52024PC0020

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,24.1.2024

COM(2024) 20 final

2024/0010(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Niue ühinemise kohta ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise majanduspartnerluse vahelepinguga

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Lisatud nõukogu otsuse ettepanek on õiguslik vahend, millega kiidetakse Euroopa Liidu (EL) nimel heaks Niue ühinemine ühelt poolt Euroopa Liidu ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise majanduspartnerluse vahelepinguga vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikele 6.

12. juunil 2002 andis nõukogu komisjonile loa alustada Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidega läbirääkimisi majanduspartnerluslepingute sõlmimiseks.

30. juulil 2009 kirjutas EL alla majanduspartnerluse vahelepingule ühelt poolt liidu (tollal Euroopa Ühenduse) ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahel. Paapua Uus-Guinea kohaldab majanduspartnerluse vahelepingut ajutiselt alates 20. detsembrist 2009 ja Fidži Vabariik alates 28. juulist 2014.

Majanduspartnerluse vahelepingu artikliga 80 on ette nähtud, et muudel Vaikse ookeani saareriikidel on võimalik lepinguga ühineda. Sellest tulenevalt ühinesid lepinguga Samoa Iseseisvusriik, kes kohaldab seda ajutiselt alates 31. detsembrist 2018, ja Saalomoni Saared, kes kohaldavad seda ajutiselt alates 17. maist 2020.

Niue esitas 26. mail 2023 komisjonile majanduspartnerluse vahelepinguga ühinemise taotluse koos turulepääsu pakkumisega. Komisjon hindas pakkumist ja leidis, et see on vastuvõetav. Seega viis komisjon liidu nimel läbirääkimised lõpule.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Käesoleva ettepanekuga rakendatakse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel (AKV-ELi partnerlusleping ehk Cotonou leping, mis asendatakse AKVRO-ELi lepinguga (Cotonou lepingu järgne leping)) 1 .

Niue ühinemine ELi, Fidži, Paapua Uus-Guinea, Samoa ja Saalomoni Saarte majanduspartnerluse vahelepinguga, 2 mis on asümmeetriline ning WTO eeskirjadele vastav kaubandusleping, tugevdab ELi ja partnerriikide vaheliste kaubandussuhete õigusraamistikku ning hõlbustab vastastikust kaubavahetust. Samuti kaasab see Niue majanduspartnerluse vahelepinguga kehtestatud ühiste eeskirjade ja institutsioonide süsteemi.

Niue suhtes kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava kohast standardset korda, mille alusel on tema suhtes ligikaudu 66 % kõigi ELi tariifiridade puhul tollimaksud kaotatud või neid vähendatud. ELi turule täielikult tollimaksu- ja kvoodivaba juurdepääsu ja lepinguga pakutavate ulatuslikumate võimaluste saamiseks peaks Niue ühinema ELi ja Vaikse ookeani piirkonna riikide (Fidži, Paapua Uus-Guinea, Samoa ja Saalomoni Saared) vahelise majanduspartnerluse vahelepinguga.

Ühinemise järel ja asjakohaste siseriiklike protseduuride lõpuleviimiseni lepingu Vaikse ookeani piirkonna riikidest osalejate poolt (Fidži, Paapua Uus-Guinea, Samoa ja Saalomoni Saared) kohaldavad EL ja Niue kõnealust lepingut ajutiselt, tingimusel et nad teavitavad teineteist kirjalikult selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest vastavalt lepingu artikli 76 lõikele 3.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Majanduspartnerlusleping hõlmab kestlikku arengut käsitlevaid sätteid (artikkel 3), millega osalised kinnitavad veel kord, et kestliku arengu eesmärk on kõnealuse lepingu sätete lahutamatu osa kooskõlas Cotonou lepingus sätestatud üldiste eesmärkide ja põhimõtetega, eelkõige üldise kohustusega vähendada ja lõpuks kaotada vaesus meetoditega, mis vastavad kestliku arengu eesmärkidele.

Majanduspartnerluse vaheleping on arengule suunatud kaubandusleping, mis pakub Niuele asümmeetrilist turulepääsu ja võimaldab tal kaitsta tundlikke sektoreid liberaliseerimise eest, hõlmates samas mitmeid kaitsemeetmeid ning noore tootmisharu kaitsesätet. Lisaks sisaldab see päritolureegleid käsitlevaid sätteid, mis lihtsustavad Niue eksporti ELi. Nimetatud sätted aitavad kaasa poliitikavaldkondade arengusidususe eesmärgi täitmisele ning on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 208 lõikega 2.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Käesoleva nõukogu otsuse õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise leping, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimene lõik koostoimes artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktiga v.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ühine kaubanduspoliitika kuulub Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 kohaselt liidu ainupädevusse.

•Proportsionaalsus

Käesolev ettepanek on vajalik selleks, et täita liidu rahvusvahelisi kohustusi, mis on sätestatud AKV-ELi partnerluslepingus ja eelkõige kehtestada uus, WTO eeskirjadele vastav kauplemiskord, kaotades järk-järgult lepinguosalistevahelised kaubandustõkked ja süvendades koostööd kõikides kaubandusega seotud valdkondades.

•Vahendi valik

Käesolevas ettepanekus esitatud eesmärgi saavutamiseks ei ole võimalik kasutada muud õiguslikku vahendit.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ei kohaldata

•Mõjuhinnang

AKV-ELi majanduspartnerluslepingute mõju kestlikkusele hinnati aastatel 2003–2007. Selle projekti tingimused avaldas Euroopa Komisjon 2002. aastal konkurentsil põhineva pakkumismenetluse raames. Pakkumismenetluse tulemusel sõlmiti 2002. aasta augustis viieaastane raamleping ettevõtjaga PwC France. Mõjuhinnangu lõpparuande kavand esitati Euroopa sidusrühmadele ELi kodanikuühiskonna dialoogi raames toimunud kohtumisel, mille Euroopa Komisjon korraldas 23. märtsil 2007 Brüsselis Belgias. Uut mõjuhinnangut ei ole tehtud, sest käesolev algatus käsitleb ühinemist olemasoleva lepinguga, mida juba kohaldavad teised Vaikse ookeani saareriigid, kelle struktuursed omadused ning majanduslik ja sotsiaalne olukord on võrreldavad Niue omaga.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Niue majanduspartnerluse vahelepinguga ühinemise heakskiitmise suhtes ei kohaldata õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi menetlusi, leping ei too liidu VKEdele kaasa kulusid ega tekita küsimusi digitaalse keskkonna seisukohast.

•Põhiõigused

Ettepanek ei mõjuta põhiõiguste kaitset liidus.

4.MÕJU EELARVELE

Niue saab kõikide toodete puhul täielikult tollimaksu- ja kvoodivaba juurdepääsu ELi turule, avades vastutasuks oma turu järk-järgult ELi toodetele. Mõju eelarvele puudub, sest lepinguga ühinemise tulemusel jätkub suuresti Niue pääs (standardse üldiste tariifsete soodustuste kava alusel) ELi turule samadel soodustingimustel.

5.MUU TEAVE

•Ühinemisest ettevõtjatele tulenev kasu

Majanduspartnerluse vahelepinguga kehtestatakse tingimused, mille alusel ELi ettevõtjad saavad täies ulatuses kasutada kummagi lepinguosalise majanduse pakutavaid võimalusi. Majanduspartnerluse vahelepingu rakendamise käigus vabastatakse ELi tööstustoodete eksportijad enamikul juhtudest Niuesse eksportimisel tollimaksude tasumisest. See vastab 1994. aasta GATTi artikli XXIV kriteeriumidele (kaotada tollimaksud ja muud kaubanduspiirangud põhimõtteliselt kogu pooltevahelises kaubanduses). Pakkumine vastab WTO künnise piiridele, see tähendab, et liberaliseeritakse 78,9 % (tariifiridades), mis vastab 81 %-le ELi ekspordimahust 20 aasta jooksul. Niue saab säilitada tollimaksu- ja kvoodivaba pääsu ELi turule.

Majanduspartnerluse vahelepinguga kehtestatakse ka tingimused, mis käsitlevad selliseid valdkondi nagu kestlik areng, tehnilised kaubandustõkked, sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed jne. Lisaks osalevad majanduspartnerluse vahelepingu osalised lepingu alusel loodud kaubanduskomitees. ELi võimalus kasutada lepinguga ette nähtud kahepoolset vaidluste lahendamise mehhanismi aitab kaasa eesmärgile tagada ELi ettevõtjate jaoks Vaikse ookeani piirkonna riikides läbipaistev, mittediskrimineeriv ja prognoositav keskkond.

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Niue osaleb majanduspartnerluse vahelepingu artikli 68 alusel loodud kaubanduskomitees, mis käsitleb kõiki lepingu rakendamiseks vajalikke küsimusi, sealhulgas lepingu rakendamise järelevalvet ja läbivaatamist, tehniliste kaubandustõkete ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega seotud koordineerimist ja konsulteerimist, prioriteetsete sektorite ja toodete ning nendel põhinevate koostöövaldkondade kindlakstegemist ja läbivaatamist ning soovituste esitamist lepingu muutmiseks. Kaubanduskomitee koosneb lepinguosaliste esindajatest.

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Ei kohaldata

•Ettepaneku erisätete üksikasjalik selgitus

Ettepaneku artiklite 1 ja 2 sätted käsitlevad Niue majanduspartnerluse vahelepinguga ühinemise liidu nimel heakskiitmist ja teatist, millega Euroopa Liit väljendab nõusolekut Niue lepinguga ühinemiseks ning lepingu ajutiseks kohaldamiseks vastavalt selle artikli 76 lõikele 3.

Artiklis 3 täpsustatakse, et ühinemise heakskiitmist ei tohi tõlgendada viisil, mis võimaldaks sellest tulenevatele õigustele või kohustustele vahetult tugineda liidu või liikmesriikide kohtutes.

Artiklis 4 määratakse kindlaks otsuse jõustumise kuupäev.

2024/0010 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Niue ühinemise kohta ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise majanduspartnerluse vahelepinguga

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktiga v,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut 3

ning arvestades järgmist:

(1)12. juunil 2002 andis nõukogu komisjonile loa alustada läbirääkimisi Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühmaga majanduspartnerluslepingute üle 4 .

(2)Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelisele majanduspartnerluse vahelepingule 5 („majanduspartnerluse vaheleping“), millega loodi majanduspartnerluslepingu raamistik, kirjutati alla 30. juulil 2009 Londonis. Paapua Uus-Guinea on majanduspartnerluse vahelepingut ajutiselt kohaldanud alates 20. detsembrist 2009 ja Fidži Vabariik alates 28. juulist 2014.

(3)Lepingu artikliga 80 on nähtud ette muude Vaikse ookeani saareriikide ühinemist käsitlevad sätted. Sellest tulenevalt on Samoa Iseseisvusriik ja Saalomoni Saared lepinguga ühinenud ja kohaldavad seda ajutiselt vastavalt alates 31. detsembrist 2018 ja 17. maist 2020.

(4)26. mail 2023 esitas Niue liidule ühinemistaotluse koos turulepääsu pakkumisega.

(5)Komisjon hindas Niue pakkumist ja leidis, et see on vastuvõetav. Sellest tulenevalt viis komisjon läbirääkimised Niuega 12. juunil 2023 lõpule.

(6)Vastavalt lepingu artikli 76 lõikele 3 alustavad liit ja Niue lepingu ajutist kohaldamist kümme päeva pärast seda, kui nad on teatanud teineteisele kirjalikult, et selleks vajalikud menetlused on lõpule viidud.

(7)Niue ühinemine majanduspartnerluse vahelepinguga tuleks liidu nimel heaks kiita, tingimusel et Niue annab ühinemisakti vastavalt kõnealuse lepingu artikli 80 lõikele 2 hoiule,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.Niue ühinemine ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise majanduspartnerluse vahelepinguga (edaspidi „majanduspartnerluse vaheleping“) kiidetakse liidu nimel heaks, tingimusel et Niue annab ühinemisakti vastavalt kõnealuse lepingu artikli 80 lõikele 2 hoiule.

2.Komisjoni president teavitab liidu nimel majanduspartnerluse vahelepingu teisi osalisi ja Niuet, et liit on Niue ühinemise majanduspartnerluse vahelepinguga heaks kiitnud.

3.Käesolevale otsusele on lisatud Niue turulepääsu pakkumise dokumendid.

Artikkel 2

1.Majanduspartnerluse vahelepingu ajutiseks kohaldamiseks liidu ja Niue vahel esitab komisjoni president liidu nimel majanduspartnerluse vahelepingu artikli 76 lõikes 3 osutatud teatise.

2.Liit ja Niue alustavad majanduspartnerluse vahelepingu ajutist kohaldamist kümme päeva pärast seda, kui nad on vastavalt lõikele 1 teatanud teineteisele kirjalikult, et selleks vajalikud menetlused on lõpule viidud.

Artikkel 3

Niue majanduspartnerluse vahelepinguga ühinemise heakskiitmist ei tõlgendata viisil, mis võimaldaks sellest tulenevatele õigustele või kohustustele vahetult tugineda liidu või liikmesriikide kohtutes.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT L 287, 4.11.2010, lk 3. Lepingut on muudetud 25. juunil 2005 Luxembourgis alla kirjutatud lepinguga (ELT L 209, 11.8.2005, lk 27) ja 22. juunil 2010 Ouagadougous alla kirjutatud lepinguga (ELT L 287, 4.11.2010, lk 3).

(2) Nõukogu 13. juuli 2009. aasta otsus ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise majanduspartnerluse vahelepingu allakirjutamise ja esialgse kohaldamise kohta (ELT L 272, 16.10.2009, lk 1).

(3) Euroopa Parlament andis oma nõusoleku [kuupäev].

(4) Nõukogu direktiivid, mis käsitlevad majanduspartnerluslepingute üle peetavaid läbirääkimisi Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide ja piirkondadega (9930/02 (DG E II) HH/sg).

(5) Nõukogu 13. juuli 2009. aasta otsus 2009/729/EÜ ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise majanduspartnerluse vahelepingu allakirjutamise ja esialgse kohaldamise kohta (ELT L 272, 16.10.2009, lk 1).

Choose the experimental features you want to try