(1)

Muld on elutähtis, piiratud, taastumatu ja asendamatu ressurss, mis on majanduse, keskkonna ja ühiskonna jaoks ülioluline.

(2)

Heas seisundis muld tähendab, et mulla keemiline, bioloogiline ja füüsikaline seisund on hea, mis võimaldab tal pakkuda inimestele ja keskkonnale eluliselt tähtsaid ökosüsteemiteenuseid, nagu ohutut, toitainerikast ja piisavat toitu, biomassi, puhast vett, toitainete ringlust, süsiniku talletamist ja elupaika elurikkuse jaoks. Muld on toiduga kindlustatuse tagamiseks hädavajalik. Euroopa Liidus on aga hinnanguliselt 60–70 % muldade seisund halb ja halveneb veelgi. [ME 1]

(3)

Mulla degradeerumine läheb liidule maksma mitukümmend miljardit eurot aastas. Ökosüsteemiteenustest tõuseb olulist majanduslikku kasu ja mulla seisund mõjutab nende pakkumist. Seepärast on muldade kestlik majandamine ja nende taastamine Ökosüsteemi parandamine on majanduslikult otstarbekas ning võib märkimisväärselt tõsta maa hinda ja väärtust liidus. Lisaks võib kuluda kuni 1 000 aastat, et toota vaid 1 cm pinnast, samas kui lagunemisprotsess ja mulla täielik kadu võib toimuda kiiresti. [ME 2]

(4)

Euroopa roheleppes (3) on esitatud ulatuslik tegevuskava, et muuta liit õiglaseks ja jõukaks nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, mille eesmärk on kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu. Osana Euroopa roheleppest on komisjon võtnud vastu ELi elurikkuse strateegia aastani 2030, (4) strateegia „Talust taldrikule“, (5) nullsaaste tegevuskava, (6) ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia (7) ja ELi mullastrateegia 2030. aastaks (8).

(5)

Liit on pühendunud kestliku arengu tegevuskava 2030 ja selle kestliku arengu eesmärkide (9) elluviimisele. Heas seisundis mullad aitavad otseselt saavutada mitut kestliku arengu eesmärki, eelkõige eesmärke nr 2 (kaotada nälg), nr 3 (hea tervis ja heaolu), nr 6 (puhas vesi ja sanitaartingimused), nr 11 (kestlikud linnad ja kogukonnad), nr 12 (vastutustundlik tarbimine ja tootmine), nr 13 (kliimameetmed) ja nr 15 (elurikkus ja maismaa-ökosüsteemid). Kestliku arengu eesmärgi nr 15 alleesmärk 3 on võidelda kõrbestumisega, taastada degradeerunud maa ja muld, sealhulgas kõrbestumise, põua ja üleujutuste tagajärjel rikutud maa, ning püüelda 2030. aastaks maailma poole, kus maa enam ei degradeeru.

(6)

Liit ja selle liikmesriigid, kes on nõukogu otsusega 93/626/EMÜ (10) heaks kiidetud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osalised, leppisid osaliste 15. konverentsil kokku Kunmingi-Montreali üleilmses elurikkuse raamistikus, (11) mis sisaldab mitut mulla seisundi seisukohast olulist tegevusele suunatud üleilmset eesmärki 2030. aastaks. Looduse panused inimeste elukvaliteeti, sealhulgas mulla hea seisund, tuleks taastada ning neid tuleks säilitada ja parandada.

(7)

Liit ja selle liikmesriigid, kes on nõukogu otsusega 98/216/EÜ (12) heaks kiidetud ÜRO kõrbestumise tõkestamise konventsiooni (UNCCD) osalised, on võtnud kohustuse võidelda kõrbestumise vastu ja leevendada põua tagajärgi mõjutatud riikides. Kolmteist liikmesriiki (13) on UNCCD raames kinnitanud, et neid mõjutab kõrbestumine.

(8)

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) kontekstis käsitatakse maad ja mulda samaaegselt CO2 allika ja süsiniku sidujana. Liit ja liikmesriigid kui konventsiooni osalised on võtnud kohustuse edendada süsiniku sidujate ja talletajate kestlikku majandamist, säilitamist ja tõhustamist.

(9)

ELi elurikkuse strateegias aastani 2030 on märgitud, et on väga tähtis suurendada jõupingutusi, et kaitsta mulla viljakust, vähendada selle erosiooni ja suurendada selle orgaanilise aine sisaldust, juurutades kestlikke mullamajandamistavasid. Samuti märgitakse selles, et tuleb teha märkimisväärseid edusamme selleks, et teha kindlaks saastunud mullaga maad, taastada degradeerunud mullad, määrata kindlaks muldade hea ökoloogilise seisundi tingimused, kehtestada taastamiseesmärgid ja parandada muldade seisundi seiret.

(10)

ELi mullastrateegias 2030. aastaks on esitatud pikaajaline visioon, et 2050. aastaks on kõik ELi mullaökosüsteemid heas seisundis ja seega vastupidavamad. Heas seisundis mullad on üks peamisi lahendusi, mis aitab ELil jõuda oma eesmärkideni saavutada kliimaneutraalsus ja kliimamuutustele vastupanu võime, arendada välja puhas ja ringluspõhine (bio)majandus, pöörata tagasi elurikkuse vähenemine, kaitsta inimeste tervist, peatada kõrbestumine ja pöörata tagasi mulla degradeerumine.

(11)

Muldade seisundi parandamiseks on väga oluline rahastamine. Mitmeaastane finantsraamistik pakub muldade kaitsmiseks, kestlikuks majandamiseks ja hea seisundi taastamiseks mitut rahastamisvõimalust. „Euroopa mullakokkulepe“ on üks viiest ELi missioonist programmi „Euroopa horisont“ raames ning see on konkreetselt pühendatud mulla seisundi edendamisele. Mullamissioon on üks käesoleva direktiivi rakendamise peamisi vahendeid. Selle eesmärk on näidata teed muldade seisundi parandamisel, milleks rahastatakse ambitsioonikat teadus- ja innovatsiooniprogrammi, luuakse maa- ja linnapiirkondades tegutsevast 100 eluslaborist ja majakaprojektist võrgustik, edendatakse ühtse mullaseireraamistiku väljatöötamist ja suurendatakse teadlikkust mulla tähtsusest. Muud liidu programmid, mille eesmärkidega panustatakse muldade hea seisundi saavutamisse, on ühine põllumajanduspoliitika, ühtekuuluvuspoliitika fondid, keskkonna- ja kliimameetmete programm, programmi „Euroopa horisont“ tööprogramm, tehnilise toe instrument, taaste- ja vastupidavusrahastu ning programm „InvestEU“. Kuna eesmärk saavutada liidus kõigi muldade hea seisund on ühistes huvides, on vaja suurendada ressursside mobiliseerimist, et toetada mulla kestliku majandamise ja regeneratiivsete tavade kasutuselevõttu, sealhulgas Euroopa Investeerimispanga toetuse abil riskide vähendamise mehhanismide kaudu. Komisjon peaks hindama üldisi rahalisi vajadusi ja puudujääke ning vajaduse korral kehtestama mitmeaastase finantsraamistiku raames täiendavad rahalised vahendid 2027. aasta järgseks perioodiks ning võtma meetmeid, et tagada poliitika sidusus seoses käesoleva direktiivi eesmärkidega. [ME 3]

(12)

Mullastrateegias aastani 2030 teatati, et komisjon esitab mulla seisundit käsitleva seadusandliku ettepaneku, et toetada mullastrateegia eesmärkide elluviimist ja saavutada 2050. aastaks mulla hea seisund kogu ELis. Euroopa Parlament rõhutas oma 28. aprilli 2021. aasta resolutsioonis mullakaitse kohta (14) mullakaitse ja muldade hea seisundi edendamise tähtsust liidus, arvestades, et nende degradeerumine jätkub, hoolimata mõnes liikmesriigis võetud piiratud ja ebaühtlastest meetmetest. Euroopa Parlament kutsus komisjoni üles töötama subsidiaarsuse põhimõtet täielikult järgides välja kogu liitu hõlmava ühise õigusraamistiku mulla kaitsmiseks ja kestlikuks kasutamiseks, milles käsitletaks kõiki peamisi mulda ohustavaid tegureid. Oluline on, et Euroopa Parlament rõhutas riske, mis tulenevad võrdsete võimaluste puudumisest liikmesriikide vahel ja nende erinevatest mullakaitsesüsteemidest siseturu toimimiseks ning tugevast potentsiaalist stimuleerida ausat konkurentsi erasektoris, arendada uuenduslikke lahendusi ja oskusteavet ning tugevdada tehnoloogiate eksporti väljapoole liitu. [ME 4]

(13)

Nõukogu toetas oma 23. oktoobri 2020. aasta järeldustes (15) komisjoni, kes suurendab jõupingutusi muldade ja mulla elurikkuse kui elutähtsa taastumatu loodusvara paremaks kaitseks.

(14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1119 (16) on esitatud siduv eesmärk saavutada liidus 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja pärast seda negatiivsed heitkogused ning seada prioriteediks vähendada kiiresti ja prognoositavalt kasvuhoonegaaside heidet ning samal ajal suurendada nende sidumist looduslikes sidujates. Mulla kestlik majandamine tähendab suuremat süsiniku sidumist ning enamikul juhtudel kaasnevaid hüvesid ökosüsteemide ja elurikkuse seisukohast. Komisjoni teatises kestlike süsinikuringete kohta (17) rõhutati vajadust teha selgelt ja läbipaistvalt kindlaks tegevused, millega ühemõtteliselt seotakse atmosfäärist süsinikku, näiteks töötada välja ELi raamistik looduslikes ökosüsteemides, sealhulgas mullas seotud süsiniku sertifitseerimiseks. Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse muudetud määruses ei seata mullasüsinikku mitte ainult kesksele kohale kliimaneutraalse Euroopa suunas liikumise eesmärkide saavutamisel, vaid kutsutakse liikmesriike ka üles valmistama ette mulla süsinikuvarude seire süsteemi, mis kasutab muu hulgas maakasutuse raamuuringu (LUCAS) andmekogumeid.

(15)

Komisjoni teatises kliimamuutustega kohanemise kohta (18) rõhutati, et looduspõhiste lahenduste kasutamine sisemaal, näiteks muldade käsnataolise funktsiooni taastamine, parandab puhta mageveega varustatust, vähendab üleujutuste ohtu ja leevendab põudade mõju. On oluline suurendada mulla võimet hoida kinni ja puhastada vett ning vähendada reostust.

(16)

Komisjoni poolt vastu võetud nullsaaste tegevuskavas esitatakse visioon aastaks 2050, mille kohaselt õhu-, vee- ja mullasaastet vähendatakse tasemeni, mida ei peeta enam tervisele ja looduslikele ökosüsteemidele kahjulikuks ning mille puhul arvestatakse meie planeedi taluvuspiire, luues seega mürgivaba keskkonna.

(17)

Komisjoni teatises toiduga kindlustatuse tagamise ja toidusüsteemide toimekindlamaks muutmise kohta (19) rõhutati, et toidu kestlikkus on toiduga kindlustatuse jaoks äärmiselt oluline. Heas seisundis mullad muudavad liidu toidusüsteemi toimekindlamaks, kuna need on aluseks toitainerikkale ja piisavale toidule.

(18)

On vaja väga oluline kehtestada asjakohased meetmed kogu liitu hõlmavaks mulla seisundi ühtlustatud seireks ja hindamiseks, muldade kestlikuks majandamiseks ja saastatud aladega tegelemiseks, et saavutada 2050. aastaks muldade hea seisund ja hoida seda ning täita liidu kliima- ja elurikkusega seotud eesmärgid, ennetada põudasid ja looduskatastroofe ning neile reageerida, kaitsta inimeste tervist ning tagada toiduga kindlustatus ja toiduohutus. [ME 5]

(19)

Muld on koduks rohkem kui 25 %-le kogu elurikkusest, samuti on muld planeedi suuruselt teine süsinikutalletaja. Tänu oma võimele siduda ja talletada süsinikku aitavad heas seisundis mullad saavutada liidu kliimamuutustega seotud eesmärke . Mulla elurikkus hõlmab mikroorganisme, sealhulgas baktereid, seeni, algloomi ja nematoode, samuti suuremaid organisme, nagu vihmausse, putukaid ja taimejuuri, mis üheskoos aitavad kaasa mulla ökosüsteemide ökoloogilisele ja funktsionaalsele elurikkusele . Heas seisundis muld on ka soodne elupaik organismidele ning see on väga oluline elurikkuse ja ökosüsteemide stabiilsuse suurendamiseks. Maa-alune ja maapealne elurikkus on tihedalt seotud ja mõjutab üksteist mutualistlike suhete kaudu (nt taimejuuri ühendavad mükoriisaseened). [ME 6]

(19a)

Mulla orgaaniline aine on väga oluline mulla ökosüsteemiteenuste pakkumiseks ja selle funktsioonide täitmiseks, kuna see vähendab mulla degradeerumist, erosiooni ja tihenemist, suurendades samal ajal mulla puhverdamist, veehoiuvõimet ja katioonide neelamismahutavust ning mulla orgaanilist süsinikku, mis võib lõppkokkuvõttes suurendada põllukultuuride saagikust. Mulla orgaaniline aine soodustab ka mulla elurikkust ja võib suurendada süsiniku sidumist mullas, aidates seeläbi leevendada kliimamuutusi. [ME 7]

(20)

Üleujutused, metsa- ja maastikupõlengud ning ekstreemsed ilmastikunähtused on suurimad looduskatastroofiohu põhjustajad kogu Euroopas. Mure põua ja veenappuse pärast kasvab kogu liidus kiiresti. 2020. aastal pidas 24 liikmesriiki põudasid ja veenappust peamisteks uuteks või kliimaga seotud katastroofiohtudeks (2015. aastal vaid 11 liikmesriiki). Heas seisundis muld on äärmiselt oluline, et tagada vastupanuvõime põua ja looduskatastroofide suhtes. Tavad, mis parandavad vee säilitamist ja toitainete kättesaadavust mullas, mulla struktuursust, mulla elurikkust ja süsiniku sidumist, suurendavad ökosüsteemide, taimede ja põllukultuuride vastupidavust tulevikus kliimamuutuste tõttu üha sagenevate põudade, looduskatastroofide, kuumalainete ja ekstreemsete ilmastikunähtuste suhtes. Mulla nõuetekohase majandamiseta põhjustavad põuad ja looduskatastroofid aga mulla degradeerumist ja muudavad selle seisundi halvaks. Mulla seisundi parandamine aitab leevendada kliimaga seotud äärmuslikest nähtustest tingitud majanduslikku kahju ja surmajuhtumeid, mis ulatusid aastatel 1980–2021 liidus ligikaudu 560 miljardi euroni ja rohkem kui 182 000 inimohvrini.

(21)

Mulla seisund mõjutab otseselt inimeste tervist ja heaolu. Heas seisundis mullad tagavad ohutu ja toitainerikka toidu ning neil on võime filtreerida välja saasteaineid ja hoida seeläbi joogivee head kvaliteeti. Mulla saastatus võib kahjustada inimeste tervist allaneelamise, sissehingamise või nahaga kokkupuute kaudu. Inimeste kokkupuude heas seisundis mulla mikroobikooslusega aitab tugevdada immuunsüsteemi ning vastupanuvõimet teatavate haiguste ja allergiate suhtes. Heas seisundis muld toetab puude, lillede ja rohttaimede kasvu ning loob rohelist taristut, mis pakub esteetilist väärtust, suurendab heaolu ja tõstab elukvaliteeti.

(21a)

Tihti on täheldatud, et per- ja polüfluoroalküülühendid (PFAS) on saastanud nii põhjavett, pinnavett kui ka pinnast. Nad võivad muuta mulla omadusi ja struktuuri, kusjuures mõned teatatud mõjud hõlmavad mulla hingamisaktiivsuse ja veekindlate agregaatide vähenemist ning mulla pH-väärtuse tõusu. [ME 8]

(22)

Mulla degradeerumine mõjutab mulla viljakust, saagikust, kahjurikindlust ja toidu toiteväärtust. Kuna 95 % meie toidust kasvatatakse otseselt või kaudselt mullal ning maailma elanikkond aina kasvab, on oluline, et see piiratud loodusvara püsiks heas seisundis, et tagada pikas perspektiivis toiduga kindlustatus ning liidu põllumajanduse tootlikkus ja kasumlikkus. Kestlike mullamajandamistavadega , sealhulgas ühises põllumajanduspoliitikas sätestatud tavadega, säilitatakse või parandatakse mulla seisundit ning need aitavad tagada toidusüsteemi kestlikkuse ja vastupidavuse. Sellega seoses on väga oluline vähendada toitainete kadu ja pestitsiidijääke. [ME 9]

(23)

Direktiivi pikaajaline eesmärk on saavutada 2050. aastaks muldade hea seisund kogu liidus . Kuna teadmised muldade seisundi ja selle parandamiseks võetavate meetmete tulemuslikkuse ja kulude kohta on piiratud, kasutatakse direktiivis vahepealse sammuna etapiviisilist lähenemisviisi. Esimeses etapis keskendutakse mullaseireraamistiku loomisele ja mulla olukorra hindamisele kogu ELis. Samuti hõlmab see nõudeid kehtestada pärast Liikmesriigid peaksid määratlema mulla kestliku majandamise tavad, võttes arvesse käesoleva direktiivi III lisas sätestatud mittesiduvaid põhimõtteid. Liikmesriikidele antakse paindlikkus otsustada, milliseid konkreetseid tavasid tuleb vajaduse korral rakendada, võttes arvesse kohalikke tingimusi ja nende teostatavust, et soodustada muldade hea seisundi kindlakstegemist meetmed nende kestlikuks majandamiseks ja halvas seisundis muldade taastamiseks, panemata siiski kohustust saavutada saavutamist 2050. aastaks muldade hea seisund või vahe-eesmärgid. Selline proportsionaalne lähenemisviis võimaldab mulla kestlikku majandamist ja halvas seisundis muldade taastamist hästi ette valmistada, stimuleerida ja sellega algust teha. Teises etapis, niipea kui muldade ja suundumuste esimese hindamise tulemused on kättesaadavad, vaatab komisjon üle edusammud, mida on tehtud 2050. aasta eesmärgi suunas liikumisel, ja selle käigus saadud kogemused ning teeb vajaduse korral ettepaneku direktiiv läbi vaadata, et kiirendada edasiminekut saavutada 2050. aastaks seatud eesmärgi saavutamisel aasta eesmärk . [ME 10]

(24)

Selleks et tegeleda muldi mõjutavate surveteguritega ning teha kindlaks sobivad meetmed muldade hea seisundi säilitamiseks või taastamiseks, tuleb arvesse võtta erinevaid mullatüüpe, konkreetseid kohalikke olusid ja kliimatingimusi ning maakasutust või maakatet. Seepärast on asjakohane, et liikmesriigid määraksid kindlaks mullastikupiirkonnad , mis suudavad asjakohaselt kajastada mullastiku- ja kliimatingimusi ja mullatüüpe kogu oma territooriumil . Mullastikupiirkonnad peaksid olema peamised juhtimisüksused, mille raames toimub muldade majandamine ja võetakse meetmeid käesolevas direktiivis sätestatud nõuete täitmiseks, eelkõige seoses mulla seisundi seire ja hindamisega. Iga liikmesriigi mullastikupiirkondade arv, geograafiline ulatus ja piirid tuleks kindlaks määrata, et hõlbustada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL).../... (+) rakendamist. Igas liikmesriigis peaks olema miinimumarv mullastikupiirkondi, võttes arvesse liikmesriigi suurust. Iga liikmesriigi mullastikupiirkondade miinimumarv vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1059/2003 (20) kehtestatud NUTS 1 territoriaalüksuste arvule. Liikmesriigid võivad otsustada rajada oma mullastikupiirkonnad vastavalt oma NUTS 2 territoriaalüksuste arvule, et võtta paremini arvesse oma kohalikke tingimusi ja riiklike ametiasutuste pädevust. [ME 11]

(24a)

Mullastikupiirkonnad on kõige sobivam tasand meetmeprogrammide ja vajaduse korral vahe-eesmärkide vastuvõtmiseks, sealhulgas kohalike mullastikukavade kaudu, võttes arvesse kohalikke tingimusi ja kohalike sidusrühmade seisukohti, et tagada vastavate muldade klassifikatsiooni parandamine. Kuna kriitiliselt degradeerunud muldade taastamiseks kulub rohkem aega, tuleks nende ökoloogilise klassifikatsiooni parandamiseks anda piisavalt aega, kuni kümme aastat. Saastunud pinnase suhtes, mis on hõlmatud konkreetsete majandamis- ja leevenduskavadega, võidakse kohaldada teistsugust ajakava. [ME 12]

(25)

Selleks et tagada muldade asjakohane haldamine, tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad määraksid iga mullastikupiirkonna jaoks pädeva asutuse. Liikmesriikidel peaks olema lubatud määrata mis tahes täiendav pädev asutus asjakohasel tasandil, sealhulgas riigi või piirkondlikul tasandil , sealhulgas liikmesriikide territooriumide vahel . Kulude minimeerimiseks peaksid liikmesriigid määrama eelkõige juba loodud asutusi. Üks asutus võiks vastutada mitme valdkonna eest, mis võiks parandada käesoleva direktiivi rakendamise järjepidevust. Juhul kui liikmesriigid muudavad pädevuste jaotust pädevate asutuste vahel, peaksid nad teatama nendest muudatustest komisjonile, et hoida teavet ajakohasena. [ME 13]

(26)

Selleks et heas seisundis mulla jaoks oleks ühtne määratlus, on vaja määrata kindlaks ühised mõõdetavad miinimumkriteeriumid, mille mittejärgimise korral väheneb kriitiliselt mulla võime toimida elutähtsa elussüsteemina ja pakkuda ökosüsteemiteenuseid. Sellised kriteeriumid peaksid kajastama olemasolevat mullateaduse taset ja põhinema sellel.

(27)

Selleks et näha ette ühine raamistik ja võimaldada andmete võrreldavust, peaks komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu võtma metoodika iga mulla degradeerumise kirjeldamiseks on vaja ökoloogilise seisundi mullatunnuste läviväärtuste määramiseks. On oluline, et selle metoodika puhul võetaks arvesse uusimaid teaduslikke tõendeid ning nähtaks ette vahendid erinevate kliimatingimuste ja mullatüüpide arvessevõtmiseks. Seda metoodikat kasutades peaksid liikmesriigid kindlaks määrata määrama mulla tunnused, mida saab mõõta või hinnata. Kuigi mullatüübid, kliimatingimused ja maakasutus on väga erinevad iga ökoloogilise seisundi mullakirjelduste esialgsed läviväärtused, võttes arvesse kliimatingimusi , saab praeguste teaduslike teadmiste alusel kehtestada mõne sellise mulla tunnuse jaoks kriteeriumid liidu tasandil. Osa selliste liiki, maa-ala liiki ja teaduslikke tõendeid, ning esitama need komisjonile. Selleks et tagada liikmesriikidele võrdsed tingimused ja vältida olukorda, kus liikmesriigid võtavad vastu läviväärtusi, mis võimaldavad sarnase mulla tunnuste puhul liigitamist väga erineval viisil, mõjutades seeläbi mulla ökoloogilise seisundi parandamiseks vajalikke jõupingutusi, peaks liikmesriikidel siiski komisjon hindama esialgseid läviväärtusi ja nende teaduslikku põhjendatust. Komisjonil peaks olema võimalik kriteeriume kohandada, lähtudes konkreetsetest riigi tasandi või kohalikest tingimustest, samuti peaksid nad saama määrata kriteeriumid muude mulla tunnuste jaoks, mille puhul ei ole praegu võimalik kehtestada ELi tasandil ühiseid kriteeriume. nõuda liikmesriikidelt lisateavet või nende tunnuste puhul, mille jaoks ei ole praegu võimalik kindlaks teha selgeid kriteeriume heas ja halvas seisundis muldade eristamiseks, nõutakse ainult seiret ja hindamist kavandatud läviväärtuste läbivaatamist. Komisjon peaks läviväärtused heaks kiitma, kui tema tähelepanekuid on piisavalt arvesse võetud . See hõlbustab selliste kriteeriumide väljatöötamist tulevikus. [ME 14]

(27a)

Muldade seisundi hindamiseks on vaja terviklikku seisukohta, mis ei piirdu üksnes lagunemistegurite uurimisega, vaid pakub selgeid võimalusi muldade seisundi parandamiseks. Seetõttu tuleks mulla ökoloogilise seisundi üldhinnang liigitada viide klassi: „mulla väga hea ökoloogiline seisund“, „hea ökoloogiline seisund“, „keskmine“, „degradeerunud mullad“ ja „kriitiliselt degradeerunud mullad“, võttes muu hulgas arvesse lagunevustegureid ja mulla funktsioone. [ME 15]

(27b)

Selleks et austada nende liikmesriikide autonoomiat, kes on valmis rakendama põhjalikumaid järelevalvesüsteeme, peaks liikmesriikidel olema võimalik valida kolme seiretasandi vahel. 1. määramistasand hõlmab minimaalset hulka mulla tunnuseid. 2. määramistasandi puhul määratakse 20 % proovivõtukohtadest vastavalt LUCASe programmile ja topeltproove võetakse pidevaks seireks ja ülekandefunktsioonide kehtestamiseks, ülejäänud 80 % proovivõtukohtadest määrab kindlaks liikmesriik samuti pideva seire eesmärgil ja järgides käesoleva direktiivi lisades sätestatud kriteeriume. 1. ja 2. määramistasandi puhul on 20 % proovivõtukohtadest ette nähtud sihtotstarbeliseks seireks, mis võimaldab liikmesriikidel laiendada riskipõhiseid hindamisi, viia läbi uurimisi või keskenduda erilist huvi pakkuvatele valdkondadele. Mitmetasandilise lähenemisviisi kehtestamine suurendab hinnatavate mulla tunnuste arvu, aga ka liikmesriikide autonoomia taset mulla ökoloogilise seisundiga seotud läviväärtuste määramisel. Sellise mitmetasandilise lähenemisviisi peamine eesmärk on võimaldada kõigil liikmesriikidel rakendada oma seiresüsteeme ja kasutada ära olemasolevaid riiklikke süsteeme, millega juba jälgitakse muldasid. 2. määramistasandi puhul on võimalik täita lüngad vaatlusaluste mulla tunnuste reguleerimisala ja ulatuse osas. 3. määramistasandil laiendatakse mulla tunnuste arvu veelgi, et täpsustada mullaseiresüsteemide konkreetseid aspekte. [ME 16]

(28)

Stiimulite loomiseks peaksid liikmesriigid looma mehhanismid, millega tunnustatakse maaomanike ja -haldajate jõupingutusi mulla hea seisundi hoidmiseks, sealhulgas süsiniku sidumise jaoks loodud liidu õigusraamistikku täiendava mulla seisundi sertifitseerimisena, ning millega toetatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 (21) artiklis 29 sätestatud taastuvenergia säästlikkuse kriteeriumide rakendamist. Komisjon peaks aitama kaasa mulla seisundi sertifitseerimisele, muu hulgas teabevahetuse ja parimate tavade edendamise kaudu, teadlikkuse suurendamisega ja analüüsides seda, kas on teostatav töötada välja sertifitseerimissüsteemide tunnustamine liidu tasandil. Eri sertifitseerimissüsteemide sünergiat tuleks kasutada ära võimalikult palju, et vähendada sertifitseerimist taotlevate osaliste halduskoormust. [ME 17]

(29)

Mõnel mullal on eriomadused kas seetõttu, et need on oma olemuselt ebatüüpilised ja kujutavad endast haruldasi elupaiku elurikkuse seisukohast või ainulaadseid maastikke, või seetõttu, et inimesed on neid oluliselt muutnud. Neid omadusi tuleks arvesse võtta heas seisundis mulla määratlemisel ja mulla hea seisundi saavutamise nõuete täitmisel.

(30)

Muld on piiratud ressurss, mida iseloomustab üha kasvav konkurents selle eri kasutusviiside vahel. Maahõive on sageli majandusarengu vajadustest ajendatud protsess, mis muudab looduslikud ja poollooduslikud alad (sealhulgas põllumajandus- ja metsamaa, aiad ja pargid) arendatavaks tehismaaks, kus mulda kasutatakse ehitiste või taristu alusena, otsese tooraineallikana või ajaloolise pärandi arhiivina. Sellise ümberkujundamise tulemusena võib sageli pöördumatult kaduda mulla võime pakkuda muid ökosüsteemiteenuseid (toidu ja biomassi tootmine, vee- ja toitaineringlus, elurikkuse alus ja süsiniku talletamine). Tihti on maahõivest mõjutatud kõige viljakamad põllumullad, mis seab ohtu toiduga kindlustatuse. Samuti põhjustab mulla katmine asulates suuremaid üleujutusi ja tugevamat soojussaareefekti. Seepärast on vaja jälgida maahõivet ja mulla katmist ning nende mõju mulla võimele pakkuda ökosüsteemiteenuseid. Samuti on asjakohane kehtestada teatavad põhimõtted maahõive mõju leevendamiseks , et täiustada mulla kestliku majandamise osana kestlikku majandamist . [ME 18]

(31)

Seirevõrgustikul põhinev mulla seisundi hindamine peaks olema täpne, kuid samal ajal tuleks sellise seire kulud hoida mõistlikul tasemel. Seepärast on asjakohane sätestada kriteeriumid proovivõtukohtadele, mis eri mullatüüpide, kliimatingimuste ja maakasutuse puhul mulla seisundit esindavad. Proovivõtukohtade võrgustik tuleks kindlaks määrata geostatistiliste meetodite abil ja see peaks olema piisavalt tihe, et anda hinnang heas seisundis muldade pindala kohta riigi tasandil kuni 5 % määramatusega. Üldiselt leitakse, et see väärtus annab statistiliselt usaldusväärse hinnangu ja piisava kindluse selle kohta, et eesmärk on saavutatud. On oluline, et mullaseire metoodika ja raamistik sisaldaksid ühtlustatud proovivõtukriteeriume, sealhulgas proovivõtusügavust. [ME 19]

(31a)

Mullaarhiivid säilitavad muldade hetkeseisu konkreetsest ajast ja kohast, võimaldades liikmesriikidel kasutada üht proovi erinevatel eesmärkidel ja lihtsustada kohapealset proovide võtmist, vähendades seeläbi kohapealse seire pikaajalisi kulusid. Lisaks võimaldavad mullaarhiivid teadlastel hinnata mineviku muldasid uuesti tänapäeva kontekstis, et paremini mõista mulla pikaajalisi muutusi, või muudel teaduslikel eesmärkidel, sealhulgas meditsiiniuuringuteks. Seepärast on hädavajalik, et komisjon, sealhulgas sellised talitused nagu Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC), koos liikmesriikide ja Euroopa mullaseirekeskusega tagab, et liidu ja siseriikliku keskkonnaõiguse järgimiseks võetud proovid, eraldatud DNA ja toorandmed oleksid füüsilistes arhiivides hästi säilitatud ning et nende arhiivide proovid ja toorandmed oleksid kättesaadavad edasiseks teadustegevuseks ja innovatsiooniks. [ME 20]

(32)

Olemasolevate riiklike inventuuride täiendusena peaks komisjon peaks abistama ja toetama liikmesriike mulla seisundi seire tegemisel, jätkates ja täiustades korrapärast kohapealset mullaproovide võtmist ja seonduvaid mullanäitajate mõõtmisi (LUCAS Soil) maakasutuse raamuuringu (LUCAS) programmi raames. Selleks täiustatakse ja ajakohastatakse tuleks LUCASe programmi täiustada ja ajakohastada , et viia see täielikult kooskõlla konkreetsete kvaliteedinõuetega kvaliteedinõuete ja kõigi tunnustega , mida tuleb käesoleva direktiivi kohaldamisel täita. Koormuse leevendamiseks peaks liikmesriikidel olema lubatud võtta arvesse mulla seisundit käsitlevaid andmeid, mis on saadud LUCASe täiustatud mullauuringu raames . LUCASe mullauuring võtab proove ja analüüsib vähemalt 20 % riiklike proovide mahust, aidates seeläbi kaasa liikmesriikide teostatavale seirele. LUCASe analüüs on oluline selleks, et võimaldada liikmesriikidel arvutada ja kalibreerida kehtivaid ülekandefunktsioone, et nad saaksid jätkata alternatiivse seirekava kasutamist kooskõlas 2. määramistasandiga. Komisjon peaks liikmesriigi taotlusel andma täiendavat abi kuni 50 % proovide võtmisel esimese riikliku seirevooru ajal . Selliselt toetatavad liikmesriigid peaksid võtma vajalikke õiguslikke meetmeid tagamaks, et komisjon saab kooskõlas kohaldatavate liikmesriigi või liidu õigusaktidega selliseid kohapealseid mullaproove võtta, sealhulgas omanike nõusolekul eraomandis olevatel aladel. [ME 21]

(33)

Komisjon töötab Copernicuse kui kasutajakeskse programmi raames välja kaugseireteenuseid ja toetab seeläbi samuti liikmesriike. Selleks et mulla seisundi seire toimuks õigeaegsemalt ja tulemuslikumalt, peaksid liikmesriigid asjakohasel juhul kasutama asjaomaste mulla tunnuste seireks ja mulla seisundi hindamiseks kaugseireandmeid, sealhulgas Copernicuse teenuste väljundeid. Komisjon ja Euroopa Keskkonnaamet peaksid toetama mulla kaugseireks vajalike vahendite uurimist ja arendamist, et aidata liikmesriikidel jälgida asjakohaseid mulla tunnuseid. Komisjon ja liikmesriigid peaksid täiendavalt toetama usaldusväärsete ja kättesaadavate digitehnoloogiate kasutamist, nagu elektroonilised andmebaasid, kohateabesüsteemid, automatiseeritud pildituvastus või e-DNA, et parandada mulla seisundiga seotud teadmiste jagamist ja läbipaistvust ning vähendada mulla mõõtmise ja seire kulusid. [ME 22]

(34)

Olemasolevale ELi mullaseirekeskusele tuginedes ja seda ajakohastades peaks komisjon looma mulla seisundi andmete digitaalse portaali, mis peaks olema kooskõlas ELi andmestrateegia (22) ja ELi andmeruumidega ning eri allikatest pärit mullaandmetele juurdepääsu võimaldav keskus. Mulla seisundit käsitlevad andmed tuleks teha üldsusele kättesaadavaks vormis, mida saavad kasutada teadusringkonnad, maaomanikud ja -haldajad, põllumajandusettevõtete nõustamissüsteemis töötavad nõustajad ja üldsus, tagades kooskõla isikuandmete kaitset käsitlevate liidu õigusaktidega. Kõnealune portaal peaks eelkõige sisaldama kõiki asjakohaseid andmeid, mida liikmesriigid ja komisjon käesoleva direktiivi kohaselt peavad koguma , ning toimima sellise platvormina mulla kestliku majandamise vahendite loomiseks, mis annab ajakohast kontekstipõhist teavet mulla kestliku majandamise tavade kohta, mis põhinevad erinevatel mullatüüpidel, maakasutusel ja kliimatingimustel . Portaali peaks olema võimalik vabatahtlikult integreerida ka muid asjakohaseid mullaandmeid, mille on kogunud liikmesriigid või mõni muu osaline (eelkõige programmi „Euroopa horisont“ ja missiooni „Euroopa mullakokkulepe“ projektide raames saadud andmeid), tingimusel, et need andmed vastavad teatavatele vormi ja spetsifikatsioonidega seotud nõuetele. Komisjon peaks need nõuded kindlaks määrama rakendusaktidega. Liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama, et teadusasutustel on nende taotlusel lihtne ja vaba juurdepääs kõigile andmetele. [ME 23]

(35)

Samuti on vaja parandada liikmesriikides kasutatavate mullaseiresüsteemide ühtlustamist ning , kasutada ära liidu ja riiklike seiresüsteemide sünergiat ning kasutada täielikult ära juba olemasolevaid ühtlustatud seirevahendeid, nagu LUCAS , et kogu liidus kogutavad andmed oleksid paremini võrreldavad. Lisaks aitaks seiresüsteemide ühtlustamine liikmesriikides suurendada investeeringuid täiustatud mullaseiretehnikatesse ja -tehnoloogiatesse. [ME 24]

(36)

Selleks et võimalikult laialdaselt kasutada käesoleva direktiivi alusel tehtava seire käigus saadud andmeid mulla seisundi kohta, tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad hõlbustaksid asjaomaste sidusrühmade, nagu põllumajandustootjate, metsamajandajate, maaomanike ja kohalike ametiasutuste juurdepääsu sellistele andmetele. [ME 25]

(37)

Mulla seisundi säilitamiseks või parandamiseks tuleb mulda kestlikult majandada. Mulla kestlik majandamine aitab tagada sellega seotud teenuste, sealhulgas õhu ja vee parema kvaliteedi ning toiduga kindlustatuse pikaajalise pakkumise. Seepärast on asjakohane määrata kindlaks mittesiduvad mulla kestliku majandamise põhimõtted, millest mulla majandmisel juhinduda. [ME 26]

(38)

Majanduslikel vahenditel, sealhulgas ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) vahenditel, millega toetatakse põllumajandustootjaid, on oluline roll üleminekul põllumuldade ja vähemal määral metsamuldade kestlikule majandamisele. ÜPP eesmärk on toetada mulla seisundit tingimuslikkuse, ökokavade ja maaelu arengu meetmete rakendamise kaudu. Rahalist toetust põllumajandustootjatele ja metsamajandajatele, kes kasutavad kestlikke mullamajandamistavasid, võib pakkuda ka erasektor. Erasektori sidusrühmade loodud vabatahtlikud kestlikkusmärgised näiteks toidu- ja puidu-, bioressursipõhises ja energiatööstuses võivad võtta arvesse käesolevas direktiivis esitatud panust mulla kestliku majandamise põhimõtteid seisundi parandamisse kooskõlas käesoleva direktiiviga . See võimaldab toidu- ja puidutootjatel ning teistel biomassitootjatel, kes järgivad oma tootmises neid põhimõtteid, kajastada seda ka oma toodete väärtuses. Lahenduste, sealhulgas süsinikku siduva majandamise reaalsetes tingimustes katsetamiseks, tutvustamiseks ja laiendamiseks mõeldud kohtade võrgustikule eraldatakse lisarahastust mullamissiooni eluslaborite ja majakaprojektide kaudu. Ilma et see piiraks põhimõtte „saastaja maksab“ kohaldamist, peaksid liikmesriigid pakkuma toetust ja nõu, et aidata maaomanikke ja -kasutajaid, keda mõjutavad käesoleva direktiivi alusel võetavad meetmed, arvestades eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vajadusi ja piiratud suutlikkust. [ME 27]

(39)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2021/2115 (23) peavad liikmesriigid oma ÜPP strateegiakavades kirjeldama, kuidas nende kavade keskkonna- ja kliimaaspektid peaksid aitama saavutada kõnealuse määruse XIII lisas loetletud seadusandlikes aktides sätestatud või nendest tulenevaid pikaajalisi riiklikke eesmärke ja olema nendega kooskõlas.

(39a)

Määruses (EL) 2021/2115 sätestatud maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi (HPK) standardid 5, 6 ja 7 hõlmavad standardeid mullaharimistavade parandamiseks, et vähendada mulla degradeerumise ja erosiooni riski, sealhulgas arvestada nõlva kaldenurka, minimaalset maakasutust, mis kajastab kohaspetsiifilisi tingimusi erosiooni piiramiseks, minimaalset taimkatet, et vältida katmata mulda, muldade kaitset kõige kriitilisematel perioodidel ning külvikorda põllumaal. Peale selle on mullakaitse seisukohalt olulised HPK 1, mis käsitleb püsirohumaade säilitamist, ja HPK 2, mis käsitleb märg- ja turbaalade ning süsinikurikaste muldade kaitset. [ME 28]

(40)

Selleks et tagada parimate kestlike mullamajandamistavade rakendamine, Liikmesriikidelt tuleks nõuda, et liikmesriigid nad jälgiksid tähelepanelikult mullamajandamistavade mõju ning kohandaksid vajaduse korral tavasid ja soovitusi, võttes arvesse teadusuuringutest ja innovatsioonist saadud uusi teadmisi. Sellega seoses oodatakse väärtuslikku panust programmi „Euroopa horisont“ missioonilt „Euroopa mullakokkulepe“ ning eelkõige selle eluslaboritelt ja tegevustelt, mille eesmärk on toetada mullaseiret, mullaharidust ja kodanike kaasamist. [ME 29]

(41)

Taastamisega viiakse degradeerunud muld uuesti heasse seisundisse. Mulla taastamise meetmete kindlaksmääramisel peaksid liikmesriigid olema kohustatud võtma arvesse mulla seisundi hindamise tulemusi ja kohandama neid taastamismeetmeid vastavalt olukorra eripäradele, mulla tüübile, kasutusele ja seisundile ning kohalikele oludele ning kliima- ja keskkonnatingimustele.

(42)

Selleks et tagada muude liidu õigusaktide alusel vastu võetud, mulla seisundit mõjutada võivate meetmete ning liidus mulla kestlikuks majandamiseks ja mulla taastamiseks võetavate meetmete koostoime, peaksid liikmesriigid tagama, et kestlikud mullamajandamis- ja -taastamistavad on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL).../... (24)+ kohaselt vastu võetavate riiklike taastamiskavadega , ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni artikli 6 kohaselt kehtestatud riiklike bioloogilise mitmekesisuse strateegiate ja tegevuskavadega , liikmesriikide poolt ühise põllumajanduspoliitika raames määruse (EL) 2021/2115 kohaselt koostatud strateegiakavadega, nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ (25) kohaselt vastu võetud hea põllumajandustava eeskirjade ja määratud tundlike alade tegevusprogrammidega, nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (26) kohaselt Natura 2000 alade jaoks kehtestatud kaitsemeetmete ja tähtsusjärjestatud tegevuskavadega, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ (27) kohaselt koostatud vesikonna majandamiskavades sisalduvate meetmetega veekogude hea ökoloogilise ja keemilise seisundi saavutamiseks, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/60/EÜ (28) kohaselt kehtestatud üleujutusriski maandamise meetmetega, liidu kliimamuutustega kohanemise strateegias (29) nimetatud põuaohjekavadega, ÜRO kõrbestumise tõkestamise konventsiooni artikli 10 kohaselt loodud riiklike tegevusprogrammidega, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/841 (30) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/842 (31) sätestatud eesmärkidega, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 (32) kohaselt koostatud lõimitud riiklike energia- ja kliimakavadega, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2284 (33) alusel koostatud riiklike õhusaaste kontrolli programmidega, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1313/2013/EL (34) kohaselt koostatud riskihindamise ja suurõnnetustega seotud riskijuhtimise kavadega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL).../... (35) direktiivi 2009/128/EÜ kohaselt koostatud riiklike tegevuskavadega. Kestlikud mullamajandamis- ja -taastamistavad tuleks võimaluse korral lõimida kõnealustesse programmidesse, kavadesse ja meetmetesse niivõrd, kuivõrd need aitavad kaasa nende eesmärkide saavutamisele. Sellest tulenevalt peaks pädevatel asutustel, kes vastutavad kestlike mullamajandamis- ja -taastamistavade ning mulla seisundi hindamise eest, olema juurdepääs asjakohastele näitajatele ja andmetele, nagu ÜPP määruse kohastele mullaga seotud tulemusnäitajatele ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2379 (36) alusel esitatavatele statistilistele andmetele põllumajanduse sisendite ja väljundite kohta, et nad saaksid need andmed ja näitajad omavahel siduda ja seega valitud meetmete tulemuslikkust võimalikult täpselt hinnata. [ME 30]

(43)

Saastatud alad on ELis aastakümneid kestnud tööstustegevuse pärand ning need võivad nii praegu kui ka tulevikus ohustada inimeste ja loomade tervist ja keskkonda. Olemasolevatele teadmistele tuginedes on seepärast on vaja kõigepealt vaja potentsiaalselt saastatud alad kindlaks teha ja neid uurida ning seejärel, kui saastatus leiab kinnitust, hinnata riske ja võtta meetmeid, et tegeleda vastuvõetamatute riskidega nende kõrvaldamiseks . Mullauuring võib tõendada, et potentsiaalselt saastatud ala ei ole tegelikult saastatud. Sellisel juhul ei peaks ala enam olema liikmesriigi poolt märgitud kui potentsiaalselt saastatud ala, välja arvatud juhul, kui seda kahtlustatakse uute tõendite põhjal. [ME 31]

(44)

Potentsiaalselt saastatud alade kindlakstegemiseks peaksid liikmesriigid koguma tõendeid muu hulgas ajaloouuringute, varasemate tööstusintsidentide ja -õnnetuste, keskkonnalubade , terviseuuringute ning üldsuselt või ametiasutustelt saadud teadete kaudu. [ME 32]

(45)

Tagamaks, et potentsiaalselt saastatud aladel tehakse mullauuringud õigeaegselt ja tulemuslikult , nagu on nõutud Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2021. aasta resolutsioonis mullakaitse kohta , peaksid liikmesriigid lisaks kohustusele kehtestada tähtaeg, mille jooksul need uuringud tuleks teha, olema kohustatud määrama kindlaks konkreetsed sündmused, mille korral tuleb samuti selline uuring teha. Sellised n-ö käivitavad sündmused võivad olla muu hulgas keskkonna- või ehitusloa või liidu või siseriiklike õigusaktide kohaselt nõutava loa taotlemine või läbivaatamine, mullakaeve, maakasutuse muutused või maa- või kinnisvaratehingud. Mullauuringud võivad koosneda eri etappidest, nagu dokumendipõhine uurimine, ala külastus, eel- või ülevaatlik uurimine, üksikasjalikum või kirjeldav uurimine ning väli- või laborikatsed. Lähteolukorra aruandeid ja seiremeetmeid, mida rakendatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/75/EL, (37) võib samuti käsitada mullauuringutena, kui see on asjakohane. [ME 33]

(46)

Potentsiaalselt saastatud alade ja saastatud alade haldamisel on vaja paindlikkust, et võtta arvesse kulusid, tulusid ja kohalikke eripärasid. Seepärast peaksid liikmesriigid vähemalt võtma potentsiaalselt saastatud alade ja saastatud alade haldamisel kasutusele riskipõhise lähenemisviisi, milles võetakse arvesse nende kahe kategooria erinevust ning mis võimaldab eraldada ressursse lähtuvalt konkreetsest keskkonnaalasest, majanduslikust ja sotsiaalsest kontekstist. Otsuste tegemisel koostöös kohalike tervishoiutöötajate, tervishoiuasutuste ja teadusringkondadega tuleks võtta aluseks mulla saasteainetega kokkupuutest inimeste tervisele ja keskkonnale tulenevate võimalike riskide laad ja ulatus (nt haavatavate elanikkonnarühmade, nagu rasedate, puuetega inimeste, eakate ja laste kokkupuude saasteainetega) , sealhulgas kokkupuude ning kumulatiivne mõju inimeste tervisele, mulla ökosüsteemidele ja nendega seotud ökosüsteemiteenustele . Mulla tervendamisega seotud kulude-tulude analüüs peaks olema positiivne tasakaalus, võttes arvesse eeliseid tulevastele põlvkondadele . Optimaalne tervendamislahendus peaks olema kestlik ja see tuleks valida tasakaalustatud otsustusprotsessi kaudu, milles võetakse arvesse keskkonna-, majanduslikku ja sotsiaalset mõju. Potentsiaalselt saastatud alade ja saastatud alade haldamisel tuleks järgida põhimõtet „saastaja maksab“ ning ettevaatus- ja proportsionaalsuse põhimõtet. Liikmesriigid peaksid kehtestama konkreetse metoodika saastatud alade alapõhiste riskide kindlakstegemiseks. Samuti peaksid liikmesriigid määratlema saastatud alast tuleneva vastuvõetamatu riski, tuginedes teaduslikele teadmistele, ettevaatuspõhimõttele, kohalikele eripäradele tervishoiuasutuste ja -töötajate arvamusele ning praegusele ja tulevasele maakasutusele. Selleks et vähendada inimeste ja loomade tervisele ja keskkonnale saastatud aladest tulenev risk vastuvõetava tasemeni, peaksid liikmesriigid võtma asjakohaseid riskivähendusmeetmeid, sealhulgas tervendusmeetmeid seades samal ajal esikohale tervendusmeetmed kohapeal või mujal . Muude liidu õigusaktide alusel võetud meetmeid peaks olema võimalik lugeda käesoleva direktiivi kohasteks riskivähendusmeetmeteks, kui need meetmed vähendavad tulemuslikult saastatud aladest tulenevat riski. [ME 34]

(46a)

Maahõivete leevendamise põhimõtted peaksid hõlbustama liidu toiduga kindlustatust, võttes samal ajal arvesse kestliku eluasemepoliitika, olulise taristu ja taastuvenergia projekte. [ME 35]

(47)

Käesoleva direktiivi kohaselt võetavate meetmete puhul tuleks arvesse võtta ka muid ELi poliitikaeesmärke, näiteks [määrusega (EL) xxxx/xxxx (38)] taotletavaid eesmärke, millega tahetakse tagada Euroopa tööstusele kriitiliste toorainete kindlad ja kestlikud tarned.

(48)

Läbipaistvus on mullapoliitika oluline osa, mis tagab avaliku vastutuse ja teadlikkuse, õiglased turutingimused ning edusammude jälgimise. Seepärast peaksid liikmesriigid looma saastatud alade ja potentsiaalselt saastatud alade riikliku registri, mis sisaldab alapõhist teavet, millele peaks üldsusel olema juurdepääs veebipõhises geoviidetega varustatud ruumiandmebaasis, ning seda registrit haldama. Register peaks sisaldama teavet, mis on vajalik selleks, et üldsus oleks kursis potentsiaalselt saastatud alade ja saastatud alade olemasolu ja haldamisega. Kuna potentsiaalselt saastatud aladel ei ole mulla saastatus veel kinnitust leidnud, vaid seda ainult kahtlustatakse, tuleb üldsust saastatud alade ja potentsiaalselt saastatud alade erinevusest teavitada ja seda põhjalikult selgitada, et ei kutsutaks esile asjatut muretsemist.

(48a)

Selleks et kaitsta mulda selliste uute kemikaalide põhjustatud reostuse eest, mis võivad põhjustada märkimisväärset ohtu inimeste ja loomade tervisele ning saastada ümbritsevat õhku, pinnavett, põhjavett ja seejärel ookeane, tuleks kehtestada poliitikamehhanismid nende esilekerkivate probleemsete ainete avastamiseks ja hindamiseks. Sellega seoses tuleks välja töötada lähenemisviis, mis võimaldab jälgida ja analüüsida neid aineid või ainerühmi jälgimisnimekirjade kaudu, nagu see juba toimub pinna- ja põhjavee puhul, ning on teostatav ka pinnase saastumise puhul. Jälgimisnimekirja kantavad ained või ainerühmad tuleks valida nende ainete hulgast, mille kohta kättesaadav teave näitab, et need võivad liidu tasandil kujutada endast märkimisväärset ohtu mullakeskkonnale või selle kaudu ning mille seireandmed ei ole piisavad. Jälgimisnimekirjade alusel kontrollitavate ja analüüsitavate ainete või ainerühmade arvu ei tohiks piirata. [ME 36]

(48b)

Sellised ained nagu püsivad orgaanilised saasteained, materjalid ja osakesed, sealhulgas mikro- ja nanoplast, kujutavad endast selget ohtu mulla seisundile, aga ka sellistele olulistele tegevustele nagu põllumajanduse arendamine. Nende esinemine mullas võib mõjutada mulla viljakust, kahjustades seeläbi põllukultuuride seisundit ja tervete põllukultuuride kasvatamist. Seetõttu on oluline, et käesoleva direktiiviga nähakse ette raamistik nii ainete kui ka materjalide kaasamiseks mulla saastatuse seiresse ning keskkonna kvaliteedistandardite ja meetmete kehtestamiseks, et vajaduse korral vältida teadaolevatest ja tekkivatest ohtudest tulenevat mulla saastumist ja seda heastada. [ME 38]

(49)

Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid nägema ette tulemusliku õiguskaitse tagamiseks vajaliku kaebeõiguse liidu õigusega hõlmatud valdkondades. Lisaks peaks vastavalt keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioonile (39) (Århusi konventsioon) asjaomasel üldsusel olema juurdepääs õiguskaitsele, et aidata kaitsta õigust elada keskkonnas, mille kvaliteet on inimese tervise ja heaolu tagamiseks piisav.

(50)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1024 (40) kohaselt tuleb avaliku sektori valduses olevad andmed avaldada tasuta ja avatud vormingus. Üldeesmärk on jätkata ELi andmemajanduse tugevdamist taaskasutamiseks kättesaadava koostalitlusvõimelise avaliku sektori teabe hulga suurendamisega, ausa konkurentsi ja avaliku sektori teabele lihtsa juurdepääsu tagamisega ning piiriülese andmepõhise innovatsiooni edendamisega. Peamine põhimõte on, et avaliku sektori valduses olevad andmed peaksid olema vaikimisi ja kavandatult avaandmed. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ (41) eesmärk on tagada liikmesriikides keskkonnateabele juurdepääsu õigus kooskõlas Århusi konventsiooniga. Århusi konventsioon ja direktiiv 2003/4/EÜ hõlmavad ulatuslikke kohustusi, mis on seotud nii keskkonnateabe taotluspõhise kättesaadavaks tegemisega kui ka sellise teabe aktiivse levitamisega. Ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ (42) kohaldamisala on lai ja hõlmab ruumiandmete, sealhulgas mitmesuguste keskkonnaküsimustega seotud andmestike jagamist. On tähtis, et käesoleva direktiivi sätetega, mis on seotud teabele juurdepääsu ja andmejagamiskorraga, täiendatakse eelnimetatud direktiive ega looda eraldi õiguslikku süsteemi. Seega ei tohiks käesoleva direktiivi sätted, mis käsitlevad üldsuse teavitamist ja rakendamise jälgimisega seotud teavet, piirata direktiivide (EL) 2019/1024, 2003/4/EÜ ja 2007/2/EÜ kohaldamist. [ME 39]

(51)

Selleks et tagada mulla seisundi seire, mulla kestliku majandamise ja saastatud alade hindamise ja haldamise eeskirjade vajalik kohandamine, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi muutmiseks või täiendamiseks, et võtta vastu metoodika liikmesriikide kehtestatavate mullaomaduste läviväärtuste kindlaksmääramiseks ning , et kohandada tehnika ja teaduse arenguga mulla seisundi seire meetodeid, mulla kestliku majandamise põhimõtete loetelu, riskivähendusmeetmete soovituslikku loetelu, alapõhise riskihindamise etappe ja nõudeid ning saastatud ja potentsiaalselt saastatud alade registri sisu minimaalsete lubatavate väärtuste kehtestamist saastunud aladelt tuleneva vastuvõetamatu tervise- ja keskkonnariski määratlemiseks . On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (43) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. [ME 40]

(52)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et kehtestada komisjonile andmete ja teabe elektroonilise esitamise vorm, struktuur ja üksikasjalik kord. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (44).

(53)

Komisjon peaks kuus aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist tegema selle tõenditel põhineva hindamise ja vajaduse korral direktiivi muutma, võttes aluseks mulla seisundi hindamise tulemused. Direktiivi hindamisel tuleks eelkõige hinnata vajadust kehtestada konkreetsemad nõuded, et tagada halvas seisundis muldade taastamine ja jõudmine eesmärgini puudujääke ja meetmeid, mida on vaja, et saavutada 2050. aastaks muldade hea seisund. Hindamise käigus tuleks hinnata ka vajadust kohandada teaduse ja tehnika arenguga heas seisundis mulla määratlust, lisades sätted teatavate tunnuste või kriteeriumide kohta, mis põhinevad mullakaitsega seotud uutel teaduslikel tõenditel või lähtuvad liikmesriigis uute keskkonna- või kliimatingimuste tõttu ilmnevast probleemist. Institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punkti 22 kohaselt peaks see hindamine põhinema tõhususe, tulemuslikkuse, asjakohasuse, sidususe ja ELi lisaväärtuse kriteeriumidel ning see peaks olema aluseks võimalike edasiste meetmete mõju hindamisele. [ME 41]

(54)

Selleks et viia ellu visioon, et kõik mullad on 2050. aastaks heas seisundis, ja et tagada pikas perspektiivis kogu liidus mulla ökosüsteemiteenused, on vaja kõigi liikmesriikide kooskõlastatud meetmeid. Liikmesriikide poolt eraldi võetavad meetmed on osutunud ebapiisavaks, kuna mulla degradeerumine jätkub ja isegi süveneb. Kuna käesoleva direktiivi eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetmete ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(55)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta (45) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate liikmesriigi õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide esitamine on põhjendatud,

(55a)

Käesoleva direktiivi sihiks on saavutada pikaajaline eesmärk, et liidu mullad oleksid 2050. aastaks heas seisundis, tuginedes mullaseire ja selle seisundi parandamise ühtsele raamistikule. Võttes arvesse direktiivi olemust, on käesolev direktiiv vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 288 siduv seoses tulemusega, mis tuleb saavutada liikmesriikides, kellele see on suunatud, jättes samas liikmesriikide ametiasutustele õiguse valida tulemuse saavutamise vorm ja meetodid. Seetõttu on liikmesriikide ülesanne töötada välja oma õigusaktid selle kohta, kuidas saavutada käesolevas direktiivis sätestatud eesmärgid. Kavandatava direktiiviga jäetakse liikmesriikidele suur paindlikkus, et välja selgitada nende jaoks parimad meetmed ja kohandada lähenemisviisi kohalikele oludele. See on äärmiselt oluline, et võtta arvesse piirkondlikke ja kohalikke eripärasid seoses muldade varieeruvuse, maakasutuse, kliimatingimuste ja sotsiaal-majanduslike aspektidega. Õigusakti olemusest tuleneb, et käesolevas direktiivis sätestatud põhimõtted ei too üksikisikutele kaasa otseseid kohustusi. [ME 42]