EUROOPA KOMISJON

Brüssel,15.10.2024

COM(2024) 459 final

2024/0251(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse liidu nimel OECD riiklikult toetatava ekspordikrediidi kokkuleppe osaliste koosolekutel seoses ühisseisukohtadega minimaalse sissemakse nõude kohta

SELETUSKIRI

1.Kavandatav reguleerimisese

Käesolevas ettepanekus käsitletakse otsust, millega määratakse kindlaks liidu nimel OECD riiklikult toetatava ekspordikrediidi kokkuleppe (edaspidi „kokkulepe“) osaliste koosolekutel võetav seisukoht osaliste esitatud tulevase ühisseisukohaga minimaalse sissemakse nõude kohta.

2.Ettepaneku taust

2.1.Riiklikult toetatava ekspordikrediidi kokkulepe

Kokkulepe on suuline kokkulepe, mille eesmärk on luua raamistik riiklikult toetatava ekspordikrediidi korrakohaseks kasutamiseks. Tegelikkuses tähendab see, et luuakse võrdsed võimalused (mille puhul konkurents põhineb eksporditavate kaupade hinnal ja kvaliteedil, mitte sellel, millised on finantseerimistingimused) ning samas püütakse kõrvaldada riiklikult toetatava ekspordikrediidiga (edaspidi „riiklik toetus“) seotud subsiidiumid ja kaubanduse moonutamine. Kokkulepe jõustus 1978. aasta aprillis ja on tähtajatu.

Kokkulepe on administratiivselt allutatud OECD-le ja selle täitmist toetab OECD ekspordikrediidi sekretariaat. Siiski ei ole tegemist OECD õigusaktiga 1 .

Kokkuleppe osaline on Euroopa Liit – mitte liikmesriigid – ning selle tekst on ühenduse õigustikku üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrusega (EL) nr 1233/2011 2 . Seega on kokkulepe liidu õiguse kohaselt õiguslikult siduv.

2.2.Kokkuleppe osalised

Kokkuleppel on praegu üksteist osalist (edaspidi „kokkuleppe osalised“): Austraalia, Kanada, Euroopa Liit, Jaapan, Korea, Uus-Meremaa, Norra, Šveits, Türgi, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid.

Kokkuleppe osalised võivad teha otsuseid kokkuleppe muutmise kohta, sealhulgas võivad nad vastu võtta ühisseisukohti kooskõlas kokkuleppe IV peatüki 5. jaoga. Otsused tehakse konsensuse alusel ja kui mõni osaline on vastu, siis ei saa kokkuleppe muudatust ega ühisseisukohta vastu võtta.

Euroopa Komisjon esindab liitu otsuste tegemisel kas kokkuleppe osaliste koosolekutel või kirjalikes menetlustes.

Kokkuleppega on ette nähtud võimalus võtta vastu ühisseisukohti, millega lubatakse osalistel erandkorras kokkuleppe sätetest kõrvale kalduda kas konkreetse tehingu või ajutiselt ka määratlemata arvu tehingute puhul. Ühisseisukohale jõudmise korda on käsitletud kokkuleppe artiklites 54–59. Kirjalikus menetluses on võimalik ühisseisukoht heaks kiita ettepanekule vastamata jätmise teel, sest vaikimist käsitatakse nõusolekuna. Sama kehtib osalise kohta, kes teatab, et tal puudub seisukoht. Ühisseisukoha ettepanekule tuleb põhimõtteliselt vastata 20 kalendripäeva jooksul, mida võib pikendada kaheksa kalendripäeva võrra. OECD ekspordikrediidi sekretariaat peab teatama osalistele, kas ühisseisukoht võeti vastu. Kokkulepitud ühisseisukoht jõustub kolme kalendripäeva möödumisel sellest teadaandest.

2.3.Liidu nimel võetav seisukoht

Viimastel aastatel on vastu võetud mitu ühisseisukohta, mis käsitlevad ostjatelt kokkuleppe eeskirjade kohaste tehingute puhul nõutavat sissemakset. 5. novembril 2021 võtsid osalised vastu ELi ettepaneku kohase ühisseisukoha, millega vähendati sissemaksenõuet 5 %-le (erinevalt kokkuleppe artikli 11 punktis a sätestatud 15 % nõudest) ja suurendati riikliku toetuse ülemmäära 95 %-ni ekspordilepingu väärtusest (erinevalt kokkuleppe artikli 11 alapunktis c sätestatud 85 %-st). Osalised kinnitasid, et meede on COVID-19 tervisekriisist tingitud majanduslangusele reageerimiseks vajalik kiireloomuline ja erakorraline samm. 2021. aasta ühisseisukohta, mis algselt kehtis kuni 4. novembrini 2022, pikendati veel ühe aasta võrra ning see aegus seega 4. novembril 2023.

14. detsembril 2023 võtsid osalised Ühendkuningriigi ettepaneku alusel vastu veel ühe ühisseisukoha minimaalse sissemakse nõude kohta. Kuigi 2021. aasta ühisseisukoha ajal paindlikkuse põhimõtet enam ei kohaldatud, märkis Ühendkuningriik, et ühisseisukoha ettepaneku tegemise ajal esines sellegipoolest konkreetseid raskusi, nagu intressimäärade tõus ja jätkuv inflatsioonisurve, seoses rahastuse kättesaadavusega avaliku sektori / riiklikele ostjatele madala ja keskmise sissetulekuga riikides. Ühisseisukoht, mida kohaldatakse kuni 13. detsembrini 2024, käsitleb riiklikku ekspordikrediidi toetust tehinguteks riiklike / avaliku sektori ostjatega II kategooria riikides, mille riigi riskiklassifikatsioon on 5 kuni 7 (kaasa arvatud), nagu on sätestatud kokkuleppe artiklis 22. Selliste tehingute puhul vähendatakse minimaalseid nõutavaid sissemakseid 5 %-ni ekspordilepingu maksumusest ning riikliku toetuse ülemmäära, mida osalised võivad anda, tõstetakse 95 %-ni.

Võttes arvesse objektiivset vajadust, et liit saaks rahvusvahelisel tasandil vastavalt ühisseisukoha ettepanekutele kiiresti ja paindlikult tegutseda, teeb komisjon ettepaneku, et nõukogu lubaks komisjonil koostada liidu nimel OECD riiklikult toetatava ekspordikrediidi kokkuleppe osaliste koosolekutel võetava seisukoha seoses osaliste esitatud tulevaste ühisseisukohtadega minimaalse sissemakse nõude kohta. Täpsemalt on liidu nimel võetav seisukoht lükata tagasi kõik kokkuleppe osalise tulevased kavandatavad ühisseisukohad minimaalse sissemakse kohta, tingimusel et ühisseisukoht on olemuselt horisontaalne ja seda kohaldatakse rohkem kui ühe konkreetse tehingu suhtes.

EL leiab, et kokkuleppe sissemakseid käsitlevate tingimuste peaaegu lakkamatuks muutmiseks ei tuleks pidevalt muuta ühisseisukohti. Selle asemel tuleks iga sellist kohandust osaliste vahel arutada. (Selline arutelu käivitati 2023. aasta märtsis ja selles käsitletakse kokkuleppe sissemakseid käsitlevate tingimuste võimaliku muutmise kõiki parameetreid. Ettevalmistamisel on komisjoni eraldi ettepanek nõukogu otsuse kohta sellise pideva muutuse arvessevõtmiseks.)

Selle põhjal peab ELil olema võimalik lükata tagasi tulevased ettepanekud kasutada paindlikkuse täiendavaks laiendamiseks ühisseisukoha menetlust. Võttes arvesse asjaolu, et nii rahvusvahelise kui ka ELi tasandi poliitiline kontekst aja jooksul tõenäoliselt muutub, kohaldatakse kavandatavat otsust kolme aasta jooksul pärast selle vastuvõtmist, mille järel saab nõukogu käesoleva otsusega kehtestatud põhimõtted läbi vaadata.

3.Õiguslik alus

3.1.Menetlusõiguslik alus

3.1.1.Põhimõtted

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikega 9 on ette nähtud võtta vastu otsused, millega kehtestatakse „lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku.“

Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel õiguslikud tagajärjed. Siia hulka kuuluvad ka sellised õiguslikud vahendid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, aga mis „võivad mõjutada otsustavalt liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu“ 3 .

3.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul

Vastuvõetud ühisseisukohas sisalduvad eeskirjad asendavad kokkuleppe eeskirju üksnes ühisseisukohas nimetatud tehingu või asjaolude puhul. Kui ühisseisukohad on kokkuleppe muude osaliste jaoks pehme õigus, siis ELi jaoks on need õigusliku toimega aktid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määruse (EL) nr 1233/2011 (mis käsitleb riiklikult toetatavate ekspordikrediitide suuniste rakendamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2001/76/EÜ ja 2001/77/EÜ) artiklile 1, milles on sätestatud, et „Suuniseid, mis sisalduvad riiklikult toetatavate ekspordikrediitide kokkuleppes, kohaldatakse liidus. Kokkuleppe tekst on esitatud käesoleva määruse lisana.“ Kuna osalised lepivad ühisseisukohtades kokku vastavalt kokkuleppe artiklites 54–59 sätestatud korrale, millesse on kaasatud OECD ekspordikrediidi sekretariaat, kujutavad need endast ka rahvusvahelise organi poolt vastu võetud õigusakte ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 tähenduses.

Seega on esildatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.

3.2.Materiaalõiguslik alus

3.2.1.Põhimõtted

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatava akti eesmärgist ja sisust, mida liidu nimel võetav seisukoht puudutab.

3.2.2.Kohaldamine käesoleval juhul

Kavandatava akti peamine eesmärk ja sisu on seotud ühise kaubanduspoliitikaga. Seepärast on esildatud otsuse materiaalõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikkel 207.

3.3.Järeldus

Esildatud otsuse õiguslik alus peaks olema ELi toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimene lõik koostoimes artikli 218 lõikega 9.

4.Kavandatava õigusakti avaldamine

Kuna kokkuleppe osaliste õigusaktiga muudetakse riiklikult toetatavate ekspordikrediitide kokkulepet, mis on määruse (EL) nr 1233/2011 II lisa, on asjakohane avaldada see õigusakt pärast heakskiitmist Euroopa Liidu Teatajas.

2024/0251 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse liidu nimel OECD riiklikult toetatava ekspordikrediidi kokkuleppe osaliste koosolekutel seoses ühisseisukohtadega minimaalse sissemakse nõude kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Riiklikult toetatava ekspordikrediidi kokkuleppes (edaspidi „kokkulepe“) sisalduvad suunised on üle võetud ja muudetud seega Euroopa Liidus õiguslikult siduvaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1233/2011 4 .

(2)Ühisseisukoht on kokkuleppe kohane vahend, mis võimaldab osalistel erandkorras kokkuleppe sätetest kõrvale kalduda kas konkreetse tehingu või ajutiselt ka määratlemata arvu tehingute puhul, näiteks seoses kokkuleppe artikli 11 punkti a kohase minimaalse sissemaksega.

(3)Kokkuleppe osalised (edaspidi „osalised“) teevad kirjaliku menetluse teel otsuse ühisseisukohtade kohta kooskõlas kokkuleppe IV peatüki 5. jaoga. Kirjalikus menetluses on võimalik ühisseisukoht heaks kiita ettepanekule vastamata jätmise teel, sest vaikimist käsitatakse nõusolekuna. Sama kehtib osalise kohta, kes teatab, et tal puudub seisukoht. Ühisseisukoha ettepanekule tuleb põhimõtteliselt vastata 20 kalendripäeva jooksul, mida võib pikendada kaheksa kalendripäeva võrra. Ühisseisukoha ettepanekule reageerimiseks antud lühike aeg koos asjaoluga, et vaikimine tähendab nõusolekut, põhjendab vajadust ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase raamotsuse järele.

(4)On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel osaliste kirjalikus menetluses võetav seisukoht seoses kavandatava ühisseisukohaga, kuna pärast kokkuleppimist võib kavandatav ühisseisukoht otsustavalt mõjutada liidu õiguse sisu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrusele (EL) nr 1233/2011, mis käsitleb riiklikult toetatavate ekspordikrediitide suuniste kohaldamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2001/76/EÜ ja 2001/77/EÜ.

(5)Pidades silmas kokkuleppega kehtestatud kiirendatud menetlust selle ühisseisukoha vastuvõtmiseks, on liidu huvides, et sellised seisukohad kehtestataks ELi tasandil kiiresti, et liit saaks tõhusalt kasutada oma kokkuleppest tulenevaid õigusi. Seega kehtestatakse käesoleva otsusega tõhus ja kiire menetlus liidu nimel võetava seisukoha kindlaksmääramiseks kõigi kokkuleppe osalise tulevaste kavandatavate ühisseisukohtade suhtes minimaalse sissemakse kohta, tingimusel et ühisseisukoht on olemuselt horisontaalne ja seda kohaldatakse rohkem kui ühe konkreetse tehingu suhtes.

(6)EL leiab, et kokkuleppe sissemakseid käsitlevate tingimuste peaaegu lakkamatuks muutmiseks ei tuleks pidevalt muuta ühisseisukohti. Selle asemel tuleks iga sellist kohandust osaliste vahel arutada. Selle alusel sätestatakse käesolevas otsuses, et üldjuhul peaks ELil olema võimalik lükata tagasi tulevased ettepanekud kasutada ühisseisukoha menetlust kokkuleppe artikli 11 punktis a sätestatud sissemakseid käsitlevate tingimustega seotud paindlikkuse edasiseks laiendamiseks.

(7)Kui nõukogu ekspordikrediidi töörühmas toimunud arutelude käigus jõutakse järeldusele, et käesoleva otsusega kehtestatud seisukohast kõrvalekaldumine on asjakohane, on komisjonil alati võimalus esitada ettepanek nõukogu otsuse kohta, millega kehtestatakse liidu nimel võetav seisukoht, mis lahkneb käesoleva otsusega kehtestatud seisukohast. Käesolev otsus ei piira komisjoni õigust esitada ka omal algatusel ettepanek nõukogu otsuse kohta, millega kehtestatakse liidu nimel võetav seisukoht, mis lahkneb käesoleva otsusega kehtestatud üldisest seisukohast.

(8)Tagamaks, et nõukogul on võimalus käesolevas otsuses esitatud põhimõtteid korrapäraselt hinnata ja asjakohasel juhul kohandada, ning ELi lepingu artikli 13 lõikes 2 sätestatud liidu institutsioonide vahelise lojaalse koostöö vaimus võib käesoleva otsuse perioodiliselt läbi vaadata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel riiklikult toetatava ekspordikrediidi kokkuleppe osaliste kirjalikus menetluses seoses teiste osaliste tulevaste ettepanekutega ühisseisukohtade kohta, mis käsitlevad minimaalse sissemakse nõuet, on lükata tagasi kõik kokkuleppe osalise tulevased kavandatavad ühisseisukohad kokkuleppe artikli 11 punkti a kohase minimaalse sissemakse nõude kohta, kui ühisseisukoht on olemuselt horisontaalne ja seda kohaldatakse rohkem kui ühe konkreetse tehingu suhtes.

Artikkel 2

Komisjon edastab piisavalt aegsasti enne osaliste iga koosolekut nõukogu ekspordikrediidi töörühmale arutamiseks dokumendi, mis sisaldab artiklis 1 osutatud ühisseisukohti, mida on asjaomasel koosolekul kavas arutada.

Artikkel 3

Nõukogu hindab käesolevat otsust ja vajaduse korral vaatab selle hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist komisjoni ettepaneku põhjal läbi.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Seda kohaldatakse kolme aasta jooksul pärast selle vastuvõtmist.

Brüssel,

(1)    Nagu on määratletud OECD konventsiooni punktis 5.

(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1233/2011, mis käsitleb riiklikult toetatavate ekspordikrediitide suuniste rakendamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2001/76/EÜ ja 2001/77/EÜ (ELT L 326, 8.12.2011, lk 45).

(3)    Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 7. oktoober 2014, Saksamaa vs. nõukogu, C-399/12, ECLI:EU:C:2014:2258, punktid 61–64.

(4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1233/2011, mis käsitleb riiklikult toetatavate ekspordikrediitide suuniste rakendamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2001/76/EÜ ja 2001/77/EÜ (ELT L 326, 8.12.2011, lk 45).