This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52024DC0493
REPORT FROM THE COMMISSION ANNUAL REPORT 2023 ON THE APPLICATION OF THE PRINCIPLES OF SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY AND ON RELATIONS WITH NATIONAL PARLIAMENTS
KOMISJONI ARUANNE 2023. AASTA ARUANNE SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTTE KOHALDAMISE KOHTA NING SUHETE KOHTA LIIKMESRIIKIDE PARLAMENTIDEGA
KOMISJONI ARUANNE 2023. AASTA ARUANNE SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTTE KOHALDAMISE KOHTA NING SUHETE KOHTA LIIKMESRIIKIDE PARLAMENTIDEGA
COM/2024/493 final
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,25.10.2024
COM(2024) 493 final
KOMISJONI ARUANNE
2023. AASTA ARUANNE
SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTTE KOHALDAMISE KOHTA NING SUHETE KOHTA LIIKMESRIIKIDE PARLAMENTIDEGA
2023. AASTA ARUANNE
SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTTE KOHALDAMISE KOHTA NING SUHETE KOHTA LIIKMESRIIKIDE PARLAMENTIDEGA
1.Sissejuhatus
Käesolev dokument on 31. aruanne subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta. Aruanne esitatakse vastavalt Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) artiklile 9. Alates 2018. aastast on aruandes käsitletud ka komisjoni suhteid liikmeriikide parlamentidega, kellel on nende põhimõtete kohaldamisel tähtis roll.
2023. aastal suurenes liikmesriikide parlamentide osalemine komisjoniga peetavas poliitilises dialoogis. Kokku esitati 402 arvamust (üle 10 % rohkem kui 2022. aastal). Samuti leidis aset mitu märkimisväärset uuendust seoses sellega, kuidas liikmesriikide parlamendid väljendasid oma erinevaid seisukohti ELi tasandil. See näitas paindlikkust, mida pakub poliitiline dialoog komisjoniga. Mõned esinduskogud viisid läbi ka sisereforme, et parandada võimet teha oma hääl ELi tasandil kuuldavaks.
2023. aasta oli komisjoni ametiaja viimane täisaasta ja ühtlasi aasta, mil komisjon keskendus oma 2019. aasta poliitilistes suunistes võetud kohustuste täitmisele enne 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisi. Sellest tulenevalt keskendusid ka liikmesriikide parlamendid komisjoni peamistele prioriteetidele, pöörates erilist tähelepanu Euroopa rohelisele kokkuleppele, uue hoo andmisele Euroopa demokraatiale ja euroopaliku eluviisi edendamisele.
Keeruline geopoliitiline ja majanduslik kontekst, eelkõige Venemaa jätkuv agressioonisõda Ukraina vastu ja käimasolev Lähis-Ida kriis ning nende mõju, oli samuti olulisel kohal teabevahetuses, sealhulgas sellistel parlamentidevahelistel kohtumistel nagu COSAC 1 . Lisaks sellele, et komisjon pööras oma parema õigusloome tegevuskava raames tähelepanu sellele, kuidas tema ettepanekutes võetakse arvesse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid, keskendus komisjon 2023. aastal ka eeskirjade lihtsustamisele ja bürokraatia vähendamisele kodanike ja ettevõtjate jaoks.
2.Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamine institutsioonides
2.1. Komisjon
Parema õigusloomega seotud kohustuste täitmine ja selle tööriistade peenhäälestamine
Komisjoni terviklik parema õigusloome süsteem, mis on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni hinnangul tipptasemel, 2 põhineb suunistel ja tööriistakomplektil, 3 mis võeti vastu 2021. aastal pärast 2021. aasta parema õigusloome teatist 4 . Sellest ajast alates on komisjon lisanud subsidiaarsuse hindamise tabeli kõigile poliitiliselt tundlikele ja olulistele ettepanekutele, millele on lisatud mõjuhinnang. 2023. aasta juulis ajakohastas komisjon oma tööriistakomplekti mitut elementi 5 . Need hõlmasid uue konkurentsivõime kontrolli kehtestamist mõjuhinnangute kohustusliku lisana, nagu on märgitud komisjoni teatistes ELi pikaajalise konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate abistamise kohta (VKEde abipakett) 6 . Nagu ka 2022. aastal saavutas komisjon positiivse tulemuse põhimõtte „üks sisse, üks välja“ rakendamisel, mis toimib uute ettepanekute kulupidurina, ning võttis meetmeid aruandlusnõuetest tuleneva koormuse vähendamiseks 25 % võrra, 7 kahjustamata sellega seotud poliitikaeesmärke.
Komisjon jätkas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte süstemaatilist kohaldamist oma seadusandlike ettepanekute suhtes ning pööras suuremat tähelepanu territoriaalse mõju hindamisele ja maapiirkondadele avalduva mõju hindamisele, 8 mida ta oli 2022. aastal vastavalt tugevdanud ja kasutusele võtnud. Kõik 2023. aastal avaldatud mõjuhinnangud hõlmasid seega põhjalikku sõelumisprotsessi, et teha kindlaks, kas komisjoni seadusandlikel ettepanekutel on märkimisväärne asümmeetriline mõju konkreetsetele ELi territooriumidele (nt piiriülesed, maa-, saare-, mägised, äärepoolseimad või hõredalt asustatud piirkonnad). See kolmest etapist koosnev analüüs näitab, 9 kas on olemas ebaproportsionaalsed piirkondlikud tagajärjed, mis nõuavad territoriaalse mõju hindamist.
Panus lihtsustamisse ja koormuse vähendamisse tulevikukindluse platvormi kaudu
2023. aastal võttis tulevikukindluse platvorm 10 (kõrgetasemeline eksperdirühm, mis aitab komisjonil lihtsustada ELi õigusakte ja vähendada kaasnevat tarbetut regulatiivset koormust) vastu kaheksa arvamust 11 . Need hõlmasid mitmesuguseid teemasid: riigihanked, tööalane liikuvus, programm „Digitaalne Euroopa“, Euroopa standardimismääruse toimimine, isikuandmete kaitse üldmäärus ning kolm valdkonnaülest teemat, mis keskendusid tulevikukindlale õigusraamistikule, VKE-testi kohaldamisele (mille käigus hinnatakse ettepanekute mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele) ja sotsiaalmajanduse üksustele. Paljudes arvamustes esitati lihtsustamise ja koormuse vähendamise ideid, mis võivad kaasa tuua olukorra paranemise kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning lihtsustada teatavate eeskirjade järgimist 12 .
Euroopa Regioonide Komitee RegHubi võrgustik 13 andis oma panuse tulevikukindluse platvormi töösse mitme arvamuse puhul. Näiteks korraldas RegHub konsultatsioone programmi „Digitaalne Euroopa“ ja riigihangete teemal. Saadud tagasiside ja kogemused on aidanud paremini mõista probleeme, millega kohalikud ja piirkondlikud kogukonnad ELi poliitika ja õigusaktide rakendamisel kohapeal kokku puutuvad. RegHubi võrgustik andis panuse ka platvormi 2024. aasta tööprogrammi, pakkudes välja kohalikule ja piirkondlikule tasandile erilist huvi pakkuvaid teemasid, nagu Euroopa Sotsiaalfond+ ja Euroopa Regionaalarengu Fond.
Mõjuhinnangud
Komisjon analüüsib subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimist kõikides poliitika- ja seadusandlike ettepanekute jaoks koostatavates mõjuhinnangutes. Nende hindamiste üle teostab sõltumatut kvaliteedikontrolli õiguskontrollikomitee, 14 kes kontrollis 2023. aastal 50 mõjuhinnangut. Oma 2023. aasta aruandes 15 märkis õiguskontrollikomitee positiivselt, et mõjuhinnangute kavandid vastavad paremini uutele parema õigusloome kohustustele, ning jõudis järeldusele, et „subsidiaarsus ja ELi lisaväärtus“ kuuluvad mõjuhinnangute kavandite täheldatud tugevaimate kvaliteedikomponentide hulka. See näitab, et komisjon keskendub oma ettepanekutes subsidiaarsuse põhimõtte järgimisele.
Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimise hindamisel on eriti olulised kõik piiriülesed aspektid, nagu on rõhutatud näiteks transporditeenuste kasvuhoonegaaside heite arvestust käsitleva ettepaneku mõjuhinnangus 16 . Kõnealuse ettepaneku eesmärk on kehtestada ühine ELi raamistik sellise heite arvestamiseks ning sellel on olemuslik ja tugev ELi lisaväärtus, sest praegu puudub kogu ELi hõlmav metoodiline raamistik. See tähendab, et transpordivaldkonna sidusrühmad valivad praegu heite kvantifitseerimiseks erinevate standardite, meetodite, arvutusvahendite ja heite vaikeväärtuste vahel. ELi transpordisektori tugev piiriülene mõõde tähendab, et subsidiaarsuse põhimõte on oluline element. Praeguste erinevate riiklike lähenemisviiside jätkamine oleks kahjulik ja ohustaks kasvuhoonegaaside heite võrreldavust, tekitaks rohepesu riski ning annaks kasutajatele valed kestlikkuse stiimulid.
Veel üks näide on tööturustatistika, 17 mille eesmärk on anda täielik ja võrreldav tööturu statistiline ülevaade ELi tasandil, et vastata paljude kasutajate vajadustele ning hõlbustada otsuste tegemist kõigil ELi tasanditel, teadusuuringuid ja üldsuse teavitamist. Ilma ELi raamistikuta ei saavutaks liikmesriigid andmete, ühtlustatud metoodika ning väljundite võrreldavuse ja ühtluse osas samu tulemusi.
Hindamised ja toimivuskontrollid
Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtted on tähtsad aspektid ka hindamistes ja toimivuskontrollides, mille tegemisel uuritakse, kas ELi tasandi meede on toonud oodatud tulemusi tõhususe, tulemuslikkuse, asjakohasuse ja ELi lisaväärtuse mõttes. Hindamised aitavad jälgida samuti seda, kas ELi meetmed on subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega jätkuvalt kooskõlas.
Õiguskontrollikomitee kontrollis 2023. aastal kaheksat olulist hindamist. Näiteks tugineti Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu (ELi rahastatud algatus) hindamisel 18 subsidiaarsuse põhimõttele, kuna andmete ja teadmiste kogumine merepiirkondades või ELi tasandil on piiriülene. Hindamise kohaselt ei ole ühelgi üksusel kui ELil paremad võimalused juhtida ja rahastada andmete kogumist ELi tasandil, juurdepääsu andmetele ja andmetoodetele ning ELi merede ja ookeanide seisukohast huvipakkuvaid teenuseid. Euroopa merevaatlus- ja andmevõrk ühendab varem killustatud andmepakkujaid, luues seega selgemat lisaväärtust kui riiklik, piirkondlik või kohalik lahendus.
2.2. Euroopa Parlament 19
2023. aastal sai Euroopa Parlament liikmesriikide parlamentidelt protokolli nr 2 alusel 294 avaldust. Neist 22 olid põhjendatud arvamused 20 ja 272 muud seisukohad, milles subsidiaarsusega seotud küsimusi ei tõstatatud. Võrdlusena olgu öeldud, et 2022. aastal sai Euroopa Parlament 249 avaldust, millest 34 olid põhjendatud arvamused.
Kui Euroopa Parlament on saanud liikmesriikide parlamentidelt esildised, edastatakse need Euroopa Parlamendi kodukorra kohaselt asjaomas(t)ele komisjoni(de)le 21 .
2023. aastal olid õiguskomisjoni (JURI) alalised raportöörid subsidiaarsusküsimustes Gilles Lebreton (ID/FR) ja Karen Melchior (Renew/DK), vastavalt 2023. aasta esimesel ja teisel poolaastal.
2023. aastal andsid mõned Euroopa Parlamendi komisjonid oma panuse COSACi 39. 22 ja 40. 23 poolaastaaruandesse, 24 milles käsitletakse muudatusi parlamentaarse kontrolliga seotud ELi menetlustes ja tavades. Kaheksalt parlamendikomisjonilt saadi panus 39. poolaastaaruande kohta, milles käsitleti paketi „Eesmärk 55“ kliimaalaseid õigusakte, parlamentide rolli kriisidele reageerimise kiirendatud otsustusprotsessides ning parlamentidevahelise teabevahetuse parimaid tavasid, sealhulgas IPEXi 25 kasutamist. 40. poolaastaaruande kohta, mis hõlmab parlamentide rolli seoses avatud strateegilise autonoomia, taastuvenergiapoliitika ja Venemaa sissetungiga Ukrainasse, saadi sisend üheksalt komisjonilt.
2023. aasta novembris võttis Euroopa Parlament vastu kaks resolutsiooni riikide parlamentide ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohta.
·Esimeses resolutsioonis ettepanekute kohta aluslepingute muutmiseks 26 tegi parlament ettepaneku tugevdada subsidiaarsuse kontrolli Euroopa Liidu Kohtus ning soovis, et seadusandlike volitustega piirkondlike parlamentide arvamust võetaks arvesse põhjendatud arvamustes liikmesriikide parlamentide seadusandlike ettepanekute kohta, kollase kaardi menetluste tähtaja pikendamist 12 nädalale ning nn rohelise kaardi mehhanismi kasutuselevõtmist seadusandlike volitustega riiklike või piirkondlike parlamentide seadusandlike ettepanekute puhul, et muuta ELi õigusaktid kohalikele vajadustele paremini vastavaks.
·Teises resolutsioonis ELi õigusloome kvaliteedi ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kohta 27 kordas parlament liikmesriikide parlamentide olulist rolli subsidiaarsuse kontrollis kõnealuse põhimõtte loomuliku kaitsjana, kellel on õigus jälgida seda subsidiaarsuse kontrolli mehhanismi kaudu.
Euroopa Parlament võttis 2024. aasta jaanuaris vastu ka algatusraporti liikmesriikide parlamente käsitlevate aluslepingu sätete rakendamise kohta 28 . Põhiseaduskomisjon (AFCO) koostas kõnealuse raporti 2023. aastal. Raportis rõhutati, et liikmesriikide parlamentide aktiivne kaasamine ELi asjadesse ja riikide parlamentide tõhustatud kontroll riikide valitsuste üle on olulised, et tagada ELi institutsioonilise süsteemi demokraatlik vastutus ja legitiimsus. Samuti tuletas parlament meelde, et parlamentaarset kontrolli saab lihtsustada suurema läbipaistvusega Euroopa Liidu Nõukogus ning et juurdepääs teiste ELi institutsioonide dokumentidele võimaldab liikmesriikide parlamentidel teostada asjakohast kontrolli.
Euroopa Parlamendi uuringuteenistus 29 on jätkanud Euroopa Parlamendi liikmete ja komisjonide abistamist analüüside tegemisel kõigis poliitikavaldkondades ning võtnud oma töös arvesse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kaalutlusi, kasutades selleks mitmesuguseid tooteid ja teenuseid. 2023. aastal koostas teenistus 41 esialgset hinnangut ja ühe üksikasjaliku hinnangu komisjoni mõjuhinnangute kohta, samuti ühe asendava mõjuhinnangu 30 ja ühe täiendava mõjuhinnangu 31 . Tagantjärele avaldas uuringuteenistus ka seitse ELi rakendamishinnangut, 22 rakendamishinnangut, kaks praktikas rakendamist käsitlevat dokumenti (sh dokumendi, kus vaadeldakse komisjoni aasta tööprogrammi), kaks üksikasjalikku jooksvalt ajakohastatavat kontrollnimekirja ja neli muud uuringut. Seoses ELi lisaväärtusega esitati ka kolm aruannet Euroopa mõõtme puudumisest tulenevate kulude kohta, kolm ELi lisaväärtuse hindamise aruannet ja neli muud seotud publikatsiooni.
2.3. Euroopa Liidu Nõukogu
Euroopa Liidu Nõukogu (edaspidi „nõukogu“) ja selle asjaomased töörühmad jätkasid 2023. aastal selle jälgimist, kas nõukogu ja Euroopa Ülemkogu varasemate aastate järeldusi subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohta rakendatakse tulemuslikult (eelkõige neid, mida on nimetatud eelmises aastaaruandes). Need olid Euroopa Ülemkogu järeldused ühtse turu tegevuskava edasise täitmise kohta; 32 nõukogu järeldused parema õigusloome kohta „Konkurentsivõime ning kestliku ja kaasava majanduskasvu tagamine“; 33 nõukogu järeldused, milles käsitletakse regulatsiooni testkeskkondi ja katsetamissätteid kui innovatsioonisõbraliku, tulevikukindla ja vastupidava õigusraamistiku vahendeid, mis aitavad lahendada murrangulisi probleeme digiajastul, 34 ning nõukogu järeldused andmetehnoloogiate kohta, et edendada paremat õigusloomet 35 .
Euroopa Ülemkogu käsitles 2023. aastal mitmel korral ka regulatiivse lihtsustamise küsimusi ja viise, kuidas vähendada liikmesriikide regulatiivset koormust, eelkõige seoses konkurentsivõime, ühtse turu ja majandusega. Sellega seoses märkis ülemkogu, et „Euroopa Ülemkogu on kutsunud komisjoni ja liikmesriike üles veelgi parendama investeeringute raamtingimusi, mis soodustavad konkurentsivõimet. Samuti kutsus Euroopa Ülemkogu kõiki asjaomaseid institutsioone üles jätkama tööd, et lihtsustada regulatsiooni ja vähendada tarbetut halduskoormust (sealhulgas aruandlusnõudeid), eelkõige VKEde ja idufirmade jaoks“ 36 .
2023. aastal edastas nõukogu liikmesriikide parlamentidele ühe seadusandliku ettepaneku, mille esitas Euroopa Liidu Kohus 37 . Samuti jagati kaht liikmesriigi parlamendi arvamust subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta kõnealuse seadusandliku ettepaneku suhtes ning edastati need ka Euroopa Liidu Kohtule.
Lisaks aluslepingutest tulenevate kohustuste täitmisele hoiab nõukogu liikmesriike kursis arvamustega, mille liikmesriikide parlamendid on esitanud seadusandlike ettepanekute kohta. 2023. aastal edastas nõukogu peasekretariaat 20 protokolli nr 2 alusel laekunud põhjendatud arvamust ja 291 poliitilise dialoogi käigus esitatud arvamust 38 .
2.4. Euroopa Regioonide Komitee
Euroopa Regioonide Komitee (edaspidi „komitee“) on tegelnud subsidiaarsuse, proportsionaalsuse ja parema õigusloomega, juhindudes oma ametiaja 2020–2025 prioriteetidest, 39 ning on oma tegevuse kaudu edendanud aktiivset subsidiaarsuse kultuuri.
Komitee parema õigusloome ja aktiivse subsidiaarsuse juhtrühm (BRASS-G) 40 on hallanud komitee erinevaid parema õigusloome vahendeid, tagades nendevahelise sidususe ja koostoime ning edendades kohalike ja piirkondlike omavalitsuste panust paremasse ELi õigusloomesse kogu selle elutsükli jooksul alates väljatöötamisest kuni järelhindamiseni. See hõlmas suundumuste ja probleemide varajase tuvastamise etappe (tulevikusuundade strateegilise analüüsi kaudu); poliitika väljatöötamist (eelhindamine subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse seire, territoriaalse mõju hindamise ja maapiirkondadele avalduva mõju hindamise kaudu); õigusaktide läbivaatamist (tagantjärele keskendumine rakendamisele RegHubi võrgustiku kaudu) ning poliitika võimalikku läbivaatamist (komitee panuse kaudu tulevikukindluse platvormi töösse).
Regioonide Komitee tegeles oma prognoosimissuutlikkuse suurendamisega, prognooside süvalaiendamisega oma poliitilises töös ning mõnede linnade ja piirkondade prognoosimissuutlikkuse kindlakstegemise ja sidumisega teiste linnade ja piirkondade sama suutlikkusega ning ELi ja Regioonide Komitee tasandiga 41 . Regioonide Komitee ehitab järk-järgult üles piirkondade ja linnade võrgustiku, millel on kogemusi tulevikusuundade strateegilise analüüsi valdkonnas, ning toetab heade tavade ja prognoosimiskultuuri jagamist riigi tasandist madalamal tasandil. Seda tõendab piirkondade ja linnade tulevikusuundade strateegilise analüüsi osaluslabor, 42 mis korraldatakse koostöös komisjoniga; komitee töörühma „Roheline kokkulepe kohalikul tasandil“ liikmetele koostöös Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskusega loodud tulevikusuundade analüüsi katseprojekt 43 ning tulevikusuundade analüüsi mõõtme lisamine kõikidesse asjakohastesse väljastpoolt tellitud uuringutesse. Regioonide Komitee avaldas ka arvamuse tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta, 44 milles rõhutati, et see on oluline ka kohalike ja piirkondlike juhtide jaoks.
Regioonide Komitee võttis vastu 53 arvamust ja 6 resolutsiooni 45 . Neist rohkem kui pooled 46 sisaldasid sõnaselgeid viiteid subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimisele või konkreetseid soovitusi selle põhimõtte järgimise parandamiseks. Lisaks võttis komitee samal eesmärgil vastu oma 2023. aasta subsidiaarsuse tööprogrammi, 47 milles määrati seireprioriteetidena kindlaks viis komisjoni 2023. aasta tööprogrammi algatust, kuna nende selge poliitiline huvi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vastu ja mõju nende pädevustele on ilmsed. Need olid algatused, mis käsitlevad heas seisundis mulda, jäätmete vähendamist, majanduse juhtimist, kestlikke toidusüsteeme ja VKEde abipaketti. Komitee esitas arvamused enamiku nende kohta 48 . Regioonide Komitee subsidiaarsuse järelevalve võrgustik 49 hõlbustas ka subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimisega seotud tähelepanekute vahetamist kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel, eelkõige tänu REGPEXi liikmetele 50 .
2023. aasta veebruaris võttis komitee juhatus vastu uuendatud territoriaalse mõju hindamise strateegia. 2023. aastal korraldati ka kolm territoriaalse mõju hindamise seminari 51 . Mais avaldas komitee arvamuse, 52 milles rõhutati vajadust kõigi uute territoriaalse mõõtmega ELi poliitikameetmete võimaliku diferentseeritud territoriaalse mõju süstemaatilise eelhindamise järele nende kavandamise etapis. Septembris tutvustas komitee oma tööd territoriaalse mõju hindamise valdkonnas nõukogu konkurentsivõime ja majanduskasvu töörühmale nõukogu parema õigusloome koosseisus.
Lisaks töötas Regioonide Komitee välja maapiirkondadele avalduva mõju hindamise metoodika, millega tagatakse, et enne ELi õigusaktide vastuvõtmist võetakse arvesse maapiirkondade eripära. Näiteks keskenduti 2023. aasta juunis toimunud esimesel territoriaalse mõju hindamise seminaril kestlike toidusüsteemide teemal maapiirkondadele avalduva mõju hindamisele.
Komitee jätkas parema õigusloome vahendite rakendamist koostöös komisjoni ja Euroopa Parlamendiga, eelkõige aktiivse osalemise kaudu tulevikukindluse platvormil RegHubi võrgustiku kaasabil 53 . RegHub konsulteeris piirkondlike keskustega aruande „Rohelise kokkuleppe tulevik: kokkuvõte ja tulevikuväljavaade“ üle ning kogus kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kogemusi Euroopa rohelise kokkuleppe meetmete rakendamisel. Need avaldati rakendusaruandes 54 ja neid rõhutati komitee 2023. aasta ELi aruandes piirkondade ja linnade olukorra kohta 55 . Piirkondlike keskustega konsulteeriti ka ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade piirkondliku mõõtme üle. Konsultatsiooni esimese etapi tulemused koguti ja koondati rakendusaruandesse, 56 andes sellega teavet Regioonide Komitee aruteludele oma institutsiooniliste partneritega ning andes panuse ühise põllumajanduspoliitika vahekokkuvõttega seotud töösse.
Komisjon ja Regioonide Komitee vaatasid 2023. aastal ühiselt läbi oma koostööprotokolli, et tugevdada institutsioonilist partnerlust ja edendada kaasavama ELi arengut. 2024. aasta märtsis allkirjastatud muudetud protokollis 57 kohustusid mõlemad pooled püüdma ühiselt edendada aktiivset subsidiaarsust ja paremat õigusloomet ning leppisid kokku konkreetsetes sammudes. See koostöö on seotud ka subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamisega, et tagada piirkondliku ja kohaliku mõõtme arvessevõtmine.
2.5 Euroopa Liidu Kohus
2023. aastal viitas Euroopa Liidu Kohus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele oma otsuses määruse kohta, millega luuakse Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet 58 . Liikmesriikide põhivõrguettevõtjad palusid Üldkohtul uurida, kas määrus võimaldab koostööametil võtta vastu otsuse küsimustes, mille riiklikud reguleerivad asutused olid talle nendevahelise kokkuleppena esitanud. Üldkohus järeldas 59 komisjoni ameti loomise ettepanekule lisatud seletuskirja põhjal, et ametile on antud autonoomne otsustamisõigus ja seetõttu ei ole riiklike reguleerivate asutuste seisukoht tema suhtes siduv.
Seletuskirjas leiti, et ameti volitused on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, sest amet sekkuks neis valdkondades, kus killustatud riiklik otsustamine piiriülese tähtsusega küsimustes tooks kaasa probleemid või ebaühtluse siseturul. Ühtlasi leiti seletuskirjas, et ameti volitused on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, sest ametile antaks lisaülesandeid, eriti energiasüsteemi piirkondlikul käitamisel, säilitades reguleerivate asutuste keskse rolli energeetikaregulatsioonis. Kohus järeldas seletuskirja põhjal, et ELi seadusandjal on selge tahe muuta otsuste tegemine piiriülestes, keerulistes, kuid möödapääsmatutes küsimustes tõhusamaks ja kiiremaks, tugevdades ameti üksikotsuste tegemise volitusi viisil, mis sobiks kokku reguleerivate asutuste keskse rolli säilitamisega energeetikaregulatsiooni valdkonnas. See kohtuasi on praegu apellatsioonimenetluses pooleli.
3.Subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanismi kohaldamine liikmesriikide parlamentides
3.1 Ülevaade
2023. aastal sai komisjon liikmesriikide parlamentidelt 22 põhjendatud arvamust 60 , 61 . See oli kolmandiku võrra vähem kui 2022. aastal saadud 32 arvamust, mis on kooskõlas arvamuste arvu üldise ja eelkõige põhjendatud arvamuste arvu pikaajalise langustrendiga. Põhjendatud arvamuste langustrend muutub veelgi selgemaks, kui põhjendatud arvamuste arvu väljendada protsendina arvamuste üldarvust 62 .
Märkus: punktiirjoon tähistab lineaarset trendi.
2023. aastal (nagu ka 2022. aastal) pärines enamik põhjendatud arvamustest ühe liikmesriigi parlamendilt. 2023. aastal esitas Itaalia parlament üheksa põhjendatud arvamust: kuus Camera dei Deputati ja kolm Senato della Repubblica. Rootsi Riksdag esitas 2023. aastal viis põhjendatud arvamust, mis moodustab 23 % koguarvust (2022. aastal esitati 14 põhjendatud arvamust, üle 40 % kõigist põhjendatud arvamustest). Need kaks parlamenti esitasid kokku kaks kolmandikku kõigist 2023. aastal saadud põhjendatud arvamustest.
Ülejäänud põhjendatud arvamused 2023. aastal esitasid Prantsuse Sénat (3) ning Tšehhi Poslanecká sněmovna, Ungari Országgyűlés, Küprose Vouli ton Antiprosopon, Madalmaade Eerste Kamer ja Madalmaade Tweede Kamer (kõigilt üks). See tähendab, et 2023. aastal esitas põhjendatud arvamuse 39 liikmesriigi parlamendist või esinduskogust üheksa, kes esindasid seitset liikmesriiki (2021. aastal 13, 2022. aastal seitse ja 2020. aastal kaheksa).
2023. aastal laekunud 22 põhjendatud arvamust olid temaatiliselt hajutatud ja seotud 14 erineva komisjoni ettepanekuga, millest ükski ei saanud rohkem kui kolm põhjendatud arvamust. Nendest ettepanekutest kuus kuulus komisjoni peamise prioriteedi 63 „Euroopa roheline kokkulepe“, kolm prioriteedi „Digiajastule vastav Euroopa“, kolm prioriteedi „Uus hoog Euroopa demokraatiale“ ja kaks prioriteedi „Inimeste hüvanguks toimiv majandus“ alla.
Ettepanek, mille kohta esitati 2023. aastal põhjendatud arvamusi, mis vastasid kõige suuremale häälte arvule liikmesriikide parlamentides, 64 oli ettepanek, milles käsitletakse teatavate uute genoomikameetodite abil saadud taimi, 65 mille kohta esitati kaks põhjendatud arvamust, mis vastas neljale häälele. Siiski ei saavutanud ettepanek komisjoni koondvastuse künnist, 66 rääkimata nn kollase kaardi künnisest, mis nõuaks, et komisjon põhjendaks oma ettepaneku säilitamist, muutmist või tagasivõtmist. Kuue muu ettepaneku kohta esitati kaks või kolm põhjendatud arvamust, mis vastasid kahele või kolmele häälele. Ülejäänud seitsme ettepaneku kohta esitati ainult üks põhjendatud arvamus (üksikasjalikum teave on esitatud 1. lisas).
Järgmises punktis 3.2 vaadeldakse olulisemaid ettepanekuid, mille kohta esitati üle ühe põhjendatud arvamuse.
3.2 Põhijuhtumid
Komisjoni peamise prioriteedi „Euroopa roheline kokkulepe“ raames esitati 2023. aastal kõige rohkem arvamusi pakendeid ja pakendijäätmeid käsitleva määruse ettepaneku 67 kohta: kolm põhjendatud arvamust 68 ja kuus arvamust poliitilise dialoogi raames 69 .
Oma põhjendatud arvamustes märkisid mõlemad Itaalia esinduskogud, et nad ei näe vajadust ELi tasandi õigusaktide järele, eelkõige pidades silmas korduskasutamise mudeleid, mis kahjustaks edukaid ringlussevõtumudeleid riiklikul tasandil. Prantsusmaa Sénat juhtis tähelepanu ohule, et õõnestatakse ambitsioonikamaid siseriiklikke õigusakte seoses Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 kasutamisega ainsa õigusliku alusena, ning rõhutas vajadust järgida tehnoloogilise neutraalsuse põhimõtet seoses nõudega luua ühekordselt kasutatavate plastpudelite ja metallpurkide tagatisrahasüsteem. Itaalia Camera dei Deputati leidis, et liikmesriigid, kes võtavad ringlusse suuri koguseid pakendijäätmeid, tuleks vabastada korduskasutuse ning tagatisrahasüsteemide loomise kohustusest. Kõik kolm esinduskogu leidsid, et direktiiv oleks olnud asjakohasem õigusakt kui määrus, ning märkisid, et delegeeritud õigusaktide kavandatud kasutamine ei tohiks võimaldada komisjonil reguleerida mitteolemuslikke elemente. Mõlemad Itaalia esinduskogud leidsid, et teatavate ühekordselt kasutatavate pakendite piirangud on ebaproportsionaalsed ja kujutavad endast riski toiduohutusele. Itaalia Senato della Repubblica nägi ohtu ka selles, et ravimipakendid võidakse ringlusse võtta, ning kutsus üles vabastama need ringlussevõetavuse nõudest. Itaalia Camera dei Deputati väljendas muret kohustuslike ringlussevõetud materjali sisalduse nõuete pärast meditsiinitoodete ja toiduga kokkupuutuvate pakendite puhul ning kutsus üles laiendama kompostitavatest materjalidest pakendite kasutusalade loetelu.
Poliitilise dialoogi raames esitatud arvamustes rõhutati samuti, et kõnealune ettepanek peab võimaldama liikmesriikidele suuremat paindlikkust. Sarnaselt Itaalia parlamendiga kritiseeris Poola Senat mõjuhinnangut ja nõudis põhjalikku analüüsi, tagamaks et kavandatud uued eesmärgid on realistlikud, mõõdetavad ja tehniliselt teostatavad. Tšehhi Poslanecká sněmovna tegi ettepaneku arvutada pakendijäätmete vähendamise eesmärk elaniku kohta tekkinud pakendijäätmete koguse alusel. Rumeenia Senat palus selgitusi kasutatud määratluste ja ettevõtjate vastutuse kohta.
Oma vastustes väitis komisjon, et kavandatud meetmed on vajalikud ringmajanduse tagamiseks ja pakendijäätmete jätkusuutmatu kasvu vältimiseks. Ta leidis, et tagatisrahasüsteem on üks peamisi meetmeid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti juhtis komisjon tähelepanu asjaolule, et liikmesriigid, kes saavutavad eesmärgiks seatud pakendivormide kõrge kogumismäära muul viisil, võivad sellistest süsteemidest loobuda. Seoses õigusakti valikuga väitis komisjon, et määrus on ettepaneku eesmärkide saavutamiseks väga oluline ning et liikmesriikidele suurema paindlikkuse võimaldamise taotlust käsitleti, määratledes ettepaneku tekstis selgelt õigusnormide piirid. Ravimipakendite kohta märkis komisjon, et ettepanekus on ette nähtud pikem üleminekuperiood ringlussevõetavuse nõuete täitmiseks ning ravimid on vabastatud ringlussevõetavuse nõuetest. Seoses mõjuga toiduohutusele väitis komisjon, et ühekordselt kasutatavad pakendid ei suurenda toiduohutust, kuid nõustus vajadusega vabastada õrnad puu- ja köögiviljad pakendikeeldudest. Mõjuhinnangu ja selgituse vajadusega seoses selgitas komisjon, et metoodika põhineb keskkonnajalajälje põhimõtetel ning et ta teeb kaasseadusandjatega koostööd, et tagada ettevõtjatele suurem selgus mõistete ja vastutuse jagamise osas.
Ettepaneku kohta, milles käsitletakse teatavate uute genoomikameetodite abil saadud taimi 70 esitati kaks põhjendatud arvamust 71 ja seitse arvamust poliitilise dialoogi käigus 72 . Küprose Vouli ton Antiprosopon ja Ungari Országgyűlés leidsid oma põhjendatud arvamustes, et säte, millega keelatakse liikmesriikidel võtta meetmeid, millega piiratakse või keelatakse kogu oma territooriumil või osal sellest 2. kategooria uute genoomikameetoditega taimede (st taimed, mis erinevalt 1. kategooria UGM-taimedest ei saa esineda looduslikult või mida ei saa toota tavapäraste aretusmeetodite abil) viljelemine, on vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega. See väide leidis kajastamist ka mõnes poliitilise dialoogi raames esitatud arvamuses. Samuti kritiseeriti ettepanekut järgneva tõttu: ebapiisav õiguslik alus; mure läbipaistvuse ja tarbijate valikuvabaduse pärast; tarbijakaitse ja mõju, mida avaldab tarbijatele 1. kategooria UGM-taimede märgistamisnõuete piirdumine taimse paljundusmaterjaliga; mure proportsionaalsuse põhimõtte ja ettevaatusprintsiibi järgimise pärast ning mure konkurentsi moonutamise ohu pärast, kui mõned aretajad saavad uusi genoomikameetodeid käsitlevad patendid. Arvamused sisaldasid ka mitmeid taotlusi, näiteks keelata 1. kategooria UGMide patentimine ja vältida sektori monopoliseerimist; teha patentide ja nendega seotud litsentside mõju uuring; näha ette sama kontrollitase kolmandates riikides toodetud taimede puhul ning reguleerida uute genoomikameetodite kasutamist mikroorganismidel.
Komisjon selgitas oma vastustes, et loobumisvõimalust ei saa kasutada selleks, et maandada geneetiliselt muundatud organismidest (GMOd) tulenevaid riske inimeste või loomade tervisele või keskkonnale. Neid riske hinnati juba ELi tasandil ühtlustatud teadusliku hindamise käigus. Lisaks ei olnud 2. kategooria UGM-taimede puhul loobumisvõimaluse väljajätmine seotud nende taimedega seotud ohutuskaalutlustega just seetõttu, et 2. kategooria UGM-taimede kohta antakse luba ainult juhul, kui need on ohutud. Õigusliku aluse osas juhtis komisjon tähelepanu selle kooskõlale GMOsid käsitlevate kehtivate õigusaktidega GMOde tahtliku keskkonda viimise ja turuleviimise kohta. Märgistamise kohta selgitas komisjon, et GMOde sisalduse märgise nõudmine sellistest taimedest valmistatud toodete puhul ei kajasta täpselt asjaolu, et sama toodet on võimalik saada tavapäraste meetoditega. Proportsionaalsuse põhimõtte ja ettevaatusprintsiibi osas viitas komisjon Euroopa Toiduohutusameti seisukohale, et praegu ei ole uusi ohte, mis on konkreetselt seotud suunatud mutageneesi ja tsisgeneesiga (võrreldes tavapäraste aretusmeetodite või väljakujunenud genoomikameetoditega). Patentide ja konkurentsi kohta märkis komisjon, et on teadlik asjaolust, et UGM-taimede patentsus tekitab paljudele muret ning et seetõttu hindab ta, kuidas taimede patentsus mõjutab sordiaretuse innovatsiooni, aretajate juurdepääsu geneetilisele materjalile ja meetoditele, seemnete kättesaadavust põllumajandustootjatele ning ELi biotehnoloogiatööstuse üldist konkurentsivõimet. Samuti märkis komisjon, et avaldab oma järeldusi sisaldava aruande 2026. aastaks.
Mullaseire direktiivi 73 ettepaneku kohta esitati kaks põhjendatud arvamust 74 ja kolm arvamust poliitilise dialoogi käigus 75 . Nendes põhjendatud arvamustes väitsid mõlemad Madalmaade esinduskogud, et õhu- ja veereostuse mõju pinnasele on siseriiklik küsimus ning kavandatud meetmete kasulikkus üksikutele liikmesriikidele ei ole tõendatud. Nende arvates ei taga ettepanek võrdseid võimalusi, sest see on seotud reostuse mõjuga, mitte selle allikatega. Tšehhi Senát, Itaalia Senato della Repubblica ja Austria Bundesrat rõhutasid oma arvamustes, et liikmesriikidel peab olema võimalik võtta arvesse kohalikke tingimusi, olemasolevaid poliitikasuundi ja riigi tasandist madalama tasandi pädevusvaldkondi. Samuti juhtisid nad tähelepanu sellele, et ettepanek võib suurendada liikmesriikide halduskoormust.
Oma vastustes rõhutas komisjon, et muldade hea seisundi saavutamiseks 2050. aastaks on vaja tugevat seire- ja hindamisraamistikku koos mulla ja saastatud alade kestliku majandamise meetmetega, võttes arvesse probleemi ulatust ja negatiivseid suundumusi viimastel aastakümnetel, mulla seisundi piiriülest mõju ning halvas seisundis mulla mõju haldamise märkimisväärseid kulusid. Komisjon selgitas, et tema ettepaneku eesmärk on tegeleda mulla degradeerumise piiriülese mõjuga, tagada võrdsed turutingimused ning edendada poliitika sidusust ELi ja riiklikul tasandil, tagades liikmesriikidele paindlikkuse rakendada nõutavaid meetmeid viisil, mis võimaldab neil võtta arvesse mulla varieeruvust, kohalikke tingimusi, olemasolevaid poliitikasuundi ja tavasid ning piirkondliku tasandi pädevust mõnes liikmesriigis. Lisaks sisaldas ettepanek sätteid, mis on vajalikud ja sobivad mulla hea seisundi saavutamiseks, kuid vähendavad sellega kaasnevat halduskoormust. Liikmesriikidele antakse piisavalt aega, et panna järk-järgult paika juhtimine, kehtestada mulla seisundi seire ja hindamise mehhanismid ning meetmed, mis on vajalikud mulla kestliku majandamise põhimõtete rakendamiseks ja saastatud alade taastamiseks.
Uute raskeveokite CO₂ heite normide karmistamise ja aruandekohustuste lõimimise ettepaneku 76 kohta esitati kaks põhjendatud arvamust 77 ja üks arvamus poliitilise dialoogi käigus 78 . Mõlemad Itaalia esinduskogud väitsid, et järgitud ei ole subsidiaarsuse põhimõtet, kuna kavandatud CO2 heite vähendamise eesmärgid ei ole teostatavad ega põhjendatud, ning ka seetõttu, et asjaomane sektor põhjustab vähe heitkoguseid. Nad rõhutasid, et eesmärk saavutada 2030. aastaks kohaliku bussitranspordi puhul nullheide on liiga ambitsioonikas ning et investeeringuteks on vaja ELi stiimuleid. Tšehhi Senát väitis, et 2019. aastal seatud eesmärgid tuleks läbi vaadata alles 2027. aastal.
Oma vastustes viitas komisjon ettepanekule lisatud üksikasjalikule mõjuhinnangule, 79 mis näitab algatuse vajalikkust, lisaväärtust ja proportsionaalsust. Eesmärkide ambitsioonikuse ja nende elluviimise kuupäeva osas tuletas komisjon meelde, et transport on ainus ELi oluline majandussektor, kus CO2 heide on endiselt suurem kui 1990. aastal, ning et maanteetransport põhjustab üle 20 % ELi kasvuhoonegaaside koguheitest. Seetõttu rõhutati, et raskeveokitel on ELi kliimaeesmärkide saavutamisel keskne roll. Mõjuhinnangu kohaselt on sektoril suur potentsiaal heiteta sõidukite kasutuselevõtuks. Heiteta bussid võetaks kasutusele järk-järgult ja raskustes liikmesriikidel lubataks piiratud arv busse teatavatel asjaoludel regulatiivsest kohaldamisalast välja jätta. Sõidukitehnoloogia uuendamiseks vajalike investeeringutega ja tööstuse kohandamise kiirendamise meetmetega seoses juhtis komisjon tähelepanu mitmele ELi rahastamisvõimalusele.
Prioriteedi „Uus hoog Euroopa demokraatiale“ raames esitati ettepaneku kohta võtta vastu korruptsioonivastase võitluse direktiiv 80 kaks põhjendatud arvamust 81 ja kuus arvamust poliitilise dialoogi käigus 82 . Rootsi Riksdag leidis, et kavandatav direktiiv rikuks subsidiaarsuse põhimõtet, kuna selle kohaselt ei tohi korruptsioonis süüdistatud isik kandideerida avalikule ametikohale. Seda seisukohta jagas Itaalia Camera dei Deputati, kes ei nõustunud nõudega, et kõigil liikmesriikidel tuleb ametiseisundi kuritarvitamist käsitada kuriteona. Puutumatus ja õigus valimistel kandideerida olid kesksel kohal ka poliitilise dialoogi käigus esitatud arvamustes. Itaalia Senato della Repubblica ja mõlemad Austria esinduskogud rõhutasid, et õigusnormide üle, mis käsitlevad puutumatuse äravõtmist, peaks otsustama liikmesriikide parlamendid. Ka mõlemad Tšehhi esinduskogud väljendasid selle sätte suhtes kahtlusi, lähtudes eelkõige subsidiaarsuse põhimõttest. Seevastu Portugali Assembleia da República märkis, et kavandatav direktiiv on subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas.
Oma vastustes rõhutas komisjon, et tema ettepanekus piirdutakse sellega, mis on korruptsiooni tõhusaks ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks vajalik ja proportsionaalne. Ametiseisundi kuritarvitamise kuriteona kehtestamise kohta leidis komisjon, et see on oluline vahend korruptsioonivastases võitluses, kuna see hõlmab võimu kuritarvitamist omakasu eesmärgil ja on kuriteona kvalifitseeritud juba 25 liikmesriigis 27st. Valimistel kandideerimise keeluga seoses tuletas komisjon meelde, et avalikul ametikohal (kas valitud või mitte) töötamise lõpetamine või keelamine takistaks korruptsioonis süüdi mõistetud isikutel jääda teatud ametikohtadele, kus nad oma korruptiivseid tegusid tegid. Komisjon rõhutas, et kavandatav direktiiv nõuaks üksnes seda, et liikmesriikide seadusandjad näeksid ette selliste lisakaristuste kehtestamise võimaluse, ning et lõplik otsus jääks liikmesriikide kohtutele.
Sama prioriteedi raames esitati ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, mis käsitleb vanemluse tunnustamist liikmesriikide vahel, 83 kaks põhjendatud arvamust ja kuus arvamust poliitilise dialoogi käigus. Prantsusmaa Sénat kardab, et kavandatav nõukogu määrus nõuab teises liikmesriigis tuvastatud põlvnemise tunnustamist, sealhulgas asendusemaduse korral. Sel põhjusel oli ta vastu sellele, et õigusakti liigiks oleks nõukogu määrus. Itaalia Senato della Repubblica oli mures selle üle, et liikmesriigid saavad põlvnemise tunnustamisest keeldumisel tugineda avaliku korraga seotud põhjustele üksnes juhtumipõhiselt.
Asendusemadus oli peamine teema ka poliitilise dialoogi käigus esitatud arvamustes. Rumeenia Senat palus määratleda selgelt mõisted „põlvnemine“, „vanem“ ja „perekond“ ning vältida olukorda, kus asendusemaduse teel sündinud laste põlvnemist on võimalik automaatselt tunnustada, mis võib olla vastuolus liikmesriigi kehtiva õigusega. Tšehhi Senát palus samuti jätta asendusemaduse küsimuse ettepaneku kohaldamisalast välja ja lubada liikmesriikidel keelduda põlvnemise tunnustamisest, kui piiriülest elementi kasutatakse eesmärgiga hoida kõrvale siseriiklikest õigusaktidest. Madalmaade Eerste Kamer esitas mitu küsimust, sealhulgas nende juhtumite arvu kohta, mis on seotud põlvnemise tunnustamist käsitlevate ühiste eeskirjade puudumisega, ja alternatiivsete lahenduste kohta, mis ei nõua uutele ELi õigusaktidele tuginemist. Leedu Seimas toetas ettepanekut, millel oleks tema arvates positiivne mõju, ning palus selgitusi, mis võimaldaks tagada, et avaliku korra klauslit kohaldatakse põhiõigusi järgides. Portugali Assembleia da República ja Hispaania Cortes Generales leidsid, et ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega.
Komisjon tuletas oma vastustes meelde Euroopa Liidu Kohtu otsust, mille kohaselt tuleb mõistet „avalik kord“ tõlgendada kitsalt, ning märkis, et võimalust keelduda põlvnemise tunnustamisest avaliku korra kaalutlustel ei või kohaldada, kui see toob kaasa diskrimineerimise. Komisjon rõhutas ka, et kavandatav nõukogu määrus ei mõjuta liikmesriikide pädevust reguleerida või keelata asendusemadust oma territooriumil. Ettepaneku kohaselt peaksid liikmesriigid juhul, kui asendusemaduse teel sündinud lapse põlvnemine on ühes liikmesriigis kindlaks määratud, seda siiski tunnustama, sest selle tegemata jätmine oleks vastuolus asendusemaduse teel sündinud laste põhiõigustega.
Prioriteedi „Digiajastule vastav Euroopa“ raames esitati ettepaneku kohta võtta vastu määrus hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul 84 kaks põhjendatud arvamust 85 ja neli arvamust poliitilise dialoogi käigus 86 . Oma põhjendatud arvamustes ei seadnud Itaalia Camera dei Deputati ja Rootsi Riksdag kahtluse alla ELi tasandi seadusandlike meetmete vajalikkust või lisaväärtust kehtivas direktiivis olevate puuduste kõrvaldamiseks, kuid väljendasid muret selle üle, et kavandatav õigusakt on määrus. Nad kardavad, et liikmesriikide tegevuse piiramine (kehtestades maksimaalse 30päevase maksetähtaja ja viivise fikseeritud intressimäära ning välistades võlausaldaja võimaluse loobuda õigusest viivisele ja hüvitisele hilinenud maksmise korral) piiraks ettevõtjate lepinguvabadust. Samad mureküsimused toodi esile ka poliitilise dialoogi käigus esitatud neljas arvamuses. Lisaks kritiseeris Iirimaa Houses of the Oireachtas asjaolu, et viiviseid ja pikki maksetähtaegu ei eristata, ning oli vastu hilinenud maksmist käsitlevate õigusaktide täitmise tagamisega tegeleva asutuse loomisele. Rumeenia Senat nägi võimalikku negatiivset mõju eelkõige ettevõtjatele ja majandusele üldiselt.
Oma vastustes rõhutas komisjon, et võitlus hilinenud maksete ja ebaõiglaselt pikkade maksetähtaegade vastu on vajalik, et kaitsta tarneahelate vastupanuvõimet ja suurendada VKEde konkurentsivõimet. Komisjon rõhutas, et tema mõjuhinnangu kohaselt on kavandatud 30päevase makse ülempiiri kehtestamine kulutõhusam viis kiirete maksete kultuuri edendamiseks. Seda eelistasid avalikel konsultatsioonidel ka sidusrühmad ja VKEd ning seda soovitasid ka Euroopa Parlament ja tulevikukindluse platvorm. Komisjon selgitas, et ta ei eristanud hilinenud makseid pikkadest maksetähtaegadest, sest makseviivitused ilmnesid ka siis, kui võlausaldajatele kehtestati pikad maksetähtajad. Määrust põhjendati vajadusega kehtestada rangemad ja ühtlustatumad eeskirjad, mida saab kohaldada ühetaoliselt kõigis liikmesriikides. Mõjuhinnangu kohaselt on kehtiva direktiivi peamiseks puuduseks, et selles puuduvad sätted õigusnormide järgimise ja nende täitmise tagamise jälgimiseks. Seepärast tegi komisjon ettepaneku kehtestada kohustus luua selleks täitevasutused, nähes samas liikmesriikidele ette suure paindlikkuse määrata neid ülesandeid täitma olemasolevad asutused või loodavad uued asutused. Komisjon rõhutas ka majanduslikku kasu, mida saadaks paremast maksekultuurist, kuna see suurendaks ja tugevdaks usaldust ELi ettevõtluskeskkonna vastu.
4.Kirjalik poliitiline dialoog liikmesriikide parlamentidega
Lisaks protokollil nr 2 põhineva subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanismi rakendamisele hõlmavad komisjoni ja liikmesriikide parlamentide vahelised suhted muud tegevust, eelkõige 2006. aastal sisse seatud poliitilist dialoogi. Selle raames toimub kirjalik teabevahetus iga komisjoni algatuse teemal, mille kohta liikmesriikide parlamendid soovivad seisukohti avaldada, või ükskõik millisel muul teemal, mida nad soovivad omal algatusel tõstatada. Samuti hõlmab see suulist poliitilist dialoogi (mida on kirjeldatud punktis 5).
4.1Üldmärkused
2023. aastal saatsid liikmesriikide parlamendid komisjonile kokku 402 arvamust. See oli esimene kord pärast 2008. aastat, kui komisjon sai oma ametiaja viimasel täisaastal rohkem arvamusi kui eelmisel aastal. Nagu käesolevas aastaaruandes juba mainitud, oli see ebatavaline ja vastuolus 2022. aasta aruandes esile toodud suundumusega, et liikmesriikide parlamentide arvamuste arv on üldiselt kõige suurem iga komisjoni koosseisu ametiaja keskel 87 . Kuid nagu juba märgitud 2022. aasta aruandes, on von der Leyeni komisjonis saadud arvamuste koguarv endiselt märkimisväärselt väiksem kui Barroso teises komisjonis ja Junckeri juhitud komisjonis saadud arvamuste arv.
Neist 402 arvamusest 282 (70 %) olid seotud seadusandlike ettepanekutega, mille suhtes kohaldati subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanismi 88 . Ülejäänud 120 arvamust (30 %) olid seotud peamiselt muude kui seadusandlike algatustega (nt teatised) või olid omaalgatuslikud arvamused, mis ei puudutanud otseselt komisjoni algatusi. Viimane protsent on praeguse ametiaja madalaim. See näitab, et liikmesriikide parlamendid keskendusid 2023. aastal komisjoni algatuste analüüsimisel veelgi enam kui varasematel aastatel seadusandlike aktide eelnõudele, mille suhtes kohaldatakse subsidiaarsuse kontrolli (jättes seega välja ettepanekud poliitikavaldkondades, kus ELil on ainupädevus, nagu kaubandus või konkurents). Samuti näitab see, et põhjendatud arvamuste arvu vähenemine viimastel aastatel ei olnud tingitud sellest, et komisjoni ettepanekuid kontrolliti vähem. Seda eeldust toetab ka poliitilise dialoogi käigus saadud arvamuste suur arv, mis kinnitab selgelt ka vastavate ettepanekute vastavust subsidiaarsuse põhimõttele.
Komisjonis teavitatakse liikmesriikide parlamentide või esinduskogude tõstatatud küsimustest asjaomaseid komisjoni liikmeid ja talitusi ning seadusandlikest ettepanekutest komisjoni esindajaid, kes osalevad kaasseadusandjatevahelistel läbirääkimistel.
4.2 Osalemine ja ulatus
Nagu eelmistelgi aastatel, oli komisjonile saadetud arvamuste arv liikmesriikide parlamentide lõikes väga erinev. Nende liikmesriikide parlamentide ja esinduskogude arv, kes ei esitanud ühtki arvamust, suurenes veidi, 89 täpsemalt seitsmelt üheksale 90 39 koja hulgast (vt 2. lisa). See tähendab, et 2023. aastal ei osalenud kuue liikmesriigi parlamendid 91 (2022. aastal 5) kirjalikus poliitilises dialoogis ametlikult vastuvõetud arvamuste vormis. Siiski väärib märkimist, et nende kuue esinduskogu hulgas, kes arvamusi ei esitanud, oli näiteks Eesti Riigikogu, kes saatis komisjonile otse kirju, ja Sloveenia Državni svet, kes korraldas Sloveenia parlamendiliikmetele külastusi komisjoni.
Kümme kõige aktiivsemat esinduskogu esitas 320 arvamust (80 % arvamuste koguarvust). See oli kooskõlas viimaste aastate keskmisega 92 . 2023. aastal olid need esinduskogud järgmised: Tšehhi Senát ja Portugali Assembleia da República (mõlemad 41 arvamust), Tšehhi Poslanecká sněmovna ja Itaalia Camera dei Deputati (mõlemad 36 arvamust), Saksamaa Bundesrat ja Rumeenia Camera Deputaților (mõlemad 35 arvamust), Rumeenia Senat (29 arvamust), Itaalia Senato della Repubblica (26 arvamust), Hispaania Cortes Generales (24 arvamust) ja Prantsusmaa Sénat (17 arvamust). Need esinduskogud on olnud kõige aktiivsemate hulgas ka eelmistel aastatel. Saadetud arvamuste arv esinduskogude kaupa on esitatud 2. lisas.
Erinev oli ka liikmesriikide parlamentide ja esinduskogude esitatud avamuste laad. Mõned keskendusid peamiselt selle kontrollimisele, kas komisjoni ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega. Teised kommenteerisid üksikasjalikumalt ettepanekute sisu või saatsid omaalgatuslikke arvamusi, milles ei osutatud konkreetsele komisjoni ettepanekule. 25 omaalgatuslikus arvamuses esiletoodud korduvad teemad hõlmasid mitte üksnes Ukraina tsiviilisikute, sealhulgas laste sunniviisilist viimist Venemaale, Gaza sektorit ja Iisraeli-Palestiina konflikti, vaid ka konkreetseid poliitikaküsimusi, nagu tuumaenergia, abort ja välissuhted.
Tasub rõhutada, et 2023. aastal saadi liikmesriikide parlamentidelt mitu uut liiki esildist. Näiteks reageerisid kaks esinduskogu seadusandlike ettepanekute arutamisele kas kolmepoolsetel läbirääkimistel esitatud arvamusega (Prantsusmaa Sénat tehisintellekti käsitleva õigusakti ettepaneku kohta) või sama parlamendi erinevate järjestikuste arvamustega, mis esitati õigusloomeprotsessi eri etappides (Saksamaa Bundesrat’i neli arvamust ELi meediavabaduse õigusakti ettepaneku kohta). 14 liikmesriigi parlamenti esitasid kolmepoolseid läbirääkimisi silmas pidades ELi institutsioonidele ühisavalduse, kutsudes neid üles tagama, et Schengeni piirieeskirjade läbivaatamist käsitlevatel kolmepoolsetel läbirääkimistel võetakse asjakohaselt arvesse rände ärakasutamise ohtu. Soome Eduskunta esitas omaalgatusliku arvamuse mitme delegeeritud õigusakti ja rakendusakti eelnõu kohta, mis on seotud joogiveega kokkupuutuvate materjalidega; seega esitati esimest korda arvamus delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide eelnõude kohta.
4.3 Poliitilise dialoogi käigus esitatud arvamuste põhiteemad
Kõige rohkem kommenteeritud üksikute algatuste hulgas saatsid liikmesriikide parlamendid kõige rohkem arvamusi komisjoni 2023. aasta tööprogrammi, pakendeid ja pakendijäätmeid käsitleva ettepaneku* 93 ning teatavate uute genoomikameetodite abil saadud taimi ning nendest toodetud toitu ja sööta käsitleva ettepaneku* kohta (iga kohta üheksa arvamust); Euroopa vanematõendi loomise ettepaneku ja korruptsioonivastase võitluse ettepaneku* kohta (iga kohta kaheksa arvamust); välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise ettepaneku ning süsiniku sidumise sertifitseerimiseks liidu raamistiku loomise ettepaneku kohta (iga kohta seitse arvamust); Euroopa meediavabaduse määruse ettepaneku, asulareovee puhastamise ettepaneku, inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate liidu eeskirjade kohta tehtud ettepaneku, inimtervishoius kasutatavate ravimite müügilubade andmise ja järelevalve kohta tehtud ettepaneku, liikmesriikide eelarveraamistiku nõudeid käsitleva ettepaneku, mullaseire direktiivi ettepaneku* ja äritehingute puhul hilinenud maksmisega võitlemist käsitleva ettepaneku kohta* (iga kohta kuus arvamust).
Nagu varasematelgi aastatel, analüüsis üha rohkem liikmesriikide parlamente 94 komisjoni 2023. aasta tööprogrammi, 95 mille kohta esitati 2023. aastal üheksa arvamust (lisaks ühele arvamusele, mis esitati juba 2022. aastal). Nii on see komisjoni dokument, mille kohta esitati poliitilise dialoogi käigus kõige rohkem arvamusi. See tähendas ka seda, et komisjoni 2023. aasta tööprogrammi kohta esitati rohkem arvamusi kui ükskõik millise komisjoni tööprogrammi kohta siiani. Arvamuste arv oli märkimisväärselt suurem kui kuus arvamust komisjoni 2022. aasta tööprogrammi kohta (2022. aastal saadi viis arvamust ja 2021. aastal üks arvamus). Samuti on suurenenud kontroll, mille käigus arvamust ei esitata 96 . Kokkuvõttes näitab see, et liikmesriikide parlamendid kasutasid komisjoni tööprogrammi kohta antud arvamust kui eriotstarbelist vahendit üha strateegilisemalt, et rõhutada oma toetust väljakuulutatud prioriteetidele ja komisjoni algatustele, mis on seotud nende riiklike poliitiliste prioriteetidega ning anda märku riiklikest eripäradest, mida nende arvates tuleks arvesse võtta.
Oma arvamustes komisjoni 2023. aasta tööprogrammi kohta viitasid riikide parlamendid Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja mõjule, julgustasid komisjoni toetama Ukrainat nii kaua, kui see on vajalik, ning väljendasid toetust ELi laienemisele. Kolm esinduskogu kutsusid üles reformima elektriturgu. Võttes arvesse 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisi, rõhutasid viis esinduskogu, kui oluline on komisjoni demokraatia kaitse pakett, sealhulgas algatus kaitsta ELi demokraatiat varjatud välismõju eest. Ungari Országgyűlés kritiseeris Euroopa meediavabaduse määrust selle pärast, mida nad pidasid liikmesriikide pädevuse oluliseks piiramiseks meediavaldkonnas. Kolm esinduskogu juhtisid tähelepanu majanduse juhtimise paketi hindamise tähtsusele ja kaks neist rõhutasid ka euro (sealhulgas digitaalse euro) tugevdamise tähtsust. Neli esinduskogu rõhutasid, kui oluline on tugevdada julgeolekut ja kaitset nende eri vormides (sealhulgas kosmosekaitse, ELi välispiiride tugevdamine ning tõhusad meetmeid ebaseaduslike rändevoogude ja inimkaubanduse võrgustike vastu ning merendusstrateegia). Kõik esinduskogud tunnistasid, kui oluline on leida rände jaoks sobivam raamistik. Prantsusmaa Sénat nõudis läbipaistvamaid ja põhjalikumaid tööprogramme ning seda, et komisjon lisaks oma seadusandlikele algatustele alati mõjuhinnangud 97 .
Oma vastustes rõhutas komisjon, et 2023. aasta tööprogrammi eesmärk oli toetada jätkuvalt ELi taastumist COVID-19 pandeemiast ning reageerida kiireloomulistele vajadustele, mis tulenevad Venemaa Ukraina-vastasest agressioonisõjast ning selle põhjustatud energia- ja elukalliduse kriisidest. Hiljutised kriisid on näidanud ka vajadust kiirendada komisjoni prioriteetide elluviimist, eelkõige võitlust kliimamuutuste vastu ja digiülemineku lõpuleviimist. Paljud komisjoni 2023. aasta tööprogrammiga seotud algatused on tõestuseks komisjoni selgele pühendumusele järgida Euroopa tuleviku konverentsi soovitusi. Komisjon märkis, et seab prioriteediks keskkonnahoidliku, CO2-vaba ja digitaalse Euroopa, millel on tugev majanduslik alus ja mis toetub ühtsele turule. Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et desinformatsioonirünnakud ELi demokraatia ja meedia vastu on kasvav probleem, eriti viimastel aastatel ja seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse. Komisjon on Euroopa demokraatia tegevuskava raames võtnud otsustavaid meetmeid, et edendada vabu ja õiglasi valimisi, kaitsta meedia mitmekesisust ja võidelda desinformatsiooni vastu.
Prioriteedi „Euroopa roheline kokkulepe“ raames pöörasid liikmesriikide parlamendid suurt tähelepanu mitmele ettepanekule, kuid ei esitanud nende kohta põhjendatud arvamust: ettepanek võtta vastu määrus süsiniku sidumise kohta, ettepanek võtta vastu direktiiv välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta ning ettepanek võtta vastu direktiiv asulareovee puhastamise kohta.
Ettepaneku kohta võtta vastu määrus, millega luuakse ELi raamistik süsiniku sidumiseks, 98 esitati seitse arvamust 99 . Mitu esinduskogu väljendas kahtlust, kas ELi raamistik on kooskõlas riiklike kavadega, ning pidasid vajalikuks selgitada sertifitseerimisraamistike juhtimist ja rahastamist ning süsiniku sidumisega seotud tegevusi käsitleva ELi registri loomist. Mõned esinduskogud olid mures selle uue raamistiku kehtestamisega kaasneva halduskoormuse pärast ja seadsid kahtluse alla volituste delegeerimise komisjonile.
Oma vastustes juhtis komisjon tähelepanu sellele, et kavandatava määruse kohaselt võivad liikmesriigid teatavatel tingimustel taotleda mis tahes olemasoleva riikliku sertifitseerimissüsteemi tunnustamist ELis, et komisjoni ettepanekus olid sätted sertifitseerimiskulude minimeerimiseks ning et ettevõtjad saavad vähendada seire- ja aruandluskulusid, kasutades komisjoni vastu võetud sertifitseerimismeetodeid ja kaugseire tehnoloogiaid (nt Copernicus). Komisjon selgitas ka, et ELi kvaliteedikriteeriume tuleks rakendada tehniliste sertifitseerimismeetodite abil, mis on kohandatud erinevatele olemasolevatele süsiniku sidumise meetmetele. See nõuaks suurt tehnilist tööd ja laiaulatuslikku konsulteerimist sidusrühmadega ning seda oleks kõige parem teha delegeeritud õigusaktide kaudu.
Ettepaneku kohta võtta vastu direktiiv välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (uuesti sõnastatud) 100 esitati poliitilise dialoogi käigus seitse arvamust 101 . Mitu esinduskogu leidis, et null õhusaaste eesmärki on raske saavutada ning et ettepanekus seatud eesmärgid on liiga ambitsioonikad või avaldavad eelarvele liiga suurt mõju. Ühe esinduskoja arvates ei ole keskendutud naaberriikide põhjustatud piiriülese õhusaastega tegelemisele. Üks esinduskogu rõhutas vajadust ühise vastutuse mehhanismi järele, mis hõlmaks nii ELi kui ka liikmesriike (nagu on sätestatud ELi kliimamääruses) ning vajadust tagada asjakohane koostoime heitkoguseid käsitlevate õigusaktide sammaste (sealhulgas 2030. aastaks kavandatud piirtasemed ja Euro 7 heitenorm) vahel. Üks esinduskogu tegi ettepaneku lisada direktiivi siseõhu kvaliteedi standardid ja lõhnaheidet käsitlevad sätted. Kaks esinduskogu leidsid, et õigus tervisekahjustuste hüvitamisele on liiga laia ulatusega, kuna see hõlmab ka võimalust esitada kollektiivhagi õhukvaliteedi eeskirjade eiramisest tuleneva tervisekahjustuse hüvitamiseks ning kuna nõuete esitamiseks ei ole tähtaega ette nähtud.
Oma vastustes rõhutas komisjon, et tema eesmärk on näha ette usaldusväärne viis, kuidas saavutada 2050. aastaks null õhusaaste eesmärk, seades selleks ambitsioonikad, kuid saavutatavad õhukvaliteedi eesmärgid. Kavandatavat direktiivi ei saa võrrelda ELi kliimamäärusega, sest kasvuhoonegaaside heitel on sama mõju olenemata sellest, kus need õhku paisati, kuid õhukvaliteedile avalduv mõju erineb sõltuvalt kohalikest oludest ja meetmetest. Piiriüleste küsimuste osas tugevdaks kavandatav direktiiv liikmesriikidevahelise koostöö ja kiire teabevahetuse korda, kui on vaja tegeleda õhukvaliteedi standardite rikkumistega, mis tulenevad piiriülesest õhusaastest. Komisjon nõustus, et poliitiline kontekst on pärast ettepaneku vastuvõtmist muutunud, osaliselt tänu Euro 7 ettepaneku vastuvõtmisele. Pädevad asutused peaksid seda õhukvaliteedi strateegia ja õhukvaliteedi kavade väljatöötamisel arvesse võtma. Siseõhu kvaliteet ja lõhnaheited jäid kavandatava direktiivi kohaldamisalast välja. Komisjon rõhutas, et ettepaneku eesmärk on näha inimestele ette õigus nõuda ja saada hüvitist nende tervisele tekitatud kahju eest, sealhulgas võimalus esitada kollektiivhagi.
Asulareovee puhastamise direktiivi 102 uuesti sõnastamise ettepaneku kohta esitati kuus arvamust 103 . Enamikus arvamustes kiideti ettepanek heaks, kuid mõned esinduskogud leidsid, et asjaomase sektori energianeutraalsust on 2040. aastaks raske saavutada, kuna nõudlus asulareovee puhastamise järele on tõusnud tehniliste seadmete arengu ja suurenenud investeerimisvajaduste tõttu. Kavandatava laiendatud tootjavastutuse süsteemi suhtes väljendati erinevaid seisukohti: kaks esinduskogu toetasid seda sõnaselgelt ja üks tegi ettepaneku laiendada seda teistele sektoritele. Üks esinduskogu väitis, et reovee kokkupuudet mürgiste jääkidega ei ole võimalik kõigi farmaatsiatoodete puhul täielikult vältida ning et arvesse tuleb võtta ELi ravimitööstuse konkurentsivõimet ja uuenduslikkust. Üks esinduskogu märkis, et järelevalveülesannete ja teabe esitamise kohustuse kavandatav laiendamine suurendaks märkimisväärselt ametiasutuste ja ettevõtjate halduskoormust. Kaks esinduskogu olid vastu sellele, mida nad pidasid delegeeritud õigusaktide ülemääraseks kasutamiseks.
Oma vastustes rõhutas komisjon, et asulareovee puhastamise energianeutraalsuse saavutamine on teostatav ka ettepanekus sätestatud rangemate puhastusnõuete korral. Alginvesteeringud uute eesmärkide saavutamiseks toimuksid aastatel 2030–2040. See muudaks reoveesektori energiahindade kõikumise suhtes vastupidavamaks ja aitaks kaasa ELi energiasõltumatusele. Seoses tootjavastutuse süsteemi kavandatava laiendamisega viitas komisjon oma mõjuhinnangule, mis näitas, et majanduslik mõju ravimisektorile oleks väike ja ELi ravimitööstuse üldise konkurentsivõime seisukohast neutraalne, sest see mõjutaks importijaid ja ELi tootjaid võrdselt. Seire- ja teavitamisnõuete osas kinnitas komisjon, et on kavandanud ettepaneku nii, et aruandlusnõuete suurenemisest tulenev koormus oleks minimaalne.
Prioriteedi „Uus hoog Euroopa demokraatiale“ raames esitati ettepaneku kohta võtta 2023. aastal vastu Euroopa meediavabaduse määrus 104 kuus arvamust 105 lisaks 12 arvamusele, mis saadi juba 2022. aastal 106 . Liikmesriikide parlamendid seadsid jätkuvalt küsimuse alla sekkumise riikide pädevusse meedia mitmekesisuse valdkonnas, meediaturu kontsentratsiooni hindamise sätted ja Euroopa meediateenuste nõukoja sõltumatuse. Mitmed esinduskogud kutsusid üles veelgi tugevdama ajakirjanike kaitset käsitlevaid õigusnorme, sealhulgas kaitset vaigistuskaebuste eest. Mitu esinduskogu leidis, et suurte veebiplatvormide tegevust käsitlevad sätted tuleks samuti muuta rangemaks, kohustades neid avalikustama sisu eemaldamise põhjused. Üks esinduskogu kutsus üles keelama internetis edastatava sisu blokeerimist enne, kui inimene on seda sisu kontrollinud. Teine esinduskogu, nimelt Saksamaa Bundesrat, esitas seadusandliku perioodi jooksul selle ettepaneku kohta neli arvamust (viimased kaks arvamust 2023. aastal). Bundesrat’i kolmandas arvamuses väljendati muret seoses sekkumisega liikmesriikide pädevusse ja kolmepoolsete läbirääkimiste alguse suunamisega. Neljandas arvamuses korrati peamisi argumente kolmepoolsete läbirääkimiste viimase etapi kohta.
Oma vastustes rõhutas komisjon, et ta tunnustas ettepanekus täielikult liikmesriikide pädevust meedia mitmekesisuse valdkonnas ja säilitas selle ning et kavandatav õigusakt ei muudaks liikmesriikide õigust määratleda konkreetselt avalik-õigusliku ringhäälingu ülesanded, korralduse ja rahastamise. Komisjon kordas oma pühendumust tugevdada ajakirjanike kaitset, tehes seda kavandatava õigusakti ja direktiivi ettepaneku abil, milles käsitletakse avalikus elus osalevate isikute kaitset ilmselgelt põhjendamatute nõuete või vaigistushagide vastu. Seoses Euroopa meediateenuste nõukojaga rõhutas ta, et nõukoja sõltumatus on tagatud, kuna see koosneb liikmesriikide sõltumatutest meediat reguleerivatest asutustest, ning et nõukoja sõltumatust suurendab veelgi selle otsuste tegemise protsess, kuna otsuse vastuvõtmiseks on vaja liikmete kahekolmandikulist häälteenamust. Seoses meediaturu koondumise hindamisega juhtis komisjon tähelepanu minimaalse ühtlustamise lähenemisviisile, mis jätab liikmesriikidele suure kaalutlusruumi, et võtta arvesse oma regulatiivseid tavasid ja riiklike meediaturgude eripära. Suurte veebiplatvormidega seoses tuletas komisjon meelde, et väga suured veebiplatvormid on kohustatud avalikustama sisu avaldamise peatamise ja piiramise põhjused.
Prioriteedi „Euroopa eluviisi edendamine“ raames tekitas ELi põhiliste ravimialaste õigusaktide läbivaatamine liikmesriikide parlamentides suurt huvi. Ettepaneku kohta võtta vastu inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevad liidu eeskirjad 107 ja ettepaneku kohta kehtestada liidu kord inimtervishoius kasutatavate ravimite müügilubade andmise ja järelevalve kohta ning näha ette Euroopa Ravimiametit reguleerivad eeskirjad 108 esitati kuus arvamust 109 . Mõned esinduskogud käsitlesid ka paketti kuulunud ülejäänud kahte dokumenti: lisatud komisjoni teatis 110 ja ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemise kohta 111 . Mõned mured, mida liikmesriikide parlamendid väljendasid oma arvamustes, olid proportsionaalsuse põhimõtte väidetav rikkumine; harvikravimite turustamise ainuõiguse standardaja lühendamine; Bolari sätte muutmine osas, mis puudutab erandeid patentidest tulenevatest õigustest; ravimite detsentraliseeritud tootmiskohad ning vautšerite kasutamine.
Oma vastustes väitis komisjon, et ettepanekud ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik läbivaatamise eesmärkide saavutamiseks. Ta kinnitas, et harvikravimite turustamise ainuõiguse standardaega lühendatakse ühe aasta võrra, kuid selgitas, et teatavate harvikravimite puhul pikendatakse selle kestust kolme aasta võrra, et edendada teadus- ja arendustegevust. Veel selgitas komisjon, et Bolari sätte kavandatud muutmise eesmärk oli hõlbustada geneeriliste ravimite turule viimist kohe pärast regulatiivse kaitse tähtaegade möödumist. Komisjon selgitas, et isegi kui teatavad tootmiskohad oleksid detsentraliseeritud, vastutaks keskne tootmiskoht ikkagi järelevalve eest detsentraliseeritud tootmiskohtade tegevuse kõigi aspektide üle ning et ettepanek ei vähendaks seega kontrolli ja järelevalve taset. Samuti selgitas ta, et eeskirjad reguleeriksid ülekantavaid ainuõiguse garantiikirju tootjatele, kes töötavad välja uudseid antimikroobikume.
Prioriteedi „Inimeste hüvanguks toimiv majandus“ raames pöörasid liikmesriikide parlamendid suurt tähelepanu seadusandlike ettepanekute paketile ELi majanduse juhtimise reeglite reformimiseks 112 ja selle kohta esitati kuus arvamust 113 . Mitu esinduskogu osutas vajadusele kalibreerida vajalikke võla- ja puudujääki vähendavaid parameetreid, et võtta arvesse nende liikmesriikide olusid, kelle suhtes neid kohaldati. Üks esinduskogu juhtis tähelepanu puuduvatele kriteeriumidele avaliku sektori investeeringute (eelkõige investeeringud rohe- ja digipöördesse) iga-aastase eelarvepuudujäägi arvutamisest vabastamiseks. Teine esinduskogu oli vastu ELi avaliku sektori raamatupidamisstandardite kehtestamisele, mis tema arvates ei aitaks saavutada eelarvejärelevalve eesmärke. Üks esinduskogu märkis, et kuni 17 aastat hõlmavad eelarvekavad (sealhulgas 4–7aastane kohandamisperiood) ei ole kooskõlas riiklike valimiste sagedusega. Üks esinduskogu soovitas selgitada ja piirata komisjoni õigust võtta vastu delegeeritud õigusakte, mille eesmärk on tagada majanduspoliitika tõhus koordineerimine ja mitmepoolne eelarvejärelevalve.
Oma vastustes rõhutas komisjon paketi eesmärki suurendada riikide isevastutust, mida on võimalik saavutada liikmesriikide parlamentide aktiivsema kaasamisega majandus- ja eelarvejärelevalvesse. Komisjon tunnistas, et liikmesriikide eelarveolukord, probleemid ja majanduslikud väljavaated on väga erinevad, kuid märkis, et kavandatud läbivaadatud raamistikus võetakse rohkem arvesse riikidevahelisi erinevusi ja konkreetseid valitsemissektori võlaga seotud probleeme. Nende ettepanekutega püüdis komisjon liikuda riskipõhisema järelevalveraamistiku suunas, mille keskmes oleks valitsemissektori võla jätkusuutlikkus, edendades samal ajal investeeringute ja reformide kaudu kestlikku ja kaasavat majanduskasvu. Seoses ELi avaliku sektori raamatupidamisstandarditega märkis komisjon, et kavandatud paketiga ei nähta ette konkreetseid tekkepõhise arvestuse standardeid, vaid jäetakse nende kehtestamine liikmesriikide otsustada. Kavandatav direktiiv liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta ei riku eelarveautonoomia põhimõtet. Seoses riiklike kavade ajakavaga selgitas komisjon, et need võivad liikmesriikide valimistsüklitest sõltuvalt olla 4 või 5 aastat ning et uus valitsus võiks pärast ametisse astumist esitada uue kava.
5. Kontaktid, külaskäigud, koosolekud, konverentsid ja muu tegevus
5.1 Komisjoni külaskäigud liikmesriikide parlamentidesse ja kohtumised liikmesriikide parlamentidega
Komisjoni ja liikmesriikide parlamentide vaheline suuline poliitiline dialoog hõlmab järgmist: komisjoni liikmete külaskäigud liikmesriikide parlamentidesse ja liikmesriikide parlamentide delegatsioonide külastused komisjoni, komisjoni osalemine parlamentidevahelistel (komisjonide) kohtumistel ja konverentsidel (sh COSAC), komisjoni ettekanded liikmesriikide parlamentide alalistele esindajatele Brüsselis; käimasolevad arutelud komisjoni tööprogrammide üle ning Euroopa poolaasta dialoogid.
2023. aastal külastasid komisjoni liikmed liikmesriikide parlamente ja kohtusid liikmesriikide parlamentide delegatsioonidega 127 korral, suheldes peaaegu kõigi liikmesriikide parlamentide ja esinduskogudega. Seda on vähem kui kahel eelneval aastal, kuid rohkem kui viimase nelja aasta jooksul keskmiselt (143 külastust 2022. aastal, 130 külastusest 2021. aastal, 101 külastust 2020. aastal ja 55 külastust 2019. aastal; COVID-19 pandeemia tõttu korraldati 2020. ja 2021. aastal vähem kohtumisi, mis toimusid olude sunnil peamiselt virtuaalselt). Komisjoni külastas ka kuus eri riikide parlamentide töötajate rühma, mida allpool esitatud kaardil ei kajastata.
Komisjoni liikmete külaskäigud liikmesriikide parlamentidesse
ja kohtumised liikmesriikide parlamentidega 2023. aastal
(kõigi liikmesriikide lõikes kokku 127)
5.2 Parlamentidevahelised kohtumised ja konverentsid
2023. aastal oli parlamentidevaheliste kohtumiste ja konverentside 114 keskmes jätkuv sõda Ukrainas. Läbivad teemad olid demokraatia, energiavarustus ja laienemine. Komisjoni liikmed osalesid:
-Euroopa Liidu parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide konverentsil (COSAC) 115 ;
-Euroopa parlamentaarsel nädalal 116 ;
-Europoli parlamentaarse ühiskontrolli töörühma koosolekutel 117 ;
-erinevatel parlamentidevahelistel konverentsidel 118 ja parlamentidevahelistel komisjonide kohtumistel 119 .
2023. aastal pöörduti täielikult tagasi COSACi kohtumistega seotud COVID-19-eelsete tavade juurde. Kahel COSACi esimeeste kohtumisel (29.–30. jaanuar ja 17.–18. september) ning kahel COSACi täiskogu istungil (14.–16. mai ja 26.–28. november) olid osalised eranditult füüsiliselt kohal ja need toimusid Rootsi ja Hispaania pealinnades, kes mõlemad olid omakorda ELi nõukogu eesistujariigid. Järeldused, 120 seisukohad 121 ja poolaastaaruanne esitati pärast iga täiskogu istungjärku. Komisjon esitas COSACi seisukohtadele kirjalikud vastused 122 . 2023. aastal ei järgitud eelmise kahe aasta tava pidada COSACi mitteametlikke veebipõhiseid mõttevahetusi komisjoni liikmetega, kuigi COSACi 2022. aasta teisel täiskogu istungi järeldustes tunnistati nende kasu õigeaegsete ja üksikasjalike arutelude pidamisel konkreetsete ELi algatuste üle.
Eespool nimetatud neljast koosolekust kolmel esindas komisjoni üks selle liige. COSACi LXIX kohtumise täiskogu istungil Stockholmis rõhutas president von der Leyen video teel edastatud eelsalvestatud põhisõnavõtus, kui oluline on komisjoni koostöö liikmesriikide parlamentidega. Volinik Johansson osales esimesel esimeeste kohtumisel (isiklikult) ja COSACi LXX kohtumise täiskogu istungil (videolingi kaudu), et arutada organiseeritud kuritegevust ning rände- ja varjupaigalepet.
Lisaks nendele teemadele ja ELi nõukogu eesistujariikide tavapärastele prioriteetidele käsitleti neil kohtumistel ka olukorda Ukrainas ja Ukraina tulevikku ELis (need teemad olid kõne all neljast kohtumisest kolmel, kus alati osalesid Ivanna Klympush-Tsintsadze, kes on Ukraina parlamendi Ukraina ELiga ühinemise komisjoni esimees), 30 aastat ühtset turgu, energiakriisi, rohepööret, avatud strateegilist autonoomiat, suhteid Ladina-Ameerikaga ning olukorda Iisraelis ja Gaza sektoris pärast Hamasi 7. oktoobri 2024. aasta terrorirünnakuid Iisraelis.
6. Piirkondlike parlamentide roll
Piirkondlikud parlamendid aitavad kaudselt kaasa komisjoni ja liikmesriikide parlamentide vahelistele suhetele. Protokollis nr 2 on sätestatud, et ELi õigusaktide eelnõude subsidiaarsuse kontrollimisel eesmärgiga esitada põhjendatud arvamusi konsulteerivad liikmesriikide parlamendid vajaduse korral seadusandlikke volitusi omavate piirkondlike parlamentidega.
Piirkondlike parlamentide liikmed on esindatud ka Euroopa Regioonide Komitees, kes teeb järelevalvet subsidiaarsuse järelevalve võrgustiku ja selle veebiplatvormi kaudu, mis on mõeldud toetama seadusandlike volitustega piirkondlike parlamentide osalemist subsidiaarsuse põhimõtte järgimise alase varajase hoiatamise mehhanismis (REGPEX) 123 .
Ehkki aluslepingud ei sisalda sõnaselget sätet komisjoni ja piirkondlike parlamentide vahelise otsese suhtluse kohta, võtab komisjon piirkondlike parlamentide seisukohti arvesse ja vastab neile. Vähem piirkondlikke parlamente 124 esitas komisjonile vähem resolutsioone kui eelmistel aastatel: 2023. aastal esitati 32 resolutsiooni võrreldes 72 resolutsiooniga 2022. aastal, 50 resolutsiooniga 2021. aastal ja 33 resolutsiooniga 2020. aastal. Need puudutasid erinevaid küsimusi, nagu saksakeelsete piirkondlike parlamentide Brüsseli deklaratsioon, holodomori näljahäda tunnustamine genotsiidina, ringmajandus, inimõigused, Euroopa tuleviku konverents, krüptoraha, Euroopa noorteaasta, humanitaarkoostöö, suure reede kokkulepe ja katalaani keele staatus ELis. Ligikaudu kolmandik vastustest keskendus konkreetsetele komisjoni ettepanekutele, 125 neist kaheksas väljendati üksikasjalikke subsidiaarsusega seotud mureküsimusi. Ka teised piirkondlikud parlamendid osalesid komisjoni avalikes konsultatsioonides, ehkki seda kanalit on seni aktiivselt kasutanud vaid üks piirkondlik parlament, kes andis vastuseid mitme komisjoni algatatud avaliku konsultatsiooni raames 126 . Üks piirkondlik parlament kasutas teist kanalit, esitades kolm arvamust liikmesriigi parlamendi kaudu 127 .
7. Kokkuvõte
Võrreldes komisjoni praeguse ametiaja eelmiste aastatega suurenes 2023. aastal liikmesriikide parlamentide üldine aktiivsus kirjalikus ja suulises dialoogis ning järelevalves subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimise üle, mille eesmärk on tagada, et ELi meetmeid võetakse üksnes siis, kui see on vajalik. Arvamuste (sealhulgas põhjendatud arvamuste) koguarv suurenes 2023. aastal 402ni, võrreldes 355 arvamusega 2022. aastal ja 360 arvamusega 2021. aastal.
2023. aastal oli esimene kord pärast 2008. aastat, kui komisjon sai oma ametiaja viimasel täisaastal rohkem arvamusi kui eelmisel aastal. Võrreldes komisjoni kahe eelmise ametiajaga jätkus siiski 2022. aasta aruandes juba rõhutatud suundumus liikmesriikide parlamentide arvamuste koguarvu vähenemise poole.
Komisjonile saadetud arvamuste arv oli endiselt liikmesriikide parlamentide lõikes väga erinev. Kümnelt kõige aktiivsemalt esinduskogult laekunud arvamuste osakaal oli peaaegu sama suur kui kahel viimasel aastal (79 %), samas kui arvamuse esitanud esinduskogude arv suurenes kahe võrra. Liikmesriikide parlamendid, kes on tavapäraselt kontrollinud ettepanekute vastavust subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele, jätkasid seda ka 2023. aastal.
Kokku keskendus ligikaudu 70 % liikmesriikide parlamentide arvamustest ettepanekutele, mille suhtes kohaldatakse subsidiaarsuse kontrolli. Ülejäänud 30 % olid seotud ettepanekutega, mille suhtes seda kontrolli ei kohaldata (st poliitikavaldkonnad, milles ELil on ainupädevus), muude kui seadusandlike dokumentidega või muude teemadega (omaalgatuslike arvamuste kaudu). See on tüüpiline aastale, mil esitatakse palju seadusandlikke ettepanekuid.
Mis puudutab komisjoni ja piirkondlike parlamentide vahelisi suhteid, siis 2023. aastal vähenes nende seisukohtade arv märkimisväärselt (32) ja jõudis siis taas 2020. aasta tasemele (33) (pärast haripunkti eelmisel kahel aastal, täpsemalt 2022. aastal 72 ja 2021. aastal 50).
Teemade poolest keskendusid liikmesriikide parlamendid endiselt komisjoni peamistele prioriteetidele, pöörates erilist tähelepanu Euroopa rohelisele kokkuleppele, uue hoo andmisele Euroopa demokraatiale ja euroopaliku eluviisi edendamisele. Jätkuv sõda Ukrainas ja Lähis-Idas tähendab, et keeruline geopoliitiline kontekst on olulisel kohal ka teabevahetuses (sealhulgas parlamentidevahelistel kohtumistel ja konverentsidel, nagu COSAC). Seetõttu on olulised teemad ka ELi tulevik ja laienemine, ränne ja julgeolek, samuti energiavarustus ja -kulud, ELi konkurentsivõime, avatud strateegiline autonoomia ja õiglane üleminek.
Kokkuvõttes väärib 2023. aastal toimunud subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolliga seoses märkimist järgmine.
-Subsidiaarsuse põhimõtte järgimata jätmise kohta esitatud põhjendatud arvamuste arv (22) vähenes eelmise aastaga võrreldes peaaegu kolmandiku võrra (eelmisel aastal 32).
-Peaaegu kaks kolmandikku neist põhjendatud arvamustest pärinesid kahe liikmesriigi parlamendilt: mõlemad Itaalia esinduskogud (9) ja Rootsi Riksdag (5).
-Mitu parlamenti on teinud sisemisi muudatusi, et neid oleks võimalik ELi tasandi poliitilisest protsessist paremini ja varem teavitada ning et neil oleks võimaik oma seisukohti tulemuslikumalt väljendada 128 .
-Komisjoni tööprogrammiga seotud arvamuste esitamist kui eriotstarbelist vahendit on üha strateegilisemalt kasutatud. Nende liikmesriikide parlamentide esitatud arvamuste arv, kes kasutasid seda võimalust, et teavitada ELi institutsioone riiklikest prioriteetidest ELi tasandi peamiste algatuste raames ja juhtida tähelepanu riigipõhistele eripäradele, suurenes märkimisväärselt kuuelt 2022. aastal kümnele 2023. aastal.
Samuti täheldati, et mõnede liikmesriikide parlamendid on hakanud kasutama poliitilist dialoogi uuenduslikul viisil, näiteks selleks, et reageerida kolmepoolsetel kohtumistel seadusandlike ettepanekute üle toimuvale arutelule, esitades selle kohta oma arvamuse – kas sama esinduskogu ühe või mitme järjestikuse arvamuse või mitme parlamendi ühisarvamuse, mis esitatakse seadusandliku menetluse hilises etapis – ning juhtida spetsiaalses omaalgatuslikus arvamuses tähelepanu mitme delegeeritud õigusakti ja rakendusakti eelnõu aspektidele. See näitab liikmesriikide parlamentide ja komisjoni vahelise dialoogi strateegilist potentsiaali ja paindlikkust.
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,25.10.2024
COM(2024) 493 final
LISAD
järgmise dokumendi juurde:
KOMISJONI ARUANNE
2023. AASTA ARUANNE
SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTTE KOHALDAMISE KOHTA NING SUHETE KOHTA LIIKMESRIIKIDE PARLAMENTIDEGA
LISA 1
Seadusandlike aktide eelnõud, mille kohta liikmesriikide parlamendid esitasid 2023. aastal komisjonile subsidiaarsuse põhimõtte järgimist käsitlevaid põhjendatud arvamusi 1
|
Dokument |
Pealkiri |
Põhjendatud arvamuste arv (protokoll nr 2) |
Häälte arv (protokoll nr 2) 2 |
Põhjendatud arvamuse
|
|
|
1 |
COM(2022) 677 final |
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse pakendeid ja pakendijäätmeid ning millega muudetakse määrust (EL) 2019/1020 ja direktiivi (EL) 2019/904 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/62/EÜ |
3 |
3 |
FR Sénat IT Senato della Repubblica IT Camera dei Deputati |
|
2 |
COM(2023) 411 final |
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse teatavate uute genoomikameetodite abil saadud taimi ning nendest toodetud toitu ja sööta ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/625 |
2 |
4 |
CY Vouli ton Antiprosopon HU Országgyűlés |
|
3 |
COM(2023) 234 final |
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse korruptsioonivastast võitlust ning millega asendatakse nõukogu raamotsus 2003/568/JSK ja Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastast võitlust käsitlev konventsioon ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1371 |
2 |
3 |
IT Camera dei Deputati SE Riksdag |
|
4 |
COM(2023) 533 final |
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul |
2 |
3 |
IT Camera dei Deputati SE Riksdag |
|
5 |
COM(2022) 695 final |
Ettepanek: Nõukogu määrus, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust, põlvnemisega seotud asjades tehtud lahendite tunnustamist ja ametlike dokumentide vastuvõtmist ning Euroopa vanematõendi loomist |
2 |
2 |
FR Sénat IT Senato della Repubblica |
|
6 |
COM(2023) 88 final |
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2019/1242 seoses uute raskeveokite CO2-heite normide karmistamisega ja aruandekohustuste lõimimisega ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/956 |
2 |
2 |
IT Senato della Repubblica IT Camera dei Deputati |
|
7 |
COM(2023) 416 final |
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv mullaseire ja mulla vastupidavuse kohta (mullaseire direktiiv). |
2 |
2 |
NL Eerste Kamer NL Tweede Kamer |
|
8 |
COM(2022) 707 final |
Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta |
1 |
2 |
SE Riksdag |
|
9 |
COM(2023) 348 final |
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/679 täitmise tagamisega seotud täiendavad menetlusnormid |
1 |
2 |
SE Riksdag |
|
10 |
COM(2023) 528 final |
Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate peakontori maksustamise süsteem ning muudetakse direktiivi 2011/16/EL |
1 |
2 |
SE Riksdag |
|
11 |
COM(2022) 586 final |
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite ning selliste sõidukite jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnitust seoses nende heite ja akude tööajaga (Euro 7) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 |
1 |
1 |
IT Camera dei Deputati |
|
12 |
COM(2023) 94 final |
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb meetmeid, millega vähendada elektroonilise side gigabitivõrkude kasutuselevõtu kulusid, ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/61/EL (gigabititaristu määrus) |
1 |
1 |
IT Camera dei Deputati |
|
13 |
COM(2023) 147 final |
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1227/2011 ja (EL) 2019/942, et parandada liidu kaitset turuga manipuleerimise eest energia hulgimüügiturul |
1 |
1 |
FR Sénat |
|
14 |
COM(2023) 161 final |
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks (nullnetotööstuse määrus) |
1 |
1 |
CZ Poslanecká sněmovna |
|
Saadud põhjendatud arvamuste KOGUARV |
22 |
||||
LISA 2
Komisjonile 2023. aastal laekunud arvamuste arv liikmesriikide parlamentide/esinduskogude kaupa (poliitiline dialoog ja subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanism)
|
Liikmesriik |
Esinduskogu |
Arvamuste koguarv 3 |
Põhjendatud arvamuste arv
|
|
Tšehhi |
Sénat |
41 |
0 |
|
Portugal |
Assembleia da República |
41 |
0 |
|
Tšehhi |
Poslanecká sněmovna |
36 |
1 |
|
Itaalia |
Camera dei Deputati |
36 |
6 |
|
Saksamaa |
Bundesrat |
35 |
0 |
|
Rumeenia |
Camera Deputaților |
35 |
0 |
|
Rumeenia |
Senat |
29 |
0 |
|
Itaalia |
Senato della Repubblica |
26 |
3 |
|
Hispaania |
Las Cortes Generales:
|
24 |
0 |
|
Prantsusmaa |
Sénat |
17 |
3 |
|
Prantsusmaa |
Assemblée nationale |
12 |
0 |
|
Madalmaad |
Eerste Kamer |
12 |
1 |
|
Rootsi |
Riksdag |
10 |
5 |
|
Iirimaa |
Oireachtase kojad:
|
9 |
0 |
|
Austria |
Bundesrat |
5 |
0 |
|
Belgia |
Sénat de Belgique / Belgische Senaat |
4 |
0 |
|
Horvaatia |
Hrvatski Sabor |
4 |
0 |
|
Ungari |
Országgyűlés |
4 |
1 |
|
Leedu |
Seimas |
4 |
0 |
|
Taani |
Folketing |
3 |
0 |
|
Küpros |
Vouli ton Antiprosopon |
2 |
1 |
|
Soome |
Eduskunta |
2 |
0 |
|
Luksemburg |
Chambre des Députés |
2 |
0 |
|
Madalmaad |
Tweede Kamer |
2 |
1 |
|
Poola |
Senat |
2 |
0 |
|
Poola |
Sejm |
2 |
0 |
|
Slovakkia |
Národná Rada |
2 |
0 |
|
Austria |
Nationalrat |
1 |
0 |
|
Belgia |
Chambre des Représentants de Belgique /
|
0 |
0 |
|
Bulgaaria |
Narodno Sabranie |
0 |
0 |
|
Saksamaa |
Bundestag |
0 |
0 |
|
Kreeka |
Vouli ton Ellinon |
0 |
0 |
|
Eesti |
Riigikogu |
0 |
0 |
|
Läti |
Saeima |
0 |
0 |
|
Malta |
Kamra tad-Deputati |
0 |
0 |
|
Sloveenia |
Državni svet |
0 |
0 |
|
Sloveenia |
Državni zbor |
0 |
0 |
|
KOKKU |
402 |
22 |
|
LISA 3
Dokumendid, mille kohta komisjon sai 2023. aastal enim arvamusi 4 (poliitiline dialoog ja subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanism)
|
Dokument |
Pealkiri |
Arvamuste koguarv 5 |
Põhjendatud arvamuste arv (protokoll nr 2) |
|
|
1 |
COM(2022) 548 final |
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Euroopa Komisjoni 2023. aasta tööprogramm „Kindel ja üheskoos tegutsev liit“ |
9 6 |
0 |
|
2 |
COM(2022) 677 final |
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse pakendeid ja pakendijäätmeid ning millega muudetakse määrust (EL) 2019/1020 ja direktiivi (EL) 2019/904 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/62/EÜ |
9 |
3 |
|
3 |
COM(2023) 411 final |
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse teatavate uute genoomikameetodite abil saadud taimi ning nendest toodetud toitu ja sööta ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/625 |
9 |
2 |
|
4 |
COM(2022) 695 final |
Ettepanek: Nõukogu määrus, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust, põlvnemisega seotud asjades tehtud lahendite tunnustamist ja ametlike dokumentide vastuvõtmist ning Euroopa vanematõendi loomist |
8 |
2 |
|
5 |
COM(2023) 234 final |
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse korruptsioonivastast võitlust ning millega asendatakse nõukogu raamotsus 2003/568/JSK ja Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastast võitlust käsitlev konventsioon ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1371 |
8 |
2 |
|
6 |
COM(2022) 542 final |
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (uuesti sõnastatud) |
7 |
0 |
|
7 |
COM(2022) 672 final |
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu raamistik süsiniku sidumise sertifitseerimiseks |
7 |
0 |
|
8 |
COM(2022) 457 final |
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik (Euroopa meediavabaduse määrus) ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL |
6 7 |
0 7 |
|
9 |
COM(2022) 541 final |
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv asulareovee puhastamise kohta (uuesti sõnastatud) |
6 |
0 |
|
10 |
COM(2023) 192 final |
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate liidu eeskirjade kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/83/EÜ ja direktiiv 2009/35/EÜ |
6 |
0 |
|
11 |
COM(2023) 193 final |
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse liidu kord inimtervishoius kasutatavate ravimite müügilubade andmise ja järelevalve kohta ning millega kehtestatakse Euroopa Ravimiametit reguleerivad eeskirjad, muudetakse määrust (EÜ) nr 1394/2007 ja määrust (EL) nr 536/2014 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 726/2004, määrus (EÜ) nr 141/2000 ja määrus (EÜ) nr 1901/2006 |
6 |
0 |
|
12 |
COM(2023) 242 final |
Ettepanek: Nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta |
6 |
0 |
|
13 |
COM(2023) 416 final |
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv mullaseire ja mulla vastupidavuse kohta (mullaseire direktiiv). |
6 |
2 |
|
14 |
COM(2023) 533 final |
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul |
6 |
2 |
|
15 |
COM(2022) 540 final |
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, direktiivi 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest, ning direktiivi 2008/105/EÜ, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas |
5 |
0 |
|
16 |
COM(2022) 702 final |
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega ühtlustatakse maksejõuetusõiguse teatavaid aspekte |
5 |
0 |
|
17 |
COM(2022) 721 final |
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Euroopa Ravimiametile makstavaid tasusid ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/745 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 297/95 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 658/2014 |
5 |
0 |
|
18 |
COM(2023) 240 final |
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1466/97 |
5 |
0 |
|
19 |
COM(2023) 241 final |
Ettepanek: Nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta |
5 |
0 |
|
20 |
COM(2023) 424 final |
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK |
5 |
0 |