52023IP0287

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 52023IP0287 - EN

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 52023IP0287

Help

P9_TA(2023)0287 — Euroopa Investeerimispanga finantstegevuse kontrolli 2022. aasta aruanne — Euroopa Parlamendi 12. juuli. 2023. aasta resolutsioon Euroopa Investeerimispanga finantstegevuse kontrolli 2022. aasta aruande kohta (2023/2046(INI))

ELT C, C/2024/4007, 17.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/4007/oj (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/4007/oj

HTML

PDF - authentic OJ

e-signature

How to verify the authenticity of the Official Journal

Euroopa Liidu
Teataja

C-seeria

C/2024/4007

17.7.2024

P9_TA(2023)0287

Euroopa Investeerimispanga finantstegevuse kontrolli 2022. aasta aruanne

Euroopa Parlamendi 12. juuli. 2023. aasta resolutsioon Euroopa Investeerimispanga finantstegevuse kontrolli 2022. aasta aruande kohta (2023/2046(INI))

(C/2024/4007)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse 2. veebruaril 2023. aastal avaldatud Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2022. aasta tegevusaruannet „Turvaline Euroopa“,

—	võttes arvesse 27. jaanuari 2022. aasta dokumenti „EIP grupi tegevuskava aastateks 2022–2024“ ja 2. veebruari 2023. aasta dokumenti „EIP grupi tegevuskava aastateks 2023–2025“,

—	võttes arvesse 28. veebruaril 2023. aastal avaldatud EIP investeerimisaruannet 2022/2023 „Resilience and Renewal in Europe“ (Vastupanuvõime ja taastamine Euroopas),

—	võttes arvesse 14. novembril 2022. aastal vastu võetud EIP keskkonnaraamistikku,

—	võttes arvesse 2. veebruari 2023. aasta aruannet „Climate action and environmental sustainability overview 2023“ (Kliimameetmete ja keskkonnakestlikkuse ülevaade 2023),

—	võttes arvesse 2. veebruari 2022. aasta dokumenti „Euroopa Investeerimispanga keskkonna- ja sotsiaalstandardid“,

—	võttes arvesse 12. juuli 2022. aasta aruannet „Regional Cohesion in Europe 2021-2022 – Evidence from the EIB Investment Survey“ (Piirkondlik ühtekuuluvus Euroopas 2021–2022 – EIP investeerimisuuringu tõendid),

—	võttes arvesse EIP direktorite nõukogu 11. novembril 2020. aastal vastu võetud kliimapanga tegevuskava (2021–2025),

—	võttes arvesse EIP 2022.–2023. aasta kliimauuringut,

—	võttes arvesse 1. veebruari 2023. aasta dokumenti pealkirjaga „EIP grupi raamistik PATH – versioon 1.1, oktoober 2022 – vastaspoolte toetamine nende Pariisi kokkuleppega vastavusse viimisel“,

—	võttes arvesse 17. märtsi 2023. aasta väljaannet „Annual Report of the Procurement Complaints Activities and the Procurement Complaints Committee of the European Investment Bank 2022“ (Euroopa Investeerimispanga hankevaidluste lahendamise ja hankevaidluste komitee 2022. aasta aruanne),

—	võttes arvesse 10. veebruari 2023. aasta dokumenti „EIB Global – partnership, people, impact“ (EIP Global – partnerlus, inimesed, mõju),

—	võttes arvesse EIP grupi 22. aprilli 2022. aasta hindamisaruannet „Rapid assessment of the EIB Group’s operational response to the COVID-19 crisis“ (EIP grupi COVID-19 kriisile operatiivse reageerimise kiirhindamine),

—	võttes arvesse EIP 31. mai 2022. aasta kokkuvõtet „Evaluation of EIB support for urban public transport in the European Union (2007-2019)“ (Hinnang, mis käsitleb EIP toetust linnade ühistranspordile Euroopa Liidus (2007–2019)),

—	võttes arvesse 6. juuli 2022. aasta väljaannet „EIP grupi 2021. aasta kestlikkusaruanne“ ning 2. veebruaril 2022. aastal vastu võetud EIP grupi keskkonna- ja sotsiaalse kestlikkuse raamistikku,

—	võttes arvesse 21. juuli 2022. aasta väljaannet „EIP auditikomisjoni aastaaruanded 2021. aasta kohta“,

—	võttes arvesse EIP 30. mai 2022. aasta kokkuvõtet „EIP hinnang EIP eritegevusele“,

—	võttes arvesse EIP 27. juuli 2022. aasta aruannet „EIB Group activities in EU cohesion regions in 2021“ (EIP grupi tegevus ELi ühtekuuluvuspiirkondades 2021. aastal),

—	võttes arvesse 8. novembri 2022. aasta aruannet „EIB Investment Survey 2022 – European Union overview“ (EIP 2022. aasta investeerimisuuring – Euroopa Liidu ülevaade),

—	võttes arvesse 9. detsembri 2022. aasta aruannet „EIB Diversity and Inclusion – 2021 Progress Report“ (EIP mitmekesisus ja kaasatus – 2021. aasta eduaruanne),

—	võttes arvesse EIP 2. veebruari 2023. aasta dokumenti „Health Overview 2023“ (Tervishoiuülevaade 2023);

—	võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 18. mai 2022. aasta ühisteatist „Kaitseinvesteeringute puudujääkide analüüs ja edasised sammud“ (JOIN(2022)0024),

—	võttes arvesse 25. augusti 2022. aasta EIP vastavuskontrolliga seotud tegevuse 2021. aasta aruannet,

—	võttes arvesse EIP grupi 5. augusti 2021. aasta pettustevastast poliitikat,

—	võttes arvesse EIP eetika- ja vastavuskomitee 8. aprillil 2022. aastal avaldatud 2020. aasta aruannet ning selle 2016. aasta jaanuaris vastu võetud tegevuseeskirju,

—	võttes arvesse 3. veebruaril 2023. aastal avaldatud EIP grupi töötajatele, selle auditikomisjoni liikmetele ja halduskomiteele mõeldud käitumisjuhendeid,

—	võttes arvesse 9. augustil 2022. aastal avaldatud EIP grupi riskijuhtimise avalikustamisaruannet 2021. aasta kohta,

—	võttes arvesse EIP kodukorda,

—	võttes arvesse kolmepoolset lepingut komisjoni, Euroopa Kontrollikoja ja Euroopa Investeerimispanga vahel (edaspidi „kolmepoolne leping“), mis jõustus 2021. aasta novembris,

—	võttes arvesse 7. novembril 2022. aastal avaldatud EIP aruannet EIP grupi läbipaistvuspoliitika rakendamise kohta 2021. aastal,

—	võttes arvesse EIP grupi rikkumisest teatamise poliitikat, mis avaldati 24. novembril 2021,

—	võttes arvesse komisjoni 8. märtsi 2022. aasta teatist „REPowerEU: Euroopa ühismeede taskukohasema, kindlama ja kestlikuma energiavarustuse tagamiseks“ (COM(2022)0108),

—	võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 15. detsembri 2022. aasta kohtumisel vastu võetud järeldusi,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu otsust kohtuasjas T-299/20 (1),

—	võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo 2021. aasta augusti märkusi EIP grupi keskkonnaalase ja sotsiaalse kestlikkuse raamistiku (ESSF) eelnõu kohta,

—	võttes arvesse EIP-d puudutavaid juhtumeid 1065/2020/PB, 1251/2020/PB ja 1252/2020/PB, mille kohta Euroopa Ombudsman tegi otsuse 21. aprillil 2022, ja juhtumit 1016/2021/KR, mille kohta Euroopa Ombudsman tegi otsuse 27. juulil 2022,

—	võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 6. detsembri 2022. aasta kontrolliaruannet juhtumi OI/1/2021/KR kohta, mis puudutab seda, kuidas komisjon käsitleb oma (endiste) töötajatega seotud nn pöördukse olukordi,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—	võttes arvesse arengukomisjoni kirja,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0212/2023),

arvestades, et EIP grupp koosneb Euroopa Investeerimispangast ja Euroopa Investeerimisfondist (EIF) ning on see maailma suurim mitmepoolne finantsasutus, mille peamine ülesanne on suurendada tööhõive- ja majanduskasvuvaldkonnas Euroopa potentsiaali; arvestades, et EIP on ühtlasi üks suurimaid kliimameetmete rahastajaid, kes tegutseb rahvusvahelistel kapitaliturgudel ning annab klientidele ELi poliitika ja projektide toetamiseks konkurentsivõimelistel ja soodsatel tingimustel rahalisi vahendeid;

arvestades, et EIP on kohustatud järgima ELi põhiõiguste hartat ning inimõiguste põhimõtted tuleb integreerida tema hoolsuskohustuse menetlustesse ja standarditesse, sealhulgas avalikult kättesaadavatesse prognoosipõhistesse hinnangutesse; arvestades, et EIP investeeringutega on võimalik toetada sotsiaalsektorit, sealhulgas seoses tervishoiu, eluaseme ja haridusega ning töötuse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisega;

arvestades, et EIP peamised prioriteedid on rahastada projekte, mille eesmärk on soodustada Euroopa integratsiooni ning edendada ja toetada ELi poliitikat nii ELis kui ka väljaspool, näiteks kestlike investeeringute kaudu, mida tehakse kliimasse ja keskkonda, arengusse, innovatsiooni ja oskustesse, väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtjatesse (VKEd), taristusse ja ühtekuuluvusse;

arvestades, et EIP teeb Euroopa välisteenistuse ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga koordineerimisel teiste ELi institutsioonide ning riiklike tugipankade ja arengut rahastavate asutustega tihedat koostööd, et saavutada oma eesmärgid ja toetada sihtotstarbeliste investeerimisvahendite, näiteks laenude, kapitaliosaluste, tagatiste ja riskijagamisrahastute ning nõustamisteenuste kaudu enam kui 140 riigis kogu maailmas ELi poliitikat;

arvestades, et aluslepingu kohaselt on EIP kohustatud aitama kaasa ELi integratsioonile, majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele, regionaalarengule ning siseturu tasakaalustatud ja stabiilsele arengule ning tegelema ebavõrdsusega, parandades töökoha saamise tingimusi, haridusvõimalusi, avalikku taristut ja avaliku sektori teenuseid ning tagades tervisliku ja kestliku keskkonna;

arvestades, et EIP-l on kliimamuutuste- ja keskkonnaseisundi halvenemise vastases võitluses keskne roll ning ta on võtnud kohustuse viia kogu EIP tegevus Pariisi kokkuleppega kooskõlla ning suurendada kliimameetmete ja keskkonnakestlikkuse jaoks igal aastal antavate laenude osakaalu nii, et 2025. aastaks moodustavad sellised laenud kogu laenusummast rohkem kui 50 %;

G.	arvestades, et EIP kliimapanga tegevuskavasse kuulub ka õiglase ülemineku mehhanism;

H.	arvestades, et EIP aitab kaasa ELi poliitiliste ja majanduslike eesmärkide täitmisele, toetades liidu välistegevuse prioriteete kõigis maailma piirkondades, sealhulgas poliitiliselt tundlikes idapoolsetes ja Vahemere piirkonna naaberriikides, Lääne-Balkani riikides, Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas;

I.	arvestades, et EIP on ELi naaberpiirkondade jaoks suurim mitmepoolne laenuandja, kes teeb ELi-väliseid tehinguid oma haru EIP Global kaudu, millel on Aafrikas, Ladina-Ameerikas ja Aasias ligi 30 välisbürood;

J.	arvestades, et EIP tegi suuri pingutusi, et anda pärast COVID-19 pandeemia puhkemist lisatoetust, ning selleks lõi ta VKEdele kapitali pakkumiseks üleeuroopalise tagatisfondi;

arvestades, et alates ülemaailmsest finantskriisist on Euroopa ja Ameerika Ühendriikide vahel püsinud tootlike investeeringute alal 1,5–2 protsendipunkti suurune lõhe, mis on peamiselt tingitud USA suurematest investeeringutest masinatesse, seadmetesse ja innovatsiooni, eelkõige info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmetesse (teenustesektoris) ja intellektuaalomandisse (avalikus ja kaitsesektoris), ning EIP peaks aitama seda lõhet vähendada;

L.	arvestades, et energiakriisi ning pandeemia tagajärgede ja rahvusvahelise olukorra muude aspektide tõttu tuleb aegsasti hakata rakendama sihipäraseid meetmeid, et investeeringuid suurendada ja kaitsta majandust rahapoliitika karmistamise võimalike negatiivsete mõjude eest;

M.	arvestades, et pidevalt tuleks tähelepanu pöörata EIP tulemuspoliitika ja juhtimise ning hea üldjuhtimise ja läbipaistvusega seotud parimate tavade väljatöötamisele;

N.	arvestades, et EL ei saa endale lubada lükata edasi meetmeid, mis on vajalikud pikaajaliste struktuursete küsimuste lahendamiseks, nagu tööealise elanikkonna kahanev osakaal, kliimamuutused, digiüleminek ja innovatsioon;

arvestades, et EIP ärimudel nõuab usaldusväärsuse, läbipaistvuse, vastutuse ja hea valitsemistava kõrgeimaid standardeid ning et tuleb vastu võtta asjakohased meetmed ja neid pidevalt ajakohastada, et võidelda tulemuslikult ja tõhusalt kelmuste ja pettuste, rahapesu, terrorismi rahastamise ja organiseeritud kuritegevuse ning kahjulike maksutavade vastu ja tegeleda hiljuti läbi vaadatud EIP pettustevastase poliitika raames kindlaks tehtud keelatud käitumisega; arvestades, et Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) ja Euroopa Prokuratuur võivad EIPs uurida kelmuse ja pettuse, korruptsiooni ja muude ELi finantshuve kahjustavate kuritegudega seotud küsimusi;

EIP finantstehingud ja tulemused

märgib, et 31. detsembri 2022. aasta seisuga oli EIP grupi bilansimaht 547,3 miljardit eurot, mis tähendab, et võrreldes 31. detsembri 2021. aasta seisuga, mil bilansimaht oli 568,0 miljardit eurot, vähenes see 20,7 miljardi euro võrra ehk 3,6 %;

tunnistab, kui olulised on peamised tulemused, mille EIP grupp saavutas 2022. aastal – kokku 72,5 miljardi euro eest rahastamistehinguid (sealhulgas omavahendite ja kolmandate isikute vahendid, võrreldes 93,6 miljardi euroga 2021. aastal ja 74,7 miljardi euroga 2020. aastal), mis aitab kaasata reaalmajandusse ligikaudu 260 miljardi euro eest investeeringuid; märgib 2023. ja 2024. aasta eesmärgid on veel suuremad (vastavalt 80,4 miljardit eurot ja 82,2 miljardit eurot); märgib, et 2022. aastal jagunesid rahastatavad summad peamiste prioriteetide vahel järgmiselt: 17,93 miljardit eurot innovatsioonile, digitaalsele ja inimkapitalile, 20,86 miljardit eurot säästvale energiale ja loodusvaradele, 17,31 miljardit eurot säästvatele linnadele ja piirkondadele ning 16,35 miljardit eurot VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele;

märgib, et ka 2022. aastal oli EIP üldine tulemuslikkus väga hea ja laenuportfell toimis jätkuvalt hästi, sest langenud väärtusega laenude osakaal oli 2022. aasta lõpus ainult 0,4 % (võrreldes vastavalt 0,3 % ja 0,4 %ga 2021. ja 2020. aasta lõpus) ning aruandekohane puhaskasum oli 31. detsembri 2022. aasta seisuga 1,1 miljardit eurot (2021. aastal 2,5 miljardit eurot, 2020. aastal 1,7 miljardit eurot ja 2019. aastal 2,4 miljardit eurot); juhib tähelepanu sellele, et kuna EIP tehingute toetamiseks jääb kasum jaotamata, on panga püsiva kasumlikkuse tulemusel tekkinud aastate jooksul suured reservid, suurendades EIP omavahendeid 76,1 miljardilt eurolt 2021. aasta lõpus 77,2 miljardi euroni 2022. aasta lõpus;

märgib, et EIP majandusosakonna ja komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse ühiselt välja töötatud majandusmudeli kohaselt luuakse EIP grupi toetuse abil 2026. aastaks 27 liikmesriigiga ELis ligikaudu 950 000 uut töökohta ja selle toetuse mõju ELi majandusele vastab + 1,07 protsendipunktile SKPst;

väljendab heameelt panga nõuandva rolli üle, eelkõige piirkondades, kus on CO2-mahukas tootmine ja valitseb sotsiaal-majanduslik ebakindlus, ning mille eesmärk on toetada kohanemismeetmeid, mis on otseselt mõeldud kliimamuutuste mõju eest kõige vähem kaitstud elanikkonnarühmade vajaduste täitmiseks;

märgib, et 2022. aastal oli EIP uute laenude maht 65,15 miljardit eurot, mis on lähedal eelmiste aastate tulemustele (65,4 miljardit eurot 2021. aastal, 66,1 miljardit eurot 2020. aastal ja 63,3 miljardit eurot 2019. aastal);

juhib tähelepanu sellele, et 2022. aastal eraldati suurim osa rahasummadest Itaalias, Prantsusmaal ja Hispaanias;

märgib, et kui 2021. aastal emiteeris EIP kestlikkusega seotud võlatooteid 11,5 miljardi euro ja 2020. aastal 10,5 miljardi euro eest, siis 2022. aastal emiteeris EIP kliimateadlikkusvõlakirju ja kestlikkusteadlikkusvõlakirju 19,9 miljardi euro eest, millega ta kinnitas veel kord, et tal on üleilmsetel rohe- ja kestlikkusvõlakirjade turgudel juhtpositsioon; märgib, et EIP suurendas kestlikkusmeetmetele (kliimateadlikkusvõlakirjadest ja kestlikkusteadlikkusvõlakirjadest saadud) antud rahasummade osakaalu kogurahaeraldistes 2022. aastal 45 %ni, võrreldes 21 % ja 15 %ga 2021. ja 2020. aastal;

võtab teadmiseks, et aastatel 2021–2027 peaks programmi „InvestEU“ 26,2 miljardi euro suuruse tagatise (milleks eraldatakse summad mitmeaastasest finantsraamistikust ja taasterahastust „NextGenerationEU“) abil kaasatama Euroopas rohkem kui 372 miljardit eurot täiendavaid era- ja avaliku sektori investeeringuid, mis on ette nähtud peamiselt kestliku taristu, teadusuuringute, innovatsiooni ja digiülemineku, VKEde toetamise ning sotsiaalsete investeeringute ja oskuste jaoks;

10.

väljendab heameelt selle üle, et 7. märtsil 2022 allkirjastati komisjoniga programmi „InvestEU“ leping, mille tulemusel on EIP ja EIF esimesed rakenduspartnerid, kes on tagatislepingu allkirjastanud; tuletab meelde, et programm „InvestEU“ on Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi järeltulija ja see viiakse ellu ELi 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku raames, kusjuures EIP on peamine rakenduspartner, sest ta vastutab volituse kehtivuse ajal kasutada olevast kogueelarvest 75 % haldamise eest;

11.

väljendab heameelt selle üle, et direktorite nõukogu kiitis heaks EIP grupi tegevuskava aastateks 2023–2025, mis avaldati 2. veebruaril 2023 ja milles kinnitatakse, et EIP tegutseb kooskõlas ELi poliitiliste prioriteetidega ning on seadnud endale eesmärgiks püüda digi- ja rohepöörde nimel rohkem ära teha;

12.

väljendab heameelt selle üle, et pärast EIP grupi tegevuskava (2022–2024) vastuvõtmist võeti pärast täiendavuse ja mõju mõõtmise raamistiku käivitamist 2021. aastal uute rahastamistaotluste heakskiitmiseks kasutusele lisaväärtusega tulemusnäitajad; võtab teadmiseks, et EIFi tehinguid täiendavuse ja mõju mõõtmise raamistikus arvesse ei võeta, kuid märgib, et EIFi hallatavate volituste, sealhulgas programmi „InvestEU“ ja EIFi tagatistoodete suhtes kohaldatakse täiendavusnõudeid;

13.

tunnustab EIP grupi hindamistalituse tööd, mis edendab vastutust, hinnates tõenduspõhiselt grupi tulemuslikkust ja tulemusi, ning aitab kaasa teadmiste jagamisele, andes teavet grupi otsuste tegemiseks poliitika, strateegiate, toodete, projektide ja organisatsiooniliste küsimuste kohta ning parandades tulemuslikkust; võtab teadmiseks omakapitali, kvaasiomakapitali ning võlateenindustoetusega seotud tehingute hindamised, juhtides tähelepanu sellele, et selliste rahastamisvõimaluste pakkumisega kõrvaldatakse turul puudujäägid ning antakse mahu, turu arengu ja parimate tavade seisukohast suur panus; rõhutab, et kui kogu majandustsükli jooksul tagatakse stabiilne ja prognoositav rahastamine, mõjub see turule stabiliseerivalt muu hulgas ka kriisi ajal;

14.

võtab teadmiseks, et 2022. aastal anti EIPst lennundusele ja küberturvalisusele toetust rohkem kui 1 miljardi euro eest, mida on rohkem, kui eesmärgiks seati; on veendunud, et EIP-l on kahesuguse kasutusega sektorites Euroopa kaitsevaldkonna rahastamise toetamisel strateegiline roll; võtab teadmiseks, et EIP Euroopa strateegilise julgeolekualgatuse (uus algatus) kaudu tehakse 2027. aastaks kättesaadavaks kuni 6 miljardit eurot; väljendab heameelt selle üle, et EIP kavatseb institutsioonilised partnerlused, mis tal on komisjoniga (eelkõige kaitsetööstuse ja kosmose peadirektoraadiga), Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ametiga, Euroopa Kaitseagentuuriga ja NATOga, veel tihedamaks muuta;

15.

märgib, et COVID-19 pandeemiast taastumisest ja Venemaa Ukraina-vastasest agressioonist tulenevate probleemide tõttu on lõhe liikmesriikide majandusliku olukorra ja suutlikkuse vahel suurenenud; rõhutab, et tuleb tagada, et kõige enam mõjutatud piirkonnad ja riigid kohaneksid uute oludega, nii et kedagi ei jäetaks kõrvale;

16.

kutsub EIPd üles etendama ka edaspidi olulist rolli investeerimispuudujääkide kõrvaldamisel sellistes sektorites nagu sotsiaaleluasemed, kommunaalteenused, ühistransport, säästev transport, puuetega inimeste juurdepääs ja haridus, tagades samal ajal täiendavuse muude avaliku sektori vahendite ja kommertslaenuandjatega;

17.

juhib tähelepanu sellele, et investeerimine VKEdesse, haridusse, teadus- ja arendustegevusse, tõhusasse haldusse ja kohalikku taristusse on majanduskasvu edendamiseks üks mõjusamaid viise;

18.

kutsub EIPd üles suurendama selliste rahasummade eraldamist, mille eesmärk on hoogustada tehnoloogilist üleminekut, anda VKEdele vahendeid pikaajalisteks teadusuuringuteks ja innovatsiooniks, toetada tegelikele tööturu vajadustele kohandatud oskuste arendamist ning edendada investeeringuid töötajate ja ettevõtjate digioskustesse, digitaalsesse taristusse ja digiüleminekuks vajaliku suutlikkuse suurendamisse;

19.

väljendab heameelt selle üle, et EIP on kolmelt peamiselt reitinguagentuurilt (Fitch, Moody’s ja S&P) saanud stabiilse väljavaatega AAA reitingu; kordab, et EIP AAA reiting on vajalik asjakohaste turupõhiste rahastamisallikate tagamiseks soodsa intressimääraga ja et see tuleb säilitada;

EIP toetus peamistes poliitikavaldkondades – ühtekuuluvus, taristu, digiüleminek, VKEd, innovatsioon ja oskused

20.

märgib, et ELi praeguse ühtekuuluvuspoliitika raames aitab EIP grupi panus majanduslikku, sotsiaalsesse ja territoriaalsesse ühtekuuluvusse programmitöö perioodil 2021–2027 endiselt ELi riike ja piirkondi, kus areng on ebaühtlane; juhib tähelepanu sellele, et ELi riikides valitsevate kriiside tõttu on majanduslikud tagajärjed suurendanud erinevusi nii liikmesriikide vahel kui ka nende piirkondade sees, mistõttu on veel olulisem tagada, et kõige enam mõjutatud piirkonnad ja riigid saaksid uute oludega kohaneda, nii et kedagi ei jäetaks kõrvale; peab kiiduväärseks EIP otsust hakata alates 2023. aastast jälgima peamist tulemusnäitajat, mis seisneb vähem arenenud piirkondadele antavate laenude osakaalus ja mis 2023. aastal peaks olema 21 % ning 2025. aastaks moodustama kogu ELi rahaeraldistest 23 %; kordab, et nõuab projektide ja investeeringute õiglast ja läbipaistvat geograafilist jaotust, keskendudes vähem arenenud piirkondadele, eelkõige tervishoiu, innovatsiooni, digipöörde ja taristu valdkonnas, et edendada kaasavat majanduskasvu ning majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset lähenemist ja ühtekuuluvust; märgib sellega seoses, et EIP 2021.–2027. aasta ühtekuuluvussuunitluse kohaselt suurendatakse EIP grupi ühtekuuluvusega seotud rahaeraldisi 2022. aastal ligikaudu 40 %-ni ELi-sisestest rahaeraldistest (mis 2025. aastaks suureneb 45 %-ni), millest 20 % tuleks eraldada vähem arenenud piirkondadele; on teadlik, et sotsiaalse kaasatuse ja arengu, võrdsete võimaluste ja õiglaste töötingimuste edendamisel toetab EIP grupp asjaomast ELi sotsiaalpoliitikat ja Euroopa sotsiaalõiguste sammast; märgib, et peaaegu pool (46 %) EIP laenudest ELis sõlmiti 2022. aastal ühtekuuluvuspiirkondade projektide jaoks, mis oli aluseks panga toetusele õiglasele majanduskasvule ja lähenemisele kogu ELis; nõuab, et EIP oleks aktiivsem niisuguste korduvate puudustega kõrvaldamisel, mis takistavad teatavatel piirkondadel ja riikidel EIP finantstegevusest täiel määral kasu saada;

21.

on veendunud, et innovatsioon on konkurentsivõime, kliimamuutuste leevendamise ning majandus- ja sotsiaalse arengu liikumapanev jõud ning et ELi innovatsiooni- ja digiteerimisinvesteeringutes püsib suur struktuurne lõhe; julgustab EIPd toetama digiüleminekut, säilitama strateegilist autonoomiat digivaldkonnas ja edendama digitaristu projekte, mis integreeritakse standarditesse ja protokollidesse, mis toetavad võrgu turvalisust ja vastupidavust, koostalitlusvõimet ning avatud, mitmekesist ja turvalist internetti; kutsub EIPd üles edendama Euroopa sõltumatust võtmetehnoloogiate valdkonnas ja toetama Euroopa äriühingute tehnoloogilist ümberkujundamist, millel on töökohtadele suur positiivne mõju, kiirendades samal ajal digiüleminekut; kutsub EIPd ühtlasi üles toetama ELis küberturvalisusalase suutlikkuse tugevdamist, et muuta Euroopa küberohtude suhtes vastupidavamaks ja reageerimisvõimelisemaks, tugevdades samal ajal olemasolevaid koostöömehhanisme ning kaitstes kriitilise tähtsusega üksusi ja elutähtsaid teenuseid, nagu haiglad ja kommunaalteenused;

22.

on teadlik sellest, et EIP meetmed ühendavad kliima-, innovatsiooni- ja arenguküsimusi, ning tunnistab, et innovatsioon ja tehnoloogia on peamised tegurid, mis võimaldavad üleminekut kliimaneutraalsele majandusele; on veendunud, et kaugeleulatuvate kliima- ja digieesmärkide saavutamiseks peaks EIP säilitama oma strateegia toetada teadmistepõhist ja suurema riskiga tegevust, mis suurendab täiendavust, ning et spetsiaalsete meetmete kaudu suuremate riskide võtmine võimaldab EIP-l jõuda uute klientide ja sektoriteni ning töötada välja tooteid, mis vastavad muutuvale turudünaamikale ja arenevatele turuvajadustele;

23.

juhib tähelepanu sellele, et Euroopa rohelise kokkuleppe olulisimaid elemente on õiglase ülemineku mehhanism, mille raames käsitletakse kliimaneutraalsuse suunas liikumise sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid; märgib, et EIP grupi panus õiglase ülemineku mehhanismi on oluline ühenduslüli grupi kahe peamise valdkonnaülese poliitikaeesmärgi – kliimameetmed ja ühtekuuluvus – vahel; rõhutab rolli, mida EIP peab õiglase ülemineku mehhanismi kaudu ELi majanduse toetamisel täitma; rõhutab, et EIP toetab kõiki kolme õiglase ülemineku mehhanismi sammast; võtab teadmiseks, et kõigi kolme samba puhul lähtub EIP tegevus nõudlusest; väljendab heameelt selle üle, et komisjon ja EIP allkirjastasid 2022. aasta septembris lepingu avaliku sektori laenurahastu kohta, mis on õiglase ülemineku mehhanismi kolmas sammas ja millest rahastatakse 10 miljardi euro väärtuses avaliku sektori investeeringuid EIP laenudena piirkondades, mida ELi rohepööre mõjutab kõige rohkem; kutsub EIPd üles andma kõige enam mõjutatud piirkondade potentsiaalsetele toetusesaajatele projektide ettevalmistamiseks ja rakendamiseks nõustamistuge;

24.

rõhutab, et VKEd on Euroopa majanduse jaoks väga tähtsad, ja juhib tähelepanu sellele, et liidus tegutsevad 23 miljonit VKEd moodustavad 99 % kõigist ettevõtjatest ja üle poole Euroopa SKPst, mis tähendab, et neil on keskne roll lisaväärtuse loomisel kõigis majandussektorites ja kõigist töökohtadest on neis ligikaudu kaks kolmandikku; on veendunud, et VKEdel on oluline roll kliimaneutraalsusele kaasaval üleminekul, Euroopa tööstuse digiüleminekul ja ELi ettevõtjate konkurentsivõimel; märgib, et tuleb vältida liigseid uusi nõudeid, mis suurendaksid VKEde bürokraatiat;

25.

väljendab heameelt asjaolu üle, et 2022. aastal rahastas EIP VKEsid ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaid kokku 16,35 miljardi euro ulatuses; juhib tähelepanu sellele, et 2022. aastal sai EIP grupi rahalist toetust ligikaudu 430 000 VKEd ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjat, kes tagavad 5,3 miljonit töökohta;

26.

rõhutab üleeuroopalise tagatisfondi (EGF) rolli ettevõtjate, peamiselt Euroopa VKEde toetamisel, ning märgib, et 31. detsembriks 2022 kiitsid EIP juhtorganid heaks projekte kogusummas 23,54 miljardit eurot (võrreldes 23,2 miljardi euroga 2021. aastal), millest 11,07 miljardit eurot moodustasid EIP rahaeraldised ja 12,47 miljardit eurot EIFi rahaeraldised, ning et selle tulemusel sõlmitud lepingute maht olid 2022. aasta lõpuks 20,9 miljardit eurot (EIP arvele langes 10,3 miljardit eurot ja EIFi arvele 10,6 miljardit eurot); juhib tähelepanu sellele, et selle meetmega loodetakse kaasata kokku 187,3 miljardit eurot (31. detsembri 2021. aasta seisuga kokku 174,4 miljardit eurot); on teadlik sellest, et fond on ajutine ja EGFist eraldiste jaotamise perioodi pikendati üksnes kuni 31. detsembrini 2022 seoses meetmetega, millega toetatakse liidu taastumist pärast COVID-19 pandeemiat, ning peab kiiduväärseks, et EGFi abil on pandeemia majanduslikku mõju ettevõtjatele võimalik leevendada kiiresti; võtab teadmiseks mure selle pärast, et fondi kasutuselevõtmine ei ole läbipaistev (eelkõige otsustusprotsess, rahastatud projektide kiire avaldamine ja lõplike vahendite saajate kindlaksmääramine); väljendab heameelt selle üle, et EGFi hindamine on lisatud EIP hindamisosakonna 2024. aasta tööprogrammi, ning loodab, et see esitab fondi kasutuselevõtmise tegeliku lisaväärtuse ja mõju kohta põhjaliku analüüsi;

27.

on veendunud, et ELi peamiste struktuuriinvesteeringute puudujääkide kõrvaldamiseks on vaja ületada nii rahalised kui ka mitterahalised investeerimistõkked ning võtta ulatuslikult kasutusele ja koordineerida ressursse ja suutlikkust koos tehnilise ja haldussuutlikkuse suurendamise ning regulatiivsete takistuste vähendamisega; nõuab, et enne projektide heakskiitmist tugevdataks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tehnilist abi ja finantsteadmisi, eelkõige väikese investeerimissuutlikkusega piirkondades, et parandada EIPst raha saamise võimalusi;

28.

tunnistab, et ümberkujundavate investeeringute suunamine ja rakendamine taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite kaudu nõuab tehnilise ja haldussuutlikkuse parandamist; märgib, et EIP tegevusanalüüsi kohaselt on investeerimisprojekte pärssivateks peamisteks probleemideks turu killustatus riigipiire mööda, killustatud reguleerimine, avaliku sektori edendajate piiratud suutlikkus ja riikide eelarvepiirangud; kutsub EIP gruppi üles toetama haldussuutlikkuse suurendamist, tuginedes oma töös saadud kogemustele;

29.

kutsub EIP gruppi üles aitama kaasa selguse tagamisele ja stiimulite säilitamisele, et edendada Euroopa ümberkujundamist, suurendada avaliku sektori investeeringute kiirendavat mõju erasektori investeeringute kaasamisele, hõlbustada juurdepääsu riske vähendavatele rahastamisvahenditele, et aidata kaitsta erasektori strateegilisi investeeringuid, vähendada tarbetuid haldustõkkeid ja tegeleda tehniliste oskuste puudumisega, eelkõige ühtekuuluvuspiirkondade ettevõtjate ja omavalitsuste jaoks ning keerukamate roheliste ja digitaalsete eesmärkide saavutamiseks;

30.

rõhutab, et ELi põllumajandustootjad peavad toime tulema üha suuremate probleemidega, nagu vajadus kohaneda Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega, samuti energiakriisi, kiireneva inflatsiooni ja Ukraina sõja põhjustatud häired; rõhutab, et põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektoril on oluline roll maapiirkondade kasvus ja arengus; kutsub EIPd üles andma nende oluliste sektorite toetamiseks paremat abi;

31.

kordab oma nõudmist, et EIP rakendaks kõigi projektide ettevalmistamise etapis hoolsuskohustust, et need hõlmaksid ka hoolikat inimõiguste ja põliskogukondadega arvestamist ning nende austamist, ning töötaks välja selge inimõiguste strateegia, mis hõlmab inimõigustealast riski- ja mõjuhindamist;

EIP, kliima ja keskkond

32.

kordab, et kõik EIP rahavood peaksid olema täielikult kooskõlas eesmärgiga saavutada hiljemalt 2050. aastaks netonullheide ning 2030. aastaks seatud ELi ambitsioonikama kliimaeesmärgiga; tuletab meelde, et kliimapööre peab olema kaasav ja õiglane, keskkonnahoidlikud investeeringud peavad olema elujõulised ning EIP peaks kasutama antavaid laene, rahastamisvahendeid, tehnilist abi ja nõustamisteenuseid selleks, et toetada üksikisikuid ja ettevõtjaid, kes peavad toime tulema CO2-neutraalsele majandusele üleminekust tulenevate sotsiaal-majanduslike probleemidega;

33.

tunneb muret selle pärast, et kuigi investeeringud kliimamuutuste piiramiseks suurenevad, on need siiski tunduvalt väiksemad sellest, mida on vaja, et saavutada Euroopa eesmärk saavutada 2050. aastaks netonullheide; märgib, et EIP analüüside kohaselt tuleb vaatamata sellele, et ELi kliimainvesteeringud on pärast pandeemiaaegset langust taastunud, selliste kulutuste suurust järsult suurendada, et liit saaks oma eesmärgid saavutada, ning juurde on vaja 356 miljardit eurot aastas võrreldes ajavahemikuga 2010–2020, et jõuda 1 triljoni euroni ja vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid 55 %;

34.

märgib, et keskkonnahoidlik rahastamine EIPst suurenes 2022. aastal 36,5 miljardi euroni (58 % kogusummast) ja ületas tublisti enne 2025. aastat eesmärgi suunata vähemalt 50 % kogurahastamisest kliimameetmetele ja keskkonnakestlikkusele; märgib, et EIP on viimase kahe aasta jooksul toetanud selliseid investeeringuid juba 222 miljardi euro ulatuses, ning julgustab EIP gruppi jätkama jõupingutusi, et täita oma eesmärk toetada sel kümnendil 1 triljoni euro eest keskkonnahoidlike investeeringute tegemist;

35.

peab kahetsusväärseks, et ELi tugevus rohelise tehnoloogia valdkonnas, kus ta varem oli juhtpositsioonil, on vähenenud; on veendunud, et EL peab suurendama investeeringuid tipptasemel tehnoloogiatesse, näiteks vesinikutehnoloogiasse, ning suurendama oma pingutusi säästva liikuvuse, arukate võrkude, tuule- ja päikeseenergia ning energia salvestamise valdkonnas;

36.

märgib, et EIP grupp allkirjastas 2022. aastal taastuvate energiaallikate, tõhususe, salvestamise ja võrkude rahastamiseks rekordilise uue summa eraldamise, kusjuures EIP kogurahastus ELis ellu viidavatele säästva energia projektidele oli enneolematult suur summa – 17,06 miljardit eurot;

37.

tunnustab EIPd selle eest, et 6.–18. novembril 2022 Egiptuses Sharm El-Sheikhis toimunud ÜRO kliimamuutuste konverentsi 27. istungjärgul (COP27) andis EIP teada, et EIP grupp toetab komisjoni kava „REPowerEU“ 2027. aastaks laenude ja omakapitali kaudu veel 30 miljardi euroga, mis on peamiselt ette nähtud taastuvate energiaallikate, energiatõhususe, võrkude ja salvestamise, elektrisõidukite laadimistaristu ja murranguliste tehnoloogiate, näiteks vähese CO2 heitega vesiniku jaoks;

38.

peab tervitatavaks EIP direktorite nõukogu poolt 26. oktoobril 2022 heaks kiidetud sihtotstarbelise rahastamise paketti, mille abil peaks 2027. aastaks kaasatama kuni 115 miljardit eurot uusi investeeringuid, andes seega olulise panuse sellesse, et täita kava „REPowerEU“ eesmärk teha lõpp sõltuvusele Venemaa fossiilkütustest, ja jätkates samal ajal ELi energiasektorile EIP toetuse andmist, mis on viimase kümne aasta jooksul olnud keskmiselt ligikaudu 10 miljardit eurot aastas;

39.

rõhutab, et EIP grupi keskkonna- ja sotsiaalpoliitika tugevdab pühendumist bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja 2020. aasta järgse ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse raamistiku eesmärkide edendamisele ja rakendamisele ning EIP keskkonna- ja sotsiaalstandarditega tagatakse, et rahastatavad projektid ei kahjusta oluliselt bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteeme; väljendab heameelt selle üle, et kooskõlas ELi poliitikaga minnakse bioloogilise mitmekesisuse summaarse vähenemise ärahoidmiselt üle bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ärahoidmisele;

EIP ja energiajulgeolek

40.

rõhutab, et Venemaa õigusvastane, õigustamatu ja provotseerimata sissetung Ukrainasse ja energiakriis suurendasid olemasolevaid tarnepiiranguid ning et kõrgemate energiahindade mõju ulatub kodumajapidamistele ja ettevõtetele otseselt avalduvast mõjust kaugemale, hoogustab inflatsiooni ja vähendab nõudlust, kusjuures kulud kannavad Euroopa kodumajapidamised, ettevõtjad ja valitsused;

41.

avaldab tänu selle eest, et EIP mõistis Venemaa vägede sõjalise sissetungi Ukrainasse hukka; märgib, et alates sissetungi algusest on EIP komisjoni toel Ukrainale mõeldud hädaabina kättesaadavaks teinud ja välja maksnud 1,7 miljardit eurot;

42.

on teadlik sellest, et Euroopa riikide majandusel on pandeemiaaegsete eelarvemeetmete järelmõju tõttu uute vapustustega raskem toime tulla; tunnistab, et 2020. ja 2021. aastal pandeemiaga toime tulemiseks vastu võetud tugev eelarvepoliitika kaitses kodumajapidamisi ja ettevõtjaid suure sissetulekukaotuse eest ning et sellised meetmed kaitsesid majanduse tootmisvõimsust viisil, mis võimaldas majandusel pärast COVID-19 piirangute kaotamist kiiresti taastuda; juhib tähelepanu sellele, et eespool nimetatud eelarvetoetuse tõttu paigutati suur osa netovarast avalikust sektorist ümber erasektorisse, suurendades valitsemissektori võlga ja eraisikute sääste, ning et pärast selliseid meetmeid on valitsustel vähem võimalusi eelarvepoliitiliseks manööverdamiseks, et leevendada kõrgete energiahindade mõju kodumajapidamistele ja ettevõtetele;

43.

tuletab meelde, et EIP-l võib olla suur roll ELi tööstussuutlikkuse arendamise edendamisel, luues kogu väärtusahelas varustuskindluse tagamiseks õiged investeerimistingimused ja aidates kaasa Euroopa tulevasele juhtpositsioonile tööstuses, tugevdades seeläbi ELi geopoliitilist mõjuvõimu;

44.

märgib, et viimase kümne aasta jooksul on EIP grupp suunanud ELi energiasektorisse üle 100 miljardi euro, investeerides energiatõhususse, taastuvatesse energiaallikatesse, võrkudesse ja salvestamisse; märgib, et praegu toetatakse liikmesriike selleks, et tulla Venemaa gaasitarnete järsust vähenemisest tingitud kriisiga toime;

45.

väljendab heameelt selle üle, et EIP direktorite nõukogu otsustas 2022. aasta oktoobris suurendada grupi puhta energia rahaeraldiste mahtu, et toetada kava „REPowerEU“ eesmärki teha lõpp Euroopa sõltuvusele Venemaa fossiilkütuste impordist, ning otsuse kohaselt investeeritakse 2027. aastaks veel 30 miljardit eurot; on veendunud, et selle otsuse tõttu ei tohiks pidevalt lõdvendada kliimakriteeriume, mida ettevõtted peavad toetuse saamiseks täitma; tuletab meelde, et raamistiku PATH eesmärk on tagada, et rahastatavad projektid oleksid Pariisi kokkuleppega kooskõlas ning et käitajad vähendaksid kooskõlas EIP kliimapanga tegevuskavaga oma üldise äritegevuse CO2 heidet ja suurendaksid kliimamuutustele vastupanu võimet; rõhutab, et tuleb suurendada ELi lisaväärtusega investeeringuid, toetades energiatootmise ja taristuga seotud riikidevahelisi koostööprojekte;

46.

rõhutab, et kõiki energiakriisi leevendamiseks tehtavaid investeeringuid koos rohe- ja digipöörde investeeringutega tuleks teha tõhusal ja läbipaistval viisil;

EIFi meetmed

47.

märgib, et EIF kuulub EIP gruppi ja selle peamine ülesanne on toetada Euroopa mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, aidates neil raha saada; on teadlik sellest, et EIF kavandab ja arendab riski- ja kasvukapitali, tagatisi ja mikrorahastamisvahendeid, mis on mõeldud just sellele turusegmendile, ning sellega aitab EIF täita ELi peamisi poliitikaeesmärke, mis on seotud näiteks konkurentsivõime ja majanduskasvu, innovatsiooni ja digiülemineku, sotsiaalse mõju, oskuste ja inimkapitali ning kliimameetmete ja keskkonnakestlikkusega;

48.

märgib, et EIFi viimase rahastamisprogrammiga suurendati vahendite mahtu 9,2 miljardilt eurolt 2022. aastal 13,0 miljardi euroni 2023. aastal ja 13,5 miljardi euroni 2024. aastal; võtab teadmiseks, et EIF kavatseb programmi „InvestEU“ jaoks kokku lepitud võimalust, mille kohaselt võib rahasummad siduda kulukohustustega ettenähtust varem, 2022. ja 2023 aastal täielikult ära kasutada ning kiita 2023. aasta lõpuks heaks 60 % taasterahastust „NextGenerationEU“ toetatavast InvestEU eelarvest ja viia asjaomaste lepingute sõlmimine lõpule 2024. aasta lõpuks;

49.

märgib, et 2022. aastal oli 30 % EIFi rahalisest toetusest suunatud kestlikkusele ja rohepöördele ning kooskõlas EIP grupi kliimapanga tegevuskava eesmärgiga suunati 21 % – ligikaudu 2 miljardit eurot – kliimameetmete ja keskkonnakestlikkuse horisontaalsete eesmärkide saavutamiseks; rõhutab, et EIF on toetanud uuenduslikke ettevõtteid põllumajandustehnoloogia, sinise majanduse, ringmajanduse ja kestliku liikuvuse valdkonnas ning aidanud traditsioonilistel ettevõtetel ja üksikisikutel kliimainvesteeringuid rahastada;

50.

juhib tähelepanu sellele, et 2022. aastal eraldas EIF väikeettevõtjatele ja keskkonnahoidlikele projektidele üle 9 miljardi euro, et kaasata ligikaudu 97 miljardit eurot investeeringuid, millega toetatakse kliimaneutraalsust, ELi ettevõtete digiüleminekut ja ettevõtjate konkurentsivõimet ELis;

51.

märgib, et EIF keskendus endiselt ka horisontaalsele ühtekuuluvuse eesmärgile ja seda peamiselt ühiste investeerimisprogrammide kaudu, mis on seotud EIFi ja riiklike tugiasutuste omakapitaliplatvormiga, ning suunates 39 % rahalistest vahenditest ELi ühtekuuluvuspiirkondade üksustele;

Mõju väljaspool ELi

52.

on teadlik, et oma tegevuses väljaspool ELi toetab EIP grupp ELi välistegevuse eesmärke ja prioriteete ning kasutab oma eksperditeadmisi ja kogemusi väljaspool ELi sellistes prioriteetsetes valdkondades nagu kliimameetmed, tervishoid ja digiüleminek, ELi väärtused ja hea valitsemistava põhimõtted;

53.

nõuab, et EL maksimeeriks veelgi EIP potentsiaali vahendina, mis võimendab ELi strateegilist autonoomiat, eelkõige energia ja tooraine osas, ning edendab ELi välispoliitika prioriteete suhetes ELi mittekuuluvate riikidega, tagades täieliku kooskõla keskkonnaalase ja sotsiaalse hoolsuskohustuse protsessiga, samuti komisjoni, Euroopa välisteenistuse ja ELi delegatsioonide vahelist tugevat koordineerimist, et hõlbustada arutelusid ja koostööd asjaomaste osalejatega kohapeal, et teha kindlaks projektid, mis vastavad kõige paremini arengutõhususe eesmärkidele;

54.

tunnustab suuremaid pingutusi alates EIP Globali asutamisest, kuid julgustab EIPd tegutsema ennetavamalt ELi üldise teabevahetuse ja nähtavuse edendamisel, eelkõige seoses oma tööga maailma lõunapoolsetes riikides; hoiatab siiski, et nähtavuse nimel ei tohiks suuremad projektid rohujuure tasandi projekte välja tõrjuda, ning rõhutab, et kohalikke osalejaid tuleb piisavalt kaasata;

55.

väljendab heameelt selle üle, et 1. jaanuaril 2022 alustas tegevust EIP Global, mis loodi EIP direktorite nõukogu 2021. aasta septembri otsusega ja millele usaldati EIP kogu tegevus laienemispiirkonnas, ELi ida- ja lõunanaabruses, Sahara-taguses Aafrikas, Aasias, Ladina-Ameerikas, Kariibi mere piirkonnas ja Vaikse ookeani piirkonnas; märgib, et EIP Global peaks olema Euroopa tiimi peamine rahastamisüksus, mis tegutseb väljaspool ELi, ühendades EIP, ELi liikmesriikide ja teiste ELiga kooskõlastatult tegutsevate investeerimisinstitutsioonide suutlikkuse; väljendab sellega seoses heameelt EIP büroode avamise üle Pretorias, Kiievis ja Belgradis, mis aitab EIP Globalil oma ülesandeid täita; usub, et EIP Global annab olulise panuse ELi strateegilise autonoomia tugevdamise ja mitmepoolse koostöö tõhustamise eesmärkide saavutamisse;

56.

kordab oma nõudmist, et EIP Global keskenduks abi saavates riikides õiglasele ja kestlikule tegevuskavale, näidates samal ajal selget arengut;

57.

väljendab suurt heameelt EIP jõupingutuste ja tegevuse üle Lääne-Balkani riikides ning EIP 835,2 miljoni euro suuruse investeeringu üle 2022. aastal EIP Globali kaudu, mis aitab kaasa ELi majandus- ja investeerimiskava elluviimisele selles piirkonnas; märgib, et üle 80 % 2022. aastal allkirjastatud investeerimislepingute summadest eraldati keskkonnakestlikele projektidele; väljendab heameelt selle üle, et EIP investeeringud piirkonna majanduse kestliku rohe- ja digipöörde toetamiseks on alates 2020. aastast kokku moodustanud 2,5 miljardit eurot; julgustab EIP Globali ka edaspidi pakkuma soodsatel tingimustel rahastamisvõimalusi Lääne-Balkani ettevõtjatele, kes investeerivad digiülemineku kiirendamisse ja digitaristu rakendamisse, 5G telekommunikatsioonivõrgu laiendamisse, kestlikusse linnaarengusse, energiasüsteemi ümberkujundamise kiirendamisse ja energiatõhususe tagamisse, sealhulgas taastuvenergia projektidesse ja kliimaneutraalsete projektidesse; väljendab heameelt selle üle, et Lääne-Balkani riikide ettevõtluse arendamise ja innovatsiooni rahastamisvahendi raames on käivitatud VKEde vastupanuvõime tagatis, et pakkuda piirkonna umbes 4 000 väikeettevõtjale soodsatel tingimustel rahastamisvõimalusi; rõhutab eelarvekontrollimenetluse tähtsust, sest Euroopa Kontrollikoja andmetel on ELi rahaline toetus, mille suurus aastatel 2014–2020 oli ligikaudu 700 miljonit eurot ja mis oli mõeldud Lääne-Balkani riikides õigusriigi edendamiseks, avaldanud põhjalikele reformidele vähe mõju;

58.

võtab teadmiseks EIP jõupingutused seoses hoolsuskohustuse protsessiga oma tegevuse sotsiaalsete ja keskkonnastandardite puhul; julgustab EIPd veelgi tugevdama sisukat konsulteerimist kohaliku elanikkonnaga kogu projektide rakendamise ajal, kasutama mõjutatud kogukondadele aru andmiseks mõjusaid mehhanisme ning jälgima tähelepanelikult puudusi seoses EIP vahendajate osalemise ja rolliga projektides, mis on arengumaade kohalikku elanikkonda negatiivselt mõjutanud, ning andma nende kohta aru;

59.

on seisukohal, et EIP Global ja teiste arengut rahastavate asutustega koordineerimise mehhanismid peavad olema täiesti läbipaistvad; väljendab sellega seoses heameelt korrapärase teabevahetuse üle Euroopa Parlamendiga Brüsselis ja viimati Luxembourgis ning EIP käimasoleva avatud dialoogi üle kõigi sidusrühmadega, eelkõige kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike osalejatega;

60.

innustab EIPd jätkama aktiivset osalemist kavandamis-, järelevalve- ja hindamismeetodite ja -tavade väljatöötamises riigi tasandil, tehes seda koostöös ELi delegatsioonide ning riiklike ja kohalike osalejatega ning arengut rahastavate asutuste kaasrahastamise kaudu;

61.

kiidab EIP kiiret tegevust Ukraina toetamiseks kohe pärast Venemaa agressioonisõja puhkemist, eraldades 2022. aastal väga rasketes tingimustes 1,7 miljardit eurot; märgib, et vastavalt konkreetse projektide edenemisele kohapeal tuleb välja maksta veel 540 miljonit eurot; julgustab EIPd tagama oma panuse algatuse „EL Ukraina heaks“ kaudu, et säilitada Ukraina majandus ja toetada riigi ülesehitamispüüdlusi kooskõlas Euroopa Ülemkogult 15. detsembril 2022 saadud volitusega;

62.

nõuab tungivalt, et EIP tagaks Ukrainale antava rahalise abi suhtes ranged tingimused, sealhulgas selge ja põhjaliku järelevalve ülesehitus- ja humanitaarabiks mõeldud ELi vahendite kasutamise üle; tuletab sellega seoses meelde vajadust süstemaatilise ELi tegutsemisviisi järele, et parandada rahaliste vahendite väljamaksmise koordineerimist ja tõhustada kulutuste järelevalvet;

63.

on teadlik, et Ukraina presidendi dekreedi nr 64/2022 kohaselt vastutavad alates 24. veebruarist 2022 asjaomaste kohalike omavalitsuste volituste teostamise eest muu hulgas ka vabastatud aladel sõjaväeadministratsioonid, lahendades kohaliku eelarve koostamise, kinnitamise, muutmise ja täitmisega seotud küsimusi, hallates vastava territoriaalse kogukonna ühisomandis olevat vara ning võttes lühiajaliselt vastu otsuseid kohaliku tähtsusega maaparanduse ja loodusvarade kasutamise kohta; on veendunud, et praeguses olukorras on riiklikel juhtimis- ja auditeerimisasutustel piiratud ressursid ja volitused, et tagada läbipaistvuse standardtase ja piisav kontroll kasutatud rahaliste vahendite üle; nõuab tungivalt, et EIP tagaks kohalike elanike ja kohaliku omavalitsuse demokraatlikult valitud esindajate osalemise ning suurendaks oma järelevalvet rakendusmeetmete üle ning teeks eraldatud vahendite üle ranget järelevalvet, et neid ei omastataks ebaseaduslikult ega väärkasutataks; kutsub EIPd üles moodustama Ukrainas oma järelevalve- ja auditimeeskonnad, kes tagaksid kõigi ELi rahastatud projektidega seotud andmete auditeerimise korrektsuse;

64.

kutsub EIPd üles koordineerima ja jälgima algatuse „EL Ukraina heaks“ vahendite koordineerimist komisjoni, Maailmapanga ja teiste rahastajatega Ukrainale antava abi G7 koordineerimise platvormi raames ning Ukraina piirkondlike ja kohalike ametiasutustega, et tagada Ukraina kiireloomuliste vajaduste rahuldamiseks koostööl põhineva tegutsemisviisi rakendamine;

65.

märgib, et lisaks Ukraina toetamisele tegi EIP Global 2022. aastal 9,1 miljardi euro eest uusi rahaeraldisi, mis tähendab, et selle EIP tütarettevõtja – kes loodi 2022. aasta jaanuaris, et tõhustada tehinguid väljaspool ELi – tegevuse kogumaht oli 10,8 miljardit eurot;

66.

väljendab heameelt EIP rahalise ja tehnilise toetuse üle Moldova Vabariigile, võttes arvesse riigi energiasõltuvust ja kaitsetust praeguses geopoliitilises kontekstis; kutsub EIPd üles jätkama Moldova toetamist ELiga ühinemise kiirendamisel ning edusammude tegemisel pikaajalise energiasõltumatuse ja mitmekesistamise suunas;

67.

innustab EIP Globali püüdlema tugevama kohaliku esindatuse poole, kohandades tooteid ja ärimudeleid kohalikele vajadustele, ning tegema tihedamat koostööd partnerinstitutsioonidega, et suurendada ELi arengumõju Euroopa tiimis naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames;

68.

tunneb heameelt EIP ja ÜRO Rahvusvahelise Põllumajanduse Arengu Fondi (IFAD) vahel sõlmitud esimese rahastamislepingu üle, millega antakse IFADile 500 miljonit eurot selle programmi toetuseks, mille eesmärk on parandada toiduga kindlustatust ja vähendada vaesust maapiirkondades ning aidata väikepõllumajandustootjatel kliimamuutustega kohaneda;

69.

juhib tähelepanu liikmesriikide eriarvamustele selle kohta, kuidas tagada vajalik rahastamine ja kaetus ELi eelarvest, et võimaldada panga jätkuvat tegevust Ukrainas, mis võib lahenduse puudumise korral peatuda; väljendab heameelt EIP algatuse „EL Ukraina heaks“ üle, mille eesmärk on aidata taastada taristut, toetada prioriteetseid investeerimisvajadusi ja kindlustada äritegevust; innustab liikmesriike tagama, et Ukrainale antakse jätkuvalt kindlat toetust vastavalt tema vajadustele; nõuab Ukraina ülesehitamiseks ja kestlikuks arenguks vajalike rahaliste vajaduste pidevat ja põhjalikku analüüsimist, seades esikohale kohalikud vajadused, sealhulgas sõja keskkonnamõju hindamist;

70.

innustab EIPd (EIP Globali), tuginedes oma esimese piirkondliku keskuse loomisele Keenias, veelgi tugevdama oma kohalolekut ELi mittekuuluvates riikides, ühendades võimaluse korral ressursse ja tõhustades koostööd teiste Euroopa ja Euroopa-väliste osalejatega, eelkõige arengut rahastavate asutustega; nõuab, et EIP Globalile antaks selge ja tugev arenguvolitus, mis põhineks ebavõrdsuse vähendamisel ja vaesuse kaotamisel ning toetaks kestliku arengu eesmärke; toetab EIP-le ELi eelarvest antavate tagatiste suurendamist, et võimaldada EIP-l laiendada oma tegevust maailma lõunapoolsetes riikides;

71.

julgustab EIP ja eelkõige EBRD edasist koostööd ja töömeetodite ja -vahendite kohandamist, eelkõige seoses investeerimisvajadustega Aafrikas, et hõlbustada tulevikus laiaulatuslikke investeeringuid, säilitades samal ajal ELi toetuse väiksematele kohalikele projektidele ning aidates lõppkokkuvõttes kaasa kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärkide saavutamisele;

72.

kutsub EIPd üles tegema tihedamat koostööd Aafrika Arengupangaga ja hindama ühise tütarettevõtte loomise võimalikke eeliseid; rõhutab, et tuleb rahastada pikaajalisi investeeringuid, mis edendavad kestlikku arengut; julgustab looma ühiseid projekti- ja nõustamiskeskusi, et asutada toimivad kontaktpunktid kohalikele osalejatele, ning suurendada kohalikku vastutust ühiste arenguprojektide eest, et maksimeerida arengu mõju ja tõhusust; nõuab sellega seoses kohaliku erasektori arengu toetamist Aafrikas, eelkõige Aafrika mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahastamise kaudu; ergutab samuti tihedamat koostööd teiste piirkondlike arengupankadega;

COVID-19 pandeemiaga seotud EIP meetmed

73.

märgib, et 2022. aastal jätkas EIP jõupingutusi pandeemiavastaste meetmete toetamiseks; rõhutab, et 2022. aastal eraldas EIP tervishoiu- ja bioteaduste projektidele 5,1 miljardit eurot, millest on kasu saanud ligikaudu 980 miljonit inimest kogu maailmas; peab kiiduväärseks EIP toetust ülemaailmsele vaktsiinialgatusele COVAX, mis on rahvusvaheline rahastu COVID-19 vaktsiinide õiglase ja üldise kättesaadavuse tagamiseks, kusjuures EIP eraldas 2022. aasta märtsiks kokku 900 miljonit eurot ja seejärel lubas 2022. aasta aprillis, et eraldab COVAXi toetuseks veel 1 miljard eurot;

74.

märgib, et COVID-19 pandeemia ei avaldanud negatiivset mõju EIP laenuportfelli kvaliteedile tänu krediidiriski juhtimise strateegiale ja asjaolule, et EIP säilitab jätkuvalt tugeva likviidsuspositsiooni, vaatamata üldisele ebakindlusele ülemaailmsetel finantsturgudel;

75.

märgib, et seoses pandeemiaga tõestas EIP grupp paindlikkust kriisiolukordadele finantslahenduste pakkumisel ning suutlikkust tegutseda rahastajana, kes täiendab ELi ulatuslikke ja pikemaajalisi vastumeetmeid taasterahastu „NextGenerationEU“ ja avaliku sektori investeeringute riikliku toetuse kaudu;

EIP nõuetele vastavus, läbipaistvus ja vastutus

76.

märgib, et kooskõlas teiste rahvusvaheliste finantsasutuste heade tavadega on EIP hankevaidluste komitee spetsialiseerunud sõltumatu komitee, mis on volitatud menetlema hankevaidlusi, millega vaidlustatakse panga otsused projektide hankemenetluste kohta EIP rahastatud projekti raames väljaspool ELi; märgib, et 2022. aastal sai hankevaidluste komitee 18 kaebust, võrreldes 23 kaebusega 2021. aastal ja 31 kaebusega 2020. aastal, ning et neist 18 kaebusest 13 olid kaebused, mis esitati enne panga otsust / vastuväite esitamata jätmise teadet (võrreldes 18 sellise kaebusega 2021. aastal) ja mille hankevaidluste komitee sekretariaat suunas edasiste järelmeetmete võtmiseks edasi panga asjaomaste projektide eest vastutavatele teenistustele, ning ülejäänud viis kaebust esitati panga otsuse tõttu lepingute sõlmimisele vastuväidet mitte esitada (sama arv mis 2021. aastal), ning need vaadati läbi ja tehti otsus; märgib, et hankevaidluste komitee hääletas kahe kaebuse puhul panga vastuväite esitamata jätmise otsuse kinnitamise poolt ja ülejäänud kolme puhul panga vastuväite esitamata jätmise otsuse tühistamise poolt;

77.

tunneb heameelt selle üle, et hankevaidluste komiteel, uurimisosakonnal ja kaebuste lahendamise üksusel on peainspektsioonis teineteist täiendavad ülesanded, mis hõlbustavad koostööd ja teabevahetust, et käsitleda kõiki võimalikke väiteid keelatud käitumise kohta ning hankega seotud ja muid kaebusi; märgib, et 2022. aastal registreeriti EIP kaebuste lahendamise mehhanismis 54 uut juhtumit (võrreldes 64 juhtumiga 2021. aastal ja 77 juhtumiga 2020. aastal), käsitleti 97 juhtumit (2021. aastal 107 ja 2020. aastal 137 juhtumit) ning suleti 53 juhtumit (2021. aastal 64 ja 2020. aastal 94 juhtumit); märgib, et 68 % 2022. aastal registreeritud kaebustest puudutasid keskkonna- ja sotsiaalset mõju ning 20 % käsitles EIP juhtimise ja haldamisega seotud küsimusi;

78.

palub EIP-l tagada, et kaebuste lahendamise mehhanism oleks juurdepääsetav, tulemuslik ja sõltumatu, et avastada ja heastada mis tahes võimalikud inimõiguste rikkumised EIPga seotud projektides; märgib, et 2022. aastal sai EIP uurimisosakond uurimiseks 180 kaebust (võrreldes 174 ja 183 juhtumiga 2021. ja 2020. aastal), ta viis lõpule 147 sellise juhtumi uurimise (võrreldes 204 juhtumiga 2021. aastal ja 195 juhtumiga 2020. aastal) ning esitas 36 soovitust ja arvamust (2021. aastal 45 ja 2020. aastal 52); rõhutab, et OLAFile teatati 42 juhtumist, millest 11 edastati ka Euroopa Prokuratuurile; märgib, et selliste juhtumite arv, mis leidsid uurimise käigus kinnitust, vähenes jätkuvalt (17 juhtumit 2022. aastal algatatud 70-st uurimisest, võrreldes 17 juhtumiga, mis leidsid kinnitust 2021. aastal algatatud 67 uurimisest, ja 37 juhtumiga, mis leidsid kinnitust 2020. aastal algatatud 91 uurimisest);

79.

nõustub EIP auditikomisjoni seisukohaga, et operatsiooni- ja tehnoloogiariskide, sealhulgas küberriskide ja muude mitterahaliste riskide kontrolli, juhtimist ja järelevalvet on vaja tõhustada;

80.

märgib, et EIP, komisjon ja Euroopa Kontrollikoda uuendasid kolmepoolset lepingut 11. novembril 2021; peab kahetsusväärseks asjaolu, et läbivaadatud leping ei paku parlamendi nõutud kõikehõlmavat lahendust; väljendab aga heameelt selle üle, et uus leping võimaldab auditeeritud EIP dokumentidele paremat juurdepääsu ja nende paremat ühtlustamist ning selles on selgitatud vajalike auditidokumentide saamise ajakava, nende formaati ning konfidentsiaalsust, andmekaitset, tõendite kogumise meetodeid ja teabele juurdepääsu käsitlevaid norme; kordab, et kontrollikojale tuleb anda kogu EIP tehingutega seotud teabele täielik juurdepääs, sest EIP loodi ainult selleks, et viia ellu ELi poliitikat;

81.

rõhutab, et Euroopa Parlamendi ja EIP vahel on vaja korrapärast ja struktureeritud dialoogi, mida võiks tõhustada institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Parlamendi ja EIP vahel, et parandada juurdepääsu EIP dokumentidele ja andmetele tingimustel, mis tagaksid konfidentsiaalsuse ja vajaduse korral vastavuse õiguslikele nõuetele; võtab teadmiseks Euroopa Ombudsmani otsused EIP tava kohta avaldada keskkonnateavet (seoses projektidega, mida ta rahastab kas otse, nagu juhtumi 1065/2020/PB puhul, või vahendajate kaudu, nagu juhtumi 1251/2020/PB puhul), mis peaks vastama Århusi konventsioonis sätestatud läbipaistvuskohustustele seoses süstemaatilise ja aktiivse avaldamise ja avalikustamisega taotluse korral; märgib, et ombudsman soovitas muuta sisu terviklikkust, avaldamise õigeaegsust ning teabe ja konfidentsiaalsusnõuete nähtavust; võtab teadmiseks, et EIP nõustus rakendama ainult mõningaid ombudsmani soovitusi; jagab ombudsmani seisukohta, et kavandatud muudatuste täielik rakendamine EIP poolt oleks avalikes huvides;

82.

kutsub kontrollikoda üles kontrollima põhjalikult ELi eelarvest tagatud tehinguid, sh EIP tehinguid, ja andma nende kohta korrapäraselt aru, käsitledes oma töömeetodites esinevaid puudusi, mis praegu seda takistavad;

83.

väljendab heameelt EIP poliitika ja tavade ning nende läbipaistvuse üle ning nõuab edasisi parandusi, eelkõige rakendades ombudsmani soovitusi „võtta mitu läbipaistvusmeedet, et võimaldada üldsusel näha paremini rahastatavate projektide võimalikku keskkonnamõju“;

84.

väljendab heameelt selle üle, et loodi 2021. aastal välja kuulutatud uus süsteem EIP uurimisosakonna soovituste ja arvamuste põhjal järelmeetmete võtmiseks ja nende kohta aru andmiseks; kordab oma nõudmist, et uurimisosakonnas uuritavate juhtumite finantsmõju esitataks tulevastes aastaaruannetes ja et see ei piirduks pelgalt juhtumiuuringute jutustava kirjeldusega, et anda väärtuslikku teavet, mis võimaldaks hinnata finantshuvide kaitse ulatust; tuletab meelde, kui oluline on, et EIP tagaks finants-, tegevus- ja maineriskide selge hindamise, kui ta otsustab, kas uurimine on sel eesmärgil asjakohane;

85.

kordab, et peab kahetsusväärseks, et EIP ei avalikusta endiselt täielikult oma klientide puhul tegelikult kasusaavate omanike andmeid; kordab oma nõudmisi suurendada EIP tehingute läbipaistvust selliste finantsvahendajate kaudu nagu kommertspangad ja investeerimisfondid asjakohases õigusraamistikus, sealhulgas isikuandmete kaitse üldmääruses, ning määratleda standardne aruandluskohustus, mis võib pakkuda piisavat andmete ja teabe taset; palub EIP-l lisada lepingutingimused, mis käsitlevad finantsvahendajate kohustust laenutegevus avalikustada;

86.

kutsub EIPd üles kasutama varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi ning võtma ELi eelarvest rahastatavate investeeringute heakskiitmisel arvesse kõrvalejätmise otsuseid iga isiku või üksuse puhul, kes on esitanud taotluse, kes valitakse välja või kes saab ELi vahendeid;

87.

võtab teadmiseks EIP halduskomitee ja direktorite nõukogu 2021. aasta augusti ajakohastatud käitumisjuhendid; väljendab heameelt pikema ooteaja kehtestamise üle halduskomitee liikmetele (12 kuu asemel 24 kuud) ja direktorite nõukogu liikmetele (kuue kuu asemel 12 kuud); peab aga kahetsusväärseks, et puuduvad sätted, mis välistaksid asepresidentide järelevalve ja otsustamise oma päritoluriigis toimuva tegevuse üle, ning nõuab kindlalt, et seda käsitletaks järgmisel läbivaatamisel; võtab teadmiseks Euroopa Ombudsmani järeldused ja otsuse juhtumi 1016/2021/KR kohta, mis puudutas seda, kuidas EIP käsitles endise asepresidendi taotlust asuda kolme kuu jooksul pärast ametist lahkumist ametisse energia- ja kommunaalettevõttes, mis oli saanud EIP-lt laene; on mures huvide konflikti ohu ja EIP poolt riski maandamiseks võetud meetmete ebapiisavuse pärast antud juhul; väljendab heameelt selle üle, et EIP vaatas läbi oma halduskomitee liikmete käitumisjuhendi, milles käsitleti mõningaid mureküsimusi seoses liikmete või hiljuti halduskomiteest lahkunud endiste liikmete tulevastel ametikohtadel tekkida võiva huvide konflikti ohuga; kordab oma nõudmist käsitleda halduskomitee käitumisjuhendi järgmisel läbivaatamisel ka likvideerimata puudusi, mis on seotud huvide konflikti vältimisega; palub ombudsmanil jälgida halduskomitee uue käitumisjuhendi rakendamist;

88.

võtab teadmiseks, et EIP järgib soovitusi, mille OLAF esitas mitme EIP töötajatele alusetult makstud õppetoetuse uurimise lõpetamisel; ootab alusetult tehtud maksete täielikku sissenõudmist ja kordab oma nõudmist, et EIP annaks Euroopa Parlamendile aru oma parandusmeetmete tulemustest;

89.

võtab teadmiseks meetmed, mida EIP on viimastel aastatel võtnud soolise tasakaalu parandamiseks oma töötajate seas, eelkõige juhtkonna ja kõrgemate ametnike tasandil; julgustab panka jätkama jõupingutusi, et saavutada organisatsioonis selgem sooline tasakaal; märgib, et EIPs moodustasid naised 2022. aasta lõpuks 44,5 % juhtide kategooriast (D/6; E/5; F/4) ning selles rühmas moodustasid naised 35,6 % kõrgema astme ametnikest (6/D) ja 44,3 % ametniku tasandi töötajatest (5/E), samas kui analüütiku ja nooremametniku tasandil (F/4) moodustasid naised 64,4 %; märgib, et 2022. aasta lõpus moodustasid naised 33 % juhtivtöötajatest (30,6 % EIP grupi tasandil), et saavutada 2018.–2021. aasta mitmekesisuse ja kaasamise strateegias seatud eesmärk;

90.

kordab, et kutsub EIPd üles haldustöötajate ja erialaspetsialistide kategooriate palkades valitsevat lõhet kaotama; juhib tähelepanu sellele, et praegune olukord ja elukalliduse tõus Luksemburgis avaldavad haldustöötajatele märkimisväärset survet ning võivad pikas perspektiivis negatiivselt mõjutada töötajate heaolu ja EIP konkurentsivõimet parima kvalifikatsiooniga töötajate ligimeelitamisel;

91.

väljendab muret väidete pärast, et peakorteri ja välisbüroode juhtivtöötajate ametisse nimetamise sisemenetlused ei ole läbipaistvad; kutsub EIPd üles tagama, et kõik töölevõtmis- ja siseliikuvusmenetlused viiakse läbi kooskõlas kõrgeimate läbipaistvus- ja eetikastandarditega;

92.

märgib, et EIP teeb edusamme sisearutelus „Uus lähenemisviis mitmekesisusele, võrdsusele, kaasamisele ja kuuluvusele“, mis asendab aastate 2018–2021 strateegia, ning julgustab EIPd seda viivitamata vastu võtma; kordab, et kutsub EIPd üles tagama nõuetekohast geograafilist esindatust, sealhulgas keskastme ja kõrgema juhtkonna tasandil, ning kutsub EIPd üles avaldama igal aastal keskastme ja kõrgema juhtkonna ametikohtade soolise jaotuse ja kodakondsuse jaotuse;

93.

kordab vajadust suurema läbipaistvuse järele, kui projekte rakendatakse finantsvahendajate kaudu; tuletab meelde, kui oluline on läbipaistvus ka sisemistes otsustusmenetlustes ning projektide keskkonna- ja inimõigustealases mõjus kogu nende rakendamise vältel;

94.

võtab teadmiseks, et Euroopa Ombudsman algatas 2023. aasta märtsis uurimise läbipaistvuse, teabe õigeaegse avaldamise ja üldsuse osalemise kohta EIP keskkonnaalaste ja sotsiaalsete otsuste tegemisel; tuletab meelde, et ombudsman andis 2022. aasta aprillis EIP-le selge soovituse võtta vastu kaugeleulatuvam avalikustamispoliitika, kuid sellega ei ole siiani tegeletud;

95.

tunneb heameelt EIP grupi soolise võrdõiguslikkuse ja naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamise strateegia ning soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava üle; tunnistab, et sooline võrdõiguslikkus ja eelkõige naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamine on osa EIP ärimudelist; kutsub EIPd üles jätkama soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist kõigis oma tehingutes, et edendada soolist võrdõiguslikkust ja kaasavat arengut;

Parlamendi soovituste põhjal võetud järelmeetmed

96.

palub EIP-l jätkata aruandlust Euroopa Parlamendi varasemates iga-aastastes resolutsioonides antud soovituste põhjal võetud meetmete seisu kohta, eriti seoses järgnevaga:

a)	EIP investeerimisstrateegia (majanduslik, keskkonnaalane ja sotsiaalne) mõju ning saavutatud tulemused liidu huvides siseturu tasakaalustatud ja kindlale arengule kaasaaitamisel;

b)	meetmed, mis on võetud selleks, et tõhustada võitlust väärkäitumise, huvide konfliktide, maksustamise vältimise, kelmuse ja pettuse ning korruptsiooni vastu;

c)	uued meetmed läbipaistvuse ja inimõigustega seotud hoolsuskohustuse tugevdamiseks;

d)	meetmed, millega tugevdatakse toetust VKEdele ja abikõlblikele ettevõtjatele ELi poliitika rakendamisel;

e)	käesolevas resolutsioonis esitatud üleskutsete ja nõudmiste põhjal võetud meetmed;

o o

97.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning palub nõukogul ja EIP direktorite nõukogul korraldada resolutsioonis esitatud parlamendi seisukohtade üle arutelu.

(1) Otsus, 30. märts 2022, KF vs. Euroopa Investeerimispank, T-299/20, ECLI:EU:T:2022:171.

ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/4007/oj

ISSN 1977-0898 (electronic edition)

Top

Choose the experimental features you want to try