—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone petitsioonikomisjoni arutelude tulemuste kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikleid 10 ja 11,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 20, 24 ja 227, milles käsitletakse liidu kodanike ja elanike õigust juhtida Euroopa Parlamendi tähelepanu oma muredele,

—

võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 228, milles käsitletakse Euroopa Ombudsmani rolli ja ülesandeid,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 44, milles käsitletakse õigust pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole,

—

võttes arvesse ELi toimimise lepingu sätteid, mis käsitlevad rikkumismenetlust, eelkõige artikleid 258 ja 260,

—

võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee 21. märtsi 2025. aasta lõppjäreldusi teise ja kolmanda perioodilise aruande kohta, milles käsitletakse Euroopa Liitu,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 55 ja artikli 233 lõiget 7,

—

võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A10-0063/2025),

A.

arvestades, et petitsioonikomisjoni arutelude tulemusi käsitleva aastaaruande eesmärk on tutvustada analüüsi 2023. aastal esitatud petitsioonide ja suhete kohta teiste institutsioonidega ning esitada täpne ülevaade 2023. aastal saavutatud eesmärkidest;

B.

arvestades, et 2023. aastal sai Euroopa Parlament 1 452 petitsiooni, mida on 2022. aastal esitatud petitsioonidega (1 217) võrreldes 16,2 % rohkem ja 2021. aastal esitatud petitsioonidega (1 392) võrreldes 4,0 % rohkem; arvestades, et laekunud petitsioonide koguarv on endiselt märkimisväärselt väiksem kui 2013. ja 2014. aastal, mil Euroopa Parlament sai vastavalt 2 891 ja 2 715 petitsiooni;

C.

arvestades, et 2023. aastal oli Euroopa Parlamendi petitsioonide veebiportaali kaudu üht või mitut petitsiooni toetavate kasutajate arv 26 331, mis on märksa rohkem kui 2022. aastal registreeritud 22 441 kasutajat (mõlemad arvud jäävad oluliselt alla 2021. aastale, kui toetavaid kasutajaid oli 209 272); arvestades, et ka petitsioonide toetuseks tehtud klikkide arv suurenes 2023. aastal veidi, ulatudes kokku 29 287-ni (2022. aastal oli see 27 927 ja 2021. aastal 217 876);

D.

arvestades, et petitsioonide koguarv on kogu ELi elanikkonnaga võrreldes siiski tagasihoidlik, mis näitab vajadust senisest rohkem pingutada, et suurendada kodanike teadlikkust nende petitsiooniõigusest ja petitsioonide võimalikust kasulikkusest liidu institutsioonide ja liikmesriikide tähelepanu juhtimiseks küsimustele, mis kodanikke otseselt mõjutavad ja puudutavad; arvestades, et kui kodanikud kasutavad petitsiooniõigust, ootavad nad liidu institutsioonidelt oma murede lahendamisel lisaväärtust;

E.

arvestades, et petitsioonide lubatavuse kriteeriumid on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 227 ja Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 232 lõikes 1, mille kohaselt võivad petitsioone esitada liidu kodanikud, liikmesriigis elav füüsiline isik või liikmesriigis registrijärgset asukohta omav juriidiline isik, keda otseselt mõjutavad Euroopa Liidu tegevusvaldkondadesse kuuluvad küsimused;

F.

arvestades, et 2023. aastal esitatud 1 452 petitsioonist jäeti 429 lubatavaks tunnistamata ja 13 võeti tagasi; arvestades, et lubatavaks tunnistamata jäetud petitsioonide suur osakaal (29,55 %) 2023. aastal kinnitab, et paljude jaoks ei ole ikka veel selge, mis on ELi vastutusvaldkonnad; arvestades, et lubatavaks tunnistamata jäetud petitsioonide arvu vähendamiseks tuleb jätkuvalt pingutada ja selgitada paremini ELi tegevusvaldkondi;

G.

arvestades, et petitsioonikomisjonil oli oluline roll Rumeenia ja Bulgaaria kodanike diskrimineerimise vastu võitlemisel ajal, mil need riigid ei olnud veel Schengeni alaga liitunud; arvestades, et petitsioonikomisjon andis võrdse kohtlemise propageerimisse ja nende kodanike ees seisvate põhjendamatute tõkete kõrvaldamisse olulise panuse; arvestades, et lähtepunkt oli petitsioonikomisjonis toimunud arutelu petitsiooni nr 0004/2023 üle, mille esitas Răzvan Eugen Nicolescu ühenduse Asociația pentru Energie Curată și Combaterea Schimbărilor Climatice nimel, ning sellele järgnenud täiskogu resolutsioon Schengeni alaga ühinemise kohta (1), mis võeti vastu kodukorra artikli 227 lõike 2 alusel;

H.

arvestades, et õigus esitada Euroopa Parlamendile petitsioon on liidu kodanike põhiõigus, mis pakub nii kodanikele kui ka elanikele avatud, demokraatlikku ja läbipaistvat mehhanismi, et pöörduda otse oma valitud esindajate poole; arvestades, et see oluline vahend annab kodanikele võimaluse osaleda liidu elus aktiivselt ja mõjusalt; arvestades, et petitsioonide kaudu saavad liidu kodanikud anda teada puudujääkidest liidu õiguse rakendamisel ja aidata avastada liidu õiguse rikkumisi;

I.

arvestades, et Euroopa Parlament on liidu ainus institutsioon, mille liidu kodanikud valivad otse; arvestades, et õigus esitada Euroopa Parlamendile petitsioon on üks liidu kodanike ja elanike põhiõigusi, mis võimaldab neil pöörduda otse oma valitud esindajate poole; arvestades, et paljudel puuetega inimestel puudub võrdne juurdepääs teabele ja teabevahetusele, sest ligipääsetavad vormingud on piiratud kättesaadavusega ning riikide viipekeeli ei peeta ELi mitmekeelsuse osaks; arvestades, et Euroopa Parlament on juba kaua olnud rahvusvahelisel tasandil petitsioonimenetluse arendamisel esirinnas ning Euroopa Parlamendi petitsioonimenetlus on Euroopas kõige avatum, demokraatlikum ja läbipaistvam, võimaldades petitsiooni esitajatel Euroopa Parlamendi tegevuses aktiivselt ja tulemuslikult kaasa lüüa, ning arvestades, et petitsiooniõiguse kasutamisel ootavad kodanikud, et liidu institutsioonid pakuks komisjoni ja liikmesriikide ametiasutustega koostööd tehes nende probleemide lahendamisel lisaväärtust;

J.

arvestades, et petitsiooni esitajate petitsioonides ja petitsioonikomisjoni koosolekutel esitatud teave koos Euroopa Komisjoni hinnangute ning liikmesriikide ja muude organite vastustega annavad väärtusliku panuse ka teiste parlamendikomisjonide töösse, kuna lubatavaks tunnistatud petitsioonid edastatakse asjaomasele parlamendikomisjonile arvamuse saamiseks või teavitamiseks; arvestades, et seetõttu võib petitsioonidel olla oma osa ka õigusloomeprotsessis, sest need annavad konkreetset tagasisidet ELi poliitika mõju kohta ja tänu neile saab tekkinud vajadustele poliitika kaudu reageerida;

K.

arvestades, et petitsioonikomisjoni tegevus põhineb petitsioonide esitajate panusel, mis võimaldab Euroopa Parlamendil paremini reageerida kaebustele ja muredele, mis on seotud Euroopa Liidu põhiõiguste austamise ja liidu õigusaktide järgimisega liikmesriikides; arvestades, et petitsioonid on seetõttu kasulik teabeallikas liidu õiguse väära kohaldamise või rikkumise juhtumite kohta ning võimaldavad hinnata liidu õiguse kohaldamist ja selle mõju liidu kodanike ja elanike õigustele; arvestades, et 2023. aastal olid põhiõigused kõigi petitsiooni esitajate kolme kõige olulisema probleemi hulgas; arvestades, et Euroopa Komisjoniga peetava struktureeritud dialoogi raames kutsus petitsioonikomisjon Euroopa Komisjoni üles võitlema diskrimineerimise vastu Euroopa Liidus, sealhulgas algatuste kaudu, mille eesmärk on tagada võrdsed õigused ja tugevdada meetmeid mis tahes diskrimineerimise vastu, sealhulgas diskrimineerimine soo, rassilise või etnilise päritolu, puude, vanuse, usutunnistuse või veendumuste ja seksuaalse sättumuse alusel;

L.

arvestades, et ELi lepingu artikli 17 kohaselt peaks komisjon tagama aluslepingute ja nende alusel võetud meetmete korrektse kohaldamise; arvestades, et komisjoni strateegiline lähenemisviis petitsioonides tõstatatud küsimuste käsitlemisel peab olema täielikult kooskõlas aluslepingutega, et tagada kõige mõjusamad petitsioonide järelmeetmed, mille eesmärk on tagada liidu õigusest tulenevate kodanike õiguste täielik ja õigeaegne kaitse;

M.

arvestades, et iga petitsioon tuleb tähelepanelikult, tõhusalt, erapooletult, õiglaselt ja läbipaistvalt läbi vaadata kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 41 sätestatud nõuetega, mis käsitlevad õigust heale haldusele; arvestades, et igal petitsiooni esitajal on õigus saada mõistliku aja jooksul ning oma emakeeles või petitsiooni esitamiseks kasutatud keeles oma petitsioonile vastus, milles teatatakse, mida petitsioonikomisjon selle lubatavuse kohta otsustas ja milliseid järelmeetmeid kavatseb petitsioonikomisjon võtta; arvestades, et Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide õigeaegne ja mõjus reageerimine petitsioonides tõstatatud küsimustele, vajaduse korral koos õiguskaitselahendustega, aitab suurendada kodanike usaldust liidu ja selle poliitika vastu;

N.

arvestades, et petitsioonikomisjon peab petitsioonide läbivaatamist ja avalikku arutelu oma koosolekutel äärmiselt tähtsaks; arvestades, et petitsiooni esitajatel on õigus oma petitsioone tutvustada ja sageli võtavad nad ka aruteludel sõna, aidates nii petitsioonikomisjoni tööle aktiivselt kaasa; arvestades, et 2023. aastal pidas petitsioonikomisjon 10 koosolekut, kus arutati 191 petitsiooni ning kus osales ja võttis aktiivselt sõna 114 petitsiooni esitajat;

O.

arvestades, et 2023. aastal esitatud petitsioonides tõstatatud peamised murevaldkonnad on seotud keskkonna, põhiõiguste, isiklike küsimuste ja õigusemõistmisega;

P.

arvestades, et petitsioonikomisjon pöörab oma koosoleku päevakorra vastuvõtmisel tähelepanu petitsioonidele ja teemadele, millel on märkimisväärne tähtsus ELi tasandil peetavatele aruteludele, ning vajadusele säilitada teemade tasakaalustatud geograafiline katvus vastavalt saadud petitsioonidele;

Q.

arvestades, et 2023. aastal laekunud petitsioonidest esitati Euroopa Parlamendi petitsioonide veebiportaali kaudu 82,4 %, mida on võrreldes 2022. aastaga (79,05 %) veidi rohkem, mis kinnitab uuesti, et seda kanalit kasutavad kodanikud Euroopa Parlamendile petitsioonide esitamiseks ülekaalukalt kõige rohkem;

R.

arvestades, et 2023. aasta veebruaris avati taas petitsioonide veebiportaal, mida oli uuendatud, nii et see vastaks praegustele ootustele ja liikmesriikide elanikel oleks lihtsam kasutada oma õigust esitada Euroopa Parlamendile petitsioone; arvestades, et täiustatud petitsiooniportaal 2.0 ühendati sujuvalt Euroopa Parlamendi veebis avaldamise vahendiga, nii et nüüdsest saab sisu ajakohastada kiiremini ja lihtsamalt ning ka uusi funktsioone kasutada (nende hulgas on seitse lühijuhendit, milles selgitatakse samm-sammult, kuidas petitsiooni esitada, selle menetlemist jälgida ja petitsioonidele toetust avaldada); arvestades, et kasutajakogemuse parandamiseks töötati välja paindlikumal otsingutehnoloogial põhinev uus otsingumootor, mis aitab petitsioonid tõhusamalt üles leida, seega peetakse uues portaalis esmatähtsaks tõeliselt kodanikukeskset lähenemisviisi; arvestades, et 2023. aastal vormistati ja avaldati kõik petitsioonid õigeaegselt, mõne päevaga pärast nende vastuvõtmist, ning kõikidele petitsiooniportaali kasutamist ja sisu puudutavatele institutsioonisisestele ja -välistele abipäringutele vastati edukalt, õigeaegselt ja kõikides keeltes;

S.

arvestades, et petitsioonikomisjoni liikmed tegid neli teabekogumiskülastust, mille käigus sõideti Rumeeniasse, et uurida pruunkarude populatsiooni haldamist ja kaitset ning ebaseaduslikku metsaraiet, Donegali (Iirimaa), et uurida defektsete vilgukiviplokkide kasutamist ehituses Iirimaal, ning Katalooniasse (Hispaania), et hinnata kohapeal kataloonia keele süvaõppemudelit; arvestades, et petitsioonikomisjoni liikmed kuulusid ka tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ja petitsioonikomisjoni ühisdelegatsiooni, mis sõitis New Yorki, et osaleda puuetega inimeste õiguste konventsiooni osalisriikide konverentsi 16. istungjärgul;

T.

arvestades, et Euroopa Parlamendi kodukorra kohaselt vastutab petitsioonikomisjon ka suhete eest Euroopa Ombudsmaniga, kelle ülesanne on uurida kaebusi liidu institutsioonide ja organite haldusomavoli kohta; arvestades, et eelmine Euroopa Ombudsman Emily O’Reilly tutvustas oma 2022. aasta aruannet petitsioonikomisjonile 27. juunil 2023. aastal toimunud koosolekul;

U.

arvestades, et petitsioonikomisjon kuulub Euroopa ombudsmanide võrgustikku, mille liikmed on ka Euroopa Ombudsman ning liikmesriikide, kandidaatriikide ja Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvate teiste riikide riiklikud ja piirkondlikud ombudsmanid ning sarnased organid, mille eesmärk on edendada teabevahetust liidu õiguse ja poliitika kohta ning jagada parimaid tavasid;

1.

rõhutab petitsioonikomisjoni üliolulist rolli liidu kodanike ja elanike õiguste kaitsmisel ja edendamisel, tagades, et petitsiooni esitajate mured ja kaebused vaadatakse läbi kiirelt, tulemuslikult ja asjakohaselt ning et petitsiooni esitajaid teavitatakse, milliseid meetmeid on võetud ja kuidas nende petitsiooni käsitlemine kulgeb; tuletab meelde, et kõiki petitsioone käsitletakse avatud, demokraatliku ja läbipaistva petitsioonimenetlusega;

2.

tunnustab petitsioonikomisjoni äärmiselt olulist tööd seoses petitsioonijuhtumiga, mis käsitleb Akamase poolsaart, mis on Küprose bioloogiliselt mitmekesiseim piirkond ja milles on aastakümneid korduvalt toime pandud elupaikade direktiivi (2) ja linnudirektiivi (3) süsteemseid rikkumisi, kusjuures üldine kontekst on selline, et mõjusad ja õiguslikult siduvad meetmed piirkonna kaitsmiseks puuduvad ning Küprose pädevad asutused avaldasid hiljuti kavad, millel on laastav mõju Akamase väga habrastele looduslikele ökosüsteemidele, see aga on vastuolus ELi keskkonnaalaste õigusaktidega; rõhutab, et pärast selle petitsiooni käsitlemist petitsioonikomisjonis otsustas Euroopa Komisjon 13. märtsil 2024 kaevata Küprose Euroopa Liidu Kohtusse, kuna Küprose ametiasutused ei ole täitnud elupaikade direktiivi nõudeid; peab kahetsusväärseks, et peaaegu aasta pärast seda otsust ei ole komisjon Euroopa Kohtule toimikut esitanud, mistõttu kohus jättis kohtumenetluse ametlikult alustamata;

3.

rõhutab petitsioonikomisjoni olulist tööd töötajate õiguste kaitsmisel diskrimineerimise ja tähtajaliste töölepingute kuritarvitamise eest Itaalia avalikus sektoris; tunnustab asjaolu, et Euroopa Komisjon võttis hoolikalt arvesse petitsioonide esitajate esitatud väga usaldusväärseid õigusdokumente, mida petitsioonikomisjoni eri koosolekutel hoolikalt hinnati, ning otsustas anda Itaalia selle alusel Euroopa Liidu Kohtusse, kuna Itaalia ei ole lõpetanud tähtajaliste lepingute kuritarvitamist ja diskrimineerivaid töötingimusi, mis on vastuolus nõukogu direktiiviga 1999/70/EÜ;

4.

kiidab petitsioonikomisjoni petitsiooni nr 1168/2023 käsitlemise eest, mille Mihai Igna esitas ühenduse „Together We Bring Prosperity“ nimel ja milles nõuti praegu Venemaal hoitavate Rumeenia rahvuslike rikkuste ja ajalooarhiivide tagastamist; rõhutab selle arutelu suurt ajaloolist tähtsust kõigi liikmesriikide jaoks, keda Venemaa rüüstamised on ajalooliselt mõjutanud, eelkõige seoses käimasoleva sõjaga Ukrainas, kuna see toob esile laiemad probleemid, mis on seotud kultuuri säilitamise ja rahvusliku pärandi kaitsmisega geopoliitiliste konfliktide ajal; rõhutab, et petitsioonikomisjoni tegevus selles küsimuses kajastab tema pühendumust kaitsta ELi kodanike liikmesriikide õigusi ja Rumeenia ajaloolist pärandit ning toetada Rumeenia õiguspäraseid nõudeid rahvusvahelisel areenil; tuletab meelde järgnenud täiskogul esitatud resolutsiooni ettepanekut Venemaa poolt ebaseaduslikult omastatud Rumeenia vara tagastamise kohta (4);

5.

kordab, kui tähtis on pidev avalik arutelu liidu tegevusvaldkondade üle, et kodanikel oleks liidu tegevusvaldkondade ja otsustusprotsessi eri tasandite kohta täpne teave; nõuab, et kogu ELi hõlmav tõhusam struktureeritud teabe- ja kommunikatsioonikampaania kõigis ELi ametlikes keeltes viiakse koostöös riiklike ja piirkondlike ombudsmanidega, valitsusväliste organisatsioonide ja haridusasutustega läbi lisakuludeta (st Euroopa Parlamendi büroode olemasolevaid ressursse kasutades), et suurendada kõigi liikmesriikide kodanike teadlikkust petitsiooniõigustest, pöörates eriti tähelepanu maapiirkondades asuvatele ja ebasoodsas olukorras kogukondadele ning tõrjutud rühmadele, samuti kaugetele saartele ja piirkondadele; teeb ettepaneku laiendada lisakuludeta teavitustegevust sotsiaalmeedia ja kohaliku kogukonna ürituste kaudu; rõhutab, et on vaja korraldada laiemaid üldsuse teadlikkuse ja selle suurendamise kampaaniaid, kaasates aktiivselt kommunikatsiooniteenuseid, et aidata suurendada kodanike teadlikkust petitsiooniõigusest ja liidu vastutuse ulatusest ning petitsioonikomisjoni pädevustest, vähendamaks seeläbi lubatavaks tunnistamata jäetud petitsioonide arvu ja suurendades kodanike osalemist otsustusprotsessis; soovitab parandada petitsiooniportaali digitaalset ligipääsetavust, tehes sealhulgas kohandusi puuetega inimeste jaoks ja parema kvaliteediga tõlkeid kõigisse ELi ametlikesse keeltesse; soovitab uurida olemasolevate IT-vahendite potentsiaali, et suurendada kodanike toetust portaalis, sealhulgas pakkudes ümbersuunamisvõimalusi asjakohastele kaebuste esitamise mehhanismidele;

6.

tuletab meelde petitsioonikomisjoni Euroopa mõõdet ja asjaolu, et kõigi 27 liikmesriigi kodanikud võivad selle poole pöörduda küsimustes, mis kuuluvad aluslepingute ja liidu õiguse kohaldamisalasse; usub, et petitsioonikomisjonil on eriline vastutus seda Euroopa mõõdet toetada ja näidata kodanikele Euroopa ühtsuse ja integratsiooni lisaväärtust; rõhutab, et Euroopa mõõde peab põhinema solidaarsusel, sotsiaalsete ja majanduslike õiguste edendamisel, vähemuskeelte ja -kultuuride kaitsmisel ning aktiivsel võitlusel kliimamuutuste vastu;

7.

juhib tähelepanu, et petitsioonid on Euroopa Parlamendile ja teistele liidu institutsioonidele ainulaadne võimalus suhelda liidu kodanikega otse ja pidada nendega korrapärast dialoogi, eelkõige juhul, kui neid mõjutab liidu õigusnormi ebaõige kohaldamine või selle rikkumine; rõhutab, et liidu institutsioonide ning riiklike, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste vahel on vaja seoses liidu õiguse rakendamise ja selle järgimisega seotud päringutega teha tõhustatud koostööd; usub, et selline koostöö on ülioluline, et tegeleda kodanike mureküsimustega liidu õiguse kohaldamisel ja neid lahendada, ning see aitab tugevdada liidu demokraatlikku legitiimsust ja vastutust; nõuab seetõttu, et liikmesriikide esindajad osaleksid petitsioonikomisjoni koosolekutel ning et petitsioonikomisjoni poolt liikmesriikide ametiasutustele saadetud selgitustaotlusele või teabenõudele reageeritakse kiiresti ja põhjalikult; märgib, et 2023. aastal suurenes struktuurseid erinevusi, sealhulgas elanikkonnarühmade palga- ja pensionisissetulekut käsitlevate petitsioonide arv; nõuab, et neid probleeme analüüsitaks süstemaatiliselt ja käsitletaks asjaomaste parlamendikomisjonide ja komisjoniga kooskõlastatud tegevuse kaudu; nõuab lisaks paremat kaitset ja toetust kuritarvitamise või tõrjutusega kokku puutuvatele isikutele, kellel on raskusi juurdepääsul asjakohastele toetusmehhanismidele ja õigusemõistmisele;

8.

tuletab meelde, et petitsioonid aitavad Euroopa Komisjonil paremini ellu viia aluslepingute täitmise järelevalvaja ülesandeid, andes kodanikele lisavahendi liidu õiguse väidetavatest rikkumistest teatamiseks; rõhutab, et petitsioonide edukaks menetlemiseks on hädavajalik petitsioonikomisjoni ja Euroopa Komisjoni vaheline konstruktiivne koostöö ning Euroopa Komisjoni õigeaegsed ja üksikasjalikud vastused, mis põhinevad petitsioonides tõstatatud küsimuste põhjalikul uurimisel;

9.

palub veel kord, et Euroopa Komisjon annaks õiguslikke selgitusi peamiste kriteeriumide kohta, mis on aluseks tema strateegilisele lähenemisviisile liidu õiguse järgimise tagamisel, teavitaks petitsioonikomisjoni korrapäraselt rikkumismenetluste käigust ning tagaks talle juurdepääsu kõigile asjakohastele dokumentidele, mis käsitlevad saadud petitsioonide alusel algatatud EU Piloti ja rikkumismenetlusi ning tehtud seadusandlikke algatusi; on arvamusel, et suurem läbipaistvus ja korrapärane tagasiside käimasolevate rikkumismenetluste käsitlemise kohta Euroopa Komisjonis oleks petitsioonikomisjoni menetluses olevate petitsioonide järelmeetmetele kasuks; väljendab heameelt Euroopa Komisjoni hiljutise algatuse üle lisada petitsioonid Euroopa Komisjoni rikkumisregistri otsingusüsteemi; rõhutab, et on oluline, et Euroopa Komisjon uuriks petitsioone aegsasti, juhtides tähelepanu õiguste rikkumistele, mis mõjutavad paljusid liidu kodanikke ja elanikke, ning konsulteeriks vajaduse korral asjaomase riikliku ombudsmaniga; väljendab muret selle pärast, kuidas Euroopa Komisjon käsitleb mõningaid liikmesriikide vastu algatatud rikkumismenetlusi, sealhulgas menetlusi, mis on seotud paljudes petitsioonides tõstatatud küsimustega; ergutab Euroopa Komisjoni kehtestama kõik vajalikud meetmed, et parandada läbipaistvust ja tulemuslikkust rikkumismenetluste haldamisel, mida kodanikud võivad pidada läbipaistmatuks;

10.

kutsub komisjoni üles hindama seda, kas riiklikud ametiasutused võtavad vajalikke meetmeid kodanike petitsioonides väljendatud murede lahendamiseks liidu õiguse rikkumise juhtumite korral, samuti algatama vajaduse korral rikkumismenetlusi; rõhutab, et komisjoni varajased ja ennetavad meetmed liidu õiguse rikkumiste korral on väga olulised, et vältida selliste rikkumiste muutumist süsteemseks, mis võib õõnestada kodanike usaldust liidu institutsioonide vastu;

11.

tuletab meelde, et sõnavabadus on Euroopa demokraatia tugisammas; mõistab hukka kõik katsed kodanikke või nende valitud esindajaid nende poliitiliste vaadete alusel tsenseerida, marginaliseerida või hirmutada; rõhutab ka, et valimiste tulemuste austamine riiklikul ja Euroopa tasandil on oluline, et säilitada kodanike usaldus demokraatliku protsessi vastu;

12.

rõhutab, et liikmesriikide ja petitsioonikomisjoni vahel on vaja tõhusamat ja aktiivsemat koostööd, et saaks edasi liikuda nende petitsioonidega, mis eeldavad liikmesriikide ametiasutuste kiiret vastust ja järelmeetmeid; tuletab meelde, et liikmesriikide hilinenud reageerimine võib mõjutada kodanike tõstatatud küsimuste õigeaegset lahendamist ja põhjustada negatiivseid tagajärgi liidu õiguse rikkumiste lahendamisel; märgib, et liikmesriigid peaksid tagama petitsioonidele vastamise nõutud kolmekuulise tähtaja jooksul; rõhutab, et parem koordineerimine ja dialoog hõlbustaksid kodanike murede tõhusamat käsitlemist, väldiksid tarbetuid viivitusi ja suurendaksid petitsioonimenetluse tulemuslikkust;

13.

märgib murega, et asjaomased haridusasutused ei ole veel täielikult rakendanud soovitusi, mille petitsioonikomisjon esitas oma 19. märtsi 2024. aasta aruandes pärast lähetust Katalooniasse, eelkõige soovitusi, mis käsitlevad kõigi õpilaste ja nende perede keeleliste õiguste kaitset; väljendab sügavat kahetsust pingete pärast, mida petitsioonikomisjoni liikmed kogesid oma lähetusel Barcelonasse 18.–20. detsembril 2023, ning nõuab kõigi osalejate vahelist lugupidavat dialoogi ja koostööd, tagamaks, et demokraatlikud institutsioonid saaksid täita oma volitusi vastastikuse austuse ja mõistmise õhkkonnas;

14.

mõistab teravalt hukka petitsioonikomisjoni delegatsiooni ametlike liikmete ahistamise ja hirmutamise nende teabekogumiskülastusel Barcelonasse 18.–20. detsembril 2023, et hinnata kohapeal kataloonia keele süvaõppemudelit, selle mõju perekondadele, kes kolivad sinna autonoomsesse piirkonda ja elavad seal, samuti mitmekeelsusele ja mittediskrimineerimisele ning õigusriigile;

15.

peab kahetsusväärseks, et piirkonna haridusasutused ei ole rakendanud petitsioonikomisjoni 19. märtsi 2024. aasta teabekogumiskülastuse aruandes esitatud soovitusi, mille eesmärk on kaitsta õpilaste ja nende perekondade keeleõigusi;

16.

tuletab meelde, et e-petitsiooni andmebaas on oluline sisevahend, mis võimaldab petitsioonikomisjoni liikmetel pääseda juurde kogu vajalikule teabele, et jälgida iga petitsiooni hetkeseisu ja teha petitsioonide käsitlemise kohta teadlikke otsuseid; märgib, et petitsiooni esitajatega suhtlemisel on oluline roll ka e-petitsioonide andmebaasil;

17.

tuletab meelde, et Euroopa Komisjon on võtnud kohustuse luua koos Euroopa Parlamendiga institutsioonidevaheline IT-vahend, mille kaudu jagada teavet ja dokumente petitsioonide suhtes võetud kõigi järelmeetmete kohta, näiteks rikkumismenetluste, seadusandlike ettepanekute või riiklike ametiasutuste vastuste kohta, parandades seeläbi petitsioonide käsitlemise läbipaistvust ja tõhusust, mis laiemas kontekstis aitaks suurendada kodanike usaldust liidu institutsioonide ja Euroopa projekti vastu;

18.

tuletab meelde, et petitsioonide põhjalikuks käsitlemiseks tuleb teha teiste parlamendikomisjonidega kindlasti koostööd, pöörates erilist tähelepanu petitsioonidele, mis käsitlevad soolist võrdõiguslikkust, perekonna mitmekesisust, keskkonnaalast õiglust ja vähemuste keelelisi õigusi; märgib, et 2023. aastal saadeti teistele parlamendikomisjonidele 34 arvamuse taotlust (31 petitsiooni kohta) ja 223 teabetaotlust; märgib, et 34-le arvamuse taotlusele saadi 2023. aasta lõpuks ainult 25 vastust (14 juhul esitati arvamus, kuid kümnel juhul otsustas parlamendikomisjon arvamust mitte koostada ja neljal korral ei ole ametlikku otsust teatatud); tuletab meelde, et petitsioonide esitajaid teavitatakse otsusest küsida nende petitsiooni käsitlemisel teiste parlamendikomisjonide arvamust; rõhutab, et parlamendikomisjonid peaksid suurendama oma pingutusi, et panustada aktiivselt oma erialateadmistega petitsioonide läbivaatamisse, võimaldades seeläbi Euroopa Parlamendil kiiremini ja põhjalikumalt kodanike muredele vastata;

19.

usub, et petitsioonide võrgustik on kasulik vahend, mis hõlbustab petitsioonidega seotud järelmeetmete võtmist parlamentaarses ja õigusloomealases tegevuses; usub, et petitsioonide võrgustiku korrapärased koosolekud on hädavajalikud, et suurendada petitsioonikomisjoni tegevuse nähtavust ja parandada arusaama petitsioonikomisjoni tööst ning ülesannetest ja tugevdada teiste parlamendikomisjonidega koostööd;

20.

rõhutab, et võttes vastu raporti petitsioonikomisjoni 2022. aasta arutelude tulemuste kohta (5), väljendas petitsioonikomisjon oma seisukohta petitsioonides tõstatatud oluliste küsimuste kohta;

21.

rõhutab, et võrreldes 2022. aastaga on välissuhete küsimustes esitatud petitsioonide arv veidi kahanenud; märgib, et seda võib seletada uue geopoliitilise kontekstiga 2023. aastal ja eelkõige asjaoluga, et sõda Ukrainas käsitlevate petitsioonide arv on vähenenud, kuid märkimisväärselt on suurenenud Lähis-Ida uusi konflikte käsitlevate petitsioonide arv; märgib, et petitsioonikomisjon võttis muu hulgas arvesse kodanike muresid sanktsioonide, julgeoleku, konfliktide lahendamise, viisapoliitika ja ELi kandidaatriikide edusammude pärast, lisades oma päevakorda mitu petitsiooni, milles käsitleti pagulaste, eelkõige laste olukorda ja Venezuela pagulaste olukorda ELis; tunnustab nende parlamendikomisjonide pingutusi, kes juba tegelevad aktiivselt nende küsimustega, ning rõhutab, et väliskomisjon ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon peaksid need petitsioonid oma aruteludes teadmiseks võtma;

22.

võtab teadmiseks, et tervis oli 2022. aastal petitsioonide esitajate jaoks üks peamisi mureküsimusi ning paistis olevat 2023. aastal jätkuvalt olulisel kohal; märgib, et petitsioonikomisjon vaatas läbi ja arutas petitsioone kemikaalide ja raskmetallide keelustamise kohta laste mänguasjades, tervislike ja keskkonnasõbralike toidusüsteemide ja elustiili toetamise kohta ning ELi määruste rakendamise kohta, mis käsitlevad suhkrulisandeid imikutele ja väikelastele mõeldud toidus;

23.

juhib tähelepanu sellele, et märkimisväärne arv petitsioone on esitatud ja neid on arutatud seoses kodanike murega piirikontrolli taaskehtestamise pärast mõnede liikmesriikide vahel, mis tõstatab probleemi, mis on seotud isikute vaba liikumise piiramisega ELis, aga ka muid aspekte, nagu Schengeni ala laiendamise tugevad ja nõrgad küljed ning; tuletab meelde, et tõsise ohu korral avalikule korrale või sisejulgeolekule või erandlikel asjaoludel, mis ohustavad Schengeni ala üldist toimimist, võivad liikmesriigid piirikontrolli sisepiiridel taaskehtestada (6); tunnustab petitsioonikomisjoni olulist rolli, eelkõige toimunud mitmekesises tegevuses, Schengeni alaga ühinemist käsitleva lühikese resolutsiooni ettepaneku vastuvõtmisel parlamendikomisjonis 27. juunil 2023 ja sellega seotud Euroopa Parlamendi resolutsiooni vastuvõtmisel, kus väljendati kindlat toetust Schengeni ala laiendamisele ning Rumeenia ja Bulgaaria hõlmamisele sellega, ning Schengeni piire käsitleva avaliku kuulamise korraldamisel 18. juulil 2023 koostöös kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoniga; väljendab heameelt nõukogu ühehäälse otsuse üle mõlema riigi täieliku ühinemise kohta Schengeni alaga alates 1. jaanuarist 2025, mis võimaldab täielikult kasutada ELi ühtse turu põhivabadusi; rõhutab, et liikmesriikide Schengeni alaga ühinemise takistamine hoolimata sellest, et kõik vajalikud nõuded olid täidetud, oli diskrimineeriv otsus, millel puudus õiguslik põhjendus ja mis mõjutas tõsiselt paljusid liidu kodanikke;

24.

märgib, et 2023. aasta teisel poolel suurenes järsult Hispaaniast pärit selliste petitsioonide arv, mis puudutasid ohtu õigusriigi toimimisele Hispaanias pärast Hispaania valitsuse kavatsust võtta vastu amnestiaseadus, mis on põhiseadusliku ja Euroopa korraga vastuolus; taunib Hispaania valitsuse rünnakuid õigusriigi ja võimude lahususe vastu;

25.

rõhutab petitsioonikomisjoni tööd petitsioonidega, mis käsitlevad käsipagasi mõõtmete ühtse standardiga seotud ühiseid reegleid ning tõstavad esile kodanike muret ebamugavuste pärast, mida põhjustavad vastuolulised reeglid lennuki pardale võetava käsipagasi kohta ning sellest tulenevad varjatud kulud; rõhutab oma nõudmist, et ELi lennuteenuseid käsitlevate õigusaktide läbivaatamisel järgitaks asjakohast Euroopa Kohtu otsust; juhib sellega seoses tähelepanu lühikesele resolutsiooni ettepanekule käsipagasi standardmõõtmete kohta, mille petitsioonikomisjon võttis vastu 20. septembril 2023, misjärel resolutsioon 4. oktoobril 2023 Euroopa Parlamendis ühe hääletusega vastu võeti; väljendab heameelt asjaolu üle, et 2023. aasta novembris esitas Euroopa Komisjon reisijate õiguste raamistiku läbivaatamise ettepaneku ja rea ettepanekuid reisimise lihtsustamiseks, kaasa arvatud nõue, et segaduse vähendamiseks kehtiks piiratud arv ühiseid suurusi ja kaale; märgib kahetsusega, et puuetega reisijad seisavad reisimisel endiselt silmitsi liiga paljude takistustega, eriti mitmeliigiliste reiside puhul; peab kahetsusväärseks, et paljude liikmesriikide ühistranspordisüsteemid ei vasta ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni nõuetele;

26.

märgib, et 2023. aastal põhjustasid petitsioonide esitajatele endiselt tõsist muret keskkonnaküsimused ja seda valdkonda käsitles üle 21 % petitsioonidest; peab kahetsusväärseks, et mõnes petitsioonis kurdetakse liidu õigusaktide vale rakendamise üle liikmesriikides, kusjuures mõne liikmesriigi suhtes on juba algatatud rikkumismenetlus seoses ELi keskkonnaõigusaktide rikkumisega; märgib, et paljudes petitsioonides kirjeldatakse kaebusi õhukvaliteedi, mürasaaste, jäätmekäitluse, looduslike ökosüsteemide seisundi halvenemise ja elupaikade direktiivi rikkumise kohta eri liikmesriikides; juhib tähelepanu 24. mail 2023 korraldatud avalikule kuulamisele elupaikade direktiivi rakendamise seisu teemal; võtab teadmiseks, et 2023. aastal jätkas petitsioonikomisjon tööd, mis käsitles kliimamuutuste mõju eri valdkondadele, mitte ainult keskkonnale, vaid ka maakasutusele, võttes päevakorda mitu nende teemade kohta saadud petitsiooni; juhib tähelepanu 22. märtsil 2023 korraldatud seminarile, kus käsitleti kliimamuutuste mõju sotsiaalkindlustusele ja kõige enam kaitset vajavatele rühmadele, ning 18. juulil 2023 tutvustatud uuringule kliimamuutustest põhjustatud loodusõnnetuste ohvritele hüvitise maksmise kohta;

27.

juhib tähelepanu petitsioonikomisjoni 25. jaanuaril 2023. aastal ravimite hinnakujunduse ja hüvitamise läbipaistvuse teemal korraldatud seminarile, kus arutati läbipaistvust patsientide ja tarbijate, ravimitootjate ja akadeemiliste uuringute seisukohast; märgib, et aruteludes keskenduti ettevõtete teadus- ja arendustegevuse kuludele ning kättesaadavale teabele ravimite eest makstavate hindade kohta, rõhutades läbipaistvuse tähtsust nendes küsimustes;

28.

rõhutab, kui tähtis on täita liidu kodanike ootusi seoses keskkonnakaitsega, ning nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid selles valdkonnas, eelkõige ebaseadusliku raie valdkonnas liidu õigusaktide korrektse rakendamise; juhib tähelepanu keskkonnaküsimusi käsitlevatele petitsioonidele, mis kajastavad üldsuse kasvavat muret kliimamuutuste mõju pärast ja milles nõutakse kehtivate ELi keskkonnaalaste õigusaktide järjepidevat täitmise tagamist nii komisjoni kui ka liikmesriikide poolt; rõhutab, et liidu kodanike keskkonnakaitsega seotud ootuste täitmist peaks pidama sama oluliseks kui iga liikmesriigi tegeliku majandusolukorra arvessevõtmist. rõhutab, et ülemäärastel õigusnormidel on tärkava turumajandusega riikidele negatiivne mõju; rõhutab seetõttu, et igal liikmesriigil peaks olema lubatud teha otsuseid oma üleminekuprotsessi kohta ning et keskkonnaalased õigusaktid ei tohiks takistada majanduslikku konkurentsivõimet;

29.

tunnistab 15.–18. mail 2023 Rumeeniasse tehtud teabekogumiskülastuse positiivset mõju pruunkarude populatsiooni haldamisele ja kaitsele; märgib siiski kahetsusega, et endiselt on liiga palju surmaga lõppevaid õnnetusi, mida põhjustavad pruunkarud, kui nad satuvad kontakti inimeste ja kariloomadega, mistõttu on vaja täiendavat järelevalvet ja koostööd riiklike ametiasutustega; rõhutab, et inimelude kaitse ja inimeste turvalisus peaksid alati olema prioriteet;

30.

rõhutab, et Rumeeniasse tehtud teabekogumiskülastus näitas vajadust saavutada tasakaal eluslooduse kaitse ja kodanike turvalisuse vahel; toonitab, et igal liikmesriigil peaks olema lubatud võtta meetmeid, sealhulgas liikide populatsiooni kontrolli meetmeid, et ennetada oma kodanike elu ja vara ähvardavaid ohte;

31.

rõhutab petitsioonikomisjoni võetud kohustust kaitsta puuetega inimeste õigusi; tuletab meelde petitsioonikomisjoni 29. novembril 2023 korraldatud iga-aastast seminari puuetega inimeste õiguste teemal; tuletab meelde, et seminari esimene osa keskendus sellele, kuidas puuetega inimesed reageerisid hiljutistele kriisidele (energiakulud, sõda, kõrge inflatsioon), ja sellele, kuidas ELi meetmed aitasid neid takistusi ületada, seminari teises osas aga räägiti sellest, kuidas Euroopa institutsioonid on loonud kaasava suhtluse puuetega kodanikega; rõhutab sellega seoses ka asjaolu, et petitsioonikomisjon võttis 29. novembril 2023 vastu kirja vormis arvamuse Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kasutuselevõtmise kohta; rõhutab, et puuetega inimeste juurdepääs sotsiaalkindlustushüvitistele kuulub riikliku vastutuse ja sotsiaalse koordineerimise süsteemide alla ning et vaidlustega tuleks tegeleda ka olemasolevate õigusmehhanismide kaudu, mille pädevust tuleks austada, kehtestades subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt kohustuse ammendada kõik õiguskaitsevahendid ja mitte tugineda Euroopa Lomisjoni otsestele volitustele; rõhutab sellega seoses ka tungivat vajadust Euroopa ligipääsetavuse akti täieliku ja järjepideva ülevõtmise järele ning kutsub liikmesriike üles vältima edasisi viivitusi, mis kitsendavad puuetega inimeste õigusi; tuletab meelde, et Euroopa ligipääsetavuse akti eesmärk on parandada vähemalt 87 miljoni puuetega inimese elu, hõlbustades nende ligipääsu muu hulgas ühistranspordile, pangandusteenustele, arvutitele, teleritele, e-raamatutele ja e-poodidele;

32.

rõhutab, et petitsioonikomisjon on andnud olulise panuse puuetega inimeste õiguste kaitsmisse, nagu näitab mitme seda tundlikku teemat käsitleva petitsiooni käsitlemine; võtab sellega seoses teadmiseks Euroopa Parlamendi teenistuste pingutused ja märgib, et kurtide kodanike jaoks tuleb leida mitte ainult parim tehniline, vaid ka kõige kättesaadavam lahendus, et suhelda nendega nende enda emakeeles, st riigi viipekeeles; nõuab kodukorra muutmist tihedas koostöös põhiseaduskomisjoniga, et kaotada kohustuslik üksnes kirjalik suhtlus kodanikega, kes on viipekeele kasutajad, kurdid või vaegkuuljad, et nad saaksid taotluse korral kasutada menetluse käigus oma viipekeelt; rõhutab sellega seoses ka asjaolu, et petitsioonikomisjon võttis 29. novembril 2023 vastu kirja vormis arvamuse Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kasutuselevõtmise kohta;

33.

rõhutab ka, et petitsioonikomisjonil on seoses petitsioonide ärakuulamise volitusega ELis eriline kaitseroll ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kontekstis, ning tõstab esile petitsioonikomisjoni käimasolevat olulist tööd puuetega seotud teemasid käsitlevate petitsioonidega; märgib, et puudeid käsitlevate petitsioonide arv 2023. aastal 2022. aastaga võrreldes veidi vähenes, rõhutab aga, et see arv oli 2021. aastaga võrreldes peaaegu kahekordistunud; juhib lisaks tähelepanu sellele, et puuetega inimeste suured probleemid on endiselt diskrimineerimine ning raskused ligipääsul ühistranspordile ja tööhõivele, ning toonitab petitsioonikomisjoni erilist tähelepanu nõudmisele, et Euroopa puuetega inimeste põhimääruses tunnustataks autistlike inimeste õigusi. väljendab heameelt lühikese resolutsiooni ettepaneku vastuvõtmise üle autistlike inimeste õiguste ühtlustamise kohta, rõhutades vajadust parandada juurdepääsu diagnoosimisele, tervishoiule, haridusele, tööhõivele, mõistlike abinõude kättesaadavusele ja pakkumisele, õigus- ja teovõimele ning kogukonna elukestvale toetusele, sealhulgas kultuuri ja spordi valdkonnas; juhib lisaks tähelepanu petitsioonikomisjoni erilisele rollile laste ja nende vanemate õiguste kaitsmisel, tunnistades, et laste õiguste kohta on saadud arvukalt petitsioone, mis nõuavad erilist tähelepanu ja tegutsemist; tuletab sellega seoses meelde Euroopa Liidu põhiõiguste harta sätteid, eelkõige selle artiklit 24 lapse õiguste kohta, mille kohaselt igal lapsel peab olema võimalik säilitada isiklik suhe ja otsene kontakt oma mõlema vanemaga, välja arvatud juhul, kui see on vastuolus lapse huvidega; tuletab samuti uuesti meelde ohtu, et autistlike lastega peredele pakutakse tõendamata, potentsiaalselt kahjulikke ja ebaseaduslikke ravimeetodeid ja sekkumisi, mis võivad põhjustada laste rasket füüsilist väärkohtlemist;

34.

tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi kodukorra kohaselt kuulub petitsioonikomisjoni ülesannete hulka suhtlemine Euroopa Ombudsmaniga; väljendab heameelt Euroopa Parlamendi konstruktiivse koostöö üle Euroopa Ombudsmaniga, kellega petitsioonikomisjon jagab eesmärki tagada liidu institutsioonide läbipaistvus, professionaalsus ja usaldusväärsus liidu kodanike jaoks, ning Euroopa Parlamendi osalemise üle Euroopa ombudsmanide võrgustikus; rõhutab vajadust tõhustada koostööd Euroopa Ombudsmaniga, et tagada kiire, erapooletu ja läbipaistev reageerimine kodanike kaebustele mis tahes haldustõrgete kohta liidu institutsioonides;

35.

rõhutab petitsioonikomisjoni olulist tööd töötajate õiguste kaitsmisel; rõhutab, et mitmele selles valdkonnas saadud petitsioonile järgnesid edasised meetmed, näiteks arutelu tähtajaliste lepingute kasutamise üle, ning tõstab ka esile Euroopa kodanikualgatust „Väärt rõivad, õiglane tasu“, mille põhjal esitati petitsioon, milles keskenduti ülemaailmse rõiva- ja jalatsitööstuse töötajate halvale olukorrale, ning Euroopa Parlamendi suuliselt vastatavat küsimust õpetajate töötingimuste kohta Euroopa Liidus, mille aluseks on samuti selleteemaline petitsioon; kordab, kui tähtis on tagada ELis töötajatele õiglased töötingimused ja parem kaitse, ning kutsub liikmesriike ja Euroopa Komisjoni üles tulemuslikult tegelema töötajate õiguste ja ametiühingutega seotud petitsioonides tõstatatud probleemidega;

36.

tuletab meelde Euroopa Parlamendi uuringut kodutuse kohta ELis, mille tellis petitsioonikomisjon ja mida tutvustati tema 2023. aasta novembri koosolekul; märgib, et selle uuringuga anti oluline panus selle pakilise sotsiaalse ja majandusliku probleemi lahendamisse, mis on üks tõsisemaid sotsiaalse tõrjutuse vorme, ning rõhutati, et avalikku poliitikat tuleb muuta nii, et see kodutust eelkõige ennetaks, pakkudes muu hulgas turvalist ja taskukohast eluaset; tuletab meelde, et ebaseaduslikku skvottimist ei saa pidada kodutuse probleemi lahendamiseks, kuna õigus omandile on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 17; rõhutab, et liikmesriigid peaksid ebaseadusliku skvottimise edendamise asemel otsima tõelisi lahendusi, kuna eluasemepoliitika kuulub liikmesriikide ainupädevusse;

37.

võtab teadmiseks Euroopa Ombudsmani kogu aasta kestnud korrapärase osalemise petitsioonikomisjoni töös; on kindlalt veendunud, et liidu institutsioonid, organid ja asutused peavad tagama Euroopa Ombudsmani soovitustele vastavad järjepidevad ja tulemuslikud järelmeetmed;

38.

rõhutab, et Euroopa kodanikualgatused on tähtis kodanikuaktiivsuse ja üldsuse osalemise vahend; väljendab heameelt koosolekutel toimunud arutelude üle, kus käsitleti ebaõnnestunud Euroopa kodanikualgatusi, millest osa vormistati ümber petitsioonideks, andes kodanikele võimaluse tutvustada oma ideid ja pidada konstruktiivset arutelu ning ühtlasi osaleda ELi demokraatlikes protsessides; võtab teadmiseks, et Euroopa Komisjon registreeris 2023. aastal arvukalt uusi Euroopa kodanikualgatusi, mis näitab, et kodanikud kasutavad seda ja muid osalusvahendeid poliitikakujunduses ja õigusloomes kaasarääkimiseks; kutsub Euroopa Komisjoni üles kodanikega paremini suhtlema ja edukate Euroopa kodanikualgatuste asjus sobivaid järelmeetmeid võtma; väljendab heameelt märkimisväärsete pingutuste üle, mida tehti selleks, et korraldada koos teiste parlamendikomisjonidega edukate Euroopa kodanikualgatuste teemal neli avalikku kuulamist, mis võimaldasid korraldajatel tutvustada algatuste eesmärke ning teha koostööd Euroopa Parlamendi liikmete ja Euroopa Komisjoni esindajatega; toonitab, et Euroopa Komisjoni võetud kohustus reageerida kehtivatele Euroopa kodanikualgatustele on ülimalt oluline, et säilitada kodanike usaldus Euroopa kodanikualgatuse kui osalusdemokraatia kõige olulisema vahendi vastu;

39.

nõuab tungivalt, et komisjon võtaks igakülgselt arvesse Euroopa kodanikualgatuste kohta vastu võetud Euroopa Parlamendi resolutsioone ja tõhustaks kodanike kaasamist, eelkõige tagades edukate Euroopa kodanikualgatuste suhtes asjakohaste ja tulemuslike järelmeetmete võtmise, tugevdades seeläbi demokraatlikku protsessi ja tagades, et kodanike hääl leiab ELi poliitikakujundamises piisavalt kajastust;

40.

rõhutab, et petitsioonide veebiportaal on tähtis vahend, mis tagab petitsioonide sujuva, tõhusa ja läbipaistva menetlemise; väljendab sellega seoses heameelt andmekaitse ja turvaelementide täiustuste üle, mis on muutnud portaali kasutajasõbralikumaks ja kodanikele turvalisemaks; rõhutab, et tuleb jätkata pingutusi portaali ligipääsetavamaks muutmiseks, sealhulgas viipekeele kasutajatele ja puuetega inimestele; märgib, et petitsioonide veebiportaal on üks Euroopa Parlamendi enim külastatud veebisaite ning paljude liidu kodanike jaoks esimene kontaktpunkt Euroopa Parlamendiga;

41.

tuletab meelde petitsioonikomisjoni Euroopa mõõdet ja asjaolu, et kõigi 27 liikmesriigi kodanikud võivad selle poole pöörduda küsimustes, mis kuuluvad liidu tegevusvaldkonda; on veendunud, et petitsioonikomisjonil on eriline kohustus seda Euroopa mõõdet kaitsta ja näidata kodanikele Euroopa ühtsuse ja integratsiooni lisaväärtust ning jätkata liidu õiguse rikkumisega seotud küsimuste käsitlemist ning kehtivate liidu õigusaktide sätete lünkade ja puuduste käsitlemist; on veendunud, et selge riikliku pädevusega petitsioonide õigeaegne vältimine, asjakohasel juhul koos põhjalike selgituste ja juhistega alternatiivsete toimimisviiside kohta, võib soodustada konstruktiivset lähenemist ning kodanike tõhusamat kaasamist, ja on sellega seoses seisukohal, et Euroopa Parlament peaks suurendama pingutusi oma petitsioonikomisjoni rolli ja töö edendamiseks ning suurendama kõigi liidu kodanike teadlikkust võimalusest esitada Euroopa Parlamendile petitsioon; tuletab meelde, et petitsioonikomisjoni koosolekuteks eraldatud piiratud aja tõttu käsitletakse enamikku petitsioone kirjaliku menetluse teel; tuletab sellega seoses meelde, et kõiki saadud petitsioone, sealhulgas rahvusvaheliste küsimuste valdkonnas, tuleks käsitleda vajaliku läbipaistvuse ja erapooletusega; on arvamusel, et petitsioonikomisjonis arutatavate petitsioonide valikul tuleks jälgida saadud petitsioonide geograafilist ja poliitilist tasakaalu; on lisaks veendunud, et geograafilist tasakaalu tuleks taotleda ka petitsioonikomisjoni iga-aastaste teabekogumiskülastuste korraldamisel ja Euroopa Parlamendi iga ametiaja ulatuses;

42.

väljendab heameelt selle üle, et 2023. aasta jaanuari täiskogul võeti vastu lühike resolutsiooni ettepanek Euroopa kohaliku majanduse pealinna loomise kohta (7); rõhutab, et see on petitsioonikomisjoni poolt suurepärane saavutus, ja märgib, et see projekt kogueelarvega 3 miljonit eurot lisati ettevalmistava meetmena edukalt 2024. aasta eelarvesse; tuletab meelde, et Euroopa Komisjon esitas 2023. aasta detsembris Barcelonas ametlikult projekti Euroopa väikejaemüügi pealinna loomiseks;

43.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja petitsioonikomisjoni raport nõukogule, komisjonile, Euroopa Ombudsmanile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning nende petitsioonikomisjonidele ja riiklikele ombudsmanidele või samaväärsetele pädevatele organitele.