This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52023PC0098
Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL amending Regulation (EU) 2019/1009 as regards the digital labelling of EU fertilising products
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL) 2019/1009 seoses ELi väetisetoodete digitaalse märgistamisega
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL) 2019/1009 seoses ELi väetisetoodete digitaalse märgistamisega
COM/2023/98 final
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,27.2.2023
COM(2023) 98 final
2023/0049(COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse määrust (EL) 2019/1009 seoses ELi väetisetoodete digitaalse märgistamisega
(EMPs kohaldatav tekst)
{SEC(2023) 99 final} - {SWD(2023) 48 final} - {SWD(2023) 49 final} - {SWD(2023) 50 final}
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 2019. aastal vastu määruse (EL) 2019/1009, millega kehtestatakse ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise nõuded 1 . Selle määrusega asendati EÜ väetiste ühtlustamisnormid, mis olid sätestatud määruses (EÜ) nr 2003/2003 2 .
Määrusega (EL) 2019/1009 kehtestati palju põhjalikumad märgistusnõuded, kui olid ette nähtud määrusega (EÜ) nr 2003/2003. See oli tingitud uutest nõudmistest ja muredest ühiskonnas ning asjaolust, et uute õigusnormidega avati ELi turg ulatuslikult uuenduslikele ja senitundmatutele toodetele, mistõttu oli vaja kasutajaid paremini teavitada. Kuid infoga ülekoormatud etikettidega kaasneb kaks probleemi: huvitatud isikutel on raske neid lugeda ja ettevõtjatel on raske neid hallata. Rohkete andmete esitamine etiketil muudab keeruliseks olulise teabe ülesleidmise ja võib teha vajalikuks etiketti sageli ajakohastada, mis suurendab märgistamiskulusid.
Käesoleval ettepanekul on samad üldeesmärgid nagu määrusel (EL) 2019/1009, nimelt tagada inimeste tervise ja keskkonna kõrgetasemeline kaitse ning hästitoimiv siseturg. Selleks et lahendada need kaks kindlakstehtud probleemi, on käesoleval ettepanekul kaks eesmärki: parandada etikettide loetavust ja hõlbustada ettevõtjatel nende haldamist.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Väetisetooted kuuluvad toiduainete tarneahelasse ja nende osa põllumajandustoodete hinnas on suur. 2021. aasta teatises energiahindade kohta 3 tunnistas komisjon majandusraskusi, mida energiahindade järsk tõus alates 2021. aasta sügisest on energiamahukas väetisetööstuses põhjustanud. Nagu selgitatud 2022. aasta teatises toiduga kindlustatuse kohta, 4 on Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu tööstusharu majandusraskusi veelgi süvendanud.
Praeguse keerulise poliitilise ja majandusliku olukorra tõttu on põhjendatud esiteks kiiremini tõhustada väetisetoodete kasutamist ja teiseks vähendada väetisetoodete turuletoomise kulusid. Käesoleva ettepanekuga toetatakse mõlemat suundumust väetisetoodete poliitikas.
Neist esimesega seoses on eelkõige väetiste tõhusam kasutamine oluline teema strateegias „Talust taldrikule“, 5 milles on seatud eesmärgiks vähendada toitainete kadu 50 % ja väetiste kasutamist 2030. aastaks 20 %. Kasutustõhususe suurendamise vajadust on korratud väetisi käsitlevas 2022. aasta teatises 6 . Üks peamine viis, kuidas seda saavutada, on digivahendite kasutamine, näiteks selleks, et jälgida riikides toitainete üldise tasakaalu lähtetasemeid ja sihttasemeid ning koguda andmeid piirkondlikul tasandil. Lisaks aitab digietikettide abil toote omadustest parem teavitamine optimeerida kasutustõhususega seotud juhiseid vastavalt neile omadustele ning tänu sellele saab kasutusjuhiseid paremini esitada ja vältida üleväetamist.
Teise suundumusega seoses vähendab etikettide vabatahtlikku digiteerimist käsitlevate õigusnormide kehtestamine ettevõtjate kulusid keskpikas ja pikas perspektiivis. See tõhustab veelgi märgistamisprotsessi, kuna välditakse tarbetuid kulusid ja vähendatakse pakendijäätmeid. Selle tulemusel optimeeritakse väetiste ELi turule toomise tingimusi praegusel keerulisel ajal.
Käesolev ettepanek on osa põllumajandussektori üldisemast digitaliseerimisest, mis on prioriteet enamikule liikmesriikidele, kes allkirjastasid 9. aprillil 2019 deklaratsiooni Euroopa põllumajanduse ja maapiirkondade aruka ja jätkusuutliku digituleviku kohta 7 .
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Komisjon andis rohelises kokkuleppes 8 teada kavatsusest tegeleda kahe väljakutse – rohe- ja digipöördega. Varsti pärast kokkuleppe avaldamist muutis COVID-19 pandeemia radikaalselt seda, milline on digitaliseerimise koht meie ühiskonnas ja majanduses ning kuidas seda tajutakse, ning kiirendas digipöörde tempot.
2021. aastal avaldatud digikompassiteatises 9 märgiti maha selge teekond ühise visiooni poole ja meetmed, mis võimaldaksid Euroopal olla digikümnendis edukas. Teatises esitati põhimõte „vaikimisi digitaalne“ ja visandati edasised sammud ühiskonna laiapõhjaliseks digitaliseerimiseks.
Üldine suund on võetud ka toodete etikettide ja saatedokumentide digiteerimisele. Kehtestatud on ehitustoodete 10 ja meditsiiniseadmetega 11 seotud õigusnormid ning koostatud on ettepanekud patareide ja akude, 12 detergentide, 13 kosmeetikatoodete 14 ja ohtlike kemikaalide 15 kohta.
Kestlike toodete ökodisaini määruse ettepaneku 16 üks eesmärk on luua digitaalne tootepass. Komisjoni koostatud versiooni kohaselt tähendab tootepassi kasutuselevõtt kohustust esitada kõigi reguleeritud toodete, sealhulgas väetisetoodetega seotud teave digitaalselt. Need teabe esitamise nõuded ei hõlma märgistusnõudeid. Seepärast täiendab käesolev ettepanek meetmeid, mis on juba kavandatud muu tooteteabe digiteerimiseks.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Käesoleval ettepanekul on sama õiguslik alus kui määrusel (EL) 2019/1009, nimelt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114, mis käsitleb liikmesriikide normide ühtlustamist siseturu rajamise ja toimimise eesmärgil. Kuigi komisjonile on antud õigus muuta määruse (EL) 2019/1009 lisasid, on kõik käesoleva algatusega kavandatud muudatusettepanekud koondatud sellesse ettepanekusse, et lihtsustada vastuvõtmisprotsessi, kuna muudatused on omavahel seotud.
•Subsidiaarsus
Probleemidel, mida ELi väetisetoodete etikettide infoga ülekoormamine põhjustab, on tugev piiriülene mõõde. Määruse (EÜ) nr 2003/2003 kohaldamisalasse kuuluvaid mineraalväetisi toodetakse mõnes üksikus ELi liikmesriigis 17 ja müüakse kõikjal ELis. Need tooted jäid määruse (EL) 2019/1009 kohaldamisalasse, kuhu lisati ka uusi tooteid, mida ühtlustamisnormid veel ei hõlmanud, ning seeläbi suurendati nende toodete potentsiaali ELi turul.
Määruse (EL) 2019/1009 III lisas sätestatud ulatuslikud märgistamisnõuded käivad füüsilise etiketi kohta. Osa kõnealuses lisas nõutavast teabest muutub sageli ja vastavalt samale määrusele tuleb teatavate toodete etikette enne lõppkasutajateni jõudmist muuta (näiteks väetisetoodete mehaanilise segu etikett sisaldab kogu asjakohast teavet lõpliku segu suhtes väljendatud ELi väetisetoodetest koostisainete kohta; seega oli enne segu lõppkasutajani jõudmist nii ELi väetisetoodetest koostisainetel kui ka segul endal füüsiline etikett). Määrus on vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Lisaks on liikmesriikidel kohustus mitte takistada ELi väetisetoodete vaba liikumist toodete märgistamisega seotud põhjustel. Seetõttu ei saa liikmesriigid võtta vastu riiklikke meetmeid, et parandada füüsiliste etikettide loetavust või vältida nende sagedast muutmist.
Liikmesriigid võiksid võtta vastu riiklikud miinimumnõuded etikettide digiteerimise kohta, kui digietikette kasutataks vabatahtlikult ja lisaks füüsilistele etikettidele, võttes arvesse, et määruses (EL) 2019/1009 ei ole seda küsimust veel puudutatud. Selline lähenemine tooks vältimatult kaasa erinevate tavade järgimise kogu ELis ning looks takistuse siseturu toimimisele. See võib põhjustada ebavõrdsust seoses võimaliku kulude kokkuhoiu ja teabe esitamisega. Samuti suurendaks see tööstusharu kulusid, sest tuleks kohaneda eri liikmesriikides digimärgistuse suhtes kehtivate nõuetega, mis omavahel lahknevad.
Digietiketi nõuete kehtestamine ELi tasandil annab aga vastupidiselt lisaväärtust erinevate tavade ühtlustamise teel. Võrdsete tingimuste loomisega parandab selline algatus siseturu toimimist ning tagab ühtlasi kõrgetasemelise kaitse, nagu on nõutud määruses (EL) 2019/1009. Lisaks saab ainult ELi tasandil teha otsuse selle kohta, milliseid praegu füüsilisel etiketil nõutavaid märgistuselemente võib esitada ainult digitaalselt.
ELi meetme eeliseks on ka võimalik mastaabisääst väetisetoodete tööstuses. Digimärgistuse nõuete ühtlustamine kogu ELis võib hõlbustada mitmekeelsete etikettide kasutamist ja toetada seega sama etiketiga toodete levitamist rohkem kui ühes liikmesriigis.
Seepärast on käesolev ettepanek ELi väetisetoodete etikettide vabatahtliku digiteerimise kohta vajalik ja sellega saab kindlakstehtud probleemid tulemuslikult lahendada.
•Proportsionaalsus
Algatus piirdub sellega, mis on vajalik seatud eesmärkide saavutamiseks. Algatusega nähakse ette ELi väetisetoodete vabatahtlik digitaalne märgistamine. Ettevõtjad võivad valida, kas esitada märgistuselemendid füüsilisel või digietiketil.
Nendeks juhtudeks, kui kasutatakse digietiketti, sätestatakse käesolevas ettepanekus üldised õigusnormid, et tagada ELi väetisetoodete kasutajate jaoks kõrgetasemeline kaitse.
Lisatud mõjuhinnangus on hinnatud poliitikavariante, mis erinevad üksteisest digiteerimise ulatuse poolest. Käesolevas ettepanekus esitatud variant loob parima tasakaalu eri sidusrühmade huvide vahel. Sellega antakse võimalus esitada digietikette, kuid samas säilitatakse lõppkasutajatele kättesaadavaks tehtavate ELi väetisetoodete füüsilisel etiketil kõige olulisem teave, võttes arvesse, milline on lõppkasutajate valmisolek kasutada teabele juurdepääsuks ainult digivahendeid. Sedamööda, kuidas ühiskond areneb, võib üksnes digitaalselt esitatavate märgistuselementide arvu veelgi suurendada, milleks on käesolevas ettepanekus sätestatud volitused.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Peeti järgmised konsultatsioonid.
Avalik konsultatsioon
Avaliku konsultatsiooni tulemused kinnitasid nii tööstusharu kui ka kasutajate huvi digietikettide vastu.
Üle poole vastajatest (52,1 %, N = 198) suhtuksid positiivselt või mõõdukalt positiivselt sellesse, kui osa teabest eemaldataks etiketilt ja seda oleks võimalik saada ainult digitaalsena. Kuna 22,7 % ei teadnud / ei osanud vastata, siis vastuse andnute hulgas on see osakaal suurem (66,9 %).
Enamik vastajaid (N = 93, 72 %) võtaksid võimaluse korral digimärgistuse kasutusele.
Digietiketi peamised eelised (N = 195): võimalus esitada üksikasjalikumat teavet (14 %), võimalus esitada kogu oluline teave, juhul kui pakend on liiga väike (14 %), lihtne juurdepääs teabele (13 %), juurdepääs ajakohastatud teabele (13 %), teave täiendavates keeltes (13 %), asjakohasem/sihipärasem teave, keskkonnakasu (19 %) ja kulude kokkuhoid (8 %).
Digietiketi peamised probleemid (N = 200): raskused teabele juurdepääsul (24 %), erinevused pakendil oleva ja digitaalse teabe vahel (22 %), ebavõrdsus eri elanikkonnarühmade vahel (22 %) ja suuremad kulud tööstusharu jaoks.
Intervjuud
Korraldati intervjuusid, et koguda teavet eelkõige i) selle kohta, mis on oluline märgistusteave eri liiki sidusrühmade jaoks, ii) etikettide kasutusviiside kohta, iii) digimärgistuse eeliste ja puuduste kohta ning iv) tööstusharu märgistamistavade kohta. Tööstusharu sidusrühmade ja väetisetoodete kasutajatega tehtud arvukate intervjuude vastused erinesid sageli seoses konkreetse märgistusteabega (nt lämmastikusisaldus), varieerudes sõltuvalt toote toimekategooriast ja kasutaja liigist. Seega ei olnud tööstusharu esindajate jaoks oluline teave sama, mis oli oluline kutseliste ja tavakasutajate jaoks.
Käesolevas ettepanekus võetakse neid erinevaid vajadusi arvesse ning seatakse prioriteediks tagada ELi väetisetoodete ohutu kasutamine ning inimeste tervise ja keskkonna kõrgetasemeline kaitse, milleks lõppkasutajatele müüdavate pakendatud toodete füüsilisele etiketile jäetakse kõige olulisem teave.
Sihtuuring sidusrühmade seas
Uuringu sihtrühmad olid väetisetoodete kasutajad (kutselised ja tavakasutajad), tööstusharu (tootjad, importijad ja levitajad) ning Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Leedu, Poola, Rumeenia, Taani ja Hispaania vastavushindamis- ja turujärelevalveasutused.
755 vastanust moodustasid suurima vastajarühma (43,6 %) tavakasutajad (st hobiaednikud, inimesed, kes ei kasuta väetisetooteid majandustegevuses), neile järgnesid kutselised kasutajad (33,5 %).
Sihtuuringust selgus samuti, et arvamused selle kohta, milline on kõige olulisem etiketil esitatav teave, erinevad. Kui kasutajad pidasid hädavajalikuks ohutusnõuetega seotud teavet, siis tootjate jaoks oli ülioluline agronoomiline tõhusus.
Kui küsiti, millisel kujul eelistatakse saada etiketil esitatavat teavet, valis enamik kutselisi ja tavakasutajaid füüsilise etiketi. See kinnitab vajadust säilitada kõige olulisem teave füüsilisel etiketil.
Tootjad olid eriarvamusel küsimuses, kas digiteerimine aitaks neil üldiselt raha säästa. 48,4 % arvab, et see annaks rahalise kokkuhoiu (N = 49).
Teemarühmad
Loodi kaheksa teemarühma, kuhu kuulusid Prantsusmaa, Poola, Rumeenia ja Hispaania kutselised ja tavakasutajad. Osalejad pooldasid ELi väetisetoodete etikettide digiteerimist; selles nähti eeliseid ja seda peeti loomulikuks üleminekuks. Muret tunti digilõhe negatiivse mõju suurenemise pärast.
See konsultatsioon näitas, et kutseliste ja tavakasutajate jaoks on eri teabekategooriad erineva tähtsusega. Kutselised kasutajad pidasid agronoomilist tõhusust käsitlevat teavet (näiteks toitainete sisaldus) muust teabest olulisemaks, samas kui nn ostujärgset teavet (näiteks kasutusjuhend või säilitustingimused) peeti vähem tähtsaks, sest „kõik teavad, mida teha“. Tavakasutajad leidsid aga vastupidi, et agronoomilist tõhusust käsitlev teave on liiga tehniline ja pidasid ostujärgset teavet olulisemaks. Samuti olid kutselised kasutajad koostist puudutavast teabest (näiteks koostisosade loetelu) rohkem huvitatud kui tavakasutajad.
Katse
Katse käigus uuriti märgistamise muutuste mõju väetisetoodete kutseliste ja tavakasutajate põhikäitumisele. Katse eesmärk oli näha kasutajate tegelikku käitumist, kui neile esitatakse digietikett, selle asemel et küsida osalejatelt, mida nad digiteerimisest arvavad.
Katsest selgus, et toote kasutamise ja säilitamise kohta füüsilisel etiketil esitatava teabe hulga muutus kutselisi kasutajaid enamasti ei mõjuta. Tavakasutajad on etiketi lihtsustamise suhtes kutselistest kasutajatest tundlikumad.
Mis puutub etikettide mõistmist mõjutavatesse teguritesse, siis on etikettide tõlgendamise lihtsus (katses osalejate endi hinnangul) oluliselt positiivselt seotud kutseliste ja tavakasutajate vanusega ning nende kogemusega asjaomase väetisetoote kasutamisel. Vähem teavet etikettidel ei toonud kaasa märkimisväärset muutust selles, kui hõlpsalt kumbki kasutajarühm etiketil esitatud teavet tõlgendas.
Kasutuskatse
Modereerimata kasutuskatsega hinnati selliste mitmesuguste digilahenduste populaarsust ja võimalikku kasutamist, mida võidakse rakendada väetisetoodete etikettide esitamiseks. 48 osalejast 33 skaneeris ruutkoodi ja 26 kasutas veebiaadressi – neid kahte meetodit kasutati kõige rohkem.
Eksperdirühma koosolek etikettide digiteerimisega seotud variantide arutamiseks
15. märtsil 2022 toimus veebis komisjoni väetisetoodete eksperdirühma koosolek. Eksperdirühma liikmetelt ja vaatlejatelt saadud teavet võeti arvesse poliitikavariantide väljatöötamisel. Eksperdirühm toetas teabe kategooriatesse jagamist ja erinevate poliitikavariantide koostamiseks kasutatud metoodikat.
Nende arvamused lahknesid küsimuses, kas kutselisi ja tavakasutajaid on vaja eristada. Kui mõned juhtisid tähelepanu sellele, et nendes kahes kasutajakategoorias on käitumine erinev ja erinevad on ka vajadused seoses märgistamisega, siis teiste sõnul suurendaks selline eristamine õigusnormide keerukust ning raskusi rakendamisel ja turujärelevalves.
Erinevate digiteerimisvariantidega seotud kulude ja kasu uuring
Pärast eksperdirühma koosolekut tehti veebis uuring, et koguda andmeid erinevate digiteerimisvariantidega seotud kulude ja kasu kohta. Uuringus saadi eri sidusrühmadelt kokku 93 nõuetekohaselt esitatud vastust.
Ligikaudu 56,3 % vastanutest (tootjad, N = 32) märkis, et nad juba esitavad osa märgistusteavet digitaalselt. Kokkuvõttes oli toetus etikettide digiteerimisega seoses kavandatud üldistele õigusnormidele suur (N = 84). Kui võrrelda eri variantide majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset mõju, oli üldine vastus, et mida rohkem teavet digiteeritakse, seda suurem on positiivne mõju.
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Komisjon kasutas konsultatsioonide tulemuste ja erinevate poliitikavariantide mõju analüüsimiseks välistöövõtjat.
•Mõjuhinnang
Mõju hindamisel 18 tekkis komisjonil kaks probleemi. Määrust (EL) 2019/1009 kohaldatakse alates 16. juulist 2022, nii et uute õigusnormide kohaldamisega ei ole veel saadud konkreetseid kogemusi. Lisaks on määruses sätestatud ELi väetisetoodete vabatahtlik ühtlustamine. See, kas määrust kohaldada või mitte, on väetisetoodete tootjate otsustada. Seetõttu on raske hinnata, kui paljud tootjad teevad sellise valiku ja jäävad järgnevatel aastatel selle juurde.
Õiguskontrollikomitee esitas 22. juulil 2022 mõjuhinnangu kohta positiivse arvamuse 19 .
Komisjon hindas järgmise kolme poliitikavariandi (PV) mõju: PV1 – töötatakse välja üksnes juhenddokument, PV2 – ELi väetisetoodete kohta võib esitada teavet digitaalselt ja PV3 – teatavate tootekategooriate puhul esitatakse kogu teave digitaalselt.
PV2 puhul kaaluti viit allvarianti (PV2a–PV2e). Erineb digiteerimise ulatus (alates sellest, et digietiketil esitatakse teatav teave, kuni sinnamaani, et suurem osa teabest esitatakse digietiketil). Mõnes allvariandis tehakse vahet kutseliste ja tavakasutajate vahel. PV2a–PV2e mõju analüüsitakse koos, sest kindlaks tehti vaid vähesed erinevused.
Eelistatud variant on PV2a koos variandiga PV3.
–PV2a tähendab ELi väetisetoodete etikettidel esitatava teatava teabe vabatahtlikku digiteerimist, tegemata vahet kutseliste ja tavakasutajate vahel.
–PV3 tähendab kogu teabe vabatahtlikku digiteerimist pakendamata müüdavate toodete puhul ja selliste toodete puhul, mida ei müüda lõppkasutajatele, vaid teistele ettevõtjatele.
Kuigi PV2a on üksnes digitaalselt esitatava teabe ulatuse suhtes kõige ettevaatlikum variant, siis selle kombineerimine variandiga PV3 tagab, et eesmärkide saavutamiseks on valitud kõige tulemuslikum tee ning sidusrühmade erinevatele seisukohtadele on lähenetud tasakaalustatult.
Esiteks jäetakse PV2a korral füüsilisele etiketile kogu ohutusteave, samuti kõige olulisem teave agronoomilise tõhususe ja koostise kohta ning ostujärgselt asjakohane teave. Kui muud liiki teabe hulka füüsilisel etiketil vähendatakse, muutub ohutusteave paremini nähtavaks, mis aitab kaitsta tervist ja keskkonda. Selle variandi puhul võetakse kõige rohkem arvesse digilõhet. PV3 kohaselt kogu etiketil esitatava teabe, sealhulgas ohutusteabe väljajätmine ettevõtjatele müümise korral on põhjendatud kasutajakategooriaga, mis ei ole lõppkasutajad. Ettevõtjad ostavad tooteid, et teha need turul kättesaadavaks, mitte et kasutada neid väetamiseks. Pakendamata toodete puhul ei ole toote laadi arvestades võimalik esitada teavet pakendile kinnitataval füüsilisel etiketil, mis on otsene viis märgistusteabe esitamiseks. Infolehe asendamine digietiketiga ei avalda eeldatavasti suurt mõju teabe kättesaadavusele.
Teiseks vähendab see kombineeritud variant märgistamiskulusid ja loob ettevõtjatele võrdsed tingimused seoses digimärgistuse kasutamisega. Märgistamiskulud vähenevad nii seetõttu, et füüsilisele etiketile saab lisada rohkem keeli, kui ka seetõttu, et etiketti ei ole vaja sageli muuta.
Samuti on seda kombineeritud varianti lihtsam kohaldada ja selle täitmist tagada, sest kutselisi ja tavakasutajaid üksteisest ei eristata. Määruses (EL) 2019/1009 sellist vahet ei tehta ning see oleks muutnud õigusnormid keerukamaks ja raskendanud nende rakendamist.
Kuna kulude tõendusbaas on piiratud, on kulude täielik ekstrapoleerimine ELi tasandile problemaatiline ja võib anda vale pildi. Sidusrühmade seas tehtud uuringu andmetel oleksid PV2 (aga ka PV3) korral ELi tasandil ettevõtjate maksimaalsed ühekordsed kulud 0,3 miljonit eurot (varieerudes 0,1 miljonist kuni 0,6 miljoni euroni) ja jooksvad (iga-aastased) kulud 0,1 miljonit eurot (varieerudes 0,06 miljonist kuni 0,4 miljoni euroni). Tegelikud kulud oleksid väga tõenäoliselt nendest maksimaalsetest kuludest väiksemad, sest mingi osa ettevõtjatest ei hakkaks digimärgistust kasutama.
Tuleb märkida, et digimärgistuse kasuks otsustav ettevõtja võib kanda mõningaid lisakulusid, mis tulenevad vajaduse korral teabe esitamisest alternatiivsete vahendite abil. Kuigi selliste kulude suurust ei olnud võimalik kindlaks teha, eeldatakse, et need on marginaalsed, arvestades, et tooteteave esitatakse ainult väikesele osale sihtturust. Pikemas perspektiivis tasakaalustaks kulusid kokkuhoid füüsiliste etikettide ajakohastamise pealt, topeltmärgistuse vältimisest ja füüsilisel etiketil vaba ruumi tekitamisest rohkemates keeltes teabe esitamiseks. Lisaks toob PV3 kaasa hinnanguliselt 0,8 miljonit eurot puhaskasu, kuna selle variandiga nähakse ette etiketi täieliku digiteerimise nõuded pakendamata toodete ja selliste toodete puhul, mida ei müüda lõppkasutajatele.
Mis puudutab PV2a ja PV3 otsest mõju avaliku sektori asutustele, siis hoolimata positiivsetest aspektidest, nagu veebipõhiste andmete haldamise ja kogumise lihtsus, võib avaliku sektori asutustes osutuda vajalikuks teha mõningaid investeeringuid seadmetesse ja koolitusse, et hõlbustada juurdepääsu digietikettidele.
Eelistatud poliitikavariandi 2a hinnangute kohaselt oleks võimalik ühekordne keskmine puhaskasu kõigi EL 27 ettevõtete koondarvestuses negatiivne (–0,1 miljonit eurot, eeldusel, et kõik eksportivad ettevõtted saavad kasu kokkuhoiust, mis tuleneb vähema kohustusliku teabe esitamisest füüsilistel etikettidel). Iga-aastane maksimaalne korduv kasu oleks PV2a puhul kõigi ettevõtete (EL 27) koondarvestuses 0,9 miljonit eurot. Variandi 3 korral oleks maksimaalne võimalik ühekordne puhaskasu samuti negatiivne (–0,5 miljonit eurot poliitikavariandiga 2a samadel eeldustel) 20 . Iga-aastane maksimaalne korduv puhaskasu oleks PV3 puhul aga kõigi ettevõtete 21 (EL 27) koondarvestuses 3 miljonit eurot.
Eelistatud variant peaks andma keskkonnakasu, kuna pakendijäätmete kogus väheneb. Selle kasu suurust ei olnud võimalik hinnata.
Negatiivset sotsiaalset mõju ei ole oodata, sest PV2a kohaselt jäetakse füüsilisele etiketile teave, mida eri kasutajakategooriad pidasid oluliseks. Füüsiliste etikettide loetavus peaks hoopis paranema, kuna mitmesugused tehnilised üksikasjad viiakse üle digietiketile. Lisaks saavad kasutajad täiel määral ära kasutada digiteerimisest tulenevaid erinevaid võimalusi seoses teabele juurdepääsetavuse ja konkreetse digitaalses vormingus teabe otsimisega.
•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Käesoleva ettepaneku eesmärk on lihtsustada määruse (EL) 2019/1009 kohaste märgistusnõuete täitmist ja seega vähendada ettevõtjate koormust, seadmata ohtu määruse põhieesmärke, sealhulgas inimeste tervise ja keskkonna kaitset.
Ettepanek annab otsese panuse REFITi tulemustabelisse (13. valdkond: kemikaale käsitlevad õigusaktid (v.a REACH)) seoses digivahendite kasutamisega ELi väetisetoodetel teabe esitamiseks. Digiajastu eeliste kasutamisega on võimalik vähendada VKEde koormust, parandada nõuete täitmist ja selle tagamist ning tugevdada koostööd pädevate asutuste, sealhulgas tolli ja turujärelevalveasutuste vahel.
Etikettide digiteerimine jääb vabatahtlikuks. Seega ei ole vaja erimeetmeid väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, kes võivad ise otsustada, kas nad viivad selle muudatuse ellu ja kui, siis millal.
5.MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Määruse (EL) 2019/1009 artikli 49 kohase hindamise käigus hindab komisjon ka seda, kuidas kõnealune konkreetne sekkumine on toiminud (või toimib), ja teeb esialgsed järeldused. See on esimene võimalus hinnata, kas sekkumine on avaldanud soovimatut või ettenägematut mõju.
Seejärel jälgib komisjon, kas ELi sekkumine on endiselt eesmärgipärane, kas seda tuleks tulemuslikkuse, asjakohasuse ja sidususe huvides kohandada või tuleks see lihtsalt kehtetuks tunnistada.
•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Käesoleva ettepanekuga kehtestatakse ELi väetisetoodete etikettide vabatahtlik digiteerimine. Selle valiku teevad ELi väetisetoodete tootjad, importijad või levitajad.
Tehakse ettepanek lubada ettevõtjatel esitada kõik määruse (EL) 2019/1009 III lisas nõutud märgistuselemendid ainult digitaalsena järgmises kahes olukorras: ELi väetisetooteid müüakse ilma pakendita või ELi väetisetooteid müüakse ettevõtjatele (kes ei ole toodete lõppkasutajad).
Ettevõtjad, kes otsustavad lõppkasutajatele pakendites tarnitavate ELi väetisetoodete digitaalse märgistamise kasuks, peavad esitama ka füüsilise etiketi, mis sisaldab kõige olulisemat teavet. Füüsilisel etiketil esitatakse kogu teave seoses inimeste tervise ja keskkonna kaitsega, samuti kõige olulisem teave toote agronoomilise tõhususe ja koostise kohta või teave, mida kasutatakse pärast toote ostmist.
Nendeks juhtudeks, kui ettevõtja otsustab esitada digietiketi, on ettepanekus sätestatud etikettide digiteerimist käsitlevad üldised õigusnormid. Eelkõige peavad ettevõtjad tagama, et digietiketile pääseb ligi tasuta ja hõlpsasti kogu EList, ning nad peavad arvesse võtma ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade vajadusi. Digietiketil sisalduv teave tuleb vajaduse korral esitada ka alternatiivsete vahendite abil.
Ettepanekuga on antud komisjonile õigus täiendada üldisi digitaalse märgistamise nõudeid ja kohandada täiendavalt III lisa, otsustades ühiskonna arengust sõltuvalt, milliseid märgistuselemente võiks esitada digitaalselt, kui ELi väetisetooted tehakse lõppkasutajatele pakendites kättesaadavaks.
2023/0049 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse määrust (EL) 2019/1009 seoses ELi väetisetoodete digitaalse märgistamisega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 22 ,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1)Määruse (EL) 2019/1009 III lisas on sätestatud ELi väetisetoodete suhtes kohaldatavad märgistusnõuded. III lisas osutatud teave tuleb esitada pakendi külge kinnitatud füüsilisel etiketil või nende märgistuselementide puhul, mida ei saa etiketile kanda, kuna pakend on liiga väike, pakendiga kaasas oleval eraldi infolehel (edaspidi „füüsiline etikett“). Ilma pakendita toodetega koos esitatakse infoleht. Märgistusnõuded puudutavad mitmesuguseid näitajaid, mis on seotud ELi väetisetoodete agronoomilise tõhususega (nt toitainete sisaldus väetises) ja koostisega (nt kogus). Märgistusnõuded käsitlevad ka teavet, mida on vaja inimeste tervise ja keskkonna kaitsmiseks ELi väetisetoodete kasutamisel (nt teave, mis on vajalik nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ 23 nõuetekohaseks kohaldamiseks), ning teavet, mida on vaja selliste toodete nõuetekohaseks käsitsemiseks ja kasutamiseks pärast ostmist (nt teave säilitustingimuste kohta).
(2)Seda, millisel kujul ELi väetisetooteid kooskõlas määrusega (EL) 2019/1009 märgistatakse, tuleks kohandada vastavalt digivaldkonna tehnoloogilistele ja ühiskondlikele muutustele.
(3)Digitaalsel etiketil (edaspidi „digietikett“) teabe esitamine toob selget kasu. Digitaalne märgistamine võib parandada märgistusteabe esitamist, kuna selle abil saab vältida infot liiga täis olevaid füüsilisi etikette ning kasutajad saavad tugineda mitmesugustele lugemisvõimalustele, mis on kättesaadavad ainult digitaalses vormingus, nagu suurem kirjatüüp, automaatne otsing, etteloetav tekst või tõlge teistesse keeltesse. Lisaks aitab ELi väetisetoodete digitaalne märgistamine kaasa Euroopa põllumajandussektori käimasolevale digitaliseerimisele ja võib hõlbustada põllumajandustootjatel täita selliste toodete kasutamisega seotud aruandluskohustusi. Digitaalne märgistamine võib tõhustada ka ettevõtjate märgistamiskohustuste haldamist tänu sellele, et märgistusteavet on lihtsam ajakohastada ja kasutajatele saab anda sihipärasemat teavet. Digitaalne märgistamine võib samuti vähendada märgistamiskulusid kogu tarneahelas, võttes arvesse, et ELi väetisetoodete etikette võidakse pärast ettevõtjatevahelisi tehinguid enne lõppkasutajateni jõudmist muuta.
(4)Digitaalne märgistamine võib aga tekitada ka uusi probleeme ebasoodsas olukorras olevatele elanikkonnarühmadele, eelkõige puuduvate või ebapiisavate digioskustega inimestele või puuetega inimestele, ja seega suurendada digilõhet. Seepärast tuleks määrusega (EL) 2019/1009 digimärgistus ette näha teatavatel tingimustel, võttes arvesse vajadust tagada inimeste tervise ja keskkonna kõrgetasemeline kaitse ning arvestades digivalmidust.
(5)Ettevõtjatele peaks jääma võimalus otsustada, kas nad esitavad digitaalse või füüsilise etiketi. See tagab ettevõtjatele paindlikkuse valida nende olukorrale kõige sobivamad eeskirjad. Eriti oluline on vältida põhjendamatute kulude tekitamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kelle jaoks võib digitaalne märgistamine osutuda problemaatiliseks, kuna nende toodetavate ELi väetisetoodete kogus või sortiment on väiksem.
(6)Digietiketi esitamise otsuse teevad ennekõike tootjad ja importijad, kes vastutavad määruse (EL) 2019/1009 III lisas sätestatud märgistusnõuete täitmise eest. Ent selleks, et digietikette võimalikult palju kasutada ja seeläbi parandada teabe esitamist kasutajatele, peaks levitajatel samuti olema võimalus digiteerida tootja poolt juba esitatud teabe põhjal selliste ELi väetisetoodete etiketid, mille nad turul kättesaadavaks teevad. Digitaalse märgistamise ulatus peaks sõltuma kahest tegurist: kas ELi väetisetooted tehakse kättesaadavaks ettevõtjatele või lõppkasutajatele ning kas tooted on pakendiga või ilma.
(7)Ettevõtjatel peaks olema lubatud esitada kõik määruse (EL) 2019/1009 III lisas osutatud märgistuselemendid ainult digietiketil teistele ettevõtjatele tarnitavate ELi väetisetoodete puhul, olenemata sellest, kas need on pakendiga või ilma. Sellisel juhul võib digietiketi kasutamine vähendada tarneahelas märgistamiskulusid. Importijatel ja levitajatel on võimalus kinnitada ELi väetisetootele füüsiline etikett nende konkreetse olukorra jaoks vajalikes ametlikes keeltes. Lisaks saab märgistamiskulusid vältida ELi väetisetoodete segamise, pakendamise ja ümberpakendamise korral, kuna tooteid saab enne lõppkasutajateni jõudmist varustada füüsilise etiketiga ainult üks kord. Et tooted tarnitakse ettevõtjatele, siis lõppkasutajatele teabe esitamist see ei mõjuta. Kui ettevõtjad otsustavad lisaks digietiketile esitada füüsilise etiketi, peaksid nad saama valida, milliseid märgistuselemente sellele füüsilisele etiketile lisada.
(8)Füüsilised etiketid on lõppkasutajate jaoks endiselt eelistatud teabe saamise viis, sest tänu pakendile kinnitamisele võimaldavad need vahetut juurdepääsu teabele. Lisaks kasutavad valdavat osa turul kättesaadavatest ELi väetisetoodetest kutselised kasutajad, nagu põllumajandustootjad. Kuigi kutselised kasutajad on harjunud väetisetooteid kasutama ja nad toetuvad oma väetamiskavade koostamisel sageli nõustamisteenustele, kipuvad nad kuuluma vanemasse vanuserühma, kus digioskused on väiksemad.
(9)Seega, kui ettevõtjad otsustavad lõppkasutajatele pakendis tarnitavate ELi väetisetoodete digitaalse märgistamise kasuks, peaksid nad tagama, et miinimumteave on kättesaadav ka füüsilisel etiketil. Selles kontekstis ja seoses muude õigusnormidega, mis käsitlevad pakendites kättesaadavaks tehtavaid tooteid, ei tohiks pakendi sisu kaaluda rohkem kui 1 000 kg kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 142/2011 24 . Seda piirmäära ületavaid pakendis tarnitud tooteid tuleks määruse (EL) 2019/1009 kohaldamisel käsitada ilma pakendita tarnitud toodetena. Selliselt lahendatakse ka probleemid, millega ebasoodsas olukorras olevad elanikkonnarühmad võivad kokku puutuda. Teave, mida ettevõtjad peaksid saama esitada ainult digietiketil, peaks seetõttu kajastama ühiskonna digitaliseerumise seisu ja ELi väetisetoodete kasutajate konkreetset olukorda. Selleks et kõik lõppkasutajad saaksid enne ELi väetisetoodete ostmist teha teadliku valiku ning et tagada selliste toodete ohutu käsitsemine ja kasutamine kõigis lõppkasutajate rühmades, tuleks inimeste tervise ja keskkonna kaitsega seotud märgistusteave, samuti miinimumteave ELi väetisetoodete agronoomilise tõhususe ning nende koostise ja kasutuse kohta esitada alati füüsilisel etiketil. Määruses (EL) 2019/1009 tuleks selgelt märkida, millist teavet võib esitada ainult digitaalselt.
(10)Ilma pakendita tarnitavate ELi väetisetoodete puhul peavad ettevõtjad esitama märgistuselemendid infolehel. Vastupidi füüsilisele etiketile ei ole infolehel toote endaga füüsilist seost ning sellest tulenevalt ei võimalda see toote käsitsemise ajal vahetut juurdepääsu tootega seotud teabele. Samade märgistuselementide esitamine digitaalsena tähendaks teabe hankimise viisi kohandamist ilma kasutajatele märkimisväärseid riske tekitamata. Seetõttu peaks ettevõtjatel olema lubatud esitada kõik määruse (EL) 2019/1009 III lisas osutatud märgistuselemendid digietiketil üksnes ilma pakendita tarnitavate ELi väetisetoodete puhul. Kui ettevõtjad otsustavad lisaks digietiketile esitada füüsilise etiketi, peaksid nad saama valida, milliseid märgistuselemente sellele füüsilisele etiketile lisada.
(11)Selleks et tagada ELi väetisetooteid turul kättesaadavaks tegevatele ettevõtjatele võrdsed tingimused ja kaitsta kõnealuste toodete lõppkasutajaid, tuleks kehtestada digitaalse märgistamise nõuded.
(12)Tagamaks, et kasutajad saavad kõik märgistuselemendid digietiketilt ja nad ei pea koguma teavet nii füüsiliselt kui ka digietiketilt mõlemalt, tuleks digietiketti kasutavatelt ettevõtjatelt nõuda, et nad lisaksid sellele kõik märgistuselemendid, isegi kui need on esitatud ka füüsilisel etiketil. Digietikett peaks sisaldama samuti teavet, mis võimaldab lõppkasutajal teha kindlaks ELi väetisetoote tootja ja temaga ühendust võtta, kuna see on oluline teave ning selle digitaalselt esitamine tugevdab toote ja digietiketi vahelist seost. Arvestades, et väetisetooteid lastakse turule ka ühtlustamata toodetena, on samuti oluline lisada digietiketile CE-märgis ja kõik asjakohased viited teavitatud asutusele, et lõppkasutajad saaksid üksnes digietiketi põhjal järeldada, et toodet turustatakse kooskõlas määrusega (EL) 2019/1009. Et hõlbustada sellise tootjate poolt esitatava teatava teabe ajakohastamist, mis muutub sageli ja mida lõppkasutajad iga päev ei kasuta (täpsemalt partii number ja tootmiskuupäev), peaks tootjatel siiski olema võimalik esitada teave kas füüsiliselt või digitaalselt.
(13)Kuna digietiketid on nagu füüsilised etiketidki vahendid, mille abil anda kasutajatele ELi väetisetoodete kohta kohustuslikku teavet, peaksid ettevõtjad tagama digietikettidele tasuta juurdepääsu. Lisaks peaks digietiketil esitatud teabele olema võimalik lihtsasti ligi pääseda, et suurendada tõenäosust, et kasutajad ka tegelikult teabe kätte saavad. Ettevõtjad ei tohiks määrusega (EL) 2019/1009 nõutud teavet esitada läbisegi muu teabega, mida määruse (EL) 2019/1009 alusel ei nõuta, näiteks turunduses kasutatavad või ärilise sisuga avaldused. Digiruumis ei ole ruumipiiranguid, mis on iseloomulikud pakendile kinnitatud füüsilistele etikettidele. Seepärast on oluline, et määruse (EL) 2019/1009 kohaselt esitatud märgistuselemendid koondataks ühte kohta, nii et neid ei oleks raske leida muu teabe hulgast, mida ettevõtjad võivad esitada. Samuti peaksid ettevõtjad tagama, et digietiketid esitatakse viisil, mille puhul on võetud arvesse ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade vajadusi, et nii vähendada veelgi raskusi, millega need rühmad võivad silmitsi seista.
(14)Võttes arvesse nii kasutajate huvi pääseda ligi suhteliselt pika säilivusajaga ELi väetisetooteid käsitlevale teabele kui ka ettevõtjate huvi vältida tarbetuid kulusid, peaksid ettevõtjad tagama, et digietikett on kättesaadav viie aasta jooksul alates ELi väetisetoote turule laskmisest.
(15)Selleks et vähendada riske, mida digietiketi kättesaamatus ebasoodsas olukorras olevatele elanikkonnarühmadele võib põhjustada, eelkõige seoses nende ELi väetisetoodetega, mida tarnitakse lõppkasutajatele ilma pakendita ja mille puhul võib kõik märgistuselemendid esitada digitaalselt, peaksid ettevõtjad lõppkasutajate nõudmise korral esitama märgistuselemendid alternatiivsete vahendite abil. Kui digietikett ei ole ajutiselt kättesaadav, tuleks teave esitada isegi ilma nõudmiseta.
(16)Määruse (EL) 2019/1009 IV lisas sätestatud tehnilise dokumentatsiooni nõudeid tuleks kohandada, et võtta arvesse digietiketi kasutuselevõttu. Peale selle ning arvestades, et segude valmistajatele kättesaadavaks tehtavate ELi väetisetoodete kohta võib esitada ainult digietiketi, peaks turujärelevalve hõlbustamiseks väetisetoodete segude tehniline dokumentatsioon sisaldama selle teabe näidist, mis esitatakse määruse (EL) 2019/1009 III lisa kohaselt ELi väetisetoodetest koostisainete kohta.
(17)Selleks et määrus (EL) 2019/1009 vastaks jätkuvalt tehnika arengule, uutele teaduslikele tõenditele ja ühiskonna digitaliseerumise arengule, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada digitaalse märgistamise nõudeid ja muuta III lisa seoses nende märgistuselementidega, mida ettevõtjad, kes teevad ELi väetisetooteid turul lõppkasutajatele kättesaadavaks pakendis, võivad esitada üksnes digietiketil. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes 25 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
(18)Digimärgistuse kohta üksikasjalikumate õigusnormide kehtestamisel peaks komisjon pöörama erilist tähelepanu muudele liidu õigusnormidele, mis käsitlevad toodete või ainete ja segude kohta digitaalse teabe esitamist. Kõigile liidu eri õigusnormidega nõutud andmetele peaks olema võimalik ligi pääseda ühes digiruumis, nii et kasutajatel oleks kogu vajalikule teabele lihtne juurdepääs.
(19)Kui komisjon otsustab selle üle, milliseid märgistuselemente ettevõtjad, kes teevad ELi väetisetooteid turul lõppkasutajatele kättesaadavaks pakendis, võivad esitada üksnes digitaalselt, peaks ta arvesse võtma ELi väetisetoodete kasutajate digivalmidust ning vajadust tagada, et selliste toodete kasutamine oleks inimeste tervisele ja keskkonnale ohutu.
(20)Määrust (EL) 2019/1009 tuleks seetõttu vastavalt muuta.
(21)Kuna käesoleva määrusega nähakse ette võimalus esitada kõik III lisas nõutud märgistuselemendid või osa neist ainult digietiketil, tuleks määruse kohaldamine edasi lükata, et digimärgistust käsitlevate täiendavate nõuete väljatöötamiseks oleks piisavalt aega.
(22)Käesoleva määruse konkreetseid eesmärke, nimelt parandada ELi väetisetoodete etikettide loetavust ja hõlbustada ettevõtjate jaoks nende haldamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada. Kuna eesmärkide ulatuse ja mõju tõttu on need paremini saavutatavad liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus, millega nähakse ette võimalus esitada teatav teave digimärgistuse abil, nende eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EL) 2019/1009 muudetakse järgmiselt.
(1)Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:
(a)lisatakse punkt 10a:
„10a) „pakend“ – suletav mahuti, mille mahutavus on kuni 1 000 kg;“
(b)lisatakse punkt 16a:
„16a) „andmekandja“ – lineaarne vöötkood, kahemõõtmeline sümbol või muu automaatse tuvastamise ja andmete kogumise vorming, mida saab lugeda seadme abil;“.
(2)Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:
(a)lõikesse 5 lisatakse järgmine lõik:
„Esimeses lõigus osutatud teave esitatakse kas füüsiliselt pakendil või saatedokumendis, digitaalselt või mõlemal viisil. Kui teave esitatakse digitaalselt, kohaldatakse artiklis 11b digietikettide kohta sätestatud nõudeid ja artiklis 11c sätestatud kohustusi.“;
(b)lõikesse 6 lisatakse järgmine lõik:
„Esimeses lõigus osutatud teave esitatakse füüsiliselt pakendil või saatedokumendis või nii füüsiliselt pakendil või saatedokumendis kui ka digitaalselt. Kui teave esitatakse digitaalselt, kohaldatakse artiklis 11b digietikettide kohta sätestatud nõudeid ja artiklis 11c sätestatud kohustusi.“;
(c)lõige 7 asendatakse järgmisega:
„7. Tootjad tagavad, et ELi väetisetoodetega on kaasas III lisas nõutud märgistuselemendid, mis on esitatud artiklis 11a sätestatud asjakohases vormis. Need märgistuselemendid peavad olema:
(a)lõppkasutajatele kergesti arusaadavas, asjaomase liikmesriigi kindlaks määratud keeles;
(b)selged, arusaadavad ja mõistetavad;
(c)ELi väetisetoote turul kättesaadavaks tegemise ajal kontrollimiseks kättesaadavad.“
(3)Artikli 8 lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Importijad tagavad, et ELi väetisetoodetega on kaasas III lisas nõutud märgistuselemendid, mis on esitatud artiklis 11a sätestatud asjakohases vormis. Need märgistuselemendid peavad olema:
(a)lõppkasutajatele kergesti arusaadavas, asjaomase liikmesriigi kindlaks määratud keeles;
(b)ELi väetisetoote turul kättesaadavaks tegemise ajal kontrollimiseks kättesaadavad.“
(4)Lisatakse järgmised artiklid 11a, 11b ja 11c:
„Artikkel 11a
Märgistuse vormid
1.Kui ELi väetisetooted tehakse ettevõtjatele turul kättesaadavaks pakendis, peavad nendega kaasas olema III lisas sätestatud märgistuselemendid kas
(a)digitaalsel etiketil ( edaspidi „digietikett“) või
(b)pakendi külge kinnitatud füüsilisel etiketil või nende märgistuselementide puhul, mida ei saa etiketile kanda, kuna pakend on liiga väike, pakendiga kaasas oleval eraldi infolehel (edaspidi „füüsiline etikett“).
2.Kui ELi väetisetooted tehakse ettevõtjatele turul kättesaadavaks ilma pakendita, peavad nendega kaasas olema III lisas sätestatud märgistuselemendid kas
(a)digietiketil või
(b)ELi väetisetootega kaasas oleval infolehel.
3.Kui ELi väetisetooted tehakse lõppkasutajatele turul kättesaadavaks pakendis, peavad nendega kaasas olema III lisas sätestatud märgistuselemendid kas
(a)füüsilisel etiketil või
(b)digietiketil ja korratuna füüsilisel etiketil.
Erandina punktist b ei pea III lisas tärniga tähistatud märgistuselemente füüsilisel etiketil kordama.
4.Kui ELi väetisetooted tehakse lõppkasutajatele turul kättesaadavaks ilma pakendita, peavad nendega kaasas olema III lisas sätestatud märgistuselemendid kas
(a)digietiketil või
(b)ELi väetisetootega kaasas oleval infolehel.
5.Kui ettevõtjad esitavad kooskõlas käesoleva artikliga digietiketi, täidavad nad artiklites 11b ja 11c sätestatud nõudeid.
Artikkel 11b
Digietiketile esitatavad nõuded
1.Digietikett peab sisaldama järgmist:
(a)artikli 6 lõike 6 kohaselt nõutav teave;
(b)CE-märgis ja, kui see on asjakohane, teavitatud asutuse identifitseerimisnumber vastavalt artiklitele 17 ja 18;
(c) kõik III lisas nõutud märgistuselemendid, välja arvatud tootmiskuupäev, kui see on esitatud füüsilisel etiketil.
2.Lõikes 1 osutatud teave esitatakse ühes ja samas kohas ning eraldi mis tahes teabest, mis ei ole esitatud käesoleva määruse alusel.
3.Digietikett peab olema:
(a)tasuta ligipääsetav;
(b)hõlpsasti ja otse ligipääsetav, ilma et oleks vaja eelnevalt registreeruda, alla laadida või paigaldada rakendusi või sisestada salasõna; ligipääsetav kõigile võimalikele kasutajatele liidus;
(c)otsinguga leitav;
(d)esitatud viisil, mis vastab ka ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade vajadustele ja võimaldab asjakohasel juhul vajalike kohanduste tegemist, et hõlbustada nende rühmade juurdepääsu;
(e)kättesaadav viie aasta jooksul alates ELi väetisetoote turule laskmisest, kaasa arvatud juhul, kui etiketi koostanud ettevõtja muutub maksejõuetuks, likvideeritakse või lõpetab liidus tegevuse.
Kui digietikett on kättesaadav rohkem kui ühes keeles, ei tohi keelte valik sõltuda geograafilisest asukohast.
4.Digietiketi jaoks kasutatav andmekandja trükitakse või paigutatakse füüsiliselt pakendile või, kui ELi väetisetooted tehakse turul kättesaadavaks ilma pakendita, saatedokumendile või infolehele nähtavalt, loetavalt ja nii, et seda on võimalik automaatselt töödelda digiseadmetega.
Artikkel 11c
Digietiketti esitavate ettevõtjate kohustused
1.Digietiketti esitavad ettevõtjad ei jälgi, analüüsi ega kasuta kasutusteavet muul otstarbel kui see, mis on tingimata vajalik asjakohase teabe digitaalseks esitamiseks.
2.Ettevõtjad, kes teevad ELi väetisetooteid lõppkasutajatele turul kättesaadavaks, esitavad lõppkasutajate nõudmise korral või kui digietikett ei ole ostu ajal ajutiselt kättesaadav, siis ilma sellise nõudmiseta digietiketil esitatud teabe alternatiivsete vahendite abil ja tasuta.“
(5)Artiklisse 42 lisatakse lõiked 9 ja 10:
„9. Komisjon võtab [väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev = selle kuu esimene päev, mis järgneb 30 kuule pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] artikli 44 kohaselt vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendada artikleid 11b ja 11c, kehtestades ELi väetisetoodete digitaalse märgistamise erinõuded ja digietiketti esitavate ettevõtjate kohustuste täitmise tingimused. Nende nõuetega nähakse eelkõige ette elektrooniliste tehniliste lahenduste liigid, mida ettevõtjad võivad digietiketi esitamiseks kasutada, ning artikli 11c lõikes 2 osutatud alternatiivsed teabe esitamise vahendid. Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel teeb komisjon järgmist:
(a)tagab sidususe muude asjakohaste liidu õigusaktidega;
(b)soodustab innovatsiooni;
(c)tagab tehnoloogianeutraalsuse seeläbi, et ei piira tehnoloogia või seadmete valikut, tingimusel et need on ühilduvad ja ei tekita häireid;
(d)tagab, et digitaalne märgistamine ei sea ohtu lõppkasutajat ega keskkonda;
(e)võtab arvesse ELi väetisetoodete lõppkasutajate digivalmidust.
10. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 44 vastu delegeeritud õigusakte III lisa muutmiseks seoses märgistusteabega, mida ettevõtjad võivad esitada üksnes digietiketil kooskõlas artikli 11a lõike 3 punktiga b, et kohandada kõnealust lisa tehnika ja teaduse arenguga või ELi väetisetoodete lõppkasutajate digivalmidusega. Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel võtab komisjon arvesse vajadust tagada inimeste tervise ja keskkonna kõrgetasemeline kaitse.“
(6)III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.
(7)IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates [väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev = selle kuu esimene päev, mis järgneb 30 kuule pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,27.2.2023
COM(2023) 98 final
LISAD
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus,
millega muudetakse määrust (EL) 2019/1009 seoses ELi väetisetoodete digitaalse märgistamisega
{SEC(2023) 99 final} - {SWD(2023) 48 final} - {SWD(2023) 49 final} - {SWD(2023) 50 final}
I LISA
Määruse (EL) 2019/1009 III lisa muudetakse järgmiselt.
(1)I osa muudetakse järgmiselt:
(a)punkti 1 muudetakse järgmiselt:
(i)alapunkt d asendatakse järgmisega:
„d) otstarbekohase kasutamise juhend, milles on esitatud kasutusmäärad, kasutamise aeg ja sagedus ning taimed või seened, millel kasutamiseks toode on ette nähtud;
da) muud kui alapunktis d loetletud otstarbekohase kasutamise juhised;*“;
ii) alapunkt h asendatakse järgmisega:
„h) loetelu kõigist koostisosadest, mis moodustavad toote massist või mahust või vedela toote puhul kuivaine massist üle 5 %, järjestatuna osakaalu vähenemise järgi;*“;
iii) lisatakse alapunktid i ja j:
„i) määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 18 kohane teave iga alapunktis h osutatud loetelus oleva koostisosa kohta, mis on aine või segu*;
j) II lisa I osas osutatud asjaomaste CMCde nimetused iga alapunktis h loetletud koostisosa puhul.*“;
iv) lisatakse järgmine lõik:
„Looduslikult esinevaid ained võib lisaks alapunkti i kohaselt nõutavale teabele identifitseerida nende mineraalinimetustega.“;
(b)lisatakse järgmised punktid:
„12. Kui ELi väetisetoode sisaldab turvast, tuleb selle sisaldusele etiketil viidata.
13. Kui ettevõtja esitab artikli 11a lõigete 1 ja 2 kohaselt digietiketi, tuleb digietiketil kasutatavale andmekandjale lisada hoiatus „Enne kui kuni 1 000 kg pakendites toode tehakse turul lõppkasutajale kättesaadavaks, tuleb määruse (EL) 2019/1009 kohaselt lisada füüsiline etikett“ või samalaadne hoiatus.
14. Kui ettevõtja esitab artikli 11a lõike 3 teise lõigu kohaselt digietiketi, tuleb digietiketil kasutatavale andmekandjale lisada märge „Põhjalikum teave toote kohta on kättesaadav internetis“ või samalaadne märge.
15. Kui ettevõtja esitab artikli 11a lõike 4 kohaselt digietiketi, tuleb digietiketil kasutatavale andmekandjale lisada märge „Teave toote agronoomilise tõhususe ja ohutu käsitsemise kohta on kättesaadav internetis“ või samalaadne märge.“;
(2)II osa muudetakse järgmiselt:
(a)jaos „PFC 1: VÄETIS“ asendatakse punkti 3 alapunktid b, c ja d järgmisega:
„b) nitrifikatsiooni inhibeeriva ühendi sisaldus väljendatakse massiprotsendina üldlämmastikust (N), mis esineb tootes ammooniumlämmastiku (NH4+) või karbamiidlämmastikuna (CH4N2O);*
c) denitrifikatsiooni inhibeeriva ühendi sisaldus väljendatakse nitraadi (NO3–) massiprotsendina;*
d) ureaasi inhibeeriva ühendi sisaldus märgitakse massiprotsendina üldlämmastikust (N), mis esineb tootes karbamiidlämmastikuna (CH4N2O).*“;
(b)jagu „PFC 1(A): ORGAANILINE VÄETIS“ muudetakse järgmiselt:
i) alapunkti d muudetakse järgmiselt:
–alapunktis iv asendatakse teine taane järgmisega:
„– kui nende toitainete lahustuva osa sisaldus on vähemalt veerand nende toitainete üldsisaldusest, siis
1) üldsisaldus ja
2) vees lahustuva osa sisaldus;*“;
–alapunktid v ja vi asendatakse järgmisega:
„v) orgaaniline süsinik (Corg);*
vi) kuivaine;*“;
ii) alapunktid e ja f asendatakse järgmisega:
„e) orgaanilise süsiniku ja üldlämmastiku suhe (Corg/N);*
f) tootmiskuupäev;*“;
(c)jagu „PFC 1(B): ORGAANILIS-MINERAALNE VÄETIS“ muudetakse järgmiselt:
i) punkti 1 alapunkti d muudetakse järgmiselt:
– alapunktis iv asendatakse teine taane järgmisega:
„– kui nende toitainete lahustuva osa sisaldus on vähemalt veerand nende toitainete üldsisaldusest, siis
1) üldsisaldus ja
2) vees lahustuva osa sisaldus;*“;
– alapunktid v ja vi asendatakse järgmisega:
„v) orgaaniline süsinik (Corg);*
vi) kuivaine;*“;
ii) punkti 5 muudetakse järgmiselt:
– alapunkti b teine taane asendatakse järgmisega:
„– kui nende mikrotoitainete lahustuva osa sisaldus on vähemalt veerand nende mikrotoitainete üldsisaldusest, siis
1) üldsisaldus ja
2) vees lahustuva osa sisaldus;*“;
– alapunkti c teine taane asendatakse järgmisega:
„– kelaaditud mikrotoitaine(te) / kompleksühendis oleva(te) mikrotoitaine(te) kogus massiprotsendina;*“
– alapunkt ca asendatakse järgmisega:
„ca) kui deklareeritud mikrotoitained on kelaaditud kelaadimoodustaja(te)ga, aktsepteeritavat stabiilsust tagav pH vahemik;*“;
(d)jaos „PFC 1(C)(I): MAKROTOITAINEID SISALDAV MINERAALVÄETIS“ asendatakse punkti 1 alapunkti d alapunkti iv teine taane järgmisega:
„– kui nende toitainete lahustuva osa sisaldus on vähemalt veerand nende toitainete üldsisaldusest, siis
1) üldsisaldus ja
2) vees lahustuva osa sisaldus;*“;
(e)jagu „PFC 1(C)(I)(a): MAKROTOITAINEID SISALDAV TAHKE MINERAALVÄETIS“ muudetakse järgmiselt:
i) punkt 2 asendatakse järgmisega:
„2. Märgitakse makrotoitaineid sisaldava tahke mineraalväetise granulomeetriline koostis toote massiprotsendina, mis läbib kindlaksmääratud avasuurusega sõela.*“;
ii) punkti 4 muudetakse järgmiselt:
– sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:
„Kattekihiga makrotoitaineid sisaldavate tahkete mineraalväetiste puhul märgitakse“;
– lisatakse punktid -a ja -aa:
„-a) katteainete nimetus;
-aa) iga katteainega kaetud väetise protsendiline kogus;*“;
iii) punkti 8 muudetakse järgmiselt:
– alapunkti b teine taane asendatakse järgmisega:
„– kui nende mikrotoitainete lahustuva osa sisaldus on vähemalt veerand nende mikrotoitainete üldsisaldusest, siis
1) üldsisaldus ja
2) vees lahustuva osa sisaldus;*“;
– alapunkti c teine taane asendatakse järgmisega:
„– kelaaditud mikrotoitaine(te) / kompleksühendis oleva(te) mikrotoitaine(te) kogus massiprotsendina;*“;
– alapunkt ca asendatakse järgmisega:
„ca) kui deklareeritud mikrotoitained on kelaaditud kelaadimoodustaja(te)ga, aktsepteeritavat stabiilsust tagav pH vahemik;*“;
(f)jagu „PFC 1(C)(I)(b): MAKROTOITAINEID SISALDAV VEDEL MINERAALVÄETIS“ muudetakse järgmiselt:
i) punkt 1 asendatakse järgmisega:
„1. Etiketile märgitakse, kas makrotoitaineid sisaldav vedel mineraalväetis on suspensiooni või lahusena.*“;
ii) punkti 6 muudetakse järgmiselt:
–– alapunkti b teine taane asendatakse järgmisega:
„– kui nende mikrotoitainete lahustuva osa sisaldus on vähemalt veerand nende mikrotoitainete üldsisaldusest, siis
1) üldsisaldus ja
2) vees lahustuva osa sisaldus;*“;
–alapunkti c teine taane asendatakse järgmisega:
„– kelaaditud mikrotoitaine(te) / kompleksühendis oleva(te) mikrotoitaine(te) kogus massiprotsendina;*“
–alapunkt ca asendatakse järgmisega:
„ca) kui deklareeritud mikrotoitained on kelaaditud kelaadimoodustaja(te)ga, aktsepteeritavat stabiilsust tagav pH vahemik;*“;
(g)jagu „PFC 1(C)(II): MIKROTOITAINEID SISALDAV MINERAALVÄETIS“ muudetakse järgmiselt:
i) punkt 1 asendatakse järgmisega:
„1. Mikrotoitaineid sisaldava mineraalväetise puhul märgitakse järgmine:
–deklareeritud mikrotoitained loetletakse nende nimetuste ja keemiliste sümbolitega järgmises järjestuses: boor (B), koobalt (Co), vask (Cu), raud (Fe), mangaan (Mn), molübdeen (Mo) ja tsink (Zn);
–nende vastasioonide nimetused, kui deklareeritud mikrotoitained on lisatud tahtlikult.*“;
ii) punkti 2 teine taane asendatakse järgmisega:
„– kelaaditud mikrotoitaine(te) / kompleksühendis oleva(te) mikrotoitaine(te) kogus massiprotsendina.*“;
iii) punkt 2a asendatakse järgmisega:
„2a. Kui deklareeritud mikrotoitained on kelaaditud kelaadimoodustaja(te)ga, tuleb märkida aktsepteeritavat stabiilsust tagav pH vahemik.*“;
(h)jagu „PFC 1(C)(II)(a): MIKROTOITAINEID SISALDAV LIHTMINERAALVÄETIS“ muudetakse järgmiselt:
i) punkt 1 asendatakse järgmisega:
„1. Etiketile märgitakse asjaomane tüüp vastavalt I lisa II osa PFC 1(C)(II)(a) all osutatud tabelile.*“;
ii) punkti 2 teine taane asendatakse järgmisega:
„– kui mikrotoitaine lahustuva osa sisaldus on vähemalt veerand selle mikrotoitaine üldsisaldusest, siis
1) üldsisaldus ja
2) vees lahustuva osa sisaldus;*“;
(i)jaos „PFC 1(C)(II)(b): MIKROTOITAINEID SISALDAV KOMPLEKSMINERAALVÄETIS“ asendatakse punkti 3 teine taane järgmisega:
„– kui mikrotoitainete lahustuva osa sisaldus on vähemalt pool nende mikrotoitainete üldsisaldusest, siis
1) üldsisaldus ja
2) vees lahustuva osa sisaldus;*“;
(j)jaos „PFC 2: LUBIAINE“ asendatakse viies taane järgmisega:
„– reaktsioonivõime ja selle määramise meetod, välja arvatud oksiid- ja hüdroksiidlupjade puhul.*“;
(k)jagu „PFC 3(A): ORGAANILINE MULLAPARANDUSAINE“ muudetakse järgmiselt:
i) esimene taane asendatakse järgmisega:
„– pH;*“;
ii) kolmas taane asendatakse järgmisega:
„– orgaanilise süsiniku (Corg) sisaldus massiprotsendina;*“;
iii) viies taane asendatakse järgmisega:
„– orgaanilise süsiniku ja üldlämmastiku suhe (Corg/N).*“;
(l)jagu „PFC 4: KASVUSUBSTRAAT“ muudetakse järgmiselt:
i) teine taane asendatakse järgmisega:
„– pH;*“;
ii) neljas, viies, kuues ja seitsmes taane asendatakse järgmisega:
„– CaCl2/DTPA (kaltsiumkloriidi/dietüleentriamiinpentaäädikhappe) lahusega ekstraheeritava (CAT-lahustuva) lämmastiku (N) sisaldus, kui see on üle 150 mg/l;*
– CaCl2/DTPA (kaltsiumkloriidi/dietüleentriamiinpentaäädikhappe) lahusega ekstraheeritava (CAT-lahustuva) fosforpentaoksiidi (P2O5) sisaldus, kui see on üle 20 mg/l;*
– CaCl2/DTPA (kaltsiumkloriidi/dietüleentriamiinpentaäädikhappe) lahusega ekstraheeritava (CAT-lahustuva) kaaliumoksiidi (K2O) sisaldus, kui see on üle 150 mg/l;*
tootmiskuupäev*.“;
(m)jagu „PFC 5: INHIBIITOR“ asendatakse järgmisega:
„PFC 5: INHIBIITOR
1. Kõik koostisosad deklareeritakse toote massi või mahu järgi, järjestatuna osakaalu vähenemise järgi.*
2. Deklareeritakse inhibeeriva(te) ühendi(te) sisaldus massiprotsentides või mahuprotsentides.*
3. Käesoleva lisa I osa punkti 1 alapunktis da osutatud kasutusjuhised peavad sisaldama järgmist teavet:
a) ELi väetisetoodete tüübid, millega inhibiitorit võib segada,* eelkõige:
i) I lisa II osa PFC 5(A) all osutatud nitrifikatsiooni inhibiitori puhul ELi väetisetoode, mille üldlämmastikust (N) vähemalt 50 % lämmastikust (N) esineb ammooniumina (NH4+) ja karbamiidina (CH4N2O);*
ii) I lisa II osa PFC 5(C) all osutatud ureaasi inhibiitori puhul ELi väetisetoode, mille üldlämmastikust (N) vähemalt 50 % moodustab karbamiidina (CH4N2O) esinev lämmastik (N);*
b) inhibeeriva(te) ühendi(te) minimaalne ja maksimaalne soovitatav kontsentratsioon väetisega segamisel enne selle kasutamist:
i) I lisa II osa PFC 5(A) all osutatud nitrifikatsiooni inhibiitori puhul massiprotsendina üldlämmastikust (N), mis esineb tootes ammooniumlämmastiku (NH4+) või karbamiidlämmastikuna (CH4N2O);*
ii) I lisa II osa PFC 5(B) all osutatud denitrifikatsiooni inhibiitori puhul nitraadi (NO3–) massiprotsendina;*
iii) I lisa II osa PFC 5(C) all osutatud ureaasi inhibiitori puhul massiprotsendina üldlämmastikust (N), mis esineb tootes karbamiidlämmastikuna (CH4N2O).*“;
(n)jagu „PFC 6: TAIMEDE BIOSTIMULAATOR“ asendatakse järgmisega:
„PFC 6: TAIMEDE BIOSTIMULAATOR
Esitatakse järgmine teave:
a) füüsikaline vorm;
b) tootmiskuupäev;*
ba) aegumiskuupäev;
c) kasutusviis(id);*
d) väidetav mõju igale sihttaimele* ning
e) muud asjakohased juhised, mis on seotud toote mõjususega, sealhulgas mullaharimisvõtted, keemiline väetamine, kokkusobimatus taimekaitsevahenditega, soovitatav pihustiava suurus, pihustamissurve ja muud triivivastased meetmed.*“;
(o)jagu „PFC 6(A): MIKROOBNE TAIMEDE BIOSTIMULAATOR“ asendatakse järgmisega:
„PFC 6(A): TAIMEDE MIKROOBNE BIOSTIMULAATOR
1. Märgitakse kõik tahtlikult lisatud mikroorganismid.
2. Kui mikroorganismil on mitu tüve, märgitakse tahtlikult lisatud tüved.
3. Mikroorganismide ja vajaduse korral nende tüvede kontsentratsiooni väljendatakse toimeühikute arvuna ruumala või massi kohta või mõnel muul mikroorganismide jaoks asjakohasel viisil, nt kolooniaid moodustavate osakeste arv grammi kohta (cfu/g).*
4. Etiketil peab olema järgmine lause: „Mikroorganismid võivad esile kutsuda ülitundlikkust“.“;
(p)jaos „PFC 7: VÄETISETOODETE MEHAANILINE SEGU“ asendatakse teine lõik järgmisega:
„Kui väetisetoodete mehaaniline segu sisaldab üht või mitut PFCsse 6 kuuluvat taimede biostimulaatorit, näidatakse iga taimede biostimulaatori kontsentratsiooni g/kg või g/l temperatuuril 20 °C.*“.
II LISA
Määruse (EL) 2019/1009 IV lisa II osa muudetakse järgmiselt.
(1)Jaos „MOODUL A – TOOTMISE SISEKONTROLL“ muudetakse punkti 2.2 järgmiselt:
(a) alapunkt c asendatakse järgmisega:
„c) ELi vastavusdeklaratsioon väetisetoodete mehaanilise segu ELi väetisetootest koostisaine kohta ja kooskõlas artikliga 11a selle füüsilise etiketi või infolehe näidis ning juhul, kui teave esitatakse kooskõlas kõnealuse artikliga ainult digietiketil, siis ELi väetisetootest koostisaine andmekandja näidis;“
(b)alapunkt e asendatakse järgmisega:
„e) artiklis 11a osutatud füüsilise etiketi või infolehe näidis, millel on III lisa kohaselt nõutav teave, ning juhul, kui teave esitatakse kooskõlas kõnealuse artikliga ainult digietiketil, siis andmekandja näidis;“
(2)jaos „MOODUL A1 – TOOTMISE SISEKONTROLL KOOS KONTROLLITAVA TOOTE KATSETAMISEGA“ muudetakse punkti 2.2 järgmiselt:
(a) alapunkt c asendatakse järgmisega:
„c) ELi vastavusdeklaratsioon väetisetoodete mehaanilise segu ELi väetisetootest koostisaine kohta ja kooskõlas artikliga 11a selle füüsilise etiketi või infolehe näidis ning juhul, kui teave esitatakse kooskõlas kõnealuse artikliga ainult digietiketil, siis ELi väetisetootest koostisaine andmekandja näidis;“
(b)alapunkt e asendatakse järgmisega:
„e) artiklis 11a osutatud füüsilise etiketi või infolehe näidis, millel on III lisa kohaselt nõutav teave, ning juhul, kui teave esitatakse kooskõlas kõnealuse artikliga ainult digietiketil, siis andmekandja näidis;“
(3)jao „MOODUL B – ELI TÜÜBIHINDAMINE“ punkti 2.2 muudetakse järgmiselt:
(a)alapunkt c asendatakse järgmisega:
„c) ELi vastavusdeklaratsioon väetisetoodete mehaanilise segu ELi väetisetootest koostisaine kohta ja kooskõlas artikliga 11a selle füüsilise etiketi või infolehe näidis ning juhul, kui teave esitatakse kooskõlas kõnealuse artikliga ainult digietiketil, siis ELi väetisetootest koostisaine andmekandja näidis;“
(b)alapunkt e asendatakse järgmisega:
„e) artiklis 11a osutatud füüsilise etiketi või infolehe näidis, millel on III lisa kohaselt nõutav teave, ning juhul, kui teave esitatakse kooskõlas kõnealuse artikliga ainult digietiketil, siis andmekandja näidis;“
(4)jaos „MOODUL D1 – TOOTMISPROTSESSI KVALITEEDI TAGAMINE“ muudetakse punkti 2.2 järgmiselt:
(a)alapunkt c asendatakse järgmisega:
„c) ELi vastavusdeklaratsioon väetisetoodete mehaanilise segu ELi väetisetootest koostisaine kohta ja kooskõlas artikliga 11a selle füüsilise etiketi või infolehe näidis ning juhul, kui teave esitatakse kooskõlas kõnealuse artikliga ainult digietiketil, siis ELi väetisetootest koostisaine andmekandja näidis;“
(b)alapunkt e asendatakse järgmisega:
„e) artiklis 11a osutatud füüsilise etiketi või infolehe näidis, millel on III lisa kohaselt nõutav teave, ning juhul, kui teave esitatakse kooskõlas kõnealuse artikliga ainult digietiketil, siis andmekandja näidis;“.