Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2023/C 227/11)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Languedoc“

PDO-FR-A0922-AM08

Teate kuupäev: 31.3.2023

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Piirkonnad, kus tehakse eri toiminguid

Tootespetsifikaadi I peatüki IV punkti „Piirkonnad, kus tehakse eri toiminguid“ on muudetud, et ajakohastada nende kommuunide loetelu, mis moodustavad geograafilise piirkonna ja vahetus läheduses asuva piirkonna:

—	punktis 1 „Geograafiline piirkond“ on kommuunide loetelu ilma muudatusteta viidud vastavusse ametliku geograafilise koodi 2022. aasta jaanuari redaktsiooniga;

—	punktis 3 „Vahetus läheduses asuv piirkond“ on kommuunide loetelu ilma muudatusteta viidud vastavusse ametliku geograafilise koodi 2022. aasta jaanuari redaktsiooniga.

See redaktsiooniline muudatus võimaldab viidata geograafilisele piirkonnale INSEE avaldatud ametliku geograafilise koodi 2022. aastal kehtinud redaktsiooni järgi ja tagada geograafilise piirkonna õigusliku määratlemise. Koonddokumendis täiendatakse selle viitega punkte „Geograafiline piirkond“ ja „Vahetus läheduses asuv piirkond“.

Kommuunide loetelu on ajakohastatud kooskõlas ametliku geograafilise koodi 2022. aasta redaktsiooniga ka VI punktis. – „Viinamarjaistanduste haldamine“: alapunkti 1 alapunktis b „Lõikamise eeskirjad“ on nende kommuunide loetelu, kus asuvad täiendava geograafilise nimetusega viinapuud, ajakohastatud ilma muudatusteta kooskõlas ametliku geograafilise koodiga.

See ajakohastamine ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

2.   Täiendava geograafilise nimetuse „Saint Drézery“ piiritletud maatükk

Tootespetsifikaadi I peatüki IV punktis „Piirkonnad, kus tehakse eri toiminguid“ on täiendatud alapunkti 2 „Piiritletud maatüki kogupindala“, et kanda sinna kommuunid, mis moodustavad täiendava geograafilise nimetuse „Saint-Drézéry“ konkreetse piiritletud maatüki, ning pädev asutus on selle 2022. aasta juunis heaks kiitnud. Täiendava nimetusega veinid „Saint Drézéry“ pärinevad viinamarjadest, mis on saadud tootmispiirkonnas asuvatelt maatükkidelt. See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

3.   Viinamarjaistanduse pidamine

Tootespetsifikaadi I peatüki VI punkt – „Viinamarjaistanduste pidamine“: alapunktis 2 „Muud viljelustavad“ on täiendatud üldeeskirju järgmiste põllumajanduse keskkonnasätetega:

„Korjamise ajal ei tohi kobarad puul kokku puutuda ühegi teise taimega peale viinapuude.

—	Plastmultši kasutamine on keelatud.

—

Et säilitada piirkondliku veini eripärade aluseks olevad füüsikalised ja bioloogilised keskkonnaomadused, — on keemiline umbrohutõrje terve rea ulatuses keelatud; — ohjatakse nii külvatud kui ka looduslikku taimkatet ridadevahelisel alal mehaaniliste või füüsiliste vahenditega, välja arvatud viinapuud, mille ridadevaheline kaugus on kuni 1,8 m.“

Need sätted esitatakse ka koonddokumendi punktis, milles käsitletakse veinivalmistustavasid.

4.   Üleminekumeede täiendava nimetuse „Saint Drézéry“ maatüki piiritlemiseks

Tootespetsifikaadi I peatüki XI punkti „Üleminekumeetmed“ on täiendatud selle töö tulemusena, mida on tehtud eesmärgiga piiritleda KPNi „Languedoc“ täiendava nimetuse „Saint-Drézéry“ konkreetne maatükk. Kaitstud päritolunimetuse „Languedoc“ kaitse- ja haldusasutus taotleb, et spetsifikaati lisataks üleminekumeede, mis lubaks kuni 2030. aasta saagikoristuseni kasutada täiendavat nimetust „Saint-Drézéry“ veinide puhul, mis on valmistatud viinamarjadest, mis on korjatud Saint-Drézéry kommuunis asuvasse määratletud kasvatusalasse „Languedoc“ kuuluvatelt maatükkidelt, mida ei ole arvatud 2021. aasta juunis tunnustatud KPNi „Languedoc“ – Saint-Drézéry piiritletud maatüki koosseisu.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Languedoc

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

1.   Analüütilised omadused

LÜHIKIRJELDUS

Nimetusega „Languedoc“ hõlmatud veinid on kuivad vaiksed veinid, mis jagunevad punasteks, roosadeks ja valgeteks veinideks. – Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 11,5 mahuprotsenti. – Punaste veinide (välja arvatud veinid, mille puhul kasutatakse märget primeur (värske) või nouveau (uus) ja mis on turustamisvalmis lahtiselt või villituna) õunhappesisaldus on kuni 0,4 g liitri kohta.– Lahtiselt või villituna turustamisvalmis veinide fermenteeritava suhkru (glükoos ja fruktoos) sisaldus vastab järgmistele väärtustele. Fermenteeritava suhkru piirnormid: – valged, roosad ja punased veinid, mille naturaalne alkoholisisaldus on üle 14 mahuprotsendi: 4 g/l; – punased veinid, mille naturaalne alkoholisisaldus on kuni 14 mahuprotsenti: 3 g/l; – veinid, mis kannavad märget primeur või nouveau: 2 g/l; – villimata veinides, mis kannavad märget primeur või nouveau, on lenduvate hapete sisaldus kuni 10,2 meq/l;– muude veinide kui märget primeur kandvate veinide üldhappesus ja lenduvate hapete sisaldus ning vääveldioksiidi üldsisaldus on sätestatud liidu õigusaktides.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)	13
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

2.   Organoleptilised omadused

LÜHIKIRJELDUS

—

Punastel veinidel, mille valmistamiseks on alati kasutatud mitut viinamarjasorti, on keskmise intensiivsusega kuni sügav värvitoon, aroomipalett, mis ulatub punastest ja mustadest marjadest kuni vürtsiste ja röstiste nootideni, ning tugev küpsete tanniinidega struktuur. Nende säilitamispotentsiaal on keskmiselt 2–5 aastat, välja arvatud märget primeur või nouveau kandvad veinid, mis tuleb ära tarbida nende valmistamisele järgnevatel kuudel.

—

Loomuliku särava tooniga roosad veinid on valmistatud vähemalt kahest viinamarjasordist, mille hulgas on peamiselt 'Syrah N', 'Cinsaut N' ja 'Grenache N', ning otsese pressimise ja lühikese leotamise teel või saignée-meetodil (roosakas mahl, mis imbub marjadest välja oma raskusjõul, eraldatakse) pärast lühikest kääritamisprotsessi. Neil veinidel on mitmekesine lõhnabukett ning meeldiv ja ümar maitse.

—

Valged veinid on samuti kuivad. Need valmistatakse viinamarjasortide segust. Enamasti on need toonilt selged, maitselt Languedoci veinidele iseloomulikult ümarad ning aroomiga, milles on tunda eksootilisi puuvilju, tsitrusvilju, valgeid lilli või pähkleid. Üldised analüütilised omadused Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)   Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)   Minimaalne üldhappesus   Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)   Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5.   Veinivalmistustavad

5.1.    Veinivalmistuse eritavad

1.   Konkreetsed veinivalmistustavad

—

Roosade veinide tootmiseks on veinivalmistamises tarbitava söe kasutamine kas puhtal kujul või segatuna eri valmististega veinitootja juures lubatud, kuid üksnes seoses pressimisel saadava virde ja veel kääriva veiniga sellises proportsioonis, mis ei ületa 20 % asjaomase veinitootja valmistatud roosade veinide mahust vastava saagikoristuse puhul, ja annuses, mis ei ületa 30 g/hl töödeldava koguse puhul.

—	Lisaks eespool nimetatud sättele tuleb veinivalmistustavade puhul võtta arvesse kohustusi, mis on kehtestatud liidu tasemel ja sätestatud maaeluseadustikus (code rural).

2.   Kasvatusmeetod

Viljelustava

Viinapuude minimaalne istutustihedus on 4 000 puud hektari kohta. Ridadevaheline laius ei tohi olla suurem kui 2,5 meetrit.

Iga puu kasvuala maksimaalne pindala on 2,50 m2. Pindala saamiseks korrutatakse ridade vahekaugus ja sama rea puude vahekaugus.

Viinapuud lõigatakse enne etappi E nii, et jäetakse alles kaks esimest punga ja kolm avanenud lehte. Viinapuud lõigatakse lühikeseks, võrseid kärbitakse nii, et igal viinapuul oleks kõige rohkem 12 punga. Igal lühivõrsel on kõige rohkem kaks punga.

—	Sorti 'Syrah N' kandvaid viinapuid võib lõigata üheõlalise Guyot’ meetodil, nii et igal viinapuul oleks kõige rohkem kümme punga, millest kuni kuus punga tuleb jätta pikale võrsele ning ühele või kahele kõrvalvõrsele peab kummalegi jätma kõige rohkem kaks punga.

—	Viinamarjasordi 'Grenache N' korral, mida ähvardab viljaalgete pudenemine (coulure), võib viinapuude lõikamisel jätta pikad võrsed, millest igaühel on kõige rohkem viis punga.

Niisutamine on lubatud vastavalt maaelu ja merekalanduse seadustiku (code rural et de la pêche maritime) artiklile D. 645–5.

3.   Kasvatusmeetod

Viljelustava

Korjamise ajal ei tohi kobarad puul kokku puutuda ühegi teise taimega peale viinapuude.

—	Plastmultši kasutamine on keelatud.

—

Et säilitada piirkondliku veini eripärade aluseks olevad füüsikalised ja bioloogilised keskkonnaomadused, — on keemiline umbrohutõrje terve rea ulatuses keelatud; — nii külvatud kui ka looduslikku taimkatet ohjatakse ridadevahelisel alal mehaaniliste või füüsiliste vahenditega, välja arvatud viinapuud, mille ridadevaheline kaugus on kuni 1,8 m.

5.2.    Maksimaalne saagikus

1.	Punaste ja roosade veinide puhul 60 hektoliitrit hektari kohta

2.	Valgete veinide puhul 70 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

a.

Viinamarjade korjamine ning punaste ja roosade veinide tarbeks viinamarjade töötlemine ja veinide valmistamine toimuvad järgmiste kommuunide territooriumil 1. jaanuari 2022. aasta ametliku geograafilise koodi põhjal: — Aude’i departemang: Aigues-Vives, Ajac, Albas, Alet-les-Bains, Alzonne, Antugnac, Aragon, Argeliers, Argens-Minervois, Armissan, Arquettes-en-Val, Azille, Badens, Bages, Bagnoles, Barbaira, Bizanet, Bize-Minervois, Blomac, Bouilhonnac, Bouriège, Boutenac, Cabrespine, Campagne-sur-Aude, Camplong-d’Aude, Canet, Capendu, Cascastel-des-Corbières, Cassaignes, Castelnau-d’Aude, Castelreng, Caunes-Minervois, Caunettes-en-Val, Caves, Cépie, Comigne, Conilhac-Corbières, Conques-sur-Orbiel, Couiza, Cournanel, Coustaussa, Coustouge, Cruscades, Cucugnan, Davejean, Dernacueillette, La Digne-d’Amont, La Digne-d’Aval, Douzens, Duilhac-sous-Pyerepertuse, Durban-Corbières, Embres-et-Castelmaure, Escales, Espéraza, Fabrezan, Felines-Termenès, Ferrals-les-Corbières, Festes-et-Saint-André, Feuilla, Fitou, Fleury, Floure, Fontcouverte, Fontiès-d’Aude, Fontjoncouse, Fournes-Cabardès, Fraisse-Cabardès, Fraissé-des-Corbières, Gaja-et-Villedieu, Gardie, Ginestas, Gruissan, Homps, Les Ilhes, Jonquières, Labastide-en-Val, Ladern-sur-Lauquet, Lagrasse, Laroque-de-Fa, Lastours, Laure-Minervois, Leucate, Lézignan-Corbières, Limousis, Limoux, Loupia, Luc-sur-Aude, Luc-sur-Orbieu, Magrie, Mailhac, Maisons, Malras, Malves-en-Minervois, Marseillette, Mayronnes, Mirepeisset, Montazels, Montbrun-des-Corbières, Montgaillard, Montirat, Montlaur, Montolieu, Montredon-des-Corbières, Montséret, Monze, Moussoulens, Moux, Narbonne, Névian, Port-la-Nouvelle, Ornaisons, Padern, Palairac, La Palme, Paraza, Pauligne, Paziols, Pennautier, Pépieux, Peyriac-de-Mer, Peyriac-Minervois, Peyrolles, Pezens, Pieusse, Pomas, Portel-des-Corbières, Pouzols-Minervois, Puichéric, Quintillan, La Redorte, Ribaute, Rieux-en-Val, Rieux-Minervois, Roquecourbe-Minervois, Roquefort-des-Corbières, Roquetaillade-et-Conilhac, Roubia, Rouffiac-d’Aude, Rouffiac-des-Corbières, Rustiques, Saint-André-de-Roquelongue, Saint-Couat-d’Aude, Saint-Couat-du-Razès, Sainte-Eulalie, Saint-Frichoux, Saint-Hilaire, Saint-Jean-de-Barrou, Saint-Laurent-de-la-Cabrerisse, Saint-Nazaire-d’Aude, Saint-Pierre-des-Champs, Saint-Polycarpe, Sainte-Valière, Sallèles-Cabardès, Salles-d’Aude, Salsigne, La Serpent, Serres, Serviès-en-Val, Sigean, Talairan, Taurize, Termes, Thézan-des-Corbières, Tournissan, Tourouzelle, Tourreilles, Trassanel, Trausse, Trèbes, Treilles, Tuchan, Val-de-Dagne, Val-du-Faby (pour la partie correspondant au territoire de la commune déléguée de Fa), Ventenac-Cabardès, Ventenac-en-Minervois, Vignevieille, Villalier, Villanière, Villardonnel, Villar-en-Val, Villar-Saint-Anselme, Villarzel-Cabardès, Villebazy, Villedubert, Villegailhenc, Villegly, Villelongue-d’Aude, Villemoustaussou, Villeneuve-les-Corbières, Villeneuve-Minervois, Villerouge-Termenès, Villesèque-des-Corbières, Villetritouls, Vinassan; — Gardi departemang: Aspères, Aujargues, Brouzet-lès-Quissac, La Cadière-et-Cambo, Calvisson, Cannes-et-Clairan, Carnas, Combas, Conqueyrac, Corconne, Crespian, Fontanès, Gailhan, Junas, Langlade, Lecques, Liouc, Montmirat, Montpezat, Moulézan, Nages-et-Solorgues, Nîmes, Orthoux-Sérignac-Quilhan, Saint-Clément, Saint-Hippolyte-du-Fort, Saint-Mamert-du-Gard, Salinelles, Sardan, Sommières, Souvignargues, Vic-le-Fesq, Villevieille; — Hérault’ departemang: Adissan, Agel, Aigne, Aigues-Vives, Alignan-duVent, Aniane, Arboras, Argelliers, Aspiran, Assas, Assignan, Aumelas, Autignac, Azillanet, Babeau-Bouldoux, Bassan, Beaufort, Beaulieu, Berlou, Béziers, Boisseron, Le Bosc, Boujan-sur-Libron, Brignac, Brissac, Cabrerolles, Cabrières, Campagne, Canet, Cassagnoles, Castelnau-le-Lez, Castries, La Caunette, Causse-de-la-Selle, Causses-et-Veyran, Caussiniojouls, Caux, Cazedarnes, Cazevieille, Cazouls-lès-Béziers, Cébazan, Cessenon-sur-Orb, Cesseras, Ceyras, Claret, Clermont-l’Hérault, Combaillaux, Corneilhan, Cournonsec, Cournonterral, Creissan, Cruzy, Entre-Vignes, Faugères, Félines-Minervois, Ferrières-Poussarou, Fontanès, Fontès, Fos, Fouzilhon, Fozières, Gabian, Garrigues, Gignac, Guzargues, Jonquières, Juvignac, Lacoste, Lagamas, Laurens, Lauret, Lauroux, Lavalette, Lavérune, Liausson, Lieuran-Cabrières, La Livinière, Lodève, Lunel, Lunel-Viel, Magalas, Margon, Les Matelles, Mauguio, Mérifons, Minerve, Montagnac, Montarnaud, Montbazin, Montblanc, Montesquieu, Montouliers, Montoulieu, Montpellier, Montpeyroux, Moulès-et-Baucels, Mourèze, Murles, Murviel-lès-Béziers, Murviel-lès-Montpellier, Nébian, Neffiès, Nézignan-l’Évêque, Nissan-lez-Enserune, Nizas, Octon, Olmet-et-Villecun, Olonzac, Oupia, Paulhan, Pégairolles-de-Buèges, Pégairolles-de-l’Escalette, Péret, Pézenas, Pierrerue, Pignan, Plaissan, Poujols, Poussan, Pouzolles, Prades-le-Lez, Prades-sur-Vernazobre, Le Puech, Puéchabon, Puisserguier, Quarante, Restinclières, Roquebrun, Roquessels, Roujan, Saint-André-de-Buèges, Saint-André-de-Sangonis, Saint-Aunès, Saint-Bauzille-de-la-Sylve, Saint-Bauzille-de-Montmel, Saint-Chinian, Saint-Clément-de-Rivière, Sainte-Croix-de-Quintillargues, Saint-Drézéry, Saint-Félix-de-Lodez, Saint-Gély-du-Fesc, Saint-Geniès-des-Mourgues, Saint-Georges-d’Orques, Saint-Guiraud, Saint-Jean-de-Cuculles, Saint-Jean-de-la-Blaquière, Saint-Jean-de-Buèges, Saint-Jean-de-Fos, Saint-Jean-de-Minervois, Saint-Mathieu-de-Tréviers, Saint-Nazaire-de-Ladarez, Saint-Pargoire, Saint-Pons-de-Mauchiens, Saint-Privat, Saint-Saturnin-de-Lucian, Saint-Sériès, Saint-Thibéry, Saint-Vincent-de-Barbeyrargues, Saturargues, Sauteyrargues, Sauvian, Sérignan, Servian, Siran, Soubès, Soumont, Sussargues, Le Triadou, Usclas-du-Bosc, Vacquières, Vailhan, Vailhauquès, Valflaunès, Valmascle, Vendémian, Vendres, Vieussan, Villeneuve-lès-Maguelone, Villeneuvette, Villespassans, Villeveyrac; — Pyrénées-Orientales’i departemang: Amélie-les-Bains-Palalda, Ansignan, Arboussols, Argelès-sur-Mer, Bages, Baho, Baixas, Banyuls-dels-Aspres, Banyuls-sur-Mer, Bélesta, Bouleternère, Le Boulou, Brouilla, Cabestany, Caixas, Calce, Camélas, Canet-en-Roussillon, Canohès, Caramany, Cases-de-Pène, Cassagnes, Castelnou, Caudiès-de-Fenouillèdes, Cerbère, Céret, Claira, Les Cluses, Collioure, Corbère, Corbère-les-Cabanes, Corneilla-la-Rivière, Corneilla-del-Vercol, Elne, Espira-de-l’Agly, Espira-de-Conflent, Estagel, Estoher, Feilluns, Finestret, Fosse, Fourques, Ille-sur-Têt, Joch, Lansac, Laroque-des-Albères, Latour-Bas-Elne, Latour-de-France, Lesquerde, Llauro, Llupia, Marquixanes, Maureillas-las-Illas, Maury, Millas, Montalba-le-Château, Montauriol, Montescot, Montesquieu-des-Albères, Montner, Néfiach, Oms, Opoul-Périllos, Ortaffa, Palau-del-Vidre, Passa, Perpignan, Peyrestortes, Pézilla-de-Conflent, Pézilla-la-Rivière, Pia, Planèzes, Pollestres, Ponteilla, Port-Vendres, Prats-de-Sournia, Prugnanes, Rasiguères, Reynès, Rigarda, Rivesaltes, Rodès, Saint-André, Saint-Arnac, Sainte-Colombe-de-la-Commanderie, Saint-Cyprien, Saint-Estève, Saint-Féliu-d’Amont, Saint-Féliu-d’Avall, Saint-Génis-des-Fontaines, Saint-Hippolyte, Saint-Jean-Lasseille, Saint-Jean-Pla-de-Corts, Saint-Martin-de-Fenouillet, Saint-Michel-de-Llotes, Saint-Nazaire, Saint-Paul-de-Fenouillet, Saleilles, Salses-le-Château, Le Soler, Sorède, Sournia, Taillet, Tarerach, Tautavel, Terrats, Thuir, Tordères, Toulouges, Tresserre, Trévillach, Trilla, Trouillas, Villelongue-dels-Monts, Villemolaque, Villeneuve-de-la-Raho, Villeneuve-la-Rivière, Vinça, Vingrau, Vivès, Le Vivier.

b.

Viinamarjade korjamine ning valgete veinide tarbeks viinamarjade töötlemine ja veinide valmistamine toimuvad nende kommuunide territooriumil, mis märgiti ära kui punaste ja roosade veinide tootmiseks vajalike viinamarjade korjamise, töötlemise ja veinide valmistamise alad, millele lisandub Hérault’ departemangu kuuluvate järgmiste kommuunide territoorium: Castelnau-de-Guers, Florensac, Mèze, Pinet, Pomerols.

7.   Veiniviinamarjasordid

’Bourboulenc B' (hele) – 'Doucillon blanc'

’Clairette B' (hele)

’Grenache N' (tume)

’Grenache blanc B' (hele)

’Lledoner pelut N' (tume)

’Marsanne B' (hele)

’Mourvèdre N' (tume) – 'Monastrell'

’Piquepoul blanc B' (hele)

’Roussanne B' (hele)

’Syrah N' (tume) – 'Shiraz'

’Tourbat B' (hele)

’Vermentino B' (hele) – 'Rolle'

8.   Seos(t)e kirjeldus

Languedoci piirkonna viinamarjakasvatuse ajaloole on alates selle algusaegadest omane viinapuude kasvatamine mäenõlvade kuivadel ja kivistel muldadel.

Ajaloo keerdkäigud ning kloostrite ja kirikute mõju, mäenõlvadel asuvate viinamarjaistanduste majandusprobleemid ja demograafiline areng on alates Rooma impeeriumi ajast kaasa toonud toodete mitmekesistamise ja arendamise ning aja möödumisel magusate, kangendatud, kuivade, punaste ja valgete veinide ning lauaviinamarjade tootmise, mille puhul on alati vaja jälgida viinamarjade optimaalset küpsusastet.

Samuti on neil mäenõlvadel põlvkondade vältel välja selgitatud hulk erilisi tootmiskohti, mida tuntakse tänu sealse toodangu kvaliteedile ja ainulaadsusele.

Collioure’ist kuni Portes de Nîmesini on päikesepaistelised mäenõlvad olnud juba üle 2 000 aasta kaetud viinapuudega ning leidub rohkelt tõendeid piirkonna veinide kvaliteedi ja eripärasuse kohta.

Neilt nõlvadelt pärinevad veinid on ajaloo jooksul omandanud maine, mille loojaks on tihti olnud kloostrid (Caunes-Minervois, Valmagne, Lagrasse, Fontfroide jt). „Nii on Saint-Saturnini ja Cabrièresi viinamarjakasvatuse traditsioonid saanud alguse tänu Saint-Benoît-d’Aniane’ile. Montpeyroux oli juba alates XIV sajandist Montpellier’ piiskoppide omand ja residents, kus saadi kasu tuntud veinidest. Sama kehtib Saint-Aignani (Saint-Chinian) kohta,“ nagu kirjutab Jean Clavel teoses „Histoire et Avenir des vins en Languedoc“ („Languedoci veinide ajalugu ja tulevik“) (Privat’ kirjastus, 1985).

1788. aastal kuningale esitatud aruandes ütleb Ballainvillersi haldur järgmist: „See puudutab kõiki päritolunimetusega veine, mida Narbonne’i veinide üldnimetuse all hinnati väga kõrgelt väljaspool provintsi ja kuningriiki. Need veinid olid peamiselt Lapalme’i, Leucate’i ja Fitou’ veinid ...“

A. Jullien osutab 1816. aastal raamatus „Topographie de tous les vignobles connus“ („Kõikide teadaolevate viinamarjaistanduste topograafia“) veinide eripärale, mis on seotud nende päritoluga, ning viitab Têti põhjaosast kuni Espira-de-l’Agly ja Rivesaltesini asuvatele viinamarjaistandustele ning Saint-Christoli, Saint-Georges de Orques’i ja Saint-Dézéry veinipiirkondadele: „Veinid on meeldivad ja karged, täidlased, piiritusjookidega sarnaneva maitsega ning neid laagerdatakse 5–6 aastat, veine eristatakse ...“

Et saavutada veinide päritoluga seotud eripära, valitakse viinamarjade koristamiseks ette nähtud piiritletud maatükil välja krundid, kus on sobiv mullastik ja puuduvad taimede juurdumist takistavad tegurid ning kus on tagatud taimede kasvuks vajalike toitainete olemasolu ning mulla mõõdukas ja korrapärane veevarustus, et taimed peaksid kuumal ja kuival suvel vastu. Need on liigitatud kruntideks, mis paiknevad terrassidena mereranniku ja 400 m kõrgusel merepinnast asuva soodsa asetusega ala vahel.

Eelistatakse mere lähedal mäenõlvadel asuvaid maatükke või eelmäestiku piirkonnas paiknevaid järsemaid mäenõlvakuid, millele on vahel rajatud astangulised terrassid.

Selle täpselt määratletud ala pindala jääb alla kolmandiku piirkonna viinamarjaistanduste kogupindalast ja istandustega seotud toodang moodustab vähem kui 15 % piirkonna toodangu mahust.

Ilmastikutingimused ja mullastik on mõjutanud viinamarjasortide valikut ning nende istutamise asukohta. Need on üsna pika kasvutsükliga, piisavalt põua- ja kuumuskindlad ning on kohanenud tavapärasest kõrgema temperatuuriga. Toodangu kontroll, mis kajastub kindlaks määratud mõõdukas saagikuses, tagab saagi õige küpsusastme enne sügisvihmu ning tuul aitab säilitada viinamarjade sanitaarkvaliteeti.

Tänu Vahemere erilisele soojale ja kuivale kliimale on punastele veinidele iseloomulik küpsete tanniinide olemasolu ning roosadele ja valgetele veinidele on omane ümar maitse.

Mäenõlvadele istutatud suure osa viinapuude uuendamine, mis oli hädavajalik pärast Teist maailmasõda, on tugevdanud traditsiooniliste viinamarjasortide ülekaalu. Selle uuendamisega võeti omaks ajaloolisele viinamarjakasvatusele tuginev ühine lähenemisviis, mis hõlmas veinitootjate ühistuid ja ametiühingutesse koondunud sõltumatuid viinamarjakasvatusettevõtteid.

Mehhaniseerimise juurutamine ja pikaväädiliste viinamarjasortide, nagu 'Syrah N', viljeluse arendamine (kasvatatuna kohustuslikus korras spaleeris) on muutnud viljelustavasid. Viinapuuistandustega maatükid, kuhu varem istutati viinapuud ruudukujuliselt ja mitte spaleeridena, asendati kõige sagedamini maatükkidega, kus ridadevaheline laius oli kuni 2,50 meetrit, kusjuures minimaalne istutustihedus moodustas 4 000 viinapuud hektari kohta. Siiski on säilinud viinapuude lõikamise meetod, mille puhul pügatakse taimed enamasti lühikeseks ja mille alusel peab alles jätma piiratud arvu pungi ühe viinapuu kohta.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Märgistus

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

—	Kontrollitud päritolunimetusele „Languedoc“ võib olla lisatud märge primeur (värske) või nouveau (uus), mis peab kohustuslikus korras olema esitatud koos viitega aastakäigule.

—

Kontrollitud päritolunimetust „Languedoc“, millele võivad lisanduda täiendavad geograafilised nimetused „Cabrières“, „Grés de Montpellier“, „La Méjanelle“, „Montpeyroux“, „Pézenas“, „Quatourze“, „Saint-Christol“, „Saint-Derzéry“, „Saint-Georges-d’Orques“, „Saint-Saturnin“, „Sommières“, kandvaid veine, mida esitletakse kõnealuse kontrollitud päritolunimetuse all, ei ole lubatud pärast saagikoristust deklareerida, üldsusele pakkuda, transportida, turule lasta ega müüa, ilma et saatedokumentidesse, varude deklaratsiooni, kuulutusse, teabelehte, märgistusele, arvetele ja mis tahes mahutitele ei oleks kantud eespool nimetatud kontrollitud päritolunimetus, millele tuleb vajaduse korral lisada täiendavad geograafilised nimetused.

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus:

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse viinamarjade töötlemise ja veini valmistamisega seotud erandit, hõlmab järgmiste kommuunide territooriumi 1. jaanuari 2022. aasta ametliku geograafilise koodi põhjal:

—

Aude’i departemang: Alaigne, Arques, Arzens, Auriac, Belcastel-et-Buc, Berriac, La Bezole, Bourigeole, Bram, Brousses-et-Villaret, Brugairolles, Bugarach, Camps-sur-l'Agly, Carcassonne, Castans, Caudebronde, Caunette-sur-Lauquet, Caux-et-Sauzens, Citou, Clermont-sur-Lauquet, Couffoulens, Coursan, Courtauly, Cubières-sur-Cinoble, Cuxac-Cabardès, Cuxac-d'Aude, Donazac, Fajac-en-Val, Fontiers-Cabardès, Granès, Greffeil, Labastide-Esparbairenque, Lairière, Lauraguel, Lespinassière, Leuc, Malviès, Marcorignan, Mas-Cabardès, Mas-des-Cours, Massac, Miraval-Cabardès, Missègre, Montclar, Monthaut, Montjardin, Montjoi, Montréal, Moussan, Mouthoumet, Ouveillan, Palaja, Pomy, Pradelles-Cabardès, Preixan, Puilaurens, Puivert, Quillan, Raissac-d'Aude, Raissac-sur-Lampy, Rennes-le-Château, Rennes-les-Bains, Roquefère, Routier, Saint-Benoît, Saint-Denis, Saint-Ferriol, Saint-Jean-de-Paracol, Saint-Louis-et-Parahou, Saint-Marcel-sur-Aude, Saint-Martin-des-Puits, Saint-Martin-de-Villereglan, Saint-Martin-le-Vieil, Saissac, Sallèles-d'Aude, Salza, Soulatgé, Terroles, Val du Faby (pour la partie correspondant au territoire de la commune déléguée de Rouvenac), Valmigère, Véraza, Verzeille, Villarzel-du-Razès, Villedaigne, Villefloure, Villefort, Villesèquelande;

—

Gardi departemang: Aigremont, Aigues-Mortes, Aigues-Vives, Aimargues, Aubais, Bernis, Boissières, Bouillargues, Bragassargues, Caissargues, La Calmette, Caveirac, Clarensac, Congénies, Cros, Dions, Domessargues, Durfort-et-Saint-Martin-de-Sossenac, Fons, Gajan, Gallargues-le-Montueux, Générac, Marguerittes, Milhaud, Monoblet, Montagnac, Mus, Parignargues, Pompignan, Poulx, Puechredon, Quissac, Rodilhan, Rogues, La Rouvière, Sainte-Anastasie, Saint-Côme-et-Maruéjols, Saint-Dionisy, Saint-Gilles, Saint-Roman-de-Codières, Saint-Théodorit, Sauve, Sumène, Uchaud, Vergèze.

Vahetus läheduses asuv piirkond (jätkub)

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus:

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse viinamarjade töötlemise ja veini valmistamisega seotud erandit, hõlmab järgmiste kommuunide territooriumi 1. jaanuari 2022. aasta ametliku geograafilise koodi põhjal:

—

Aude’i departemang: Alaigne, Arques, Arzens, Auriac, Belcastel-et-Buc, Berriac, La Bezole, Bourigeole, Bram, Brousses-et-Villaret, Brugairolles, Bugarach, Camps-sur-l'Agly, Carcassonne, Castans, Caudebronde, Caunette-sur-Lauquet, Caux-et-Sauzens, Citou, Clermont-sur-Lauquet, Couffoulens, Coursan, Courtauly, Cubières-sur-Cinoble, Cuxac-Cabardès, Cuxac-d'Aude, Donazac, Fajac-en-Val, Fontiers-Cabardès, Granès, Greffeil, Labastide-Esparbairenque, Lairière, Lauraguel, Lespinassière, Leuc, Malviès, Marcorignan, Mas-Cabardès, Mas-des-Cours, Massac, Miraval-Cabardès, Missègre, Montclar, Monthaut, Montjardin, Montjoi, Montréal, Moussan, Mouthoumet, Ouveillan, Palaja, Pomy, Pradelles-Cabardès, Preixan, Puilaurens, Puivert, Quillan, Raissac-d'Aude, Raissac-sur-Lampy, Rennes-le-Château, Rennes-les-Bains, Roquefère, Routier, Saint-Benoît, Saint-Denis, Saint-Ferriol, Saint-Jean-de-Paracol, Saint-Louis-et-Parahou, Saint-Marcel-sur-Aude, Saint-Martin-des-Puits, Saint-Martin-de-Villereglan, Saint-Martin-le-Vieil, Saissac, Sallèles-d'Aude, Salza, Soulatgé, Terroles, Val du Faby (pour la partie correspondant au territoire de la commune déléguée de Rouvenac), Valmigère, Véraza, Verzeille, Villarzel-du-Razès, Villedaigne, Villefloure, Villefort, Villesèquelande;

—

Gardi departemang: Aigremont, Aigues-Mortes, Aigues-Vives, Aimargues, Aubais, Bernis, Boissières, Bouillargues, Bragassargues, Caissargues, La Calmette, Caveirac, Clarensac, Congénies, Cros, Dions, Domessargues, Durfort-et-Saint-Martin-de-Sossenac, Fons, Gajan, Gallargues-le-Montueux, Générac, Marguerittes, Milhaud, Monoblet, Montagnac, Mus, Parignargues, Pompignan, Poulx, Puechredon, Quissac, Rodilhan, Rogues, La Rouvière, Sainte-Anastasie, Saint-Côme-et-Maruéjols, Saint-Dionisy, Saint-Gilles, Saint-Roman-de-Codières, Saint-Théodorit, Sauve, Sumène, Uchaud, Vergèze;

—

Hérault’ departemang: Abeilhan, Agde, Agonès, Les Aires, Aumes, Baillargues, Balaruc-le-Vieux, Bédarieux, Bélarga, Bessan, Boisset, La Boissière, Bouzigues, Brenas, Buzignargues, Campagnan, Candillargues, Capestang, Cazilhac, Cazouls-d'Hérault, Celles, Cers, Clapiers, Colombiers, Coulobres, Le Crès, Le Cros, Dio-et-Valquières, Espondeilhan, Fabrègues, Ferrals-les-Montagnes, Ferrières-les-Verreries, Frontignan, Galargues, Ganges, Gigean, Gorniès, Grabels, La Grande-Motte, Hérépian, Jacou, Lansargues, Laroque, Lattes, Lespignan, Lézignan-la-Cèbe, Lieuran-lès-Béziers, Lignan-sur-Orb, Loupian, Lunas, Maraussan, Marseillan, Marsillargues, Mas-de-Londres, Maureilhan, Mireval, Mons, Montady, Montaud, Montels, Montferrier-sur-Lez, Mudaison, Notre-Dame-de-Londres, Olargues, Pailhès, Palavas-les-Flots.

Vahetus läheduses asuv piirkond (jätkub)

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus:

—

Hérault’ departemang jätkub: Pardailhan, Pérols, Pézènes-les-Mines, Les Plans, Poilhes, Popian, Portiragnes, Le Pouget, Pouzols, Puilacher, Puimisson, Puissalicon, Rieussec, Riols, Les Rives, Romiguières, Roqueredonde, Rouet, Saint-Bauzille-de-Putois, Saint-Brès, Saint-Étienne-d'Albagnan, Saint-Étienne-de-Gourgas, Saint-Félix-de-l'Héras, Saint-Geniès-de-Fontedit, Saint-Guilhem-le-Désert, Saint-Hilaire-de-Beauvoir, Saint-Jean-de-Cornies, Saint-Jean-de-Védas, Saint-Just, Saint-Martin-de-Londres, Saint-Maurice-Navacelles, Saint-Michel, Saint-Nazaire-de-Pézan, Saint-Paul-et-Valmalle, Saint-Pierre-de-la-Fage, Saint-Pons-de-Thomières, Salasc, Saussan, Saussines, Sète, Teyran, Thézan-lès-Béziers, Tourbes, Tressan, Usclas-d'Hérault, La Vacquerie-et-Saint-Martin-de-Castries, Valergues, Valras-Plage, Valros, Vélieux, Vendargues, Vias, Vic-la-Gardiole, Villeneuve-lès-Béziers, Villetelle, Viols-en-Laval, Viols-le-Fort;

—

Pyrénées-Orientales’i departemang: L'Albère, Alénya, Arles-sur-Tech, Baillestavy, Le Barcarès, Bompas, Boule-d'Amont, Calmeilles, Campoussy, Casefabre, Eus, Fenouillet, Glorianes, Los Masos, Molitg-les-Bains, Montbolo, Mosset, Le Perthus, Prunet-et-Belpuig, Rabouillet, Saint-Laurent-de-Cerdans, Saint-Laurent-de-la-Salanque, Sainte-Marie-la-Mer, Saint-Marsal, Taurinya, Théza, Torreilles, Valmanya, Villelongue-de-la-Salanque, Vira.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-8ef49dd4-fc13-4e4b-bec0-611b3003b9c1

---

(1)  ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.