EUROOPA KOMISJON
Brüssel,26.3.2025
COM(2025) 126 final
2025/0064(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ELi-Iisraeli assotsiatsiooninõukogus, mis on asutatud Euroopa – Vahemere piirkonna lepinguga, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Iisraeli Riigi vahel, seoses ELi-Iisraeli tegevuskava pikendamisega
SELETUSKIRI
1.Kavandatav reguleerimisese
Käesolev ettepanek käsitleb otsust, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel võetav seisukoht ELi-Iisraeli assotsiatsiooninõukogus, mis on asutatud Euroopa – Vahemere piirkonna lepinguga, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Iisraeli Riigi vahel (edaspidi „Euroopa – Vahemere piirkonna leping“), seoses ELi-Iisraeli tegevuskava pikendamist käsitleva soovituse vastuvõtmisega.
2.Ettepaneku taust
2.1.Euroopa – Vahemere piirkonna leping
Euroopa – Vahemere piirkonna leping sõlmiti 20. novembril 1995 Brüsselis ning see jõustus 1. juunil 2000. Leping on ELi ja Iisraeli vaheliste kahepoolsete suhete õiguslik alus. Lepingu eesmärk on:
–luua sobiv raamistik poliitilisele dialoogile, mis võimaldab arendada lepinguosaliste vahel välja tihedad poliitilised suhted;
–edendada kaubandust, muu hulgas toodete ja teenustega kauplemise laiendamise, asutamisõiguse vastastikuse piirangutest vabastamise, riigihangete edasise järkjärgulise liberaliseerimise ja kapitali vaba liikumise kaudu;
–hoogustada teadus- ja tehnoloogiakoostöö abil ühenduse ja Iisraeli vaheliste majandussuhete harmoonilist arengut ning soodustada sellega ELis ja Iisraelis majandustegevuse elavnemist, elu- ja töötingimuste paranemist, tootlikkuse kasvu ja finantsstabiilsust;
–toetada piirkondlikku koostööd, pidades silmas rahumeelse kooseksisteerimise tugevdamist ning majanduslikku ja poliitilist stabiilsust;
–edendada koostööd muudes vastastikust huvi pakkuvates valdkondades.
Leping jõustus 1. juunil 2000.
2.2.Assotsiatsiooninõukogu
Euroopa – Vahemere piirkonna lepinguga asutatud assotsiatsiooninõukogu koosneb ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni liikmetest ning teiselt poolt Iisraeli Riigi valitsuse liikmetest. Assotsiatsiooninõukogu tuleb ministrite tasandil kokku korra aastas või kui olukord seda nõuab, eesistuja algatusel ning vastavalt kõnealuse nõukogu töökorras sätestatud tingimustele. Assotsiatsiooninõukogu võtab oma otsused ja soovitused vastu mõlema lepinguosalise nõusolekul. Assotsiatsiooninõukogu istungjärkude vahel võib kõnealune nõukogu vastavalt töökorra artiklile 10 vastu võtta otsuseid või anda soovitusi kirjaliku menetluse teel, kui lepinguosalised selles kokku lepivad.
2.3.Assotsiatsiooninõukogu kavandatav õigusakt
Assotsiatsiooninõukogu võtab vastu ELi-Iisraeli tegevuskava pikendamist käsitleva soovituse (edaspidi „kavandatav akt“). Vastavalt assotsiatsiooninõukogu töökorra artiklile 10 võetakse soovitus vastu kirjaliku menetluse teel.
Kavandatava akti eesmärk on pikendada kahe aasta võrra ELi-Iisraeli tegevuskava kehtivust, et tagada kahe lepinguosalise vahelise koostöö jätkuvus. Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu artikli 69 lõike 1 kohaselt ei ole assotsiatsiooninõukogu soovitused õiguslikult siduvad. Võttes siiski arvesse, et Euroopa – Vahemere piirkonna lepinguga on sõnaselgelt ette nähtud, et assotsiatsiooninõukogu võtab vastu soovitused, tuleks lugeda sellised soovitused õiguslikku toimet omavaks.
3.Liidu nimel võetav seisukoht
Seisukoht, mille Euroopa Liit võtab Euroopa – Vahemere piirkonna lepinguga asutatud assotsiatsiooninõukogus seoses sellise soovituse vastuvõtmisega, millega pikendatakse ELi-Iisraeli tegevuskava kahe aasta võrra, põhineb käesolevale otsusele lisatud soovituse tekstil.
Mõlemad lepinguosalised on korduvalt kinnitanud, et Euroopa Liidul ja Iisraelil on mitmekesised ja elujõulised suhted ning et nad on kindlalt pühendunud nende kahepoolsete suhete pidevale edasiarendamisele kõigis vastastikust huvi pakkuvates valdkondades.
Hiljutine konflikt Gaza sektoris pärast Hamasi jõhkraid terrorirünnakuid Iisraeli vastu 7. oktoobril 2023 ning habras relvarahu ja ebastabiilsus piirkonnas ei ole keskkond, mis soodustaks strateegiliste arutelude alustamist. Tegevuskava pikendamine annaks strateegilise dialoogi pidamiseks rohkem aega.
Pidades silmas käimasolevat tööd uue Vahemere piirkonna leppe ja uue Lähis-Ida strateegia väljatöötamiseks, on tegevuskava pikendamine lepinguosaliste huvides, kuna selles on sätestatud partnerlusperspektiivid ja tegevusprioriteedid kahepoolsete suhete edendamiseks. Tegevuskava on kooskõlas Euroopa naabruspoliitikaga.
4.Õiguslik alus
4.1.Menetlusõiguslik alus
4.1.1.Põhimõtted
Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 218 lõikes 9 on sätestatud, et „[n]õukogu võtab komisjoni [...] ettepaneku põhjal vastu otsuse, millega […] kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku“.
Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslik toime asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel. Siia hulka kuuluvad ka sellised vahendid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, aga mis „võivad mõjutada otsustavalt liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu“.
4.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul
Assotsiatsiooninõukogu on lepinguga (Euroopa – Vahemere piirkonna leping) loodud organ.
Akt, mille assotsiatsiooninõukogu peab vastu võtma, on õigusliku toimega akt.
Kavandataval aktil on õiguslik toime, sest Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu artiklis 69 on sõnaselgelt sätestatud, et assotsiatsiooninõukogu võtab vastu soovitused, millel on seega rahvusvahelise õiguse kohaselt õiguslik toime, ning sellega pikendatakse kehtivat ELi-Iisraeli tegevuskava kahe aasta võrra.
Seega on kavandatava otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.
4.2.Materiaalõiguslik alus
4.2.1.Põhimõtted
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatud akti eesmärgist ja sisust, mida liidu nimel võetav seisukoht puudutab. Kui kavandatava aktiga taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks, samas kui teine on pelgalt kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna puhul vajalik õiguslik alus.
4.2.2.Kohaldamine käesoleval juhul
Käesoleva kavandatava õigusakti eesmärk ja sisu on assotsiatsioonilepingu ja Euroopa naabruspoliitika raames kolmanda riigiga tehtav koostöö.
Kavandatava otsuse materiaalõiguslik alus on seega ELi toimimise lepingu artikkel 217.
4.3.Järeldus
Ettepanekus esitatud otsuse õiguslik alus peaks seega olema ELi toimimise lepingu artikkel 217 koostoimes artikli 218 lõikega 9.
5.Kavandatava õigusakti avaldamine
Kuna assotsiatsiooninõukogu aktiga muudetakse ELi-Iisraeli tegevuskava kestust, on asjakohane see pärast vastuvõtmist avaldada Euroopa Liidu Teatajas (vastavalt ELi-Iisraeli assotsiatsiooninõukogu töökorrale) ning Iisraeli ametlikus väljaandes (Reshumot), kui assotsiatsiooninõukogu nii otsustab.
2025/0064 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ELi-Iisraeli assotsiatsiooninõukogus, mis on asutatud Euroopa – Vahemere piirkonna lepinguga, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Iisraeli Riigi vahel, seoses ELi-Iisraeli tegevuskava pikendamisega
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 217 koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Liit sõlmis Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Iisraeli Riigi vahel, nõukogu ja komisjoni otsusega 2000/384/EÜ, ja leping jõustus 1. juunil 2000.
(2)Pidades silmas hiljutist konflikti Gaza sektoris pärast Hamasi jõhkraid terrorirünnakuid Iisraeli vastu 7. oktoobril 2023 ning habrast relvarahu ja ebastabiilsust piirkonnas.
(3)EL kavatseb vastu võtta uue Vahemere piirkonna leppe ja uue Lähis-Ida strateegia.
(4)Tulenevalt Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu artiklist 69 võib assotsiatsiooninõukogu võtta vastu otsuseid ja anda asjakohaseid soovitusi.
(5)Assotsiatsiooninõukogu võtab ELi-Iisraeli tegevuskava pikendamist käsitleva soovituse vastu kirjaliku menetluse teel.
(6)On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel assotsiatsiooninõukogus võetav seisukoht, kuna soovitusel on õiguslik toime.
(7)ELi-Iisraeli tegevuskava pikendamine kahe aasta võrra annab lepinguosalistele kõik võimalused omavahelist koostööd tulevikus edasi arendada, sealhulgas pidades võimaluse korral läbirääkimisi partnerluseprioriteetide üle,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Ainus artikkel
ELi seisukoht, mis võetakse assotsiatsiooninõukogus, mis on asutatud Euroopa – Vahemere piirkonna lepinguga, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Iisraeli Riigi vahel, põhineb assotsiatsiooninõukogu soovituse eelnõul, mis on lisatud käesolevale otsusele.
Brüssel,