(-1)

Jäätmetekke vältimine ja igat liiki jäätmete käitlemine on oluline poliitikavahend keskkonna ja inimeste tervise kaitsmiseks liidus. Kuna liikmesriigid püüavad pidevalt täiustada oma jäätmetekke vältimise ja jäätmekäitluse programme, on oluline jäätmehierarhia range kohaldamine. [ME 1].

(1)

Euroopa rohelises kokkuleppes ja ringmajanduse tegevuskavas (3) kutsutakse liitu ja liikmesriike üles tugevdama ja kiirendama oma tegevust, et tagada tekstiili- ja toidusektori keskkonnaalane ja sotsiaalne kestlikkus, arvestades et need on ühed ressursimahukaimad sektorid, mis tekitavad olulist negatiivset keskkonna välismõju. Neis sektorites takistavad muude tegurite hulgas rahastamis- ja tehnoloogialüngad edusammude tegemist ringmajandusele üleminekul ja CO2 heite vähendamisel. Toidusektor on ressursimahukuselt esimesel ja tekstiilisektor neljandal kohal (4) ning neis sektorites ei järgita täielikult jäätmehierarhiale vastavaid liidu jäätmekäitluse aluspõhimõtteid, mille kohaselt tuleb eelistada jäätmetekke vältimist ning seejärel korduskasutamiseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu. Need probleemid nõuavad süsteemseid lahendusi, mis põhinevad olelusringi põhimõttel , kusjuures erilist tähelepanu tuleks osutada toiduainetele ja tekstiiltoodetele . [ME 2].

(2)

ELi kestliku ja ringse tekstiili strateegia (5) , , kohaselt on vaja teha suuri muudatusi, et lõpetada praegune lineaarne tekstiiltoodete kavandamise, tootmise, kasutamise ja äraviskamise tava, kusjuures eriti on vaja piirata kiirmoodi . Strateegia 2030. aasta visiooni kohaselt peaksid tarbijad saama kvaliteetset ja taskukohast tekstiili kauem kasutada . Strateegias peetakse oluliseks panna tootjatele vastutus nende toodete tekitatud jäätmete eest ning viidatakse kavatsusele kehtestada ühtsed liidu laiendatud tootjavastutuse [direktiivis 2008/98/EÜ „tootja laiendatud vastutus“] eeskirjad tekstiili kohta koos keskkonnahoidlikkust arvestava tasude kohandamisega. Selles on öeldud, et nende eeskirjade põhieesmärk on luua kogumist, sortimist, korduskasutamist, korduskasutamiseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu toetav majandus ning stimuleerida tootjaid tagama, et nende tooted kavandatakse ringluspõhimõtteid järgides. Selleks tuleb strateegia kohaselt märkimisväärne osa tootjate makstavatest laiendatud tootjavastutuse süsteemide tasudest näha ette jäätmetekke vältimise meetmetele ja korduskasutamiseks ettevalmistamiseks. Samuti on strateegia kohaselt vaja tugevdada ja uuendada lähenemisviise bioloogiliste ressursside kestlikule majandamisele, et suurendada toidujäätmete ringlust ja taaskasutamist ning bioressursipõhise tekstiili korduskasutamist. [ME 3].

(2a)

Euroopa Keskkonnaameti ülevaate „Microplastics from textile in Europe“ (Tekstiilist pärinev mikroplast Euroopas)  (6) kohaselt pärineb kuni 35 % maailma mikroplastist, mis satub vee-, maismaa- ja mereökosüsteemidesse, sünteetilisest tekstiilist. Plastijäätmeid, mis kahjustavad vee-, maismaa- ja mereökosüsteeme, saab asjakohaselt koguda ja ringlusse võtta ning anda neile lõpuks uue elu, et edendada täielikku ringmajandust ja suurendada üldsuse teadlikkust parimate tavade levitamiseks. [ME 4].

(3)

Toidujäätmete negatiivset mõju arvestades kohustusid liikmesriigid võtma meetmeid, et edendada toidujäätmete vältimist ja vähendamist kooskõlas kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030 ja eelkõige kestliku arengu eesmärgiga 12.3 , mille Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Peaassamblee võttis vastu 25. septembril 2015, eriti tegevuskava eesmärgiga vähendada 2030. aastaks toidujäätmeid poole võrra elaniku kohta nii jaemüügi kui ka tarbijate tasandil ning toidukadu toidutootmis- ja -tarneahelates, sealhulgas saagikoristusjärgset toidukadu. Nende meetmete eesmärk oli vältida ja vähendada toidujäätmete teket esmatootmisel, töötlemisel ja valmistamisel ning toidu jaemüügil ja muul viisil tarnimisel, samuti restoranides ja toitlustusteenustes ning kodumajapidamistes. [ME 5].

(4)

Euroopa tuleviku konverentsi järel võttis Euroopa Komisjon kohustuse, et võimaldab kodanike paneelaruteludel arutada teatavaid olulisi ettepanekuid ja teha nende kohta soovitusi enne selliste ettepanekute esitamist. Seepärast toimus 2022. aasta detsembrist 2023. aasta veebruarini Euroopa kodanike paneelarutelu, et koostada soovitused (7) selle kohta, kuidas tugevdada meetmeid toidujäätmete vähendamiseks liidus. Kuna kodumajapidamistes tekib rohkem kui pool liidu toidujäätmetest, on kodanike arvamus toidujäätmete tekke vältimise kohta eriti tähtis. Kodanikud soovitasid kolme peamist tegevussuunda, mis käsitlesid koostöö tugevdamist toidu väärtusahelas, toiduäri algatusi ja tarbijakäitumise muutmise toetamist. Paneelarutelul koostatud soovitused on jätkuvaks toeks komisjoni üldisele tööprogrammile toidujäätmete tekke vältimise vallas ja võivad olla suuniseks liikmesriikidele toidujäätmete vähendamise sihtmäärade täitmisel.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/31/EÜ (8) jäeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/12/EÜ (9) kohaldamisalast välja geoloogilise säilitamise eesmärgil kogutud ja transporditud ning geoloogiliselt säilitatav süsinikdioksiid vastavalt direktiivi 2006/12/EÜ nõuetele. Seda direktiivi 2009/31/EÜ sätet, millega muudeti direktiivi 2006/12/EÜ, ei lisatud aga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ, (10) millega tunnistati kehtetuks direktiiv 2006/12/EÜ. Seepärast on õiguskindluse huvides käesolevasse direktiivi lisatud direktiivi 2009/31/EÜ muudatused, mis käsitlevad geoloogilise säilitamise eesmärgil kogutud ja transporditud ning geoloogiliselt säilitatava süsinikdioksiidi väljajätmist direktiivi 2008/98/EÜ kohaldamisalast.

(5a)

Puit on väärtuslik ressurss ja seda julgustatakse lisama nende materjalide loetellu, mille suhtes kohaldatakse liigiti kogumist ning mille jaoks on seatud korduskasutamise ja ringlussevõtu eesmärgid. [ME 6].

(6)

Direktiivi 2008/98/EÜ tuleb lisada tekstiili valdkonnas laiendatud tootjavastutuse rakendamisega seotud tekstiiltoodete tootjate, digiplatvormide ja tootjavastutusorganisatsioonide määratlus, et selgitada nende mõistete kohaldamisala ja vastavaid kohustusi.

(7)

Liikmesriigid on teataval määral välja töötanud toidujäätmete tekke vältimisega seotud materjale tarbijatele ja toidukäitlejatele ning viinud nende hulgas läbi sellekohaseid kampaaniaid, kuid neis on peamiselt keskendutud teadlikkuse suurendamisele ja toitumisharjumuste märkimisväärsele muutmisele, sealhulgas , mitte käitumise muutmisele. Et kasutada ära kõik toidujäätmete vähendamise võimalused ja tagada aja jooksul edusammud, tuleb välja töötada käitumisharjumuste muutmisega seotud sekkumised, kohandada need liikmesriikide konkreetsetele oludele ja vajadustele ning lõimida need täielikult riiklikesse toidujäätmete tekke vältimise programmidesse. Tähtsale kohale tuleks seada ka piirkondlikud ringluslahendused, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerlused ning kodanike kaasamine, samuti sekkumiste kohandamine piirkondlike erivajadustega, nagu äärepoolseimad piirkonnad või saared. [ME 7].

(8)

Kuigi toidu raiskamise negatiivsest mõjust ja tagajärgedest teatakse üha rohkem ning hoolimata ELi ja liikmesriikide tasandil võetud poliitilistest kohustustest ja pärast 2015. aasta ringmajanduse tegevuskava rakendatud liidu meetmetest, ei vähene toidujäätmete teke piisavalt, et teha märkimisväärseid edusamme ÜRO kestliku arengu eesmärgi 12 alaeesmärgi 12.3 täitmiseks. Et tagada märkimisväärne panus kestliku arengu eesmärgi 12.3 saavutamisse, tuleks meetmeid, mida liikmesriigid peavad võtma, tugevdada, et teha edusamme käesoleva direktiivi ja muude toidujäätmete tekke vähendamiseks asjakohaste meetmete rakendamisel.

(9)

Selleks et saavutada lühikeses perspektiivis tulemusi ning anda toidukäitlejatele, tarbijatele ja ametiasutustele vajalik pikemaajaline suund, tuleks seada kvantitatiivsed toidujäätmete tekke vähendamise sihtmäärad, mille liikmesriigid peavad täitma 2030. aastaks.

(10)

Võttes arvesse liidu võetud kohustust järgida kestliku arengu eesmärgis 12.3 seatud sihti, peaks Liikmesriikide poolt 2030. aastaks täidetavate toidujäätmete vähendamise sihtmäärade seadmine kooskõlas liidu võetud kohustusega järgida kestliku arengu eesmärgis 12.3 seatud sihti peaks andma tugeva poliitilise tõuke meetmeid võtta ja tagama märkimisväärse panuse üleilmsete sihtmäärade saavutamisse. Võttes aga arvesse selliste sihtmäärade õiguslikku siduvust, peaksid need olema proportsionaalsed , saavutatavad ja teostatavad ning neis tuleks võtta arvesse erinevate toidutarneahelas osalejate (eelkõige mikro- ja väikeettevõtjate) rolli ja suutlikkust. Seega tuleks õiguslikult siduvate sihtmäärade kehtestamisel järgida astmelist lähenemisviisi, alustades tasemest, mis jääb kestliku arengu eesmärgi omast madalamale, selleks, et tagada liikmesriikide järjepidev tegevus ja käegakatsutavad edusammud eesmärgi 12.3 saavutamisel. [ME 8].

(10a)

Toiduainete tarneahelates püsib kogu liidus endiselt läbirääkimispositsioonide erinevus põllumajandustoodete ja toiduainete tarnijate ja ostjate vahel. See kehtib eelkõige põllumajandussektori puhul, kuna põllumajandustoodete eriomadused ja sellest tulenev vajadus need kiiresti utiliseerida kahjustavad juba algusest peale vastaspoolte võrdsust. Seetõttu tuleb teha kõik võimalik tagamaks, et siduvad toidujäätmete vähendamise sihtmäärad ei tooks kaasa põllumajandustarnijaid mõjutavate kõige sagedasemate ebaausate kaubandustavade sagenemist, eelkõige kiiresti riknevate toodetega varustamisel. [ME 9].

(10b)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa toiduga kindlustatuse kriisiks valmisoleku ja kriisile reageerimise mehhanism on teadvustanud pakendite panust toidujäätmete vähendamisse ning toiduga varustatuse ja kindlustatuse tagamisse. [ME 10].

(11)

Toidujäätmete vähendamine tootmis- ja tarbimisetappides nõuab erinevaid lähenemisviise ja meetmeid ning erinevate sidusrühmade osalemist. Seepärast tuleks välja pakkuda üks sihtmäär töötlemis- ja valmistamisetapi jaoks ning teine toidu jaemüügi ja muul viisil tarnimise, restoranide ja toitlustusteenuste ning kodumajapidamiste jaoks. Toidujäätmete vähendamisel toidutarneahela mis tahes etapis on märkimisväärne positiivne keskkonnamõju. [ME 11].

(12)

Arvestades toidutarneahela tarnimisetapi ja tarbimisetappide omavahelist sõltuvust, eelkõige jaemüügitavade mõju tarbijakäitumisele ning koduse ja koduvälise toidutarbimise vahelist seost, on soovitatav seada toidutarneahela nende etappide jaoks üks ühine sihtmäär. Neist iga etapi jaoks eraldi sihtmäärade seadmine lisaks tarbetut keerukust ja piiraks liikmesriikide võimalust oma konkreetsetele probleemvaldkondadele paindlikult keskenduda. Vältimaks seda, et ühine sihtmäär tekitab teatavatele ettevõtjatele liigset koormust, soovitatakse liikmesriikidel ühise sihtmäära saavutamiseks vajalike meetmete kehtestamisel kaaluda proportsionaalsuse põhimõtet.

(13)

Demograafilistel muutustel on oluline mõju tarbitud toidu ja tekkinud toidujäätmete kogusele. Seepärast tuleks ühist toidujäätmete vähendamise sihtmäära, mis kehtib toidu jaemüügi ja muul viisil tarnimise, restoranide ja toitlustusteenuste ning kodumajapidamiste suhtes, väljendada toidujäätmete taseme protsentuaalse muutusena elaniku kohta, et võtta arvesse rahvastikumuutusi.

(14)

Komisjoni delegeeritud otsuses (EL) 2019/1597 (11) sätestatud ühtlustatud metoodika kohaselt koguti toidujäätmete koguse kohta esimest korda andmeid 2020. aastal. Seepärast tuleks 2020. aastat kasutada toidujäätmete vähendamise sihtmäärade seadmisel võrdlusalusena. Neil liikmesriikidel, kes suudavad tõendada, et nad mõõtsid toidujäätmete koguseid enne 2020. aastat ja kasutasid selleks delegeeritud otsusega (EL) 2019/1597 kooskõlas olevaid meetodeid, tuleks lubada kasutada varasemat võrdlusalust.

(14a)

Selleks et edendada toidujäätmeid käsitlevate andmete ja aruandluse ühetaolist ja järjepidevat tõlgendamist nii toidutarneahelas osalejate kui ka liikmesriikide ametiasutuste poolt, peaks komisjon esitama põhjalikud suunised toidujäätmete koguste mõõtmise metoodika kohta. [ME 12].

(14b)

Komisjoni delegeeritud otsusega (EL) 2019/1597  (12) kehtestatud ühtlustatud metoodikaga on ette nähtud erinevate aruandlusmeetodite kasutamine. Selleks et tagada, et tulevased andmed on teaduslikult usaldusväärsed, kvaliteetsed ja võrreldavad, tuleb liikmesriikide vahel kehtestada ja võtta kasutusele selged ja järjepidevad mõõtmismeetodid ning kohaldada kvaliteedi miinimumnõudeid toidujäätmete koguse ühtseks mõõtmiseks. [ME 13].

(15)

Tagamaks, et üldise sihtmäära saavutamisel järgitav astmeline lähenemisviis täidab oma eesmärgid, tuleks toidujäätmete vähendamise õiguslikult siduvad sihtmäärad läbi vaadata ja neid vajaduse korral muuta, et võtta arvesse liikmesriikide poolt aja jooksul tehtud edusamme. See võimaldaks sihtmääri kohandada, et tugevdada liidu panust ja viia tegevus suuremasse kooskõlla kestliku arengu eesmärgiga 12.3, mis tuleb saavutada 2030. aastaks, ning suunata edasist arengut pärast seda tähtaega.

(16)

Selleks et tagada toidujäätmete tekke vältimisega seotud sätete parem, õigeaegsem ja ühetaolisem rakendamine, ennetada puudusi rakendamises ning võimaldada võtta meetmeid enne sihtmäärade saavutamise tähtaegu, tuleks 2018. aastal kasutusele võetud varajase hoiatamise aruannete süsteemi laiendada, et see hõlmaks ka toidujäätmete vähendamise sihtmääri.

(16a)

Liikmesriigid peaksid võtma meetmeid, et edendada selliseid lahendusi nagu toiduainete tähtpäeva selgem märkimine, ja hõlbustama tähtpäeva märkimist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 1169/2011  (13) , et ennetada tarbijate segadusse ajamist. [ME 14].

(17)

Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 191 lõikes 2 osutatud põhimõttega „saastaja maksab“ on väga tähtis, et tootjad, kes lasevad liidu turule teatavaid tekstiil-, tekstiiliga seotud ja jalatsitooteid, võtavad vastutuse nende käitlemise eest nende olelusringi lõpus ning pikendavad nende kasutusiga, tehes turul korduskasutamiseks kättesaadavaks kasutatud tekstiil-, tekstiiliga seotud ja jalatsitooted. Järgimaks põhimõtet, et saastaja maksab, on asjakohane sätestada käitlemiskohustused tekstiil-, tekstiiliga seotud ja jalatsitoodete tootjatele, kelle hulka kuuluvad kõik tootjad, importijad või turustajad, kes olenemata kasutatavast müügiviisist, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL (14) artikli 2 punktis 7 määratletud kauglepingute alusel, teevad need tooted oma kutsetegevuse raames liikmesriigi territooriumil oma nime või kaubamärgi all esimest korda turul kättesaadavaks. Liidus tuleks laiendatud tootjavastutuse kohaldamisalasse kuuluvate tootjate hulgast välja jätta personaliseeritud tooteid tootvad mikroettevõtjad , kelle jaoks selline kohustus oleks ebaproportsionaalne finants- ja halduskoormus, ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevad rätsepad, arvestades nende vähetähtsat rolli tekstiiliturul, ning selleks et toetada korduskasutust (mis hõlmab parandamist, taastamist ja väärindamist algtoote teatavate funktsioonide muutmise kaudu), tuleks välja jätta ka need mikroettevõtjad ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevad rätsepad, kes lasevad turule kasutatud tekstiil-, tekstiiliga seotud ja jalatsitooteid või selliseid nende toodete kasutatud materjalidest või jäätmetest saadud tooteid. Mikroettevõtjatel peaks siiski olema lubatud tootjavastutusorganisatsioonides osaleda. [ME 15].

(18)

Selles, kuidas on korraldatud või on kavas korraldada tekstiili liigiti kogumine kas laiendatud tootjavastutuse süsteemide või muude lähenemisviiside kaudu, esineb suuri erinevusi. Ka neil juhtudel, mil kaalutakse laiendatud tootjavastutuse süsteemide kasutuselevõttu, esineb märgatavaid erinevusi, näiteks nende kohaldamisalasse kuuluvate toodete ning tootjate vastutuse ja juhtimismudelite osas. Seepärast tuleks tekstiil-, tekstiiliga seotud ja jalatsitoodete tootjatele kehtivate laiendatud tootjavastutuse süsteemide suhtes üldiselt kohaldada laiendatud tootjavastutuse eeskirju, mis on sätestatud direktiivis 2008/98/EÜ. Neid tuleks aga täiendada täpsustavate erisätetega, milles arvestatakse tekstiilisektori eripära, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) suurt osakaalu tootjate hulgas, sotsiaalsete ettevõtete rolli ning korduskasutamise tähtsust tekstiili väärtusahela kestlikumaks muutmisel. Samuti peaksid need eeskirjad olema üksikasjalikumad ja ühtlustatumad, et ei loodaks killustatud turgu, mis võib avaldada sektorile, eriti mikroettevõtjatele ja VKEdele negatiivset mõju kogumisel, töötlemisel ja ringlussevõtul, ning looma selged stiimulid kestliku tekstiilitootedisaini ja -poliitika jaoks ning lihtsustama teisese toorme turge. Seda arvestades kannustatakse liikmesriike kaaluma mitme tootjavastutusorganisatsiooni lubamist, sest selliste tootjavastutusorganisatsioonide konkurents võib tuua tarbijatele suuremat kasu, suurendada innovatsiooni, vähendada kulusid, parandada kogumismäära ning suurendada selliste organisatsioonidega lepinguid sõlmida soovivate tootjate valikuvõimalusi.

(18a)

Euroopa Keskkonnaameti andmetel kasutatakse praegu vähem kui 1 % kõigist rõivajäätmetest uute rõivaste valmistamiseks, mis oleks ringmajanduses kohane. Praeguse seisuga ei ole enamik tekstiile loodud eesmärgiga neid ringlusesse võtta. 78 % kõigist tekstiiltoodetest tuleb enne uueks tekstiiliks ümbertöötlemist lahti võtta. Selleks et tagada investeeringud ringsesse tekstiili, tuleks kehtestada eesmärgid tekstiilijäätmete tekitamise ennetamiseks, nende kogumiseks, sortimiseks, korduskasutamiseks ja kohalikul tasandil korduskasutamiseks, samuti ringlussevõtuks ja kiust-kiuks ringlussevõtuks, et toetada ja edendada tehnoloogia arengut ja investeeringuid taristusse ning edendada tekstiili ökodisaini. Tekkinud tekstiilijäätmete, sealhulgas rõivaste ja jalatsite, kodutekstiili, tehnilise tekstiili ning tööstusjärgsete ja tarbimiseelsete jäätmete hinnanguline kogus on 12,6 miljonit tonni. See hõlmab koguseid, mis kõrvaldatakse tekstiili tootmise ja müümise ajal ning kodumajapidamistes, samuti äriüksuste tekitatud jäätmeid  (15) . [ME 16].

(19)

Kodutekstiil ja rõivad moodustavad suurima osa liidu tekstiilitarbimisest ning soodustavad kõige rohkem jätkusuutmatuid ületootmis- ja -tarbimisviise. Kodutekstiil ja rõivad on ka kõigi liikmesriikides kasutusel olevate liigiti kogumise süsteemide keskmes, nagu ka muud tarbimisjärgsed rõivad ja manused ning jalanõud, mis ei koosne peamiselt tekstiilist. Seepärast peaks kehtestatud laiendatud tootjavastutuse süsteemi kohaldamisalasse kuuluma kodutekstiiltooted ning muud rõivad, rõivamanused ja jalanõud. Et tagada tootjatele õiguskindlus laiendatud tootjavastutusega hõlmatud toodete osas, tuleks kohaldamisalasse kuuluvad tooted kindlaks määrata kombineeritud nomenklatuuri koodidega vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisale (16). [ME 17].

(20)

Tekstiilisektor on ressursimahukas. Ehkki suurem osa liidus rõivaste, jalatsite ja kodutekstiili tekstiili tarbimisega seotud survest ja mõjust, mis on seotud nii toorme kui ka tekstiili tootmisega, avaldub kolmandates riikides ja 73 % Euroopas tarbitavatest rõivastest ja kodutekstiilist on imporditud  (17), mõjutab see ka liitu, arvestades sellise surve ja mõju üleilmset toimet kliimale ja keskkonnale. Seepärast võib tekstiilijäätmete vältimine, korduskasutamiseks ettevalmistamine ja ringlussevõtt aidata vähendada sektori üleilmset keskkonnajalajälge, sealhulgas liidus. Peale selle ei ole praegune ressursside seisukohast ebatõhus tekstiilijäätmekäitlus kooskõlas jäätmehierarhiaga ning toob kaasa keskkonnakahju nii liidus kui ka kolmandates riikides, sealhulgas põletamisest ja prügilasse ladestamisest tekkivate kasvuhoonegaaside heite kaudu. [ME 18].

(21)

Tekstiil-, tekstiiliga seotud ja jalatsitooteid hõlmava laiendatud tootjavastutuse eesmärk on tagada liidus keskkonna- ja tervisekaitse kõrge tase ning luua kogumist, sortimist, korduskasutamist, korduskasutamiseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu, eelkõige kiust-kiuks ringlussevõttu toetav majandus, aga ka stiimulid tootjatele selle tagamiseks, et nende tooted kavandatakse ringluspõhimõtteid järgides. Tekstiili- ja jalatsitootjad peaksid rahastama kulusid, mis on seotud kasutatud ja jäätmeteks muutunud tekstiili ja jalatsite kogumise ning kogutud kasutatud ja jäätmeteks muutunud tekstiili ja jalatsite korduskasutamiseks sortimise ja ettevalmistamise ning ringlussevõtuga ja muu töötlemisega, kusjuures see hõlmab ka jäätmeteks loetavaid tarbijale mõeldud müümata tooteid, tingimusel et need tarniti liikmesriikide territooriumile pärast käesoleva direktiivi jõustumist, tagades niiviisi, et laiendatud tootjavastutuse kohustused ei kehti tagasiulatuvalt ja vastavad õiguskindluse põhimõttele. Need tootjad peaksid rahastama ka kulusid, mis on seotud kogutud segaolmejäätmete koostise uuringute tegemisega, sortimis- ja ringlussevõtutehnoloogiat , eriti digilahendusi käsitleva teadus- ja arendustegevuse toetamisega, liigiti kogumist, korduskasutamist ja muud töötlemist käsitleva aruandlusega ning lõppkasutajatele tekstiili mõju ja kestliku majandamise kohta teabe andmisega. Tootjad peaksid rahastama ka korduskasutus- ja parandustööde arendamist. [ME 19].

(22)

Et muuta kasutatud riided ja jalatsid võimalikult kättesaadavaks ning vähendada jäätmekoguseid, mida töödeldakse jäätmehierarhias madalamal olevatel meetoditel, peaksid tootjad vastutama kõigi kasutatud ja jäätmeteks muutunud tekstiil-, tekstiiliga seotud ja jalatsitoodete kogumiseks kogumissüsteemide loomise eest ning selle tagamise eest, et need tooted seejärel korduskasutamiseks, korduskasutamiseks ette valmistamiseks ning ringlussevõtuks sorditakse. Selle tagamine, et tekstiiltooteid saab kauem kasutada ja korduskasutada ning et seda ka tehakse, on kõige tulemuslikum viis oluliselt vähendada nende mõju kliimale ja keskkonnale. See peaks võimaldama ka kestlikke ja ringluspõhiseid ärimudeleid, nagu korduskasutamine, laenutamine ja parandamine, tagasivõtuteenused ning kasutatud toodete müük, mis aitab luua ka uusi rohelisi kvaliteetseid töökohti ja inimestele kokkuhoiuvõimalusi. Vastutuse panemine tootjatele nende toodete tekitatud jäätmete eest on oluline, et lahutada tekstiilijäätmete teke sektori kasvust. Seepärast peaksid tootjad vastutama ka ringlussevõtu eest, tähtsustades eelkõige kiust-kiuks ringlussevõtu laiendamist, ning muude taaskasutamistoimingute ja kõrvaldamise eest.

(23)

Tootjad ja tootjavastutusorganisatsioonid peaksid rahastama tekstiili ringlussevõtu, eelkõige kiust-kiuks ringlussevõtu laiendamist, mis võimaldab ringlusse võtta suuremas valikus materjale ja loob toormeallika tekstiilitootmiseks liidus. Samuti on oluline, et tootjad toetaksid rahaliselt teadusuuringuid ja innovatsiooni, mis on seotud tehnoloogiaarenguga automaatse ja koostise järgi sortimise lahenduste puhul, mis lasevad segamaterjale eraldada ja ringlusse võtta ning jäätmeid saastest puhastada, et võimaldada kvaliteetseid kiust-kiuks ringlussevõtu lahendusi ja ringlussevõetud kiu kasutamist. Hõlbustamaks käesoleva direktiivi täitmist, peaksid liikmesriigid tagama, et tekstiilisektori ettevõtjatele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, on kättesaadav teave ja abi, milleks peaks olema suunised, rahaline toetus, juurdepääs rahastusele, juhtimisalase ja töötajate erikoolituse materjalid või korralduslik ja tehniline abi. Kui toetust rahastatakse riigi rahalistest vahenditest, sealhulgas kui seda rahastatakse täielikult ametiasutuse kehtestatud maksetest, mida kogutakse asjaomastelt ettevõtjatelt, võib see olla riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses; sellistel juhtudel peavad liikmesriigid tagama riigiabieeskirjade täitmise. Era- ja avaliku sektori investeeringute kaasamine tekstiilisektori ringsusse ja CO2 heite vähendamisse on kesksel kohal ka mitmes liidu rahastamisprogrammis ja tegevuskavas, nagu algatus „Hubs for Circularity“ ning spetsiaalsed projektikonkursid programmi „Euroopa horisont“ raames. Vaja on ka veelgi hinnata, kas on otstarbekas kehtestada liidu sihtmäärad tekstiili ringlussevõtuks, et toetada ja soodustada ringlussevõtutaristuga seotud tehnoloogiaarengut ja sellesse taritusse investeerimist ning ringlussevõttu toetava ökodisaini edendamist.

(24)

Kasutatud ja jäätmeteks muutunud tekstiil-, tekstiiliga seotud ja jalatsitooteid tuleks alates 1. jaanuarist 2025 koguda muudest jäätmevoogudest, nt metallidest, paberist ja papist, klaasist, plastist, puidust ning biojäätmetest eraldi, et need oleksid korduskasutatavad ja neid saaks kvaliteetselt ringlusse võtta. Arvestades keskkonnamõju ja materjalikadu, mis tekib, kui kasutatud ja jäätmeteks muutunud tekstiili ei koguta liigiti ega töödelda seetõttu keskkonnahoidlikult, peaks kasutatud ja jäätmeteks muutunud tekstiil-, tekstiiliga seotud ja jalatsitoodete kogumise võrgustik hõlmama liikmesriigi kogu territooriumi, sealhulgas äärepoolseimaid piirkondi, olema lõppkasutaja lähedal ning see ei tohiks olla mõeldud üksnes piirkondadele ja toodetele, mille puhul kogumine on kasumlik. Kogumisvõrgustik tuleks korraldada koostöös teiste jäätmekäitlus- ja korduskasutussektoris tegutsevate osalejatega, nagu omavalitsused ja sotsiaalsed ettevõtted. Arvestades korduskasutamisega seotud olulist keskkonna- ja kliimakasu, peaks kogumisvõrgustiku esmane eesmärk olema koguda korduskasutatavaid ja teisene eesmärk koguda ringlussevõetavaid tekstiil-, tekstiiliga seotud ja jalatsitooteid. Kuna tarbijat ei ole õpetatud eristama korduskasutatavaid ja ringlussevõetavaid esemeid, peaksid kogumissüsteemid muu hulgas ka logistilise tõhususe eesmärgil olema varustatud kogumismahutitega, millesse kogutakse kasutatud ja jäätmeteks muutunud esemeid koos. Kõrge kogumismäär soodustaks korduskasutamise tulemuslikkust ja kvaliteetset ringlussevõttu tekstiili tarneahelates, suurendaks kvaliteetse teisese toorme kasutamist ning toetaks tekstiili sortimise ja töötlemise taristusse investeerimise plaanimist. Kogumisvõrgustiku ja seonduvate teabekampaaniate tulemuslikkuse kontrollimiseks ja parandamiseks tuleks vähemalt NUTS 2 tasandil teha korrapäraseid kogutud segaolmejäätmete koostise uuringuid, et määrata kindlaks neis sisalduvate jäätmeteks muutunud tekstiilide ja jalatsite kogus. Lisaks peaksid tootjavastutusorganisatsioonid igal aastal arvutama ja üldsusele kättesaadavaks tegema andmed liigiti kogumise süsteemide tulemuslikkuse ja saavutatud aastase liigiti kogumise määra kohta.

(25)

Arvestades sotsiaalsete ettevõtete ja sotsiaalmajanduse üksuste olulist rolli olemasolevates tekstiilikogumissüsteemides ning nende potentsiaali luua liidus kohalikke, kestlikke ning osaluspõhiseid ja kaasavaid ärimudeleid ning kvaliteetseid töökohti kooskõlas ELi sotsiaalmajanduse tegevuskavaga, (18) , tuleks laiendatud tootjavastutuse süsteemide kehtestamisel säilitada kasutatud tekstiili ja tekstiilijäätmete käitlemisega tegelevate sotsiaalsete ettevõtete ja sotsiaalmajanduse üksuste tegevus ja seda toetada. Seepärast tuleks neid üksusi käsitada liigiti kogumise süsteemides partneritena, kes toetavad korduskasutamiseks ettevalmistamise, korduskasutamise ja parandamise laiendamist ning loovad kvaliteetseid töökohti kõigile, eelkõige haavatavatele rühmadele. [ME 20].

(26)

Tootjad ja tootjavastutusorganisatsioonid peaksid olema aktiivselt kaasatud lõppkasutajatele, eelkõige tarbijatele teabe andmisse selle kohta, et kasutatud ja jäätmeteks muutunud tekstiili ja jalatseid tuleks koguda eraldi, et kogumissüsteemid on olemas ning et lõppkasutajatel on oluline roll jäätmetekke vältimise ja tekstiilijäätmete keskkonna seisukohast optimaalse käitlemise tagamisel. See teave peaks hõlmama tekstiili ja jalatsite korduskasutamise võimaluste kättesaadavust ning kestliku tarbimise keskkonnakasu ja tekstiilrõivatööstuse keskkonna-, tervise- ja sotsiaalmõju. Lõppkasutajaid tuleks samuti teavitada sellest, kui oluline on nende roll teadlike, vastutustundlike ja kestlike tekstiilitarbimise valikute tegemisel ning tekstiili- ja jalatsijäätmete keskkonna seisukohast optimaalse käitlemise tagamisel. Neid teabenõudeid kohaldatakse lisaks lõpptarbijatele tekstiiltoodetega seotud teabe andmise nõuetele, mis on sätestatud kestlike toodete ökodisaini määruses (19) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1007/2011 (20). Teabe avaldamisel kõigile lõppkasutajatele tuleks kasutada nüüdisaegset infotehnoloogiat. Teave tuleks esitada nii tavapärastel viisidel, näiteks plakatid sise- ja välitingimustes ja sotsiaalmeediakampaaniad, kui ka uuenduslikumatel viisidel, näiteks ruutkoodiga elektrooniline juurdepääs veebisaitidele ja digitaalne tootepass . [ME 21].

(27)

Selleks et muuta tekstiil ringluspõhisemaks ja keskkonnasäästlikumaks ning vähendada kahjulikku mõju kliimale ja keskkonnale, töötatakse määruse …/... [väljaannete talitus, palun lisada kestlike toodete ökodisaini määruse number ja institutsioonid ning täita allmärkus] (21) kohaselt välja siduvad tekstiiltoodete ökodisaini nõuded, millega olenevalt sellest, mis mõjuhinnangu kohaselt on tekstiili keskkonnasäästlikumaks muutmiseks kasulik, reguleeritakse tekstiili vastupidavust, korduskasutatavust, parandatavust ja kiust-kiuks ringlussevõetavust ning ringlussevõetud kiu kohustuslikku sisaldust tekstiilis. Määrusega reguleeritakse ka probleemsete ainete sisaldust, mis võimaldaks neid aineid minimeerida ja jälgida, et vähendada jäätmeteket ja parandada ringlussevõttu ning vältida ja vähendada keskkonda eralduvaid sünteetilisi kiude, vähendamaks oluliselt mikroplasti sattumist keskkonda. Samal ajal on laiendatud tootjavastutuse tasude kohandamine tõhus majanduslik vahend kestlikuma tekstiilidisaini stimuleerimiseks, et saavutada ringmajandust toetavam tootedisain. Et luua tugev stiimul ökodisaini jaoks, võttes samal ajal arvesse siseturu eesmärke ja seda, et tekstiilisektoris osalevad peamiselt VKEd, on vaja ühtlustada laiendatud tootjavastutuse tasude kohandamise kriteeriume kõige asjakohasemate ökodisainiparameetrite põhjal, et tekstiili saaks töödelda kooskõlas jäätmehierarhiaga ja mikroplasti keskkonda sattumise proportsiooniga . Tasude kohandamine ökodisainikriteeriumide alusel peaks põhinema ökodisaininõuetel ja nendega seotud mõõtemeetoditel, mis võetakse tekstiiltoodete jaoks vastu vastavalt kestlike toodete ökodisaini määrusele või muudele liidu õigusaktidele, millega kehtestatakse tekstiiltoodete jaoks ühtlustatud kestlikkuskriteeriumid ja mõõtemeetodid, ja üksnes juhul, kui viimased vastu võetakse. On asjakohane anda komisjonile õigus võtta vastu tasude kohaldamise ühtlustatud eeskirjad, et tagada tasude kohandamise kriteeriumide kooskõla nende tootenõuetega. [ME 22].

(27a)

Digitaalse tootepassi kasutuselevõtt vahendina, mille abil märkimisväärselt parandada tekstiiltoodete jälgitavust kogu nende väärtusahelas, võib anda tarbijatele võimaluse teha teadlikke valikuid, kuna selle abil on paremini kättesaadav teave toodete käitlemise kohta nende olelusringi lõpus. Samuti võimaldaks see ettevõtjatel täpselt jälgida tekkinud tekstiilijäätmete kogust, abistada liikmesriike korduskasutamiseks, korduskasutamiseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks mõeldud tekstiiltoodete liigiti kogumise kohustuste täitmisel ning järelevalvel kooskõlas käesoleva määrusega. [ME 23].

(28)

Selleks et jälgida, et tootjad täidavad oma kohustusi, mis on seotud nende finants- ja organisatsiooniliste kohustustega kasutatud ja jäätmeteks muutunud selliste tekstiil-, tekstiiliga seotud ja jalatsitoodete käitlemise tagamisel, mille nad teevad liikmesriigi territooriumil esimest korda turul kättesaadavaks, on vaja, et iga liikmesriik looks tootjate registri ja haldaks seda ning et tootjad oleksid kohustatud end registreerima. Registreerimisnõudeid ja -vormi tuleks liidus võimalikult palju ühtlustada, et hõlbustada registreerimist eelkõige juhul, kui tootjad teevad tekstiil-, tekstiiliga seotud ja jalatsitooteid esimest korda turul kättesaadavaks eri liikmesriikides. Registris olev teave peaks olema avalikult juurdepääsetav neile üksustele, kel on roll laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmise kontrollimisel ja nende täitmise tagamisel. [ME 24].

(29)

Kuna tekstiilisektor koosneb 99 % ulatuses väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest, tuleks tekstiil-, tekstiiliga seotud ja jalatsitooteid puudutavate laiendatud tootjavastutuse süsteemide puhul püüda võimalikult palju vähendada halduskoormust. Seepärast tuleks laiendatud tootjavastutuse kohustusi täita ühiselt läbi tootjavastutusorganisatsioonide, kes täidavad nende nimel seda kohustust. Tootjavastutusorganisatsioonidel peaks olema liikmesriigi luba ja nad peaksid dokumentaalselt tõendama muu hulgas seda, et neil on rahalised vahendid laiendatud tootjavastutusega kaasnevate kulude katmiseks ja et nad täidavad seda kohustust.

(30)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2065 (22) artikli 30 lõikega 1 pannakse teatavatele selliste digiplatvormide pakkujatele, mis võimaldavad tarbijatel sõlmida kauglepinguid tootjatega, kes pakuvad liidus asuvatele tarbijatele tekstiil-, tekstiiliga seotud ja jalatsitooteid, kohustus saada enne tootjal oma teenuseid kasutada lubamist sellelt tootjalt teatava identifitseerimisteabe ning tootja kinnituse selle kohta, et ta võtab kohustuse pakkuda ainult selliseid tooteid või teenuseid, mis vastavad kohaldatavatele liidu õigusnormidele. Et tagada tulemuslik laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmine, tuleks täpsustada, et määruse (EL) 2022/2065 III peatüki 4. jao kohaldamisalasse kuuluvad digiplatvormide pakkujad peaksid saama neilt tootjatelt teabe registreerumise kohta tekstiilitootjate registris, mille liikmesriigid on kohustatud käesoleva direktiivi kohaselt looma, ning tootja registreerimisnumbri(d) selles registris, samuti tootja kinnituse selle kohta, et ta võtab kohustuse pakkuda ainult selliseid tekstiil-, tekstiiliga seotud ja jalatsitooteid, mille suhtes kohaldatakse käesolevas direktiivis sätestatud laiendatud tootjavastutuse nõudeid. Seoses nende jälgitavuseeskirjadega kohaldatakse selliste platvormide pakkujate suhtes määruse (EL) 2022/2065 IV peatüki kohaseid täitmise tagamise eeskirju.

(31)

Selleks et tagada tekstiili töötlemine kooskõlas direktiivis 2008/98/EÜ sätestatud jäätmehierarhiaga, peaksid tootjavastutusorganisatsioonid tagama, et kõik liigiti kogutud tekstiilid ja jalatsid läbivad sortimistoimingud, et saada korduskasutamiseks sobivad esemed, mis vastavad neid saavate kasutatud tekstiili ja ringlussevõtutoorme turgude vajadustele liidus ja mujal maailmas. Arvestades seda, et tekstiiltoodete kasutusea pikendamisega on seotud suurem keskkonnakasu, peaks sortimistoimingute peamine eesmärk olema korduskasutamine, millele järgneb sortimine ringlussevõtuks, kui esemed on professionaalselt hinnatud korduskasutuskõlbmatuks. Komisjon peaks need sortimisnõuded välja töötama esmajärjekorras osana korduskasutatavat tekstiili ja ringlussevõetud tekstiili käsitlevatest liidu ühtlustatud kriteeriumidest, mille alusel jäätmed lakkavad olemast jäätmed, sealhulgas algse sortimise kohta, mis võib toimuda kogumispunktis. Sellised ühtlustatud kriteeriumid peaksid tagama piiriülese järjepidevuse ja hea kvaliteedi kogutud fraktsioonides ning sortimiseks, jäätmete taaskasutamise toiminguteks ja teiseseks toormeks mõeldud materjalivoogudes, mis omakorda peaks aitama hõlpsamini laiendada korduskasutamise ja ringlussevõtu väärtusahelaid. Kasutatud riideid, mille korduskasutusettevõtjad või sotsiaalsed ettevõtted ja sotsiaalmajanduse üksused on lõppkasutajatele mõeldud kogumispunktis professionaalselt hinnanud korduskasutuskõlblikuks, ei tohiks lugeda jäätmeteks. Kui korduskasutamine või ringlussevõtt ei ole tehniliselt võimalik, tuleks siiski järgida jäätmehierarhiat ning vältida võimaluse korral prügilasse ladestamist, eelkõige biolaguneva tekstiili puhul, mis on metaaniheite allikaks, ja taaskasutada põletamise korral energiat.

(32)

Kasutatud ja jäätmeteks muutunud tekstiili eksport väljapoole ELi on pidevalt kasvanud ning eksport moodustab suurima osa ELis tekkinud tarbimisjärgse tekstiili korduskasutamise turust. Arvestades kogutud tekstiilijäätmete olulist kasvu pärast liigiti kogumise kasutuselevõttu 2025. aastaks on hea keskkonnakaitse tagamiseks tähtis tugevdada jõupingutusi, et võidelda selliste ebaseaduslike jäätmesaadetiste kolmandatesse riikidesse toimetamise vastu, mis on maskeeritud muuks kaubaks kui jäätmed. Tuginedes määrusele.../... [väljaannete talitus, palun lisada jäätmesaadetiste määruse number ja institutsioonid ning täita seda määrust puudutav allmärkus] (23) ning arvestades eesmärki tagada tarbimisjärgse tekstiili kestlik käitlemine ja võidelda ebaseaduslike jäätmesaadetiste vastu, tuleks sätestada, et kõik liigiti kogutud kasutatud tekstiil-, tekstiiliga seotud ja jalatsitooted läbivad enne nende vedu sortimistoimingu. Lisaks tuleks sätestada, et kõiki liigiti kogutud kasutatud tekstiili-, tekstiili- ja jalatsitooteid käsitatakse jäätmetena ning nende suhtes kohaldatakse jäätmealaseid, sealhulgas jäätmesaadetisi käsitlevaid liidu õigusakte, kuni need on läbinud sortimistoimingu, mille on teinud väljaõppinud ettevõtja, kes tegeleb korduskasutamiseks sortimise ja ringlussevõtuga , ja kuni need vastavad jäätmete lakkamise staatusele . Sortimine peaks toimuma kooskõlas ühtlustatud sortimisnõuetega, mille tulemusel saadakse kvaliteetne korduskasutatav fraktsioon, mis vastab seda saavate kasutatud tekstiili turgude vajadustele ELis ja mujal maailmas, ning kriteeriumide alusel, millega eristatakse kasutatud kaupa ja jäätmeid. Kasutatud tekstiil-, tekstiiliga seotud ja jalatsitoodete saadetistel peaks kaasas olema teave selle kohta, et need esemed on saadud sortimis- või korduskasutamiseks ettevalmistamise toimingu tulemusel ning et need kõlbavad korduskasutamiseks ja vastavad sihtriigi reeglitele . Samal ajal tuleks tunnistada, et mitte kõiki korduskasutatavaid kasutatud riideid, mida eksporditakse, ei võeta vastuvõtjariikides kasutusele ja need võidakse ära visata, mis koormab omakorda vastuvõtjariikide jäätmekäitlussüsteeme. Kasutatud tekstiiltoodete ekspordi vähendamiseks tuleks võtta lisameetmeid, et maksimeerida kohalikku korduskasutamist. [ME 25].

(33)

Selleks et liikmesriigid saavutaksid käesolevas direktiivis sätestatud sihtmäärad, peaksid nad oma toidujäätmete tekke vältimise programmid läbi vaatama, et lisada uusi meetmeid, millesse on kaasatud mitmesugused partnerid avalikust ja erasektorist , sealhulgas tootjad, turustajad, tarnijad, jaemüüjad ja toitlustusteenuste osutajad ja sotsiaalmajanduses osalejad ning keskkonna- ja tarbijaorganisatsioonid, ning mis sisaldavad koordineeritud abinõusid, mis on välja töötatud konkreetsete tulipunktide ning toidujäätmeid kaasa toovate hoiakute ja käitumiste käsitlemiseks. Nende programmide koostamisel võiksid liikmesriigid ammutada ideid toidujäätmete teemalise kodanike paneelarutelu soovitustest. [ME 26].

(34)

Selge vastutus toidujäätmete tekke vältimise meetmete eest ja nende haldus on olulised, et tagada meetmete tõhus koordineerimine selleks, et edendada muutusi ja saavutada käesolevas direktiivis sätestatud sihtmäärad. Kuna liikmesriikides on toidujäätmete vastases võitluses paljudel ametiasutustel ühised eesmärgid ja selles osalevad mitmesugused sidusrühmad, on vaja määratud pädevat asutust, kes vastutab meetmete üldise koordineerimise eest riigi tasandil.

(35)

Tarbimisjärgse olmetekstiili käitlemist käsitlev teave liidu tasandil tuleks muuta üksikasjalikumaks, et tulemuslikumalt jälgida toodete korduskasutamist, sealhulgas tekstiili korduskasutamist ja korduskasutamiseks ettevalmistamist, muu hulgas võimalikuks tulemussihtmäärade kehtestamiseks tulevikus. Korduskasutamise ja korduskasutamiseks ettevalmistamise andmed on olulised andmevood, mille abil jälgida jäätmetekke lahutamist majanduskasvust ning üleminekut kestlikule ja kaasavale ringmajandusele. Seepärast peaks neid andmevooge haldama Euroopa Keskkonnaamet.

(35a)

On väga oluline, et komisjon ja liikmesriigid jätkaksid jäätmetekke vältimist ja jäätmekäitlust käsitlevate olemasolevate teavitus- ja koolituskampaaniate väljatöötamist, toetamist ja laiendamist ning käivitaksid uusi kampaaniaid. Kuigi kõigi sektorite üldine teadlikkus jäätmetekke vältimise ja nõuetekohase jäätmekäitluse tähtsusest paraneb, on siiski vaja teha täiendavaid edusamme. [ME 27].

(36)

Direktiivi 2008/98/EÜ artikli 9 lõikes 8 sätestatud volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte seoses ühtse metoodika ja kvaliteedi miinimumnõuetega toidujäätmete koguse ühetaoliseks mõõtmiseks tuleks väikeste muudatustega viia üle uude artiklisse, mis käsitleb just toidujäätmete tekke vältimist.

(36a)

Selleks et muuta toidujäätmeid puudutavate andmete ja aruandlusnõuete järjepidev tõlgendamine riiklike ametiasutuste jaoks hõlpsamaks, vältides samal ajal tarbetu halduskoormuse tekitamist toidutarneahelas tegutsevatele ettevõtjatele, peaks komisjon võtma vastu delegeeritud õigusaktide tõlgendamise suunised, võttes eeskujuks olmejäätmete kohta andmete kogumise ja esitamise juhendi  (24) või pakendite ja pakendijäätmete kohta andmete kogumise ja esitamise juhendi  (25) . [ME 28].

(37)

Selleks et viia direktiivis 2008/98/EÜ loetletud kombineeritud nomenklatuuri koodid kooskõlla nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 1. lisas loetletud koodidega, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 2008/98/EÜ IVc lisa muutmise kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(38)

Selleks et tagada direktiivi 2008/98/EÜ rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses registris registreerumise ühtlustatud vormiga vastavalt artikli 22b lõikes 4 sätestatud teabenõuetele, tasude kohandamise kriteeriumidega artikli 22c lõike 3 punkti a kohaldamiseks ning artikli 22c lõike 6 punktis c osutatud liigiti kogumise määra arvutamise ja kontrollimise metoodikaga. Neid volitusi tuleks rakendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (26).

(39)

Seepärast tuleks direktiivi 2008/98/EÜ vastavalt muuta.

(39a)

On oluline, et liikmesriigid parandaksid olulisel määral ja kiiresti nõukogu direktiivi 1999/31/EÜ  (27) rakendamist, kuna ebaseaduslike kõrvalduskohtade ja prügilate, mis ei vasta kõnealuses direktiivis sätestatud standarditele ja nõuetele, teke ja levimus põhjustavad keskkonnakahju nii liidus kui ka piiriüleselt. Seetõttu on asjakohane, et komisjon hindab direktiivi 1999/31/EÜ, vaatab selle läbi ja esitab vajaduse korral seadusandliku ettepaneku selle muutmiseks. On oluline, et hindamisel hinnataks ka seda, kuidas rakendussätteid tugevdada. [ME 29].

(40)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, st muuta toidu- ja tekstiilijäätmete käitlemine keskkonnasäästlikumaks ning tagada kasutatud ja jäätmeteks muutunud tekstiili vaba liikumine siseturul, ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada, kuid seda saab selle ulatust ja mõju arvestades saavutada vaid liidu tasandil, võib liit vastu võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(40a)

Tuleb rõhutada, et komisjon peab jätkama pingutusi, et viia jäätmekäitlus kooskõlla ringmajanduse põhimõtetega, ning kaaluma tervishoiujäätmete, eelkõige kodumajapidamistest pärinevate ravimijäätmete käitlemise sihipärast läbivaatamist. Lisaks on oluline vähendada, korduskasutada ja ringlusse võtta tervishoiujäätmete materjale, et minimeerida nende keskkonnamõju ja ressursside ammendamist, kaitstes samal ajal rahvatervist. See aitaks rõhutada liidu pühendumust vastutustundlikule jäätmekäitlusele ning muuta tervishoiuasutused ja tööstus oluliseks partneriks komisjoni laiemates jõupingutustes vähendada jäätmete tekitamist ja edendada kestlikkust. [ME 30],

1)

Artikli 2 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/31/EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ ja direktiive 2000/60/EÜ, 2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ, 2008/1/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1013/2006 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 114).“ "

2)

Artiklisse 3 lisatakse järgmised punktid:

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT L 304, 22.11.2011, lk 64)."

(*3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (ELT L 277, 27.10.2022, lk 1).“ "

3)

Artikli 9 lõike 1 punktid g ja h ning lõiked 5, 6 ja 8 jäetakse välja.

4)

Lisatakse artikkel 9a:

(*4)   Komisjoni 17. augusti 2023. aasta delegeeritud määrus (EL) 2023/2429, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 puu- ja köögiviljasektori, teatavate töödeldud puu- ja köögiviljatoodete sektori ning banaanisektori turustamisstandardite osas ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 1666/1999 ning komisjoni rakendusmäärused (EL) nr 543/2011 ja (EL) nr 1333/2011 (ELT L 2023/2429, 3.11.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2023/2429/oj). "

(*5)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/633, mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjatevahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid (ELT L 111, 25.4.2019, lk 59). "

(*6)   Komisjoni 29. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 450/2009 toiduga kokkupuutumiseks ette nähtud aktiivsete ja intelligentsete materjalide ja esemete kohta (ELT L 135, 30.5.2009, lk 3). “ "

4a)

Artiklisse 10 lisatakse järgmine lõige:

4b)

Artikli 10 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„ Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et jäätmeid, mis on artikli 11 lõike 1 ja artikli 22 kohaselt kogutud liigiti ning mõeldud korduskasutamiseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtmiseks, ei põletata ega ladestata prügilasse, välja arvatud jäätmed, mis tekivad liigiti kogutud jäätmete töötlemisel ja mille puhul on põletamine artikli 4 kohaselt keskkonna jaoks parim lahendus. “ [ME 49]

5)

Artikli 11 lõike 1 kolmas lause lõik asendatakse järgmisega:

„Kui artikli 10 lõigetest 2 ja 3 ei tulene teisiti, seavad liikmesriigid sisse vähemalt paberi, metalli, plasti ja klaasi ning alates 1. jaanuarist 2025 ka tekstiili liigiti kogumise ja neid julgustatakse seadma sisse ka puidu liigiti kogumise.“ [ME 50]

5a)

Artikli 11 kolmanda lõigu järele lisatakse järgmine lõik:

„ Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada piisav taristu igat liiki jäätmete liigiti kogumiseks ja teha see kergesti juurdepääsetavaks, ning vajaduse korral suurendavad liigiti kogutavate jäätmete kogumispunktide arvu. Kui süsteemi parandamiseks tuleb kasutusele võtta olmejäätmete kogumise süsteemid, teevad liikmesriigid seda põhjendamatu viivituseta. “ [ME 51]

6)

Artikli 11b lõige 1 asendatakse järgmisega:

7)

Lisatakse artiklid 22a–22d:

(*7)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/425, mis käsitleb isikukaitsevahendeid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/686/EMÜ (ELT L 81, 31.3.2016, lk 51). "

(*8)  Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1)."

(*9)  Määrus …/… (ELT …..lk ) väljaannete talitus, palun lisada kestlike toodete ökodisaini määruse avaldamise andmed]."

(*10)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190, 12.7.2006, lk 1). "

(*11)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse jäätmesaadetisi ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 1257/2013 ja (EL) 2020/1056 (COM(2021) 709 final). “ "

8)

Artikli 29 lõige 2a jäetakse välja.

9)

Lisatakse artikkel 29a:

10)

Artiklit 37 muudetakse järgmiselt:

11)

Artiklit 38 muudetakse järgmiselt:

11a)

lisatakse järgmineartikkel:

11b)

lisatakse järgmine artikkel:

12)

Lisatakse IVc lisa vastavalt käesoleva direktiivi lisale.