EUROOPA KOMISJON

Brüssel,29.11.2024

COM(2024) 561 final

2024/0311(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiivi 2014/32/EL seoses elektrisõidukite elektritoiteallikate, surugaasitankurite ning elektri-, gaasi- ja soojusarvestitega

(EMPs kohaldatav tekst)

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Saadud tagasisides kinnitati komisjoni poolt varem kindlaks tehtud probleeme, eelkõige vajadust ajakohastatud oluliste nõuete järele, mis toetavad nutiarvestite kasutuselevõttu, vajadust viidata mõõtevahendite direktiivi V lisas sõnaselgelt alalisvoolule, et võtta arvesse tehnoloogia arengut, vajadust ühtlustada elektrisõidukite laadimisjaamadele esitatavad metroloogilised nõuded ELi tasandil ning nõuet lisada jahutusseadmed mõõtevahendite direktiivi VI lisasse. 

•Mõjuhinnang

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

Ettepanek vastab Euroopa Liidu põhiõiguste hartale.

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

·Tehnilised kohandused mõõtevahendite direktiivi I lisas, mis käsitleb kõigi direktiiviga hõlmatud mõõtevahendite suhtes kehtivaid olulisi nõudeid. Selle lisa kohandused mõjutavad üksnes mõõtevahendeid, mille suhtes kohaldatakse seda tehnilist muudatust.

·Tehnilised kohandused mõõtevahendite direktiivi IV lisas, mis käsitleb gaasiarvesteid ja leppekoguse mõõtureid, et võtta arvesse ulatuslikumat uute gaaside kasutamist ja nutiarvestite kasutuselevõttu.

·Tehnilised kohandused mõõtevahendite direktiivi V lisas, mis käsitleb aktiivelektrienergia arvesteid, et võtta arvesse tehnika arengut ja nutiarvestite kasutuselevõttu.

·Lisatakse uus Va lisa, mis sisaldab ühtlustatud olulisi nõudeid elektrisõidukite elektritoiteallikatele.

·Tehnilised kohandused mõõtevahendite direktiivi VI lisas, mis käsitleb soojusarvesteid, et lisada jahutusseadmete soojusarvestid.

·Lisatakse uus VIIa lisa, mis sisaldab ühtlustatud olulisi nõudeid surugaasitankuritele.

2024/0311 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiivi 2014/32/EL seoses elektrisõidukite elektritoiteallikate, surugaasitankurite ning elektri-, gaasi- ja soojusarvestitega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 10 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Mõõtevahendeid käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/32/EL 11 üks eesmärke on tagada siseturu nõuetekohane toimimine. Direktiivi 2014/32/EL artikli 6 kohaselt peavad kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad mõõtevahendid vastama I lisas ja asjaomastes mõõtevahendeid käsitlevates lisades sätestatud olulistele nõuetele.

(2)Direktiivi 2014/32/EL kohaldamisala ja sellega seotud olulised nõuded kehtestati juba direktiiviga 2004/22/EÜ 12 ja sõnastati uuesti direktiivis 2014/32/EL. Seega on need püsinud muutumatuna üle 20 aasta. Vahepeal on turule toodud uusi mõõtevahendeid, mida direktiiv 2014/32/EL ei hõlma. See kehtib eelkõige elektrisõidukite elektritoiteallikate ja surugaasitankurite kohta, mis on olulised keskkonnahoidliku liikuvuse edukaks kasutuselevõtuks. Pealegi ei hõlma direktiiv 2014/32/EL jahutusseadmete soojusarvesteid. Lisaks sellele ei käsitleta mõõtevahendite direktiivis 2014/32/EL elektri- ja gaasiarvestitega seoses vesiniku ega muude gaaside kasutamist alternatiivina traditsioonilisematele gaasidele. Ka ei võimalda kõnealuse direktiivi nõuded täielikult ära kasutada eeliseid, mida pakub nutikas mõõtmine, millel on liidu kliimaeesmärkide saavutamisel oluline roll. Seepärast on asjakohane muuta direktiivi 2014/32/EL kohaldamisala ja kõnealuse direktiivi lisades sätestatud olulisi nõudeid, et võtta arvesse tehnika arengut.

(3)Direktiivi 2014/32/EL I, IV, V ja VI lisa ei ole enam tehnoloogianeutraalsed, sest need ei sisalda olulisi nõudeid, mis vastavad tarbijatele paremat kaitset pakkuvatele uutele tehnoloogiatele, ning seetõttu tuleks neid muuta.

(4)Direktiivi 2014/32/EL I lisa tuleks muuta, et võtta arvesse gaasi ja elektri nutiarvestite kasutuselevõttu ning uusi mõõtevahendeid, mis on hõlmatud vastavate uute lisadega.

(5)Direktiivi 2014/32/EL IV lisa tuleks muuta, et võtta arvesse vesiniku ja muude gaaside kasvavat kasutamist alternatiivina traditsioonilisematele gaasidele ning gaasi nutiarvestite kasutuselevõttu.

(6)Muuta tuleks direktiivi 2014/32/EL V lisa, et võtta arvesse elektri nutiarvestite kasutuselevõttu.

(7)Direktiivile 2014/32/EL tuleks lisada uus Va lisa, et kehtestada elektrisõidukite elektritoiteallikate mõõtesüsteemide ühtlustatud olulised nõuded.

(8)Direktiivi 2014/32/EL VI lisa tuleks muuta, et lisada sinna jahutusseadmete soojusarvestid, et vältida selliste toodete lisasertifitseerimist riiklikul tasandil.

(9)Surugaaside (näiteks vesiniku ja maagaasi) laialdasema kasutamise tõttu tuleks direktiivile 2014/32/EL lisada uus VIIa lisa surugaasitankurite mõõtesüsteemide kohta.

(10)Käesoleva direktiivi eesmärk on tagada, et turul olevad mõõtevahendid täidaksid nõudeid, mis tagavad käesoleva direktiiviga hõlmatud avalike huvide kõrgetasemelise kaitse ning samal ajal ka siseturu toimimise. Liikmesriigid eraldi ei suuda seda eesmärki piisavalt saavutada, küll aga on see käesoleva direktiivi ulatuse ja toime tõttu paremini saavutatav liidu tasandil, sest liit saab võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(11)Selleks et turustajad saaksid tarnida mõõtevahendeid, mis on turule lastud enne käesoleva direktiivi ülevõtmiseks võetud siseriiklike meetmete kohaldamise alguskuupäeva, on vaja ette näha mõistlik üleminekukord, mis võimaldab teha turul kättesaadavaks ja kasutusele võtta mõõtevahendeid, mis on direktiivi 2014/32/EL kohaselt turule lastud enne käesoleva direktiivi ülevõtmiseks võetud riiklike meetmete kohaldamise alguskuupäeva.

(12)Selleks et anda tootjatele piisavalt aega oma toodete kohandamiseks käesoleva direktiivi lisades sätestatud oluliste nõuetega, on vaja ette näha ka mõistlik üleminekukord, mis võimaldab teha turul kättesaadavaks ja kasutusele võtta mõõtevahendeid, mis on turule lastud kooskõlas riiklike sertifikaatidega või mille kohta on direktiivi 2014/32/EL alusel välja antud sertifikaat enne käesoleva direktiivi ülevõtmiseks võetud riiklike meetmete kohaldamise alguskuupäeva ning mis kuuluvad alates käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast direktiivi 2014/32/EL kohaldamisalasse.

(13)Seepärast tuleks direktiivi 2014/32/EL vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2014/32/EL muudetakse järgmiselt:

(1)artikli 2 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse mõõtevahendite suhtes, mis on määratletud mõõtevahendeid käsitlevas III–XII lisas (edaspidi „mõõtevahendeid käsitlevad lisad“), mis puudutavad veearvesteid (MI-001), gaasiarvesteid ja leppekoguse mõõtureid (MI-002), aktiivelektrienergia arvesteid (MI-003), elektrisõidukite elektritoiteallikate mõõtesüsteeme (MI-003a), soojusarvesteid (MI-004), kestva dünaamilise toimimisega mõõtesüsteeme vedelike (välja arvatud vesi) koguse mõõtmiseks (MI-005), surugaasitankurite mõõtesüsteeme (MI-005a), automaatkaale (MI-006), taksomeetreid (MI-007), materiaalmõõte (MI-008), dimensioonimõõtevahendeid (MI-009) ja heitgaasianalüsaatoreid (MI-010).“;

(2)I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi I lisale;

(3)IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi II lisale;

(4)V lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi III lisale;

(5)lisatakse Va lisa vastavalt käesoleva direktiivi IV lisale;

(6)VI lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi V lisale;

(7)lisatakse VIIa lisa vastavalt käesoleva direktiivi VI lisale.

Artikkel 2

1.Erandina direktiivi 2014/32/EL artikli 7 lõikest 2 ei takista liikmesriigid selliste mõõtevahendite turul kättesaadavaks tegemist ja kasutuselevõttu, mis on kooskõlas direktiivi 2014/32/EL [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: üks päev enne käesoleva direktiivi jõustumist] kehtiva versiooniga ja mis on turule lastud enne [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: [24 kuud] pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva].

2.Erandina direktiivi 2014/32/EL artikli 7 lõikest 2 jäävad direktiivi 2014/32/EL alusel välja antud sertifikaadid ja riiklikud sertifikaadid, mis hõlmavad mõõtevahendeid, mis kuuluvad direktiivi 2014/32/EL kohaldamisalasse alates [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev] ja mis on turule lastud enne [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva], kehtima kuni nende kehtivusaja lõpuni ja igal juhul mitte kauem kui [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 12 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva].

Artikkel 3

1.Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [väljaannete talitus: lisada konkreetne kuupäev, mis saabub 12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates [väljaannete talitus: palun sisestada konkreetne kuupäev, mis saabub 24 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist].

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste riigisiseste õigusnormide teksti.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/32/EL mõõtevahendite turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 149, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/32/oj ).

(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/22/EÜ mõõtevahendite kohta (ELT L 135, 30.4.2004, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2004/22/oj ).

(3)    COM(2019) 640 final.

(4)    COM(2020) 102 final ja COM(2021) 350 final.

(5)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/1804, milles käsitletakse alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/94/EL (ELT L 234, 22.9.2023, lk 1, http://data.europa.eu/eli/reg/2023/1804/oj ).

(6)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/1791, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955 (ELT L 231, 20.9.2023, lk 1, http://data.europa.eu/eli/dir/2023/1791/oj ).

(7)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/31/EL mitteautomaatkaalude turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 107, http://data.europa.eu/eli/dir/2014/31/oj )

(8)    Mõõtevahendite töörühm (Working Group Measuring Instruments (E01349)): https://ec.europa.eu/transparency/expert-groups-register/screen/expert-groups/consult?lang=en&groupID=1349 .

(9)     Mõõtevahendid – ELi õigusnormide tehniline ajakohastamine (europa.eu)

(10)    ELT C , , lk .

(11)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/32/EL mõõtevahendite turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 149, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/32/oj ).

(12)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/22/EÜ mõõtevahendite kohta (ELT L 135, 30.4.2004, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2004/22/oj ).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,29.11.2024

COM(2024) 561 final

LISA,

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiivi 2014/32/EL seoses elektrisõidukite elektritoiteallikate, surugaasitankurite ning elektri-, gaasi- ja soojusarvestitega

I LISA

Direktiivi 2014/32/EL I lisa muudetakse järgmiselt:

(1)osa „MÕISTED“ tabeli seitsmendas reas asendatakse mõiste „otsemüük“ määratlus järgmisega:

„Kaubandustehing on otsemüük juhul, kui:

— mõõtetulemus on makstava tasu aluseks ning

— vähemalt üks mõõtmisega seotud tehingu pooltest on tarbija või mis tahes muu sarnast kaitset vajav osapool ning

— kõik tehingu pooled aktsepteerivad mõõtmise järel mõõtetulemust.“;

(2)punkt 10.2 asendatakse järgmisega:

„10.2. Mis tahes mõõtetulemuse esitamine peab olema selge, ühetähenduslik ja kaitstud juhusliku kustutamise eest ning sellega peavad kaasnema tähised ja kirjed, mida on vaja kasutaja teavitamiseks tulemuse tähendusest. Esitatud tulemusi peab tavapärastes kasutustingimustes olema lihtne lugeda. Esitada võib lisanäitusid, tingimusel et neid ei saa metroloogiliselt kontrollitud näitudega segamini ajada.“;

(3)lisatakse punktid 10.6, 10.7 ja 10.8:

„10.6. Erandina punktidest 10.1 ja 10.5 kohaldatakse gaasi- ja elektriarvestite, elektrisõidukite elektritoiteallikate mõõtesüsteemide ja surugaasitankurite mõõtesüsteemide suhtes järgmist:

mõõtevahendites peab mõõtetulemuste esitamiseks olema kasutusel üks või mitu järgmist tehnilist lahendust:

(a)asjakohaste andmete esitamiseks vajalik metroloogiliselt kontrollitud näidik, ekraan ja/või printer, mis on juurdepääsetav tööriistu kasutamata;

(b)asjakohased andmed esitatakse ilma tööriistadeta juurdepääsetaval kaugnäidikul või tarbija või lõppkasutaja seadmel.

Esitatud tulemused peavad võimaldama kindlaks teha metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendi. Turvameetmete tulemusel peab rikkumise korral tekkima selle kohta tõendeid.

Asjakohase tehnilise lahenduse abil esitatud mõõtetulemuse alusel arvutatakse makstav tasu (vajaduse korral).

Peale selle võib andmed teha kättesaadavaks metroloogiliselt kontrollitud kaugkanali kaudu.

10.7. Erandina punktist 10.4 peavad elektrisõiduki elektritoiteallika mõõtesüsteemide ja surugaasitankurite mõõtesüsteemide mõõtmisandmed olema seadmes või süsteemis täielikult kindlaks määratud, nii et neid oleks võimalik tarbijale kohe esitada.

10.8. Erandina punktist 10.4 peab elektrisõidukite elektritoiteallikate mõõtesüsteem olema konstrueeritud nii, et kavakohasel paigaldamisel esitab see mõõtetulemused kõigile tehingu osapooltele.“

II LISA

Direktiivi 2014/32/EL IV lisa muudetakse järgmiselt:

(1)pealkiri asendatakse järgmisega:

„GAASIARVESTID JA LEPPEKOGUSE MÕÕTURID (MI-002)“;

(2)esimene lõik asendatakse järgmisega:

„I lisa asjakohaseid nõudeid, käesoleva lisa erinõudeid ja käesolevas lisas loetletud vastavushindamismenetlusi kohaldatakse käesolevas lisas määratletud gaasiarvestite ja leppekoguse mõõturite puhul, mis on ette nähtud kasutamiseks elumajades, ärides ja väiketööstustes.“;

(3)tabelit osas „MÕISTED“ muudetakse järgmiselt:

(a)esimeses reas asendatakse mõiste „gaasiarvesti“ määratlus järgmisega:

„Seade, mis on ette nähtud seda läbinud küttegaasi koguse (mahu või massi) ja/või selle gaasi energia mõõtmiseks, mällu salvestamiseks ja esitamiseks.“;

(b)teise rea esimeses veerus asendatakse mõiste „leppekoguse mõõtur“ järgmisega:

„Gaasi leppekoguse mõõtur“;

(c)lisatakse järgmised read:

(4)I osa muudetakse järgmiselt:

(a)punkt 1.1 asendatakse järgmisega:

„Gaasi vooluhulgavahemik peab vastama vähemalt järgmistele tingimustele:

Kui gaasiarvestil on mitu gaasirakendusest sõltuvat vooluhulgavahemikku, märgitakse arvestile kõik need koos gaasirakenduse selge kirjeldusega.“;

(b)punkti 3.1.1 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Elektromagnetilise häiringu mõju gaasiarvestile, leppekoguse mõõturile või gaasi kütteväärtuse kindlaksmääramise seadmele tohib olla selline, et:“;

(c)punkti 6 lisatakse järgmine lõik:

„Energiakogus esitatakse džaulides või vatt-tundides.“;

(5)II osa muudetakse järgmiselt:

(a)pealkiri asendatakse järgmisega:

„ERINÕUDED

LEPPEKOGUSE MÕÕTURID“;

(b)esimene lõik ja teise lõigu sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Leppekoguse mõõtur moodustab alakoostu, kui see on koos kokkusobiva mõõtevahendiga.

Leppekoguse mõõturi puhul rakendatakse gaasiarvesti olulisi nõudeid, kui need on kohaldatavad.“;

(c)punkti 8 muudetakse järgmiselt:

(i)pealkiri asendatakse järgmisega:

„Leppekoguse mõõturi lubatud piirvea väärtus“;

(ii)punktis 8 asendatakse märkus järgmisega:

„Märkus.

Gaasiarvesti ja (vajaduse korral) gaasi kütteväärtuse kindlaksmääramise seadme vigu ei ole arvesse võetud.

Gaasi leppekoguse mõõtur ei tohi võimaldada lubatud piirvea väärtuse ärakasutamist ega süstemaatiliselt eelistada ühtegi poolt.“;

(6)lisatakse IIa osa:

„IIa OSA

ERINÕUDED

GAASI KÜTTEVÄÄRTUSE KINDLAKSMÄÄRAMISE SEADE

Gaasi kütteväärtuse kindlaksmääramise seade on üks järgmistest:

(a)seade, mis on paigaldatud kohapeal ja mis saadab signaale otse energia leppekoguse mõõturisse;

(b)seade, mis ei ole paigaldatud kohapeal ja mida peetakse väliseks muunduriks.

Gaasi kütteväärtuse kindlaksmääramise seadme suhtes rakendatakse gaasiarvesti olulisi nõudeid, kui need on kohaldatavad. Peale selle kohaldatakse järgmisi nõudeid:

9a.    Leppekoguste leppetingimused

Tootja täpsustab järgmist:

–gaasi keemilise koostise vahemik;

–kütteväärtuse ja leppekoguste leppetingimused.

9b.    Lubatud piirvea väärtus

Gaasi kütteväärtuse kindlaksmääramise seade ei tohi võimaldada lubatud piirvea väärtuse ärakasutamist ega süstemaatiliselt eelistada ühtegi poolt.

9c.    Häiringute lubatud mõju

Kriitiline üleminekuväärtus on suurim kahest järgmisest väärtusest:

–kütteväärtuse puhul üks viiendik lubatud piirvea väärtusest;

–gaasi kütteväärtuse kindlaksmääramise seadme kahe skaalajaotise suurus.

9d.    Vastupidavus

Pärast asjakohase katse tegemist peavad tootja hinnatud ajavahemikku arvestades olema täidetud kaks kriteeriumi:

–mõõtetulemuse hälve esialgsest mõõtetulemusest ei tohi pärast vastupidavuskatset ületada poolt lubatud piirvea väärtusest;

–näiduviga ei tohi pärast vastupidavuskatset ületada lubatud piirvea väärtust.

9e.    Sobivus

Gaasi kütteväärtuse kindlaksmääramise seade peab suutma tuvastada, et parameetrite puhul, mis tuleb mõõtmise täpsuse tagamiseks registreerida. töötab see väljaspool tootja määratud töövahemikku. Sel juhul peab gaasi kütteväärtuse kindlaksmääramise seade registreerima, et:

(a)gaasi kütteväärtus ei ole asjakohane;

(b)gaasi kütteväärtuse kindlaksmääramise seade töötab väljaspool töövahemikku.

9f.    Ühikud

Kütteväärtus esitatakse džaulides ja/või vatt-tundides massi- või mahuühiku kohta leppetingimustel.“

III LISA

Direktiivi 2014/32/EL V lisa muudetakse järgmiselt:

(1)osa „MÕISTED“ sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Aktiivelektrienergia arvesti on mõõtevahend, mis mõõdab vooluahelas tarbitud või vooluahelate vahel ülekantud aktiivenergiat.“;

(2)tabeli osas „MÕISTED“ asendatakse viimased kolm rida järgmisega:

(3)punkti 2 kaks viimast lõiku asendatakse järgmisega:

„Töövahemikud, milles arvesti peab vastama lubatud piirvea väärtuse nõuetele, on esitatud tabelis 2.

Vahelduvvoolu elektrienergiaarvestite pinge, sageduse ja võimsusteguri vahemikud peavad olema järgmised:

–;

–;

–.

Alalisvoolu elektrienergiaarvestite pingevahemik peab olema madalaima ja kõrgeima väljundpinge vahel.“;

(4)punkti 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kui arvesti töötab nimitöötingimustes, ei tohi suhtviga ületada tabelis 2 esitatud piirmäärasid.“;

(5)tabeli 2 kolmanda rea viiendas veerus asendatakse tekst „–40 °C ... –25 °C või +55 °C ... +70 °C“ järgmisega:

„alla –25 °C või üle +55 °C“;

(6)punkti 4.1 teine ja kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Arvestid peavad vastama elektromagnetilise keskkonna klassile E2 (vahelduvvoolu elektrienergiaarvesti) või E1 (alalisvoolu elektrienergiaarvesti) ning punktides 4.2 ja 4.3 nimetatud lisanõuetele.

Elektromagnetiline keskkond ja lubatud vead kajastavad asjaolu, et on olemas häiringud, mis ei tohi mõjutada täpsust üle kriitiliste muutusväärtuste, ja lühiajalised häiringud, mis võivad põhjustada töö või soorituse halvenemist või kadu, kuid millest arvesti peab taastuma ning mis ei tohi mõjutada täpsust üle kriitilise muutusväärtuse.“;

(7)punkti 4.2 muudetakse järgmiselt:

(a)tabeli 3 viienda rea esimeses veerus asendatakse tekst „Vooluahelate harmoonilised komponendid (2)“ järgmisega:

„Vooluahelate harmoonilised komponendid (2) vahelduvvooluga elektrienergiaarvestitele“;

(b)tabeli 3 kuuenda rea esimeses veerus asendatakse tekst „Alalisvool ja vooluahela harmoonilised komponendid (2)“ järgmisega:

„Alalisvool ja vooluahela harmoonilised komponendid (2) vahelduvvooluga elektrienergiaarvestitele“;

(8)punktid 5.4 ja 5.5 asendatakse järgmisega:

„5.4.     Tühijooks

Kui rakendatakse pinget ilma vooluta vooluahelas, ei tohi arvesti registreerida mingit energiat.

5.5.    Käivitumine

Arvesti peab alustama ja jätkama registreerimist energiamuutuse määra korral, mis võrdub nimitöötingimuste väikseima pinge ja voolutugevuse Ist korrutisega.“

IV LISA

„Va LISA

MÕÕTESÜSTEEMID ELEKTRISÕIDUKITE ELEKTRITOITEALLIKATE MÕÕTMISEKS (MI-003a)

I lisa asjakohaseid nõudeid, käesoleva lisa erinõudeid ja käesolevas lisas loetletud vastavushindamismenetlusi kohaldatakse elektrisõidukite elektritoiteallikate mõõtesüsteemide suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks elumajades, ärihoonetes ja väiketööstustes.

MÕISTED

„Elektrisõiduki elektritoiteallika mõõtesüsteem“ – süsteem, mis hõlmab kõiki asjakohaseid metroloogilisi funktsioone, mis on kindlaksmääratud ülekandepunktis seotud elektrienergia (mis tahes suunas) ülekandmisega elektrisõiduki elektritoiteallika (nt elektrisõidukite laadimisjaam) ja elektrisõiduki vahel.

Erandina I lisast ei loeta selliseid mõõtesüsteeme siiski tarbemõõtevahenditeks.

Elektrisõiduki elektritoiteallika mõõtesüsteemi peamisi metroloogilisi funktsioone võib täita ka eraldi tüübikinnituse saanud arvesti, mida on katsetatud, tõendamaks vastavust tunnustatud mõõtmisstandardile, mille nõuded on samaväärsed või rangemad.

ERINÕUDED

1.    Täpsus

Tootja määrab elektrisõiduki elektritoiteallika mõõtesüsteemi klassi indeksi. Klasside indeksid on A, B ja C.

Täpsus määratakse kindlaks ülekandepunktis.

Kui ülekandepunktis toimub energiavahetus alalisvooluna, siis on mõõtesuurus alalisvooluenergia. Kui ülekandepunktis toimub energiavahetus vahelduvvooluna, siis on mõõtesuurus vahelduvvooluenergia.

2.    Nimitöötingimused

Tootja määrab kindlaks elektrisõiduki elektritoiteallika mõõtesüsteemi nimitöötingimused, eelkõige väärtused fn, Un, Ist, Imin, Itr ja Imax, mis kehtivad elektrisõiduki elektritoiteallika mõõtesüsteemi suhtes.

Elektrisõiduki elektritoiteallika mõõtesüsteem peab kindlaksmääratud vooluväärtuste puhul vastama tabelis 1 esitatud tingimustele.

   Tabel 1.

Tabelis 2 on esitatud pinge, sageduse ja võimsusteguri piirkonnad, milles elektrisõiduki elektritoiteallika mõõtesüsteem vastab lubatud piirvea väärtuse nõuetele.

Vahelduvvoolu mõõtesüsteemide suhtes kohaldatakse järgmist:

–pingevahemik peab olema: ;

–sagedusvahemik peab olema: ;

–võimsusteguri vahemik peab olema: ;

–elektrisõiduki elektritoiteallika mõõtesüsteem peab töötama õigesti, kui toitepinge moonutus on väiksem kui 10 % ja koormusvoolu moonutus on harmooniliste komponentide kõikide näitajate puhul väiksem kui 3 %;

–minimaalne mõõdetav kogus peab olema: .

Alalisvoolu mõõtesüsteemide suhtes kehtib alljärgnev:

–pingevahemik peab olema madalaima ja kõrgeima väljundpinge vahel;

–kui elektrisõiduki elektritoiteallika mõõtesüsteem mõõdab üksnes energiat sagedusega kuni 2 kHz, siis ei tohi pulseeriv pinge elektrisõiduki elektritoiteallika mõõtesüsteemi väljundil olla suurem kui:

–1,5 A sagedusel alla 10 Hz, 6 A sagedusel alla 5 kHz ja 9 A sagedusel alla 150 kHz maksimaalse nimivõimsuse ja maksimaalse nimivoolu korral või kui väljundpinge ja -vool vastavad maksimaalsele pulseerivale pingele ning

–tavatingimustel ±5 V, kui elektrisõiduki elektritoiteallika mõõtesüsteem mõõdab üksnes energiat sagedusega kuni 2 kHz;

–minimaalne mõõdetav kogus peab olema: .

3.    Lubatud piirvea baasväärtused

Kui elektrisõiduki elektritoiteallika mõõtesüsteem töötab nimitöötingimustes, ei tohi suhtviga ületada konkreetse klassi indeksi jaoks tabelis 2 esitatud piirmäärasid.

Tabel 2.

Elektrisõiduki elektritoiteallika mõõtesüsteem ei tohi võimaldada lubatud piirvea baasväärtuste ärakasutamist ega süstemaatiliselt eelistada ühtegi poolt.

4.    Käidunõuded

Elektrisõiduki elektritoiteallika mõõtesüsteemis, milles rakendatakse energia mõõtmise asukoha ja ülekandepunkti vahele paigaldatud kaablist ja pistmikust koosnevate osade tekitatud energiakadude kompenseerimiseks parandusi, peab kehtima üks järgmistest:

(a)need osad ei ole asendatavad ja need on kaitstud asjakohase plommiga;

(b)kui sel ajal, kui elektrisõiduki elektritoiteallika mõõtesüsteem on plommitud, on need osad ette nähtud asendatavatena, siis:

–need on tüübikinnitustunnistusel märgitud asendatavatena;

–neil on märgis kaabli omaduste kohta ja/või selle kohta, et neil on kordumatu identifitseerimistunnus;

–need on paigaldaja poolt eraldi pitseeritud.

5.    Lubatud mõju

5.1.    Üldteave

Elektrisõiduki elektritoiteallika mõõtesüsteem peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et häiringute korral ei esine kriitilisi rikkeid.

Kui eksisteerib prognoositav suur välgutabamuse risk või kui valdavad on õhuliinid, tuleb elektrisõiduki elektritoiteallika mõõtesüsteemi metroloogilisi omadusi kaitsta.

5.2.    Häiringu mõju

Häiringute korral peavad õiguslikult asjakohased andmed olema õiged või mõõtmistäpsuse nihe ei tohi ületada 1,0 lubatud piirvea baasväärtust isegi juhul, kui elektrisõiduki elektritoiteallika mõõtesüsteem näib toimivat õigesti. Töötamise katkestus ei ole kriitiline viga. Kui häiring katkestab tehingu, peab kehtima üks järgmistest:

(a)tehing tühistatakse;

(b)pärast häiringu kõrvaldamist lõpetatakse tehing nõuetekohaselt.

5.3.    Mõjurite mõju

Kui koormusvoolu hoitakse elektrisõiduki elektritoiteallika mõõtesüsteemi nimitöövahemiku piires konstantsena, tingimusel et elektrisõiduki elektritoiteallika mõõtesüsteem töötab normaaltingimustel, ja kui mis tahes üksiku mõjuri väärtus muutub võrdlustingimuste väärtusest äärmusliku väärtuseni (vt tabelid 3 ja 4), peab vea hälve olema selline, et täiendav suhtviga ei ole väljaspool tabelis 4 esitatud veanihke vahemikku. Elektrisõiduki elektritoiteallika mõõtesüsteem peab jätkama töötamist ka pärast iga nimetatud katse lõpetamist.

Tabel 3.

Tabel 4.

Selgitused tabeli kohta

i) Kui elektrisõiduki elektritoiteallika mõõtesüsteem on varustatud eraldi tüübikinnituse saanud arvestiga, võib temperatuurikatse piirduda nõuetekohase toimimise kontrollimisega elektrisõiduki elektritoiteallika mõõtesüsteemi korpuse ettenähtud äärmuslikul temperatuuril.

ii) Ei ole nõutav eraldi tüübikinnituse saanud arvestiga varustatud elektrisõiduki elektritoiteallika mõõtesüsteemi mõõtmisel, kui tüübikinnitusnõuded vastavad tootja esitatud täpsusklassi nõuetele või ületavad neid.

6.    Ühikud

Mõõdetud elektrienergia kogus esitatakse kilovatt-tundides või megavatt-tundides.

7.    Liikmesriik tagab, et kavandatud kasutusala kaudu on kindlaks määratud eeldatavad ja prognoositavad tegelikud töötingimused, nimelt nimitöötingimused, milles kasutamiseks on elektrisõiduki elektritoiteallika mõõtesüsteem sobiv.

VASTAVUSHINDAMINE

Artiklis 17 osutatud vastavushindamismenetlused, mille hulgast tootja võib valida, on järgmised:

B + F või B + D või H1.“

V LISA

Direktiivi 2014/32/EL VI lisa muudetakse järgmiselt:

(1)osa „MÕISTED“ muudetakse järgmiselt:

(a)esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Soojusarvesti – mõõtevahend, mis on konstrueeritud energia mõõtmiseks, mille vedelik, mida nimetatakse soojuskandjaks, soojusvahetuskontuuris neelab (jahutamine) ja/või eraldab (soojendamine).“;

(b)tabeli neljas rida asendatakse järgmisega:

(2)punkt 1.1 asendatakse järgmisega:

„1.1. Vedeliku temperatuuri puhul: θmax, θmin,

— temperatuuride vahe puhul: Δθmax, Δθmin, sõltuvalt järgmistest piirangutest:

v.a jahutusseadmed;

Δθmin on täisarv vahemikus 1 K kuni 10 K“;

(3)punkt 1.3 asendatakse järgmisega:

„1.3. Vedeliku voolukulu puhul: qs, qp, qi, kus qp ja qi väärtustele kehtivad järgmised piirangud: “.

VI LISA

„VIIa LISA

SURUGAASITANKURITE MÕÕTESÜSTEEMID (MI-005a)

I lisa asjakohaseid nõudeid, käesoleva lisa erinõudeid ja käesolevas lisas loetletud vastavushindamismenetlusi kohaldatakse mõõtesüsteemide suhtes, mis on ette nähtud surugaasi koguste (massi või energia) pidevaks ja dünaamiliseks mõõtmiseks.

Erandina I lisast ei loeta selliseid mõõtesüsteeme siiski tarbemõõtevahenditeks.

MÕISTED

ERINÕUDED

1.    Nimitöötingimused

Tootja määrab kindlaks mõõtevahendi nimitöötingimused, eelkõige järgmise.

1.1.    Vooluhulgavahemik

Vooluhulgavahemik peab vastama järgmistele tingimustele:

(a)mõõtesüsteemi vooluhulgavahemik jääb mõõtesüsteemi iga elemendi, eelkõige arvesti vooluhulgapiiridesse;

(b)surugaasitankurite puhul ei tohi miinimum- ja maksimumvooluhulga suhe olla väiksem kui 10.

1.2.    Mõõtevahendiga mõõdetava gaasi omadused, täpsustades selle gaasi nimetuse, tüübi või järgmised asjakohased omadused:

(a)temperatuuripiirid;

(b)rõhupiirid;

(c)gaasi kütteväärtus;

(d)mõõdetava gaasi laad ja omadused.

1.3.    Vahelduvpingeallika nimiväärtus ja/või alalispingeallika piirnäitajad.

2.    Täpsusklassid ja lubatud piirvea väärtused

2.1.    Tabelis 1 on esitatud ülekandepunktis ülekantud koguse mõõdetud või teisendatud väärtuse näidu lubatud piirvea väärtus.

Tabel 1.

Minimaalse mõõdetava koguse lubatud piirvea väärtus on kaks korda suurem kui tabelis 1 esitatud väärtus.

2.2.    Mõõtesüsteemi minimaalne mõõdetav kogus peab olema kujul 1 × 10n, 2 × 10n või 5 × 10n heakskiidetud massi- või energiaühikut, kus n on positiivne või negatiivne täisarv või null.

Minimaalne mõõdetav kogus peab vastama mõõtesüsteemi kasutustingimustele; Mõõtesüsteemi ei kasutata selliste koguste mõõtmiseks, mis on väiksemad kui minimaalne mõõdetav kogus, välja arvatud erandjuhul.

2.3.    Mõõtesüsteem ei tohi võimaldada lubatud piirvea väärtuse ärakasutamist ega süstemaatiliselt eelistada ühtegi poolt.

3.    Häiringute suurim lubatud mõju

3.1.    Elektromagnetilise häiringu mõju mõõtesüsteemile võib olla üks järgmistest:

(a)mõõtetulemuse muutus ei ole suurem kui punkti 3.2 kohane kriitiline üleminekuväärtus;

(b)mõõtetulemuse näit näitab lühiajalist hälvet, mida ei saa tõlgendada, salvestada ega edastada kui mõõtetulemust; peale selle võib see katkestatava süsteemi puhul tähendada ka, et ühtegi mõõtmist ei ole võimalik sooritada;

(c)mõõtetulemuse muutus on suurem kui punkti 3.2 kohane kriitiline üleminekuväärtus; sel juhul peab mõõtesüsteem võimaldama võtta vahetult enne kriitilise üleminekuväärtuse tekkimist ja voolamise peatamist saadud mõõtetulemuse.

3.2.    Kriitiline üleminekuväärtus on suurim kahest järgmisest väärtusest:

— 10 % lubatud piirvea väärtusest;

— 3 % minimaalsest mõõdetavast kogusest; põhitoiteallika rikke korral suurendatakse kriitilist üleminekuväärtust 5 % võrra minimaalsest mõõdetavast kogusest.

4.    Vastupidavus

Liikuvate osadega arvestitega varustatud süsteemi puhul peab pärast asjakohase katse tegemist, arvestades sealjuures tootja eeldatud ajavahemikku, olema täidetud järgmine kriteerium.

Mõõtetulemuse hälve pärast vastupidavuskatset ei tohi võrreldes esialgse mõõtetulemusega ületada kahte viiendikku lubatud piirvea väärtusest.

5.    Sobivus

5.1.    Mis tahes mõõdetud koguse puhul, mis on seotud sama mõõtmisega, ei tohi eri mõõtevahendite näidud ja (vajaduse korral) väljaprindid üksteisest erineda enam kui ühe skaalajaotise väärtuse võrra ning tulemused ei tohi üksteisest erineda.

Surugaasi mõõtesüsteemi skaalajaotise väärtus ei tohi olla suurem kui 1,5 % minimaalsest mõõdeavast kogusest.

5.2.    Mõõdetud kogust ei tohi olla võimalik tavalistes kasutustingimustes kõrvale juhtida, välja arvatud juhul, kui see on selgelt nähtav.

5.3.    Surugaasi mõõtesüsteemi soojendamise ajal mõõtmisi ei tehta.

5.4.    Otsemüügiks ette nähtud mõõtevahendid

5.4.1.    Otsemüügiks ette nähtud mõõtesüsteem peab olema varustatud näituri nullimise seadisega.

Tankimise ajal ei tohi arvestist allavoolu olla võimalik mõõdetud gaasi kõrvale juhtida.

5.4.2.    Koguse näit, millel tehing põhineb, peab näidikul püsima hetkeni, mil kõik tehingu asjaosalised on mõõtetulemuse aktsepteerinud.

5.4.3.    Otsemüügiks ette nähtud mõõtesüsteemid peavad olema katkestatavad.

5.4.4.    Otsemüügiks ette nähtud mõõtesüsteemid peavad näitama massi- või energiaühikuid.

5.5.    Surugaasitankurid

5.5.1.    Surugaasitankuri näitu ei tohi olla võimalik mõõtmise ajal nullida.

5.5.2.    Uue mõõtmise algus peab olema tõkestatud seni, kuni näit on nullitud.

5.5.3.     Kui mõõtesüsteemile on paigaldatud hinnanäidik, ei tohi erinevus näidatud hinna ning ühikuhinna ja näidatud koguse põhjal arvutatud hinna vahel ületada väikseimat rahaühikut. See erinevus ei pea sellegipoolest olema väiksem kui väikseim rahaline väärtus.

6.    Voolukatkestus

Mõõtesüsteem peab olema varustatud avariitoiteallikaga, mis põhitoiteallika häiringu ajal kaitseb kõiki mõõtefunktsioone, või seadmetega, mis võimaldavad salvestatud andmeid säilitada ja näidata, et võimaldada poolelioleva tehingu lõpetamist, ja seadmega, mis võimaldab põhitoiteallika häiringu hetkel gaasivoolu peatada.

7.    Mõõtühikud

Mõõdetud kogus esitatakse grammides, kilogrammides, kilodžaulides, megadžaulides või kilovatt-tundides.

VASTAVUSHINDAMINE

Artiklis 17 osutatud vastavushindamismenetlused, mille hulgast tootja võib valida, on järgmised: B + F või B + D või H1 või G.“