EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.8.2023

COM(2023) 492 final

2023/0301(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse 2024. aastaks kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja nende rühmade püügi võimalused ning muudetakse määrust (EL) 2023/194 teatavate püügivõimaluste kohta teistes vetes

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (ühise kalanduspoliitika kohta) (edaspidi „ÜKP alusmäärus“) 1 kohaselt tuleb mere bioloogilisi elusressursse kasutada viisil, millega taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikke tasemeid. Oluline vahend selle tagamiseks on lubatud kogupüüki (TAC) ja kvoote hõlmav iga-aastane püügivõimaluste kindlaksmääramine.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/1139, 2 millega kehtestatakse Läänemere mitmeaastane kava, on täpsustatud kalastussuremuse sihtvahemikud. Neist vahemikest lähtutakse käesolevas ettepanekus, et saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärgid ning eelkõige selleks, et saavutada ja säilitada maksimaalne jätkusuutlik saagikus.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on määrata kindlaks liikmesriikide 2024. aasta püügivõimalused seoses majanduslikult kõige olulisemate Läänemere kalavarudega. Lisaks on käesoleva ettepaneku eesmärk reguleerida harrastuspüüki meres sellises ulatuses, mis on vajalik käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude säilitamiseks. Iga-aastast lubatud kogupüüki ja kvoote käsitlevate otsuste lihtsustamiseks ja selgitamiseks määratakse püügivõimalused Läänemeres alates 2006. aastast kindlaks eraldi määrusega.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Ettepanek on kooskõlas liidu muude tegevuspõhimõtetega, eriti keskkonnapoliitikaga.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 3.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ettepanek tehakse liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas, millele on osutatud ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punktis d. Seetõttu subsidiaarsuse põhimõtet ei kohaldata.

•Proportsionaalsus

Ettepanekuga eraldatakse liikmesriikidele püügivõimalused vastavalt ühise kalanduspoliitika (ÜKP) alusmääruse ja Läänemere mitmeaastase kava eesmärkidele. ÜKP alusmääruse artikli 16 lõigete 6 ja 7 ning artikli 17 kohaselt otsustavad liikmesriigid, kuidas neile eraldatud püügivõimalused jaotatakse nende lipu all sõitvatele kalalaevadele vastavalt kõnealustes artiklites sätestatud teatavatele kriteeriumidele. Seega võivad liikmesriigid neile eraldatud lubatud kogupüükide jaotamisel kasutada vajalikku kaalutlusruumi vastavalt nende eelistatud sotsiaalsele/majanduslikule mudelile ettepanekuga hõlmatud püügivõimaluste kasutamiseks.

•Vahendi valik

Kõige sobivamaks õigusaktiks peetakse määrust, sest see võimaldab kehtestada liikmesriikidele ja asjaomastele ettevõtjatele vahetult kohaldatavad nõuded. See aitab tagada, et kõiki nõudeid täidetakse õigeaegselt ja ühtsel viisil, mis omakorda suurendab õiguskindlust.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Komisjon konsulteeris sidusrühmadega, eelkõige Läänemere nõuandekomisjoni kaudu, tuginedes oma teatisele Säästev kalapüük ELis: ülevaade olukorrast ja suunad 2024. aastaks (COM(2023) 303 (final)). Ettepaneku tarbeks koostas teadusliku aluse Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES). Kaaluti kõiki konsulteeritud sidusrühmade poolt asjaomaste kalavarude kohta esitatud esialgseid seisukohti ja neid võeti ettepanekus arvesse nii palju kui võimalik, minemata vastuollu praeguse poliitikaga või põhjustamata ohustatud varude olukorra halvenemist.

Teaduslikku nõuannet püügipiirangute ja kalavarude seisundi kohta arutati liikmesriikidega ka BALTFISHi piirkondlikul foorumil 2023. aasta juunis.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Komisjon konsulteeris metoodikaküsimustes Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukoguga (ICES). ICESi teaduslik nõuanne põhineb selle eksperdirühmade ja otsuseid tegevate organite väljatöötatud nõuanderaamistikul ning on kooskõlas komisjoniga sõlmitud partnerluse raamlepinguga.

Liit taotleb igal aastal ICESilt teaduslikke nõuandeid tähtsate kalavarude seisundi kohta. Saadud nõuanded hõlmavad kõiki Läänemere kalavarusid ja lubatud kogupüükide ettepanek tehakse majanduslikult kõige olulisemate varude kohta 3 .

•Mõjuhinnang

Ettepanek on osa pikaajalisest strateegiast, mille alusel kohandatakse kalapüüki pikaajaliselt kestliku tasemeni ja seejärel hoitakse sellel tasemel. Eeldatakse, et aja jooksul on sellise strateegia tulemuseks: i) stabiilne püügisurve, ii) suuremad kvoodid ning ka iii) suuremad sissetulekud kaluritele ja nende perekondadele. Kasvav lossimismaht toob eeldatavalt kasu kalandussektorile, tarbijatele, töötlejatele, jaekaubandussektorile ning ka ülejäänud tööndusliku ja harrastuspüügi sektorile. Sellega seoses tuleb rõhutada seost säästva kalapüügi ja merekeskkonna hea seisundi vahel Läänemerel, tuginedes elurikkuse strateegiale ja muudele seonduvatele algatustele, eelkõige ELi mereökosüsteemide ja kalanduse tegevuskavale 4 .

Ettepanekus püütakse vältida lühiajalisi strateegiaid ja teha otsuseid pikaajalise kestlikkuse kasuks. Seetõttu võetakse arvesse sidusrühmade ja nõuandekomisjonide algatusi, kui ICES ja/või kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) on need läbi vaadanud ja heaks kiitnud. Ühise kalanduspoliitika reformi komisjonipoolne ettepanek põhines mõjuhinnangul (SEK(2011) 891), milles kinnitati, et kuigi maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärgi saavutamine on keskkonnaalase, majandusliku ja sotsiaalse kestlikkuse tingimus, ei saa ühtegi neist kolmest saavutada eraldi.

Kuni 2019. aastani suudeti Läänemere püügivõimalusi käsitlevate otsustega viia lubatud kogupüügi kehtestamise ajaks kõigi maksimaalset jätkusuutlikku saagikust käsitleva nõuandega hõlmatud kalavarude kalastussuremus kooskõlla maksimaalse jätkusuutliku saagikuse vahemikega, välja arvatud Läänemere lääneosa räime lubatud kogupüügi puhul. Näib, et nende otsustega õnnestus taastada ka kalavarud ning tasakaalustada püügivõimsust ja püügivõimalusi. Paraku selgus 2019. aastal, et Läänemere idaosa tursk on olnud tugeva surve all. Sellest ajast alates on ICES hinnanud, et see varu jääb lähiaastatel tõenäoliselt ammendunuks. 2021. aastal selgus, et ka Läänemere lääneosa tursavarud on juba mitu aastat olnud allpool ohutut bioloogilist piiri (st väiksemad kui piirväärtus Blim) ning ICES rõhutas, et ka mitmed lõhepopulatsioonide seisund on väga halb. Ehkki 2020. aastani oli Läänemere keskosa räime biomass ICESi hinnangu kohaselt allpool kestlikku taset (st väiksem kui piirväärtus Btrigger), on ICES nüüd seisukohal, et biomass on alates 1990ndate keskpaigast tegelikult olnud piirväärtuse Blim lähedal ja mitu aastat sellest väiksem. Kui ICESi hinnangul oli Botnia lahe räime biomass kuni 2022. aastani piirväärtusele Btrigger väga lähedal, siis nüüd on varud ICESi hinnangul olnud alates 2021. aastast sellest piirväärtusest väiksemad. Seetõttu on jätkuvalt vaja teha täiendavaid edusamme, et saavutada kõigi Läänemere kalavarude maksimaalne jätkusuutlik saagikus ja seda säilitada.

ICES avaldas 31. mail 2023 oma teadusliku nõuande Läänemere mitmete kalavarude kohta. ICESi hinnangul jääb Läänemere lääneosa räime ja tursa biomass alla piirväärtust Blim. Ka Läänemere keskosa räime biomass on nüüd piirväärtusest Blim väiksem ja Botnia lahe räime biomass on piirväärtusest Btrigger väiksem. Läänemere ida- ja lääneosa tursa ning Soome lahe lõhe kohta esitatakse ettevaatusprintsiibil põhinev nõuanne. Ülejäänud seitsme kalavaru kohta esitati järgmine maksimaalset jätkusuutlikku saagikust käsitlev nõuanne:

·kilu, Liivi lahe räime ja atlandi merilesta tase on piirväärtusest Btrigger suurem;

·Botnia lahe räime tase on langenud alla piirväärtuse Btrigger;

·Läänemere lääne- ja keskosa räime tase on alla piirväärtuse Blim;

·lõhepopulatsioonide seisund Läänemere avaosas on endiselt väga erinev (alates alla piirväärtuse Rlim kuni üle piirväärtuse RMSY).

Eespool esitatut arvesse võttes tehakse ettepanek säilitada lõhe puhul võetud lähenemisviis Läänemere avaosas, vähendades seejuures lubatud kogupüüki 2023. aastaga võrreldes 15 %. Ettepanekuga suurendataks Soome lahe lõhe püügivõimalusi 2023. aastaga võrreldes 7 %. Ettepanekuga vähendataks Liivi lahe räime püügivõimalusi 2023. aastaga võrreldes 20 %. Muude kalavarude puhul on komisjon palunud ICESil esitada lisateavet liikidevaheliste vahekordade ja vältimatute kaaspüükide kohta. Komisjon ajakohastab oma ettepanekut pärast ICESilt teabe saamist.

Seepärast ei ole 2024. aasta ettepanekust tulenevat majanduslikku mõju praeguses etapis võimalik prognoosida, kuid kõigi liikmesriikide püügivõimalusi vähendatakse.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ettepaneku puhul säilitatakse paindlikkus nende kvootide vahetamise mehhanismide kohaldamisel, mis kehtestati juba eelmiste aastate määrustega Läänemere kalapüügivõimaluste kohta. ELi ega liikmesriikide avaliku sektori asutustele ei tulene ettepanekust uusi norme ega uusi haldusmenetlusi, mis võiksid suurendada halduskoormust.

Ettepanekus käsitletakse iga-aastast määrust 2024. aasta kohta ning seepärast ei sisalda see läbivaatamisklauslit.

4.MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta Euroopa Liidu eelarvet.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Ettepanekuga määratakse kindlaks 2024. aasta püügivõimalused seoses teatavate Läänemere kalavarude ja nende rühmadega.

Selleks et kehtestada ELi kvoodid Vene Föderatsiooniga ühiste kalavarude jaoks, arvati varude vastavad kogused maha ICESi soovitatud püükidest. Lubatud kogupüük ja liikmesriikidele eraldatud kvoodid on esitatud käesoleva ettepaneku lisas.

Läänemere idaosa tursa jaoks ei saa ICES FMSY vahemike väärtusi endiselt kindlaks määrata. Seepärast esitas ta 2024. aasta kohta taas ettevaatusprintsiibil põhineva nõuande. Viiendat aastat järjest soovitab ICES lubada Läänemere idaosa tursa nullpüüki. ICESi hinnangul moodustavad kalavarud 2023. aastal piirväärtusest Blim vaid 71 % ja keskpikas perspektiivis jääks tase sellest piirväärtusest väiksemaks isegi siis, kui kalapüüki üldse ei toimuks. Pealegi on ICESi hinnangul varude täienemine jätkuvalt väike. Varude ammendumise tõttu on alates 2019. aastast vastu võetud ranged meetmed. Läänemere idaosa tursa sihtpüük on lõpetatud, välja arvatud üksnes teaduslikul eesmärgil toimuv püük, ning lubatud kogupüük on piiratud vältimatu kaaspüügiga, et vältida enamiku muude Läänemere kalavarude püügi piiramist. Lisaks on alates 2019. aastast võetud püügivõimalustega funktsionaalselt seotud täiendavaid parandusmeetmeid, näiteks suleti kudemise kõrghooajal võimalikud kudemis- ja kudemisrändekohad kalapüügiks. Erandid kudemiskohtade sulgemisest võeti vastu üksnes teadusliku kalapüügi, teatava seisevpüünistega väikesemahulise rannapüügi ja inimtoiduks ettenähtud räime püügi eesmärgil. Lisaks sellele on alates 2020. aastast peamisel levialal harrastuspüük keelatud, sest kaaspüügi lubatud kogupüügiga võrreldes oleksid püütavad kogused märkimisväärsed. Võttes arvesse, et nende parandusmeetmete võtmisega ei ole veel jätkunud aega varude seisundi paranemiseks, teeb komisjon kooskõlas ÜKP alusmääruse artikli 16 lõikega 4 ettepaneku need säilitada, katkestades seejuures teatavate räimevarude suhtes kudemisaegsest püügikeelust erandi kohaldamise, sest Läänemere keskosa räime sihtpüük lõpetatakse. Lubatud kogupüügi taseme osas ootab komisjon ICESilt teavet Läänemere idaosa tursa vältimatu kaaspüügi taseme kohta muude kalavarude püügil. See teave on vajalik, sest praegu kättesaadav teave pärineb 2020. aastast ja kalandusolukord on sellest ajast saadik muutunud, eelkõige seoses atlandi merilestavaru erakordselt suure täienemisega viimastel aastatel.

ICESi nõuandes Läänemere lääneosa tursa kohta on mitme aasta jooksul esinenud märkimisväärset ebakindlust. ICES märkis oma 2021. aasta nõuandes, et eelnenud kümnest aastast suurema osa jooksul on varu olnud piirväärtusest Blim väiksem. Nii on nõukogu alates 2021. aastast otsustanud lõpetada sihtpüügi, lubada üksnes teadusuuringute eesmärgil toimuvat püüki ning piirata lubatud kogupüüki vältimatu kaaspüügiga, et hoiduda muu kalapüügi piiramisest. Nõukogu jätkas või karmistas muid kalapüügivõimalustega funktsionaalselt seotud kehtivaid parandusmeetmeid. Eelkõige jätkas nõukogu kudemiskohtade püügiks sulgemist, mis hõlmab kudemise kõrghooaega ja võimalikke kudemispiirkondi, järgmiste eranditega: i) teaduslikul eesmärgil toimuv püük, ii) teatav väikesemahuline passiivpüünistega rannapüük, iii) teatav inimtoiduks mõeldud räime püük ning iv) karpide püük teatavates madalates vetes. Lisaks on nõukogu pikendanud kudemiskohtade püügiks sulgemist selliselt, et see hõlmab harrastuspüüki. Väljaspool kudemiskohtade püügiks sulgemise aega vähendas nõukogu harrastuspüügi puhul kaasavõetava saagi päevast piirmäära ühele kalale õngitseja kohta päevas. Kuna ebakindlus püsib, otsustas ICES liigitada oma ettevaatusprintsiibil põhineva 2024. aasta nõuande 3. andmekategooria nõuandeks ja vähendada Läänemere lääneosa tursa soovitatud kogupüüki 97 %. ICES on teatanud, et kalavaru biomass on olnud alla piirväärtuse Blim möödunud 15 aastast suurema osa jooksul ja oli 2022. aastal ajalooliselt madalal tasemel. Ehkki kalavaru biomass on alates 2022. aastast pisut suurenenud, on see endiselt oluliselt väiksem kui piirväärtus Blim. Võttes arvesse väiksemahulist püüki käsitlevat soovitust, teeb komisjon kooskõlas ÜKP alusmääruse artikli 16 lõikega 4 ettepaneku katkestada harrastuspüük, hoida alal sihtpüügikeeld, säilitada kudemisaegne püügikeeld ja katkestada teatava räimepüügi suhtes erandi kohaldamine, sest Läänemere lääne- ja keskosa räime sihtpüük lõpetatakse. Lubatud kogupüügi taseme osas ootab komisjon ICESilt teavet Läänemere lääneosa tursa vältimatu kaaspüügi taseme kohta muude kalavarude, eelkõige lestaliste püügil.

Alates vähemalt 1990ndatest on ICES märkinud, et Läänemere piirkonna jõgede lõhevarude seisund on ebaühtlane, mõne jõe lõhevaru seisund on hea, kuid mõne seisund väga halb. Võrdlusuuringule tuginedes märkis ICES oma 2022. aasta nõuandes esmakordselt, et halvas seisundis jõelõhevarude kaitseks tuleks peatada lõhe töönduslik ja harrastuspüük Läänemere avaosas, mis on oma olemuselt segapüük, kus lõhet püütakse nii heas kui ka halvas seisundis jõevarudest. Samas osutas ICES ka sellele, et Botnia lahe ja Ahvenamaa rannikupiirkondades (ICESi alarajoonides 29N, 30 ja 31) lõhe suvirände ajal jätkuv sihtpüük on endiselt võimalik. Selleks et hoida lõhe sihtpüüki suveperioodil nendes põhjapoolsetes rannikupiirkondades avatuna, otsustas nõukogu alates 2021. aastast lõpetada lõhe sihtpüügi Läänemere avaosas ja kehtestada vältimatu kaaspüügi suhtes lubatud kogupüügi, tehes erandi vaid teadusuuringute eesmärgil toimuva püügi jaoks. Alates 2021. aastast on nõukogu vastu võtnud ka kalapüügivõimalustega funktsionaalselt seotud täiendavaid parandusmeetmeid ning keelanud õngejadadega püügi vetes, mis asuvad lähtejoonest kaugemal kui neli meremiili. Lisaks on nõukogu alates 2021. aastast otsustanud, et kohtades, kus töönduslik sihtpüük ei ole lubatud, kehtib harrastuspüügi puhul kaasavõetava saagi päevane piirmäär – üks äralõigatud rasvauimega lõhe õngitseja kohta päevas – ning püüa-ja-vabasta kalastamisviis on keelatud. ICES kordab oma 2024. aasta nõuandes, et igasugune lõhe töönduslik ja harrastuspüük Läänemere avaosas tuleks peatada, et kaitsta halvas seisundis jõevarusid, samas kui lõhe mõningane sihtpüük võiks teatavatel tingimustel jätkuda. Kuna aga üks Botnia mere lõhe jõevaru (ICESi alarajoon 30) on allpool asjaomast piirväärtust, leiab ICES, et suvirändekuudel on rannikupiirkondades toimuv sihtpüük võimalik ainult Botnia lahes (ICESi alarajoon 31) ning et kogupüüki tuleks vastavalt vähendada. Selle alusel ja kooskõlas ÜKP alusmääruse artikli 16 lõikega 4 teeb komisjon ettepaneku: i) piirduda sihtpüügi puhul Botnia lahega; ii) kohandada lubatud kogupüük ICESi soovitatud tasemele ning iii) säilitada olemasolevad parandusmeetmed.

ICES esitas 2024. aastaks ettevaatusprintsiibil põhineva nõuande Soome lahe lõhe kohta. Sellele tuginedes esitab komisjon lubatud kogupüügi ettepaneku kooskõlas ÜKP alusmääruse artikli 16 lõikega 4. Komisjon teeb ka ettepaneku säilitada: i) lõhe kahe lubatud kogupüügi vaheline piiratud piirkondadevaheline paindlikkus, ii) meriforelli püügi keeld vetes, mis asuvad kaugemal kui neli meremiili ning iii) meriforelli või lõhe õngejadadega püügi keeld vetes, mis asuvad kaugemal kui neli meremiili.

Botnia lahe räime arvukuse hindamine on viimastel aastatel olnud ebakindel. Oma 2023. aasta nõuandes vähendas ICES oma hinnangut kalavaru biomassile ja hindas, et see on langenud tasemele, mis on ainult veidi piirväärtusest Btrigger suurem. ICES märkis, et selline areng oli tõenäoliselt tingitud asjaolust, et räimed on jäänud mõõdult väiksemaks, ka mitmed rannakalurid on seda juba mõnda aega täheldanud. Oma 2024. aasta nõuandes vähendas ICES kalavaru biomassi veelgi ja see on nüüd väiksem kui Btrigger. Lisaks, isegi täieliku püügist hoidumisega on tõenäosus, et 2025. aastal alla piirväärtuse Blim vähenenud kalavaru moodustab 9 %. Sellele tuginedes esitab komisjon sihtpüügi lõpetamise ettepaneku kooskõlas Läänemere mitmeaastase kava artikli 4 lõikega 6. Lubatud kogupüügi taseme osas ootab komisjon ICESilt teavet Botnia lahe räime vältimatu kaaspüügi taseme kohta muude kalavarude, eelkõige kilu püügil.

Läänemere lääneosa räimevaru moodustab ICESi hinnangul tema 2024. aasta nõuandes piirväärtuse Blim 2023. aasta väärtusest vaid 71 %. ICESi hinnangul jääks räimevaru biomass väiksemaks kui Blim kuni 2025. aastani ka siis, kui püüki üldse ei toimuks. Varude täienemine on mitme aasta jooksul olnud rekordiliselt madalal tasemel. Kuna ükski püügistsenaarium ei võimalda kasvatada Läänemere lääneosa räime biomassi lähitulevikus suuremaks kui Blim, kordab ICES kuuendat aastat järjest oma soovitust lubada nullpüüki. Nõukogu on alates 2021. aastast otsustanud lõpetada sihtpüügi, lubada üksnes teadusuuringute eesmärgil toimuvat püüki ja väikesemahulist rannapüüki ning piirata lubatud kogupüüki vältimatu kaaspüügiga, et hoiduda muu kalapüügi piiramisest. Võttes arvesse, et nende parandusmeetmete võtmisega ei ole veel jätkunud aega varude seisundi paranemiseks, teeb komisjon kooskõlas Läänemere mitmeaastase kava artikli 4 lõikega 6 ettepaneku hoida alal sihtpüügikeeld ja katkestada väikesemahulise rannapüügi suhtes erandi tegemine. Lubatud kogupüügi taseme osas ootab komisjon ICESilt täiendavat teavet Läänemere lääneosa räime vältimatu kaaspüügi taseme kohta muude kalavarude püügil. See teave on vajalik, sest väikesemahuline püük tuleb lõpetada ja praegu kättesaadavast teabest ei näi asjakohase lubatud kogupüügi ettepaneku tegemiseks piisavat.

Läänemere keskosa räime biomassi olukord on viimastel aastatel olnud ebakindel. Seepärast korraldas ICES 2023. aastal võrdlusuuringu. ICES on praegu seisukohal, et biomass on olnud alla piirväärtuse Blim möödunud 30 aastast suurema osa jooksul, sealhulgas viimastel aastatel. Isegi täieliku püügist hoidumisega on tõenäosus, et 2025. aastal piirväärtusest Blim väiksemaks jääv kalavaru moodustab 22 %. Seetõttu esitab komisjon sihtpüügi lõpetamise ettepaneku kooskõlas Läänemere mitmeaastase kava artikli 4 lõikega 6. Lubatud kogupüügi taseme osas ootab komisjon ICESilt teavet Läänemere keskosa räime vältimatu kaaspüügi taseme kohta muude kalavarude, eelkõige kilu püügil.

Nagu varasematel aastatel, nähtub ICESi 2024. aasta nõuandest Liivi lahe räime kohta, et osa Läänemere keskosa räimest suundub Läänemere avaosast Liivi lahte ning et osa Liivi lahe räimest rändab Liivi lahest Läänemere avaossa. Lisaks soovitab ICES sarnaselt eelmiste aastatega lisada need rändräimed Liivi lahe räime lubatud kogupüügile või sellest maha arvata. 2024. aasta osas leiab komisjon siiski, et kuna Läänemere keskosa räimevarud on väiksemad kui Blim ja Läänemere keskosa räime püüki tuleks seetõttu nii palju kui võimalik vähendada, ei oleks asjakohane Läänemere keskosa räime püüki Liivi lahe räime lubatud kogupüügile lisada. Seevastu leiab komisjon siiski, et on asjakohane Liivi lahest välja suunduva räime kogus jätkuvalt maha arvata, kuna need räimed on Liivi lahest lahkunud. Nii saadud Liivi lahe räime lubatud kogupüügi FMSY väärtus tähendab 23 % vähenemist. Sellele tuginedes ja kuna varu on suurem kui piirväärtus Btrigger, teeb komisjon ettepaneku kehtestada lubatud kogupüük ülemises vahemikus kooskõlas Läänemere mitmeaastase kava artikli 4 lõike 5 punktiga c, et piirata lubatud kogupüügi vähenemine 20 %-le.

Atlandi merilesta lubatud kogupüügi puhul lähtuti järgmisest: i) maksimaalset jätkusuutlikku saagikust käsitlev nõuanne alarajoonide 21, 22 ja 23 varude kohta; ning ii) maksimaalset jätkusuutlikku saagikust käsitlev nõuanne alarajoonide 24–32 varude kohta, mille ICES ajakohastas 2022. aastal 2. andmekategooria maksimaalse jätkusuutliku saagikuse nõuandeks. ICESi 2024. aasta nõuande kohaselt toimus 2019.–2021. aastal mõlema kalavaru erakordne täienemine. Pealegi on lossitud üldkogus oluliselt vähenenud ja tagasiheide suurenenud. Võttes arvesse, et tursk on vältimatu kaaspüük atlandi merilesta püügil ning kaaspüügi tase võib olla märkimisväärne, eriti senikaua, kuni ei kasutata selektiivsemaid püügivahendeid, tuleks arvesse võtta ka mitme liigi vastastikust mõju. Lubatud kogupüügi taseme osas ootab komisjon ICESilt teavet tursa vältimatu kaaspüügi taseme kohta atlandi merilesta püügil.

ICESi 2024. aasta nõuande kohaselt on kilu biomass suurem kui piirväärtus Btrigger, ehkki varasem püügisurve on olnud suurem kui FMSY ning varude täienemine oli 2021. ja 2022. aastal rekordiliselt väike. Lubatud kogupüügi taseme osas ootab komisjon ICESilt teavet erinevate räimevarude vältimatu kaaspüügi taseme kohta kilu püügil.

Nõukogu määruses (EÜ) nr 847/96 on kehtestatud lubatud kogupüükide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, sealhulgas artiklite 3 ja 4 kohased ennetuslikke ja analüütilisi lubatud kogupüüke käsitlevad paindlikkussätted. Eespool nimetatud määruse artikli 2 kohaselt tuleb nõukogul lubatud kogupüügi kehtestamisel otsustada, milliste kalavarude suhtes ei kohaldata artiklit 3 või 4, võttes aluseks eelkõige kalavarude bioloogilise seisundi. ÜKP alusmääruse artikli 15 lõikega 9 on kehtestatud ka paindlik ühest aastast teise ülekandmine kõigi selliste varude puhul, mille suhtes kehtib lossimiskohustus. Selleks et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks mere bioloogiliste elusressursside mõistliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtet ning takistaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist, tuleks selgitada, et määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 kohaldatakse ainult siis, kui liikmesriigid ei kasuta ÜKP alusmääruse artikli 15 lõike 9 kohast paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.

Komisjon teeb ka ettepaneku muuta nõukogu määrust (EL) 2023/194, et kehtestada norra tursiku lubatud kogupüük, mille püügihooaeg algab 1. novembril 2023. Kuni ICESi nõuande avaldamiseni 9. oktoobril 2023 ja Ühendkuningriigiga peetavate konsultatsioonide tulemuste selgumiseni, lisatakse kindlaksmääratud lubatud kogupüügi tasemele märge „p.m.“ (pro memoria).

2023/0301 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse 2024. aastaks kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja nende rühmade püügi võimalused ning muudetakse määrust (EL) 2023/194 teatavate püügivõimaluste kohta teistes vetes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 6 kohaselt tuleb kaitsemeetmete vastuvõtmisel võtta arvesse kättesaadavaid teaduslikke, tehnilisi ja majandusnõuandeid, sealhulgas asjakohasel juhul kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) ning teiste nõuandvate organite aruandeid ja samuti nõuandekomisjonide antud nõuandeid.

(2)Nõukogu võtab vastu püügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise meetmed, sealhulgas määrab asjakohasel juhul kindlaks teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 4 tuleb kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel järgida kõnealuse määruse artikli 2 lõike 2 kohaseid ühise kalanduspoliitika eesmärke. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikes 1 on sätestatud, et püügivõimalused tuleb liikmesriikidele eraldada selliselt, et iga kalavaru või kalapüügi puhul oleks tagatud kõikide liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus.

(3)Lubatud kogupüük (TAC) tuleks seega kooskõlas määrusega (EL) nr 1380/2013 kehtestada kättesaadava teadusliku nõuande põhjal ning arvestades bioloogilisi ja sotsiaalmajanduslikke mõjusid, tagades samas kalandussektorite õiglase kohtlemise ja pidades silmas arvamusi, mis on esitatud sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus.

(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1139 7 on kehtestatud Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja püügi mitmeaastane kava. Kõnealuse kava eesmärk on tagada, et mere bioloogiliste ressursside kasutamisel taastatakse ja säilitatakse püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Määruse (EL) nr 1380/2013 kohaselt tuleks nende kalavarude püügi võimalused, mille suhtes kohaldatakse mitmeaastast kava, kehtestada kooskõlas kõnealuses mitmeaastases kavas kindlaks määratud reeglitega.

(5)Määruse (EL) 2016/1139 artikli 4 lõike 1 kohaselt tuleb kõnealuse määruse artiklis 1 loetletud kalavarude püügivõimalused kehtestada nii, et selline kalastussuremuse tase, mis tagaks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse, saavutataks võimaluse korral järk-järgult hiljemalt 2020. aastaks. 2024. aastal kohaldatavate Läänemere vastavate varude püügi piirnormide kehtestamisel tuleks seega silmas pidada nimetatud määrusega kehtestatud mitmeaastase kava eeskirju ja eesmärkide saavutamist.

(6)Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) avaldas 31. mail 2023 iga-aastase nõuande Läänemere kalavarude kohta 8 .

(7)Teatavaid kalavarusid ei tohi ICESi teadusliku nõuande kohaselt püüda. Ent kui kõnealuste kalavarude lubatud kogupüük kehtestatakse teaduslikus nõuandes esitatud tasemel, võib kogu saagi, sealhulgas nende varude kaaspüügi täieliku lossimiskohustuse rakendamine tekitada segapüügi puhul püüki piiravate liikide probleemi. Selleks et saavutada õige tasakaal kalapüügi jätkumise vahel, arvestades võimalikke ränki sotsiaal-majanduslikke tagajärgi, ning selle vahel, et vaja on saavutada kõnealuste kalavarude hea bioloogiline seisund, kuigi segapüügi puhul on raske korraga püüda kõiki varusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel, on asjakohane kehtestada kõnealuste kalavarude jaoks konkreetne kaaspüügi lubatud kogupüük. Kõnealuse lubatud kogupüügi tase peaks aitama vähendada kõnealuste kalavarude kalastussuremust ning pakkuma stiimuleid selektiivsuse suurendamiseks ja soovimatu saagi vältimiseks. Selleks et vähendada nende kalavarude püüki, mille puhul on kehtestatud kaaspüügi lubatud kogupüük, tuleks püügipiirkondades, kus kõnealuseid kalavarusid püütakse, kehtestada kalapüügivõimalused tasemel, mis aitab taastada ohustatud varude biomassi kestlikku taset. Samuti tuleks kehtestada kalapüügivõimalustega lahutamatult seotud tehnilised ja kontrollimeetmed, millega hoitakse ära ebaseaduslik tagasiheide.

(8)Läänemere idaosa tursavaru puhul on ICESi hinnangul selle biomass jätkuvalt väiksem kui kudekarja biomassi piirväärtus, millest allpool on võimalik, et paljunemisvõime väheneb (Blim) ning 2022. aastaga võrreldes on see minimaalselt suurenenud. Seetõttu soovitab ICES viiendat aastat järjest Läänemere idaosa turska mitte püüda 9 . Seetõttu on määruse (EL) 1380/2013 artikli 16 lõike 4 kohaselt asjakohane hoida alal sihtpüügikeeld ja säilitada funktsionaalselt seotud parandusmeetmed, katkestades seejuures inimtoiduks ettenähtud sorditud räime püügi suhtes kudemisaegsest püügikeelust erandi tegemise, kuna Läänemere keskosa räime sihtpüük lõpetatakse. Vältimatu kaaspüügi püügivõimalused tuleks kehtestada madalal tasemel, vältides seejuures püüki piiravate liikide probleemi.

(9)Läänemere lääneosa tursavarude puhul on ICES nõuandes esineva jätkuva ebakindluse tõttu liigitanud oma nõuande 10 ettevaatusprintsiibil põhinevaks nõuandeks. Nüüd näib, et kalavaru on olnud alla piirväärtuse Blim möödunud 15 aastast suurema osa jooksul ja oli 2022. aastal ajalooliselt madalal tasemel. Ettevaatusprintsiibil põhineva nõuande kohane püük on äärmiselt madalal tasemel. Seetõttu on määruse (EL) 1380/2013 artikli 16 lõike 4 kohaselt asjakohane hoida alal sihtpüügikeeld ja säilitada funktsionaalselt seotud parandusmeetmed, katkestades seejuures inimtoiduks ettenähtud sorditud räime püügi suhtes erandi tegemise, kuna Läänemere keskosa räime sihtpüük lõpetatakse. Lisaks on asjakohane katkestada igasugune harrastuspüük. Vältimatu kaaspüügi püügivõimalused tuleks kehtestada madalal tasemel, vältides seejuures püüki piiravate liikide probleemi.

(10)ICESi alarajoonide 22–31 lõhe puhul jäi ICES oma nullpüügi nõuande juurde, piiras rannikulähedase suvise sihtpüügi jätkamise võimaluse üksnes ICESi alarajooniga 31 ja vähendas vastavalt oma püüginõuandeid 11 . Sellises olukorras on määruse (EL) 1380/2013 artikli 16 lõike 4 kohaselt asjakohane kohandada püügipiirkonda ja kalapüügivõimaluste taset vastavalt ICESi nõuandele ning säilitada nendega funktsionaalselt seotud parandusmeetmed.

(11)Selleks et tagada ICESi alarajoonis 32 rannapüügi võimaluste täielik ärakasutamine, kehtestati 2019. aastal lõhe osas piiratud piirkondadevaheline paindlikkus ICESi alarajoonidest 22–31 selle alarajooni 32 12 . Võttes arvesse nende kahe kalavaru püügivõimaluste muutumist, on asjakohane see paindlikkus säilitada.

(12)Meriforelli püügi keelamine vetes, mis asuvad lähtejoontest kaugemal kui neli meremiili ja meriforelli kaaspüügi piiramine 3 %-ni meriforelli ja lõhe kombineeritud püügist on aidanud vähendada seda, et lõhe kohta esitatakse valed, eelkõige meriforelli püügi andmed. Seepärast on asjakohane kehtivad piirangud jõusse jätta, et hoida valeandmete esitamise määr madalal.

(13)Tursa ja lõhe harrastuspüügi meetmed ning meriforelli- ja lõhevarude kaitsemeetmed ei tohiks piirata määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 19 ja 20 kohaste rangemate riiklike meetmete kohaldamist.

(14)Botnia lahe räime puhul vähendas ICES kalavaru biomassi ja see jääb nüüd allapoole piirväärtust, millest allpool tuleb võtta konkreetseid ja asjakohaseid majandamismeetmeid (Btrigger) 13 . Lisaks märgib ICES, et isegi täieliku püügist hoidumisega on tõenäosus, et 2025. aastal alla piirväärtuse Blim vähenenud kalavaru moodustab 9 %. Seetõttu on määruse (EL) 2016/1139 artikli 4 lõike 6 kohaselt asjakohane sihtpüük lõpetada ja kehtestada vältimatu kaaspüügi püügivõimalused madalal tasemel, vältides seejuures püüki piiravate liikide probleemi.

(15)Läänemere lääneosa räimevaru puhul on ICES seisukohal, et kuigi kalavaru biomass on suurenenud, moodustab see piirväärtusest Blim 14 vaid 71 %. Lisaks on varu täienemine endiselt rekordiliselt väike ja biomassi puhul ei eeldata 2025. aastal taastumist üle piirväärtuse Blim. Seetõttu soovitab ICES kuuendat aastat järjest Läänemere lääneosa räime mitte püüda. Neil asjaoludel on määruse (EL) 2016/1139 artikli 4 lõike 6 kohaselt asjakohane hoida alal sihtpüügikeeld ja katkestada väikesemahulise püügi suhtes erandi kohaldamine. Vältimatu kaaspüügi püügivõimalused tuleks kehtestada madalal tasemel, vältides seejuures püüki piiravate liikide probleemi.

(16)ICES on Läänemere keskosa räime puhul praegu seisukohal, et kalavaru on olnud alla piirväärtuse Blim möödunud 30 aastast suurema osa jooksul, sealhulgas viimastel aastatel 15 . Lisaks on isegi täieliku püügist hoidumisega tõenäosus, et 2025. aastal püsib kalavaru alla piirväärtuse Blim, moodustades 22 %. Seetõttu on määruse (EL) 2016/1139 artikli 4 lõike 6 kohaselt asjakohane sihtpüük lõpetada ja kehtestada vältimatu kaaspüügi püügivõimalused madalal tasemel, vältides seejuures püüki piiravate liikide probleemi.

(17)Liivi lahe räime puhul prognoosib ICES, et biomass ületab piirväärtust Btrigger ja püügisurve on FMSY 16 .. Samuti segunevad need varud ICESi hinnangul Läänemere keskosa räimevarudega. Varem võeti sellist segunemist vastavate kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel arvesse, tuginedes seejuures ICESi hinnangutele. Võttes aga arvesse Läänemere keskosa räimevaru seisundit, ei tohiks Liivi lahte suunduva Läänemere keskosa räime kogust Liivi lahe räime 2024. aasta lubatud kogupüügile lisada. Seetõttu on asjakohane kehtestada püügivõimalused ülemises vahemikus, et mitte piirata järjestikuste aastate püügivõimalusi määruse (EL) 2016/1139 artikli 4 lõike 5 punkti c kohaselt rohkem kui 20 %.

(18)Atlandi merilesta puhul püütakse ICESi andmetel turska atlandi merilesta kaaspüügina 17 . Lisaks on atlandi merilesta tagasiheitemäär oluliselt suurenenud. Seetõttu on asjakohane neid tegureid arvesse võtta ja atlandi merilesta püügivõimalused vastavalt kindlaks määrata.

(19)Kilu puhul on ICES seisukohal, et ehkki varu biomass on küll suurem kui piirväärtus Btrigger, ei ole varu täienemine olnud 2014. aastast alates kuigi suur. Lisaks oli 2021. ja 2022. aastal varu täienemine ICESi hinnangul koguni rekordiliselt väike 18 . Lisaks toimub kilu püük sageli kilu ja räime segapüügina. Seetõttu on asjakohane neid tegureid arvesse võtta ja kilu püügivõimalused vastavalt kindlaks määrata.

(20)Käesolevas määruses sätestatud püügivõimalusi kasutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, 19 eelkõige vastavalt selle artiklile 33, milles käsitletakse saagi ja püügikoormuse registreerimist, ning selle artiklile 34, milles käsitletakse kalapüügivõimaluste ammendumise andmete esitamist komisjonile. Seepärast tuleks käesolevas määruses täpsustada koode, mida liikmesriigid peavad kasutama komisjonile andmete saatmisel käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta.

(21)Nõukogu määrusega (EÜ) nr 847/96 20 on kehtestatud lubatud kogupüükide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, sealhulgas selle artiklite 3 ja 4 kohased ennetuslikke ja analüütilisi lubatud kogupüüke käsitlevad paindlikkussätted. Kõnealuse määruse artikli 2 kohaselt tuleb nõukogul lubatud kogupüügi kehtestamisel otsustada, milliste varude suhtes artiklit 3 või 4 ei kohaldata, võttes aluseks eelkõige varude bioloogilise seisundi. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 9 kehtestati paindlik ühest aastast teise ülekandmine kõikide varude jaoks, mille suhtes kehtib lossimiskohustus. Selleks et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks mere bioloogiliste elusressursside mõistliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtet, takistaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist ja põhjustaks kalavarude bioloogilise seisundi halvenemist, tuleks selgelt sätestada, et määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 kohaldatakse analüütilise lubatud kogupüügi suhtes ainult siis, kui määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast paindlikku ühest aastast teise ülekandmist ei kasutata.

(22)Läänemere idaosa tursa, Läänemere lääneosa tursa, Läänemere lääneosa räime ja Läänemere keskosa räime biomass on väiksem kui Blim. Botnia lahe räimevaru biomass on väiksem kui piirväärtus Btrigger ja eeldatavalt jõuab 2024. aastal väga lähedale piirväärtusele Blim. Kõigi nende varude puhul lubatakse 2024. aastal üksnes kaaspüüki ja teaduslikku püüki. Seetõttu ja võttes arvesse Läänemere ökosüsteemi suhteliselt väikest vastupanuvõimet, on liikmesriigid, kellel on kvoodiosa asjaomases lubatud kogupüügis, võtnud kohustuse mitte kohaldada 2024. aastal määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 9 ette nähtud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist, et 2024. aasta püügid ei ületaks asjaomaseid lubatud kogupüüke. ICESi alarajoonides 22–30 on peaaegu kõigi jõgede lõhevarude biomass väiksem kui noorlõhede tootmise piirväärtus (Rlim), ning 2024. aastal on lubatud ainult kaaspüük ja teadusuuringute eesmärgil toimuv püük. Paindliku ühest aastast teise ülekandmise kohaldamisel on asjaomased liikmesriigid võtnud 2024. aastaks seetõttu samasuguse kohustuse ka seoses lõhe püügiga Läänemere avaosas.

(23)[Täidetakse hiljem: „Norra tursik“ – Nõukogu määruses (EL) 2023/194 21 on sätestatud norra tursiku püügi võimalused kuni 31. oktoobrini 2023 ICESi 3.a rajoonis, 4. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes ning 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes. Norra tursiku püügiperiood kestab 1. novembrist kuni 31. oktoobrini. Selleks, et püüki oleks võimalik alustada 1. novembril 2023, tuleb uue teadusliku nõuande alusel ning pärast Ühendkuningriigiga konsulteerimist kehtestada norra tursiku esialgne lubatud kogupüük ICESi 3.a rajoonis ning ICESi 2.a rajooni Ühendkuningriigi vetes ja ICESi 4. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes ajavahemikul 1. novembrist kuni 31. detsembrini 2023. See esialgne lubatud kogupüük tuleks määrata kindlaks kooskõlas ICESi 9. oktoobril 2023 avaldatud nõuandega 22 .]

(24)[Täidetakse hiljem: muud muudatused].

(25)Määrust (EL) 2023/194 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(26)Selleks et vältida püügitegevuse katkemist, tuleks käesoleva määruse Läänemerd käsitlevaid sätteid kohaldada alates 1. jaanuarist 2024. Siiski tuleks käesolevat määrust ICESi 3.a rajoonis, ICESi 4. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes ning ICESi 2.a rajooni Ühendkuningriigi vetes püütava norra tursiku suhtes kohaldada 1. novembrist 2023 kuni 31. oktoobrini 2024, mis on norra tursiku püügihooaeg. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1
Reguleerimisese

Käesoleva määrusega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused 2024. aastaks ning muudetakse teatavaid määruses (EL) 2023/194 kindlaks määratud püügivõimalusi teistes vetes.

Artikkel 2
Reguleerimisala

1.Käesolevat määrust kohaldatakse Läänemerel tegutsevate liidu kalalaevade suhtes.

2.Käesolevat määrust kohaldatakse ka harrastuspüügi suhtes, kui sellisele püügile on asjaomastes sätetes selgelt viidatud.

Artikkel 3
Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4 sätestatud mõisteid.

Lisaks kasutatakse järgmiseid mõisteid:

(1)„alarajoon“ – Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) Läänemeres paiknev alarajoon, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 218/2009 23 III lisas;

(2)„lubatud kogupüük“ (TAC) –  

(a)igast kalavarust aastas lossida lubatud kala kogus püügi puhul, mille suhtes on kehtestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõigetes 4–7 osutatud erand lossimiskohustusest;

(b)igast kalavarust aastas püüda lubatud kala kogus igasuguse muu püügi puhul;

(3)„kvoot“ – liidule, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;

(4)„harrastuspüük“ – mittetöönduslikud püügitoimingud, mille puhul mere bioloogilisi ressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi või sportlikul eesmärgil;

(5)„analüütiline hinnang“ – teatava kalavaru olukorra muutumist käsitlev kvantitatiivne hinnang, mis põhineb kalavaru bioloogiat ja kasutust käsitlevatel andmetel, sh kaudsetel näitajatel, mis on teadusliku läbivaatamise tulemusel hinnatud kvaliteedilt piisavaks, et anda teaduslikke nõuandeid tulevaste püügivõimaluste kohta;

(6)„analüütiline lubatud kogupüük“ – lubatud kogupüük, mille kohta on olemas analüütiline hinnang.

II PEATÜKK

PÜÜGIVÕIMALUSED

Artikkel 4
Lubatud kogupüügid ja nende jaotamine

Lubatud kogupüügid, kvoodid ja vajaduse korral nendega funktsionaalselt seotud meetmed on sätestatud lisas.

Artikkel 5
Kalapüügivõimaluste jaotamise erisätted

1.Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimaluste jaotamine liikmesriikide vahel ei piira:

(a)määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist;

(b)määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohast mahaarvamist ja ümberjaotamist

(c)määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast lubatud lisakoguste lossimist;

(d)määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 kohast koguste kinnipidamist ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast ülekandmist;

(e)määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105, 106 ja 107 kohaseid mahaarvamisi.

2.Varud, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku või analüütilist lubatud kogupüüki, on määruses (EÜ) nr 847/96 sätestatud lubatud kogupüükide ja kvootide haldamise ühest aastast teise ülekandmise otstarbel kindlaks määratud käesoleva määruse lisas.  

3.Kui käesoleva määruse lisaga ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku lubatud kogupüüki, ning kõnealuse määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 kohaldatakse selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist lubatud kogupüüki.

4.Määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 ei kohaldata, kui liikmesriik kasutab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 sätestatud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.

Artikkel 6
Saagi ja kaaspüügi lossimise tingimused

Mittesihtliikide varud, mis on ohututes bioloogilistes piirides ja mille suhtes saab kohaldada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 8 kehtestatud erandit kohustusest arvestada saak asjakohasest kvoodist maha, on kindlaks määratud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 7
Püügikeeluajad tursa kudemise kaitseks

1.Alarajoonides 25 ja 26 on püük mis tahes püügivahenditega keelatud 1. maist kuni 31. augustini.

2.Lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata järgmistel juhtudel:

(a)üksnes teadusuuringute eesmärgil tehtavad püügitoimingud, tingimusel et need uuringud toimuvad kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega;

(b)liidu kalalaevade suhtes, mille kogupikkus on alla 12 meetri ja mis püüavad nakkevõrkude, raamvõrkude või abaratega või põhjaõngejadade, õngejadade, triivõngejadade, ridvata õngede ja haardõngede või sarnaste seisevpüünistega piirkondades, kus vee sügavus on alla 20 meetri vastavalt pädeva riikliku asutuse välja antud ametliku merekaardi koordinaatidele.

3.Alarajoonides 22 ja 23 on püük mis tahes püügivahenditega keelatud alates 15. jaanuarist kuni 31. märtsini ning alarajoonis 24 alates 15. maist kuni 15. augustini.

4.Lõikes 3 sätestatud keeldu ei kohaldata järgmistel juhtudel:

(a)üksnes teadusuuringute eesmärgil tehtavad püügitoimingud, tingimusel et need uuringud toimuvad kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega;

(b)liidu kalalaevade suhtes, mille kogupikkus on alla 12 meetri ja mis püüavad nakkevõrkude, raamvõrkude või abaratega või põhjaõngejadade, õngejadade, triivõngejadade, ridvata õngede ja haardõngede või sarnaste seisevpüünistega piirkondades, kus vee sügavus on alla 20 meetri vastavalt pädeva riikliku asutuse välja antud ametliku merekaardi koordinaatidele;

(c)liidu kalalaevade suhtes, mis püüavad alarajoonis 22 tragidega kahepoolmelisi molluskeid piirkondades, kus vee sügavus on alla 20 meetri vastavalt pädevate riiklike asutuste välja antud ametliku merekaardi koordinaatidele.

5.Lõike 2 punktis b ja lõike 4 punktides b ja c osutatud kalalaevade kaptenid tagavad, et pädeva liikmesriigi kontrolliasutused saavad nende püügitegevust igal ajal jälgida.

Artikkel 8
Meetmed seoses tursa harrastuspüügiga alarajoonides 22–26

Tursa harrastuspüük on alarajoonides 22–26 keelatud.

Artikkel 9
Meetmed seoses lõhe harrastuspüügiga alarajoonides 22–31

1.Lõhe harrastuspüük on alarajoonides 22–31 keelatud. Juhupüügi korral lastakse iga lõheisend viivitamata merre tagasi.

2.Erandina lõikest 1 lubatakse lõhe harrastuspüüki järgmistel kumulatiivsetel tingimustel:

(a)harrastuskalastaja kohta võib päevas püüda ja endale jätta ainult ühe lõhe, kellel on rasvauim ära lõigatud;

(b)harrastuskalastaja peab lõpetama selleks päevaks kalapüügi pärast seda, kui on püüdnud esimese lõhe, kellel on rasvauim ära lõigatud;

(c)kõik endale jäetud isendid sõltumata kalaliigist lossitakse tervelt.

3.Erandina lõikest 1 on lõhe harrastuspüük lubatud alates 1. maist kuni 31. augustini alarajoonis 31 piirkondades, mis asuvad lähtejoontest kuni nelja meremiili kaugusel.

4.Käesoleva artikliga ei piirata määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 19 ja 20 kohaste rangemate riiklike meetmete kohaldamist.

Artikkel 10
Meriforelli- ja lõhevarude kaitsemeetmed alarajoonides 22–32

1.Liidu kalalaevadel on keelatud püüda meriforelli vetes, mis asuvad alarajoonides 22–32 lähtejoontest kaugemal kui neli meremiili. Lõhe püüdmisel alarajoonis 32 lähtejoontest kaugemal kui neli meremiili ei tohi meriforelli kaaspüük mis tahes ajal ületada 3 % lõhe ja meriforelli kogusaagist – kas pardal olevast või pärast iga püügireisi lossitud saagist.

2.Meriforelli või lõhe õngejadadega püük on keelatud vetes, mis asuvad alarajoonides 22–31 lähtejoontest kaugemal kui neli meremiili.

3.Käesoleva artikliga ei piirata määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 19 ja 20 kohaste rangemate riiklike meetmete kohaldamist.

Artikkel 11
Andmete edastamine

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt andmed kalavarude püütud või lossitud koguste kohta, tuleb selleks kasutada käesoleva määruse lisas esitatud kalavarukoode.

III PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 12
Määruse (EL) 2023/194 muutmine

Määrust (EL) 2023/194 muudetakse järgmiselt.

(1)IA lisa B osa tabel, milles on Norra tursiku (Trisopterus esmarkii) püügivõimalused ICESi 3.a rajoonis, ICESi 4. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes ning ICESi 2.a rajooni Ühendkuningriigi vetes, asendatakse järgmisega:

„

“;

(2)[lisatakse hiljem].

Artikkel 13
Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2024.

Erandina teisest lõigust kohaldatakse:

(a)artikli 12 punkti 1 alates 1. novembrist 2023 kuni 31. oktoobrini 2024;

(b)[lisatakse hiljem].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta määrus (EL) 2016/1139, millega kehtestatakse Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava, muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2187/2005 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1098/2007 (ELT L 191, 15.7.2016, lk 1).

(3)     http://www.ices.dk/advice/Pages/Latest-Advice.aspx

(4)    COM(2023)102 (final), 21. veebruar 2023.

(5)    Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(6)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(7)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta määrus (EL) 2016/1139, millega kehtestatakse Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava, muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2187/2005 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1098/2007 (ELT L 191, 15.7.2016, lk 1).

(8)     https://doi.org/10.17895/ices.pub.c.6398177

(9)     https://doi.org/10.17895/ices.advice.21820497

(10)     https://doi.org/10.17895/ices.advice.21820494

(11)     https://doi.org/10.17895/ices.advice.21820596

(12)     https://doi.org/10.17895/ices.advice.21820602

(13)     https://doi.org/10.17895/ices.advice.21820521

(14)     https://doi.org/10.17895/ices.advice.21907944

(15)     https://doi.org/10.17895/ices.advice.23310368

(16)     https://doi.org/10.17895/ices.advice.21820512

(17)     https://doi.org/10.17895/ices.advice.21820533 ja https://doi.org/10.17895/ices.advice.21820539

(18)     https://doi.org/10.17895/ices.advice.21820581  

(19)    Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 ( ELT L 343, 22.12.2009, lk 1 ).

(20)    Nõukogu 6. mai 1996. aasta määrus (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3).

(21)    Nõukogu 30. jaanuari 2023. aasta määrus (EL) 2023/194, millega määratakse 2023. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning kehtestatakse 2023. ja 2024. aastaks teatavate süvamere kalavarude püügi võimalused (ELT L 28, 31.1.2023, lk 1).

(22)    [Täidetakse hiljem: ICESi nõuanne, mis avaldatakse 9. oktoobril 2023].

(23)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.8.2023

COM(2023) 492 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse 2024. aastaks kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja nende rühmade püügi võimalused ning muudetakse määrust (EL) 2023/194 teatavate püügivõimaluste kohta teistes vetes

LISA

LIIDU KALALAEVADELE LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) PÜÜGIPIIRANGUTEGA PIIRKONDADES, LIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA

Järgmistes tabelites esitatakse kalavarude kaupa lubatud kogupüük ja kvoodid (eluskaalu tonnides, kui ei ole ette nähtud teisiti) ning nendega funktsionaalselt seotud meetmed.

Viited püügipiirkondadele on viited ICESi püügipiirkondadele.

Kalavarudele viidatakse liikide teaduslike nimetuste tähestikulises järjekorras.

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist teaduslike nimetuste ja tavanimetuste vastavuse tabelit: