3a sätestatud andmed.“;

(b)lisatakse järgmine lõige:

„3a.    Iga aasta 15. jaanuariks esitavad liikmesriigid, kelle laevad püüavad SPRFMO konventsiooni alal muid kalu kui stauriidid, komisjonile nimekirja laevadest, mis püüdsid eelmisel kalendriaastal aktiivselt kala või laadisid seda ümber konventsiooni alal. Komisjon edastab selle teabe SPRFMO sekretariaadile 30. jaanuariks.“

(13)IV peatüki artikkel 28 asendatakse 1.–3. jaoga järgmiselt:

„1. JAGU

Vaatlusprogrammide akrediteerimismenetlus ja miinimumnõuded

Artikkel 28

Vaatlusprogrammid

1.Liikmesriigid, kelle laevad püüavad kala SPRFMO konventsiooni alal, kehtestavad X lisas sätestatud andmete kogumiseks vaatlusprogrammid.

2.Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 kohaselt kehtestatud vaatlusprogrammid ja kõik teenuseosutajad lähetavad ainult sõltumatuid ja erapooletuid vaatlejaid.

3.Püügipiirkondade puhul, kus on nõutav vaatlejate pardaloleku miinimumtase, tagavad liikmesriigid, et nende lipu all sõitvate kalalaevade pardale on lähetatud vaatlejad ainult SPRFMO komisjoni akrediteeritud vaatlusprogrammidest ja teenuseosutajate poolt.

4.Püügipiirkondade puhul, kus vaatlejate pardalolekut 100 % ei nõuta, tagavad liikmesriigid, et nende lipu all sõitvatele kalalaevadele vaatlejate määramise meetod on jälgitava püügi suhtes iseloomulik ja vastab kalapüügi kui terviku konkreetsetele andmevajadustele.

5.Liikmesriigid dokumenteerivad ja esitavad teabe meetodite kohta, mida kasutatakse vaatlejate määramiseks nende lipu all sõitvatele kalalaevadele, et vaatlejate pardaloleku nõuded oleksid täidetud. Liikmesriigid esitavad selle teabe komisjonile oma teaduslikus aastaaruandes, mis hõlmab eelmist aastat.

6.Liikmesriigid, kes kavatsevad lähetada vaatlejaid teise liikmesriigi, SPRFMO liikme või SPRFMO koostööpartneri vaatlusprogrammist, teavitavad sellest enne lähetamist komisjoni. Komisjon küsib asjaomase liikmesriigi, SPRFMO liikme või SPRFMO koostööpartneri nõusolekut ja teavitab seejärel asjaomast liikmesriiki.

7.Liidu teadusuuringute laevad, mis tegelevad kalapüügiga teadusuuringute eesmärgil, on vabastatud kohustusest hoida pardal akrediteeritud vaatlejaid, välja arvatud juhul, kui nad tegelevad uurimusliku kalapüügiga. Kõnealuste laevade lipuliikmesriigid täidavad X lisas ja artiklis 28a sätestatud andmekogumis- ja aruandlusnõudeid ning tagavad, et pardal olevad teadustöötajad on võimelised täielikult täitma kõiki kõnealustes nõuetes sisalduvaid vaatlus- ja aruandluskohustusi.

Artikkel 28a

Vaatlusandmete esitamine

1.Liikmesriigid, kelle laevad püüavad kala SPRFMO konventsiooni alal, esitavad komisjonile iga aasta 15. septembriks X lisas sätestatud kohaldatavad vaatlusandmed eelmise kalendriaasta kohta. Komisjon edastab selle teabe SPRFMO sekretariaadile 30. septembriks.

2.Liikmesriigid, kelle laevad püüavad kala SPRFMO konventsiooni alal, esitavad hiljemalt 45 päeva enne SPRFMO teaduskomitee koosolekut aastaaruande nende eelmise aasta püügitegevust hõlmava vaatlusprogrammi rakendamise kohta. Aruanne kajastab vaatlejate koolitust, programmi koostamist ja ulatust, kogutud andmete liiki, kasutatud teenuseosutajate andmeid ning aasta jooksul ilmnenud probleeme. Komisjon edastab selle teabe SPRFMO sekretariaadile vähemalt 30 päeva enne SPRFMO teaduskomitee koosolekut.

Artikkel 28b

Vaatlusprogrammi akrediteerimine

1.Liikmesriigid, kes soovivad oma vaatlusprogrammi akrediteerida, esitavad komisjonile vähemalt seitse kuud enne SPRFMO komisjoni aastakoosolekut, millel nad soovivad akrediteeringu menetlemist, kogu asjakohase teabe ja dokumendid, mis vastavad artiklites 28c–28o sätestatud nõuetele, sealhulgas käsiraamatud, juhendid ja koolitusmaterjalid, ning vajaduse korral teabe teiste piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt juba akrediteeritud riiklike programmide ja teenuseosutajate kohta. Komisjon edastab kõnealuse teabe SPRFMO sekretariaadile vähemalt kuus kuud enne SPRFMO komisjoni aastakoosolekut.

2.Liikmesriigid esitavad vajaduse korral komisjonile nende vaatlusprogrammiga seotud täiendavat teavet ja parandusi. Komisjon edastab kõnealuse teabe SPRFMO sekretariaadile.

3.Komisjon edastab liikmesriikidele nende vaatlusprogrammi esialgse hindamisaruande kavandi märkuste esitamiseks ja edastab kõik märkused SPRFMO sekretariaadile.

4.Komisjon teavitab asjaomast liikmesriiki SPRFMO otsusest tema vaatlusprogrammi akrediteerimise kohta.

Artikkel 28c

Erapooletus, sõltumatus ja usaldusväärsus

1.Liikmesriigid tagavad, et nende vaatlusprogrammid ja teenuseosutajad lähetavad ainult sõltumatuid ja erapooletuid vaatlejaid. See tähendab, et ei vaatlusprogrammil, või olenevalt asjaoludest, teenuseosutajal ega konkreetsetel vaatlejatel ei ole otsest finantshuvi, omandisuhet ega ärisidemeid laevade, töötlejate, esindajate ja jaemüüjatega, kes tegelevad kala või kalatoodete püüdmise, loomuse võtmise, kogumise, transportimise, töötlemise või müümisega.

2.Liikmesriigid tagavad, et nende vaatlusprogrammid ja teenuseosutajad ning konkreetsed vaatlejad:

(a)ei oma SPRFMO haldusalasse kuuluvates püügipiirkondades peale vaatlusteenuste osutamise otsest finantshuvi, sealhulgas: i) mis tahes omandisuhet, hüpoteegiga tagatud nõudeid ega muud tagatisega seotud huvi laeva või töötleja suhtes, kes on seotud kala püüdmise, loomuse võtmise, kogumise või töötlemisega; ii) ühtegi ettevõtjat, kes müüb kalapüügiga seotud laevadele või töötlejatele varustust või teenuseid; iii) ühtegi ettevõtjat, kes ostab kalapüügiga seotud laevalt või töötlejalt toor- või töödeldud tooteid;

(b)ei küsi ega võta otseselt ega kaudselt vastu tasu, kingitust, teenet, meelelahutust, sobimatut majutust, laenu või muid rahalisi hüvesid isikult, kes tegeleb SPRFMO liikme või SPRFMO koostööpartneri reguleeritava tegevusega, mis on seotud tema teenustega või SPRFMOga, või kellel on huve, mida vaatleja ametikohustuste täitmine või mittetäitmine võib oluliselt mõjutada;

(c)ei tegutse vaatlejana mis tahes laeval või mis tahes töötleja juures, mis kuulub isikule või mida käitab isik, kes on vaatleja viimase kolme aasta jooksul varem muul ametikohal (nt laevapere liikmena) tööle võtnud, ja

(d)ei taotle ega võta liikmesriigi vaatlusprogrammi või teenuseosutaja teenistuses olles vastu tööd laevapere liikmena või laeva või töötleja töötajana.

Artikkel 28d

Vaatlejate kvalifikatsioon

Liikmesriigid tagavad, et vaatlejad, kes võetakse tööle nende vaatlusprogrammi või kelle on lähetanud nende teenuseosutajad, vastavad järgmistele kriteeriumidele:

(a)asjaomaste laevastike jaoks asjakohane haridus või tehniline koolitus ja/või kogemus;

(b)võime täita käesolevas jaos kirjeldatud vaatlejate kohustusi;

(c)puuduvad süüdimõistvad kohtuotsused, mis seaksid kahtluse alla vaatleja usaldusväärsuse või viitaksid kalduvusele kasutada vägivalda, ning

(d)oskus hankida kõik vajalikud dokumendid, sealhulgas passid ja viisad.

Artikkel 28e

Vaatlejate koolitus

1.Liikmesriigid tagavad, et vaatlejad, kes osalevad nende vaatlusprogrammides või kelle on lähetanud nende teenuseosutajad, saavad enne nende lähetamist asjakohase väljaõppe. Koolitus hõlmab järgmist:

(a)kalandusteaduse ja kalavarude majandamise vaheline seos ning andmete kogumise tähtsus selle kontekstis;

(b)SPRFMO konventsiooni, käesoleva määruse ning SPRFMO kaitse- ja majandamismeetmete asjakohased sätted, mis on seotud vaatlejate ülesannete ja kohustustega;

(c)vaatlusprogrammide tähtsus, sealhulgas vaatlejate kohustuste, õiguste, volituste ja vastutuse mõistmine;

(d)meresõiduohutus, sealhulgas hädaolukorrad merel, veeülikonna selgapanek, ohutusvahendite kasutamine, raadiosaatja kasutamine, ellujäämine merel, konfliktijuhtimine ja külmas vees ellujäämine;

(e)esmaabikoolitus, mis on asjakohane töötamiseks merel või kaugetes piirkondades;

(f)liikide määramine ja merel esinevate liikide registreerimine, sealhulgas siht- ja mittesihtliigid, kaitsealused liigid, merelinnud, mereimetajad, merikilpkonnad, ohualdistele mereökosüsteemidele viitavad selgrootud jne;

(g)teadmised SPRFMO kaitse- ja majandamismeetmetega nõutavate kaaspüügi vähendamise seadmete eri liikidest ja toimimisest;

(h)ohutu käitlemise eeskirjad merelindude, mereimetajate ja merikilpkonnade tervisliku seisundi taastamiseks ja vabastamiseks;

(i)SPRFMO puhul asjakohased kalalaevad ja püügivahendid;

(j)saagi ja liigilise koostise hindamise meetodid ja menetlused;

(k)proovivõtuseadmete, sealhulgas kaalude, nihikute jm kasutamine ja hooldamine;

(l)proovivõtumeetodid merel, st kaladest proovide võtmine, kalade soo määramine, mõõtmis- ja kaalumismeetodid, proovide kogumine ja säilitamine ning proovivõtumeetodid;

(m)proovivõtu võimalike kõrvalekallete, nende põhjuste ja vältimisvõimaluste tundmine;

(n)proovide säilitamine analüüsimiseks;

(o)andmete kogumise koodid ja andmete kogumise vormingud;

(p)püügipäevikute ja arvestuse pidamise nõuete tundmine, et aidata vaatlejatel koguda andmeid SPRFMO kaitse- ja majandamismeetmete kohaselt;

(q)digitaalsete salvestusseadmete või elektronmärkmike kasutamine;

(r)vaatlustööks kasutatavate elektrooniliste seadmete ja nende tööpõhimõtete tundmine;

(s)vajaduse korral elektrooniliste seiresüsteemide kasutamine oma töö täiendusena;

(t)suuline küsitlemine ja kirjaliku aruande koostamine;

(u)rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (MARPOL) asjakohaseid aspekte käsitlev koolitus.

2.Liikmesriigid tagavad, et nende vaatlusprogrammid või teenuseosutajad pakuvad kvalifikatsiooninõuetest sõltuvat pidevat oskuste täiendamist. SPRFMO kaitse- ja majandamismeetmete ning vaatlejaid käsitlevate nõuete asjakohane ajakohastatud teave edastatakse vaatlejatele enne iga lähetust teavitamise osana, näiteks ajakohastatud käsiraamatus.

Artikkel 28f

Vaatlejate koolitajad

Liikmesriigid tagavad, et vaatlejate koolitajatel, kes osalevad nende vaatlusprogrammides või kelle on lähetanud teenuseosutajad, on asjakohased oskused ning et kõnealune programm või teenuseosutaja on andnud neile loa vaatlejate koolitamiseks.

Artikkel 28g

Teavitamine ja küsitlemine

1.Liikmesriigid tagavad, et nende vaatlusprogrammides või teenuseosutajatel on olemas süsteemid vaatlejate teavitamiseks ja küsitlemiseks ning igal ajal laeva kaptenitega suhtlemiseks.

2.Teavitamist ja küsitlemist korraldavad nõuetekohaselt koolitatud töötajad ning sellega tagatakse, et vaatlejad ja laevakaptenid mõistavad selgelt oma vastavaid rolle ja kohustusi.

Artikkel 28h

Andmete valideerimise protsess

1.Liikmesriigid tagavad, et nende vaatlusprogrammides või teenuseosutajatel on kehtestatud vaatlusandmete valideerimise protsess.

2.Andmete valideerimise protsessi viivad läbi nõuetekohaselt koolitatud töötajad ning protsessiga tagatakse, et vaatleja kogutud andmeid ja teavet kontrollitakse lahknevuste või ebatäpsuste suhtes, mis parandatakse enne teabe andmebaasi sisestamist või analüüsiks kasutamist. See hõlmab selle tagamist, et liikmesriigi vaatlusprogramm või teenuseosutaja rakendab mehhanismi andmete, aruannete ja muu asjakohase teabe saamiseks vaatlejalt sellisel viisil, mis välistab selle mõjutamist muudest allikatest pärinevate andmetega.

3.Andmete valideerimise protsessiga tagatakse, et andmed vastavad järgmistele nõuetele:

(a)mehhanism, mis võimaldab teaduslikke andmeid turvaliselt ja konfidentsiaalselt säilitada ja liikmesriigi vaatlusprogrammile (või teenuseosutajale) edastada;

(b)laeva andmed, mille abil identifitseeritakse üheselt tegelik laev, millel püük toimus;

(c)püügikoormuse kuupäevad ja kellaajad on esitatud ning need on omavahel kooskõlas (näiteks lõpuaeg peab olema pärast algusaega);

(d)püügi kehtiv asukoht (näiteks loogilised laius- ja pikkuskraadide kombinatsioonid), mis on sisemiselt järjepidev ja sisestatud õigetes ühikutes;

(e)püügikoormuse andmed, mis võimaldavad kvantifitseerida laeva püügikoormuse summat, mis vastab kasutatavale püügiviisile ja mis on samuti kindlaks määratud;

(f)püüki käsitlev teave, mille abil identifitseeritakse kalavarud (võimaluse korral liigi tasandil) ja selle liigi pardale jäetud või vette tagasi lastud kogus. Kui kasutatakse liigikoode, peavad need olema täpsed;

(g)kui kala kohta kogutakse bioloogilist teavet või pikkusandmeid, peavad need olema otseselt seotud asjaomaste kalade püügi koormusega, sealhulgas kuupäev, kellaaeg, asukoht ja püügiviisi kohta käiv teave, ning võtma arvesse andmete kogumise metoodikat;

(h)kui vaatlusprogramm hõlmab ümberlaadimist ja/või lossimist, siis kvantifitseeritakse ja registreeritakse ümberlaaditud/lossitud kalavarude kogus ja liigid vastavalt standardmetoodikale;

(i)mereimetajate, merelindude, mereroomajate ja/või muude ohustatud liikidega kokkupuute kohta käivad andmed, mis sisaldavad konkreetseid liiginimetusi (võimaluse korral), loomade arvu, saatust (pardale jäetud või vabaks lastud / tagasi heidetud), seisundit vabakslaskmisel (elujõuline, elus, letargiline, surnud) ja kokkupuute viisi (konksu/tõrjeliini takerdumine / vaierilöök / võrku sattumine / muu).

Artikkel 28i

Vaatlejate isikutunnistused

Liikmesriigid tagavad, et nende vaatlusprogrammides osalevatele vaatlejatele või teenuseosutajate poolt lähetatud vaatlejatele antakse isikutunnistused, mis sisaldavad järgmist teavet:

(a)vaatleja täisnimi;

(b)väljaandmise kuupäev ja kehtivuse lõppemise kuupäev;

(c)liikmesriigi vaatlusprogrammi või teenuseosutaja nimi;

(d)kordumatu identifitseerimisnumber (kui selle on väljastanud vaatlusprogramm või teenuseosutaja);

(e)vaatleja passifoto stiilis foto ja

(f)hädaabinumber.

Artikkel 28j

Vaatlejate määramise ja lähetamise koordineerimine

1.Liikmesriigid tagavad, et nende vaatlusprogrammidel või teenuseosutajatel on piisav suutlikkus vaatlejate õigeaegseks lähetamiseks ning et valitud vaatleja saab kogu lähetusperioodi jooksul igakülgset abi.

2.Liikmesriigid tagavad, et nende vaatlusprogrammides või teenuseosutajatel on kehtestatud vaatleja asendamise kord juhuks, kui vaatleja ei saa oma tööülesandeid täita.

3.Samuti tagavad liikmesriigid, et nende vaatlusprogrammid või teenuseosutajad püüavad võimaluse korral vältida sama vaatleja lähetamist sama laeva järjestikustele püügireisidele.

4.Liikmesriigid tagavad, et nende vaatlusprogrammid või teenuseosutajad haldavad ka vaatlejate määramisi, et säilitada vaatlejate sõltumatus ja erapooletus kooskõlas artikliga 28c ning tagada, et kõik lähetused viiakse pärast vaatlejate sadamasse naasmist niipea kui võimalik ametlikult lõpule.

5.Liikmesriigid tagavad, et nende vaatlusprogrammid või teenuseosutajad suhtlevad vaatlejaga seoses eelseisvate lähetustega, koordineerivad vaatlejate reisimist ja varustavad vaatlejad ülesannete täitmiseks vajalike vahenditega.

Artikkel 28k

Vaatlejate ohutusvahendid

1.Liikmesriigid tagavad, et nende vaatlusprogrammide raames või teenuseosutajate poolt lähetatud vaatlejatel on laeva pardal tööülesannete täitmiseks asjakohane varustus, sealhulgas ohutusvahendid, mis on heas töökorras, regulaarselt kontrollitud ja uuendatud.

2.Olulise varustuse hulka kuuluvad päästevest, kahepoolset sidet võimaldav autonoomne sideseade, mis on võimeline saatma ja vastu võtma hääl- või tekstisõnumeid, personaalsed raadiomajakad, veeülikonnad, kaitsekiiver, tekil töötamiseks sobivad saapad või kingad, kindad ja kaitseprillid (sh päikeseprillid).

Artikkel 28l

Menetlused vaatlejate väidetava väärkäitumise korral

Liikmesriigid tagavad, et nende vaatlusprogrammid või teenuseosutajad kehtestavad koostöös vaatlejate, laevakaptenite ning asjaomaste SPRFMO liikmete ja koostööpartneritega menetlused vaatlejate väärkäitumise ennetamiseks, uurimiseks ja sellest teatamiseks.

Artikkel 28m

Vaidluste lahendamise menetlus

Liikmesriigid tagavad, et nende vaatlusprogrammides või teenuseosutajatel on kehtestatud kõigi poolte suhtes õiglane vaidluste lahendamise menetlus, millega nähakse ette kord probleemide lahendamiseks asjakohaste vahendite abil, sealhulgas hõlbustamine ja vahendamine.

Artikkel 28n

Vaatlejate ohutus

1.Liikmesriigid tagavad, et nende vaatlusprogrammides või teenuseosutajatel on kehtestatud menetlused, millega toetatakse vaatlejate suutlikkust täita oma tööülesandeid takistusteta ja ohutus töökeskkonnas, ning sealhulgas on kehtestatud hädaolukorra tegevuskava. Hädaolukorra tegevuskava peab sisaldama juhiseid teadete saatmiseks teenuseosutaja määratud ööpäevaringse(te)le kontaktpunkti(de)le, et teatada ohtlikest olukordadest, sealhulgas ahistamisest, hirmutamisest või ründamisest.

2.Liikmesriigid tagavad, et nende vaatlusprogrammid või teenuseosutajad pakuvad ka maismaal asuvat alalist esindajat või juhendajat, kellega merel olev vaatleja saab igal ajal suhelda.

Artikkel 28o

Kindlustus ja vastutus

Liikmesriigid tagavad, et nende vaatlusprogrammide raames või teenuseosutajate poolt lähetatud vaatlejatel on enne vaatleja laevale asumist mis tahes kestusega lähetuse ajaks tervise-, ohutus- ja vastutuskindlustus, mis vastab vaatlusprogrammi või teenuseosutaja liikmesriigis sellisele kindlustusele kehtivatele riiklikele standarditele.

2. JAGU

Vaatlejate, kalandusettevõtjate, laeva kaptenite ja laevapere õigused ja kohustused

Artikkel 28p

Vaatlejate õigused

1.Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvate kalalaevade pardal olevatel vaatlejatel on käesolevas punktis sätestatud õigused ning et nende õiguste koopiad antakse selliste laevade laevaperele või need asuvad laevas nähtaval kohal.

2.Vaatlejatel on oma ülesannete ja kohustuste täitmisel liidu kalalaevade pardal järgmised õigused:

(a)vabadus täita oma tööülesandeid, ilma et neid rünnataks, takistataks, sunnitaks viivitama, hirmutataks või mõjutataks;

(b)juurdepääs kõigile laeva rajatistele ja seadmetele, mis on vaatlejale tema tööülesannete täitmiseks vajalikud, sealhulgas täielik juurdepääs sillale, saagile enne sorteerimist, töödeldud saagile ja pardal olevale mis tahes kaaspüügile, samuti aladele, mida võib kasutada kalade hoidmiseks, töötlemiseks, kaalumiseks ja säilitamiseks, järgides seejuures ohutusnõudeid;

(c)juurdepääs laeva aruannetele, sealhulgas püügipäevikutele, laevaskeemidele ja dokumentidele, mis on vajalikud dokumentide läbivaatamiseks, hindamiseks ja kopeerimiseks, samuti juurdepääs navigatsiooniseadmetele, kaartidele ja muule püügitegevusega seotud teabele;

(d)taotluse alusel juurdepääs sidevahenditele ja laevapere liikmetele ning nende kasutamine tööga seotud andmete või teabe sisestamiseks, edastamiseks ja vastuvõtmiseks;

(e)pardal olevate sidevahendite mõistlik kasutamine maismaal asuva vaatlusprogrammiga suhtlemiseks mis tahes ajal, sealhulgas hädaolukordades;

(f)juurdepääs lisavarustusele, kui see on olemas, et hõlbustada vaatleja tööd laeva pardal, näiteks suure võimsusega binoklid, elektroonilised sidevahendid, külmutusseade isendite hoidmiseks ja kaalud;

(g)ohutu juurdepääs töötekile või haalamisjaamale nooda või õngejada väljavõtmise ajal ning juurdepääs tekil olevatele (elus või surnud) isenditele proovide võtmiseks;

(h)piiramatu juurdepääs toidule, majutusele ja sanitaarruumidele, mis on samaväärsed laeva juhtkonna liikmetele tavaliselt kättesaadavatega, ning meditsiinivahenditele, mis vastavad rahvusvahelistele merendusstandarditele;

(i)juurdepääs pardal olevate ohutusvahendite kontrollimiseks (juhtkonna või laevapere liikmete korraldatud ohutusalase ringkäigu ajal) enne laeva sadamast lahkumist;

(j)piiramatu luba salvestada mis tahes asjakohast teavet, mis on oluline teaduslikel eesmärkidel ja andmete kogumiseks;

(k)õigus omada maismaal määratud kontaktisikut või juhendajat, kellega merel olev vaatleja saab igal ajal suhelda;

(l)õigus keelduda kalalaeva pardale lähetamisest mõjuvatel põhjustel, sealhulgas juhul, kui on kindlaks tehtud ohutusprobleemid;

(m)võimalus alati vastavalt vajadusele teavitada ohutusprobleemidest laeva kaptenit, vaatlusprogrammi või teenuse osutaja ametiasutusi, sekretariaati ja vajaduse korral lipuriiki;

(n)õigus saada vaatleja taotluse korral laevaperelt mõistlikku abi oma tööülesannete täitmisel, sealhulgas proovide võtmisel, suurte isendite käitlemisel, juhuslikult püütud isendite vette tagasi laskmisel ja mõõtmistel;

(o)privaatsus vaatleja isiklikel aladel;

(p)mitte täita laevaperele määratud ülesandeid, nagu näiteks püügivahendite käsitsemine (püügi eesmärgil), kalade mahalaadimine;

(q)vaatleja vaatlusandmed, märkmed, dokumendid, seadmed ja isiklikud asjad on kaitstud juurdepääsu, kahjustamise ja hävitamise eest.

3.Kui vaatleja keeldub liidu kalalaeva pardale lähetamisest, dokumenteerivad selle liikmesriigi pädevad asutused, kelle vaatlusprogrammi raames või teenuseosutaja poolt vaatleja lähetati, keeldumise põhjused ja edastavad teabe komisjonile. Komisjon edastab selle teabe SPRFMO sekretariaadile.

Artikkel 28q

Vaatlejate kohustused

1.Liikmesriigid tagavad, et vaatlejad, kes on nende vaatlusprogrammide raames või teenuseosutajate poolt kalalaevade pardale lähetatud, täidavad käesolevas sättes sätestatud kohustusi.

2.Kalalaeva pardal viibivatel vaatlejatel on järgmised kohustused:

(a)omada enne laeva pardale minekut kõiki vajalikke kehtivaid dokumente, sealhulgas vajaduse korral isikut tõendavaid dokumente, passi, viisasid ja meresõiduohutuse koolituse tunnistusi;

(b)esitada eespool nimetatud dokumentide koopiad ettenähtud viisil vaatlusprogrammi juhtidele või teenuseosutajale;

(c)säilitada sõltumatus ja erapooletus kogu tööülesannete täitmise ajal;

(d)järgida selle liikmesriigi õigusnorme, kelle lipu all laev sõidab;

(e)järgida kõigi laevapere liikmete suhtes kohaldatavat hierarhiat ja üldisi käitumisreegleid;

(f)täita kohustusi viisil, mis ei sega põhjendamatult laeva tegevust, ning võttes oma tööülesannete täitmisel nõuetekohaselt arvesse laeva tegevusvajadusi ja suheldes regulaarselt laeva kapteniga;

(g)tunda laeva pardal kehtivaid hädaolukorra protseduure, sealhulgas teada päästeparvede, tulekustutite ja esmaabikomplektide asukohti, ning osaleda regulaarselt hädaolukorra õppustel, mille jaoks vaatleja on saanud väljaõppe;

(h)suhelda regulaarselt laeva kapteniga asjakohaste vaatlejaga seotud küsimuste ja kohustuste asjus;

(i)hoiduda tegevusest, mis võivad negatiivselt mõjutada vaatlusprogrammi kuvandit;

(j)järgida vaatlejate mis tahes nõutavaid tegevusjuhendeid, sealhulgas kohaldatavaid õigusakte ja menetlusi;

(k)suhelda ettenähtud regulaarsusega maismaal asuvate programmijuhtidega või vaatlusprogrammi koordinaatoriga;

(l)järgida neid SPRFMO kaitse- ja majandamismeetmeid, mille sätted on vaatlejate suhtes vahetult kohaldatavad;

(m)austada privaatsust kapteni ja laevapere isiklikel aladel.

3. JAGU

Liidu kalalaevade käitajate ja kaptenite õigused ja kohustused

Artikkel 28r

Liidu kalalaevade käitajate ja kaptenite õigused

Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvate liidu kalalaevade käitajatel ja kaptenitel on järgmised õigused:

(a)konsulteerida ja leppida kokku või pakkuda muul viisil välja alternatiive seoses vaatlejate ajakavade koordineerimise ja lähetamisega, kui see on vajalik ühe või mitme vaatleja pardale võtmiseks;

(b)juhtida laeva tegevust ilma vaatleja kohalolekust ja tema ülesannete täitmisest põhjustatud põhjendamatu sekkumiseta;

(c)määrata omal äranägemisel laevapere liige, kes saadab vaatlejat, kui vaatleja täidab oma ülesandeid ohtlikes piirkondades;

(d)saada vaatleja vaatlusperioodi lõppemisel vaatlusprogrammi või teenuseosutaja kaudu õigeaegselt teada kõikidest laeva tegevusega seotud märkustest. Kaptenil on võimalus vaatleja aruanne läbi vaadata ja selle kohta märkusi esitada ning tal on õigus lisada asjakohaseks peetavat täiendavat teavet või isiklik avaldus.

Artikkel 28s

Liidu kalalaevade käitajate ja kaptenite kohustused

Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvate kalalaevade käitajad ja kaptenid austavad artiklis 28p sätestatud vaatlejate õigusi ja täidavad järgmisi kohustusi:

(a)võtta laeva pardale üks või mitu vaatlusprogrammi raames või teenuseosutaja poolt vaatlejaks määratud isikut, kui seda nõuab nende lipuliikmesriik;

(b)tagada, et laevapere on nõuetekohaselt teavitatud ning ei ründa, ahista, takista, hakka vastu, hirmuta, mõjuta ega sega vaatlejat ega takista või sunni vaatlejat viivitama tema kohustuste täitmisel;

(c)paigaldada ja hooldada toimivaid elektroonilisi seiresüsteeme või -seadmeid kõikidel valitud püügireisidel, kui seda nõutakse käesoleva määruse või SPRFMO kaitse- ja majandamismeetmega täiendava seirevahendina;

(d)tagada, et vaatlejal on juurdepääs saagile enne saagi osade sortimist, liigitamist või muul viisil eraldamist;

(e)tagada, et SPRFMO konventsiooni alal tegutsevatel laevadel on piisavalt ruumi, et vaatleja saaks võtta proove kaaspüügist või vajaduse korral muid proove ohutul viisil, mis häirib võimalikult vähe laeva tegevust, spetsiaalse proovivõtujaama ja muude seadmetega, näiteks kaaluga;

(f)tagada vaatlejale kasutamiseks ohutu ja puhta proovivõtujaama olemasolu;

(g)hoiduda proovivõtujaama muutmisest vaadeldud püügireisi ajal ilma vaatlejaga eelnevalt konsulteerimata ja seejärel oma lipuliikmesriiki teavitamata;

(h)teavitada laevaperet vaatlusprogrammi ajakavast ja eesmärkidest ning vaatleja pardaletuleku ajakavast, samuti oma kohustustest seoses vaatlusprogrammi vaatleja pardaletulekuga;

(i)abistada vaatlejat, et laeva pardale tulek ja pardalt lahkumine kokkulepitud kohas ja kellaajal toimuks ohutult;

(j)võimaldada ja aidata kaasa, et vaatleja saaks ohutult täita kõiki oma kohustusi, ning tagada, et vaatlejat ei takistata põhjendamatult tema kohustuste täitmisel, välja arvatud juhul, kui tekib sekkumist vajav ohutusprobleem;

(k)võimaldada ja aidata vaatlejal võtta saagist proove ja neid säilitada ning võimaldada vaatlejale juurdepääs säilitatavatele isenditele;

(l)tagada vaatlejale laeva pardal toit, majutus, piisavad sanitaartingimused ja meditsiinivahendid, mis on samaväärsed laeva pardal üldtunnustatud rahvusvaheliste standardite kohaselt tavaliselt kättesaadavatega, ilma et kaasneks kulusid vaatlejale, vaatlusprogrammile või teenuseosutajale;

(m)võimaldada ja aidata kaasa täielikule juurdepääsule kõigile laeva rajatistele ja seadmetele, mis on vaatlejale tema kohustuste täitmiseks vajalikud, sealhulgas täielikule juurdepääsule sillale, saagile enne sorteerimist, töödeldud saagile ja pardal olevale mis tahes kaaspüügile, samuti aladele, mida võib kasutada kalade hoidmiseks, töötlemiseks, kaalumiseks ja säilitamiseks;

(n)järgida kõiki SPRFMO komisjoni loodud mehhanisme konfliktide lahendamiseks, mis täiendaksid kasutatavaid vaatlusprogrammi või teenuseosutaja esitatud vaidluste lahendamise menetlusi;

(o)teha vaatlejaga koostööd, kui vaatleja võtab saagist proovi;

(p)teavitada vaatlejat vähemalt 15 minutit enne püügivahendite vettelaskmist või haalamist, välja arvatud juhul, kui vaatleja konkreetselt nõuab, et teda ei teavitataks;

(q)tagada vaatlejale sillal või muul ettenähtud alal piisav ruum kirjatööks, samuti piisav ruum tekil või töötlemisalal vaatleja ülesannete täitmiseks;

(r)varustada vaatleja isikukaitsevahenditega ja vajaduse korral veeülikonnaga;

(s)anda vaatlejale õigeaegselt arstiabi füüsilise või psüühilise haiguse või vigastuse korral;

(t)töötada välja vaatlejate ohutust käsitlev hädaolukorra tegevuskava ja hallata seda.

Artikkel 28t

Ohutusalane ülevaade

Liidu kalalaevade kaptenid või kapteni määratud laevapere liikmed annavad vaatlejale laevale saabumisel ja enne sadamast lahkumist ohutusalase ülevaate. Ohutusalane ülevaade sisaldab järgmist:

(a)laeva ohutusalaste dokumentide esitamine / asukoha näitamine;

(b)päästeparvede asukoht, parvede mahutavus, vaatleja ülesanded, aegumine, paigaldamine ja muu asjakohane ohutusega seotud teave;

(c)avariiraadiomajakate asukoht ja kasutusjuhised, mis näitavad päästeparvede asukohta hädaolukorras;

(d)veeülikondade ja individuaalsete ujuvvahendite asukoht, nende ligipääsetavus ja arv kõigi pardal viibivate inimeste jaoks;

(e)signaalrakettide asukoht, tüübid, numbrid ja aegumiskuupäevad;

(f)tulekustutite asukoht ja arv, aegumiskuupäevad, ligipääsetavus;

(g)päästerõngaste asukoht;

(h)menetlused hädaolukordades ja vaatleja olulised toimingud igat liiki hädaolukorras, näiteks tulekahju korral pardal või üle parda kukkunud isiku päästmisel;

(i)esmaabivahendite asukoht ja esmaabi eest vastutavate laevapere liikmete teadmine;

(j)raadiojaamade asukoht, hädaabikõne tegemise kord ja raadiojaama käsitsemine kõne ajal;

(k)ohutusõppused;

(l)ohutud töötamiskohad tekil ja vajalikud ohutusvahendid;

(m)menetlused vaatleja või muu laevapere liikme haiguse või õnnetuse korral.

Artikkel 28u

Hädaolukorras tegutsemise kord

1.Liikmesriigid tagavad, et vaatleja surma, kadunuks jäämise või eeldatavalt üle parda kukkumise korral teeb nende lipu all sõitev kalalaev järgmist:

(a)lõpetab viivitamata kõik püügitoimingud;

(b)alustab viivitamata otsingu- ja päästetöid, kui vaatleja on kadunud või eeldatavalt üle parda kukkunud, ning otsingud kestavad vähemalt 72 tundi, välja arvatud juhul, kui vaatleja leitakse varem või kui lipuliikmesriik ei ole andnud korraldust otsingut jätkata;

(c)teavitab viivitamata oma lipuliikmesriiki;

(d)teavitab viivitamata liikmesriiki, SPRFMO liiget või SPRFMO koostööpartnerit või teenuseosutajat, kelle vaatlusprogrammi alusel vaatleja on lähetatud, kui see on asjakohane;

(e)hoiatab viivitamata läheduses viibivaid laevu, kasutades kõiki kättesaadavaid sidevahendeid;

(f)teeb otsingu- ja päästeoperatsioonide käigus täielikku koostööd;

(g)olenemata otsingutulemustest pöördub edasiseks uurimiseks lähimasse sadamasse, nagu on kokku leppinud lipuliikmesriik ja SPRFMO liige või SPRFMO koostööpartner, liikmesriigi vaatlusprogramm või teenuseosutaja, kelle vaatlusprogrammi alusel vaatleja on lähetatud;

(h)esitab juhtumi kohta aruande oma lipuliikmesriigile, kes edastab selle komisjonile, vaatleja lähetajatele ja juhtumist olenevalt asjaomastele asutustele, ja

(i)teeb täielikku koostööd juhtumi ametlike uurimiste käigus ning säilitab kõik võimalikud tõendid ning surnud või kadunuks jäänud vaatleja isiklikud esemed ja eluruumide seisukorra.

2.Liikmesriigid võtavad ja rakendavad nõuetekohase hoolsusega kõik meetmed, et vältida nende lipu all sõitvatel kalalaevadel viibivatele vaatlejatele raskeid tervisekahjustusi või surma põhjustavaid intsidente, rakendavad sunniabinõusid või karistavad asjaomaseid isikuid, sealhulgas kriminaaluurimise algatamise ja süüdistuse esitamise kaudu. Liikmesriigid teevad selleks koostööd komisjoni, teiste liikmesriikide, SPRFMO liikmete ja SPRFMO koostööpartneritega.“

(14)IV jaotisse lisatakse järgmine peatükk:

„IVa PEATÜKK

Kalalaevade identifitseerimine ja laevaseiresüsteemid

Artikkel 29a

Kalalaevade märgistamine ja identifitseerimine

1.Lisaks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 24  artiklis 6 sätestatud kalalaevade märgistamise eeskirjadele nõuavad liikmesriigid, et nende lipu all sõitvatel kalalaevadel peab olema rahvusvahelise raadiokutsungi (IRCS) märgistus, mis vastab järgmistele tehnilistele nõuetele:

(a)läbivalt on kasutatud suurtähti ja numbreid;

(b)laevakere, tekiehitise ja/või kaldpindade puhul ei tohi tähtede ja numbrite kõrgus (h) olla väiksem kui 1,0 m;

(c)sidekriipsu pikkus on pool tähtede ja numbrite kõrgusest;

(d)kõigi tähtede, numbrite ja sidekriipsu paksus on h/6;

(e)vahekaugus:

i) tähtede ja/või numbrite vahekaugus ei tohi ületada h/4 ega olla väiksem kui h/6;

ii) kõrvuti paiknevate kaldus külgedega tähtede vahekaugus ei tohi olla suurem kui h/8 ega väiksem kui h/10;

(f)taust peab moodustama märgistuse ümber ala, mille laius on vähemalt h/6;

(g)mis tahes horisontaalsel tekipinnal, näiteks roolikambri katusel, paikneva täiendava ICRS-märgistuse kõrgus ei tohi olla väiksem kui 0,3 m.“

(15)Artiklit 31 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Erandina määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 6 lõikest 1 nõuavad sadamaliikmesriigid, et kolmanda riigi kalalaevad, kes kavatsevad kasutada nende sadamaid mis tahes eesmärgil, esitaksid hiljemalt 48 tundi enne eeldatavat saabumisaega vähemalt XI lisas sätestatud teabe koos järgmise teabega:

(a)kalapüügiloa koopia või asjakohasel juhul mõni muu kalalaevale antud luba tegevuse tõendamiseks seoses SPRFMO kalandustoodetega või luba neid ümber laadida;

(b)kalalaeva munsterroll;

(c)püügireisi kuupäevad.“;

(b)lisatakse lõige 1a:

„1a.    Sadamaliikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata kõigist lõike 1 kohaselt saadud taotlustest kasutada nende sadamaid ja komisjon edastab selle teabe SPRFMO sekretariaadile.“

(16)Artiklit 33 muudetakse järgmiselt:

(a)lisatakse lõige 3:

„3. Olenemata määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 4 lõikest 2 võivad liikmesriigid lubada kalalaeval nende sadamatesse siseneda üksnes selleks, et laeva inspekteerida ja võtta muid rahvusvahelise õigusega kooskõlas olevaid asjakohaseid meetmeid, mille eesmärk on ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ning sellist kalapüüki toetava tegevuse vältimine, ärahoidmine ja lõpetamine.“;

(b)lisatakse lõige 4:

„4. Kui lõikes 3 osutatud laev on mis tahes põhjusel sadamas, keelab sadamaliikmesriik sellel laeval kasutada oma sadamat kala lossimiseks, ümberlaadimiseks, pakendamiseks ja töötlemiseks ning muudeks sadamateenusteks, sealhulgas punkerdamiseks, hoolduseks ja kuivdokki viimiseks.“

(17)Artiklit 35 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Sadamaliikmesriigi pädevad asutused edastavad inspekteerimisaruande koopia ja inspekteerimise käigus kogutud tõendid komisjonile nii kiiresti kui võimalik ja igal juhul viie tööpäeva jooksul pärast inspekteerimise lõpetamist ning tagavad võimaluste piires tõendite säilitamise. Komisjon edastab inspekteerimisaruande ja kõik tõendid viivitamata SPRFMO sekretariaadile ja lipuriigiks olevale konventsiooniosalisele või SPRFMO koostööpartneri kontaktpunktile.“

(18)IV jaotisse lisatakse järgmine peatükk:

„Va PEATÜKK

Avamerel pardaleminek ja inspekteerimine

Artikkel 35a

Üldpõhimõtted

1.SPRFMO konventsiooni alal tegutsevad liidu kalalaevad aktsepteerivad pardaleminekut ja inspekteerimist, mida teostavad XX lisas sätestatud SPRFMO inspekteerimislipu ja -vimpli all sõitvad volitatud inspekteerimislaevad ning SPRFMO konventsiooni osaliste volitatud inspektorid.

2.Komisjon võib SPRFMO komisjonile teatada, et SPRFMO avamerel pardaleminekut ja inspekteerimist käsitlevaid sätteid kohaldatakse mutatis mutandis täies ulatuses liidu ja kalandusüksuse vahel.

3.Komisjon teavitab liikmesriike SPRFMO volitatud inspekteerimislaevade ja inspekteerimislaevade ametiasutuste registrisse kantud volitatud inspekteerimislaevadest ja inspekteerimislaeva ametiasutustest ning kõigist registri ajakohastamistest.

4.Liikmesriigid edastavad lõike 3 kohase teabe nende lipu all sõitvatele ja SPRFMO konventsiooni alal tegutsevatele kalalaevadele.

Artikkel 35b

Liidu kalalaevade pardale minek ja inspekteerimine avamerel

1.Pardalemineku ja inspekteerimise ajal teevad liidu kalalaevade kaptenid järgmist:

(a)aktsepteerivad ja hõlbustavad volitatud inspektorite kiiret ja turvalist pardaleminekut;

(b)järgivad rahvusvaheliselt tunnustatud hea merepraktika põhimõtteid, et vältida riske volitatud inspekteerimislaevade ja volitatud inspektorite ohutusele;

(c)teevad koostööd ja abistavad laeva inspekteerimisel;

(d)hoiduvad volitatud inspektorite ründamisest, neile vastupanu osutamisest, nende hirmutamisest, segamisest, põhjendamatust takistamisest või neid viivitama sundimisest nende tööülesannete täitmisel;

(e)võimaldavad volitatud inspektoritel suhelda volitatud inspekteerimislaeva laevaperega, inspekteerimislaeva ametiasutustega, pardale võetud vaatlejatega ning laevapere ja lipuliikmesriigiga;

(f)tagavad volitatud inspektoritele pardal mõistlikud tingimused, sealhulgas vajaduse korral toidu ja majutuse, ja

(g)aitavad volitatud inspektoritel pardalt ohutult lahkuda.

2.Kui liidu kalalaeva kapten keeldub lubamast volitatud inspektoril pardale tulla ja inspekteerida, peab kapten esitama selgituse sellise keeldumise põhjuse kohta.

3.Lipuliikmesriik annab kaptenile korralduse pardaleminekut ja inspekteerimist aktsepteerida, välja arvatud juhtudel, kui asjakohaste rahvusvaheliste meresõiduohutusega seotud meetmete, menetluste ja tavade tõttu on vaja pardaleminekut ja inspekteerimist edasi lükata. Kui kapten ei järgi sellist korraldust, peatab lipuliikmesriik laeva kalapüügiloa ja annab korralduse laeval viivitamata sadamasse tagasi pöörduda.

4.Lipuliikmesriik teatab viivitamata komisjonile meetmetest, mida ta on võtnud lõikes 3 osutatud asjaoludel. Komisjon saadab selle teabe viivitamata inspekteerimislaeva ametiasutustele ja SPRFMO komisjonile.

Artikkel 35c

Tõsised rikkumised

1.Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmab tõsine rikkumine järgmisi käesoleva määruse, SPRFMO konventsiooni või SPRFMO kaitse- ja majandamismeetmete rikkumisi:

(a)kalapüük ilma lipuliikmesriigi välja antud kehtiva loata;

(b)olulised puudused arvestuse pidamisel aruandlusnõuete kohaste püügiandmete ja püügiga seotud andmete kohta või selliste püügiandmete ja/või püügiga seotud andmete kohta valeandmete esitamine;

(c)kalapüük keelualal;

(d)kalapüük keeluajal;

(e)teatavate liikide kavatsuslik püük või pardal hoidmine, mis on vastuolus käesoleva määruse, SPRFMO konventsiooni või mis tahes kohaldatava SPRFMO kaitse- ja majandamismeetmega;

(f)kehtivate püügi piirnormide või püügikvootide oluline rikkumine;

(g)keelatud püügivahendite kasutamine;

(h)kalalaeva pardatähise, nime või registreerimisandmete võltsimine või tahtlik varjamine;

(i)rikkumise uurimisega seotud tõendite varjamine, rikkumine või kõrvaldamine;

(j)mitu rikkumist, mis koos kujutavad endast käesoleva määruse, SPRFMO konventsiooni või kehtivate SPRFMO kaitse- ja majandamismeetmete tõsist rikkumist;

(k)pardalemineku ja inspekteerimisega nõustumisest keeldumine, tingimusel et keeldumine ei ole hõlmatud artikli 35b lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud olukorraga;

(l)volitatud inspektori ründamine, talle vastupanu osutamine, tema hirmutamine, seksuaalne ahistamine, põhjendamatu takistamine või viivitama sundimine tema ülesannete täitmisel, ja

(m)laevaseiresüsteemi töö tahtlik häirimine või rikkumine.

2.Kui liidu kalalaeva lipuliikmesriik on saanud teate väidetava tõsise rikkumise kohta, teeb ta viivitamata järgmist:

(a)korraldab uurimise ja võtab vajaduse korral laeva suhtes täitemeetmeid ning teavitab sellest komisjoni, kes teavitab inspekteerimislaeva ametiasutusi ja SPRFMO sekretariaati, või

(b)volitab inspekteerimislaeva ametiasutusi uurima väidetavat tõsist rikkumist ja teavitama sellest komisjoni, kes teavitab sellest SPRFMO sekretariaati.

3.Käesoleva määruse kohaldamisel käsitlevad lipuliikmesriigid nende lipu all sõitva kalalaeva või sellise laeva kapteni ja laevapere mis tahes sekkumist volitatud inspektori või volitatud inspekteerimislaeva kohustuste täitmisse samamoodi nagu mis tahes sellist sekkumist, mis leiab aset liikmesriigi ainujurisdiktsiooni all.“

(19)IV jaotisesse lisatakse järgmine peatükk:

„Vb PEATÜKK

Merereostus ning mahajäetud, kaotatud või muul moel kõrvaleheidetud püügivahendite pardale võtmine

Artikkel 35d

Merereostus

1.Liikmesriigid keelavad nende lipu all sõitvatel kalalaevadel heita merre igasugust plasti, sealhulgas sünteetilisi köisi, sünteetilisi kalavõrke, plastist prügikotte ja plasttoodete põletustuhka.

2.Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvad kalalaevad hoiavad kogu plasti laeva pardal seni, kuni selle saab anda nõuetekohastesse sadama vastuvõtuseadmetesse.

3.Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata kalalaevalt plasti merreheitmise suhtes, mis on vajalik laeva ja pardal olevate inimeste ohutuse tagamiseks või inimelude päästmiseks merel, või plasti, sünteetiliste köite ja kalavõrkude juhusliku kalalaevalt kaotsimineku suhtes, tingimusel et on võetud kõik mõistlikud ettevaatusabinõud sellise kadumise vältimiseks.

Artikkel 35e

Mahajäetud, kaotatud või muul moel kõrvaleheidetud püügivahendite pardale võtmine

1.Liikmesriigid tagavad, et:

(a)nende lipu all sõitvad laevad, mis kasutavad pardal olevaid püügivahendeid, teevad kõik mõistlikud jõupingutused, et võidelda nende laevadega seotud püügivahendite mahajätmise, kaotamise või muul moel kõrvaleheitmise vastu ning seda minimeerida ja vältida;

(b)nende lipu all sõitvatel kalalaevadel on keelatud nende laevadega seotud püügivahendeid tahtlikult kõrvale heita või maha jätta, välja arvatud ohutusega seotud põhjustel, eelkõige juhul, kui laev on merehätta sattunud ja/või kui inimelu on ohus;

(c)nende lipu all sõitvatel kalalaevadel, mis on kaotanud püügivahendid, on keelatud neid maha jätta, ilma et nad püüaksid neid võimalikult kiiresti pardale võtta;

(d)igal nende lipu all sõitval kalalaeval, mis kasutab pardal olevaid mis tahes püügivahendeid, on võimaluse korral pardal varustus, mis võimaldab nende laevadega seotud mahajäetud, kaotatud või muul moel kõrvaleheidetud püügivahendid pardale võtta;

(e)kui nende lipu all sõitev kalalaev ei suuda mahajäetud, kaotatud või muul moel kõrvaleheidetud püügivahendeid ise pardale võtta, teatab laev 48 tunni jooksul oma lipuliikmesriigile ja komisjonile kõnealuse püügivahendi kohta järgmise teabe:

i) laeva nimi, IMO number ja kutsung;

ii) püügivahendi tüüp/materjal;

iii) püügivahendite arv;

iv) püügivahendi kaotamise, mahajätmise või muul moel kõrvaleheitmise aeg;

v) mahajäetud, kaotatud või muul moel kõrvaleheidetud püügivahendi asukoht (pikkuskraad, laiuskraad);

vi) meetmed kaotatud püügivahendi pardale võtmiseks ning

vii) kui on teada, siis asjaolud, miks püügivahend maha jäeti, kaotati või muul moel kõrvale heideti;

(f)kui nende lipu all sõitev laev võtab pardale mahajäetud, kaotatud või muul moel kõrvaleheidetud püügivahendi, mis ei ole kõnealuse laevaga seotud, teavitab laev oma lipuliikmesriiki 48 tunni jooksul järgmisest:

i) püügivahendi pardale võtnud laeva nimi, IMO number ja kutsung;

ii) kui on teada, siis püügivahendi maha jätnud, kaotanud või muul moel kõrvale heitnud laeva nimi, IMO number ja kutsung;

iii) pardale võetud püügivahendi tüüp;

iv) pardale võetud püügivahendite arv;

v) püügivahendi pardale võtmise aeg;

vi) püügivahendi pardale võtmise asukoht (pikkuskraad, laiuskraad) ja võimaluse korral fotod pardale võetud püügivahenditest.

2.Liikmesriigid edastavad lõike 1 punktide e ja f kohaselt saadud teabe viivitamata komisjonile. Komisjon edastab selle teabe viivitamata SPRFMO sekretariaadile.“

(20)Artikkel 40 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 40

Konventsiooniosalise, kalandusüksuse või SPRFMO koostööpartneri teatatud väidetavad SPRFMO kaitse- ja majandamismeetmete rikkumised

1.Liikmesriigid määravad ühe kontaktpunkti, kellele konventsiooniosalised, kalandusüksused ja SPRFMO koostööpartnerid saadavad sadamas läbiviidud inspekteerimise aruanded.

2.Liikmesriigid edastavad kõik määratud kontaktpunktide nimekirja muudatused komisjonile vähemalt 20 päeva enne muudatuste jõustumist. Komisjon edastab kõnealuse teabe SPRFMO sekretariaadile vähemalt 14 päeva enne selliste muudatuste jõustumist.

3.Kui liikmesriigi määratud kontaktpunkt saab sadamas inspekteerimise korral konventsiooniosaliselt, kalandusüksuselt või SPRFMO koostööpartnerilt inspekteerimisaruande, mis sisaldab tõendeid, et kõnealuse liikmesriigi lipu all sõitev kalalaev on rikkunud SPRFMO kaitse- ja majandamismeetmeid, uurib lipuliikmesriik viivitamata väidetavat rikkumist ning teavitab komisjoni uurimise seisust ja võimalike täitemeetmete rakendamisest, et komisjon saaks teavitada SPRFMO sekretariaati kolme kuu jooksul alates teate saamisest. Kui liikmesriik ei saa uurimise seisu aruannet komisjonile esitada kolme kuu jooksul alates inspekteerimisaruande kättesaamisest, teatab ta komisjonile kolme kuu jooksul viivituse põhjused ja kuupäeva, hiljemalt millal uurimise seisu aruanne esitatakse. Komisjon edastab uurimise seisu või viivitust käsitleva teabe SPRFMO sekretariaadile.

4.Kui liikmesriigi määratud kontaktpunkt saab avamerel pardalemineku ja inspekteerimise korral konventsiooniosaliselt, kalandusüksuselt või SPRFMO koostööpartnerilt inspekteerimisaruande, mis sisaldab tõendeid, et kõnealuse liikmesriigi lipu all sõitev kalalaev on rikkunud SPRFMO kaitse- ja majandamismeetmeid, teatab lipuliikmesriik komisjonile meetmetest, mida ta on võtnud vastuseks väidetavale rikkumisele, sealhulgas kõikidest algatatud menetlustest ja kohaldatud sanktsioonidest, vähemalt 110 päeva enne SPRFMO komisjoni aastakoosolekut. Komisjon edastab kõnealuse teabe SPRFMO sekretariaadile vähemalt 90 päeva enne aastakoosolekut.“

(21)Artiklisse 41 lisatakse lõige 4:

„4. Liikmesriigid, kelle laevad püüavad kala SPRFMO konventsiooni alal, esitavad hiljemalt 110 päeva enne aastakoosolekut aruande meetodite kohta, mida nende lipu all sõitvad kalalaevad kasutavad satelliitseireseadme omavolilise muutmise vältimiseks. Komisjon edastab kõnealuse teabe SPRFMO sekretariaadile vähemalt 90 päeva enne aastakoosolekut.“

(22)Artiklit 43 muudetakse järgmiselt:

(a)punkt b asendatakse järgmisega:

„b) artikli 7 lõigetes 1, 1b, 1c ja 2, artiklis 11, artikli 13 lõigetes 2 ja 5, artikli 16 lõigetes 1 ja 3, artikli 17 lõigetes 1 ja 2, artiklis 21, artikli 22 lõigetes 1–4, artikli 23 lõikes 6, artikli 24 lõigetes 1–3, artikli 25 lõigetes 5 ja 6, artikli 26 lõikes 1, artikli 27 lõigetes 2, 3 ja 3a, artikli 28a lõigetes 1 ja 2, artikli 28b lõikes 1, artikli 28 lõikes 2, artiklis 28t, artikli 28u lõikes 1, artikli 29 lõigetes 1 ja 2, artikli 30 lõikes 2, artikli 31 lõigetes 1 ja 1a, artikli 34 lõigetes 5 ja 6, artikli 35 lõigetes 2 ja 3, artikli 35b lõikes 4, artikli 35e lõikes 1, artiklis 36, artikli 37 lõikes 1, artikli 39 lõikes 2, artikli 40 lõigetes 2, 3 ja 4 ning artikli 41 lõigetes 1, 2 ja 4 kehtestatud tähtaegu;“;

(b)punkt c asendatakse järgmisega:

„c) artiklis 6 sätestatud nõuet vaatleja pardaloleku kohta;“;

(c)punkt d jäetakse välja;

(d)punkt f asendatakse järgmisega:

„f) artikli 7 lõikes 2, artiklis 11, artikli 13 lõigetes 2 ja 3, artikli 14 lõigetes 1 ja 2, artikli 16 lõikes 1, artikli 17 lõikes 1, artikli 18 lõigetes 2 ja 3, artikli 19 lõikes 1, artiklis 21, artikli 22 lõigetes 1–4, artikli 23 lõikes 6, artikli 24 lõigetes 1–3, artikli 25 lõikes 1, artikli 26 lõikes 1, artikli 27 lõigetes 2, 3 ja 3a, artikli 28 lõikes 5, artikli 28a lõigetes 1 ja 2, artikli 28b lõikes 1, artiklis 28i, artikli 28n lõikes 1, artiklis 28t, artikli 29 lõigetes 1 ja 2, artikli 29a lõigetes 1 ja 4, artikli 31 lõikes 1, artikli 35a lõikes 3 ja artikli 35e lõikes 1 sätestatud andmete liiki ja teabenõudeid;“;

(e)lisatakse punktid g–u:

„g) artikli 7 lõikes 1a sätestatud piirmäära;

h) artiklis 12 sätestatud majandamispiirkondade ja püügitegevuse liiki;

i) artikli 14 lõikes 1 sätestatud kokkupuute kriteeriume;

j) artikli 14 lõikes 1, artikli 24 lõikes 2 ja artikli 29 lõigetes 1 ja 3 sätestatud vahemaid;

k) artikli 22 lõikes 4a sätestatud teavet laevade nimekirja kohta;

l) artiklis 28d sätestatud vaatlejate kvalifikatsioonikriteeriume;

m) artikli 28e lõikes 1 sätestatud vaatlejate koolitusnõuete loetelu;

n) artikli 28h lõikes 3 sätestatud vaatlusandmete valideerimise standardeid;

o) artikli 28k lõikes 2 sätestatud vaatlejate oluliste ohutusvahendite loetelu;

p) artikli 28p lõikes 2 sätestatud vaatlejate õiguste loetelu;

q) artikli 28q lõikes 2 sätestatud vaatlejate kohustuste loetelu;

r) artiklis 28r sätestatud liidu kalalaevade käitajate ja kaptenite õiguste loetelu;

s) artiklis 28s sätestatud liidu kalalaevade käitajate ja kaptenite kohustuste loetelu;

t) artiklis 28u sätestatud hädaolukorras tegutsemise korda;

u) artiklis 29a sätestatud kalalaevade märgistamise ja identifitseerimise nõudeid.“

(23)Määrusesse (EL) 2018/975 lisatakse XIV, XV, XVI, XVII, XVIII, XIX ja XX lisa vastavalt käesoleva määruse I lisale.

Artikkel 3

Määruse (EL) 2019/833 muutmine

Määrust (EL) 2019/833 muudetakse järgmiselt.

(1)Artikli 5 lõike 3 punktis a asendatakse sõnad „kõik kehtivate kalapüügivõimaluste all loetletud kalavaruliigid“ sõnadega „kehtivate kalapüügivõimaluste all loetletud kalavarude saak“.

(2)Artikli 6 lõikesse 1 lisatakse punkt ea:

„ea) lõpetab tursa sihtpüügi rajoonis 3L ajavahemikus, mis algab 15. aprillil 2025 kell 00.01 UTC ja lõpeb 30. juunil 2025 kell 23.59 UTC. Selle aja jooksul tagavad liikmesriigid, et nende laevad piiravad kõnealuse kalavaru pardal olevat ja ühes loomuses hoitavat saaki kooskõlas artikli 7 lõike 3 punktiga a ning järgivad artikli 8 lõike 1 punkti b sätteid edasiliikumise kohta.“

(3)Artikli 7 lõike 3 punkt a asendatakse järgmisega:

„a) tursk rajoonides 3L ja 3M, meriahven rajoonis 3LN ja pikklest rajoonis 3NO: 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem;“.

(4)Artikli 6 lõike 1 punktides d ja e asendatakse kellaaeg „24.00“ kellaajaga „23.59“.

(5)Artikli 15 pealkiri asendatakse järgmisega:

„Kaotatud, mahajäetud või kõrvaleheidetud püügivahendid, püügivahendite pardale võtmine“.

(6)Artikli 15 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

„c) ei jäta püügivahendeid tahtlikult maha ega heida kõrvale, välja arvatud ohutusega seotud põhjustel.“

(7)Artikli 27 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Erandina lõikest 2 võib liikmesriik lubada, et tema lipu all sõitvate kalalaevade pardal on vaatlejad kohal vähem kui 100 %, ent mitte vähem kui 25 % tema laevastiku püügireisidest või päevadest, mil kalalaevad viibivad ühe kalendriaasta jooksul reguleerimispiirkonnas, järgmistel juhtudel:

a) kui lipuliikmesriik on taganud, et laevad püüavad sihtliike piirkondades, kus teiste liikide kaaspüük on eeldatavasti ebaoluline, või

b) kui lipuliikmesriik on esitanud teabe selle kohta, miks 100 % kohaloleku taset ei järgita, või

c) kui lipuliikmesriik on nõuetekohaselt dokumenteerinud ja põhjendanud erakorralisi ja ettenägematuid asjaolusid, mis takistavad vaatlejate pardalolekut 100 % ulatuses,

või

d) kui laev kasutab lipuliikmesriigi poolt heaks kiidetud elektroonilist vaatlusprogrammi ja

i) liikmesriik esitab oma elektroonilise vaatlussüsteemi nõuded ja suunised NAFO tegevsekretärile ning saadab koopia komisjonile ja EFCA-le ning

ii) liikmesriik esitab käesoleva määruse lisa punktis 35 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.M lisa täidetud koopia kolme kuu jooksul alates elektrooniliselt jälgitavast reisist.

a) Lipuliikmesriik kontrollib oma laevade iga püügireisi puhul, kui vaatlejat ei ole pardal, füüsiliselt laeva lossimist oma sadamates või hindab vajaduse korral muul viisil pärast riskianalüüsi iga lossimist oma sadamates. Inspekteerimised dokumenteeritakse käesoleva määruse lisa punktis 9 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete IV.C lisas ettenähtud kujul.“

(8)Artikkel 30 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 30

Järelevalvemenetlus

1.Inspekteeriv liikmesriik tagab, et NAFO konventsiooni osalise lipu all sõitmise õigusega kalalaeva iga vaatluse kohta reguleerimispiirkonnas kannavad tema inspektorid järelevalvearuande vormi vastavalt käesoleva määruse lisa punktis 38 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete IV.A lisale järgmise teabe:

a) inspekteeriv konventsiooniosaline ja inspektori(te) identifitseerimisandmed;

b) inspekteerimisaluse identifitseerimisandmed või kutsung;

c) tuvastatud kalalaeva lipuriik, nimi ja kutsung;

d) tuvastatud kalalaeva tegevus vastavalt kaitse- ja rakendusmeetmete II.I.B lisas sätestatule;

e) tuvastamise kuupäev ja kellaaeg;

f) kalalaeva asukoht tuvastamise ajal ning

g) kas on tehtud fotosid või videosalvestisi ja mis tahes muud asjakohased tähelepanekud.

2.Inspekteeriv liikmesriik tagab, et kui inspektor märkab reguleerimispiirkonnas konventsiooniosalise lipu all sõitvat kalalaeva, mille puhul on põhjust kahtlustada käesoleva määruse ilmset rikkumist, ning kui viivitamatu inspekteerimine ei ole otstarbekas, siis inspektor:

a) täidab käesoleva määruse lisa punktis 38 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete IV.A lisa kohaselt järelevalvearuande vormi. Kui inspektor on hinnanud loomuse kogust ja saagi koostist, märgitakse järelevalvearuandesse kogu asjaomane teave loomuse koostise kohta ning koguse hindamisel kasutatud meetod;

b) salvestab laeva fotod ja registreerib fotode tegemise asukoha, kuupäeva ja kellaaja ning

c) edastab järelevalvearuande ja fotod viivitamata asjaomasele pädevale asutusele.

3.Järelevalvearuande saanud liikmesriigi pädev asutus teeb viivitamata järgmist:

a) edastab lõikes 1 osutatud tuvastamisega seotud järelevalvearuande EFCA-le, kes esitab selle NAFO tegevsekretärile 15 päeva jooksul pärast inspekteerimislaeva sadamasse naasmist;

b) edastab lõikes 2 osutatud tuvastamisega seotud järelevalvearuande EFCA-le, kes esitab selle viivitamata NAFO tegevsekretärile edastamiseks laeva konventsiooniosalisest lipuriigile;

c) edastab taotluse korral fotode ja/või videosalvestiste koopiad ning mis tahes muu olemasoleva vaatlusega seotud teabe EFCA-le, kes omakorda edastab need laeva konventsiooniosalisest lipuriigile või lipuliikmesriigile, kui see on inspekteerivast liikmesriigist erinev;

d) tagab tõendite turvalisuse ja säilitamise järgmisteks inspekteerimisteks.

4.Liikmesriigi pädev asutus, kes saab selle liikmesriigi lipu all sõitva laeva kohta järelevalvearuande, mis on seotud lõikes 2 osutatud tuvastamisega, viib läbi vajaliku uurimise, et määrata kindlaks asjakohased järelmeetmed.

5.Liikmesriik esitab lõikes 4 osutatud uurimisaruande EFCA-le, kes saadab selle NAFO tegevsekretärile ja komisjonile.“

(9)Artikli 35 lõike 3 punkti c lisatakse alapunkt v:

„v) sihtpüük keeluajal, mis on vastuolus artikli 6 lõike 1 punktiga ea, või püük keelatud võrgusilma suuruse, võre- või restivahega või ilma võret või resti kasutamata, mis on vastuolus artikli 13 lõike 2 punktiga d, kui pardal ei ole vaatlejat ja laev püüab turska rajoonis 3L.“

(10)Artikli 50 lõikesse 2 lisatakse punkt o:

„o) artikli 6 lõike 1 punktis ea sätestatud keeluaegade muutmine;“.

(11)Artikli 50 lõikesse 2 lisatakse punkt p:

„p) kaaspüük, mida hoitakse pardal vastavalt artikli 7 lõikele 3;“.

(12)Artikli 50 lõikesse 2 lisatakse punkt q:

„q) kalalaeva kapteni ja liikmesriikide kohustused seoses kaotatud või mahajäetud püügivahenditega ning püügivahendite pardale võtmine, nagu on ette nähtud artiklis 15;“.

(13)Artikli 50 lõikesse 2 lisatakse punkt r:

„r) erandid artikli 27 lõikes 3 sätestatud vaatlusprogrammist;“.

(14)Artikli 50 lõikesse 2 lisatakse punkt s:

„s) muudatused viites NAFO dokumendile liikmesriikide poolt artikli 30 lõike 1 punkti d kohaselt kasutatava laevade tegevuste nimekirja kohta.“

Artikkel 4

Määruse (EL) 2021/56 muutmine

Määrust (EL) 2021/56 muudetakse järgmiselt.

(1)Artiklisse 4 lisatakse lõiked 1a, 1b ja 1c:

„1a. Seinnoodalaevade suhtes, mis ületavad nende aastase püügi piirnormi, kohaldatakse järgmisel aastal pikendatud keeluaega. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud keeluaega pikendatakse 10 päeva võrra seinnoodalaevade puhul, mis ületasid eelmisel aastal suursilm-tuuni aastase püügi piirnormi 1 200 tonni. Seinnoodalaevade puhul, mis ületasid suursilm-tuuni aastase püügi piirnormi 1 500 tonni, pikendatakse keeluaega 13 päeva võrra. Seinnoodalaevade puhul, mis ületasid suursilm-tuuni aastase püügi piirnormi 1 800 tonni, pikendatakse keeluaega 16 päeva võrra; seinnoodalaevade puhul, mis ületasid aastase püügi piirnormi 2 100 tonni, pikendatakse keeluaega 19 päeva võrra ning seinnoodalaevade puhul, mis ületasid aastase püügi piirnormi 2 400 tonni, pikendatakse keeluaega 22 päeva võrra lisaks lõikes 1 osutatud püügikeelule. Käesoleva lõike kohased täiendavad püügikeelupäevad lisatakse vajaduse korral esimest püügikeeluperioodi järgivate laevade püügikeelu algusele ja teist püügikeeluperioodi järgivate laevade keeluaja lõpule, nii et esimese perioodi püügikeeld lõpeb igal aastal alati 8. oktoobril ja teine periood algab alati 9. novembril.

1b. Lõike 1a kohaldamiseks tugevdab iga liikmesriik tuunipüügi seire- ja kontrollisüsteemi, kasutades muu hulgas pardal olevate vaatlejate kogutud vaatlusandmeid, püügipäevikuid, proovivõtmist sadamas ja tuunitöötlemisrajatistest saadud teavet. Komisjon koostab ja esitab IATTC sekretariaadile lõplikud andmed iga liidu lipu all sõitva laeva suursilm-tuuni aastase püügi kohta hiljemalt järgmise aasta 15. veebruariks.

1c. Liikmesriigid hindavad iga nende lipu all sõitva laeva suursilm-tuuni saaki iga püügireisi lõpus vahetult pärast püügireisi lõppu ja lossimisele vahetult järgnevatel päevadel (nt vaatlejate hinnangud, laeva logiraamatu andmed, sumpadest võetud proovid, konservitehaste andmed).“

(2)Lisatakse artikkel 4a:

„Artikkel 4a

Aruanne idatuuni aastase kaaspüügi kohta

Iga liikmesriik esitab komisjonile igal aastal aruande idatuuni kaaspüügi kohta, mis ei tohi ületada 10 tonni aastas. Komisjon esitab selle teabe igal aastal IATTC sekretariaadile.“

(3)Artiklisse 6 lisatakse lõiked 2a, 2b, 2c ja 5a:

„2a. Liidu seinnoodalaevad võivad peibutuspüügivahendi külge kinnitatud satelliitpoi desaktiveerida üksnes järgmistel juhtudel: signaali vastuvõtu täielik kadumine; randumine; peibutuspüügivahendi omastamine kolmanda isiku poolt; ajutine desaktiveerimine valitud keeluajal; väljaspool järgmisi alasid: meridiaanide 150° W ja 100° W ning paralleelide 8° N ja 10° S vaheline ala; meridiaani 100° W ja Ameerika mandri ranniku ning paralleelide 5° N ja 15° S vaheline ala; või omandiõiguse üleminek.

2b. Liidu seinnoodalaevad võivad merel peibutuspüügivahendi külge kinnitatud satelliitpoi kaugjuhtimise teel reaktiveerida järgmistel juhtudel: rannale uhutud peibutuspüügivahendi leidmise hõlbustamiseks; pärast ajutist keeluajal desaktiveerimist; omandiõiguse ülemineku korral peibutuspüügivahendi merel kasutamise ajal.

2c. Liidu seinnoodalaevad teatavad IATTC-le igast satelliitpoi desaktiveerimisest või kaugjuhtimise teel reaktiveerimisest vastavalt II ja III lisale. Aruanded esitatakse kord kuus vähemalt 60-päevaste, kuid mitte rohkem kui 90-päevaste ajavahemike järel pärast desaktiveerimist või kaugjuhtimise teel reaktiveerimist.

5a. Iga liikmesriik esitab komisjonile teabe lõigete 4 ja 5 rakendamise seisu kohta iga kalendriaasta kohta vormis, mis vastab IATTC saagi ja püügikoormuse andmete esitamise standarditele, ning see teave tehakse analüüsimiseks kättesaadavaks IATTC teadustöötajatele ja peibutuspüügivahendite ajutisele töörühmale.“

(4)Lisatakse artikkel 6a:

„Artikkel 6a

Peibutuspüügivahendite konstruktsioon ja merest väljavõtmine

1.Haide, merikilpkonnade või muude liikide takerdumise vähendamiseks kasutavad või paigutavad liidu kalalaevad ümber üksnes peibutuspüügivahendeid, mis ei ole valmistatud võrgust ega takermaterjalist vastavalt IV lisas sätestatud tehnilistele kirjeldustele.

2.Sünteetilise mereprügi koguse vähendamiseks:

(a)alates 1. jaanuarist 2026 tohivad liidu kalalaevade käitajad kasutada või ümber paigutada üksnes IV lisas kindlaks määratud biolagunevuse I, II, III või IV kategooriasse kuuluvaid triivivaid peibutuspüügivahendeid;

(b)alates 1. jaanuarist 2029 tohivad liidu kalalaevade käitajad kasutada või ümber paigutada üksnes IV lisas kindlaks määratud biolagunevuse I või II kategooriasse kuuluvaid triivivaid peibutuspüügivahendeid.

3.Biolagunematuid materjale, eelkõige nailonköisi võib kasutada üksnes biolagunevuse I ja II kategooriasse kuuluva peibutuspüügivahendi ujuva või veealuse komponendi struktuuri tugevdamiseks ajutise lahendusena, kui biolagunevat alternatiivi ei ole.

4.Triivivate peibutuspüügivahendite triivimise, kaotsimineku või rannale uhtumise vältimiseks võivad liikmesriigid konventsiooni alal tegutsevate kalalaevade või selliste peibutuspüügivahendite merest väljavõtmise projekte rakendavate laevade koostööalgatuste kaudu algatada triivivate peibutuspüügivahendite vabatahtlikke merest väljavõtmise programme. Ilma et see piiraks peibutuspüügivahenditega püüdvate seinnoodalaevade tavalist püügitegevust, piirduvad sellised merest väljavõtmised triivivate peibutuspüügivahendite kogumisega nende lõplikuks kõrvaldamiseks, ilma et neid mis tahes viisil hooldataks või kohandataks. Need laevad ei tohi kasutada peibutuspüügivahendeid, välja arvatud juhul, kui need on püügiloaga seinnoodalaevad. Merest väljavõtmise vabatahtliku programmi raames kogutud triivivad peibutuspüügivahendid võetakse merest välja ja tuuakse sadamasse ringlussevõtuks või kasutuselt kõrvaldamiseks.“

(5)Lisatakse artiklid 7a, 7b ja 7c:

„Artikkel 7a

Sadamariigi meetmed

1.Liikmesriik, kes soovib anda juurdepääsu oma sadamatele kolmandate riikide kalalaevadele, mille pardal on IATTC konventsiooni alal püütud IATTC kalandustooted või sellistest kalavarudest saadud kalandustooteid, mida ei ole eelnevalt sadamas või merel lossitud või ümber laaditud, peab:

a) määrama sadamad, kuhu kolmanda riigi kalalaevad võivad taotleda sisenemist vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 5;

b) määrama kontaktpunkti määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 6 kohase eelteatise vastuvõtmiseks;

c) määrama kontaktpunkti määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 11 lõike 3 kohaste inspekteerimisaruannete vastuvõtmiseks.

2.Liikmesriigid edastavad kõik määratud kontaktpunktide ja määratud sadamate loetelu muudatused komisjonile vähemalt 20 päeva enne muudatuste jõustumist. Komisjon edastab selle teabe IATTC sekretariaadile vähemalt seitse päeva enne muudatuste jõustumist.

3.Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kaptenid võimaldavad ohutut kalalaeva pardale tulekut, teevad koostööd konventsiooniosalise sadama pädeva asutusega, hõlbustavad inspekteerimist ja teabevahetust ning ei takista, hirmuta ega sega ning ei sunni teisi isikuid takistama, hirmutama või segama sadama konventsiooniosaliste inspektoreid nende tööülesannete täitmisel.

Artikkel 7b

Laevaseiresüsteem

1.Liidu kalalaevad tagavad, et laevaseiresüsteemi kogutud teave sisaldab järgmist:

a) laeva tunnusandmed;

b) laeva geograafiline asukoht (laius- ja pikkuskraadid) veaga vähem kui 100 meetrit usaldatavustasemel 98 %;

c) laeva asukoha kindlaksmääramise kuupäev ja kellaaeg (UTC) ning

d) laeva kiirus ja kurss.

2.Liikmesriikide maismaal asuv kalapüügi seirekeskus kogub lõikes 1 osutatud teavet õngejadalaevade puhul vähemalt iga nelja tunni järel ja muude laevade puhul vähemalt iga kahe tunni järel.

3.Laevadele paigaldatud laevaseiresüsteemi seadmed on vähemalt rikkumist tuvastada võimaldavad (st kõik seadmete omavolilise muutmise katsed on elektroonilise seire teenuse osutajale / laeva omanikule tuvastatavad ja neist teatatakse vastavale laeva lipuriigi pädevale asutusele), täisautomaatselt ja korrapäraselt asukohaandmeid edastavad, keskkonnatingimustest sõltumatult alati toimivad ning aruannete ja teadete käsitsi edastamist võimaldavad.

4.Defektse satelliitseireseadmega liidu kalalaeval ei lubata püügireisi alustada. Kui seade lakkab toimimast või sellel tekib tehniline tõrge üle 30 päeva kestva püügireisi ajal, tuleb see parandada või asendada kohe, kui laev sadamasse siseneb.

5.Kui tuvastatakse kalalaeva pardale paigaldatud satelliitseireseadme tehniline rike või mittetoimimine, mis takistab kahe järjestikuse edastuse vastuvõtmist, alustab laeva kapten käsitsi edastamist vastavalt lõikele 5 ning seade parandatakse või asendatakse 30 päeva jooksul. Seda kohaldatakse üksnes juhul, kui pädevad asutused on ammendanud kõik mõistlikud meetmed edastamise tagamiseks ja pardal ei ole teist toimivat satelliitseireseadet.

6.Defektse satelliitseireseadmega liidu kalalaev edastab kalapüügi seirekeskusele või asjaomasele pädevale asutusele vähemalt iga kuue tunni järel aruanded, mis sisaldavad lõikes 1 osutatud teavet, asjakohaste sidevahendite abil (nt raadio, veebipõhine aruandlus, elektronpost, faks või teleks).

Artikkel 7c

Elektroonilised seiresüsteemid ja laevaseirekavad

1.„Elektrooniline seiresüsteem (EMS)“ – püügitegevuse videosalvestiste, asukohaandmete ja/või anduriandmete kogumist toetav integreeritud riist- ja tarkvarasüsteem, mis võimaldab analüüsida ja esitada elektroonilisi seireandmeid.

2.Liidu kalalaevad järgivad konventsiooni alal elektroonilise seiresüsteemi (EMS) rakendamisel VI ja VII lisas sätestatud tehnilisi miinimumnõudeid, toimivusstandardeid ja andmenõudeid.

3.Komisjon vaatab VI lisas sätestatud tehnilised miinimumnõuded, toimivusstandardid ja andmenõuded korrapäraselt läbi, et võtta arvesse tehnoloogia arengut ja prioriteetide muutusi ning eri suuruse, püügivahendite ja püügitavadega laevade erinõudeid.

4.Tehnilised miinimumnõuded, toimivusstandardid ning EMSiga kaetavad ja kaamera(te)ga jäädvustavad tegevused ning üldised soovitused EMSi seadmete konfiguratsioonide kohta on esitatud VI lisas. Kõnealuseid miinimumnõudeid järgivatel sarnase konstruktsiooniga laevadel või laevade rühmadel peab olema laeva konstruktsioonil ja eripäral põhinev laevaseirekava.

5.EMSi seadmed koguvad automaatselt ja autonoomselt EMSi kirjeid, et genereerida nõutavad elektroonilise seire (EM) andmed, ning need seadmed peavad olema rikkumist tuvastada võimaldavad (st kõik seadme omavolilise muutmise katsed on EMi teenuse osutajale / laeva omanikule tuvastatavad ja neist teatatakse vastavale laeva lipuriigi pädevale asutusele). VII lisas on iga laevatüübi kohta esitatud nii kohustuslikud minimaalsed andmeväljad, mida EMS peab koguma, kui ka vabatahtlikud andmeväljad, mida EMS võib koguda.

6.Kui liikmesriik kavatseb saavutada kalandusandmete esitamise EMSi kaudu, töötab ta iga tuuni või tuunilaadseid liike püüdva laeva või laevarühma (nt seinnoodalaevad või kõik õngejadalaevad või kõik teatava suurusega õngejadalaevad) jaoks välja EMSi laevaseirekava, mille alusel tuleb EMSi seadmeid kasutada.

7.Sarnase konstruktsiooniga laevadel või laevade rühmadel, mis kasutavad elektroonilisi seiresüsteeme, järgivad VI isas sätestatud miinimumnõudeid ja kohaldavad IATTC EMSi miinimumnõudeid, peab olema laevaseirekava, mis põhineb VI lisa kohasel laeva konstruktsioonil ja eripäral.

8.Laevaseirekavas kirjeldatakse EMSi seadmete konfiguratsiooni, komponente ja paigaldamist igale laevale ning see konfiguratsioon peab võimaldama koguda EMSi kirjeid, mis vastavad kõigile käesolevas dokumendis esitatud asjakohastele kohustuslikele miinimumnõuetele ja tehnilistele kirjeldustele. Laevaseirekava nõutav sisu on sätestatud VIII lisas. Liikmesriigid võivad valida laevaseirekava muu vormi, tingimusel et see sisaldab VIII lisa punktis 4 kirjeldatud miinimumnõudeid.

9.Liikmesriigi heakskiidetud laevaseirekava koopiat hoitakse iga laeva pardal alati, kui laeva tegevuse jälgimiseks kasutatakse EMSi seadmeid.

10.Kõigist laevaseirekava muudatustest, sealhulgas seoses EMSi seadmetega, teatatakse heakskiitmiseks laeva lipuriigi ametiasutusele.

11.EMSi kirjete salvestamise ja säilitamise, andmete hankimise ja andmete läbivaatamise ning aruandluse standardid on üksikasjalikult esitatud IX lisas.

12.Laevaseirekavaga liidu kalalaeva kaptenid tagavad, et:

(a)EMSi seadmete rikete korral teatatakse riketest niipea kui võimalik asjaomasele lipuriigi asutusele ja vajaduse korral teenuseosutajale;

(b)laeva pardal on füüsiline juurdepääs EMSi seadmete komponentidele, kui lipuriigi ametiasutus või mis tahes volitatud isik seda taotleb;

(c)vastavalt laevaseirekavale ja kaameravaadetele, mis võimaldavad koguda käesoleva määruse VI lisas kindlaks määratud miinimumandmeid, on kaameratel takistusteta vaade ning objektiive või objektiivikatteid puhastatakse vastavalt vajadusele;

(d)saagi ja kaaspüügi käitlemine võimaldab, niivõrd kui see on võimalik, elektroonilise seire kaameratel saada piisava ülevaate VI lisas täpsustatud asjakohaste andmeväljade andmete kogumisest (nt liikide määramine, saagi koostis jne);

(e)elektroonilise seire kirjete edastamine või otsing toimub vastavalt IX lisas sätestatud nõuetele;

(f)EMSi seadmeid ei muudeta omavoliliselt (nt süsteemi lahtiühendamine, kaamerate ümberpaigutamine või vaate varjamine, kaamerate või andurite lahtiühendamine, EMSi seadmete käsitsi väljalülitamine, süsteemi tahtlik lõhkumine), kui lipuliikmesriik või liikmesriigi volitatud isik ei ole andnud muutmiseks luba või korraldust.

13.Liikmesriigid, kes otsustavad rakendada EMSi, et koguda kalandusandmeid IATTC-le esitamiseks, tagavad, et enne EMSi andmete esitamist IATTC-le vastavad nende lipu all sõitvad laevad järgmistele EMSi miinimumstandardite ja -nõuete kohustuslikele elementidele:

(a)liikmesriikide EMi programme arendatakse ning kavandatakse ja rakendatakse viisil, mis tagab, et need on läbipaistvad ja saadud andmed on IX lisa kohaselt kontrollitavad;

(b)EMi andmete sünteesimisel analüüsivad EMSi kirjeid konventsiooniosalise volitatud ettevõtted või konventsiooniosalise institutsioonid või konventsiooniosalise asutused, kellel on vajalik koolitus, teadmised, oskused ja võimed, et tagada EM-kirjete tõhus analüüs ja EMSi andmete genereerimine; see hõlmab liikide piisavalt täpset määramist;

(c)EMSi teenuse osutaja või EMSi seadmed ise esitavad iga tema jurisdiktsiooni alla kuuluva laeva pardal olevate EMSi seadmete tehnilise seisukorra aruande;

(d)EMSi seadmete rikke puhuks kehtestatakse eeskirjad ja menetlused ning neid järgitakse.

14.Liikmesriigid esitavad komisjonile EMSi programmi kirjelduse, milles on üksikasjalikult esitatud vähemalt järgmine teave:

(a)programmis kasutatavad laevaseirekavad;

(b)kalandusasutuste ja laeva omaniku / laevapere kohustused seadmete paigaldamisel ja hooldamisel, sealhulgas kaamerate regulaarsel puhastamisel, ning EMSi mehaaniliste või tehniliste rikete korral meetmete võtmisel;

(c)andmete salvestamise, hankimise ja edastamise protokollid kooskõlas IX lisaga;

(d)sisemise aruandluse protokollid ja järelmeetmed seoses nende standarditega vastuolus oleva tegevuse võimaliku tuvastamisega, sealhulgas eeskirjad ja menetlused EMSi seadmete tõrke korral.

15.Komisjon esitab EMSi programmi kirjelduse IATTC direktorile enne, kui EMi programm hakkab IATTC-le andmeid saatma. Liikmesriigid teatavad oma riigisisese EMSi programmi mis tahes muudatustest komisjonile, kes teavitab nendest muudatustest IATTC direktorit.

16.Liikmesriigid, kes otsustavad rakendada EMSi, et koguda kalandusandmeid IATTC-le esitamiseks, esitavad IATTC sekretariaadile iga aasta kohta EMSi andmed, mis on kogutud kooskõlas käesolevas õigusaktis sätestatud miinimumnõuetega, eelistatavalt kooskõlas kohaldatavate resolutsioonide andmete esitamise tähtaegadega või järgmise aasta lõpuks, kasutades VI, VII ja IX lisa konfidentsiaalsusnõuetes kirjeldatud vorminguid ja suuniseid.

17.Liikmesriigid, kes otsustavad rakendada EMSi, et koguda kalandusandmeid IATTC-le esitamiseks, esitavad järgneva aasta 30. märtsiks komisjonile laevaseirekavade laevastiku tasandil kokkuvõtte, milles kirjeldatakse nende EMi programmi(de) rakendamist eelmisel aastal, sealhulgas vähemalt elektroonilist seiret kasutavate laevade arvu püügivahendite tüüpide ja püügipiirkondade kaupa; laevastikus rakendatavate EMSi konfiguratsioonide hulk; laevade kaptenitele / laevaperedele liikmesriikide poolt kehtestatud EMSi nõuete üldine kirjeldus; saavutatud katvuse protsent püügipiirkondade ja püügivahendite tüüpide kaupa; üksikasjad selle kohta, kuidas katvustasemeid arvutati, ning vajaduse korral teave nõuete täitmise järelevalve kohta.“

(6)Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Siidhallhaid

1.Keelatud on pardal hoida, ümber laadida, lossida, säilitada, müüa või müügiks pakkuda konventsiooni alal seinnoodalaevadega püütud siidhallhaide (Carcharhinus falciformis) osasid või rümpasid.

2.Liidu seinnoodalaevad vabastavad siidhallhaid võimaluse korral elusalt.

3.Kui siidhallhaid püütakse ja külmutatakse tahtmatult osana seinnoodalaeva tegevusest ja kui ametiasutused on kohal lossimiskohas, loovutatakse siidhallhai neile tervikuna. Kui ametiasutused ei ole kättesaadavad, ei tohi tervikuna loovutatavat siidhallhaid müüa ega vahetada, aga selle võib annetada koduseks inimtoiduks. Sel viisil loovutatud siidhallhaidest tuleb teatada IATTC sekretariaadile.

4.Õngejadalaevad, mis püüavad haisid kaaspüügina, peavad piirama siidhallhaide kaaspüügi kaalu alusel maksimaalselt 20 %ga kogupüügist püügireisi kohta. Triivõngejadadega segapüügil (mille puhul suurem osa õngekonksudest paikneb vähem kui 100 meetri sügavusel ja sihtliikide hulgas ei ole mõõkkala) piiratakse alla 100 cm kogupikkusega siidhallhaide püüki 20 %ni püügireisi jooksul püütud siidhallhaide koguarvust.

5.Triivõngejadadega segapüügil, mille alla 100 cm kogupikkusega siidhallhai kaaspüük ületab aastas keskmiselt 20 % siidhallhaide kaalust, keelavad liikmesriigid igal aastal kolme järjestikuse kuu jooksul terasest landitrosside kasutamise. Siidhallhaide keskmine osakaal saagis arvutatakse eelmise kalendriaasta andmete põhjal. Käesoleva lõike sätteid kohaldatakse ka uute laevade suhtes, mis sisenevad mitme liigiga püügipiirkondadesse ja mille kohta ei ole vahetult eelneva perioodi andmed kättesaadavad.

6.Käesolevat artiklit ei kohaldata liidu kalalaevade suhtes, mille kogupikkus on alla 12 meetri ja mis kasutavad käsitsi käitatavaid püügivahendeid (st ilma mehaaniliste või hüdrauliliste vintsideta) ja mis ei anna püügireisi jooksul kordagi emalaevadele saaki üle.

7.Liikmesriigid teatavad komisjonile enne iga aasta 15. septembrit lõikes 5 osutatud terasest landitrosside piiratud kasutamise ühtse ajavahemiku, mida kalendriaasta jooksul järgitakse. Komisjon teavitab sellest IATTC sekretariaati.

8.Liikmesriigid nõuavad siidhallhaide püügiandmete kogumist ja esitamist vastavalt IATTC andmete esitamise nõuetele. Liikmesriigid registreerivad vaatlusprogrammide ja muude vahendite abil ka kõikidesse püügivõimsuse klassidesse kuuluvate seinnoodalaevade püütud ja vabastatud siidhallhaide arvu ja seisundi (surnud/elus) ning teatavad sellest IATTC-le.

9.Liidu kalalaevad ei tohi püügiga tegeleda IATTC kindlaks määratud siidhallhaide poegimisaladel.“

(7)Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

Haide ohutu vabastamine

10.Liidu kalalaevad vabastavad püütud haid (elusad või surnud), mida pardale ei jäeta, võimaluse korral viivitamata ja kahjustusteta kohe, kui neid konksu küljes, võrgus või tekil märgatakse, võttes nõuetekohaselt arvesse inimeste ohutust. Liikmesriigid nõuavad, et seinnoodalaevad kohaldaksid sellise toiminguga seotud isikute ohutuse tagamiseks järgmist menetlust:

(a)haid vabastatakse võimalikult kiiresti võrgust ja lastakse ookeani tagasi kohe, kui neid võrgus märgatakse;

(b)tekile tõstetud haid lastakse vette tagasi niipea kui võimalik, kasutades kas rampi, mis viib tekilt avauseni laeva küljel, või evakuatsiooniluuke. Kui rampe ega evakuatsiooniluuke ei ole, tõstetakse haid võimaluse korral vette tropi või lastivõrguga, kasutades kraanat või sarnast seadet, või vastavalt resolutsiooni C-24-05 3. lisale 25 ;

(c)haide käitlemisel on keelatud kasutada kongitsaid, konksusid või sarnaseid vahendeid;

(d)haisid ei tohi tõsta peast, sabast, lõpustest ega hingatsitest ega kasutades hai keha ümber või läbi hai keha pandud sidumistraati. Haide kehadesse ei tohi teha auke (nt tõstetrossi panemiseks läbi hai);

(e)vaalhaide (Rhincodon typus) tõstmine laeva pardale on keelatud, samuti vaalhaide seinnoodast väljavedamine, nt puksiirtrosside abil.

11.Liikmesriigid nõuavad, et õngejadalaevad kohaldaksid sellistes operatsioonides osalevate isikute ohutuse tagamiseks järgmist menetlust:

(a)haid vabastatakse võimalikult kiiresti võrgust ja lastakse ookeani tagasi kohe, kui neid võrgus märgatakse;

(b)tekile tõstetud haid lastakse vette tagasi niipea kui võimalik, kasutades kas rampi, mis viib tekilt avauseni laeva küljel, või evakuatsiooniluuke. Kui rampe ega evakuatsiooniluuke ei ole, tõstetakse haid võimaluse korral vette tropi või lastivõrguga, kasutades kraanat või sarnast seadet, või vastavalt resolutsiooni C-24-05 3. lisale;

(c)haide käitlemisel on keelatud kasutada kongitsaid, konksusid või sarnaseid vahendeid;

(d)haisid ei tohi tõsta peast, sabast, lõpustest ega hingatsitest ega kasutades hai keha ümber või läbi hai keha pandud sidumistraati. Haide kehadesse ei tohi teha auke (nt tõstetrossi panemiseks läbi hai);

(e)vaalhaide (Rhincodon typus) tõstmine laeva pardale on keelatud, samuti vaalhaide seinnoodast väljavedamine, nt puksiirtrosside abil;

(f)võimaluse korral jäetakse haid vette;

(g)jadaõnge lipsu lõikamiseks võimalikult konksu lähedalt tuleb kasutada tamiililõikurit, nii et looma külge jääv lipsu osa oleks võimaluse korral lühem kui 1 meeter.

12.Lisaks artikli 12 lõikes 1 märgitule kohaldavad liidu kalalaevad haide suhtes ohutu käitlemise ja vabastamise head tava vastavalt resolutsiooni C-24-05 3. ja 3.1 lisas esitatud suunistele.“

(8)Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14

Andmete kogumine hailiikide kohta

1.Liidu kalalaevade kaptenid koguvad püügiandmeid siidhallhaide ja vasarhaide kohta ning esitavad need liikmesriikidele, kes esitavad need andmed iga aasta 31. märtsiks komisjonile. Komisjon edastab need andmed IATTC sekretariaadile.

2.Iga liikmesriik esitab komisjonile iga aasta 31. märtsiks IATTC aruandluskorra kohaselt andmed, mis käsitlevad saaki, püügikoormust püügivahendite tüüpide kaupa, haide lossimist ja nendega kauplemist (võimaluse korral liikide kaupa), sealhulgas kättesaadavad varasemad andmed. Komisjon edastab need andmed IATTC sekretariaadile.

3.Liidu kalalaevadel viibivad vaatlejad registreerivad püütud ja vabastatud siidhallhaide ja vasarhaide arvu ja seisundi (surnud või elus).

4.Liikmesriigid esitavad vaatlusprogrammide ja elektroonilise seire programmide kaudu või muul viisil ka kõigi püütud haide liigi määramise andmed, arvu ja seisundi (surnud/elus) kooskõlas kohaldatavate seirenõuetega, sealhulgas juhuslikult püütud ja/või vette tagasi lastud haide liigid, kõikidesse püügivõimsuse klassidesse kuuluvate seinnoodalaevade ja õngejadalaevade kohta.“

(9)Artikli 20 lõikesse 1 lisatakse punkt q:

„q) kehtiv konventsiooni alal kala püüdmise / ümberlaadimise luba.“

(10)Artiklisse 25 lisatakse lõige 6:

„6. Liikmesriigid esitavad peibutuspüügivahendite kohta käesoleva määruse artikli 14 kohaselt kogutud andmed komisjonile hiljemalt 75 päeva enne teadusliku nõuandekomitee iga korralist koosolekut. Komisjon edastab selle teabe IATTC sekretariaadile hiljemalt 60 päeva enne teadusliku nõuandekomitee koosolekut.“

(11)Artikkel 26 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 26

Vastavusmenetlus ja IATTC teave väidetava mittejärgmise kohta

1.Liikmesriigid täidavad IATTC nõuete täitmist käsitleva standardküsimustiku, millele on osutatud resolutsiooni C-22-02 26 I lisas, hiljemalt 75 päeva enne IATTC komisjoni poolt vastu võetud meetmete rakendamise kontrollikomitee (edaspidi „kontrollikomitee“) aastakoosolekut. Komisjon edastab selle teabe IATTC direktorile hiljemalt 60 päeva enne kontrollikomitee koosolekut.

2.Kui komisjon saab IATTC direktorilt teavet, mis viitab sellele, et liikmesriik või liidu kalalaev ei pruugi olla järginud konventsiooni või resolutsioone, edastab komisjon kõnealuse teabe viivitamata asjaomasele liikmesriigile.

3.Asjaomane liikmesriik algatab seoses väidetava mittejärgimisega uurimise ning esitab komisjonile selle uurimise tulemused ja võetud meetmed mittejärgimise probleemide lahendamiseks vähemalt 75 päeva enne kontrollikomitee aastakoosolekut.

4.Komisjon edastab selle teabe IATTC direktorile vähemalt 60 päeva enne kontrollikomitee koosolekut.“

(12)Lisatakse artikkel 27a:

„Artikkel 27a

Suunised

Komisjon annab konventsiooniga hõlmatud piirkonnas kalapüügivõimalusi omavatele liikmesriikidele kõik IATTC välja töötatud suunised haide ohutu käitlemise ja vabastamise parimate tavade kohta.

Asjaomased liikmesriigid tagavad kõnealuste suuniste edastamise asjaomastes püügipiirkondades kala püüdvate laevade kaptenitele. Kõnealused kaptenid võtavad kõik vajalikud/võimalikud meetmed nende suuniste kohaldamiseks.“

(13)Artikli 28 lõikesse 1 lisatakse punkt p:

„p) artikli 12 lõike 1 punktis b, artikli 12 lõike 2 punktis b ja lõikes 3 sisalduv viide suunisdokumentidele ning artikli 26 lõikes 1 sätestatud viide rahvusvahelistele õigusaktidele.“

(14)Määruse (EL) 2021/56 lisa pealkirjas „Tabel 1. Leevendusmeetmed“ asendatakse sõna „lisa“ sõnaühendiga „II lisa“.

(15)Määrusesse (EL) 2021/56 lisatakse II, III, IV, V, VI, VII, VIII ja IX lisa kooskõlas käesoleva määruse II lisaga.

Artikkel 5

Määruse (EL) 2022/2056 muutmine

Määrust (EL) 2022/2056 muudetakse järgmiselt.

(1)Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„Üldmeetmed haide kaitseks

1.Liidu õngejadalaevad, mis püüavad tuuni ja purikalalasi 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, ei tohi kasutada õngenööre jadaõnge lipsudeks või landitrossideks ning neil on keelatud kasutada haipüüginööre või jadaõnge lipse, mis on kinnitatud otse õngejada ujukite külge, või rippõngejadasid, mida nimetatakse haipüüginöörideks, nagu on kirjeldatud VI lisas. Kui laeva pardal on jadaõng, milles kasutatakse õngenööre jadaõnge lipsudeks või landitrossideks, peab see olema stoovitud.

2.Liidu kalalaevad tagavad, et püütud haid, mida ei tohi pardale jätta, tuuakse enne nende vabaks lõikamist laevapere ja vaatleja ohutust arvesse võttes laeva kõrvale, et hõlbustada liikide määramist juhul, kui pardal on vaatleja või elektroonilise seire kaamera.

3.Liidu õngejadalaevade püütud haid vabastatakse laevapere ja vaatleja ohutust arvesse võttes võimalikult kiiresti järgmiselt:

(a)võimaluse korral haid vette jättes ja

(b)kasutades tamiililõikurit, et lõigata jadaõnge lips läbi võimalikult konksu lähedalt.“

(2)Artiklisse 15 lisatakse lõige 5:

„5. Kalalaev loovutab seinnoodalaevade tegevuse käigus tahtmatult püütud ja külmutatud pikkuim-hallhai isendid vastutavatele valitsusasutustele või heidab need lossimise või ümberlaadimise kohas vette tagasi. Vastutavad valitsusasutused ei tohi sel viisil loovutatud pikkuim-hallhaisid müüa ega vahetada, aga need võib annetada kodumajapidamistele inimtoiduks.“

(3)Artiklisse 17 lisatakse lõige 6:

„6. Kalalaev loovutab seinnoodalaevade tegevuse käigus tahtmatult püütud ja külmutatud siidhallhai isendid vastutavatele valitsusasutustele või heidab need lossimise või ümberlaadimise kohas vette tagasi. Vastutavad valitsusasutused ei tohi sel viisil loovutatud siidhallhaisid müüa ega vahetada, aga need võib annetada kodumajapidamistele inimtoiduks.“

(4)Artikli 24 punkt c asendatakse järgmisega:

„c) mis sõidavad konventsiooniga ühinemata riikide lipu all ning mida käitavad konventsiooniosalised prahtimise, rendi või muu samalaadse mehhanismi alusel, mis vastavad kaitse- ja majandamismeetmetele.“

Artikkel 6

Määruse (EL) 2022/2343 muutmine

Määrust (EL) 2022/2343 muudetakse järgmiselt.

(1)Artiklisse 3 lisatakse punkt 18:

„18) „elektrooniline seiresüsteem (EMS)“ – püügitegevuse videosalvestiste, asukohaandmete ja/või anduriandmete kogumist toetav integreeritud riist- ja tarkvarasüsteem, mis võimaldab analüüsida ja esitada elektroonilisi seireandmeid.“

(2)Artiklisse 4 lisatakse järgmised lõiked:

„1a. Liidu seinnoodalaevad ei tohi troopikatuuni vette tagasi heita pärast püügitoimingu etappi, kus noot on täielikult kokku tõmmatud ja rohkem kui pool noodast on välja võetud. Kui seadmete rikked mõjutavad nooda kokkutõmbamise ja väljavõtmise protsessi nii, et seda nõuet ei ole võimalik täita, peab laevapere tegema jõupingutusi tuuni ja mittesihtliikide võimalikult kiireks vabastamiseks.

1b. Liidu seinnoodalaevad hoiavad võimaluse korral pardal ja lossivad kogu muude tuunide, ebaserioolide, harilike kuldmakrellide, ogaselglaste, purikalalaste, vahuude ja harilike noolhaugide saagi, välja arvatud inimtoiduks kõlbmatud kalad.“

(3)Lisatakse artikkel 5a:

„Artikkel 5a

Vabatahtlik püügikeeld

„1. Liikmesriigid võivad otsustada keelata nende lipu all sõitvatel laevadel IOTC pädevusalasse kuuluvas piirkonnas suursilm-tuuni, kulduim-tuuni ja triiptuuni püügi vähemalt 31 järjestikuseks päevaks. Välja võib jätta alla 12 meetri pikkused laevad, mis püüavad kala liikmesriigi majandusvööndis.

2. Liikmesriigid, kes otsustavad püügikeeluaja kehtestada, teatavad valitud püügikeeluaja komisjonile hiljemalt iga aasta 15. detsembriks. Komisjon edastab selle teabe IOTC sekretariaadile hiljemalt 31. detsembriks.“

(4)Lisatakse artikkel 8a:

„Artikkel 8a

Triivivate peibutuspüügivahendite haldamine

1.Triivivaid peibutuspüügivahendeid ja mõõtepoisid tohivad kasutada üksnes seinnoodalaevad ja nendega seotud varustuslaevad.

2.Seinnoodalaevad ja nendega seotud varustuslaevad kasutavad triivivaid peibutuspüügivahendeid üksnes koos mõõtepoiga, mis on aktiveeritud ja registreeritud triivivate peibutuspüügivahendite registris pärast seda, kui IOTC on võtnud kasutusele triivivate peibutuspüügivahendite registri. Muude poide, näiteks raadiopoide kasutamine on keelatud.

3.Seinnoodalaevad ja nendega seotud varustuslaevad aktiveerivad mõõtepoid üksnes juhul, kui need on füüsiliselt pardal, ja reaktiveerivad mõõtepoid alles pärast seda, kui need on sadamasse tagasi toodud ja nende lipuliikmesriik on neile loa andnud.

4.Seinnoodalaevad ja nendega seotud varustuslaevad võtavad kõik mõistlikud ettevaatusabinõud, et vältida triivivate peibutuspüügivahendite ja mõõtepoide juhuslikku kaotsiminekut, ning neil on keelatud triivivaid peibutuspüügivahendeid või nendega seotud mõõtepoisid tahtlikult vette tagasi heita, välja arvatud vääramatu jõu korral.

5.Enne triiviva peibutuspüügivahendi kaotsiminekust teatamist püüavad seinnoodalaevad ja nendega seotud varustuslaevad sellise triiviva peibutuspüügivahendi asukoha võimalikult kiiresti kindlaks teha ja selle pardale võtta.

6.Kui seinnoodalaevad ja nendega seotud varustuslaevad võtavad pardale triiviva peibutuspüügivahendi külge kinnitatud mõõtepoi, ei tohi triivivat peibutuspüügivahendit ilma mõõtepoita merre jätta.

7.Liikmesriigid koostavad oma kalalaevadele riiklikud majandamiskavad triivivate peibutuspüügivahendite kasutamise kohta. Majandamiskavas järgitakse 2. lisas sätestatud suuniseid.

8.Liikmesriigid esitavad lõikes 7 osutatud majandamiskava komisjonile hiljemalt 75 päeva enne IOTC 2025. aasta koosolekut ja esitavad seejärel vajaduse korral iga-aastased muudatused.“

(5)Lisatakse artikkel 8b:

„Artikkel 8b

Triivivate peibutuspüügivahendite konstruktsioon ja valmistamine

1.Seinnoodalaevad ja nendega seotud varustuslaevad kasutavad üksnes selliseid triivivaid peibutuspüügivahendeid, mille konstruktsioon ja valmistamine vastavad järgmistele 3.a lisas näitena esitatud nõuetele:

(a)triiviva peibutuspüügivahendi mis tahes osa puhul on keelatud kasutada võrkmaterjale;

(b)kasutatakse ainult takerdumiskindlaid materjale ja disainilahendusi ning

(c)veealuse osa pikkus ei tohi ületada 50 meetrit.

2.Seinnoodalaevad ja nendega seotud varustuslaevad:

(a)ei kasuta alates 1. jaanuarist 2026 enam ühtegi V kategooria triivivat peibutuspüügivahendit ja kasutavad ainult III lisas määratletud biolagunevuse I, II III ja IV kategooriasse kuuluvaid triivivaid peibutuspüügivahendeid;

(b)kasutavad alates 1. jaanuarist 2027 ainult III lisas määratletud I ja II kategooria triivivaid peibutuspüügivahendeid ning

(c)kasutavad alates 1. jaanuarist 2029 ainult III lisas määratletud I kategooria triivivaid peibutuspüügivahendeid.

3.Mõõtepoid, mis on kinnitatud triiviva peibutuspüügivahendi külge, märgistatakse püsivalt ja selgelt kordumatu viitenumbriga (mõõtepoi tootja antud tunnus) ja IOTC kordumatu laevatunnusega.

4.Alates 1. jaanuarist 2026 märgistatakse triivivad peibutuspüügivahendid püsivalt IOTC sekretariaadi esitatud spetsiaalse triiviva peibutuspüügivahendi kordumatu tunnusega. Märgistus peab olema mõõtepoi märgistusest eraldi.

5.Seinnoodalaevad ja nendega seotud varustuslaevad, mis puutuvad kokku konstruktsiooni ja valmistamise nõuetele mittevastavate triivivate peibutuspüügivahenditega, peavad sellised triivivad peibutuspüügivahendid võimaluse korral viivitamata veest välja võtma. Seinnoodalaevad ja nendega seotud varustuslaevad teatavad sellistest juhtudest oma lipuliikmesriigile. Liikmesriigid esitavad teabe komisjonile, kes omakorda edastab selle IOTC sekretariaadile.

6.Liikmesriigid esitavad vastavalt artikli 51 lõikele 5 teabe biolagunevate peibutuspüügivahendite kasutamise seisu kohta.“

(6)Lisatakse artikkel 8c:

„Artikkel 8c

Triivivate peibutuspüügivahenditega seotud aruandekohustus

1.Liidu kalalaevad registreerivad ujuvobjektiga (triiviv peibutuspüügivahend või palk) ja/või mõõtepoiga seotud mis tahes püügitegevuse alates ujuvobjekti kasutuselevõtust kuni kasutamise lõpuni, kasutades 3. lisas esitatud konkreetseid andmeelemente ja IOTC sekretariaadi esitatud vormi 27 . Liikmesriigid saadavad kõnealuse teabe komisjonile kooskõlas artikli 51 lõikega 2.

2.Liidu kalalaevad esitavad oma lipuliikmesriigile igal aastal iga kalendriaasta lõpuks neile määratud mõõtepoide arvu, sealhulgas mõõtepoid, mis on kaotatud või maha jäetud ja/või kõrvale heidetud 1° × 1° ruutvõrgustiku ja iga kuu kohta ning triivivate peibutuspüügivahendite tüüpide kaupa. Teave stratifitseeritakse laevastiku, aasta, kuu ja 1° × 1° ruutvõrgustiku kohta ning väljendatakse aktiivsete mõõtepoide keskmise päevase arvuna igas kihis. Liikmesriigid saadavad kõnealuse teabe komisjonile kooskõlas artikli 51 lõikega 2.

3.Kuni komisjon teatab liikmesriikidele IOTC triivivate peibutuspüügivahendite registri jõustumisest, tagavad liikmesriigid, et nende lipu all sõitvad laevad registreerivad asjakohases püügipäevikus iga mõõtepoi kasutuselevõtu kuupäeva, kellaaja ja geograafilised koordinaadid (kümnendkraadides), mis on seotud mõõtepoi kordumatu viitenumbriga.

4.Kui komisjon teatab liikmesriikidele IOTC triivivate peibutuspüügivahendite registri jõustumisest, lisavad poide omanikud mõõtepoide kasutuselevõtu kohta järgmise teabe:

(a)mõõtepoi kordumatu viitenumber, mis võimaldab tuvastada poi omaniku;

(b)poi omaniku nimi;

(c)mõõtepoile määratud seinnoodalaeva kordumatu IOTC laevaregistri number;

(d)liikmesriik, kus on registreeritud seinnoodalaev, millele mõõtepoi on määratud;

(e)mõõtepoi tootja;

(f)mõõtepoi mudeli nimetus;

(g)IOTC triiviva peibutuspüügivahendi kordumatu tunnus, mille annab IOTC sekretariaat;

(h)triiviva peibutuspüügivahendi või vajaduse korral palgi, millega poid kasutati, biolagunevuse kategooria;

(i)kasutuselevõtu kuupäev ja kellaaeg;

(j)kasutuselevõtu koht.

5.Poide omanikud registreerivad poid, mis on kasutusele võetud enne triivivate peibutuspüügivahendite registri jõustumist ja mis on endiselt kasutusel 1. jaanuaril 2026, kui triivivate peibutuspüügivahendite register jõustub.

6.Poi omanik teavitab triivivate peibutuspüügivahendite registri kaudu ja 24 tunni jooksul pärast aktiveerimist IOTC sekretariaati ja tema lipuliikmesriiki mõõtepoi aktiveerimisest koos IOTC sekretariaadi esitatud IOTC triiviva peibutuspüügivahendi kordumatu tunnusega.

7.Liikmesriigid kontrollivad poi omaniku poolt triivivate peibutuspüügivahendite registris esitatud teavet ja kinnitavad selle vähemalt kord aastas.

8.Poi omanik teavitab triivivate peibutuspüügivahendite registri kaudu ja 72 tunni jooksul pärast desaktiveerimist IOTC sekretariaati mõõtepoi desaktiveerimisest, sealhulgas sellest, kas triiviv peibutuspüügivahend ja mõõtepoi võeti pardale. Kui triiviva peibutuspüügivahendi külge kinnitatud aktiivne poi on desaktiveeritud ilma seda pardale võtmata, lisab poi omanik triivivate peibutuspüügivahendite registri kaudu teatele kuupäeva, kellaaja, poi viimase asukoha ja desaktiveerimise põhjused. Poi omanik registreerib triivivate peibutuspüügivahendite registris, kui mõõtepoi on kasutuselt kõrvaldatud (st poi võeti pardale ja seda ei saa ümber paigutada ega reaktiveerida).

9.Liikmesriigid edastavad komisjonile iga päev kõigi aktiivsete peibutuspüügivahendite kohta järgmise teabe:

(a)geograafiline asukoht (kraadid, minutid ja sekundid);

(b)kuupäev;

(c)kellaaeg;

(d)mõõtepoi kordumatu viitenumber;

(e)mõõtepoiga seotud laevade nimed ja IOTC registreerimisnumbrid.

Teave koostatakse kord kuus ja esitatakse mitte varem kui 30 päeva, kuid mitte hiljem kui 60 päeva pärast asjakohase igakuise teabe koostamist. Komisjon saadab selle teabe IOTC sekretariaadile.

10.Liikmesriigid võivad esitada komisjonile põhjendatud taotluse juurdepääsuks lõike 4 punktides c, d ja j loetletud teabele, mis on seotud teise konventsiooniosalise poolt kasutatavate triivivate peibutuspüügivahenditega.

11.Kui teine konventsiooniosaline taotleb juurdepääsu lõike 4 punktides c, d ja j loetletud teabele, mis on seotud liikmesriigi poolt kasutatavate triivivate peibutuspüügivahenditega, edastab komisjon selle taotluse asjaomasele liikmesriigile pärast seda, kui ta on küsinud taotluse esitanud konventsiooniosaliselt taotluse põhjendusi. Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile 20 päeva jooksul oma nõusolekust lõike 4 punktis j osutatud teabe esitamiseks või oma põhjendatud keeldumisest.“

(7)Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Ankurdatud peibutuspüügivahendid

1.Liidu kalalaevad registreerivad ankurdatud peibutuspüügivahenditega seotud püügitegevuse, kasutades 3. lisas esitatud konkreetseid andmeelemente. Liikmesriigid saadavad kõnealuse teabe komisjonile kooskõlas artikli 51 lõikega 2.

2.Liikmesriigid koostavad oma kalalaevadele riiklikud majandamiskavad ankurdatud peibutuspüügivahendite kasutamise kohta. Majandamiskavas järgitakse 2. lisas sätestatud suuniseid.

3.Liikmesriigid tagavad, et nende laevad kasutavad üksnes ankurdatud peibutuspüügivahendeid, mis on püsivalt ja selgelt märgistatud kordumatu riikliku identifitseerimisnumbriga, mille järgi saab tuvastada liikmesriigid või laeva(d), kellele ankurdatud peibutuspüügivahendid kuuluvad (olenevalt sellest, kumb on asjakohane).

4.Liikmesriigid kohustuvad tegema merel inspekteerimisi tagamaks, et kasutatavad ankurdatud peibutuspüügivahendid on märgistatud ja valmistatud vastavalt artiklile 9a.

5.Liikmesriigid esitavad komisjonile aruande uue ankurdatud peibutuspüügivahendi kasutamise kohta liidu vetes 15 päeva jooksul alates selle kasutuselevõtust, lisades järgmise teabe:

(a)kasutuselevõtu kuupäev;

(b)GPS-asukoht;

(c)lõikes 4 osutatud kordumatu riiklik identifitseerimisnumber.

Komisjon saadab selle teabe IOTC sekretariaadile viivitamata ja hiljemalt 21 päeva jooksul pärast peibutuspüügivahendi kasutuselevõttu.

6.Hiljemalt 75 päeva enne IOTC aastakoosolekut esitavad liikmesriigid eduaruande ankurdatud peibutuspüügivahendite kasutamise majandamiskava rakendamise kohta ja vajaduse korral esialgse majandamiskava ülevaate. Eduaruanne sisaldab kasutatud, kaotatud, mahajäetud ja kõrvaleheidetud ankurdatud peibutuspüügivahendite registrit ning lõikes 3 osutatud inspekteerimiste arvu ja tulemusi.

7.Komisjon saadab kõnealuse teabe IOTC sekretariaadile hiljemalt 60 päeva enne IOTC aastakoosolekut.“

(8)Lisatakse artikkel 9a:

„Artikkel 9a

Ankurdatud peibutuspüügivahendite konstruktsioon ja valmistamine

1.Liikmesriigid ja liidu kalalaevad kasutavad ankurdatud peibutuspüügivahendite veealuste komponentide valmistamiseks ainult takerdumiskindlaid lahendusi ja materjale. Haalamisotsa külge kinnitatud veealused komponendid peavad olema valmistatud biolagunevatest materjalidest.

2.Liikmesriike ja liidu kalalaevu julgustatakse valmistama ankurdatud peibutuspüügivahendeid materjalidest, mis tagavad pikema kasutuskestuse.

3.Liikmesriigid ja liidu kalalaevad tagavad, et ankurdatud peibutuspüügivahendite kasutuselevõtmiseks või asendamiseks koha valimisel võetakse arvesse merepõhja laadi ja profiili. Võimaluse korral tuleks kaotsimineku ohu minimeerimiseks vältida järskude nõlvadega alasid.

4.Liikmesriigid ja liidu kalalaevad tagavad, et ankurdatud peibutuspüügivahendite ülemine ujuk sobib kasutamiseks avamere ja tugevate hoovuste tingimustes, kasutades voolujoonelisi disainilahendusi, et vähendada takistust ning vastupidavust hoovustele ja lainetele.“

(9)Artiklisse 13 lisatakse lõige 3:

„3. Liidu transpordilaevad, millel on lubatud IOTC liike ümber laadida, eraldavad ja lastivad kalalaevadelt ümberlaaditud kalad ning koostavad lastiplaani, et näidata lastiruumis olevate koguste asukoht laevade ja peamiste liikide ning võimaluse korral muude liikide kaupa. Transpordilaeva kapten esitab lastiplaani nõudmise korral inspektoritele.“

(10)Artiklit 20 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

„b) teatavad kokkupuudetest vaalalistega laeva lipuliikmesriigile, esitades järgmise teabe:

–liik (kui on teada);

–isendite arv;

–juhtumi lühikirjeldus, sealhulgas võimaluse korral üksikasjad selle kohta, kuidas ja miks loom noota sattus;

–noota püüdmise koht;

–ohutu vabastamise tagamiseks võetud meetmed ning

–hinnang looma seisundile tema vabastamise ajal, sealhulgas kas vaalaline vabastati elusalt, aga suri hiljem.“;

b) lisatakse lõige 4:

„4. Liikmesriigid tagavad, et liidu kalalaevad on teadlikud nõuetekohastest leevendus-, identifitseerimis-, käitlemis- ja vabastamistehnikatest ja kasutavad neid ning hoiavad pardal kõiki vaalaliste ohutuks vabastamiseks vajalikke seadmeid.“

(11)Artikli 22 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liidu kalalaevad kasutavad leevendusmeetmeid, et vähendada merelindude kaaspüüki kõigis püügipiirkondades, kõigil püügihooaegadel ja kogu püügitegevuses. Kõik õngejadalaevad, mis püüavad kala 25. lõunalaiuskraadist lõuna pool asuval alal, kasutavad vähemalt kahte 4. lisas (muudetud käesoleva määrusega) esitatud kolmest leevendusmeetmest või teise võimalusena kasutavad ainult konksu varjestusi ning järgivad nende meetmete miinimumnõudeid. Linnutõrjeliinide konstruktsioon ja kasutamine vastavad 5. lisas esitatud täiendavatele tehnilistele kirjeldustele.“

(12)Artiklisse 30 lisatakse lõiked 4, 5 ja 6:

„4. Kui minimaalsed kohustuslikud piirkondliku vaatluskava andmete esitamise standardid 28 on täidetud, võivad liikmesriigid täiendada või asendada lõikes 1 sätestatud minimaalset vaatlejate pardalolekut elektroonilise seiresüsteemiga (EMS). EMSi täiendatakse vajaduse korral sadamas proovide võtmise ja/või muude IOTC heakskiidetud andmekogumismeetoditega.

5. Liikmesriigid, kes otsustavad rakendada EMSi, et täita osaliselt või täielikult lõikes 1 sätestatud katvuse miinimumnõue, tagavad, et nende riiklik elektroonilise seire programm, elektrooniline seiresüsteem ja andmestandardid vastavad käesolevas määruses IOTC elektroonilise seire piirkondliku programmi jaoks sätestatud nõuetele. See hõlmab käesoleva määrusega kehtestatud nõudeid, sealhulgas 11. lisas sätestatud nõudeid.

6. Liikmesriigid, kes otsustavad rakendada lõikes 1 sätestatud katvuse miinimumnõude osaliseks või täielikuks täitmiseks EMSi, peavad:

(a)tagama, et iga elektroonilise seire seadmestikuga varustatud laeva jaoks töötatakse välja 11. lisas sätestatud laevaseirekava, mis esitatakse liikmesriigi pädevatele asutustele;

(b)tagama, et kõnealustele laevadele paigaldatakse laevaseirekava järgi elektroonilise seire seadmestik, et koguda nõutavaid andmeid ja täita komisjoni poolt heaks kiidetud katvuse eesmärke;

(c)tagama, et EMSi rakendamine on kooskõlas IOTC elektroonilise seire piirkondliku programmi ja selle miinimumnõuetega;

(d)tegema vajaduse korral koostööd, et tagada riiklike elektroonilise seire programmide kokkusobivus ja ühtlustamine;

(e)dokumenteerima kalandussektori valitsusasutuste ning laeva omanike ja laevaperede ülesanded ja kohustused muu hulgas seoses seadmete paigaldamise ja hooldamisega, kaamerate regulaarse puhastamisega, salvestusseadmete saatmisega, juurdepääsuga elektroonilise seire kirjetele ja andmetele, EMSi mehaanilise või tehnilise rikke korral võetavate meetmetega;

(f)esitama IOTC sekretariaadile oma elektroonilise seire koordinaatori(te) kontaktandmed.“

(13)Artiklisse 31 lisatakse lõiked 1a ja 1b:

„1a. Oma tööülesannete täitmisel kasutavad vaatlejad komisjoni esitatud IOTC piirkondliku vaatluskava minimaalseid standardandmevälju, IOTC andmekogumisvorme, IOTC liikide määramise kaarte, IOTC vaatleja käsiraamatut ja IOTC vaatlejavorme 29 .

1b. Seinnoodalaevadel olevad vaatlejad koguvad enne iga triiviva peibutuspüügivahendi kasutuselevõtmist üksikasjalikku teavet konkreetse triiviva peibutuspüügivahendi konstruktsiooni ja selle vastavuse kohta 3.a lisas sätestatud nõuetele.“

(14)Artiklisse 33 lisatakse lõige 4:

„4. Liikmesriigid, kes otsustavad rakendada EMSi, esitavad komisjonile järgmise teabe:

(a)iga aasta 15. juuniks laevaseirekava, mis hõlmab kõiki EMSi kasutavaid laevu ja milles kirjeldatakse 11. lisas esitatud suuniste kohaselt igale laevale paigaldatud EMSi seadmekomplekti;

(b)iga aasta 15. juuniks piirkondliku vaatluskava andmete kogumise tabel, milles on esitatud järgmised andmeväljad:

i) andmevälja nimi ja kirjeldus;

ii) andmeväljade aruandlusnõude tase (kogumine kohustuslik; esitamine kohustuslik, kui on kogutud; ei ole kohustuslik);

iii) iga andmevälja puhul andmete kogumiseks kasutatud andmekogumismeetodi lühikirjeldus;

iv) artikli 51 lõike 6 kohaselt esitatavas riiklikus teaduslikus aruandes laevaseirekava kokkuvõte, milles täpsustatakse:

–riigi lipu all sõitvate laevade arv püügivahendite tüüpide ja püügipiirkondade kaupa, rakendades EMSi;

–laevastikus rakendatavate EMSi konfiguratsioonide hulk (sealhulgas kaamerate arv ja paigutus iga konfiguratsiooni puhul);

–ametiasutuse poolt laevaperele kehtestatud EMSi nõuete üldine kirjeldus.“

(15)Artiklisse 44 lisatakse lõiked 3 ja 4:

„3. Sadamaliikmesriigid peaksid seadma prioriteediks järgmiste laevade inspekteerimise sadamas:

(a)transpordilaevad, mille automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) / laevaseiresüsteemi (VMS) signaalid kaovad kahtlastel asjaoludel ja ilma selgitusteta ja/või näitavad kahtlast liikumist;

(b)transpordilaevad, mis ei ole kantud IOTC transpordilaevade registrisse.

4. Sadamas toimuva ümberlaadimise inspekteerimine peaks hõlmama kogu ümberlaadimistoimingu jälgimist, sealhulgas sadamas ümberlaadimise eelneva loa läbivaatamist, mille lipuriigist konventsiooniosaline on kalalaevale andnud.“

(16)Artikli 51 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Lisaks lõikes 1 osutatud teabele esitavad liikmesriigid varustuslaevu ja peibutuspüügivahendeid kasutavate seinnoodalaevade ning ankurdatud peibutuspüügivahendeid kasutavate kalalaevade kohta järgmised püügikoormuse andmed:“.

(17)Artikli 51 lõikesse 2 lisatakse punktid d ja e:

„d) ujuvobjektiga (triiviv peibutuspüügivahend või palk) ja/või mõõtepoiga seotud mis tahes püügitegevus alates ujuvobjekti kasutuselevõtust kuni kasutamise lõpuni, kasutades 3. lisas esitatud konkreetseid andmeelemente;

e) ankurdatud peibutuspüügivahenditega seotud mis tahes püügitegevus, kasutades 3. lisas esitatud konkreetseid andmeelemente.“

(18)Artikli 51 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Liikmesriigid esitavad komisjonile 75 päeva enne IOTC aastakoosolekut eelmise kalendriaasta kohta teabe, mis sisaldab andmeid meetmete kohta, mis on võetud nende aruandekohustuse täitmiseks seoses kogu IOTC hallatava kalapüügiga, sealhulgas selle püügi käigus püütud hailiikidega, eelkõige nende otsese ja juhusliku püügi andmete kogumise parandamiseks võetud meetmete ning biolagunevate triivivate peibutuspüügivahendite kasutamise kohta vastavalt artiklile 8b. Komisjon koondab teabe liidu rakendusaruandesse ja saadab selle IOTC sekretariaadile.“

(19)Artikli 51 lõikesse 6 lisatakse punkt e:

„e) aruanne EMSi kohta vastavalt artikli 30 lõikele 4.“

(20)Artikli 54 lõikesse 1 lisatakse punkt k:

„k) artiklis 8c sätestatud triivivate peibutuspüügivahenditega seotud aruandekohustuse ja teavituse muudatused.“

(21)Määruse (EL) 2022/2343 2. ja 3. lisa asendatakse käesoleva määruse IV lisas esitatud tekstiga.

(22)Määrusesse (EL) 2022/2343 lisatakse 3.a ja 3.b lisa, nagu on esitatud käesoleva määruse IV lisas.

(23)Määruse (EL) 2022/2343 4. lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse IV lisas esitatud tekstile.

(24)Määrusesse (EL) 2022/2343 lisatakse 11. lisa, nagu on esitatud käesoleva määruse IV lisas.

Artikkel 7

Määruse (EL) 2023/2053 muutmine

(1)Artikli 30 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Vääramatu jõu korral, mis takistab kavandatud ühise püügioperatsiooni toimumist, ei kohaldata sihtkohaks olevaid kalakasvandusi käsitleva teabe suhtes lõikes 5 sätestatud tähtaegu. Sellisel juhul on asjaomasel liikmesriigil lubatud ühises püügioperatsioonis osalevate laevade kasutamata kvoodid üle kanda oma laevadele või teiste liikmesriikide laevadele, kes osalevad muus ühises püügioperatsioonis, tingimusel et selline ülekandmine on vajalik vääramatu jõu tõttu. Liikmesriigid teatavad sellistest ülekandmistest komisjonile niipea kui võimalik koos vääramatu jõuna käsitatavate sündmuste kirjeldusega. See teave edastatakse komisjonile enne kasutamata kvooti saavate laevade ühise püügioperatsiooni algust. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile.“

(2)Artiklit 34 muudetakse järgmiselt:

(a)lõiked 3, 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„3. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid, kus harilikku tuuni lossitakse, kehtestada lõikes 1 osutatud eelteate esitamiseks lühema tähtaja nende liidu kalalaevade jaoks, mille kogupikkus on 12 meetrit või rohkem ja mis on kantud artiklis 26 osutatud laevade loetellu, mis püüavad harilikku tuuni vähem kui kolm isendit või vähem kui ühe tonni, võttes arvesse kalandustoodete liiki ning kaugust püügipiirkondade ja sadama või lossimiskoha vahel, ning tingimusel, et selline lühem etteteatamisaeg ei kahjusta kõnealuse liikmesriigi võimet teha inspekteerimisi.

4. Liikmesriigid, kes kasutavad lõikes 3 sätestatud erandit, esitavad selle teabe, sealhulgas võimaliku lühendatud etteteatamisaja üksikasjad ja selle põhjused ning eelteate ülejäänud tingimused, enne selle rakendamist artiklis 14 osutatud seire-, kontrolli- ja inspekteerimiskavas. Kõigist hilisematest muudatustest teatatakse komisjonile viivitamata ja vähemalt 20 päeva enne muudatuste jõustumist. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile vähemalt 14 päeva enne muudatuste jõustumist ja komisjon teeb selle teabe kättesaadavaks komisjoni avalikul veebisaidil. Liikmesriigid teevad teabe lühemate etteteatamisaegade kohta kättesaadavaks ka avalikel veebisaitidel.

5. Sadamaliikmesriigi ametiasutused registreerivad kõiki eelteated ühe aasta jooksul alates sadamasse sisenemise kuupäevast.

5a. Sadamaliikmesriigi asjakohased kontrolliasutused kontrollivad liidus kõiki lossimisi ja teatavat osa inspekteeritakse riskihindamise süsteemi põhjal, milles võetakse arvesse kvoote, laevastiku suurust ja püügikoormust. Liikmesriigi vastuvõetud kontrollisüsteemi täielikud andmed nähakse ette artiklis 14 osutatud iga-aastases seire-, kontrolli- ja inspekteerimiskavas.“;

b) lisatakse lõige 7:

„7. Kui harilikku tuuni lossitakse konventsiooniosaliste sadamates või lossimisrajatistes, mis ei ole teavitatud liikmesriigi sadamad või lossimisrajatised, esitavad liidu kalapüügilaevade kaptenid 48 tunni jooksul pärast lossimise lõpetamist konventsiooniosalisele, kelle territooriumil harilikku tuuni lossiti, lossimisdeklaratsiooni, mis sisaldab määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 17 lõike 2 punktides a, b ja c nõutud teavet ning lossitud hariliku tuuni koguseid ja kaalu.“

(3)Artikli 42 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. ICCATi üleviimisdeklaratsiooni originaal saadetakse üleviimise sihtkohaks olevasse kalakasvandusse, kus hariliku tuuni isendid paigutatakse sumpadesse, järgmiselt. Esimesel üleviimisel, kui saak viiakse seinnoodast või mõrrast rohkem kui ühte veosumpa, teeb üleandev käitaja ICCATi üleviimisdeklaratsiooni originaalist koopia. Täiendava üleviimise korral ajakohastab üleandva puksiirlaeva kapten ICCATi üleviimisdeklaratsiooni, täites selle 3. osa (täiendavad üleviimised), ja esitab ajakohastatud üleviimisdeklaratsiooni vastuvõtvale puksiirlaevale. Kui täiendavale üleviimisele kuuluv kala on jagatud rohkem kui ühte veosumpa, teeb üleandva puksiirlaeva kapten ICCATi üleviimisdeklaratsioonist koopia. ICCATi üleviimisdeklaratsiooni koopiat hoitakse üleandvate kalapüügilaevade või puksiirlaevade pardal või üleandva mõrra või üleandva kalakasvanduse käitaja juures ning see peab olema igal ajal kontrolli eesmärgil kättesaadav kogu püügihooaja jooksul.“

(4)Artikli 43 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a) esimese ja mis tahes vabatahtliku või kontrollüleviimise korral ICCATi piirkondlikule vaatlejale, vastuvõtva puksiirlaeva kaptenile ja püügireisi lõpus üleandva käitaja lipuliikmesriigi või mõrra asukohaliikmesriigi pädevale asutusele;“.

(5)Artikli 46a lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Puksiirlaeva saabumisel kalakasvanduse lähedusse tagab kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus, et puksiirlaeva ja sumpa hoitakse kalakasvanduse mis tahes rajatisest vähemalt 0,1 meremiili kaugusel, kuni kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus on füüsiliselt kohal. Puksiirlaeva asukohta ja tegevust jälgitakse pidevalt.“

(6)Artikli 46a lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Kala paigutatakse sumpadesse igal aastal enne 22. augustit, välja arvatud juhul, kui kalakasvanduse eest vastutava liikmesriigi pädevad asutused esitavad mõjuvad põhjused, sh vääramatu jõud, mis lisatakse sumpadesse paigutamise aruandele, kui see esitatakse. Eespool nimetatud tähtaega ei kohaldata kasvandustevaheliste üleviimiste puhul.“

(7)Artiklisse 49 lisatakse lõige 2a:

„2a. Kalakasvanduse territooriumil vee püsiva hägususe korral võib kasvanduse eest vastutava konventsiooniosalise pädev asutus anda loa kontrolli eesmärgil sumpadesse paigutamiseks väljaspool kalakasvandust, sellega külgneval alal, kus on piisav nähtavus. Konventsiooniosalised dokumenteerivad standardmeetodite kohase hägususe mõõtmise.“

(8)Artikli 56b lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kalakasvandusesisene üleviimine ei tohi toimuda ilma kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädeva asutuse loata. Iga üleviimine salvestatakse kontrollkaameratega, et kinnitada üleviidud hariliku tuuni isendite arv. Videosalvestis peab vastama X lisas videosalvestusega seotud menetlustele sätestatud miinimumnõuetele. Kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus jälgib kõnealuseid üleviimisi, sealhulgas kontrollides videosalvestisi, ning tagab, et iga kasvandusesisene üleviimine registreeritakse hariliku tuuni püügi elektrooniliste dokumentide süsteemis. “

(9)Artiklisse 56b lisatakse lõige 1a:

„1a. Kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus võib lubada kuni 5 % suuruse veamäära kohaldamist ülekandmise hindamisest tuleneva hariliku tuuni isendite arvu ja sumpades olema pidavate isendite arvu vahelise erinevuse suhtes. Kui erinevus on suurem kui 5 %, annab kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus korralduse vastava arvu hariliku tuuni isendite vabakslaskmiseks. Vabakslaskmistoiming viiakse läbi kooskõlas XII lisaga. Kalakasvanduse eri sumpade vaheliste erinevuste tasaarveldamine ei ole lubatud.“

(10)Artikli 66 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b) teabe esitamise tähtajad, nagu on sätestatud artikli 7 lõike 2 punktis a, artikli 9 lõikes 1, artikli 16 lõigetes 1 ja 2, artikli 24 lõikes 4, artikli 26 lõikes 1, artikli 29 lõikes 1, artikli 32 lõigetes 2 ja 3, artikli 35 lõigetes 5 ja 6, artiklis 36, artikli 41 lõikes 3, artikli 44 lõikes 2, artikli 52 lõikes 2, artikli 57 lõike 5 punktis b ja artikli 58 lõikes 6;“.

(11)Artikli 66 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

„c) artikli 17 lõigetes 1, 2, 3 ja 4 sätestatud püügihooaegade perioodid;“.

(12)Artikli 66 lõike 1 punkt e asendatakse järgmisega:

„e) artiklis 13, artikli 15 lõigetes 3 ja 4, artikli 20 lõikes 1, artikli 21 lõikes 2, artikli 38 lõikes 1, artikli 44 lõikes 2, artikli 46 lõike 1 punktis a, artiklis 50 ja artikli 51 lõikes 8 sätestatud protsendimäärad ja võrdlusparameetrid;“.

(13)Artikli 66 lõike 1 punkt f asendatakse järgmisega:

„f) artikli 7 lõike 2 punktis a, artikli 11 lõikes 1, artikli 16 lõikes 1, artikli 24 lõikes 1, artikli 25 lõikes 3, artikli 29 lõikes 1, artikli 30 lõikes 5, artikli 32 lõikes 1, artikli 34 lõikes 2 ja artikli 40 lõikes 1 osutatud teave, mis tuleb komisjonile esitada;“.

(14)Artikli 66 lõikesse 1 lisatakse punkt o:

„o) teave artikli 32 lõikes 1 osutatud igapäevastes püügiaruannetes, artikli 34 lõikes 2 osutatud teave lossimise eelteate kohta ning teave, mis peab sisalduma artikli 40 lõikes 1 osutatud üleviimise eelteates.“

Artikkel 8

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2107, millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1936/2001, (EÜ) nr 1984/2003 ja (EÜ) nr 520/2007 (ELT L 315, 30.11.2017, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2017/2107/oj ).

(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2053, millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude majandamise mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1936/2001, (EL) 2017/2107 ja (EL) 2019/833 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2016/1627 (ELT L 238, 27.9.2023, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2053/oj ).

(3)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2833, millega kehtestatakse hariliku tuuni (Thunnus thynnus) püügi dokumenteerimise programm ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 640/2010 (ELT L, 2023/2833, 20.12.2023, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2833/oj ).

(4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/975, millega kehtestatakse majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed, mida kohaldatakse Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) konventsiooni alal (ELT L 179, 16.7.2018, lk 30, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2018/975/oj ).

(5)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1231, millega muudetakse määrust (EL) 2019/833, millega kehtestatakse Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleerimispiirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed (ELT L 274, 30.7.2021, lk 32, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1231/oj ).

(6)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2037, millega muudetakse määrust (EL) 2019/833, millega kehtestatakse Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleerimispiirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed (ELT L 275, 25.10.2022, lk 11, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2037/oj ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2857, millega muudetakse määrust (EL) 2019/833, millega kehtestatakse Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleerimispiirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed (ELT L 2857, 20.12.2023, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2857/oj ).

(7)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2017/2403/oj ).

(8)    Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2008/1005/oj ).

(9)    ELT C , , lk .

(10)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2107, millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1936/2001, (EÜ) nr 1984/2003 ja (EÜ) nr 520/2007 (ELT L 315, 30.11.2017, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2017/2107/oj ).

(11)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1154, mis käsitleb Vahemere mõõkkala varude taastamise mitmeaastast kava ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/2107 (ELT L 188, 12.7.2019, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1154/oj ).

(12)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2053, millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude majandamise mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1936/2001, (EL) 2017/2107 ja (EL) 2019/833 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2016/1627 (ELT L 238, 29.9.2023, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2053/oj ).

(13)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2024. aasta määrus (EL) 2024/897, millega muudetakse määrust (EL) 2017/2107, millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed, ning määrust (EL) 2023/2053, millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude majandamise mitmeaastane kava (ELT L, 2024/897, 19.3.2024, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2024/897/oj ).

(14)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2053, millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude majandamise mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1936/2001, (EL) 2017/2107 ja (EL) 2019/833 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2016/1627 (ELT L 238, 27.9.2023, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2053/oj ).

(15)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/975, millega kehtestatakse majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed, mida kohaldatakse Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) konventsiooni alal (ELT L 179, 16.7.2018, lk 30, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2018/975/oj ).

(16)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/833, millega kehtestatakse Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleerimispiirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed, muudetakse määrust (EL) 2016/1627 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2115/2005 ja (EÜ) nr 1386/2007 (ELT L 141, 28.5.2019, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2019/833/oj ).

(17)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1231, millega muudetakse määrust (EL) 2019/833, millega kehtestatakse Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleerimispiirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed (ELT L 274, 30.7.2021, lk 32, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1231/oj ); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2037, millega muudetakse määrust (EL) 2019/833, millega kehtestatakse Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleerimispiirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed (ELT L 275, 25.10.2022, lk 11, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1231/oj ); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2857, millega muudetakse määrust (EL) 2019/833, millega kehtestatakse Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleerimispiirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed (ELT L 2857, 20.12.2023, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2857/oj ).

(18)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. jaanuari 2021. aasta määrus (EL) 2021/56, millega kehtestatakse Ameerika Troopikatuunide Komisjoni konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 520/2007 (ELT L 24, 26.1.2021, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2021/56/oj ).

(19)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2056, millega kehtestatakse Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskonventsiooni alal kohaldatavad kaitse- ja majandamismeetmed ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 520/2007 (ELT L 276, 26.10.2022, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2056/oj ).

(20)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. novembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2343, millega kehtestatakse India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) pädevusalasse kuuluval alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1936/2001, (EÜ) nr 1984/2003 ja (EÜ) nr 520/2007 (ELT L 311, 2.12.2022, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2343/oj ).

(21)    ELT L 123, 12.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj .

(22)    Kättesaadav aadressil https://www.sprfmo.int/science/benthic-impact-assessments/ .

(23)    Kättesaadav aadressil https://www.sprfmo.int/science/

(24)    Komisjoni 8. aprilli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 113, 30.4.2011, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2011/404/oj ).

(25)     https://www.iattc.org/GetAttachment/7101d6dd-24e2-428b-afe1-aab5f05726ae/C-24-05_Sharks%E2%80%93amends-and-replaces-Res.-C-23-07.pdf

(26)     https://www.iattc.org/GetAttachment/82979774-0873-498a-8416-67ca268e023a/C-22-02_Compliance.pdf

(27)     https://data.iotc.org/reference/latest/guidelines/#DFOB-related_activities

(28)    IOTC piirkondliku vaatluskava andmete kogumise väljad: https://iotc.org/sites/default/files/documents/2023/05/IOTC-ROS-DataStandards.pdf

(29)     https://iotc.org/science/regional-observer-scheme-science

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,12.5.2025

COM(2025) 195 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2017/2107 (millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed), määrust (EL) 2018/975 (millega kehtestatakse majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed, mida kohaldatakse Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) konventsiooni alal), määrust (EL) 2019/833 (millega kehtestatakse Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleerimispiirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed), määrust (EL) 2021/56 (millega kehtestatakse Ameerika Troopikatuunide Komisjoni konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed), määrust (EL) 2022/2056 (millega kehtestatakse Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskonventsiooni alal kohaldatavad kaitse- ja majandamismeetmed), määrust (EL) 2022/2343 (millega kehtestatakse India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) pädevusalasse kuuluval alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed) ning määrust (EL) 2023/2053 (millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude majandamise mitmeaastane kava)

LISA

Muudetakse määruse (EL) 2018/975 järgmisi lisasid.

1) IV lisa asendatakse järgmisega:

„IV LISA
Juhised ohualdiste mereökosüsteemidega kokkupuutest teadete koostamiseks ja esitamiseks

1. Üldteave:

a)    kontaktandmed;

b)    lipuriik;

c)    laeva nimi;

d)    püügikoormuse kuupäevad ja teatamine;

e)    traali vettelaskmise algusaeg (UTC);

f)    traali väljatõmbamise lõpuaeg (UTC);

g)    kasutatud püügivahendid.

2. Asukohateave

a)    põhjatraal või pelaagiline traal;

b)    traalimise lähte- ja lõppasukoht (ümardatuna lähima 0,01 kümnendkraadini).

3. Teave ohualdiste mereökosüsteemide kohta

a)    kokkuvõtlik teave:

i) avastatud ohualti mereökosüsteemi indikaatorliikide arv;

ii) avastatud ohualti mereökosüsteemi indikaatorliikide kogukaal;

b)    üksikasjalik teave:

i) ohualdiste mereökosüsteemide iga indikaatorliigi kaal traalimisel (sh künnisest allapoole jääv)“.

2) X lisa muudetakse järgmiselt:

1.punkti A alapunkti 1 alapunkt g asendatakse järgmisega:

„g)    UVI (kordumatu laevatunnus) / Lloydi / IMO number“;

2.punkti B alapunkti 2 alapunktid c ja d asendatakse järgmisega:

„c)    traali lähteasukoht (laius-/pikkuskraad, põhjapüügi puhul 1/100 kümnendkraadi täpsusega ja pelaagilise traali puhul 1/10 kümnendkraadi täpsusega);

d)    traali lõppasukoht (laius-/pikkuskraad, põhjapüügi puhul 1/100 kümnendkraadi täpsusega ja pelaagilise traali puhul 1/10 kümnendkraadi täpsusega);”;

3.punkti B alapunkti 2 alapunktid n, o, p ja q asendatakse järgmisega:

„n)    kui püüti ka mereimetajaid, merelinde, roomajad või muid ohustatud liike, esitatakse andmed punkti G nõuete kohaselt;

o)    kui püüti ka põhjaorganisme, sealhulgas ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliike, 1 esitatakse andmed punkti H nõuete kohaselt;

p)    kõigi tagasiheidetud liikide (FAO liigikood) hinnanguline püügikogus liikide kaupa (eluskaal, kilogrammi täpsusega), sealhulgas kõik põhjaorganismide taksonid;

q)    märkida, milliseid järgmisi kaaspüügi leevendusmeetmeid kasutati:

i) linnutõrjeliinid – kui jah, siis märkida punktis L kirjeldatud üksikasjad;

ii) linnupeleti(d) – kui jah, siis märkida punktis N kirjeldatud üksikasjad;

iii) kalajäätmete haldus – kui jah, siis märkida järgmine:

i) vettelaskmise ja haalamise ajal on jäätmete heide keelatud;

ii) ainult vedeliku heide;

ii) jäätmete hoidmine pardal ≥ 2 tundi / muu / puudub;

iv) muu – kui jah, siis märkida üksikasjad.“;

4.punkti C alapunkti 2 alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)    püügivahendi lähteasukoht (laius-/pikkuskraad, 1/100 kraadi täpsusega);“

5.punkti C alapunkti 2 alapunktid j, k, l ja m asendatakse järgmisega:

„j)    kui püüti ka mereimetajaid, merelinde, roomajad või muid ohustatud liike, esitatakse andmed punkti G nõuete kohaselt;

k)    kui püüti ka põhjaorganisme, sealhulgas ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliike, 2 esitatakse andmed punkti H nõuete kohaselt;

l)    kõigi tagasiheidetud liikide (FAO liigikood) hinnanguline püügikogus liikide kaupa (eluskaal, kilogrammi täpsusega), sealhulgas kõik põhjaorganismide taksonid;

m)    märkida, milliseid kaaspüügi leevendusmeetmeid kasutati, lähtudes allpool kirjeldatud tüüpidest ja esitades nõutavad üksikasjad:

i) linnutõrjeliinid – kui jah, siis märkida punktis L kirjeldatud üksikasjad;

ii) linnupeleti(d) – kui jah, siis märkida punktis N kirjeldatud üksikasjad;

iii) kalajäätmete haldus – kui jah, siis märkida järgmine:

i) vettelaskmise ja haalamise ajal on jäätmete heide keelatud;

ii) ainult vedeliku heide;

ii) jäätmete hoidmine pardal ≥ 2 tundi / muu / puudub;

iv) öine vettelaskmine (kui vettelaskmine on piiratud nautilise hämariku ja koidu vahelise ajaga);

v) muu – kui jah, siis märkida üksikasjad.“;

6.punkti D alapunkti 2 alapunktid c ja d asendatakse järgmisega:

„c)    püügivahendi lähteasukoht (laius-/pikkuskraad, 1/100 kümnendkraadi täpsusega);

d)    püügivahendi lõppasukoht (laius-/pikkuskraad, 1/100 kümnendkraadi täpsusega);“;

7.punkti D alapunkti 2 alapunktid k, l, m ja n asendatakse järgmisega:

„k)    kui püüti ka mereimetajaid, merelinde, roomajad või muid ohustatud liike, esitatakse andmed punkti G nõuete kohaselt;

l)    kui püüti ka põhjaorganisme, sealhulgas ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliike, esitatakse andmed punkti H nõuete kohaselt;

m)    kõigi tagasiheidetud liikide (FAO liigikood) hinnanguline püügikogus liikide kaupa (eluskaal, kilogrammi täpsusega), sealhulgas kõik põhjaorganismide taksonid;

n)    märkida, milliseid kaaspüügi leevendusmeetmeid ja mis tüüpi sööta kasutati, lähtudes allpool kirjeldatud tüüpidest ja esitades nõutavad üksikasjad:

i) linnutõrjeliinid – kui jah, siis märkida punktis M kirjeldatud üksikasjad;

ii) linnupeleti(d) – kui jah, siis märkida punktis O kirjeldatud üksikasjad;

iii) kalajäätmete haldus – kui jah, siis märkida järgmine:

i) vettelaskmise ja haalamise ajal on jäätmete heide keelatud;

ii) ainult vedeliku heide;

ii) jäätmete hoidmine pardal ≥ 2 tundi / muu / puudub;

iv) öine vettelaskmine (kui vettelaskmine on piiratud nautilise hämariku ja koidu vahelise ajaga);

v) õngejada – kui jah, siis märkida punktis M kirjeldatud üksikasjad;

vi) sööda tüüp – märkida, kas kala/kalmaar/segu, elus/surnud/segu, külmutatud / üles sulatatud / segu, sünteetiline;

vii) muu – kui jah, siis märkida üksikasjad;“

8.punkti D alapunkti 2 alapunktid p, q ja r jäetakse välja;

9.punkt E asendatakse järgmisega:

„E. Kogutavad pikkuselise koosseisu andmed

Sihtliikide ja kui see on ajaliselt võimalik, siis muude peamiste kaaspüügiliikide kohta tuleb juhusliku valimi alusel koguda esindavad pikkuselise koosseisu andmed. Pikkuse andmed tuleb vastava liigi puhul koguda ja esitada kõige suurema täpsusastmega (cm või mm, ümardatud lähima ühikuni üles- või allapoole) ning samuti tuleb märkida mõõtmisviis (kogupikkus, pikkus ninamiku tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni või tavapikkus). Võimaluse korral tuleb registreerida iga liigi pikkuselise koosseisu valimi kogukaal või hinnata seda ning märkida hindamismeetod. Vaatlejad võivad nõuda mõõdetud kala soo kindlaksmääramist, et koostada pikkuselise koosseisu andmed sugude kaupa.

1. Kaubandusliku proovivõtu protokoll

(a)Muud kalaliigid kui varilõpusesed:

i) kala pikkus tuleb mõõta kooskõlas punktiga P sentimeetri täpsusega kalade puhul, kelle maksimumpikkus on üle 40 cm;

ii) kala pikkus tuleb mõõta kooskõlas punktiga P millimeetri täpsusega kalade puhul, kelle maksimumpikkus on alla 40 cm.

(b)    Kalmaarid:

keha pikkus ilma haarmeteta tuleb mõõta sentimeetri täpsusega.

(c)Railased:

mõõta tuleb maksimaalne keha laius.

(d)Haid:

iga liigi puhul tuleb kasutada asjakohast pikkuse mõõtmise viisi (vt punkt P). Üldjuhul tuleb mõõta kogupikkus.

(e)Mereimetajad ja roomajad (võimaluse korral):

võimaluse korral tuleb mõõta kogupikkus.

2. Teadusliku proovivõtu protokoll

Liikide teaduslikuks proovivõtuks võib olla vaja punktis 1 kirjeldatust täpsemat pikkuse mõõtmist.

Selgrootute (st krabid/homaarid) mõõtmise nõuded töötatakse välja vastavalt vajadusele kooskõlas asjakohase uurimusliku kalapüügi arenguga.“;

10.punkti F alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.    Peamiste sihtliikide ja kui see on ajaliselt võimalik, siis muude peamiselt püütavate kaaspüügiliikide kohta tuleb esindava valimi jaoks koguda järgmised bioloogilised andmed:

(a)liik;

(b)pikkus (mm või cm). Mõõtmistäpsus ja -viis tuleb kindlaks määrata liikide kaupa kooskõlas punktis E esitatuga;

(c)kasutatud pikkuse mõõtmise viis (st kogupikkus, pikkus ninamiku tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni jne);

(d)sugu (isane, emane, ebaküps, sootu);

(e)suguküpsusaste (haide puhul märkida, kui palju tiineid on ja kui palju (kui on) mune/poegi).“;

11.punkti G alapunkti 1 alapunkt e asendatakse järgmisega:

„e)    surnud loomade puhul tuleb koguda piisav teave või proovid, 3 et neid saaks maismaal identifitseerida vastavalt eelnevalt kindlaksmääratud proovivõtumenetlustele. Kui see ei ole võimalik, võivad vaatlejad nõuda iseloomulike elundite osaproovide kogumist, nagu on täpsustatud bioloogiliste proovide protokollides.

12.punkti G alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.    Märkida taksoni iga isendi sugu, kui see on välisel vaatlusel võimalik (näiteks loivaliste, väikevaalaliste või varilõpuseste Elasmobranchii ja muude ohustatud liikide puhul).“;

13.punkti G alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

„3.    Märkida iga isendi pikkus (sentimeetrites) ja millist pikkuse mõõtmise viisi kasutati. Mõõtmistäpsus ja -viis tuleb kindlaks määrata liikide kaupa.“;

14.punkti G lisatakse alapunkt 4:

„4.    Märkida iga isendi elutsükli järk, kui võimalik (st noor/täiskasvanu).“;

15.punkt H asendatakse järgmisega:

„H. Püügitegevuse kindlakstegemine seoses ohualdiste mereökosüsteemidega

(1)Kõigi põhjapüügijuhtumite, sealhulgas traali, põhjaõngejada ja mõrraga püügi kohta tuleb kõigi püütud põhjaorganismide taksonite kohta koguda järgmised andmed:

(a)liik (või koos fotoga, kui perekonna või liigi tasandil kindlaksmääramine on keeruline);

(b)püügijuhtumil püütud iga loetletud põhjaorganismide taksoni hinnanguline kogus (0,1 kg täpsusega);

(c)kaalu hindamise meetod (näiteks visuaalne hinnang, täielikult kaalutud, täpne kogus kastis korrutatuna kastide arvuga) (tähelepanu, SPRFMO sekretariaat seda teavet ei kogu, see peab olema taotluse korral kättesaadav);

(d)võimaluse korral ja eelkõige uute või haruldaste põhjaorganismide puhul, mis ei ole kantud liigimäärajatesse, tuleb koguda terved proovid ja need nõuetekohaselt säilitada tuvastamiseks maismaal;

(e)võimaluse korral koguvad vaatlejad proove ja fotosid vastavalt eelnevalt kindlaks määratud konkreetsetele teadusprogrammidele, mida rakendab SPRFMO teaduskomitee või rakendatakse riiklike teadusuuringutega.

(2)Kõigi põhjapüügi juhtumite kohta kogutakse kõigi XVII lisas kindlaks määratud ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliikide kohta järgmised andmed:

(a)püügijuhtumil püütud iga ohualti mereökosüsteemi indikaatorliigi hinnanguline kogus (0,1 kg täpsusega);

(b)võimaluse korral foto püügijuhtumil püütud igast ohualti mereökosüsteemi indikaatorliiki esindavast valimist, mille lipuliikmesriik arhiveerib oma vaatlusprogrammis viisil, mis võimaldab foto siduda püügijuhtumi kohta märgitud konkreetse kaaluga;

(c)võimaluse korral foto püügijuhtumil püütud iga ohualti mereökosüsteemi indikaatorliigi kogu kogusest, mille lipuliikmesriik arhiveerib oma vaatlusprogrammis viisil, mis võimaldab foto siduda püügijuhtumi kohta märgitud konkreetse kaaluga.

(3)Iga vaadeldud traali kohta kogutakse kõigi XVII lisas kindlaks määratud ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliikide kohta järgmised andmed, kasutades asjakohast ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliikide signaaltaseme ületamise vormi:

(a)märge selle kohta, kas traaliga püügil ületas mõne ohualti mereökosüsteemi indikaatorliigi kaal XVIII lisas kindlaks määratud konkreetse taksoni kaalukünnise;

(b)märge selle kohta, kas traaliga püügil ületas kolme või enama ohualti mereökosüsteemi indikaatorliigi kaal XVIII lisas kindlaks määratud konkreetse taksoni kaalukünnise.“;

16.punkti I alapunkt j asendatakse järgmisega:

„j)    Püügi asukoht (laius-/pikkuskraad, 1/10 kraadi täpsusega)“;

17.punkti J alapunkti 2 alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)    püügiaruannete koostamine ja bioloogiliste proovide võtmine tuleb tähtsuse järgi järjestada liigirühmade lõikes järgmiselt:

Nende tegevuste vaatlemiseks kuluv aeg sõltub püügioperatsioonist ja -viisist. Osaproovide suurus võrreldes kogustega, mida vaatleja ei jälginud (näiteks konksude arv seoses uuritud liigilise koosseisuga võrreldes kasutatud õngekonksudega), tuleb selgelt märkida vastavalt liikmesriigi vaatlusprogrammi juhistele.“;

18.punkti O alapunkti 1 alapunkt e asendatakse järgmisega:

„e)    kordumatu laevatunnus / IMO number (kui on olemas);“

19.punkti O alapunkti 3 alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)    orienteeruv püügipiirkond (laius-/pikkuskraad, 1/10 kümnendkraadi täpsusega, võimaluste piires);”

20.lisatakse punkt P:

„P. Pikkuse mõõtmise nõuded

(1)Kogupikkus mõõdetakse järgmiste kalaliikide puhul:

(a)kivikohad, huntahvenad (Serranidae)

(b)kare süvapeetrikala (Oreosomatidae)

(c)pikksabad, pikksabalased (Macrouridae)

(d)merluusid (Merluccidae)

(e)hapuku (Polyprion spp.)

(f)madukalalased (Ophidiidae)

(g)morilased (Moridae)

(h)kultkalad (Pseudopentaceros spp.)

(i)meriahvenlased, nototeeniad ja okasahvenad (Sebastidae spp.)

(j)meripuuklased (Scorpaenidae)

(k)    karekalad (Trachichthyidae)

(l)antarktika kihvkalad (Dissostichus spp.)

(m)kõik muul viisil loetlemata hai- ja meritondiliigid (vt FAO kalandust käsitlev tehniline dokument nr 474 haide mõõtmise kohta).

(2)Pikkus ninamiku tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni mõõdetakse järgmiste kalaliikide puhul:

(a)merevaik-seriool (Seriola spp.)

(b)snuuk (Gempylidae)

(c)atlandi stromateus (Hyperoglyphe antarctica)

(d)limapead jne (Berycidae)

(e)nomeuslased (Nomeidae)

(f)kardinalahvenlased jne (Apogonidae)

(g)tšiili stauriid (Trachurus murphyi)

(h)jaapani makrell (Scomber japonicus)

(i)ümarküüskalad (Nemadactylus spp.)

(j)seaninalased (Lethrinidae)

(k)merilatiklased (Bramidae)

(l)riffahvenlased (Lutjanidae)

(m)gempüüllased (Gempylidae)

(n)muud stromateusid (kõik).

(3)Tavapikkus mõõdetakse järgmiste liikide puhul:

(a)oranž karekala (Hopolostethus atlanticus).

(4)Keha pikkus ilma haarmeteta mõõdetakse järgmiste liikide puhul:

(a)kalmaar (kõik koos Dosidicus gigas).“;

3.Määrusele (EL) 2018/975 lisatakse XIV, XV, XVI, XVII, XVIII, XIX ja XX lisa:

„XIV lisa    
Põhjapüügi majandamispiirkonnad

Põhjatraalide majandamispiirkonna koordinaadid