Energiatoodete ja elektrienergia maksustamist reguleeritakse Euroopa Liidus nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiviga 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik 1 (edaspidi „energia maksustamise direktiiv“ või „direktiiv“).

Direktiivi artikli 19 lõike 1 kohaselt võib nõukogu lisaks artiklites 5, 15 ja 17 sätestatule komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt lubada, et liikmesriik kehtestab teatavatel poliitilistel kaalutlustel täiendava maksuvabastuse või vähendab maksustamistaset.

Nõukogu 17. mai 2019. aasta rakendusotsuse (EL) 2019/814 2 alusel on Itaaliale juba antud luba kohaldada teatavates eriti ebasoodsas olukorras olevates geograafilistes piirkondades kütteks kasutatava gaasiõli ja veeldatud naftagaasi vähendatud maksumäärasid, et korvata osaliselt kõnealustes geograafilistes piirkondades elavate isikute lisakulutusi kütmisele.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on pikendada seda luba vastavalt Itaalia taotlusele, arvestades, et praegune erand kaotab kehtivuse 31. detsembril 2024.

Kütmiskulud on suured nende alade väga karmide kliimatingimuste tõttu või siis karmide kliimatingimuste ja saarelise asendi tõttu, millele lisanduvad raskused kütteaine hankimisel. Maksuvähendust kohaldatakse geograafilistes piirkondades, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele. Vastavalt Itaalia seaduse nr 448/1998 artikli 8 lõikele 10 kohaldatakse soodustust kõnealuste kütuste (gaasiõli ja veeldatud naftagaasi) varudele, mida kasutatakse haldusüksustes,  mis kuuluvad kliimavööndisse F (kõige raskemad kliimatingimused Itaalia territooriumil), nagu on osutatud presidendi 26. augusti 1993. aasta dekreedis nr 412;  kus ei ole gaasivõrku ja mis kuuluvad kliimavööndisse E, nagu on osutatud eespool nimetatud presidendi dekreedis 412/1993. Vastavalt seaduse nr 448/1998 artikli 8 lõike 10 punkti c alapunktile 4 tühistatakse sel juhul soodustus niipea, kui haldusüksus ühendatakse gaasivõrguga 3 .  mis asuvad Sardiinia piirkonnas ja väikesaartel, kui asjaomases haldusüksuses puudub juurdepääs maagaasivõrgule; see määratlus hõlmab kõiki Itaalia saari, v.a Sitsiiliat.

24. aprilli 2024. aasta kirjaga teatasid Itaalia ametiasutused komisjonile oma kavatsusest pikendada kehtivat meedet kuni 31. detsembrini 2030. Itaalia ametiasutused esitasid 12. novembri ja 21. novembri 2024. aasta kirjades lisateavet.

Meetme algne taotletav kehtivusaeg oli 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2030, mis on kooskõlas energia maksustamise direktiivi artikliga 19 lubatud maksimaalse ajavahemikuga. Pärast Itaalia ametiasutuste ja komisjoni vahelisi arutelusid ning võttes eelkõige arvesse direktiivi 2003/96/EÜ 4 kavandatud läbivaatamist, lepiti kokku, et meetme kohaldamine lõpetatakse varem, s.o 31. detsembril 2028.

Taotletud vähendamised on samad, mis on ette nähtud eelmise otsusega, st 122,56 eurot 1 000 liitri kohta kütteks kasutatava gaasiõli puhul ja 151,01 eurot 1 000 kilogrammi kohta kütteks kasutatava veeldatud naftagaasi puhul 5 . Maksusoodustust ei saa kombineerida muu aktsiisivähendusega.

Itaalia ametiasutuste sõnul põhinevad erinevad maksumäärad objektiivsetel kriteeriumidel ja nende eesmärk on tagada, et need piirkonnad moodustaksid ülejäänud Itaalia territooriumiga pideva geograafilise terviku, s.t asetada abikõlblike piirkondade elanikud võrdsemale alusele ülejäänud Itaalia elanikega, vähendades nende ülemäära kõrgeid kütmiskulusid.

Maksuvähenduse summa on kõigi kasutajate jaoks sama; selle ainus eesmärk on vähendada osaliselt abikõlblike piirkondade elanike jaoks täiendavaid küttekulusid, mis on tingitud külmast kliimast või raskustest kütteainete hankimisel.

Saarte eripära on see, et nende geograafilise asendi tõttu on kütusega varustamine piiratud ning lisatranspordikulude tõttu on selle hind kõrgem kui Itaalia maismaaosas. Maksuvähenduse tulemusel ei toimu ülekompenseerimist ja see ei langeta veeldatud naftagaasi ja gaasiõli hindu madalamale kui maismaal. Seoses toetuse kohaldamisega väikesaartel tuleb arvesse võtta, et kõnealustes kohtades on logistikaahela kulud kahtlemata kallimad kui Itaalia maismaaosas. Suuremad kulud tulenevad esmase logistika puudumisest, mis suurendab jaotuskulusid. Suuremad kulud tekivad sageli ka juurdepääsuteedega seotud probleemide, maismaaga võrreldes suuremate mootorikütusekulude ning väikesaartele pääsemise transpordikulude ja üksikute tarnete piiratud koguse tõttu.

Itaalia ametiasutused märkisid, et aastatel 2019–2023 oli maksuvähendus keskmiselt 9 % kütteks kasutatava gaasiõli hinnast ja 13 % samal eesmärgil kasutatava veeldatud naftagaasi hinnast.

Mis puutub täiendavatesse transpordikuludesse meetmega hõlmatud ebasoodsamates piirkondades (mägipiirkonnad, Sardiinia ja väikesaared) võrreldes riigi muude osadega, siis on need kulud hinnanguliselt ligikaudu 120 % suuremad kui Itaalia muudes osades. See on tingitud vajadusest kasutada kaugematesse piirkondadesse jõudmiseks pikemaid (ja keerukamaid) marsruute ja väiksemaid transpordivahendeid. Eespool esitatud näitaja on keskmine väärtus, mis võtab arvesse ka võimalikke lisakulusid, mis kaasnevad Sardiinia ja väikesaarte varustamisega meritsi.

Vähendamise tingimustele vastavates piirkondades on kütteks kasutatavale veeldatud naftagaasile tehtavad kulutused kliimavööndis E hinnanguliselt suuremad ligikaudu 90 % ja kliimavööndis F 170 %.

Kõiki neid tegureid arvesse võttes on kliimavööndites E ja F ning Sardiinias ja väikesaartel kütteks kasutatava gaasiõli ja veeldatud naftagaasi hind praegu keskmiselt 10 % madalam kui ilma vähenduseta.

Mis puudutab meetmest kasusaajate arvu, siis praegu on võimalike toetusesaajate arv hinnanguliselt 3 961 546 leibkonda.

Meetme iga-aastane eelarveline kulu on ligikaudu 142,8 miljonit eurot.

Direktiivi artikli 19 lõike 1 esimeses lõigus on sätestatud järgmine:

„Lisaks eelmiste artiklite sätetele, eriti artiklitele 5, 15 ja 17, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt lubada liikmesriigil kehtestada täiendava maksuvabastuse või -vähenduse teatavatel poliitilistel kaalutlustel.“

Teatavates eriti ebasoodsas olukorras olevates geograafilistes piirkondades kütteks kasutatava gaasiõli ja veeldatud naftagaasi sooduskohtlemine võiks toimuda direktiivi artikli 19 alusel, sest sellega on liikmesriikidel lubatud kehtestada täiendav maksuvabastus või -vähendus teatavatel poliitilistel kaalutlustel.

Itaalia on taotlenud meetme kohaldamist direktiivi artikli 19 lõikes 2 lubatud maksimaalse ajavahemiku, st kuue aasta jooksul (1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2030). Põhimõtteliselt peaks erandi kohaldamisaeg olema piisavalt pikk, et tagada asjaomastele geograafilistele piirkondadele piisav kindlus.

Pärast Itaalia ametiasutuste ja komisjoni vahelisi arutelusid ning võttes eelkõige arvesse direktiivi 2003/96/EÜ kavandatud läbivaatamist, lepiti kokku, et meetme kohaldamine lõpetatakse varem, s.o 31. detsembril 2028. Võttes arvesse asjaolu, et kehtiv kord ei avalda tõenäoliselt negatiivset mõju ELi-sisesele kaubandusele ja kütuse maksustamise üldisele tasemele Itaalias, teeb komisjon ettepaneku anda taotletud luba neljaks aastaks, st 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2028, et tagada õiguskindlus nendes geograafilistes piirkondades. Et mitte takistada kehtiva õigusraamistiku üldist arengut, on asjakohane sätestada, et kui nõukogu peaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 113 või mõne muu asjakohase normi alusel kehtestama muudetud üldise energiatoodete maksustamise süsteemi ning praegu antav luba ei oleks sellega kooskõlas, kaotab käesolev otsus kehtivuse päeval, mil hakatakse kohaldama kõnealuseid muudetud norme.

Komisjon vaatab läbi kõik taotlused energia maksustamise direktiivi artikli 19 põhjal erandi tegemiseks, võttes muu hulgas arvesse siseturu nõuetekohast toimimist ning vajadust tagada õiglane konkurents ja ELi tervishoiu-, keskkonna-, energeetika- ja transpordipoliitika toimimine.

Erinevate maksumääradega vähendatakse osaliselt täiendavaid küttekulusid, mis tekivad elanikel Itaalia teatavates geograafilistes piirkondades, mis on võrreldes ülejäänud territooriumiga eriti ebasoodsas olukorras ning mille puhul tekitaks kütteks kasutatava veeldatud naftagaasi ja gaasiõli suhtes kohaldatav tavapärane maksumäär seega ülemäärase maksukoormuse. Geograafiliselt ebasoodsad tingimused põhjustavad täiendavaid küttekulusid, mis on tingitud rasketest kliimatingimustest või selliste alade saarelisest asendist, millele lisandub alternatiivsete kütteallikate puudumine, eelkõige maagaasivõrgule juurdepääsu puudumine. Nii gaasiõli kui ka veeldatud naftagaasi vähendatud maksumäär on endiselt kõrgem kui energia maksustamise direktiivis sätestatud ELi madalaim maksustamistase ja sellega vähendatakse kõnealustes geograafilistes piirkondades tekkivaid täiendavaid küttekulusid vaid osaliselt.

Seega võib järeldada, et kõnealune maksuvähendus vastab eesmärgile anda maksusoodustus energiatõhususe nimel.

Meedet ei peeta kokkusobimatuks ELi asjakohaste keskkonna- ja energiapõhimõtetega.

Lisaks on meede vastuvõetav, lähtudes siseturu nõuetekohasest toimimisest ja ausa konkurentsi tagamise vajadusest. Sellega üksnes püütakse osaliselt korvata kõnealuste piirkondade objektiivsetest tingimustest tulenevaid täiendavaid küttekulusid. Kõnealune maksuvähendus ei kumuleeru ühegi teise maksuvähendusega ning seda ei kohaldata ühelgi muul kütteainete kasutamise otstarbel kui ruumide kütmiseks.

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt võib meede endast riigiabi kujutada. Kuna vähendatud maksumäärad ületavad ELi miinimummäärasid, võib meede kuuluda komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 44 kohaldamisalasse, milles on sätestatud tingimused, mille alusel võib direktiivi 2003/96/EÜ kohaselt maksuvähendustena antava abi vabastada riigiabist teatamise nõudest. Praeguses etapis ei saa aga kindlaks teha, kas kõik selles määruses sätestatud tingimused on täidetud, ja käesolev ettepanek võtta vastu nõukogu rakendusotsus ei võta liikmesriigilt kohustust tagada riigiabi eeskirjade järgimine, eelkõige maksuvabastusena antava abi korral, mis kuulub komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 alla. Nõukogu rakendusotsuse ettepanek ei mõjuta ka liikmesriigi kohustust teatada komisjonile abist enne selle rakendamist vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikele 3, kui uus abi ei kuulu grupierandi alla.

Nõukogu direktiivi 2003/96/EÜ artikkel 19.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 113 hõlmatud kaudse maksustamise valdkond ei ole ELi toimimise lepingu artikli 3 kohaselt iseenesest Euroopa Liidu ainupädevuses.

Siiski võib direktiivi 2003/96/EÜ artikli 19 kohaselt üksnes nõukogu teisese õigusaktiga lubada liikmesriigil kehtestada selle sätte kohaseid täiendavaid maksuvabastusi või -vähendusi. Seepärast ei ole liikmesriikidel õigust nõukogu asemel tegutseda. Subsidiaarsuse põhimõtet seega käesoleva rakendusotsuse puhul ei kohaldata. Kuna käesolev õigusakt ei ole seadusandliku akti eelnõu, ei pea seda aluslepingute protokolli nr 2 kohaselt edastama liikmesriikide parlamentidele subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrollimiseks.

Ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Maksuvähendus ei ületa taotletavate eesmärkide saavutamiseks vajaminevat. Maksuvähendust kohaldatakse kindlaksmääratud geograafilistes piirkondades. Lubatud maksumäärad on kõrgemad kui direktiivis ettenähtud madalaim maksustamistase.

Kavandatav vahend: nõukogu rakendusotsus. Direktiivi 2003/96/EÜ artikliga 19 on ette nähtud üksnes sellist liiki õigusakt.

Meetme võtmiseks ei ole vaja praegu kehtivaid õigusakte hinnata.

Käesolev ettepanek põhineb Itaalia esitatud taotlusel ja käsitleb ainult kõnealust liikmesriiki. Seepärast ei ole sidusrühmadega konsulteeritud.

Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada.

Mõjuhinnangut ei koostatud.

Meetmega ei nähta ette lihtsustamist. See tuleneb Itaalia esitatud taotlusest ja käsitleb ainult kõnealust liikmesriiki.

Meetmel ei ole tähtsust põhiõiguste suhtes.

Meetmega ei kaasne liidule rahalist ega halduskoormust. Ettepanek ei mõjuta seega liidu eelarvet.

Rakenduskava ei ole vaja. Käesolevas ettepanekus käsitletakse ühele liikmesriigile tema taotlusel antud luba maksumäära vähendamiseks. Luba antakse piiratud ajavahemikuks kuni 31. detsembrini 2028. Kohaldatav maksumäär peab olema kooskõlas energia maksustamise direktiivis sätestatud madalaima maksustamistasemega. Kui pärast kehtivusaja lõppu esitatakse taotlus meetme uuendamiseks, saab meedet hinnata.

Ettepanek ei nõua ülevõtmist selgitavaid dokumente.

Artikli 1 kohaselt lubatakse Itaalial kohaldada kütteks kasutatava gaasiõli ja veeldatud naftagaasi vähendatud maksumäära teatavates ebasoodsas olukorras olevates geograafilistes piirkondades. Maksumäär peab olema kooskõlas direktiivis sätestatud madalaima maksustamistasemega.

Artiklis 2 sätestatakse, et mõne asjaomase geograafilise piirkonna abikõlblikkuse tingimuseks on, et asjaomased haldusüksused ei ole maagaasivõrguga ühendatud.

Artiklis 3 sätestatakse, et taotletud luba antakse kooskõlas kehtiva nõukogu rakendusotsusega 2019/814 alates 1. jaanuarist 2025 ning see kehtib kuni 31. detsembrini 2028, mis jääb direktiiviga lubatud maksimaalse ajavahemiku piiresse.