EUROOPA KOMISJON

Brüssel,8.3.2024

COM(2024) 109 final

Soovitus:

NÕUKOGU OTSUS,

millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja San Marino Vabariigi vahelise lepingu üle, mis käsitleb mitmeid piirihalduse valdkonna aspekte

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Taust

Komisjon soovitab nõukogul i) anda komisjonile kui lepingu läbirääkijale luba alustada ja pidada läbirääkimisi liidu ja San Marino Vabariigi vahelise lepingu üle, ii) anda läbirääkijale juhised ning iii) määrata erikomitee, kellega konsulteerides tuleb läbirääkimisi pidada.

San Marino Vabariik on sõltumatu suveräänne riik, millel on oma geograafilise asendi, väiksuse ja rahvaarvu tõttu erisuhted naabruses asuva liikmesriigi Itaaliaga. Nimelt on San Marino sisemaariik, mida ümbritseb Itaalia territoorium. San Marino territooriumil ei ole rahvusvahelisi lennujaamu. Erandlike olukordade jaoks on olemas kiirabikopteriteenus raskelt haigete või vigastatute transpordiks San Marino haiglast Emilia-Romagna piirkonna põhihaiglatesse Itaalias. San Marinos on lennuväli, kus saavad maanduda ja õhku tõusta kerged ja ülikerged õhusõidukid, mis üldjuhul saabuvad Itaaliast. Väga väike osa neist saabub väljastpoolt Schengeni ala, kuid enne San Marinos maandumist on nad teinud ühe või mitu peatust Itaalias, kus teostatakse kontrolle piiril. Seega peavad kolmandate riikide kodanikud San Marinosse jõudmiseks reisima läbi Schengeni ala, kus Schengeni riik kontrollib neid piiril, ning täitma Schengeni acquis kohased nõuded Schengeni alale sisenemiseks. See eriline geograafiline asend ning liidu loomisele eelnenud erisuhe Itaaliaga on põhjus, miks Itaalia ja San Marino vahel puudub de facto süstemaatiline kontroll piiril, mis on tavaliselt nõutav Schengeni riikide välispiiridel 1 . San Marino ei anna praegu ka viisasid kolmandate riikide kodanikele, sest reisijad, kelle suhtes kehtib viisanõue, peavad San Marinosse jõudmiseks läbima Itaalia ja taotlema seega Schengeni viisat Itaalia vastutavatelt ametiasutustelt.

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Soovituse eesmärk on luua asjakohane õiguslik alus kontrolli de facto puudumisele Itaalia San Marino vahelisel välispiiril ning lisada kompensatsioonimeetmena elamislubasid käsitlevad normid.

Kohandusi on vaja teha ka eelseisvate muudatuste tõttu Schengeni acquis’s, eelkõige uute ELi infosüsteemide, sealhulgas riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES) 2 ning ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) 3 tulevase kasutuselevõtmise tõttu. Kolmandate riikide kodanikele antud San Marino elamisload ei võimalda praegu nende omanikel Schengeni alal vabalt reisida. San Marino kodanikud on vabastatud EESis ja ETIASes 4 registreerimise kohustusest, kuid kolmandate riikide kodanikud, kellel on San Marino elamisluba ja kes reisivad läbi liikmesriikide, et minna oma elukohta San Marinos, registreeritakse üldjuhul EESis Schengeni alale sisenemisel (tavaliselt Itaalias). Kuna neid ei registreeritaks EESis Schengeni alalt lahkumisel ja San Marinosse sisenemisel, registreeritaks nad EESis automaatselt kui viibimisaja ületajad, kui nende viibimine on pikem kui Schengeni alal viibimiseks lubatud aeg. Viibimisaja ületamisel oleks negatiivne mõju heausksetele kolmandate riikide kodanikele, eelkõige siis, kui nad taotlevad Schengeni viisat, ETIASe reisiluba, pikaajalist viisat või elamisluba.

Lisaks on soovituse eesmärk kõrvaldada praegune lünk ja leppida kokku normides, mille alusel San Marino annab kolmandate riikide kodanikele elamislubasid. Praegu liikmesriigid kolmandate riikide kodanikele antud elamislubasid ei kontrolli, kuigi nende omanikud saavad tegelikult Schengeni alale siseneda ja seal vabalt liikuda, ilma et neil oleks kehtivat Schengeni viisat või ETIASe reisiluba.

Lepingu eesmärk oleks kaotada isikute kontroll piiril ja tunnustada San Marino poolt kolmandate riikide kodanikele antud elamislubasid kogu Schengeni alal.

Lepingus peaks seepärast sisalduma nõue, et kui kolmanda riigi kodanik kavatseb saabuda otse San Marinosse, tagab San Marino, et see isik läbib kõigepealt Itaalia teostatava kontrolli piiril.

Kui heausksed kolmandate riikide kodanikud, kellel on San Marino elamisluba, vabastatakse EESis registreerimise kohustusest, ei registreeritaks neid EESis viibimisaja ületajatena. Kolmandate riikide kodanikud, kellel on San Marino elamisluba, pääseksid liidu õiguse asjakohaste sätete kohaselt viisavabalt Schengeni alale kuni 90 päevaks mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul ning nende suhtes ei kehtiks EESis registreerimise kohustus ega kohustus saada viisa või ETIASe reisiluba Schengeni alale sisenemiseks ja seal viibimiseks.

Selleks et laiendada San Marino välja antud või pikendatud elamislubade kehtivust kogu Schengeni alale, on oluline tagada Schengeni ala kõrge julgeolekutase. Seepärast nähtaks lepinguga ette nõue, et kolmandate riikide kodanikele San Marino elamislubade andmise, nende pikendamise või tühistamise eelduseks on Itaalia tehtav julgeolekualane hindamine. Itaalia teeks siduva julgeolekualase hindamise enne, kui San Marino saab elamisload välja anda või neid pikendada – eelkõige tehakse kontrollid asjaomastes ELi, riiklikes ja rahvusvahelistes andmebaasides, sealhulgas kontrollitakse ELi piiravate meetmete tõhusust ja nende järgimist. Kui ettenähtud aja jooksul on saadud positiivne arvamus, annab San Marino välja kõnealused ühtses vormis elamisload või pikendab neid, nagu on ette nähtud nõukogu 13. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks 5 , ning Itaalia teeb kõik vajalikud toimingud viisainfosüsteemis 6 . Itaalia negatiivse arvamuse korral lükkaks San Marino elamisloataotluse või elamisloa pikendamise taotluse tagasi või tühistaks selle. Itaalia peaks teatama elamislubadest, mille San Marino on andnud kolmandate riikide kodanikele Schengeni piirieeskirjade (artikkel 39) kohaselt, et tagada nende lubade kehtivus kogu Schengeni alal.

Kavandatava lepinguga tuleks ette näha nõue, et San Marino poolt kolmandate riikide kodanikele lepingu jõustumise ajaks juba välja antud elamisload tuleb kahe aasta jooksul alates lepingu jõustumisest asendada lepingu kohaselt välja antud elamislubadega. Lepinguga tuleks ette näha, et San Marino poolt kolmandate riikide kodanikele välja antud kehtivatest elamislubadest teavitatakse Itaaliat, kes teeb asjaomastes andmebaasides kontrolle ja vajaduse korral nõuab San Marinolt nende lubade tühistamist avaliku korra või sisejulgeoleku huvides.

Kavandatava lepinguga tuleks ette näha hindamismehhanism. Lepingus tuleks kindlaks määrata ka Itaalia ja San Marino vahelise koostöö kord elamislubade andmiseks või pikendamiseks ning normid San Marino poolt Itaalia negatiivse arvamuse alusel tehtud otsuste vaidlustamiseks.

Kavandatud lepinguga tuleks ette näha, et San Marinos elamise õiguse omandamise ja säilitamise eeltingimuseks oleks tegelik seos San Marinoga, mis tuleb kindlaks teha tegeliku ja korrapärase füüsilise kohaloleku alusel asjakohase aja jooksul ning muude objektiivsete ja kontrollitavate kriteeriumide põhjal, võtmata arvesse investeeringuid San Marino majandusse või kinnisvarasse või eelnevalt kindlaksmääratud rahalisi makseid San Marino ametiasutustele.

Lepinguga tuleks ette näha normid teabe, sh karistusregistri andmeid ning tagaotsitavaid ja kadunud isikuid ja esemeid käsitleva teabe vahetamise kohta San Marino ja Itaalia õiguskaitseasutuste vahel, seda nii taotluse korral kui ka omal algatusel, kui see on oluline kuritegude ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks San Marinos või Itaalias, avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmiseks ja nende ennetamiseks.

Selleks et tagada turvalisuse ja usaldusväärsuse kõrge tase, peaks kavandatav leping sisaldama norme, millega nähakse ette piiriülese operatiivkoostöö võimalus, näiteks piiriülese jälgimise, kahtlustatavate isikute piiriülese jälitamise, ühispatrullide ja muude ühisoperatsioonide korraldamise võimalus. Lisaks tuleks kehtestada normid, mis võimaldavad teha tõhustatud politseikontrolle Schengeni ala ja San Marino territooriumi vahelise maismaapiiri läheduses nii õiguskaitse kui ka rände eesmärgil.

Mis puudutab EESis registreeritud ekslikult viibimisaja ületanud turistideks peetavaid isikuid ehk viisakohustusega või viisanõudest vabastatud kolmandate riikide kodanikke, kes on Schengeni alale sisenemisel registreeritud EESis ja kelle viibimist San Marino territooriumil arvestatakse kontrollide puudumise tõttu piiril automaatselt Schengeni alal viibimisena, siis tuleks kavandatava lepinguga ette näha, et lubatud viibimisaja arvutamisel arvestatakse San Marinos veedetud aeg Schengeni alal veedetud ajaks, välja arvatud San Marino elanike puhul.

Lisaks tuleks kavandatavas lepingus sätestada, et kui San Marino peaks tulevikus andma kolmandate riikide kodanikele lühi- või pikaajalisi viisasid, tuleks lepingut vastavalt ajakohastada.

Kavandatava lepinguga tuleks ette näha mehhanism, mis võimaldaks vajaduse korral lepingut kohandada, et võtta arvesse liidu õiguse tulevasi asjaomaseid muudatusi. Kavandatav leping peaks sisaldama ka sätet, mille kohaselt võiks liit lepingu lõpetada, kui kohandamist ei toimu.

Suhe liidu kehtivate või tulevaste lepingutega 

2023. aasta detsembris viisid EL ja San Marino lõpule läbirääkimised assotsieerimislepingu üle, mille tulemusena San Marino kohaldab liidu kodanike ja nende pereliikmete, sealhulgas kolmandate riikide kodanike suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/38/EÜ 7 . Küsimused, mis võivad kuuluda käesoleva soovituse kohaldamisalasse, ei kuulunud siiski assotsieerimislepingu üle peetavate läbirääkimiste raamistikku.  

Assotsieerimislepingu sõlmimine toimub vastavalt mõlema poole sisemenetlustele. Kui assotsieerimisleping on sõlmitud ja jõustunud, on kolmandate riikide kodanikud, kes on liidu kodanike pereliikmed, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2004/38/EÜ ja kellel on direktiivi 2004/38/EÜ kohane San Marino elamisluba, vabastatud EESis 8 ja ETIASes 9 registreerimise kohustusest ja viisanõudest 10 . Sellest tulenevalt ei kohaldata EESi määruse sätteid, mis käsitlevad lubatud viibimisaja kestuse arvutamist ja liikmesriikidele hoiatusteate edastamist, kui lubatud viibimisaeg on lõppenud, nende kolmandate riikide kodanike suhtes, kes on direktiivi 2004/38/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate liidu kodanike pereliikmed ja kellel ei ole direktiivi 2004/38/EÜ kohast elamisluba. Samamoodi kuuluksid San Marino kodanike pereliikmed, kelle suhtes kohaldataks direktiivi 2004/38/EÜ, asjaomase ELi acquis’ kohaldamisalasse, kus viidatakse sellise kolmanda riigi kodaniku pereliikmetele, kellel on ühelt poolt liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt kolmanda riigi vahelise lepingu alusel vaba liikumise õigus, mis on samaväärne liidu kodanike vastava õigusega.

Eespool öeldut silmas pidades ei tohiks pärast assotsieerimislepingu jõustumist kohaldada liidu kodanike pereliikmete suhtes, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2004/38/EÜ, kavandatava lepingu sätteid, mida kohaldatakse San Marino poolt kolmandate riikide kodanikele antavate elamislubade suhtes. 

Kui aga käesolevas soovituses kavandatud leping jõustub enne assotsieerimislepingut, kohaldatakse kavandatavat lepingut kuni assotsieerimislepingu kohaldamise alguseni liidu kodaniku pereliikmete suhtes, kes on kolmanda riigi kodanikud.

2.ÕIGUSLIK ALUS JA PROPORTSIONAALSUS

Käesoleva soovituse õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 218 lõiked 3 ja 4.

Uue lepingu allakirjutamise ja sõlmimise lõpliku materiaalõigusliku aluse saab kindlaks määrata alles läbirääkimiste lõpus, võttes arvesse lepingu sisu.

Liidul on pädevus sõlmida San Marinoga kõnealune rahvusvaheline leping, mis käsitleb soovitusega hõlmatud piirihalduse aspekte, sealhulgas laiendada San Marino poolt kolmandate riikide kodanikele välja antud elamislubade kehtivust kogu Schengeni alale.

Kavandatav leping on vajalik selleks, et lahendada ekslikul eeldusel põhinevast lubatud viibimisaja ületamisest tulenevad probleemid ja kõrvaldada kindlaks tehtud julgeolekulüngad. Kavandatav leping ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik seatud eesmärkide saavutamiseks, kuna üksi ei suuda liikmesriigid neid saavutada.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Kuna tegemist on uue lepinguga, ei olnud võimalik olemasolevaid õigusakte hinnata ega nende toimivust kontrollida. Selle lepinguga seotud läbirääkimisteks ei ole mõju hindamine vajalik.

4.RAKENDUSKAVAD NING JÄRELEVALVE, HINDAMISE JA ARUANDLUSE KORD

Komisjon tagab nõuetekohase järelevalve lepingu rakendamise üle. 

Soovitus:

NÕUKOGU OTSUS,

millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja San Marino Vabariigi vahelise lepingu üle, mis käsitleb mitmeid piirihalduse valdkonna aspekte

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 218 lõikeid 3 ja 4,  

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust 

ning arvestades järgmist: 

(1)Leping on vajalik selleks, et i) luua õiguslik alus piirikontrolli puudumisele Itaalia ja San Marino vahel.

(2)Arvestades San Marino geograafilist lähedust liidule ning San Marino ja liidu vastastikust majanduslikku sõltuvust, tundub sellise lepingu sõlmimine kasulik.

(3)Leping peab tagama San Marino elamisloaga kolmandate riikide kodanike õiglase kohtlemise liidu välispiiridel.

(4)San Marino antavate elamislubade tingimuseks on Itaalia julgeolekuhinnangul põhinev siduv arvamus.

(5)Leping peaks võimaldama Itaalia ja San Marino vaheliste operatiivsete halduskokkulepete sõlmimist käesoleva lepinguga reguleeritud küsimustes, tingimusel et nende sätted on kooskõlas lepingu sätete ja liidu õigusega.

(6)Seepärast tuleks alustada läbirääkimisi ühelt poolt Euroopa Liidu ja teiselt poolt San Marino vahelise lepingu sõlmimiseks. Liidu läbirääkijaks tuleks nimetada komisjon,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Komisjon on käesolevaga volitatud pidama liidu nimel San Marino Vabariigiga läbirääkimisi mitmeid piirihalduse valdkonna aspekte käsitleva lepingu üle. 

Artikkel 2

Läbirääkimisjuhised on esitatud lisas.

Artikkel 3

Läbirääkimiste käigus konsulteeritakse [erikomiteega, mille nime lisab nõukogu].

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile. 

Brüssel,

(1)    Vt ka Roomas 31. märtsil 1939 allkirjastatud Convenzione di Amicizia e di buon vicinato tra l’Italia e San Marino del 31 marzo 1939 ja selle muudatused.

(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2017. aasta määruse (EL) 2017/2226, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeeluandmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning määruseid (EÜ) nr 767/2008 ja (EL) nr 1077/2011 (edaspidi „EESi määrus“), artikli 2 lõike 3 punkt f (ELT L 327, 9.12.2017, lk 20).

(3)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. septembri 2018. aasta määruse (EL) 2018/1240, millega luuakse ELi reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ning muudetakse määrusi (EL) nr 1077/2011, (EL) nr 515/2014, (EL) 2016/399, (EL) 2016/1624 ja (EL) 2017/2226 (edaspidi „ETIASe määrus“), artikli 2 lõike 2 punkt d (ELT L 236, 19.9.2018, lk 1).

(4)    EESi määruse artikli 2 lõike 3 punkti f ning ETIASe määruse artikli 2 lõike 2 punkti g alusel.

(5)    Nõukogu 13. juuni 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks (EÜT L 157, 15.6.2002, lk 1).

(6)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade, pikaajaliste viisade ja elamislubade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60).

(7)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).

(8)    EESi määruse artikli 2 lõike 1 punkt b.

(9)    ETIASe määruse artikli 2 lõike 2 punkt b.

(10)    Direktiivi 2004/38/EÜ artikli 5 lõige 2.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,8.3.2024

COM(2024) 109 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Soovitus: Nõukogu otsus,

millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja San Marino Vabariigi vahelise lepingu üle, mis käsitleb mitmeid piirihalduse valdkonna aspekte

LISA

JUHISED LÄBIRÄÄKIMISTE PIDAMISEKS

Euroopa Liidu ja San Marino Vabariigi vahelise LEPINGU ÜLE, mis käsitleb mitmeid piirihalduse valdkonna aspekte

I. Lepingu eesmärk ja kohaldamisala

1.Lepingu eesmärk on i) luua asjakohane õiguslik alus piirikontrolli puudumisele Itaalia ja San Marino vahel; ii) kehtestada õiguslikud lahendused, mis on seotud ELi uute infosüsteemide, sealhulgas riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (edaspidi „EES“) 1  ning ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi (edaspidi „ETIAS“) 2  peatsest kasutuselevõtust tulenevate tagajärgedega, võttes arvesse San Marino geograafilist eripära ning tema erisuhteid Itaaliaga; iii) suurendada San Marino poolt kolmandate riikide kodanikele välja antavate elamislubade turvalisust ja usaldusväärsust.

2.Lepingu kohaldamisala hõlmab Itaalia ja San Marino vahelist piirihaldust käsitlevaid norme käesoleva lisa punktis 1 kirjeldatud eesmärgil ning nendega seotud ja vajalikke kaitsemeetmeid.

II. Lepingu sisu

Üldpõhimõtted

3.Kavandatav liidu ja San Marino vaheline leping ei tohiks piirata suveräänsus- ja jurisdiktsiooniküsimusi.

4.Kavandatava liidu ja San Marino vahelise lepingu üle läbirääkimisi pidades tuleks täielikult austada liikmesriikide territoriaalset terviklikkust, mis on tagatud Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikega 2.

5.Leping ei tohiks takistada Itaalia ja San Marino vaheliste operatiivsete halduskokkulepete sõlmimist käesoleva lepinguga reguleeritud küsimustes, kui nende sätted on kooskõlas lepingu sätete ja liidu õigusega.

Koostöö alus

6.Inimõiguste ja põhivabaduste, demokraatia põhimõtete ja õigusriigi austamine ja kaitse, sealhulgas San Marino kohustus austada jätkuvalt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, peaksid olema kavandatavate suhete olulised osad.

7.Arvestades andmevoogude tähtsust, tuleks lepingus kinnitada lepinguosaliste kindlat tahet tagada isikuandmete kaitse kõrge tase ja dünaamilise vastavusseviimise kaudu täielikult austada liidu isikuandmete kaitse norme, kaasa arvatud määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta ja direktiivi (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning nende normide tõlgendamist ja järelevalvet Euroopa Andmekaitsenõukogu ja Euroopa Liidu Kohtu poolt.

Isikute liikumine

8.Lepingu kohaselt peaksid lepinguosalised tagama, et nende õigusaktide kohaselt lubatakse ületada Schengeni ala ja San Marino vahelist piiri ilma kontrollita piiripunktis ning nendega tunnustatakse San Marino poolt kolmandate riikide kodanikele välja antud elamislubade kehtivust kogu Schengeni alal. Lepinguga ei tohiks ette näha San Marino osalemist Schengeni acquis’s ega tema ühinemist selle rakendamise, kohaldamise ja arendamisega. San Marino ametivõimudel ei tohiks olla juurdepääsu andmebaasidele, mis on liidu õiguse kohaselt reserveeritud liikmesriikidele või Schengeni või Dublini acquis’ga ühinenud riikidele.

9.Lepingus peaks sisalduma nõue, et kui kolmanda riigi kodanik kavatseb saabuda otse San Marinosse, tagab San Marino, et see isik läbib kõigepealt Itaalia tehtava kontrolli piiril.

10.Lepinguga tuleks ette näha, et San Marinos seaduslikult elavad kolmandate riikide kodanikud pääsevad liidu õiguse asjakohaste sätete kohaselt viisavabalt Schengeni alale kuni 90 päevaks mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul ning nad vabastatakse EESi ja ETIASe määruste kohastest nõuetest. Liidus seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike suhtes tuleks kohaldada samaväärset lihtsustatud korda ka San Marinos.

11.Selleks et kaotada õiguslik kohustus kontrollida isikuid San Marino ja Schengeni ala vahelise piiri ületamisel, on vaja põhjalikke kaitsemeetmeid, et kaitsta Schengeni ala julgeolekut ja terviklikkust.

12.Kaitsemeetmed:

[Elamisload]

(a)Lepinguga tuleks ette näha, et San Marinos elamise õiguse omandamise ja säilitamise eeltingimuseks oleks tegelik seos San Marinoga, mis tuleb kindlaks teha tegeliku ja korrapärase füüsilise kohaloleku alusel asjakohase aja jooksul ning muude objektiivsete ja kontrollitavate kriteeriumide põhjal, võtmata arvesse investeeringuid San Marino majandusse ja kinnisvarasse või eelnevalt kindlaksmääratud rahalisi makseid San Marino ametiasutustele.

(b)Lepingus tuleks sätestada, et San Marino annab kolmandate riikide kodanikele elamislubasid või pikendab neid üksnes siis, kui Itaalia on kindlaksmääratud aja jooksul esitanud positiivse arvamuse. Itaalial oleks pädevus esitada San Marino ametiasutuste taotluse korral siduv arvamus, tuginedes oma julgeolekuhinnangule, eelkõige riiklikes või liidu andmebaasides, sh ELi piiravate meetmete kohta tehtud kontrollide alusel, enne San Marinos kehtiva kolmanda riigi kodaniku elamisloa väljaandmist või selle pikendamist isikutele, kes vastavad San Marino territooriumil kohaldatava õiguse asjakohastele tingimustele, ja tingimusel, et käesoleva punkti alapunktis a sätestatud tingimus on täidetud. Lepingus tuleks täpsustada, et kolmandate riikide kodanike elamisload antakse välja ühtsel vormil, millel on selgelt märgitud, et need kehtivad San Marinos, ning et Itaalia peab nendest komisjonile teatama vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määruse (EL) 2016/399 (mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju) 3 artiklile 39.

(c)Lepinguga tuleks ette näha, et San Marino tühistab Itaalia taotluse korral kolmandate riikide kodanikele antud elamisload pärast seda, kui Itaalia on teinud julgeolekualase hindamise, eelkõige kontrollinud andmeid riiklikes või liidu andmebaasides, sealhulgas ELi piiravaid meetmeid. San Marino peaks sellest viivitamata teavitama Itaaliat.

(d)Kui San Marino tühistab kolmanda riigi kodanikule välja antud elamisloa omal algatusel, peaks ta Itaaliat sellest viivitamata teavitama.

(e)Lepinguga tuleks ette näha, et San Marinos kehtiva kolmanda riigi kodaniku elamisloa väljaandmine või selle pikendamine ei peaks kohustama liikmesriiki Schengeni infosüsteemist sisenemiskeeldu käsitlevat hoiatusteadet tagasi võtma.

(f)Lepinguga tuleks ette näha nõue, mille kohaselt tuleb lepingu jõustumise ajal San Marinos seaduslikult elavatele kolmandate riikide kodanikele juba välja antud San Marino elamisload asendada lepingu kohaselt välja antud elamislubadega kahe aasta jooksul alates lepingu jõustumisest. Lepinguga tuleks ette näha, et San Marino poolt kolmandate riikide kodanikele välja antud kehtivatest elamislubadest teavitatakse Itaaliat, kes teeb asjaomastes riiklikes ja liidu andmebaasides kontrolle ja võib taotleda San Marino pädevatelt asutustelt nende lubade tühistamist avaliku korra või sisejulgeoleku huvides. Sellisel juhul kohustub San Marino elamisloa tühistama.

[Viisad]

(g)Lisaks tuleks lepingus sätestada, et kui San Marino peaks tulevikus andma kolmandate riikide kodanikele lühi- või pikaajalisi viisasid, tuleks lepingut vastavalt ajakohastada.

[Mitteresidentidest kolmandate riikide kodanikud]

(h)Lepinguga tuleks ette näha, et kolmandate riikide kodanike poolt San Marinos veedetud aeg loetakse lubatud viibimisaja arvutamisel Schengeni alal veedetud ajaks, välja arvatud San Marino elanike puhul. 

13.Tingimusel, et hakatakse kohaldama San Marinoga sõlmitud lepingut, mille alusel San Marino kohaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/38/EÜ, 4 ei tuleks punkti 12 sätteid kohaldada kolmandate riikide kodanike suhtes, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2004/38/EÜ.

14.Lepinguga tuleks ette näha normid teabe, sh karistusregistri andmeid ning tagaotsitavaid ja kadunud isikuid ja esemeid käsitleva teabe vahetamise kohta San Marino ja Itaalia õiguskaitseasutuste vahel, seda nii taotluse korral kui ka omal algatusel, kui see on oluline kuritegude ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks San Marinos või Itaalias, avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmiseks ja nende ennetamiseks.

15.Selleks et tagada turvalisuse ja usaldusväärsuse kõrge tase, peaks leping sisaldama norme, millega nähakse ette piiriülese operatiivkoostöö võimalus, näiteks piiriülese jälgimise, kahtlustatavate isikute piiriülese jälitamise, ühispatrullide ja muude ühisoperatsioonide korraldamise võimalus. Lisaks tuleks kehtestada normid, mis võimaldavad teha tõhustatud politseikontrolle Schengeni ala ja San Marino territooriumi vahelise maismaapiiri läheduses nii õiguskaitse kui ka rände eesmärgil.

16.Lepinguga tuleks ette näha mehhanism, mis võimaldaks vajaduse korral lepingut kohandada, et võtta arvesse liidu õiguse tulevasi asjaomaseid muudatusi. Leping peaks sisaldama ka sätet, mille kohaselt võib liit lepingu lõpetada, kui kohandamist ei toimu.

17.Lepinguga tuleks ette näha mehhanism lepingu rakendamise hindamiseks.

18.Lepinguga tuleks ette näha liidu võimalus ühepoolselt peatada kõik sätted, mis on seotud isikute liikumisega liidu ja San Marino vahel, kui lepingus sätestatud kaitsemeetmeid ei järgita.

Institutsioonilised sätted

19.Lepingu peaks saama korrapäraselt läbi vaadata.

20.Leping tuleks sõlmida määramata ajaks ja selle võib lõpetada emma-kumma lepinguosalise taotlusel, teatades sellest teisele lepinguosalisele kolm kuud ette. Sellisel juhul tuleks Itaalia ja San Marino vahel kehtestada piirikontroll.

21.Selleks et tagada lepingu nõuetekohane toimimine, tuleks selles luua lepingu haldamise, järelevalve, rakendamise ja läbivaatamise ning vaidluste lahendamise ja täitmise tagamise tulemuslik ja tõhus kord, austades täielikult lepinguosaliste õiguskordade sõltumatust.

22.Lepinguga tuleks ette näha võimalus võtta autonoomseid meetmeid, muu hulgas peatada lepingu ja mis tahes seda täiendavate lepingute kohaldamine osaliselt või tervikuna, kui peaks rikutama olulisi osi.

23.Lepinguga tuleks luua juhtorgan, kes hakkab vastutama lepingu rakendamise ja toimimise juhtimise ja järelevalve eest, hõlbustades vaidluste lahendamist. Juhtorgan peaks tegema otsuseid ja esitama soovitusi lepingu arengu kohta. Juhtorgan peaks koosnema lepinguosaliste esindajatest asjakohasel tasandil, tegema otsuseid vastastikkusel kokkuleppel ja tulema kokku oma ülesannete täitmiseks vajaliku sagedusega. Vajaduse korral võiks juhtorgan luua spetsialiseerunud allkomiteesid, mis aitaksid juhtorganil tema ülesandeid täita.

24.Leping peaks sisaldama asjakohast korda vaidluste lahendamiseks sõltumatu vahekohtu poolt, kelle otsused on lepinguosalistele siduvad, ja nende täitmise tagamiseks, sealhulgas sätteid probleemide sujuva lahendamise kohta.

25.Lepingus tuleks sätestada, et kui vaidluses peaks üles kerkima liidu õiguse tõlgendamist puudutav küsimus, mille võib tõstatada ka emb-kumb lepinguosaline, peaks vahekohus edastama küsimuse siduva kohtuotsuse saamiseks Euroopa Liidu Kohtule, kellel on ainupädevus otsustada liidu õiguse üle. Vahekohus peaks vaidluse lahendama kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu tehtud otsusega.

26.Lepingus tuleks sätestada, et kui lepinguosaline ei võta mõistliku aja jooksul vaidlusküsimuses tehtud siduva otsuse järgimiseks vajalikke meetmeid, on teisel lepinguosalisel õigus nõuda rahalist hüvitist või võtta proportsionaalseid ajutisi meetmeid; muu hulgas võib ta peatada oma kohustuste täitmise lepingu raames.

27.Lepingus tuleks sätestada, et kui üks lepinguosaline ei täida väidetavalt oma lepingujärgseid kohustusi, on teisel lepinguosalisel õigus ajutistele parandusmeetmetele, sealhulgas lepingu osalisele või täielikule peatamisele, proportsionaalselt väidetava rikkumise ning selle majandusliku ja ühiskondliku mõjuga, tingimusel et kõnealune lepinguosaline algatab väidetava rikkumise kohta vaidluste lahendamise menetluse.

28.Leping peaks olema võrdselt autentne kõigis liidu ametlikes keeltes ning sisaldama sellekohast keeleklauslit.

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2226, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeelu andmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning määruseid (EÜ) nr 767/2008 ja (EL) nr 1077/2011 (edaspidi „EESi määrus“) (ELT L 327, 9.12.2017, lk 20).

(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. septembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1240, millega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ning muudetakse määrusi (EL) nr 1077/2011, (EL) nr 515/2014, (EL) 2016/399, (EL) 2016/1624 ja (EL) 2017/2226 (edaspidi „ETIASe määrus“) (ELT L 236, 19.9.2018, lk 1).

(3)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 77, 23.3.2016, lk 1).

(4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).