EUROOPA KOMISJON

Brüssel,13.11.2024

COM(2024) 531 final

2024/0301(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb siseturu infosüsteemiga ühendatud avalikku liidest töötajate lähetamise deklareerimiseks ja millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012

{SWD(2024) 258 final}

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Teenuste osutamise vabadus hõlmab ühes liikmesriigis asutatud teenuseosutajate õigust osutada teenuseid mõnes teises liikmesriigis, kuhu nad võivad oma töötajaid nende teenuste osutamiseks ajutiselt lähetada. Töötajate lähetamisel peab teenuseosutaja järgima direktiivis 96/71/EÜ 1 sätestatud kindlaksmääratud töötingimusi selles liikmesriigis, kuhu töötaja lähetatakse. Nõnda tagatakse lähetatud töötajate minimaalne kaitse. Liikmesriigid peavad tegema tihedat koostööd ja osutama üksteisele vastastikust abi, et hõlbustada järelevalvet nimetatud töötingimuste täitmise üle. Teenuseosutajate tarbetu halduskoormuse vältimine, lähetatud töötajate kaitsmine ja tulemusliku järelevalve tagamine peaksid seega toimuma samaaegselt ja aitama kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele.

Nagu on sätestatud direktiivi 2014/67/EL 2 artikli 9 lõikes 1, võivad liikmesriigid kehtestada üksnes haldusnõudeid ja kontrollimeetmeid, mis on vajalikud selleks, et tagada nimetatud direktiivis ja direktiivis 96/71/EÜ sätestatud kohustuste täitmise tulemuslik järelevalve, tingimusel et need nõuded ja meetmed on põhjendatud ja proportsionaalsed ning kooskõlas liidu õigusega. Sellega seoses võivad liikmesriigid direktiivi 2014/67/EL artikli 9 lõike 1 punkti a kohaselt kehtestada teises liikmesriigis asutatud teenuseosutajale kohustuse esitada riigi pädevatele asutustele lihtne teade, mis sisaldab asjaomast, töökohal kontrollide teostamist võimaldavat teavet.

2020. aasta uue tööstusstrateegia 3 ajakohastamisel teatas komisjon, et töötab koos liikmesriikidega välja töötajate lähetamise deklareerimiseks ühise elektroonilise vormi. Ühise vormi väljatöötamine ei kahjusta töötajate lähetamist reguleerivat kehtivat ELi õigusraamistikku ega sellega tagatud töötajate kaitset. Vormi väljatöötamises osalemine on vabatahtlik.

2024. aasta märtsi teatises „Tööjõu ja oskuste nappus ELis: tegevuskava“ 4 teatas komisjon, et ta edendab lähetatud töötajate deklaratsioonide ühise elektroonilise vormi laialdast rakendamist, aga ka selle juurde kuuluva digitaalse mitmekeelse portaali väljatöötamist, mille kaudu saavad ettevõtjad esitada lähetusdeklaratsioone liikmesriikidele, kes otsustavad seda vahendit kasutada. See aitab vähendada halduskoormust.

Teadaande põhjuseks olid probleemid, mis tõstatati direktiivi 2014/67/EL rakendamise hindamisel. Direktiivi 2014/67/EL rakendamise aruandes 5 jõudis komisjon järeldusele, et direktiivi rakendamist võib olla vaja parandada mõningates aspektides, millele eri sidusrühmad on tähelepanu juhtinud. Üks neist aspektidest on halduskontrollisüsteemide lihtsustamine, näiteks kogu ELi hõlmava ühtse deklareerimissüsteemi kasutuselevõtu kaudu.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on vähendada ettevõtjate ja riigi pädevate asutuste halduskoormust, hõlbustades ühelt poolt lähetusdeklaratsioonide esitamist kasutajasõbralikul viisil nii eemalt kui ka elektrooniliste vahendite abil ning teiselt poolt liikmesriikidevahelist halduskoostööd ning tulemuslikku järelevalvet direktiivides 2014/67/EL ja 96/71/EÜ sätestatud kohustuse täitmise üle.

Ettepanekuga lihtsustatakse liikmesriikide jaoks tulemuslike ja piisavate kontrollide läbiviimist oma territooriumil, mis aitab kaasa lähetatud töötajate kaitsele.

Alates 2023. aasta jaanuarist on liikmesriigid andnud komisjonile eksperdirühmas nõu töötajate lähetamise deklaratsiooni ühise elektroonilise vormi kohta, pöörates erilist tähelepanu asjakohasele teabele, mis on vajalik kontrolli võimaldamiseks töökohal. Liikmesriikide ekspertide abiga on koostatud võimalik ühine loetelu nõutavast teabest, mida kasutatakse töötajate lähetamise deklareerimisel. Esimene üheksast liikmesriigist koosnev rühm on vahepeal teatanud, et nad on võtnud endale kohustuse kohandada teavet, mida nad oma territooriumile töötajaid lähetavatelt teenuseosutajatelt nõuavad, lähtudes nõutava teabe ühisest loetelust 6 .

Siseturu infosüsteemiga (IMI) ühendatud avalik liides

Ettepanekuga luuakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2012 7 loodud siseturu infosüsteemiga (IMI) ühendatud mitmekeelne elektrooniline avalik liides (st turvaline veebiportaal ühise elektroonilise vormi kasutamiseks ja andmete automaatse edastamise võimaldamiseks) (edaspidi „avalik liides“), mida lähetatud töötajaid vastuvõtvad liikmesriigid (edaspidi „vastuvõttev liikmesriik“) saavad vabatahtlikult kasutada. Vastuvõtvad liikmesriigid võivad otsustada nõuda, et teistes liikmesriikides asutatud teenuseosutajad kasutaksid seda liidest vastuvõtva riigi pädevatele asutustele lihtsa teate esitamiseks töötajate lähetamise kohta (edaspidi „lähetusdeklaratsioon“), et võimaldada kontrollide tegemist töökohal. IMI on mitmekeelne elektrooniline vahend, mis aitab riiklikel, piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel ELi kolleegidega kiiresti ja lihtsalt suhelda. IMI andmekogu võimaldab riigi pädevatel asutustel kontrollida teenuseosutajate esitatud lähetusdeklaratsioonide üksikasju. IMI kasutamine võimaldab olemasolevaid IT-lahendusi taaskasutada ja aitab seega vähendada ühekordseid kulusid IT-arenduse jaoks.

Teenuseosutajad hakkavad avalikku liidest kasutama lähetusdeklaratsiooni esitamiseks vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele. Selleks on liidesel standardvorm. Standardvorm sisaldab asjaomast teavet, mis võib olla vajalik kontrollide võimaldamiseks töökohal kooskõlas direktiivi 2014/67/EL artikli 9 lõike 1 punktiga a. See sisaldab teavet teenuseosutaja, lähetatud töötaja, lähetusülesande, pädevate asutuste kontaktisiku ja teenusesaaja kohta. Standardvormi sisu sätestatakse rakendusaktis. Arvesse võetakse liikmesriikide eksperdirühma nõuandeid selles sisalduva asjaomase teabe kohta.

Komisjonile tuleks anda rakendamisvolitused standardvormi kehtestamiseks ja selle hilisemaks muutmiseks. Kui liikmesriigid leiavad, et standardvormile tuleks lisada asjakohane teave või sellest mitteasjakohane teave eemaldada, või lisada teavet avalikku liidesesse või selle kasutamiseks või eemaldada sealt teavet, võivad nad esitada komisjonile ettepaneku standardvormi muutmiseks ja vajaliku teabe lisamiseks, tingimusel et see on põhjendatud ja proportsionaalne, et teha tulemuslikke kontrolle töökohal.

Liikmesriigid võivad otsustada, et nende territooriumile töötajaid lähetavatelt teenuseosutajatelt, kes täidavad vormi avalikus kasutajaliideses, ei nõuta standardvormi teatavaid elemente, mida nad ei pea asjakohaseks, võttes arvesse nende riigi konteksti ja seda, kuidas nad korraldavad kontrollide tegemist töökohal. Sellisel juhul tuleks komisjoni teavitada. Standardvormi hilisematest muudatustest tulenevate elementide puhul ei peaks asjaomased liikmesriigid seega oma õigusakte kohandama, et neid elemente lisada.

Asjaolu, et Euroopa Komisjon loob mitmekeelse avaliku liidese, mis sisaldab töötajate lähetamise deklaratsiooni mitmekeelset standardvormi, ja teeb selle kättesaadavaks riigi pädevatele asutustele, ei piira Euroopa Komisjoni kohustust tagada liidu õiguse nõuetekohane rakendamine ja kohaldamine liikmesriikides vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõikele 1 ega komisjoni volitusi, mis tulenevad Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 258, samuti ei piira see liikmesriikide kohustust järgida liidu õigust.

Teenuseosutajate halduskoormuse vähendamine

Sidusrühmad on järjepidevalt juhtinud tähelepanu sellele, et lähetusdeklaratsiooni esitamise kohustus ja nõuded on ühtsel turul tegutsevate ettevõtjate jaoks koormav aruandluskohustus. Seda peetakse üheks kõige olulisemaks haldustõkkeks, mis takistab teenuste piiriülest osutamist siseturul.

Aruandluskohustuste ja lähetusdeklaratsioonide esitamise korra ühtlustamine vähendab oluliselt ettevõtjate, sealhulgas VKEde halduskoormust ning lihtsustab liikmesriikide jaoks tulemuslike ja piisavate kontrollide tegemist.

Mitmekeelse avaliku liidese ja standardvormi kasutamine võimaldab lähetavatel ettevõtetel esitada lähetusdeklaratsioonid ühes kohas ja sama nõutava teabega kõigis osalevates liikmesriikides, st liikmesriikides, kuhu nad töötajaid lähetavad ja mis kasutavad avalikku liidest. Ettevõtjad saavad esitada lähetusdeklaratsiooni oma emakeeles, st enam ei ole keelebarjääri, millega lähetavad ettevõtjad (teenuseosutajad) on seni pidanud kokku puutuma lähetuste deklareerimisel selle liikmesriigi deklareerimissüsteemis, kuhu nad töötajaid lähetavad.

Ettepanek aitab täita komisjoni lubadust vähendada ELi õigusaktidest tulenevaid aruandlusnõudeid. Komisjon rõhutas oma teatises „ELi pikaajaline konkurentsivõime: pilk 2030. aasta järgsesse aega“ 8 sellise õigusraamistiku olulisust, mis tagab, et eesmärgid saavutatakse minimaalsete kuludega. Seepärast on komisjon võtnud kohustuse kiirendada aruandlusnõuete ratsionaliseerimist ja lihtsustamist, seades lõppeesmärgiks vähendada sellest tulenevat halduskoormust 25 %, kahjustamata samas seonduvaid poliitikaeesmärke. VKEde abipaketis 9 on seda tegevust lähemalt käsitletud ja märgitud, et töötajate lähetamise deklaratsiooni elektroonilise vormi loomine on näide digitehnoloogia kasutamisest koormuse vähendamisel ja vastupanuvõime suurendamisel.

Töötajate õiguste kaitse

Lähetusdeklaratsioonide esitamine avaliku liidese kaudu võimaldab ka direktiivi 96/71/EÜ paremini ja ühetaolisemalt kohaldada. Lähetatud töötajate deklareerimise ja kaitse hõlbustamine on osa ELi normistikust, millega tagatakse töötajate õiglane liikuvus.

Kuna osalevates liikmesriikides ei nõuta teenuseosutajatelt enam riiklikest liidestest ja lähetusdeklaratsioonide vormidest sõltuvate erinevate riiklike nõuete täitmist, aitavad avalik kasutajaliides ja selle standardvorm vähendada lähetamiseeskirjade rikkumise juhtumeid.
See suurendab lähetamiste valdkonnas ka läbipaistvust.

Sellega seoses muudab algatus liikmesriikide jaoks lihtsamaks tulemuslike, piisavate ja sihipäraste kontrollide tegemise, aidates seeläbi kaasa lähetatud töötajate õiguste kaitsele ja õiglasele liikuvusele tervikuna.

Tänu võimalusele saata deklaratsiooni koopia lähetatud töötajale saavad lähetatud töötajatest teadlikud menetluses osalejad, kes oskavad oma õigusi paremini kasutada. Praegu seda võimalust riiklikes deklareerimissüsteemides ei ole.

Liikmesriikide ametiasutuste halduskoormuse vähendamine ja halduskoostöö hõlbustamine

Direktiiviga 2014/67/EL on kehtestatud eeskirjad halduskoostöö kohta nende liikmesriikide asutuste vahel, kelle ülesanne on jälgida töötajate lähetamist reguleerivate õigusnormide täitmist. Seda halduskoostööd tehakse IMI kaudu. Seetõttu on IMI-l keskne roll direktiivi aluseks oleva tugevdatud halduskoostöö toetamisel.

Töötajate lähetamisega seotud taotluste moodul on IMI peamine moodul direktiivi 2014/67/EL ja direktiivi 96/71/EÜ alusel toimuvaks halduskoostööks. See toetab vastastikuse abi andmist, võimaldades ühe liikmesriigi asutusel taotleda teavet või abi teise liikmesriigi asutuselt.

Praegu kaasneb IMIs teabenõude esitamisega märkimisväärne halduskoormus riigi pädevatele asutustele, kes taotlevad vastastikust abi teistelt liikmesriikidelt. Liikmesriikide pädevad asutused peavad praegu enne abitaotluse esitamist IMIsse käsitsi sisestama teabe konkreetse lähetuse kohta, mille alusel esitatakse IMIs vastastikuse abi taotlus. Seda seetõttu, et deklaratsioonid võetakse vastu liikmesriikide süsteemides, mis ei ole IMIga ühendatud. Selleks et hõlbustada halduskoostööd liikmesriikide pädevate asutuste vahel ja lihtsustada vastastikuse abi taotlusi, tuleks lähetusdeklaratsioonides esitatud teave teha kättesaadavaks otse IMIs. Praegu on see nii autovedude sektoris, kus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2020/1057 10 tehti komisjonile ülesandeks töötada välja mitmekeelne avalik liides, millele ettevõtjatel on juurdepääs ja mida nad saavad kasutada lähetamisteabe esitamiseks ja ajakohastamiseks ning vajaduse korral muude asjakohaste dokumentide esitamiseks IMIs. Liikmesriigid peaksid seejärel IMI kaudu vahetama andmeid ja teavet, tegema halduskoostööd ja osutama vastastikust abi.

Haldusasutuste koormus väheneks, kui muudes sektorites lähetatud töötajate deklareerimise menetlus, juhtudel kui selline deklareerimiskohustus on põhjendatud ja proportsionaalne, ühtlustataks sõidukijuhtide lähetamise menetlusega autovedude sektoris. Praegu peavad pädevad asutused oma järelevalveülesannete täitmiseks haldama ja käitama kahte erinevat süsteemi, nimelt IMIt sõidukijuhtide lähetamise deklareerimiseks autovedude sektoris ja töötajate lähetamise riiklikke deklareerimissüsteeme muudes sektorites. Nende kahe süsteemi ühtlustamine võiks muuta andmebaaside ja sisemiste haldusmenetluste kasutamise riigi pädevatele asutustele kergemaks, kuna neil oleks tõhusam mehhanism kohaldatavate lähetamiseeskirjade täitmise järelevalveks ja kontrollimiseks.

Osalevad liikmesriigid hoiaksid kokku kulusid ja aega. Lisaks võimaldab IMI kasutamine liikmesriikidel soovi korral loobuda oma eraldiseisvate riiklike deklareerimissüsteemide kasutamisest ning seeläbi saavutada kokkuhoid nende süsteemide käitamis- ja hoolduskulude arvelt. Need vähesed liikmesriigid, kes veel ei kasuta oma deklareerimiskohustuste täitmiseks digitaalseid lahendusi, saavad kasutada IMIt, ilma et nad peaksid kulutama aega ja ressursse elektroonilise riikliku deklareerimissüsteemi väljatöötamiseks. Oma andmebaase haldavad liikmesriigid saaksid kasu võimalusest ühendada need avaliku liidesega.

IMI süsteem võimaldab ka koostada statistikat, toetab seega liikmesriikide poliitika kujundamist ja loob tugeva aluse tööinspektsioonide tööle, näiteks riskianalüüside tegemisele.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Teenuste osutamise vabadus on Euroopa Liidu siseturu aluspõhimõte, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus.

Direktiiviga 96/71/EÜ rakendatakse seda põhimõtet seoses töötajate lähetamisega, et luua ettevõtjatele võrdsed võimalused ja tagada töötajate õiguste austamine. Direktiivi 96/71/EÜ artikliga 3 on kehtestatud rida selgelt määratletud töötingimusi, mida teenuseosutaja peab järgima liikmesriigis, kuhu töötaja lähetatakse, et tagada asjaomaste lähetatud töötajate minimaalne kaitse.

Direktiivi 2014/67/EL eesmärk on hõlbustada teenuste osutamise vabaduse kasutamist ja siseturu toimimist ning tagada lähetatud töötajate õiguste nõuetekohane kaitse teenuste osutamisel piiriüleselt, eelkõige seoses direktiivi 96/71/EÜ artikli 3 kohaste peamiste töötingimuste täitmisega liikmesriigis, kus teenust osutatakse. Sellega seoses luuakse direktiiviga 2014/67/EL ühine raamistik selliste asjakohaste sätete, meetmete ja kontrollimehhanismide jaoks, mis on vajalikud direktiivi 96/71/EÜ paremaks ja ühtsemaks rakendamiseks, kohaldamiseks ja täitmise tagamiseks.

Selleks et lähetatud töötajate töötingimusi reguleerivaid materiaalõiguse norme oleks võimalik nõuetekohaselt kohaldada ja teha järelevalvet nende täitmise üle, on direktiiviga 2014/67/EL ette nähtud liikmesriikidele võimalus kehtestada teenuseosutajatele, kes lähetavad töötajaid seoses teenuste osutamisega, teatavad haldusnõuded ja kontrollimeetmed, tingimusel et need on põhjendatud ja proportsionaalsed kooskõlas liidu õigusega. Sellega seoses võivad liikmesriigid direktiivi 2014/67/EL artikli 9 lõike 1 punkti a kohaselt kehtestada teises liikmesriigis asutatud teenuseosutajale kohustuse esitada riigi pädevatele asutustele lihtne teade, mis sisaldab asjaomast, töökohal kontrollide tegemist võimaldavat teavet.

Ettepanek on nende sätetega kooskõlas, kuna sellega ei muudeta direktiividega 2014/67/EL ja 96/71/EÜ kehtestatud töötajate lähetamise õigusraamistikku ega kahjustata selles ette nähtud töötajate kaitse taset. See hõlbustab lähetusdeklaratsioonide esitamist, kui seda nõutakse, kooskõlas direktiivi 2014/67/EL artikli 9 lõike 1 punktiga a ja sama direktiivi artikli 9 lõikes 4 sätestatud menetlusega ja hõlbustab liikmesriikidevahelist halduskoostööd ning direktiivides 2014/67/EL ja 96/71/EÜ sätestatud kohustuste täitmise tulemuslikku järelevalvet.

Ettepanek täiendab norme, mis reguleerivad sõidukijuhtide lähetamist autovedude sektoris. Direktiiviga (EL) 2020/1057 kehtestatud uued õigusnormid sõidukijuhtide lähetamise kohta autovedudel võeti vastu 2021. aasta juulis liikuvuspaketi osana ja neid kohaldatakse alates 2. veebruarist 2022. Komisjon haldab IMIga ühendatud mitmekeelset portaali autoveoettevõtjatele, kes peavad neid uusi norme järgima. Portaal võimaldab autoveoettevõtjatel esitada IMI kaudu lähetusdeklaratsioone liikmesriigile (liikmesriikidele), kuhu nende sõidukijuhid lähetatakse. Ettepanekuga muudetakse teistes sektorites lähetatud töötajate deklareerimise haldusmenetlus sarnaseks sõidukijuhtide lähetamise menetlusega autovedude sektoris.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Ettepanek toetab praeguse komisjoni kahte prioriteeti, milleks on luua süvendatum ja õiglasem ühtne turg ning edendada majanduskasvu ja investeeringuid töökohtade loomiseks õigusraamistiku lihtsustamise ja aruandlusnõuete ratsionaliseerimise kaudu.

Ettepanek täiendab ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühma (SMET) tegevust lähetamisega kaasneva halduskoormuse vähendamiseks. Komisjon ja liikmesriigid teevad SMETi raames koostööd, et lihtsustada töötajate lähetamisega seotud haldusnõudeid, mis kehtib ka deklareerimiskohustuste kohta. Avaliku liidese arendamisel võetakse arvesse SMETis välja selgitatud parimaid tavasid.

2023. aasta oktoobris kutsus Euroopa Ülemkogu kõiki asjaomaseid institutsioone üles jätkama tööd reguleerimise lihtsustamiseks ja tarbetu halduskoormuse vähendamiseks 11 . 2024. aasta aprillis kutsus Euroopa Ülemkogu parema ja arukama õigusraamistiku osana komisjoni vähendama märkimisväärselt ettevõtjate ja riigi ametiasutuste haldus- ja regulatiivset koormust 12 .

Oma 17. veebruari 2022. aasta resolutsioonis mittetariifsete ja maksuväliste tõkete kõrvaldamise kohta ühtsel turul 13 kutsus Euroopa Parlament komisjoni võtma kasutusele töötajate lähetamise digitaalse deklaratsiooni ja looma lihtsa, kasutajasõbraliku ja koostalitlusvõimelise digitaalse vormi, mis vastab Euroopa ettevõtjate ja eelkõige VKEde vajadustele.

Lisaks on ettepanek kooskõlas Koostalitleva Euroopa määruse eesmärgiga tugevdada piiriülest koostalitlusvõimet ja koostööd avalikus sektoris kogu ELis. Piiriülese koostalitlusvõime tagamiseks tehakse avaliku liidese tehniliste kirjelduste ja nõuete koostalitlusvõime hindamine ja kaalutakse ühiste koostalitlusvõime alaste lahenduste taaskasutamist.

See algatus ja töötajate lähetamise deklaratsiooni digitaalse vormi kasutuselevõtt ELis on tihedalt seotud Euroopa digiidentiteedi ja Euroopa digiidentiteedikukru loomisel toimuva arenguga 14 . Näiteks võiksid teenuseosutajad kasutada enda tuvastamiseks Euroopa digiidentiteedikukrut, kui see on olemas, ning lähetatud töötajad võiksid oma kukrusse saada lähetusdeklaratsiooni koopia.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Nagu IMI määruse puhul, on ettepaneku õiguslik alus ELi toimimise lepingu artikkel 114. Ettepaneku eesmärk on toetada siseturu toimimist (ELi toimimise lepingu artikkel 26). Kuigi liikmesriigid ei ole kohustatud ette nägema ettepanekuga loodud avaliku liidese kasutamist, aitab selle kasutuselevõtt ühtlustada osalevates liikmesriikides töötajate lähetamise deklareerimise menetlust ja nõudeid. Lisaks, kui liikmesriigid otsustavad avalikku liidest kasutada, peavad nad tagama, et teenuseosutajatel on võimalik täita oma kohustust esitada lähetusdeklaratsioon selle ühise liidese kaudu. Avalik liides ühtse deklareerimisportaalina ja standardvorm loovad sarnased tingimused lähetusdeklaratsioonide esitamiseks liikmesriikides, kes otsustavad avalikku liidest kasutada.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ettepanek on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Käesoleva määruse eesmärki, nimelt luua IMIga ühendatud mitmekeelne elektrooniline avalik liides, et vähendada osalevatesse liikmesriikidesse töötajaid lähetavate teenuseosutajate halduskoormust, hõlbustades samal ajal direktiivi 96/71/EÜ paremat ja ühetaolisemat kohaldamist ja jõustamist, ei suuda liikmesriigid üksi piisavalt saavutada ning selle ulatuse ja mõju tõttu saab seda paremini saavutada liidu tasandil.

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

Ettepanek sisaldab IMI määruse lisa muutmist. Seega on kõige sobivam vahend määrus. Deklaratsiooni esitamine, säilitamine ja töötlemine avalikus liideses komisjoni poolt ning teabevahetus liikmesriikidevahelise tulemusliku halduskoostöö ja vastastikuse abi raames peab olema kooskõlas isikuandmete kaitse normidega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725, ning need peavad olema sätestatud liidu õiguses.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

–veebiseminar koostöös Euroopa Tööjõuametiga (ELA) 17. veebruaril 2022, et teavitada liikmesriikide pädevaid asutusi ja sotsiaalpartnereid projektist ning koguda neilt tagasisidet;

–kohtumised ja intervjuud huvitatud liikmesriikide ametiasutuste ja asjaomaste sidusrühmadega 2022. aasta veebruarist aprillini;

–kasutajakogemuse seminar 27. aprillil 2022 sotsiaalpartnerite poolt kindlaks määratud teenuseosutajatega, et koguda teavet töötajate lähetamisega seotud halduskogemuste kohta;

–tehniline seminar liikmesriikide ametiasutuste asjaomaste esindajatega 28. aprillil 2022, et arutada rakendamisvõimalusi;

–kohtumised sotsiaalpartneritega 30. novembril 2021, 8. detsembril 2021, 8. veebruaril 2022, 2. juunil 2022 ja 11. mail 2023;

–liikmesriikide tehniline uuring ajavahemikul 9. juunist kuni 6. juulini 2022 ja

–sotsiaalpartnerite veebipõhine kuulamine 29. aprillil 2024, mis oli pühendatud töötajate lähetamise e-deklaratsioonile.

Töötajate lähetamise e-deklaratsiooni arutati liikmesriikide ja sotsiaalpartneritega ka ELA töötajate lähetamise foorumil 13. märtsil 2023 ja 11. aprillil 2024.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Käesolev ettepanek koostati pärast kehtivate aruandluskohustuste sisekontrolli ja tuginedes asjaomaste õigusaktide rakendamisel saadud kogemustele. Kuna see on samm ELi õigusaktidest tulenevate aruandlusnõuete pideva hindamise protsessis, kontrollitakse ka edaspidi seda koormust ja selle mõju sidusrühmadele.

Komisjon sai sisendit töötajate lähetamise deklaratsiooni ühise elektroonilise vormiga tegelevalt eksperdirühmalt, kes annab komisjonile nõu töötajate lähetamise deklaratsiooni ühise elektroonilise vormi väljatöötamisel ja rakendamisel. Rühm juhindub oma tegevuses täielikult direktiividest 96/71/EÜ ja 2014/67/EL.

•Mõjuhinnang – koormuse vähendamine

Komisjon ei teinud selle sihtalgatuse kohta mõjuhinnangut. Komisjon tegi siiski analüüsi, et mõõta ELi 27 liikmesriigis lähetatud töötajate deklareerimisega seotud halduskoormuse praegust taset. Selle tulemuste põhjal modelleeriti üksikasjalikult erinevate deklareerimismenetluste kulusid. Analüüsis, mis on esitatud lisatud komisjoni talituste töödokumendis, vaadeldi ka võimalikku aja- ja ressursisäästu, mida oleks võimalik saavutada, kui võtta kasutusele lähetusdeklaratsiooni standardvorm, erinevate rakendamisvõimaluste (nende hulgas IMIga ühendatud mitmekeelne elektrooniline liides) korral, võttes arvesse liikmesriikide erinevat osalemise taset. ELi tasandil näitab analüüs, et töötajate lähetamise deklareerimise ühise süsteemi mõju sõltub süsteemi ülesehitusest ja selle kaudu esitatavate lähetusdeklaratsioonide mahust.

Lähetusdeklaratsiooni täitmine standardvormil annab hinnanguliselt ligikaudu 73 % ulatuses ajalise kokkuhoiu võrreldes keskmise ajaga, mis selle täitmiseks praegu kulub kogu ELi lõikes. Koormuse vähendamine sõltub sellest, kuidas liikmesriigid standardvormi kasutusele võtavad.

Ettepanekus käsitletakse piiratud ja sihipäraseid muudatusi kehtivates haldustavades liikmesriikide jaoks, kes otsustavad vabatahtlikult osaleda, ning kehtivates õigusaktides, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1024/2012, millega luuakse siseturu infosüsteem (IMI). Ettepaneku eesmärk on luua ka muudes majandussektorites, nagu seda on juba tehtud autovedude sektoris, IMIga ühendatud mitmekeelne elektrooniline avalik liides lähetatud töötajate deklareerimiseks, et hõlbustada direktiivi 96/71/EÜ ja direktiivi 2014/67/EL rakendamist, kusjuures kõnealuseid direktiive ei muudeta.

Kavandatud muudatused ei mõjuta ELi poliitikat, vaid annavad üksnes aluse vabatahtliku tehnilise lahenduse (avalik liides) väljatöötamiseks lähetatud töötajate deklaratsioonide esitamiseks, kasutades selleks standardvormi ja hõlbustades andmevahetust liikmesriikide ametiasutuste vahel. Käesoleva ettepaneku koostamisel on arvesse võetud eksperdirühma kogutud teavet ja tõendeid töötajate lähetamise deklaratsiooni ühise elektroonilise vormi kohta. Ettepanek aitab vähendada riigi pädevate asutuste ja ettevõtjate halduskoormust, hõlbustades juurdepääsu lähetatud töötajaid käsitlevale teabele ja selle vahetamist.

Kokkuvõttes ei olnud mõjuhinnangut vaja, sest muudatus on piiratud ulatusega, sihipärane ja sellega tehakse kehtivatesse õigusaktidesse tehnilisi muudatusi.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Tegemist on õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi ettepanekuga, mille eesmärk on vähendada liikmesriikide haldusasutuste ja ettevõtjate koormust.

Töötajate lähetamisega seotud aruandlusnõuded puudutavad paljusid ettevõtjaid. 2022. aastas eeldeklareerimise andmetest (mis on kõige uuemad kättesaadavad andmed) selgub, et ELis oli ligikaudu 1,9 miljonit lähetatud töötajat, koostati 2,3 miljonit lähetusdeklaratsiooni ja tehti 4,7 miljonit lähetust. Kui vaadata lähetuste ja lähetatud töötajate arvu muutumist (v.a autoveod), mille kohta tuleb nüüd esitada deklaratsioonid autoveoettevõtjatele mõeldud keskse ELi portaali kaudu, siis näitavad olemasolevad andmed, et aastatel 2021–2022 deklareeritud lähetuste arv suurenes 14 % 15 .

Kõik 27 liikmesriiki on loonud eeldeklareerimise vahendi teenuseosutajatele, kes lähetavad töötajaid teise liikmesriiki. Liikmesriikide süsteemid erinevad aga ülesehituse ja nõuete poolest ning need ei ole omavahel ühendatud. Seega põhjustab nõutavate halduslike deklareerimismenetluste järgimine lähetavatele ettevõtjatele märkimisväärset halduskoormust. Sellest tulenev tehingukulude suurenemine võib teatavatel tingimustel märkimisväärselt takistada või piirata teenuste piiriülest osutamist, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) jaoks.

2024. aastal läbi viidud ühtse turu olukorda käsitlevast uuringust selgus, et 46,1 % enam kui 1000 küsitletud ettevõttest leidis, et töötajate ajutisel lähetamisel teise riiki esineb märkimisväärseid probleeme või ebaselgust 16 . Lähetuse registreerimiseks kulunud aeg ulatus 21 minutist Eestis ja Slovakkias kuni 87 minutini Kreekas. Itaalias kulus selleks 61 minutit. Hiljutises uuringus uuriti halduskoormuse mõju piirialade VKEde valmisolekule töötajate piiriüleseks lähetamiseks. Kõik vastajad nimetasid riiklike lähetamismenetluste ratsionaliseerimise puudumist üheks peamiseks koormuse allikaks 17 .

Aruandlusnõuetel on oluline roll õigusaktide nõuete korrektse täitmise ja nõuetekohase järelevalve tagamisel. Aruandlusnõuded võivad aga tuua sidusrühmadele kaasa ka ebaproportsionaalse koormuse, mõjutades eelkõige VKEsid ja mikroettevõtjaid. Nõuete kuhjumine aja jooksul võib põhjustada tarbetuid või kattuvaid kohustusi. Ka andmete kogumiseks kasutatavad meetodid võivad osutuda ebapiisavaks.

Seepärast on aruandluskohustuste ühtlustamine ja halduskoormuse vähendamine esmatähtis. Ettepanekuga ratsionaliseeritakse aruandluskohustusi, milleks kombineeritakse järgmised meetmed:

–praegu eri süsteemides ja mitmesuguste nõuete alusel toimuva aruandluse konsolideerimine;

–teabeedastuse digiteerimine.

•Põhiõigused

Kavandatav määrus käsitleb isikuandmete töötlemist. Isikuandmete töötlemisel tuleb täielikult austada Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi, eelkõige harta artiklis 8 sätestatud õigust isikuandmete kaitsele. Käesolevas ettepanekus võetakse neid õiguslikke nõudeid täiel määral arvesse.

4.MÕJU EELARVELE

Ettepanekul on komisjoni eelarvele piiratud mõju. Võttes arvesse avaliku liidese täieliku rakendamise ja haldamise esialgset viieaastast perioodi, tuleneb mõju eelarvele peamiselt järgmisest:

–lahenduse väljatöötamine – 1,3 miljonit eurot;

–lahenduse hooldus – 0,7 miljonit eurot;

–tugi – 0,7 miljonit eurot;

–koolitus – 0,2 miljonit eurot;

–taristu – 0,1 miljonit eurot;

mis on kokku ligikaudu 3 miljonit eurot viie aasta jooksul. Jooksvad kulud pärast täielikku rakendamist on hinnanguliselt 0,5 miljonit eurot aastas.

Mis puudutab personalivajadusi, siis avaliku liidese täielikuks rakendamiseks on vaja 1,5 täistööajale taandatud ametikohta ja rakenduse pidevaks hoolduseks 0,5 täistööajale taandatud ametikohta.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

2024/0301 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb siseturu infosüsteemiga ühendatud avalikku liidest töötajate lähetamise deklareerimiseks ja millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, 18

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2012 19 loodud siseturu infosüsteemi (IMI) tuleks kasutada võimalikult palju halduskoostööks ja vastastikuse abi andmisel, sealhulgas liikmesriikide pädevate asutuste vahel, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2014/67/EL 20 ja 96/71/EÜ, 21 milles käsitletakse töötajate lähetamist seoses teenuste osutamisega. Kooskõlas direktiiviga 2014/67/EL, eriti selle artikliga 6, peavad liikmesriigid tegema tihedat koostööd ning osutama üksteisele põhjendamatu viivituseta vastastikust abi, et hõlbustada kõnealuse direktiivi ja direktiivi 96/71/EÜ rakendamist, kohaldamist ja jõustamist.

(2)Direktiivi 2014/67/EL eesmärk on hõlbustada teenuste osutamise vabaduse kasutamist ja siseturu toimimist ning tagada lähetatud töötajate õiguste nõuetekohane kaitse teenuste osutamisel piiriüleselt, eelkõige seoses direktiivi 96/71/EÜ artikli 3 kohaste peamiste töötingimuste täitmisega liikmesriigis, kus teenust osutatakse. Kooskõlas direktiivi 2014/67/EL artikli 9 lõikega 1 võivad liikmesriigid kehtestada üksnes haldusnõudeid ja kontrollimeetmeid, mis on vajalikud selleks, et tagada selles direktiivis ja direktiivis 96/71/EÜ sätestatud kohustuste täitmise tulemuslik järelevalve, tingimusel et need nõuded ja meetmed on põhjendatud ja proportsionaalsed ning kooskõlas liidu õigusega. Sellisel juhul võivad liikmesriigid direktiivi 2014/67/EL artikli 9 lõike 1 punkti a kohaselt kehtestada teises liikmesriigis asutatud teenuseosutajale kohustuse esitada riigi pädevatele asutustele lihtne teade, mis sisaldab asjaomast, töökohal kontrollide teostamist võimaldavat teavet. Liikmesriikide ülesanne on põhjendatuse ja proportsionaalsuse piires otsustada, millistel juhtudel lähetusdeklaratsiooni nõuda ja millist teavet deklaratsioon peab sisaldama.

(3)Kõik liikmesriigid on kasutanud võimalust kehtestada oma liikmesriiki töötajaid lähetavatele teenuseosutajatele deklareerimiskohustus, kuid riiklike süsteemide ülesehitus, nõuded ja funktsionaalsus erinevad üksteisest oluliselt. Erinevate süsteemide nõuete täitmine tekitab töötajaid lähetavatele teenuseosutajatele märkimisväärse halduskoormuse. Sidusrühmad on järjepidevalt rõhutanud, et töötajate lähetamise deklareerimine on koormav aruandluskohustus ja üks peamisi haldustõkkeid teenuste piiriülesel osutamisel siseturul.

(4)Aruandlusnõuetel on oluline roll õigusaktide nõuetekohase järelevalve ja nõuete korrektse täitmise tagamisel. Selleks et tagada aruandlusnõuete eesmärgi täitmine ja vähendada halduskoormust, tuleks neid nõudeid ühtlustada. Direktiivi 2014/67/EL artikli 9 lõike 1 kohaselt kehtestatud aruandluskohustusi ja -nõudeid lähetusdeklaratsioonide esitamiseks vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele tuleks seetõttu lihtsustada kooskõlas komisjoni teatisega „ELi pikaajaline konkurentsivõime: pilk 2030. aasta järgsesse aega,“ 22 et märkimisväärselt vähendada teistes liikmesriikides asutatud ja vastuvõtvatesse liikmesriikidesse töötajaid lähetavate teenuseosutajate ning riigi pädevate asutuste halduskoormust.

(5)Teenuseosutajate ja riigi pädevate asutuste halduskoormuse vähendamine peab olema kooskõlas lähetatud töötajatele nõuetekohaste töötingimuste ja sotsiaalkaitse tagamisega. Tulemusliku järelevalve hõlbustamine nõuete täitmise üle liikmesriikides ja vastastikuse halduskoostöö tugevdamine parandavad ka töötajate õiguste kaitset.

(6)Kooskõlas määruse (EL) nr 1024/2012 artikliga 12 võib ette näha tehnilised vahendid, et võimaldada süsteemivälistel osalistel suhelda IMIga. Sellist suhtlust peaks hõlbustama IMIga ühendatud mitmekeelne elektrooniline avalik liides (edaspidi „avalik liides“), mille kaudu teenuseosutajad peaksid esitama lähetusdeklaratsioonid avalikku liidest kasutavatele liikmesriikidele (edaspidi „osalevad liikmesriigid“). Need liikmesriigid peaksid seejärel vajaduse korral kasutama IMI kaudu saadud teavet, et teha IMI moodulites põhjendatud teabepäringuid kooskõlas direktiivi 2014/67/EL artiklites 6 ja 7 osutatud halduskoostöö ja vastastikuse abi osutamise kohustusega.

(7)Selline avalik liides peaks lihtsustama lähetusdeklaratsioonide saatmist ja ajakohastamist ning vähendama haldustõkkeid teenuste osutamise vabadusele, sealhulgas ettevõtjate õigusele osutada oma töötajatega teenuseid teises liikmesriigis.

(8)Lähetusdeklaratsioonide saatmise ja ajakohastamise lihtsustamine peaks hõlbustama direktiivi 96/71/EÜ paremat ja ühetaolisemat kohaldamist ning selle jõustamist praktikas, vähendades lähetamiseeskirjade rikkumise juhtumeid, mis on tingitud sellest, et eri riikides on lähetusdeklaratsioonide esitamise kord erinev. See lihtsustab liikmesriikide jaoks tulemuslike ja piisavate kontrollide tegemist, mis omakorda parandab lähetatud töötajate õiguste kaitset.

(9)Lähetusdeklaratsioonide saatmise ja ajakohastamise lihtsustamine peaks vähendama teistelt liikmesriikidelt vastastikust abi taotlevate riigi pädevate asutuste halduskoormust. Tagamaks, et riikide pädevad asutused saaksid üksteist põhjendamatu viivituseta vastastikku abistada, ja et lihtsustada vastastikuse abi taotlusi, tuleks lähetusdeklaratsioonides esitatud teave teha kättesaadavaks otse IMIs, hõlbustades seeläbi direktiivide 2014/67/EL ja 96/71/EÜ kohaldamist praktikas ning toetades asjaomast halduskoostööd liikmesriikide pädevate asutuste vahel, aidates nõnda kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele.

(10)Komisjon peaks looma avaliku liidese, mida liikmesriigid saavad vabatahtlikult kasutada. Liikmesriigid võivad nõuda, et teenuseosutajad kasutaksid oma riigi pädevatele asutustele lähetusdeklaratsiooni esitamiseks elektroonilist avalikku liidest, et täita põhjendatud ja proportsionaalseid kohustusi, mille liikmesriigid on kehtestanud töötajate lähetamise deklareerimiseks. Avalik liides peaks aitama liikmesriikidel tagada, et ettevõtjad saavad töötajate lähetamisega seotud menetlusi ja formaalsusi täita kasutajasõbralikul viisil nii eemalt kui ka elektrooniliste vahendite abil, hõlbustades seega lähetusdeklaratsioonide esitamist, kui neid nõutakse.

(11)Kasutada tuleks koostalitlusvõimelisi ja taaskasutatavaid lahendusi, näiteks määruses (EL) nr 910/2014 seoses Euroopa digiidentiteedi raamistiku 23 kehtestamisega ette nähtud lahendusi, sest tänu neile võib teenuseosutajatel olla lihtsam ennast identifitseerida. Kui sellised lahendused on loodud, peaks töötajatel olema võimalik saada teateid neid puudutavate lähetusdeklaratsioonide kohta Euroopa digiidentiteedikukru 24 kaudu.

(12)IMIga ühendatud avalik liides on tehniline vahend, mille Euroopa Komisjon teeb liikmesriikidele vabatahtlikuks kasutamiseks kättesaadavaks. Enne kui nõuda teenuseosutajatelt asjaomase teabe esitamist avaliku liidese kaudu, peaksid liikmesriigid tagama, et selline nõue on sätestatud riigisiseses õiguses kooskõlas liidu õigusega. Selleks et tagada mitmekeelse elektroonilise avaliku liidese sujuv kasutamine, peaksid liikmesriigid teatama komisjonile oma soovist avalikku liidest kasutada; liikmesriigid võivad seda teha igal ajal alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

(13)Kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, mille osalised on liit ja kõik liikmesriigid, peaks komisjon tagama puuetega inimestele ligipääsu avalikule liidesele ja selle sisule, võttes asjakohasel määral arvesse direktiivi (EL) 2019/882 25 I lisas sätestatud ligipääsetavusnõudeid.

(14)Teenuseosutajatel peaks olema võimalik esitada lähetusdeklaratsioon selle osaleva liikmesriigi, kuhu töötaja lähetatakse, st vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele, kasutades selleks avaliku liidese mitmekeelset standardvormi.

(15)Komisjon sai eksperdirühmalt sisendit nii töötajate lähetamise deklaratsiooni ühise elektroonilise vormi kui ka riiklike deklareerimisnõuete ja -süsteemide kohta ning asjakohast teavet, mis on vajalik kontrollide tegemiseks töökohal. Komisjon on saanud eksperdirühmalt nõu nõutava teabe kohta, mis rühma hinnangul tuleks lisada töötajate lähetamise deklaratsiooni ühisesse vormi. Seda nõu arvesse võttes ja selleks, et oleks võimalik esitada teavet, mis võib olla vajalik kontrollide tegemiseks töökohal, peaks elektroonilises avalikus liideses kasutatav standardvorm sisaldama teavet teenuseosutaja, lähetatud töötaja, lähetusülesande, pädevate asutuste kontaktisiku ja teenusesaaja kohta. Standardvorm peab olema kättesaadav kõigis ELi keeltes. Liikmesriigid võivad otsustada, et nende territooriumile töötajaid lähetavatelt teenuseosutajatelt, kes täidavad vormi avalikus liideses, ei nõuta standardvormi teatavaid elemente, mida nad ei pea asjakohaseks, võttes arvesse nende riigi konteksti ja seda, kuidas nad korraldavad kontrollide tegemist töökohal.

(16)Komisjonile tuleks anda rakendamisvolitused standardvormi koostamiseks ja hiljem selle muutmiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 26 . Kui liikmesriigid leiavad, et teatav teave tuleks standardvormile lisada või sellest välja jätta või et standardvormi tuleks muul viisil muuta, peaks neil olema võimalik taotleda komisjonilt standardvormi muutmist.

(17)Kui kasutatakse avalikku liidest ja standardvormi, mis koosneb ühtsest ja terviklikust asjakohasest teabest, mis võib olla vajalik kontrollide tegemiseks töökohal, vähendab see erinevusi liikmesriikides kohaldatavate normide ja eeskirjade vahel. Peaks olema piisav, kui teenuseosutajad täidavad deklareerimiskohustused avalikku liidest kasutavates liikmesriikides. Nendes liikmesriikides ei tohiks riiklikul tasandil kehtestada nõutava teabe lisanõudeid. IMIga ühendatud avaliku liidese ja selle standardvormi loomine ja liidese kättesaadavaks tegemine riigi pädevatele asutustele on oluline ja täiendav vahend liikmesriikide õigusaktide ühtlustamiseks ning aitab tagada siseturu toimimise.

(18)Avaliku liidese loomine tagab lähetusdeklaratsioonide jaoks ühtlustatud raamistiku, mis annab liikmesriikidele tugeva stiimuli selles osaleda. See on kooskõlas liikmesriikide endi huviga tõhustada halduskoostööd, lihtsustada haldusmenetlusi ja kaitsta töötajate õigusi. Kui avalik liides on loodud ning selle kasulikkus ja eelised on selgunud, peaksid kõik liikmesriigid kaaluma selle kasutamist. Mida rohkem liikmesriigid avalikku liidest kasutavad, seda väiksem on teenuseosutajate ja riigi pädevate asutuste halduskoormus ning seda suurem on tulemusliku halduskoostöö ulatus töötajate õiguste kaitsmisel.

(19)Selleks et võimaldada kontrollide tegemist töökohal, võib töötajate lähetamise deklaratsioonis esitatav asjakohane teave hõlmata lisaks direktiivi 2014/67/EL artikli 9 lõike 1 punktis a sätestatud nõutavale teabele ka teatavaid isikuandmeid. Isikuandmete töötlemine peaks toimuma vastavalt liidu õigusaktidele, mis käsitlevad isikuandmete kaitset, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustele (EL) 2016/679 27 ja (EL) 2018/1725 28 . Selleks et selgitada vastutust avaliku liidese kaudu esitatud isikuandmete töötlemise eest, tuleks käesolevas määruses täpsustada, keda käsitatakse isikuandmete vastutava töötlejana. IMIs pädevate asutuste poolt isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse määrust (EL) nr 1024/2012.

(20)Lähetusdeklaratsioonides sisalduvat teavet tuleks säilitada avalikus liideses maksimaalselt 36 kuud pärast lähetusperioodi lõppkuupäeva, et seda saaks edasistes lähetusdeklaratsioonides taaskasutada.

(21)Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikega 1 ning ta esitas arvamuse 5. septembril 2024.

(22)Kui lähetamiseeskirjade täitmise järelevalvesse on kaasatud sotsiaalpartnerid, peaks pädevatel asutustel olema lubatud anda riiklikele sotsiaalpartneritele IMI kaudu jagatud asjakohast teavet üksnes lähetamiseeskirjade täitmise kontrollimiseks, võttes samal ajal arvesse määrust (EL) 2016/679. Sotsiaalpartneritele tuleks anda asjakohast teavet ka muu viisil kui IMI kaudu.

(23)Euroopa Tööjõuamet (ELA) peaks toetama liikmesriikide pädevaid asutusi ja teenuseosutajaid avaliku liidese rakendamisel ja kasutamisel kooskõlas talle määrusega (EL) 2019/1149 29 antud volitustega.

(24)Käesolev määrus ei tohiks piirata direktiivide 2014/67/EL ja 96/71/EÜ kohaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1
Siseturu infosüsteemiga ühendatud avalik liides

1.Selleks et aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele, vähendades haldustõkkeid teenuste osutamise vabadusele ja aidates samal ajal liikmesriikidel teha tulemuslikku järelevalvet lähetatud töötajate õiguste kaitset käsitlevate ELi õigusaktide täitmise üle ning toetades asjaomast halduskoostööd liikmesriikide pädevate asutuste vahel, loob komisjon töötajate lähetamise deklareerimiseks mitmekeelse avaliku liidese, mis on ühendatud määrusega (EL) nr 1024/2012 loodud siseturu infosüsteemiga (IMI) (edaspidi „avalik liides“).

2.Liikmesriigid võivad otsustada avalikku liidest kasutada.

3.Liikmesriigi õigusaktidega võib ette näha, et teenuseosutajad peavad deklareerima töötajate lähetamise kooskõlas direktiivi 2014/67/EL artikli 9 lõikega 1, esitades avaliku liidese kaudu mitmekeelsel standardvormil põhineva deklaratsiooni. Kui liikmesriik näeb ette avaliku liidese kasutamise, asendab deklaratsioon kõik muud riigisisese õigusega nõutud deklaratsioonid.

Artikkel 2
Avaliku liidese funktsioonid

1.Avalik liides peab võimaldama:

a)luua konto teenuseosutaja jaoks reserveeritud alale turvalise juurdepääsu saamiseks;

b)tagada kasutaja tegevusega seotud andmete nõuetekohase kogumise;

c)koostada, esitada ja hallata deklaratsioone lähetatud töötajate kohta;

d)edastada lähetusdeklaratsiooni koopia lähetatud töötajale;

e)teha IMI kaudu esitatud teave kättesaadavaks vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele halduskoostöö eesmärgil kooskõlas määruse (EL) nr 1024/2012 lisa punktidega 6 ja 7;

f)ühel või mitmel vastuvõtva liikmesriigi asutusel, kes on direktiivi 2014/67/EL artikli 3 kohaselt pädevad asutused, võtta lähetusdeklaratsioone otse vastu ka riikliku tagasüsteemi kaudu, kui liikmesriik seda taotleb.

2.Komisjon vastutab avaliku liidese arendamise, hooldamise ja käitamise eest.

3.Komisjon tagab puuetega inimestele ligipääsu avalikule liidesele ja selle sisule.

Artikkel 3
Avaliku liidese kasutamine liikmesriikides

1.Liikmesriik, kes otsustab avalikku liidest kasutada, teatab sellest komisjonile kuus kuud enne kuupäeva, millest alates ta kavatseb avalikku liidest kasutama hakata.

2.Liikmesriik, kes otsustab avalikku liidest kasutada, võtab aegsasti enne selle kasutamise alustamist vastu vajalikud õigus- ja haldusnormid, et võimaldada teenuseosutajatel, kes lähetavad töötajaid sellesse liikmesriiki, avalikku liidest kasutada ning täita avaliku liidese ja töötajate lähetamise deklaratsiooni standardvormi nõudeid.

3.Avalikku liidest kasutavad liikmesriigid ei kehtesta avaliku liidese kaudu lähetusdeklaratsiooni esitavatele teenuseosutajatele täiendavaid deklareerimisnõudeid ega teabe lisanõudeid.

4.Komisjon teeb avalikus liideses üldsusele kättesaadavaks lõikes 3 osutatud avalikku liidest kasutavate liikmesriikide loetelu.

5.Liikmesriik võib avaliku liidese kasutamise lõpetada. Liikmesriigil tuleb sellest komisjoni teavitada kuus kuud enne avaliku liidese kasutamise kavandatud lõppkuupäeva.

Artikkel 4
Standardvorm

1.Ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist, sisaldab standardvorm järgmist teavet:

a)teenuseosutaja;

b)lähetatud töötaja;

c)lähetusülesanne;

d)kontaktisik pädevate asutustega suhtlemiseks;

e)teenusesaaja.

2.Komisjon kehtestab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud standardvormi rakendusaktidega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 8 lõikes 2 osutatud menetlusega.

3.Liikmesriik, kes otsustab avalikku liidest kasutada, võib otsustada mitte nõuda kogu standardvormis sisalduvat teavet, ning teavitab sellest komisjoni.

4.Liikmesriigid võivad esitada komisjonile ettepanekuid standardvormi muutmiseks. Komisjon vaatab ettepanekud läbi, et vajaduse korral standardvormi muuta.

5.Komisjon võib liikmesriigi ettepanekul või omal algatusel teha ettepaneku standardvormi muutmiseks käesoleva artikli lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 5
Isikuandmete töötlemine ja säilitamine

1.Artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks võib avalikus liideses töödelda lõigetes 2 ja 3 osutatud isikuandmeid.

2.Komisjoni käsitatakse määruse (EL) 2018/1725 artikli 3 lõike 8 kohaselt vastutava töötlejana seoses järgmisega:

a)avaliku liidese turvalisuse ja kättesaadavuse tagamine;

b)töötajate lähetamise deklaratsiooni esitava isiku identifitseerimis- ja kontaktandmete töötlemine.

3.Teenuseosutajat käsitatakse määruse (EL) 2016/679 artikli 4 lõike 7 kohaselt vastutava töötlejana järgmiste andmete töötlemise korral:

a)teenuseosutaja nimi ja kontaktandmed;

b)lähetatud töötaja nimi;

c)lähetatud töötaja elektrooniline kontaktaadress, näiteks e-posti aadress, et teavitada lähetatud töötajat tema kohta esitatud deklaratsioonist;

d)lähetatud töötaja töökoha aadress;

e)teenuseosutaja kontaktisiku nimi ja kontaktandmed.

4.Kui liikmesriik saab lähetusdeklaratsioone ka oma riikliku tagasüsteemi avaliku liidese kaudu, käsitatakse pädevat riiklikku asutust nendes lähetusdeklaratsioonides sisalduvate isikuandmete töötlemisel vastutava töötlejana vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 4 lõikele 7.

5.Avalik liides peab tagama, et selle kaudu esitatud teave lähetuse kohta kustutatakse automaatselt 36 kuud pärast lähetusperioodi lõppkuupäeva.

6.Avalik liides peab võimaldama kustutada kõik selles ja teenuseosutajate kontodel salvestatud isikuandmed pärast seda, kui neid ei ole enam vaja sel otstarbel, milleks neid koguti või töödeldi.

7. Avalik liides peab võimaldama saata teenuseosutajale meeldetuletuse isikuandmed vajaduse korral läbi vaadata ja kustutada kooskõlas lõikega 6.

8.Liikmesriik võib lubada riigi pädeval asutusel esitada riiklikele sotsiaalpartneritele muul viisil kui IMI kaudu asjakohast IMIs kättesaadavat teavet niivõrd, kui see on vajalik ja üksnes lähetamiseeskirjade järgimise kontrollimiseks ning kooskõlas liikmesriigi õiguse ja tavadega, tingimusel et teave on seotud lähetusega asjaomase liikmesriigi territooriumile.

Artikkel 6
Esitatud teabe töötlemine IMI kaudu

Avaliku liidese kaudu esitatud teave tehakse IMIs kättesaadavaks vastuvõtva liikmesriigi vastutavatele pädevatele asutustele, et saavutada artiklis 1 sätestatud eesmärgid.

Artikkel 7
Määruse (EL) nr 1024/2012 muutmine

Määruse (EL) nr 1024/2012 lisasse lisatakse punkt 17:

„17. Euroopa Parlamendi ja nõukogu (kuupäev) määrus (EL) .../..., mis käsitleb siseturu infosüsteemiga ühendatud avalikku liidest töötajate lähetamise deklareerimiseks ja millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012.

Artikkel 8
Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

Artikkel 9
Hindamine

Komisjon esitab aruande käesoleva määruse kohaldamisel saadud kogemuste kohta hiljemalt [viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist]. Aruandes uuritakse eelkõige, mil määral on käesoleva määrusega õnnestunud vähendada teenuste osutamise vabadust piiravaid haldustõkkeid, hõlbustada lähetatud töötajate kaitse tagamist käsitlevate ELi õigusaktide täitmise tulemuslikku järelevalvet liikmesriikides ning toetada asjakohast halduskoostööd liikmesriikide pädevate asutuste vahel.

Artikkel 10
Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolm kuud pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb

 uut meedet

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 30  

 olemasoleva meetme pikendamist

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

Võtta lisaks autovedude sektorile edukalt kasutusele siseturu infosüsteemiga ühendatud avalik liides lähetatud töötajate deklareerimiseks ka muudes majandussektorites.

1.4.2.Erieesmärgid

Erieesmärk nr

–Vähendada teenuseosutajate halduskoormust töötajate lähetamise deklareerimisel, vähendades 2026. aasta lõpuks nõuete täitmisega seotud keskmisi kulusid vähemalt 50 % nende ettevõtjate puhul, kes lähetavad töötajaid liikmesriikidesse, kus kasutatakse vabatahtlikult IMIga ühendatud avalikku liidest.

–Hõlbustada lähetusdeklaratsioone nõudvate liikmesriikide vahelist halduskoostööd, võimaldades esitada osalevatele liikmesriikidele töötajate lähetamise deklaratsioone avaliku liidese kaudu ja lähetatud töötajaid käsitlevate haldusandmete automaatset importimist IMIsse 2025. aasta lõpuks.

–Pakkuda huvitatud liikmesriikidele võimalust hoida kokku riiklike deklareerimisportaalide arendamise ja käitamisega seotud kulude arvelt, kui nad võtavad 2026. aasta lõpuks vabatahtlikult kasutusele IMIga ühendatud avaliku liidese.

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

Osalevate liikmesriikide haldusasutuste ja tööinspektsioonide jaoks:

–IMI kasutamise kulud vähenevad, kuna lähetusi käsitlevate andmete käsitsi sisestamine ei ole enam vajalik.

–Pideva hoolduse kulud vähenevad, kuna enam ei ole vajadust riiklike IT-komponentide järele, millel on samad funktsioonid kui IMIga ühendatud avalikul liidesel.

–Nõuetele vastavus paraneb, st lähetuste kohta saadakse täielikum ja täpsem teave, mis võimaldab tulemuslikku järelevalvet ja kontrolli.

Teenuseosutajate jaoks:

–Nõuete täitmisega seotud kulud vähenevad tänu osalevatele liikmesriikidele esitatavate deklaratsioonide ühisele portaalile ja menetlusele, vähendades nii erinevusi nõutavate teabeväljade vahel töötajate lähetamisel mitmesse osalevasse liikmesriiki kui ka tõlkekulusid IMIga ühendatud mitmekeelse avaliku liidese kasutamise tulemusena.

1.4.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

–IMIga ühendatud avaliku liidese kasutuselevõtt 2025. aasta lõpuks.

–Vähemalt üheksa liikmesriiki, kus asub vähemalt kolmandik kõigist lähetatud töötajatest ELis, otsustavad kasutada IMIga ühendatud avalikku liidest vabatahtlikult 2026. aasta lõpuks.

–Vähemalt kolmandik lähetusdeklaratsioonidest ELis esitatakse IMIga ühendatud avaliku liidese kaudu ning IMIga ühendatud avaliku liidese kaudu esitatud deklaratsioonide nõuete täitmisega seotud kulud vähenevad vähemalt 50 %.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

2025. aasta sügiseks: komisjon võtab vastu rakendusakti, et kehtestada IMIga ühendatud avaliku liidese standardvorm.

2025. aasta lõpuks: komisjon teeb IMIga ühendatud avaliku liidese veebis kättesaadavaks.

2026. aasta keskpaigaks: esimesed liikmesriigid teevad otsuse hakata vabatahtlikult kasutama IMIga ühendatud avalikku liidest ning kohandavad vajaduse korral vastavalt oma deklareerimissüsteemi ja riigisisest õigust.

2026. aastast alates: komisjon hooldab ja täiustab pidevalt IMIga ühendatud avalikku liidest.

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

ELi tasandi meetmete põhjused (ex-ante):

–Halduskoostöö koordineerimine liikmesriikide vahel.

–IMIga ühendatud avaliku liidese rakendamine ELi tasandil suurendab tõhusust võrreldes sama funktsiooniga eraldiseisvate riiklike IT-komponentide väljatöötamise ja kasutamisega.

–Osalevad liikmesriigid kasutavad ELi tasandi koordineerimise raames ühist vormi.

Oodatav tekkiv liidu lisaväärtus (ex-post)

–IMI kaudu toimuv tõhusam koostöö liikmesriikide vahel tugevdab töötajate õiguste kaitset.

–Kulude kokkuhoid liikmesriikidele.

–Ettevõtjate jaoks madalamad nõuete täitmisega seotud kulud, mis vähendab tõkkeid teenuste siseturul.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

–Kogemused IMIga ühendatud avaliku liidese kasutamisest autoveotöötajate lähetamise deklareerimisel:

–IMIga ühendatud avalik liides on osutunud kasulikuks vahendiks lähetusdeklaratsioonide koostamisel, esitamisel ja haldamisel.

–Saadud kinnitus selle kohta, et lähetatud töötajaid käsitleva teabe edastamine riigi pädevatele asutustele oli hõlpsam ning potentsiaali on ka halduskoormuse vähendamiseks.

–Kasutatav mudelina projekti rakendamiseks ja pakub teostatavaid tehnilisi lahendusi.

–Kinnitus selle kohta, et potentsiaali on lähetusdeklaratsiooni esitamise kohustuse paremaks täitmiseks.

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

Algatust rahastatakse ühtse turu programmi raames, alustades praegusest mitmeaastasest finantsraamistikust.

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

–Algatuse rahastamine oli juba ette nähtud. Sellest teatati tööstusstrateegia 2020. aasta ajakohastatud versioonis ja kinnitati teatises „30 aastat ühtset turgu“. Seega on algatuse rahastamine juba kavandatud ühtse turu programmi raames aastateks 2024 ja 2025.

–Lisaeelarvet ümberpaigutamise kaudu ei ole vaja.

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

 Piiratud kestusega

–    hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–    finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

 Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2024–2025,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid 31  

 Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

– tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–    rakendusametite kaudu

 Jagatud eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

 Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

– rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

– Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

– finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

– avalik-õiguslikele asutustele;

– avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;

– liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

– asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Kui märgitud on mitu eelarve täitmise viisi, esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid

Märkige sagedus ja tingimused.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Eelarve otsene täitmine ja PM2 metoodika projekti elluviimiseks on valitud järgmistel põhjustel:

–projekti jaoks on vaja arendada, uuesti kasutada ja kohandada/konfigureerida komisjoni olemasolevaid IT-süsteeme, mis on välja töötatud asutusesiseselt;

–PM2 metoodika kasutamine on kooskõlas komisjoni IT-projektide rakendamise poliitikaga ning on sellise keerukusega projektide puhul kindel valik.

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

Peamised kindlakstehtud riskid ja nende vähendamiseks kasutusele võetud kontrollisüsteemid:

–Risk: Nõuete muutmine projekti hilises etapis võib projekti elluviimist edasi lükata ja kulusid suurendada.
Riski vähendamine: viia sisse töövoog muutmistaotluste menetlemiseks, millega tagada taotluste hindamine ja heakskiitmine; lahenduse rakendamine etappide kaupa pideva arendustegevuse põhjal.

–Risk: Projektis osaleb väike arv liikmesriike, mis vähendab oodatavat kasu.
Riski vähendamine: Liikmesriikide ootustele vastamiseks viiakse projekt ellu koostöös liikmesriikidega ja konsulteerides komisjoni eksperdirühmaga, kes töötab välja töötajate lähetamise deklaratsiooni ühise elektroonilise vormi.

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

–    Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund 

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

–    Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.1.Hinnanguline personalivajadus

–    Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt; vajaduse korral võidakse haldava peadirektoraadi personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

–    on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu

–    tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu

–    nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

–    ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–    näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele 

–    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–    omavahenditele

–    muudele tuludele

–palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu     

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1996/71/oj).

(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus“) (ELT L 159, 28.5.2014, lk 11, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/67/oj).

(3)    COM(2021) 350 final.

(4)    COM(2024) 131 final.

(5)    COM(2019) 426 final.

(6)    Teadaanne esitati konkurentsivõime nõukogu istungil 24. mail 2024 (https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-10061-2024-INIT/en/pdf).

(7)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (IMI määrus) (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2012/1024/oj).

(8)    COM(2023) 168 final.

(9)    COM(2023) 535 final.

(10)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2020. aasta direktiiv (EL) 2020/1057, millega kehtestatakse seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamist autovedude sektoris reguleerivad erinormid ning muudetakse määrust 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ja määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT 249, 31.7.2020, lk 49, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2020/1057/oj).

(11)    EUCO 14/23.

(12)    EUCO 12/24.

(13)    2021/2043(INI).

(14)    Määrus (EL) nr 910/2014 seoses Euroopa digiidentiteedi raamistiku kehtestamisega (ELT L, 2024/1183, 30.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1183/oj).

(15)    De Wispelaere, F., De Smedt L., & Pacolet, J. (2023), Posting of workers: Collection of data from the prior declaration tools - Reference year 2022, Network Statistics FMSSFE (Euroopa Komisjoni tellimusel koostatud aruanne). 24 liikmesriigilt saadi (osalisi) andmeid lähetavate ettevõtjate ja lähetatud töötajate kohta. Lisaks kasutati ühe liikmesriigi puhul avalikult kättesaadavaid andmeid.

(16)    2024 Single Market Survey: Overcoming Obstacles, Developing Solutions, Eurochambres, 2024.

(17)    „Influence of administrative burdens on the cross-border posting of employees by SMEs in border regions“, Michael Holz, Annette Icks, IfM-Materialien No. 299, 2023.

(18)    ELT C , , lk .

(19)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (IMI määrus) (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2012/1024/oj).

(20)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus“) (ELT L 159, 28.5.2014, lk 11, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/67/oj).

(21)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1996/71/oj).

(22)    COM(2023) 168 final.

(23)    Määrus (EL) nr 910/2014 seoses Euroopa digiidentiteedi raamistiku kehtestamisega (ELT L, 2024/1183, 30.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1183/oj).

(24)    Määrus (EL) nr 910/2014 seoses Euroopa digiidentiteedi raamistiku kehtestamisega (ELT L, 2024/1183, 30.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1183/oj).

(25)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/882/oj).

(26)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj).

(27)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj).

(28)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj).

(29)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1149, millega asutatakse Euroopa Tööjõuamet, muudetakse määrusi (EÜ) nr 883/2004, (EL) nr 492/2011 ja (EL) 2016/589 ning tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2016/344 (EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst) (ELT L 186, 11.7.2019, lk 21, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1149/oj)

(30)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(31)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-implementation/Pages/implementation-methods.aspx

(32)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(33)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(34)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

(35)    N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(36)    Eelarve ametliku liigenduse kohaselt.

(37)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(38)    Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(39)    Vastavalt punktile 1.4.2 „Erieesmärgid“.

(40)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(41)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid delegatsioonides.

(42)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).

(43)    N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(44)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.