(1)

Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistikal on keskne roll poliitikakujundamises ja otsustusprotsessides ning seda on vaja liidu poliitika väljatöötamiseks, rakendamiseks ja hindamiseks; eelkõige puudutab see poliitikat, mis on seotud demograafiliste muutuste, rohe- ja digipöörde, energiatõhususe edendamise raamistiku , majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamisega, Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete rakendamisega ning ÜRO tegevuskavas aastani 2030 sätestatud kestliku arengu eesmärkide saavutamisega niivõrd, kuivõrd need kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse .

(2)

Rahvastikustatistika on oluline nimetaja paljude poliitikanäitajate puhul ning seda kasutatakse võrdlusalusena paljudes Euroopa statistikavaldkondades, eelkõige valimialuste moodustamisel üksikisikute ja leibkondade representatiivsete uuringute tegemiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/1700 (3).

(3)

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu annab majanduspoliitika komiteele korrapäraselt volituse hinnata riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust ja kvaliteeti Eurostati koostatud rahvastikuprognooside alusel. Rahvastikuprognoose kasutatakse ka poliitika analüüsimiseks Euroopa poolaasta kontekstis. Komisjoni (Eurostat) käsutuses peaks olema kogu vajalik statistika, et koostada ja avaldada rahvastikuprognoose vastavalt liidu teabevajadustele.

(4)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 175 teise lõigu kohaselt peaks komisjon iga kolme aasta järel esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele ettekande majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamisel tehtud edusammude kohta. Nende ettekannete koostamiseks ning demograafiliste arengute ja liidu territooriumi võimalike tulevaste demograafiliste probleemide korrapäraseks jälgimiseks on vaja piirkondlikke ja kohalikke andmeid, sealhulgas andmeid eri liiki territooriumide kohta, nagu piirialad, linnad ja nende funktsionaalsed linnapiirkonnad, suurlinnapiirkonnad, maapiirkonnad, mägipiirkonnad ja saared.

(5)

Vastavalt Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artikli 16 lõikele 4 määratakse kvalifitseeritud häälteenamus nõukogus kindlaks muu hulgas liikmesriikide elanike arvu alusel. Seepärast peavad liikmesriigid praegu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1260/2013 (4) artikli 4 lõike 1 kohaselt esitama komisjonile (Eurostatile) andmed kogurahvaarvu kohta riiklikul tasandil.

(6)

2017. aastal kiitis Euroopa statistikasüsteemi komitee heaks Budapesti memorandumi, milles märgiti vajadust saada igal aastal statistikat rahvastiku suuruse ja teatavate sotsiaalsete, majanduslike ja demograafiliste rahvastikunäitajate kohta ning paremat rändestatistikat. Selleks et järgida kodanike võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõtet kõigis oma tegevustes ning kaitsta üksikkodanike õigusi, nagu need on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ning ELi toimimise lepingu artiklites 10 ja 19, ning et jälgida edusamme Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete rakendamisel, on liidul vaja usaldusväärset ja võrreldavat statistikat. Määruses (EL) 2019/1700 on sätestatud raamistik andmete kogumiseks valimitena, mis annab võimaluse koguda andmeid võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise kohta, kui valim seda võimaldab, ning koostada sotsiaalmajanduslikke näitajaid ja koguda teavet diskrimineerimise kogemuste kohta ja sel viisil analüüsida mõningaid võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimise aspekte. Lisaks korraldavad Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA) ja Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE) eri- ja sihtuuringuid, mis võivad veelgi suurendada võrdõiguslikkuse statistika kättesaadavust ELi tasandil. Lisaks pakub Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutus (Eurofound) elu- ja töötingimusi käsitlevate uuringute käigus kogutud andmeid ja teavet. ▌Liikmesriikide, komisjoni (Eurostat) ja nende asutuste vahelist koostööd ja koordineerimist tuleks veelgi tõhustada, et täita kasutajate kasvavat nõudlust usaldusväärsete ja põhjalike andmete järele, mis käsitlevad võrdõiguslikkust ja mitmekesisust liidus.

(6a)

Budapesti memorandumis nõuti ka paremat statistikat rände kohta ning ühiste rahvastiku ja rändega seotud määratluste väljatöötamist ja rakendamist, võttes arvesse vajadust kehtestada mõisted ja määratlused, mis on statistiliselt usaldusväärsed, asjakohased ja kohaldatavad, võttes arvesse uusi rände liike. Varasemad ja praegused sündmused, nagu Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust ning Venemaa Ukraina vastu suunatud agressioonisõja ja muude humanitaarkriiside tagajärjed, rõhutavad õigeaegse ja üksikasjaliku rände- ja rahvusvahelise kaitse statistika tähtsust, mis on oluline, et saada ülevaade liitu suunduvatest, liidusisestest ja liidust välja suunduvatest rändevoogudest.

(7)

Selleks et saavutada Euroopa roheleppe eesmärke, on tõhusate poliitikameetmete väljatöötamiseks ja hindamiseks vaja täiustatud statistikat eluruumide energiakasutuse ja -tõhususe kohta, üksikasjalikke geograafilisi andmeid elanikkonna jaotumise kohta ning põhjalikumaid uuringuid elanikkonna ja eluruumide vaheliste seoste kohta. COVID-19 pandeemia tingis vajaduse usaldusväärse, sagedasti avaldatava ja ajakohase statistika järele surmajuhtumite kohta liidus. Kuigi andmevajadused täideti, sest liikmesriigid kogusid andmeid ja edastasid need komisjonile (Eurostatile) vabatahtlikult, vajab liit selliste andmete kohustuslikuks kogumiseks Euroopa statistikasüsteemis asjakohast mehhanismi, mis tagaks andmete nõutud sageduse, ajakohasuse ja üksikasjalikkuse.

(7a)

Selleks et jälgida edusamme Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete, sellega seotud tegevuskava peamiste eesmärkide ja Euroopa lastegarantii rakendamisel riiklikul tasandil ning hinnata kliimamuutuste ja poliitika jaotuslikku mõju üldiselt, vajab liit piisavat mehhanismi selliste andmete kohustuslikuks kogumiseks Euroopa statistikasüsteemis, võttes arvesse vajalikku sagedust, ajakohasust ja üksikasjalikkust.

(8)

ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu võtab ÜRO statistikakomisjoni ettepanekul iga kümne aasta tagant vastu resolutsioonid maailma rahva ja eluruumide loenduse kohta ning kutsub ÜRO liikmesriike üles korraldama kooskõlas rahvusvaheliste ja piirkondlike soovitustega rahva ja eluruumide loendusi ning tagama nende loenduste tulemuste terviklikkuse, usaldusväärsuse, täpsuse ja väärtuse. Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistikas tuleks neid soovitusi arvesse võtta.

(9)

Aruandluskohustuste ühtlustamine ja halduskoormuse vähendamine on komisjoni keskne eesmärk. Komisjoni 16. märtsi 2023. aasta teatist „ELi pikaajaline konkurentsivõime: pilk 2030. aasta järgsesse aega“ eesmärk on ratsionaliseerida ja lihtsustada ettevõtjate ja haldusasutuste aruandlusnõudeid 25 % võrra, kahjustamata seejuures sellega seotud poliitikaeesmärke. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 223/2009 (5) kehtestati raamistik Euroopa statistika arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks ühiste statistikaalaste põhimõtete alusel. Selles määruses on sätestatud kvaliteedikriteeriumid ning osutatud vajadusele minimeerida andmeesitajate vastamiskoormust ja aidata saavutada üldisem eesmärk vähendada halduskoormust. Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistika uue õigusraamistikuga tuleks rakendada kõnealuses määruses sätestatud kvaliteedikriteeriume ja nendest lähtuda ning vähendada halduskoormust , soodustades olemasolevate andmeallikate, sealhulgas haldusandmete tõhusat ja tulemuslikku taaskasutamist.

(10)

Liidu rahva ja eluruumide loenduste statistika, rahvusvahelisi rändevooge käsitleva statistika, rändajate koosseisu ja kodakondsuse saamise statistika ning rahvastikustatistika hindamine (6) on näidanud, et praegune õigusraamistik, mis koosneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustest (EÜ) nr 862/2007 (7), (EÜ) nr 763/2008 (8) ja (EL) nr 1260/2013, on statistikat üldiselt märkimisväärselt parandanud võrreldes olukorraga 2005. aastal, kui praegune õigusraamistik ei olnud veel jõustunud. Kehtivas raamistikus võib siiski esineda ühtsuse ja võrreldavusega seotud probleeme, mis tuleks lahendada.

(11)

Kliimamuutused, digiüleminek, muutuv demograafiline olukord ja hiljutised rändesuundumused on tekitanud vajaduse ajakohasema, sagedamini avaldatava ja detailsema rahvastikku, sotsiaal-majanduslikke arenguid, rahvastikusündmusi ja eluruume käsitleva Euroopa statistika järele, mis sisaldab üksikasju teemade või rühmade kohta, mis on viimase kümne aasta jooksul muutunud poliitiliselt ja ühiskondlikult oluliseks. Kehtiv õigusraamistik ei ole ka piisavalt paindlik, et kohaneda muutuvate poliitiliste vajadustega ning võimaldada uute allikate kasutamist riiklikul ja liidu tasandil. Lisaks on kehtiva õigusraamistiku struktuur, mille aluseks on kolm eri ajal vastu võetud määrust, põhjustanud statistikas olemuslikke vastuolusid. Määruse (EL) nr 1260/2013 kohaldamine lõpeb 31. augustil 2028 ja seetõttu on selle määruse alusel kogutava rahvastikustatistika jaoks vaja uut õiguslikku alust. Seepärast on vaja kehtiv õigusraamistik asendada uue, järjepidevama ja paindlikuma raamistikuga, millega tuleks muuta määruse (EÜ) nr 862/2007 asjakohaseid osi ning tunnistada kehtetuks määrused (EÜ) nr 763/2008 ja (EL) nr 1260/2013.

(12)

Määruse (EÜ) nr 862/2007 artikkel 3 hõlmab statistikat elanike kodakondsuse ja sünniriigi kohta (rändajate koosseis), elukohariigi muutuse kohta (rahvusvahelised rändevood) ning elanike kodakondsuse omandamise kohta; muu selle määruse kohane statistika käsitleb sisserändealaste õigusaktide ja rahvusvahelise kaitsega seotud haldus- ja kohtumenetlusi. Artikli 3 kohane statistika on seega tihedalt seotud määruste (EÜ) nr 763/2008 ja (EL) nr 1260/2013 alusel koostatud statistikaga elanikkonna ja selle demograafilise muutuse kohta ning peaks olema sellega kooskõlas. Selleks, et tagada sisemise järjepidevus, peaks kõnealusel statistikal olema sama õiguslik alus ning määrusest (EÜ) nr 862/2007 tuleks artikkel 3 välja jätta.

(13)

Mõnede eelkõige demograafilise , sotsiaal-majandusliku ja rändeolukorraga seotud rahvastiku- ja eluasemetunnuste kiire muutumine ning sellest tulenev vajadus poliitikat kiiresti suunata ja kohandada tähendab, et statistika peaks olema ajakohasena kättesaadav peatselt pärast vaatlusperioodi lõppu. Statistika esitamise sagedust ja statistika ajakohasust tuleks seetõttu märgatavalt parandada , kasutades võimaluse korral haldusandmeid ja haldusregistreid. Selleks peaksid liikmesriigid eraldama oma riiklikele statistikaametitele piisavad vahendid .

(14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1059/2003 (9) kehtestati ruutvõrkudel põhinev metoodika territooriumide tüpoloogia määratlemiseks, mille aluseks on rahvastiku jaotus ühe ruutkilomeetri suurusel võrguruudul. Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/1799 (10), mis oli 2021. aasta rahva ja eluruumide loendustega kaasnev ajutine otsene statistikaalane meede, sätestati loenduse peamised väljundid 1 km2 ruutvõrgu kohta üleeuroopalisel tasandil. Õigusraamistik peaks tagama ruutvõrkudel põhineva geoviidetega rahvastikustatistika jätkuva levitamise ja sama põhimõte peaks laienema ka eluasemestatistikale.

(15)

Territoriaalüksused ja statistilised ruutvõrgud tuleks määrata kindlaks vastavalt määrusele (EÜ) nr 1059/2003.

(16)

Asukoha geokodeerimiseks tuleks kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ (11) III lisa kohast statistiliste üksuste valdkonna ruutvõrku.

(17)

Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistika kehtivat õigusraamistikku on vaja ajakohastada, et tagada praegu eraldiseisvate statistiliste protsesside asjakohane lõimimine ühisesse raamistikku, mis võimaldab Euroopa statistikasüsteemil tõhusalt reageerida liidu uutele teabevajadustele ja edendada statistikaalast innovatsiooni. Statistilisi väljundeid tuleks täiustada , et need oleksid ühiskonna demograafiliste, rände-, sotsiaalsete ja majanduslike muutuste ja probleemide kontekstis jätkuvalt asjakohased , toetades poliitika- ja otsustusprotsessi .

(18)

Haldusallikatel põhinevat korrapärast (iga-aastast ja aastast lühema perioodi) rahvastiku- ja eluasemestatistikat tuleks täiendada teabega, mis kogutakse liidus iga kümne aasta tagant ÜRO põhimõtete ja soovituste kohaselt korraldatavate koordineeritud rahva ja eluruumide loenduste abil. Väga oluline on ka see, et rahva ja eluruumide loendused pakuvad ainulaadset võimalust suurendada ametliku statistika nähtavust nii meetmete kui ka tulemuste osas.

(19)

Liidu loenduste kulutõhusamaks muutmiseks tuleks täielikult ära kasutada liikmesriikides kättesaadavaid rikkalikke haldusandmeid või kombineerida erinevaid allikaid, sealhulgas asjade interneti ja digiteenuste osutamisega seotud allikaid , tuginedes protokollide sõlmimisele liikmesriikide riiklike statistikaametite ja erasektori andmebaasidest pärit andmete esitajate vahel . Nad peaksid austama isikuandmete privaatsust, kehtestades isikuandmete kogumiseks vajalikud kaitsemeetmed, et vältida võimalikku väärkasutamist ja tagada põhiõigused. Neid tuleks kasutada ka selleks, et uuesti kindlaks määrata demograafiline lähtetase, ja need peaksid hõlmama uuringuid halduslike andmeallikate katvuse kohta.

(20)

Et liikmesriigid ja komisjon (Eurostat) saaksid teha kvaliteetset Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistikat kulutõhusal viisil, peaks neil olema pidev juurdepääs võimalikult paljudele andmeallikatele. Seepärast on äärmiselt oluline, et riiklikel statistikaasutustel oleks vastavalt määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklile 17a õigeaegne juurdepääs riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi haldusasutuste valduses olevatele haldusandmetele ja neil oleks lubatud neid andmeid kiiresti kasutada. Näiteks võib hoonete energiatõhusust käsitlev statistika tugineda haldusandmetele, mis on seotud energiamärgiste väljastamisega hoonetele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/31/EL (12) alusel. Riiklikud statistikaasutused peaksid saama korrapäraselt ja õigeaegselt täielikult taaskasutada haldusandmeid, mis pärinevad koostalitlusvõimelistest andmebaasidest hoonete energiatõhususe kohta, mis on siseriiklikult kättesaadavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2024/1275 (13). Riiklikud statistikaasutused tuleks kaasata ka otsuste tegemisse asjakohaste halduslike andmeallikate kavandamise ja ümberkujundamise kohta, et neid allikaid saaks edaspidi taaskasutada ametliku statistika koostamiseks.

(21)

Viimastel aastatel on välja töötatud põhjalikud liidu tasandi andmebaasid ja koostalitlevad süsteemid, mis on seotud elukoha, rahvastikusündmuste, kodakondsuse ning rände ja piiriülese liikumisega – näiteks on need sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 910/2014 (14), (EL) 2018/1724 (15), (EL) 2019/817 (16) ja (EL) 2019/818 (17). Need annavad väärtuslikku teavet, mida saab kasutada ka Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistika koostamiseks ja selle kvaliteedi tagamiseks.

(22)

Seepärast on oluline, et komisjon (Eurostat) saaks neid andmeid uuesti kasutada üksnes statistika tarbeks, järgides rangelt isikuandmete kaitse ja puutumatuse eeskirju, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1725 (18). Eelkõige tuleks seda kohaldada statistiliste andmete suhtes, mida säilitatakse aruandluse ja statistika keskhoidlas kooskõlas määruse (EL) 2019/817 artikli 39 lõikes 1 ja määruse (EL) 2019/818 artikli 39 lõikes 1 sätestatud aruandluse ja statistika keskhoidla eesmärgiga ning vastavalt määrustele, millega luuakse süsteemid, mille statistilisi andmeid säilitatakse aruandluse ja statistika keskhoidlas. Võttes eelkõige arvesse, et aruandluse ja statistika keskhoidla ülesanne on esitada poliitika, tegevuse ja andmekvaliteedi tarbeks süsteemiüleseid statistilisi andmeid ja analüütilisi aruandeid, peaks komisjon (Eurostat) tegema võimalikult suures ulatuses koostööd Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ametiga (eu-LISAga), et esitada nõutav Euroopa statistika.

(23)

Erasektori valduses olevad andmed on suur hulk eraõiguslike üksuste valduses olevaid andmeid, mis on saadud nende tegevuse tulemusena ja mida statistikaasutused ja komisjon (Eurostat) saaksid kasutada ametliku statistika tegemiseks. Sellised andmed võivad parandada Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistika katvust, ajakohasust ja kriisidele reageerimise suutlikkust ning edendada statistilist innovatsiooni. Sellised andmed võivad täiendada olemasolevat rahvastiku- ja rändestatistikat ning soodustada statistikaalaseid uuendusi ja neid saab kasutada isegi esialgsete hinnangute koostamiseks , tagades samal ajal andmevaldajate õiguste ja vabaduste kaitse . Riiklikel statistikaametitel ja muudel pädevatel riiklikel asutustel ning komisjonil (Eurostatil) peaks olema juurdepääs sellistele andmetele ja võimalus neid kasutada ning teha koostööd eraõiguslike andmevaldajatega kooskõlas määrusega (EÜ) nr 223/2009 .

(24)

Selleks et tagada Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistika võrreldavus liidu tasandil, on oluline kasutada ühiseid rahvastikumääratlusi ja rakendada neid ühtlustatult. Et kasutada järjepidevalt, kindlalt ja kulutõhusalt ühte ühtlustatud rahvastikubaasi ja tagada seejuures ajakohased tulemused, peaks olema võimalik asjakohasel juhul kohaldada teaduslikult põhjendatud modelleerimismeetodeid ja statistilisi meetodeid , nagu „elumärgid“▌.

(25)

Liikmesriigid peaksid andmed ja metaandmed edastama elektrooniliselt, asjakohases tehnilises vormingus, mille määrab kindlaks komisjon (Eurostat). Rahvusvahelisi standardeid, nagu statistiliste andmete ja metaandmete vahetuse algatus, ja liidus välja töötatud statistilisi või tehnilisi standardeid, nagu metaandmete ja valideerimisstandardid või Euroopa koostalitusvõime raamistiku põhimõtted, tuleks kasutada määral, mis on Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistika puhul asjakohane. Euroopa statistikasüsteemi komitee on toetanud Euroopa statistikasüsteemi metaandmete ja kvaliteediaruannete standardeid kooskõlas määruse (EÜ) nr 223/2009 artikliga 12. Nende standardite eesmärk on aidata kaasa kvaliteedi tagamise ja aruandluse ühtlustamisele kõnealuse määruse alusel ning seetõttu tuleks need kasutusele võtta.

(26)

Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistika peaks vastama määruses (EÜ) nr 223/2009 sätestatud asjakohasuse, täpsuse, ajakohasuse ja õigeaegsuse, kättesaadavuse ja selguse ning võrreldavuse ja sidususe kvaliteedikriteeriumidele. Kõnealuse statistika kvaliteeti tuleks täiustada vastavalt liidu vajaduste muutumisele ning tuleks luua mehhanismid niisuguste võimalike olukordade lahendamiseks, kus andmete kvaliteet ei ole tagatud . Komisjoni (Eurostati) tehtud kvaliteedihindamise tulemused peaksid olema statistika kasutajate jaoks avalikult kättesaadavad , milleks tagatakse komisjoni (Eurostati) veebisaidil olevate andmebaaside ja komisjoni (Eurostati) väljaannete kaudu sellele statistikale tasuta ja lihtne juurdepääs .

(26a)

Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistikas tuleks käsitleda püsivat andmete puudumist haavatavate rühmade, nimelt raskesti ligipääsetavate elanikkonnarühmade, näiteks asutustes (näiteks sõjaväeasutused, parandus- ja karistusasutused, koolide ja ülikoolide ühiselamud, usuasutused, haiglad, hoolekandeasutused, puuetega inimeste ja orbude hoolekandeasutused) elavate isikute, üle 75-aastaste isikute, puuetega inimeste, kodutute, rändetaustaga isikute ja kodakondsuseta isikute kohta. Andmelõhe ületamiseks ning sellest tuleneva sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse vältimiseks peaksid liikmesriigid töötama välja strateegiad ja sihipärased lahendused andmete kogumiseks raskesti ligipääsetavate elanikkonnarühmade kohta, eelkõige seoses raskesti ligipääsetavate elanikkonnarühmade asukoha kindlakstegemise, nendega kontakteerumise, nende veenmise ja küsitlemisega.

(26b)

Piisav, õigeaegne ja tulemuslik poliitika eeldab usaldusväärseid ja võrreldavaid andmeid, mis on liigitatud soo, vanuse ja asjakohasel juhul kodakondsuse, sotsiaal-majandusliku seisundi, geograafilise piirkonna ja muude näitajate alusel kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 338 lõikes 1 ning Euroopa statistika tegevusjuhises ja Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikus sätestatud statistikaalaste põhimõtetega. Need andmed on olulised, et paremini mõista rahvastiku- ja eluasemesuundumusi, võidelda läbipõimunud diskrimineerimise vastu ning rakendada ja hinnata liidu poliitikat, poliitilisi eesmärke ja meetmeid, nagu Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtted, Euroopa lastegarantii, Euroopa hooldusstrateegia, Euroopa puuetega inimeste õiguste strateegia ja kodutuse vastu võitlemise Euroopa platvorm, mis kõik tuginevad suurel määral leibkondade ja perede andmetele. Tuleks soodustada statistika liigitamist puude järgi, kasutades olemasolevaid ja uusi haldusandmete allikaid, mida tuleks kasutada puuete kohta kogutud andmete uurimiseks. Selliste andmete kogumisel ja kasutamisel tuleb täielikult järgida liidu ja riigisiseseid eraelu puutumatuse ja põhiõiguste standardeid, eelkõige alaealistega seotud andmete puhul. Sooline jaotus peaks kajastama liikmesriikides kättesaadavaid andmeid. Mõnes liikmesriigis on praegu isikutel võimalik endale ametlikult registreerida kolmas sugu, mis on sageli neutraalne. Käesolev määrus ei mõjuta asjaomaseid riigisiseseid õigusnorme, millega selline registreerimine jõustatakse.

(27)

Määrus (EÜ) nr 223/2009 sisaldab norme andmete edastamise kohta liikmesriikidest komisjonile (Eurostatile) ja nende andmete kasutamise kohta, sealhulgas konfidentsiaalsete andmete edastamise ja kaitsmise kohta. Käesoleva määruse kohaselt võetud meetmed peaksid tagama konfidentsiaalsete andmete edastamise ja kasutamise üksnes statistika tarbeks kooskõlas nimetatud määruse artiklitega 21 ja 22.

(28)

Komisjon (Eurostat) peab austama liikmesriikide poolt määruse (EÜ) nr 223/2009 kohaselt edastatud andmete statistilist konfidentsiaalsust. Käesoleva määruse alusel kogutava rahvastikustatistika jaoks tuleks välja töötada ühtlustatud lähenemisviis, et tagada Euroopa koondandmete kvaliteet ja hoida ära konfidentsiaalsete andmete avaldamine statistilistes väljundites, vältides samas nii palju kui võimalik andmete summutamist.

(29)

Riiklikul tasandil kättesaadavate andmeallikate põhjal ei ole alati võimalik täpselt määrata nähtusi, mis on seotud isikute vaba liikumisega liidus, inimeste juurdepääsuga piiriülestele teenustele rahvastikusündmuste kontekstis ning inimeste õigusega osta ja omada liidu mis tahes piirkonnas eluaset, mida kasutatakse peamise, teisese või puhkuseelukohana. Lisaks esineb lahknevusi kahepoolsetes rändevoogudes ja raskusi on ka rahvastikurühmade mõõtmisel näiteks rändajate, kodutute või kodakondsuseta isikute puhul. Seepärast tuleks tõhustada andmete jagamist rahvastiku- ja rändestatistika koostamiseks ja selle kvaliteedi tagamiseks ning seda statistikat tuleks käsitada täiendava andmeallikana. Selline tõhusam andmejagamine võib hõlmata paljusid asjakohaseid andmeid – nii selliseid, mis ilmselgelt ei võimalda statistilisi üksusi otseselt ega kaudselt kindlaks teha, kui ka andmeid, mille suhtes võidakse kohaldada statistilise konfidentsiaalsuse nõudeid. Liikmesriigid peaksid nii oma kui ka teiste liikmesriikide huvides osalema andmejagamises, sealhulgas katseprojektides, kus hinnatakse uuenduslikke turvalisi lahendusi. Komisjon (Eurostat) peaks välja arendama turvalise taristu, mis hõlbustab sellist andmete jagamist, ning tagama sealjuures andmekaitse jaoks kõik vajalikud kaitsemeetmed.

▌

(31)

Konfidentsiaalsete andmete jagamine peaks toimuma üksnes taotluse alusel, milles põhjendatakse selliste andmete jagamise vajadust vastavalt määruse (EÜ) nr 223/2009 V peatükile.

(32)

Pikemas perspektiivis peaks ühiste jõupingutuste puhul, mida Euroopa statistikasüsteemi raames tehakse selleks, et leevendada piiriülese statistika kvaliteediga seotud probleeme, nagu liikumisvabadust kasutavate liidu elanike topeltarvestus, saama kasu näiteks määrusega (EL) nr 910/2014 liidu tasandil kehtestatud ühtsetest digitaalsetest identifikaatoritest.

(33)

Käesolev määrus ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2016/679 (19) ja (EL) 2018/1725 ega direktiivi 2002/58/EÜ (20) kohaldamist. Viimati nimetatud määrusi kohaldatakse nende vastavas kohaldamisalas käesoleva määruse kohase isikuandmete töötlemise suhtes , võttes arvesse ka seda, et avalikes huvides statistilistel eesmärkidel töödeldavad isikuandmed on statistilised konfidentsiaalsed andmed, mille suhtes kohaldatakse statistilise konfidentsiaalsuse põhimõtet. Seetõttu tuleks selliseid andmeid kasutada ainult statistilistel eesmärkidel ning neid ei tohiks kunagi kasutada ühegi konkreetse füüsilise isikuga seotud meetmete või otsuste tegemiseks. Anonüümseks muudetud või pseudonüümitud andmeid tuleks eelistatavalt kasutada isikuandmete töötlemiseks, jagamiseks ja arhiveerimiseks statistilistel eesmärkidel käesoleva määruse alusel, et tagada määruse (EL) 2016/679 artikli 89 ja määruse (EL) 2018/1725 artikli 13 kohaselt vastu võetud kaitsemeetmed. Kui isikuandmeid töödeldakse vastavalt määrusele (EL) 2016/679 või määrusele (EL) 2018/1725, tuleks täielikult kohaldada õiguspärasuse, õigluse, läbipaistvuse ja täpsuse, eesmärgikohasuse, võimalikult väheste andmete kogumise, säilitusaja piiramise ning tervikluse ja konfidentsiaalsuse põhimõtteid. Samuti tuleks kohaldada määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklis 2 sätestatud ja Euroopa statistika tegevusjuhises täpsustatud statistikapõhimõtteid .

(34)

Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistikat tuleks arendada, et võtta arvesse muutuvatest poliitilistest prioriteetidest tulenevaid uusi andmevajadusi ning muutusi liidu demograafilises, rände-, sotsiaalses ja majanduslikus olukorras. Komisjon (Eurostat) peaks tegema piloot- ja teostatavusuuringuid , et hinnata vajalikuks peetavate kohanduste teostatavust, ning võtma arvesse selliseid aspekte nagu liikmesriikide kulud ja halduskoormus ning asjakohaste andmeallikate kättesaadavus. Uuringute ettevalmistamisel peaks komisjon tagama uuringute representatiivsuse liidu tasandil, võttes arvesse riikide erinevusi. Komisjon peaks hindama uuringute tulemusi koostöös liikmesriikidega.

(35)

Selleks et võtta arvesse demograafilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid suundumusi , tehnoloogia arengut ning vajadust töötada õigeaegselt välja sihipärased poliitikameetmed, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistika alamteemade loetelu, kirjeldust, perioodilisust ja vaatlusaegu, ajakohastada käesoleva määruse lisas esitatud perioodilisust ja vaatlusaegu ning täpsustada liikmesriikide poolt vastavalt vajadusele esitatavat teavet. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (21) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(35a)

Euroopa statistika tähtsus tõenditel põhineva otsustusprotsessi olulise osana kajastub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/690 (22) loodud programmitöö ja rahastamise raamistikus Euroopa statistika arendamiseks, koostamiseks ja levitamiseks (ühtse turu programm). Liikmesriikidel peaks olema võimalik taotleda rahalist toetust nii ühtse turu programmist kui ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/240 (23) loodud tehnilise toe instrumendist vastavalt nende vahendite eesmärkidele ja eeskirjadele, et kohandada oma riiklikke statistikasüsteeme, parandada statistika metoodikat ja andmete kvaliteeti ning kavandada ja rakendada käesoleva määruse kohast ad hoc andmekogumist.

(36)

Määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (24), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (25) ning nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (26), (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (27) ja (EL) 2017/1939 (28) kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas selliste meetmetega, mis käsitlevad rikkumiste, sealhulgas kelmuste või pettuste ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja uurimist, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige on Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid ja esitada süüdistusi, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371 (29). Vastavalt määrusele (EL, Euratom) 2018/1046 peab iga isik või üksus, kes saab liidu vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgset koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja määruse (EL) 2017/1939 kohases tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide puhul Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused.

(37)

Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused andmete ja metaandmetega seotud nõuete, andmete ja metaandmete edastamise tehniliste vormingute ja menetluste ning kvaliteediaruannete sisu ja struktuuri täpsustamiseks, Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (30).

(38)

Kui käesoleva määruse või selle alusel vastu võetud delegeeritud või rakendusaktide rakendamiseks tuleks liikmesriigi statistikasüsteemis teha suuri kohandusi andmeedastusteks, mis toimuvad sagedamini kui iga 10 aasta tagant, peaks komisjonil olema nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võimalik teha asjaomasele liikmesriigile piiratud ajaks erandeid.

(39)

Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva määruse eesmärki – teha süstemaatiliselt Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistikat – piisavalt saavutada, küll aga saab seda järjekindluse ja võrreldavuse põhjustel paremini saavutada liidu tasandil, võib liit ▌võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks.

(40)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikega 1 ning ta esitas arvamuse 16. märtsil 2023 .

(41)

Euroopa statistikasüsteemi komiteega on konsulteeritud,