52024PC0488

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,23.10.2024

COM(2024) 488 final

2024/0270(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2015/2429, mille kohaselt lubatakse Lätil kohaldada erimeedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artikli 26 lõike 1 punktist a ning artiklitest 168 ja 168a

SELETUSKIRI

Vastavalt 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) 1 (edaspidi „käibemaksudirektiiv“) artikli 395 lõikele 1 võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt lubada liikmesriigil kohaldada erimeetmeid, millega tehakse erand kõnealuse direktiivi sätetest selleks, et lihtsustada käibemaksu kogumise menetlust või ära hoida teatavat liiki maksudest kõrvalehoidmist või maksustamise vältimist.

Kirjas, mille komisjon registreeris 15. mail 2024, taotles Läti luba jätkata teatavatel tingimustel sellise meetme kohaldamist, millega tehakse erand käibemaksudirektiivi artikli 26 lõike 1 punktist a ning artiklitest 168 ja 168a, et piirata sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust seoses kuludega teatavatele sõiduautodele, mida ei kasutata üksnes ettevõtluse eesmärgil, ning vabastada maksukohustuslased kohustusest käsitada selliste sõidukite isiklikuks tarbeks kasutamist tasu eest teenuste osutamisena. Koos pikendustaotlusega esitas Läti aruande, mis sisaldab mahaarvamisõiguse piiramiseks ettenähtud protsendimäära läbivaatamist.

Käibemaksudirektiivi artikli 395 lõike 2 kohaselt teavitas komisjon 10. septembri 2024. aasta kirjaga teisi liikmesriike Läti taotlusest. Komisjon teatas 11. septembri 2024. aasta kirjaga Lätile, et tal on taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käibemaksudirektiivi artiklis 168 on sätestatud, et maksukohustuslasel on õigus arvata maha selliste ostude puhul tasutud käibemaks, mida tehakse maksustatavate tehingute tarbeks. Käibemaksudirektiivi artikli 168a lõikega 1 on ette nähtud, et maksukohustuslase ettevõtte vara hulka kuuluva kinnisasja kasutamisel nii ettevõtte tegevuse kui ka muul kui ettevõtluse eesmärgil tohib kõnealuse kinnisasjaga seotud käibemaksu maha arvata üksnes selles ulatuses, milles kinnisasja kasutatakse maksukohustuslase ettevõtte tegevuse eesmärgil. Käibemaksudirektiivi artikli 168a lõike 2 kohaselt võivad liikmesriigid neile sobival viisil kohaldada seda sätet ka muude ettevõtte vara hulka kuuluvate kaupadega seotud kulude suhtes. Kõnealuse direktiivi artikli 26 lõike 1 punktis a on sätestatud nõue arvestada käibemaksu, kui ettevõtte vara hulka kuuluvat kaupa kasutatakse maksukohustuslase või tema töötajate isiklikuks tarbeks või üldiselt muul kui ettevõtluse eesmärgil, kui nendelt kaupadelt oli käibemaks täielikult või osaliselt mahaarvatav. Kõnealuse süsteemi kohaselt on lubatud isikliku kasutuse eest algselt mahaarvatud käibemaksu tagastamine.

Sõiduautode puhul on kõnealust süsteemi keeruline kohaldada peamiselt seetõttu, et raske on eristada sõiduki kasutamist isiklikuks või ettevõtluse tarbeks. Aruannete koostamine ja kontrollimine on lisakoormus nii ettevõtjatele kui ka maksuhalduritele.

Vastavalt käibemaksudirektiivi artiklile 395 võivad liikmesriigid kohaldada meetmeid, millega tehakse erand käibemaksudirektiivi sätetest, et lihtsustada käibemaksu kogumise menetlust või hoida ära teatavat liiki maksudest kõrvalehoidmist või maksustamise vältimist, kui nõukogu on neile andnud loa.

Lätil on praegu nõukogu rakendusotsuse (EL) 2015/2429 2 alusel lubatud piirata teatavate sõiduautode ostmisel, liisimisel, ühendusesisesel omandamisel ja impordil ning kõnealuste autode hooldus-, remondi- ja kütusekuludelt tasutud käibemaksu mahaarvamise õigust 50 % määraga, kui neid sõiduautosid ei kasutata üksnes ettevõtluse eesmärgil. See erimeede vabastab maksukohustuslased ka kohustusest käsitada selliste sõiduautode muul kui ettevõtluse eesmärgil kasutamist tasu eest teenuste osutamisena. Erimeetmega hõlmatud sõiduautod on need, mille suurim lubatud mass ei ületa 3 500 kilogrammi ning milles ei ole lisaks juhi istekohale rohkem kui kaheksa istekohta. Teatavate eritegevuste jaoks kasutatavad sõiduautod jäetakse käibemaksu mahaarvamise õiguse piirangu kohaldamisalast välja ning neid käsitletakse tavanormide alusel: edasimüümiseks, rentimiseks või liisimiseks ostetavad sõidukid; tasu eest reisijateveoks kasutatavad sõidukid (nt taksod); õppesõiduks kasutatavad sõidukid; valve- või hädaabiteenusteks kasutatavad sõidukid; autode müügiesitluseks kasutatavad sõidukid. Selle erimeetme kehtivusaega pikendati nõukogu 4. detsembri rakendusotsusega (EL) 2018/1921 3 kuni 31. detsembrini 2021 ning nõukogu 9. novembri rakendusotsusega (EL) 2021/1968 4 kuni 31. detsembrini 2024.

Läti praegune taotlus pikendada veel kord erimeetme kehtivust põhineb samadel põhjendustel, mis esitati eelmistes taotlustes. Taotlusele on lisatud aruanne, mis sisaldab mahaarvamisõiguse piirmäära läbivaatamist, nagu on nõutud nõukogu rakendusotsuse (EL) 2015/2429 artikli 6 lõikes 2. Läti arvates kehtivad erimeetme kohaldamise tingimused endiselt ja kohaldatav 50 % piirmäär on jätkuvalt asjakohane.

Läti kinnitab, et erimeede võimaldab kergendada maksumaksjate ja maksuhalduri halduskoormust ning piirab käibemaksust kõrvalehoidmist ettevõtluse tarbeks tehtud sõitude kohta peetud ebaõige arvepidamise ja valesti täidetud käibedeklaratsioonide kaudu. Läti esitatud andmete kohaselt moodustasid 2023. aastal mikroettevõtjad ja VKEd 99,7 % majanduslikult aktiivsetest ettevõtjatest, mis raskendab maksuhaldurite jaoks sõiduautode ettevõtluseks ja isiklikuks tarbeks kasutamise kontrollimist. 1. jaanuari 2024. aasta seisuga oli Lätis registreeritud kauplejaid, kellele kuulus üks või kaks sõiduautot, kokku 23 627 ehk 80,6 % kõigist registreeritud kauplejatest, kes sõiduautod registreerisid. Kuna mikroettevõtjad ja VKEd moodustavad 99,7 % kõigist ettevõtjatest, on Läti seisukohal, et enamikku sõiduautodest kasutatakse isiklikuks tarbeks. Esitatud andmete kohaselt kasutati 1. jaanuari 2024. aasta seisuga kõigist registreeritud kauplejatele kuuluvatest sõiduautodest 84,5 % mitte ainult ettevõtluse eesmärgil, vaid ka isiklikuks tarbeks.

Võttes arvesse erimeetme positiivset mõju maksumaksjate ja maksuhaldurite halduskoormusele, tehakse ettepanek lubada pikendada praeguse erimeetme kehtivust. Luba peaks olema taas kord ajaliselt piiratud ning kehtima 31. detsembrini 2027, et oleks võimalik läbi vaadata erimeetme vajalikkus ja tõhusus ning see, kas 50 % piirang kajastab endiselt õigesti üldist jaotust ettevõtluse eesmärgil ja isiklikuks tarbeks kasutamise vahel. Võimalikule pikendustaotlusele tuleks lisada aruanne, mis sisaldab kohaldatud protsendimäära läbivaatamist, ning see tuleks saata komisjonile 31. märtsiks 2027.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Sarnased erandid seoses mahaarvamisõigusega on tehtud ka teistele liikmesriikidele (Eesti, 5 Ungari, 6 Horvaatia, 7 Poola, 8 Itaalia 9 ja Rumeenia 10 ).

Käibemaksudirektiivi artikliga 176 on ette nähtud, et nõukogu määrab kindlaks kulud, millelt käibemaksu maha ei arvata. Kuni kõnealuste kulude kindlaksmääramiseni lubatakse liikmesriikidel säilitada 1. jaanuaril 1979 kehtinud erandid. Seepärast kehtivad mitmed senist olukorda säilitavad sätted, millega piiratakse õigust arvata maha sõiduautodega seotud käibemaksu.

Hoolimata varasematest algatustest kehtestada eeskirjad selle kohta, milliste kulukategooriate korral võib mahaarvamisõigust piirata, 11 on selline erand asjakohane seni, kuni kõnealuseid eeskirju ELi tasandil ühtlustatakse.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Käibemaksudirektiivi artikkel 395.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Pidades silmas ettepaneku aluseks olevat käibemaksudirektiivi sätet, ei kohaldata subsidiaarsuse põhimõtet.

•Proportsionaalsus

Otsus käsitleb liikmesriigile tema enda taotlusel antud luba ja sellega ei määrata kohustusi.

Erandi piiratud ulatust arvestades on erimeede kooskõlas taotletava eesmärgiga – lihtsustada maksu kogumise menetlust või hoida ära teatavat liiki maksudest kõrvalehoidmist või maksustamise vältimist. Võttes eriti arvesse võimalust, et ettevõtted võivad oma kohustusi aladeklareerida, ning koormust, mis maksuhaldurite jaoks tekib läbisõiduandmete kontrollimisega, oleks 50 % piiranguga võimalik lihtsustada käibemaksu kogumist ja vältida maksudest kõrvalehoidmist, mida võidakse muu hulgas teha ebaõige arvepidamise ja valesti täidetud käibedeklaratsioonide kaudu.

•Vahendi valik

Kavandatav vahend: nõukogu rakendusotsus.

Käibemaksudirektiivi artikli 395 kohaselt on erandi tegemine ühistest käibemaksusätetest võimalik vaid komisjoni ettepaneku põhjal nõukogus ühehäälselt antud loa alusel. Nõukogu rakendusotsus on kõige sobivam õigusakt, kuna selle saab adresseerida ühele liikmesriigile.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Sidusrühmadega ei konsulteeritud. Käesolev ettepanek põhineb Läti esitatud taotlusel ja käsitleb ainult kõnealust liikmesriiki.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada.

•Mõjuhinnang

Ettepaneku eesmärk on lihtsustada maksukogumismenetlust, kõrvaldades maksukohustuslaste vajaduse pidada arvestust teatavate sõiduautode isiklikuks tarbeks kasutamise kohta ning samal ajal hoida ära teatavat liiki käibemaksust kõrvalehoidmist ebaõige arvestuse pidamise tõttu. Kavandatud meetmel võib seega olla positiivne mõju nii ettevõtjatele kui ka maksuhaldurile. Läti käsitab lahendust sobiva meetmena, mis on võrreldav muude kehtinud ja kehtivate eranditega.

4.MÕJU EELARVELE

Erand ei mõju ebasoodsalt käibemaksust tulenevatele ELi omavahenditele.

5.MUU TEAVE

Ettepanek on ajaliselt piiratud ja sisaldab aegumisklauslit, mille tähtpäev on 31. detsember 2027.

Kui Läti peab vajalikuks erimeetme kehtivuse pikendamist pärast 2027. aastat, tuleks komisjonile hiljemalt 31. märtsiks 2027 esitada koos pikendustaotlusega protsendimäära läbivaatamise aruanne.

2024/0270 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, 12 eriti selle artikli 395 lõike 1 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Direktiivi 2006/112/EÜ artiklitega 168 ja 168a on ette nähtud, et maksukohustuslasel on õigus arvata maha selliste kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluv käibemaks, mida ta kasutab maksustatavate tehingute tarbeks. Kõnealuse direktiivi artikli 26 lõike 1 punktis a nõutakse käibemaksu arvestamist, kui ettevõtte vara kasutatakse maksukohustuslase või tema töötajate isiklikuks tarbeks või üldisemalt muul kui ettevõtluse eesmärgil.

(2)Nõukogu rakendusotsusega (EL) 2015/2429, 13 mida on muudetud nõukogu rakendusotsusega (EL) 2021/1968, 14 lubatakse Lätil kuni 31. detsembrini 2024 piirata 50 % määraga õigust arvata maha käibemaks kuludelt sõiduautodele, mida ei kasutata üksnes ettevõtluse eesmärgil, ning lubatakse Lätil mitte käsitada maksukohustuslase ettevõtte vara hulka kuuluva sõiduauto isiklikuks tarbeks kasutamist tasu eest teenuste osutamisena, kui selle auto suhtes kohaldatakse asjaomase otsuse artikli 1 kohaselt lubatud piirangut (edaspidi „erimeede“).

(3)Komisjonis 15. mail 2024 registreeritud kirjas esitas Läti kooskõlas direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 2 esimese lõiguga komisjonile taotluse jätkata erimeetme kohaldamist (edaspidi „pikendamistaotlus“).

(4)Komisjon edastas 10. septembri 2024. aasta kirjaga pikendamistaotluse teistele liikmesriikidele vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 2 teisele lõigule. Komisjon teavitas 11. septembri 2024. aasta kirjas Lätit, et tal on pikendamistaotluse hindamiseks kogu vajalik teave.

(5)Kooskõlas rakendusotsuse (EL) 2015/2429 artikli 6 lõikega 2 esitas Läti komisjonile koos pikendamistaotlusega asjaomase rakendusotsuse artiklis 1 osutatud käibemaksu mahaarvamise õiguse piiramiseks kehtestatud protsendimäära läbivaatamise aruande. Tuginedes praegu kättesaadavale teabele, nimelt maksuauditite kogemusele ja sõiduautode isiklikuks tarbeks kasutamist käsitlevatele statistilistele andmetele, väidab Läti, et 50 % piirmäär on endiselt põhjendatud ja asjakohane.

(6)Võttes arvesse erimeetme positiivset mõju maksumaksjate ja maksuhaldurite halduskoormusele, mis kaasneb käibemaksukohustuse lihtsustamise ja ebaõigest arvepidamisest tuleneva maksudest kõrvalehoidmise vältimisega, peab komisjon seega asjakohaseks lubada Lätil jätkata erimeetme kohaldamist.

(7)Erimeetme kohaldamise pikendamist on asjakohane ajaliselt piirata, et oleks võimalik hinnata selle tõhusust ja protsendimäära sobivust. Seepärast tuleks Lätile anda luba jätkata erimeetme kohaldamist kuni 31. detsembrini 2027.

(8)Erimeede on proportsionaalne taotletavate eesmärkidega lihtsustada käibemaksu kogumise menetlust ja hoida ära teatavat liiki maksudest kõrvalehoidmist või maksustamise vältimist, kuna see meede on ajaliselt ja ulatuselt piiratud. Lisaks ei kaasne erimeetmega riski, et pettused võiks üle kanduda teistesse sektoritesse või liikmesriikidesse.

(9)Kui Läti hinnangul on vaja pikendada erimeedet ka pärast 2027. aastat, peaks ta 31. märtsiks 2027 esitama komisjonile kohaldatud protsendimäära läbivaatamise aruande ning loa pikendamise taotluse.

(10)Erimeetme kohaldamine ei mõjuta oluliselt lõpptarbimise etapis kogutava maksutulu kogusummat ega mõjuta ebasoodsalt käibemaksust tulenevaid liidu omavahendeid.

(11)Seepärast tuleks rakendusotsust (EL) 2015/2429 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsuse (EL) 2015/2429 artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

1. Käesolev otsus kaotab kehtivuse 31. detsembril 2027.

2. Käesolevas otsuses sätestatud loa pikendamise taotlus tuleb esitada komisjonile 31. märtsiks 2027 koos artiklis 1 sätestatud protsendimäära läbivaatamise aruandega.“

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Läti Vabariigile.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

(2) Nõukogu 10. detsembri 2015. aasta rakendusotsus (EL) 2015/2429, mille kohaselt lubatakse Lätil kohaldada erimeedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artikli 26 lõike 1 punktist a ning artiklitest 168 ja 168a (ELT L 334, 22.12.2015, lk 15–17).

(3) Nõukogu 4. detsembri 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/1921, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2015/2429, mille kohaselt lubatakse Lätil kohaldada erimeedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artikli 26 lõike 1 punktist a ning artiklitest 168 ja 168a (ELT L 311, 7.12.2018, lk 36–37).

(4) Nõukogu 9. novembri 2021. aasta rakendusotsus (EL) 2021/1968, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2015/2429, mille kohaselt lubatakse Lätil kohaldada erimeedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artikli 26 lõike 1 punktist a ning artiklitest 168 ja 168a (ELT L 401, 12.11.2021, lk 1–2).

(5) Nõukogu 15. novembri 2021. aasta rakendusotsus (EL) 2021/1998, mille kohaselt lubatakse Eestil kohaldada meedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artikli 26 lõike 1 punktist a ning artiklitest 168 ja 168a (ELT L 408, 17.11.2021, lk 3–5).

(6) Nõukogu 5. oktoobri 2021. aasta rakendusotsus (EL) 2021/1774, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2018/1493, millega antakse Ungarile luba võtta erimeede, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artikli 26 lõike 1 punktist a ning artiklitest 168 ja 168a (ELT L 360, 11.10.2021, lk 108–109).

(7) Nõukogu 15. novembri 2021. aasta rakendusotsus (EL) 2021/1997, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2018/1994, millega antakse Horvaatiale luba võtta erimeede, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artikli 26 lõike 1 punktist a ja artiklist 168 (ELT L 408, 17.11.2021, lk 1–2).

(8) Nõukogu 6. detsembri 2022. aasta rakendusotsus (EL) 2022/2385, millega muudetakse rakendusotsust 2013/805/EL, millega lubatakse Poola Vabariigil kohaldada meetmeid, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artikli 26 lõike 1 punktist a ja artiklist 168 (ELT L 315, 7.12.2022, lk 87–88).

(9) Nõukogu 6. detsembri 2022. aasta rakendusotsus (EL) 2022/2411, millega muudetakse otsust 2007/441/EÜ, millega lubatakse Itaalia Vabariigil kohaldada meetmeid, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 26 lõike 1 punktist a ja artiklist 168 (ELT L 317, 9.12.2022, lk 120–121).

(10) Nõukogu 24. mai 2024. aasta rakendusotsus (EL) 2024/1641, millega lubatakse Rumeenial kohaldada erimeetmeid, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artikli 26 lõike 1 punktist a ja artiklist 168 (ELT L, 2024/1641, 6.6.2024).

(11) KOM(2004) 728 (lõplik) – Ettepanek: Nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 77/388/EMÜ käibemaksukohustuse lihtsustamiseks (ELT C 24, 29.1.2005, lk 10), tagasi võetud 21. mail 2014 (ELT C 153, 21.5.2014, lk 3).

(12) ELT L 347, 11.12.2006, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2006/112/oj .

(13) Nõukogu 10. detsembri 2015. aasta rakendusotsus (EL) 2015/2429, mille kohaselt lubatakse Lätil kohaldada erimeedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artikli 26 lõike 1 punktist a ning artiklitest 168 ja 168a (ELT L 334, 22.12.2015, lk 15, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2015/2429/2022-01-01 ).

(14) Nõukogu 9. novembri 2021. aasta rakendusotsus (EL) 2021/1968, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2015/2429, mille kohaselt lubatakse Lätil kohaldada erimeedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artikli 26 lõike 1 punktist a ning artiklitest 168 ja 168a (ELT L 401, 12.11.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2021/1968/oj ).

Choose the experimental features you want to try