EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.11.2023

COM(2023) 764 final

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE

nõukogu 22. detsembri 2022. aasta määruse (EL) 2022/2577 (millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks) läbivaatamise kohta

I.Sissejuhatus

Käesolevas aruandes esitatakse ülevaade nõukogu 22. detsembri 2022. aasta määruse (EL) 2022/2577 (millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks) 1 (edaspidi „nõukogu määrus“) läbivaatamise kohta.

Nõukogu määrus on üks erakorralistest meetmetest, mille nõukogu 2022. aastal vastu võttis, et reageerida energiakriisile, mis järgnes Venemaa sissetungile Ukrainasse. See põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 122 lõikel 1, mille kohaselt võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kehtestada majanduslikule olukorrale vastavad meetmed, eriti kui tekib tõsiseid raskusi teatavate toodetega varustamisel, eelkõige energeetika valdkonnas.

Nõukogu määruse vastuvõtmise ajal 2022. aasta detsembris valitsenud üldise geopoliitilise olukorra ja väga kõrgete energiahindade tõttu oli vaja taastuvenergia kasutuselevõttu liidus viivitamatut kiirendada, et leevendada energiakriisi mõju, tugevdades liidu energiavarustuskindlust, vähendades turu volatiilsust ja alandades energiahindu. Kuna taastuvenergiasse ja sellega seotud taristusse tehtavate investeeringute kiirust ja ulatust pärssisid just pikad ja keerukad loamenetlused, oli nõukogu määruse eesmärk kiirendada viivitamata loamenetlusi, mida kohaldatakse teatavate taastuvenergiaprojektide ja tehnoloogialahenduste suhtes, mille saaks energiakriisi mõju leevendamiseks kõige kiiremini kasutusele võtta. Selleks kehtestati määrusega kogu ELis erandlikud, sihipärased ja ajaliselt piiratud meetmed.

Nõukogu määrust kohaldatakse kõigi loamenetluste suhtes, mille alguskuupäev langeb määruse kohaldamiseaega. Liikmesriigid võivad kohaldada nõukogu määrust ka käimasolevate loamenetluste suhtes, milles ei ole lõplikku otsust enne 30. detsembrit 2022 tehtud, tingimusel et sellega lühendatakse loamenetlust ja säilitatakse kolmandate isikute olemasolevad juriidilised õigused.

Oluline on see, et 9. oktoobril 2023 võeti vastu direktiiv (EL) 2023/2413, 2 millega muudetakse taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001 (edaspidi vastavalt „muutmisdirektiiv“ ja „läbivaadatud taastuvenergia direktiiv“); sellega suurendati oluliselt taastuvenergia eesmärki, mille liit peab 2030. aastaks ühiselt saavutama: varasemat 32 % eesmärki suurendati 42,5 %ni, sihiga jõuda 45 %ni. 20. novembril 2023 jõustunud muutmisdirektiiv sisaldab ulatuslikke sätteid taastuvenergiaprojektide suhtes kohaldatavate loamenetluste terviklikuks ühtlustamiseks ruumilise planeerimise ning menetluste lihtsustamise ja lühendamise kaudu. Muutmisdirektiiv sisaldab sätteid, mis käsitlevad samu teemasid kui nõukogu määrus. Mõned sätted on väga sarnased, kuid teised sisaldavad märkimisväärseid erinevusi (vt IV jagu). Lisaks ei sisalda direktiiv mõnda määruses (EL) 2022/2577 sätestatud erandlikku meedet, mis seega jäävadki erandlikuks ja ajutiseks. Selle asemel nähti direktiiviga ette loamenetluste kiirendamise stabiilne ja pikaajaline alaline kord, millega kehtestatakse pikemat rakendusaega vajavad sihtmeetmed ja -menetlused. Mitu muudetud direktiivis sätestatud loamenetluseeskirja, st kõik asjaomased eeskirjad, välja arvatud need, mis on seotud taastuvenergia eelisarendusaladega, tuleb üle võtta 1. juuliks 2024 ehk kohe pärast nõukogu määruse kehtivusaja lõppu.

Vastavalt nõukogu määruse artiklile 9 vaatab komisjon kõnealuse määruse läbi hiljemalt 31. detsembriks 2023, pidades silmas varustuskindluse ja energiahindade arengut ning vajadust taastuvenergia kasutuselevõttu veelgi kiirendada, ning esitab nõukogule aruande kõnealuse läbivaatamise peamiste tulemuste kohta. Samuti on nõukogu määruse artiklis 9 sätestatud, et komisjon võib kõnealuse aruande põhjal teha ettepaneku määruse kehtivusaega pikendada.

Selleks et otsustada, kas nõukogu määruse kehtivusaega on vaja pikendada, peavad olema täidetud sellise pikendamise tingimused. Sellega seoses peab komisjon hindama i) liidu varustuskindluse ja energiahindade hiljutist arengut, sealhulgas taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu panust selles valdkonnas, ii) vajadust taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu veelgi kiirendada ja iii) nõukogu määruse konkreetset mõju sellise kiirendamise edendamisele. Võttes arvesse muutmisdirektiivi jõustumist, on lisaks asjakohane hinnata nõukogu määruse sätete ja läbivaadatud taastuvenergia direktiivi loamenetlusi käsitlevate sätete vahelist seost 3 . 

Selleks kirjeldatakse käesolevas aruandes varustuskindluse, energiahindade ja taastuvate energiaallikate osakaalu hiljutisi arengusuundumusi, samuti uuritakse vajadust taastuvenergia kasutuselevõttu veelgi kiirendada (II jagu) ja mõju, mida nõukogu määrus sellega seoses avaldas (III jagu). Lõpuks käsitletakse aruandes nõukogu määruse kohaldamisala ja läbivaadatud taastuvenergia direktiivi loamenetlusi käsitlevaid uusi sätteid (IV jagu) ning seejärel esitatakse järeldused ja antakse soovitused edasiste meetmete võtmiseks (V jagu).

II.Energiavarustuskindluse ja energiahindade areng; vajadus kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu

Mis puudutab liidu energiavarustuskindluse arengut, siis üdiselt on olukord liidus paranenud. Siiski on endiselt märkimisväärseid riske.

Gaasitarnete vallas on gaasi import Venemaalt mitmekesistamispüüdluste ja säästmise tulemusena kooskõlas kava „REPowerEU“ eesmärkidega vähenenud. Liidu maa-alused gaasihoidlad on kütteperioodi alguseks täidetud tublisti üle 90 % mahutavusest. Venemaa sõda Ukraina vastu aga jätkub ja kujutab endast liidu energiavarustuskindlusele tõsist ohtu. Kuna Venemaa torugaasiimport on viimase aasta jooksul oluliselt vähenenud, on gaasitarned liitu kriisieelse olukorraga võrreldes märkimisväärselt kahanenud. Gaasiimpordi praegust mahtu arvesse võttes peaks liit saama 2023. aastal ligikaudu 20 miljardit kuupmeetrit Venemaalt imporditud torugaasi, mis on ligikaudu 110 miljardit kuupmeetrit vähem kui 2021. aastal.

Üleilmsed gaasiturud on endiselt väga pingelised ja eeldatavasti püsivad need sellisena veel mõnda aega. Nagu märkis Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA),1 kasvas veeldatud maagaasi tarnimine maailmas ainult veidi, st 2022. aastal 4 % ja 2023. aastal 3 %, sest „veeldamisvõimsust lisandus piiratud määral, suurtes ekspordirajatistes esines seisakuid ja vananevatest maardlatest gaasi saavate veeldamistehaste varustatus vähenes“. Alates 2025. aastast peaks kogu maailmas (eelkõige USAs ja Kataris) lisanduma märkimisväärne uus maagaasi veeldamise võimsus, kuid „turu tasakaal on lähitulevikus endiselt ebakindel“2. Selline olukord avaldab negatiivset mõju gaasihindadele: hoolimata sellest, et hinnad on praegu palju madalamad kui 2022. aasta suve tipptaseme ajal (mil hinnad tõusid üle 300 euro MWh kohta), on need endiselt enam kui kaks korda kõrgemad kui enne kriisi (vahemikus 40–50 eurot MWh kohta 2023. aasta sügise alguses). Sellel on paratamatud tagajärjed ELi kodanike ostujõule ja Euroopa ettevõtjate konkurentsivõimele. Turu pingelisuse tagajärg on ka turu volatiilsus, mis kujutab endast täiendavat riski ELi majandusele. 2023. aasta suvel ja sügisel esines mitu suure volatiilsuse juhtumit, mis näitab, et gaasiturud on endiselt ebastabiilsed ja võivad liigselt reageerida mis tahes ootamatule ja äkilisele pakkumise ja nõudluse šokile, nagu juhtus pärast maagaasi veeldusjaamade streiki Austraalias, Lähis-Ida kriisi ja torujuhtme Balticconnector lõhkumist. Nendes tingimustes võib hirm gaasinappuse ees vallandada ulatuslikke reaktsioone, millel on tõsised tagajärjed hindadele kogu ELis.

Neid tõsiseid raskusi süvendavad mitu lisariski, mis realiseerumise korral halvendaksid olukorda märkimisväärselt. Need riskid on muu hulgas järgmised: veeldatud maagaasi nõudluse taastumine Aasias, mis vähendab gaasi kättesaadavust üleilmsel gaasiturul,34 äärmuslikud ilmastikutingimused, mis võivad mõjutada hüdroenergia salvestamist või tuumaenergia tootmist, mistõttu tuleb suurendada maagaasil põhinevat elektritootmist, ning tulevased võimalikud gaasitarnehäired, sealhulgas Venemaalt pärit gaasiimpordi täielik peatumine või olemasoleva elutähtsa gaasitaristu häire. Mitut ELi energiavarustuse seisukohast olulist piirkonda, nagu Ukrainat, Aserbaidžaani või Lähis-Ida riike, mõjutavad lisaks relvastatud konfliktid.

Energiataristu häiretega seotud riskide olulisust selgitavad hiljutised näited. 2022. aasta septembris kahjustasid sabotaažiaktid NordStream 1 torujuhet sellisel määral, et selle kaudu ei saa praegu ega lähitulevikus gaasi transportida. 2023. aasta oktoobris lõhuti Soomet Eestiga ühendav oluline torujuhe Balticconnector. Pärast seda juhtumit kuulutasid Soome ametiasutused välja häiretaseme, mis osutab gaasitarnete olukorra märkimisväärsele halvenemisele5.

Elektrisektoris peetakse järgmiseks talveks valmisoleku taset ja seega ELi varustuskindlust üldiselt paremaks kui eelmisel aastal. Lisaks tuumaenergia suuremale kättesaadavusele järgmisel talvel ja hüdroenergia salvestamisele suuremas mahus on väljavaateid parandanud uute taastuvenergiavõimsuste lisandumine. Ometi tuleb olla ettevaatlik. Liikmesriigid, kus on kehtestatud erakorralised meetmed, säilitavad seetõttu need meetmed vähemalt talve lõpuni. Lisaks kavatsevad paljud liikmesriigid ka säilitada või taastada energiasäästumeetmed.

Parem varustuskindlus kajastub ka gaasi- ja elektrihindades. Kriisi haripunktis 2022. aasta suvel jõudsid gaasihinnad enneolematule tasemele, st üle 300 euro MWh kohta, ning sellel oli vahetu mõju elektrihindadele, mis tõusid tublisti üle 400 euro MWh kohta. Sellest ajast saadik on gaasi- ja elektrihinnad märkimisväärselt langenud ning kõiguvad praegu vastavalt umbes tasemel 50 eurot MWh kohta ja 100 eurot MWh kohta, ent kriisieelse tasemega võrreldes on need enam kui kaks korda kõrgemad.

Vajadus saavutada liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärgid ning pikaajaline kliimaneutraalsuse eesmärk nõuab taastuvenergia tootmisvõimsuse märkimisväärset suurendamist kogu ELis. Liidu reaktsioon energiakriisile kava „REPowerEU“ raames tähendab seda, et taastuvenergia tuleb kasutusele võtta palju kiiremini ja laiemalt, et kiirendada Venemaa fossiilkütuste järkjärgulist kasutuselt kõrvaldamist liidus. Seepärast on taastuvenergia tootmisvõimsuse kasutuselevõtu kiirendamisel oluline roll nii liidu pikaajalises strateegias CO2 heite vähendamise kohta kui ka liidu lühiajalises strateegias energiakriisi lahendamise kohta. Taastuvenergia on aidanud suurendada varustuskindlust ja hoida energiahinnad energiakriisi ajal kontrolli all. Peamine põhjus oli maagaasi asendamine taastuvenergiaga, eriti energeetikasektoris, mis mõjutas seejärel üldist gaasinõudlust. Taastuvatest energiaallikatest toodetud täiendav elektrienergia asendas käesoleval aastal umbes 107 TWh fossiilkütustel põhinevast elektrienergiast, mis vastab umbes 10 miljardile kuupmeetrile gaasile.

Võttes arvesse, et Madalmaade maagaasiga kauplemise platvormil Title Transfer Facility (TTF) oli hind 2022. aastal keskmiselt ligikaudu 120 eurot MWh kohta, on komisjoni hinnangul taastuvenergia tootmise täiendava võimsuse kasutuselevõtuga saavutatud sääst rohkem kui 10 miljardit eurot. Uute taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu olulist positiivset mõju energiahindadele hindas ka Rahvusvaheline Energiaagentuur: tema arvutuste kohaselt oleksid keskmised elektri hulgimüügihinnad olnud 2022. aastal ilma täiendava ülesseatud võimsuseta kõigil Euroopa turgudel 8 % kõrgemad. Tänu täiendavale ülesseatud päikese- ja tuuleenergiavõimsusele peaksid Euroopa tarbijad säästma aastatel 2021–2023 ligikaudu 100 miljardit eurot. Alates Venemaa sissetungist Ukrainasse on uued odavad tuule- ja päikeseenergiarajatised asendanud fossiilkütustel põhineva energiatootmise hinnanguliselt 230 TWh ulatuses 4 . Kuna 2023. aastaks prognoositakse 70 GW taastuvenergia tootmise uue võimsuse kasutuselevõttu, on võimalik saavutada täiendav kokkuhoid, mis aitaks veelgi vähendada gaasi importi Venemaalt.

Taastuvenergial põhinevas küttesektoris suurenes soojuspumpade müük 2022. aastal 2021. aastaga võrreldes 39 %, 5 samal ajal kui päikesekütteturg kasvas 12 %, saavutades ülesseatud koguvõimsuse 40,5 GW 6 . Mõned neist äsja paigaldatud seadmetest on viinud gaasi-, söe- ja õlikatelde asendamiseni, kuid puuduvad andmed, mis võimaldaksid teha järeldusi selle ulatuse kohta.

Kokkuvõttes on taastuvate energiaallikate kiirem kasutuselevõtt näidanud, et selle abil saab liidu varustuskindlust mõjutavaid riske eriti gaasi ja elektri puhul vähendada, ning see on aidanud alandada ELi elanike ja ettevõtjate jaoks energiahindu. 

Pidades silmas märkimisväärsete riskide püsimist, on vaja taastuvenergia jätkuvat kiiret kasutuselevõttu, et liidu vastupanuvõimet veelgi tugevdada. Venemaalt pärit gaasi allesjäänud impordi järkjärguliseks lõpetamiseks on vaja uusi taastuvenergia rajatisi. Mida kiirem on taastuvenergia kasutuselevõtt, seda suurem on selle positiivne mõju liidu energiavarustuskindlusele, energiahindadele ja sõltumatusele Venemaa fossiilkütustest.

III.Nõukogu määruse mõju

Võttes arvesse nõukogu määruse piiratud kohaldamisaega, on keeruline mõõta selle mõju seoses taastuvenergia kiirema kasutuselevõtuga. See on peamiselt tingitud asjaolust, et puudub ametlik statistika taastuvenergia kasutuselevõtu kohta alates määruse jõustumisest, sest 2023. aasta statistika on kättesaadav alles 2024. aasta lõpuks. Mõningaid positiivseid muutusi on siiski täheldatud.

Ühenduse SolarPower Europe andmetel lisandus 2023. aasta kolmes kvartalis pärast määruse jõustumist kogu liidus rohkem uut päikeseenergia tootmise võimsust (üle 45 GW) kui kogu 2022. aastal. Aasta esimesel kuuel kuul võttis Saksamaa täiendavalt kasutusele 6,5 GW (kasv 10 %), Poola üle 2 GW (kasv 17 %) ja Belgia vähemalt 1,2 GW (kasv 19 %) uut päikeseenergia tootmise võimsust. Itaalia seadis 2023. aasta esimese kuue kuu jooksul üles 2,5 GW päikeseenergia tootmise võimsust, samas kui kogu 2022. aastal seadis ta kokku üles 3 GW päikeseenergia tootmise võimsust. Hispaania peaks suurendama päikeseenergia kasutuselevõttu 4,5 GW-lt 2022. aastal 7 GW-le 2023. aastal 7 .

Mis puudutab loamenetlust, siis olemasolevad andmed näitavad, et mitmes liikmesriigis on alates määruse jõustumisest suurenenud maismaa tuuleenergia jaoks väljastatud lubadega hõlmatud maht kahekohalise arvu võrra. Ühenduse WindEurope ülevaade tootmisvõimsuse arengust näitas positiivset suundumust Prantsusmaal, kus 2023. aasta esimeses kolmes kvartalis suurendati märkimisväärselt loa saanud tuuleenergiavõimsust. Belgia Flandria piirkond andis 2023. aasta esimese kaheksa kuu jooksul loa 300 MW täiendavale tuuleenergiavõimsusele, mis ületas kogu 2022. aastal lubatud võimsuse. Saksamaal anti 2023. aasta esimese üheksa kuu jooksul välja rekordilises mahus (5,2 GW) uusi lube maismaa tuuleenergia tootmiseks ja lisati 2,44 GW uut võimsust 8 . Sellega seoses on Saksamaa märkinud, et loa saanud maismaa tuuleenergia projektide maht peaks sel aastal suurenema 75 % võrreldes eelmise aastaga.

Mis puudutab taastuvenergia tootmist, siis vähemalt 17 liikmesriiki saavutasid aasta esimese kuue kuu jooksul uue rekordilise osakaalu, kusjuures Kreeka ja Rumeenia ületasid esimest korda 50 % piiri ning Taani ja Portugal ületasid mõlemad 75 % piiri. Portugalis moodustas tuule- ja päikeseenergia nii aprillis kui ka mais üle poole kogu energiatoodangust. Juulis jõudsid Madalmaad esimest korda tuule- ja päikeseenergia tootmisel 50 %ni, samal ajal kui Saksamaa jõudis samal kuul rekordilise 49 %ni 9 . Tuuleenergia ajakohastamise määr tõusis Saksamaal 34 %ni 10 .

Lisaks saab vähemalt ühes liikmesriigis kasutada kiirendatud loamenetlust ka selliste võrguprojektide jaoks, mis on olulised taastuvate energiaallikate laialdasemaks kasutuselevõtuks ja mille kogupikkus on üle 2 000 km.

Kuid nagu sidusrühmad on märkinud, on raske kindlaks teha, mil määral võib taastuvenergia kiiremat kasutuselevõttu ja tootmise suurenemist sellel perioodil seostada nõukogu määruse mõjuga. Tõusule on kaasa aidanud ka muud tegurid, nagu kõrged energiahinnad, ilm või liikmesriikide rakendatavad muud poliitikavahendid ja meetmed, nagu toetuskavad või muud liiki stiimulid.

Seepärast on komisjon käesoleva määruse mõju kohta parema ülevaate saamiseks küsinud teavet liikmesriikidelt ja sellistelt sidusrühmadelt nagu taastuvenergiasektori esindajad ja keskkonnaühendused.

Mis puudutab liikmesriike, siis komisjon saatis 14. septembril 2023 kirja kõigile liikmesriikidele, paludes kirjalikku tagasisidet määruse kohaldamise kohta. 15. novembri 2023. aasta seisuga oli küsimustikule vastanud ja kirjalikud märkused esitanud 15 liikmesriiki. Nõukogu määruse kohaldamist arutati ka taastuvenergia direktiivi käsitleva kooskõlastatud meetme (CA-RES) viimasel, 18. oktoobri 2023. aasta kohtumisel, kus viis liikmesriiki andsid teavet oma kogemuste kohta nõukogu määruse kohaldamisel.

Lisaks individuaalsetele vastustele kutsuti 17. oktoobril 2023 taastuvenergia sõprade ühises kirjas, millele kirjutasid alla 11 liikmesriigi (Austria, Belgia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Madalmaad, Malta, Portugal, Saksamaa, Taani) ministrid, nõukogu üles määrust pikendama. Allakirjutanud tuletasid meelde, et taastuvenergia suurendab liidu sõltumatust välistest energiaallikatest ning vähendab liidu haavatavust geopoliitiliste häirete ja väliste hinnašokkide suhtes, aidates samal ajal kaasa liidu tehnoloogia ja tööstuse juhtpositsioonile ning töökohtade loomisele. Sellega seoses rõhutati kirjas, kui oluline on nõukogu määrus, et leevendada Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja mõju energiaturule, ning kutsuti üles pikendama nõukogu määruse kehtivusaega 2024. aastast edasi nii kauaks, kui see on vajalik taastuvenergiale lubade andmisega seotud tõkete edasiseks vähendamiseks.

Komisjon korraldas 26. oktoobril arvamuste vahetuse peamiste sidusrühmadega, sealhulgas taastuvenergiatööstuse ühendustega, Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikuga (ENTSO-E) ja valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonidega. Lisaks saadi seisukohti mitmelt sidusrühmalt.

Järgmistes alajagudes esitatakse kokkuvõtlikult määruse eri sätete kohta saadud teave.

1.Artikkel 1. Reguleerimisese ja kohaldamisala

Üks liikmesriik tegi ettepaneku kohaldamisala muuta, et liikmesriikidel oleks võimalik jätkata nõukogu määruse keskkonnamõju hindamise raamistiku kohaldamist ka pärast 30. juunit 2024. Liikmesriik pidas seda vajalikuks, et tagada selgus seoses projektidega, mis ei olnud määruse kehtivuse lõppemise ajaks lõpule viidud. Lisaks tegi ta ettepaneku täpsustada artiklis 1 nimetatud terminit „kolmandate isikute õigused“ ja võtta kasutusele termin „kolmandate isikute õigus kohtulikule kontrollile“.

Teine liikmesriik andis selle artikli kohta tagasisidet, märkides, et see säte on olnud oluline, et tagada kindlus taastuvenergiaprojektide kasutuselevõtul. Täpsemalt pidas ta määrusega reguleeritud meetmetest kasu saamiseks väga oluliseks, et taastuvenergiaprojekte ei oleks vaja nõukogu määruse kohaldamisaja jooksul lõpule viia. Samuti leidis kõnealune liikmesriik, et määruse kohaldamisaeg on liiga lühike, sest paljude projektide, eelkõige taastuvenergia elektrisüsteemi integreerimiseks vajaliku võrgutaristu arendamise projektide puhul ei langeks loamenetluse alguspunkt määruse kehtivusaega.

2.Artikkel 2. Mõisted

Komisjon on saanud mõistete kohta väga vähe tagasisidet. Üks sidusrühm (Solar Heat Europe) kritiseeris asjaolu, et mitmel juhul on päikeseenergiaseadmete määratlust tõlgendatud nii, et see viitab ainult fotogalvaanilise päikeseenergia seadmetele, kuigi tegelikult viidatakse selles sõnaselgelt nii päikese soojusenergia kui ka fotogalvaanilise päikeseenergia seadmetele.

3.Artikkel 3. Ülekaalukas avalik huvi

Selle artikli kohaldamise kohta saadud tagasiside põhjal märgib komisjon, et artiklis 3 sätestatud ülekaaluka avaliku huvi eelduse ulatuse ja toimimise suhtes valitseb liikmesriikides teatav segadus, kuigi nõukogu määrus on vahetult kohaldatav ja seetõttu saavad projektiarendajad riiklikes loamenetlustes ja kohtumenetlustes sellele eeldusele tugineda, ilma et oleks vaja täiendavaid riigisiseseid õigusakte. Artikkel 3 võimaldab liikmesriikidel siiski võtta vastu riigisiseseid õigusakte, et kooskõlas oma lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas sätestatud prioriteetidega kohaldada seda eeldust ainult teatavat liiki tehnoloogia või oma territooriumi teatavate piirkondade suhtes. Kui liikmesriigid neid erandeid kasutavad, kohaldatakse seda eeldust ainult teatava tehnoloogia või teatavate territooriumide suhtes.

Artikli 3 kohta andis tagasisidet 14 liikmesriiki. Seoses eelduse kohaldamisalaga märgib komisjon, et liikmesriikidel on kalduvus kohaldada seda eeldust ainult teatava tehnoloogia (nimelt tuule- ja päikeseenergia, aga ka taristuprojektide) suhtes ja vähemal määral konkreetsete piirkondade suhtes. SolarPower Europe teatas, et üks liikmesriik on kohaldanud ülekaaluka avaliku huvi eeldust ainult riiklike projektide suhtes, samas kui teine liikmesriik määras võimalikud erandid kindlaks dekreediga. Teisest küljest on üks liikmesriik laiendanud selle eelduse kohaldamisala nii, et taastuvenergiaprojektid on arhitektuuripärandiga seoses ülekaalukas avalik huvi.

Seda eeldust kohaldavad liikmesriigid teatasid üldiselt positiivsetest tulemustest, pidades seda taastuvate energiaallikate või taristu kasutuselevõtu kiirendamisel kasulikuks vahendiks või riske vähendavaks teguriks.

Üks liikmesriik teatas positiivsest mõjust üksikjuhtudel (nimelt tuuleenergia, fotogalvaanilise päikeseenergia ja võrguprojektide puhul), mis tulenes selle eelduse kohaldamisest nii lube andvate asutuste kui ka kohtute poolt. Teine liikmesriik rõhutas kõnealuse sätte lisaväärtust, sest see aitas tõhustada erinevate avalik-õiguslike üksuste suhteid kavandamisprotsessis. Veel kaks liikmesriiki märkisid, et ei pidanud seda eeldust kohaldama ühegi konkreetse projekti suhtes (muu hulgas seetõttu, et paljud projektid ei olnud veel loamenetlusetappi jõudnud), kuid väljendasid heameelt selle potentsiaali üle kiirendada konkreetsetele projektidele lubade menetlemist ja väljendasid huvi selle kohaldamise vastu lähitulevikus. Teisest küljest leidis üks liikmesriik, et tema praegused tuule- ja päikeseenergiaprojektid edenevad piisavalt kiiresti, mistõttu ei ole see säte vajalik.

Kaks liikmesriiki osutasid siiski probleemidele ülekaaluka avaliku huvi eelduse pakutavate võimaluste täielikul ärakasutamisel. Ülekaaluka avaliku huvi eelduse praktilist kasulikkust piiravaks probleemiks peetakse eelkõige elupaikade direktiivis ja linnudirektiivis sätestatud tingimuse täitmist, mille kohaselt peavad muud alternatiivlahendused puuduma. Seetõttu kutsus üks liikmesriik üles tegema artiklisse 3 sihipäraseid muudatusi, et näha ette paindlikkus asjaomases keskkonnadirektiivis sätestatud erandikriteeriumidega seotud muude tingimuste täitmisel, eelkõige seoses kohustusega tõendada, et puuduvad muud alternatiivlahendused. Üks liikmesriik pidas ülekaaluka avaliku huvi sätte kasulikkust piiravaks teguriks ka nõuet määrata kindlaks hüvitusmeetmed.

Ülekaaluka avaliku huvi eelduse kohaldamise kohta andsid tagasisidet WindEurope, SolarPower Europe ja EREF. Need sidusrühmad väljendasid muret, et enamik liikmesriike ei kohalda taastuvenergiaprojektide suhtes ülekaaluka avaliku huvi staatust või kohaldavad seda vaid osaliselt või et lube andvad asutused eiravad mõnikord seda eeldust ja eelistavad muid huve. Nad tõid siiski ka positiivseid näiteid selle kohta, kuidas seda eeldust on teataval määral kasutatud, ja konkreetsete juhtude kohta, kus see aitas mõne projektiga edasi liikuda. WindEurope märkis, et üldiselt soovitakse seda sätet rohkem kasutada, kuid selle kohaldamisala ja praktilise rakendamise suhtes valitseb ebakindlus.

ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus viitas ülekaaluka avaliku huvi eelduse suurele potentsiaalile aidata leevendada jaotusvõrguprojektide kitsaskohti ning tõi esile ka artikli 3 sümboolset väärtust. Ta märkis siiski, et nõukogu määrusel ei olnud jaotusvõrguprojektidele peaaegu mingit praktilist mõju. ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus soovitas määruse kehtivust pikendada ja kutsus komisjoni üles tagama selle tegelik rakendamine.

Kaks keskkonnavaldkonna sidusrühma (BirdLife ja Climate Active Network (CAN Europe)) esitasid samad üldised märkused kõnealuse sätte kohta. Nad väljendasid ettevaatlikkust ülekaaluka avaliku huvi sätte kasutamise suhtes, kuna see võib praktikas keskkonnakaitsestandardit nõrgendada, hõlbustades väga probleemsete projektide lubamist, kuid andmata lisaväärtust taastuvenergiaprojektidele, mille puhul on asjakohaseid meetmeid ja kaitseabinõusid juba rakendatud. CAN Europe väitis, et ühes liikmesriigis on ülekaaluka avaliku huvi eeldust käsitlev säte ajendanud seadusandjat vabastama üheksat hüdroelektrijaama keskkonnamõju hindamise nõudest, hoolimata nende olulisest keskkonnamõjust, ning ka kuulutama need ülekaalukat avalikku huvi pakkuvaks.

Üldiselt võib teha järelduse, et artiklis 3 sisalduvat eeldust peetakse liikmesriikides, kus seda eeldust on kohaldatud, üldjuhul kasulikuks vahendiks taastuvate energiaallikate (peamiselt tuule- ja päikeseenergia) ja taristuprojektide kiiremal kasutuselevõtul. See ei ole seotud mitte ainult konkreetsete projektide puhul kohapeal täheldatud positiivse mõjuga, vaid ka tähtsusega, mida see eeldus omistab taastuvenergia kasutuselevõtule üldisemalt, ning ka muude eesmärkidega kui artiklis 3 osutatud keskkonnaalastes direktiivides ette nähtud konkreetsed erandid. Seoses selle sätte ulatusliku kohaldamise ja keskkonnakaitse kõrgele tasemele avalduva võimaliku mõju suhtes väljendatud kahtlustega tuletab komisjon meelde, et taastuvenergia kasutamise ülekaaluka avaliku huvi eeldus on ümberlükatav, mis tähendab, et lube andvad asutused ja kohtud võivad jätta selle kohaldamata, kui on selgeid tõendeid, et asjaomased projektid avaldavad keskkonnale olulist kahjulikku mõju, mida ei saa leevendada ega hüvitada. Pealegi võivad liikmesriigid otsusta kohaldada seda sätet üksnes konkreetse tehnoloogia ja konkreetsete piirkondade suhtes.

Lisaks võidakse artiklit 3 lähitulevikus rohkem kohaldada, kui pärast määruse kehtivusaja lõppu jõuab loamenetlusetappi rohkem taastuvenergiaprojekte. Samuti näib, et selle sätte kasulikkust piiravad sellised tegurid nagu erandite kasutamiseks vajalike muude tingimuste kitsas tõlgendamine, näiteks alternatiivlahenduste olemasolu hindamine.

4.Artikkel 4. Loamenetluse kiirendamine päikeseenergiaseadmete paigaldamise puhul

Artikli 4 kohaldamise või üldisemalt väikeste päikeseenergiaseadmete paigaldamise kohta andis konkreetset tagasisidet 12 liikmesriiki. Mitu neist liikmesriikidest teatas päikeseenergiaseadmete arvu hiljutisest järsust suurenemisest, kuigi ei seostanud seda konkreetselt nõukogu määrusega, vaid pigem eri teguritega, nagu populaarsed riiklikud toetuskavad või energiahindade areng.

Enamik sellele punktile reageerinud liikmesriike märkis, et nad kohaldavad väikeste päikeseenergiaseadmete suhtes veelgi ambitsioonikamaid loamenetluseeskirju kui need, mis on sätestatud artiklis 4. Täpsemalt märkis seitse liikmesriiki, et nende riigisiseste õigusaktidega ei nõuta tehisrajatistele paigaldatavate väikeste päikeseenergiaseadmete jaoks või selliste päikeseenergiaseadmete jaoks, mille võimsus jääb allapoole teatavat künnist, teatavatel tingimustel või isegi üldjuhul eriluba. Kaks liikmesriiki märkisid, et juba enne määruse jõustumist ei nõutud nende riigisiseste õigusaktidega päikeseenergiaseadmete projektide keskkonnamõju hindamist. Sellest tulenevalt on neis liikmesriikides, kus on vastu võetud ambitsioonikamad riigisisesed õigusaktid, artikli 4 positiivne mõju üsna piiratud.

Üks liikmesriik teatas, et nõukogu määruse tulemusena muutis ta oma riiklikku loamenetlussüsteemi. Eelkõige kehtestati vaikimisi heakskiidu andmine ühe kuu jooksul pärast selliste päikesepaneelide paigaldamiseks ehitusloa taotluse esitamist päikeseenergiast elektrienergia tootmiseks omatarbimise eesmärgil, mille ülesseatud koguvõimsus on 20–50 kW ja mis paigaldatakse linnastunud piirkondades asuvatele hoonetele ja rajatistele, sealhulgas katuse- ja fassaadikonstruktsioonidele, ning nendega piirnevatele maaüksustele.

Artikli 4 mõju kohta andsid tagasisidet SolarPower Europe ja Solar Heat Europe. SolarPower Europe märkis, et artiklit 4 rakendati üldiselt hästi, kuigi on tähendatud mõningaid piiranguid. Näiteks tõlgendasid liikmesriigid mõnikord tehisrajatiste mõistet liiga kitsalt (piirdudes ainult katustega), mistõttu tuleb mõistet „tehisrajatised“ täpsustada. Samuti ei olnud enamik liikmesriike võrguühenduste lihtsustamise puhul piisavalt ambitsioonikad (kuna nad kohaldasid madalamat künnist 10,8 kW, mitte 50 kW). Nad tõid siiski mõned positiivsed näited, näiteks ühe liikmesriigi puhul, kus oli ette nähtud lihtsustatud mudeli kasutamine 200 kW võimsusega fotogalvaanilise päikeseenergia seadmete paigaldamiseks katusele. Solar Heat Europe märkis, et tema liikmed ei ole viimase aasta jooksul kogenud loamenetlustes päikesekütteseadmete puhul ühtegi märgatavat muutust.

Ülaltoodut arvesse võttes märgib komisjon, et kuigi päikeseenergiaseadmete paigaldamine suureneb, on raske seostada sellise suurenemise mõju konkreetselt nõukogu määrusega, kuna oluline roll oli muudel teguritel (nt toetuskavad või kõrged energiahinnad). Komisjon väljendab heameelt selle üle, et vähemalt üks liikmesriik teatas, et on hiljuti teinud muudatusi päikeseenergiaseadmetele loa andmise lihtsustamiseks, ning et mitu liikmesriiki on oma riigisisestesse õigusaktidesse lisanud artiklis 4 sätestatust veelgi ambitsioonikamad sätted, näiteks selle, et teatavatel tingimustel ei nõuta väikeste päikeseenergiaseadmete jaoks luba ja nende puhul võib otse taotleda võrguühendust. Artikkel 4 on nende liikmesriikide jaoks endiselt asjakohane, kuna sellega kehtestatakse maksimumtähtajad ka nende rajatiste võrku ühendamiseks (st ühe- või kolmekuuline maksimumtähtaeg hõlmab ka võrguühendust ja annab taotlejatele kindluse tänu vaikivale heakskiidule mõne rajatise puhul). Komisjon märgib, et võrguühenduste küsimus on valdkond, mida tuleks veelgi täiustada.

5.Artikkel 5. Taastuvelektrijaamade ajakohastamine

Artikli 5 kohaldamise kohta ja taastuvelektrijaamade ajakohastamise lubade menetlemise kohta üldisemalt andis tagasisidet 11 liikmesriiki.

Mitu liikmesriiki märkis, et neil ei ole ajakohastamisega veel märkimisväärseid kogemusi, kuna enamik taastuvelektrijaamu rajati suhteliselt hiljuti, või et neil ei ole selle kohta asjakohaseid andmeid. Ainult üks liikmesriik teatas peamiselt päikeseenergiaseadmete ajakohastamise loa taotluste arvu suurenemisest, samas kui teised liikmesriigid märkisid, et nad ei märganud ajakohastamise suurenemist nõukogu määruse alusel. Mitu liikmesriiki selgitas, et on kehtestanud artiklis 5 sätestatuga sarnased loamenetlused.

Üks liikmesriik märkis, et päikeseenergiaprojektide puhul ei ületa ajakohastamisloa menetlus tavaliselt kuut kuud, kuigi juhul, kui tuleks läbi viia keskkonnamõju hindamine (see võib olla vajalik tuuleelektrijaamade puhul), võib menetlus kesta kauem. Artikli 5 lõikes 1 sätestatud tähtaeg hõlmab kõiki asjakohaseid lube ja loamenetlusetappe, sealhulgas keskkonnamõju hindamist. Seetõttu näib, et kõnealuses liikmesriigis on sellest tähtajast kinni peetud sellise tehnoloogia puhul, mille keskkonnamõju ei ole vaja hinnata, kuid kui keskkonnamõju hindamine on vajalik, võib tähtaja järgimiseks olla vaja teha täiendavaid kohandusi. Lisaks ei ole selles liikmesriigis vaja taastuvelektrijaamade ajakohastamiseks asjaomase ministeeriumi luba, kui elektritootmise liik ja kogu lubatud elektritootmisvõimsus ajakohastamise tulemusena ei muutu.

Paar liikmesriiki teatasid taastuvenergiaprojektide ajakohastamise puhul ambitsioonikatest loamenetluseeskirjadest. Üks neist võttis 2023. aasta septembris vastu riigisisese õigusakti, mis sisaldab meetmeid, mis puudutavad artiklis 5 käsitletud teemasid, kuid mille kohaldamisala on veelgi ambitsioonikam. Eelkõige kehtestatakse selle õigusaktiga ühekuuline tähtaeg rajatise ajakohastamise korral arvamuse esitamiseks võrguühenduse kohta, kui ülesseatud koguvõimsus peaks olemasoleva võimsusega võrreldes suurenema kuni 50 %, mis on artikli 5 lõikest 3 nii tähtaja kui ka võimsuse suurendamise poolest ambitsioonikam. Lisaks ei nõuta kooskõlas artikli 5 lõikega 4 selles õigusaktis keskkonnamenetluste kohaldamist, kui rajatise ajakohastamisega ei kaasne täiendava maa kasutamist ja ajakohastamine on kooskõlas algse rajatise suhtes kehtestatud keskkonnakaitsemeetmetega.

Veel üks liikmesriik kohaldab taastuvenergiaprojektide ajakohastamiseks ambitsioonikaid loamenetluseeskirju. Näiteks võrguühenduse puhul võib ajakohastatud rajatise ülesseatud võimsust suurendada kuni 20 % võrra võrguühenduse võimsusest, ilma et võrguühenduse võimsust oleks vaja suurendada.

WindEurope väljendas muret selle pärast, et väga vähesed liikmesriigid kohaldavad projektide ajakohastamise korral kiirmenetlust. Ta väitis, et vaid ühel erandjuhul on kehtestatud kõige ambitsioonikam kord, kusjuures ka mõned teised liikmesriigid on selle eesmärgi saavutamiseks kehtestanud teatavad eeskirjad. WindEurope väitel on määruse mõju projektide ajakohastamise kiirendamisele olnud seni üldiselt väike. WindEurope märkis, et artiklis 5 sätestatud eeskirjad võiksid olla veelgi ambitsioonikamad. Näiteks peeti artikli 5 lõikes 3 sätestatud 15 % künnist liiga madalaks võrreldes uute tuuleturbiinide suurema toodanguga.

Ülaltoodut arvesse võttes märgib komisjon, et taastuvenergiaprojektide ajakohastamisega seotud olukord on üsna ebaühtlane. Kuigi mitmes liikmesriigis ajakohastatakse projekte taastuvenergiaprojektide hiljutist elluviimist silmas pidades küllaltki vähe, on teistes liikmesriikides palju suurem ja üha kasvav kasutamata potentsiaal saavutada suurem taastuvenergia kasutuselevõtu maht, edendades ja hõlbustades olemasolevate jaamade ajakohastamist. Taastuvelektrijaamade ajakohastamine pakub mitu eelist, kuna see võimaldab jätkata märkimisväärse taastuvenergiapotentsiaaliga rajatiste kasutamist, võimaldab kasutada olemasolevat võrguühendust, sellel on tõenäoliselt suurem üldsuse heakskiit ja on olemas teadmised keskkonnamõjust.

Komisjonil on hea meel, et mõned liikmesriigid, kellel on suur potentsiaal taastuvenergiaprojektide ajakohastamiseks, on võtnud meetmeid loamenetluseeskirjade lihtsustamiseks ning et teised liikmesriigid on nõukogu määruse tulemusena võtnud vastu lihtsustamismeetmed, mis on osaliselt veelgi ambitsioonikamad kui artiklis 5 sätestatud meetmed. Komisjon jagab siiski arvamust, et suurima ajakohastamispotentsiaaliga liikmesriigid peaksid kiirendama jõupingutusi asjaomaste loamenetluste edasiseks lühendamiseks ja lihtsustamiseks.

6. Artikkel 6. Loamenetluse kiirendamine taastuvenergiaprojektide ja nendega seotud võrgutaristu jaoks, mis on vajalik taastuvate energiaallikate integreerimiseks süsteemi

Selle sätte kohaldamine on liikmesriikidele vabatahtlik. Selle artikli kohta andis tagasisidet 14 liikmesriiki. Neist kolm teatasid, et on seda sätet kohaldanud.

Kaks liikmesriiki teatasid, et kohaldavad praegu artiklit 6, et määrata kindlaks konkreetsed taastuvenergia- või võrgutaristupiirkonnad, kus projektid võib vabastada sihtotstarbelisest keskkonnamõju hindamisest ja liikide kaitse hindamisest.

Üks liikmesriik märkis, et ta on seda sätet rakendanud, et määrata kindlaks konkreetsed maismaa- ja meretuuleenergia ning üle 110 kW võimsusega elektrivõrkude piirkonnad. Ta teatas, et mõju võrgu ja taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamisele on siiani olnud väga positiivne. Eelkõige märkis ta, et nõukogu määruse alusel anti tuuleelektrijaamadele esimesed load ja et edukate tuuleenergiaprojektide arv kasvab. Ta loodab, et nõukogu määrus ja eelkõige selle artikkel 6 aitavad saavutada ambitsioonikamat laiendamiseesmärki, milleks on ligikaudu 10 GW maismaa-tuuleenergiat aastas. Kõnealuse liikmesriigi sõnul võib nõukogu määruse pikendamata jätmine põhjustada suuri häireid taastuvenergia kasutuselevõtu tempos, sest ta väitis, et kui määruse kehtivusaega ei pikendata, võib umbes 41 GW tuuleenergia ülesseadmine maismaal edasi lükkuda ja võtta ligikaudu kaks aastat rohkem aega või isegi peatuda.

Seoses võrkudega märkis neli Saksamaa põhivõrguettevõtjat, et nõukogu määrus on olnud Saksamaa elektrivõrkude ajakohastamise ja laiendamise puhul ametlike kavandamis- ja loamenetluste oluline kiirendav tegur, ning nad pooldasid määruse kehtivusaja pikendamist 2025. aasta kevadeni, et tagada sujuv üleminek, kuni muutmisdirektiivi asjakohased sätted on liikmesriigi õigusesse üle võetud. Ka ENTSO-E andis artikli 6 kohaldamise kohta Saksamaal positiivset tagasisidet ja teatas, et enamiku artikli 6 kohaste (st pärast määruse jõustumist esitatud) võrguprojektide puhul on keskmine kiirendamispotentsiaal seitse kuud. Mereprojektide puhul eeldab ENTSO-E, et kiirendamispotentsiaal on veelgi suurem, st kuni kolm aastat. ENTSO-E märkis, et põhivõrguettevõtjad suhtlevad korrapäraselt liikmesriikide ministeeriumidega seoses läbivaadatud taastuvenergia direktiivi uue artikli 15e rakendamisega, mis on seotud taristupiirkondadega. Neil on siiski tõsiseid kahtlusi, kas selle sätte ülevõtmine 2024. aasta juuliks on teostatav, ning seetõttu kutsusid nad üles pikendama nõukogu määruse kehtivusaega, et tagada sujuv üleminek, kuni läbivaadatud taastuvenergia direktiivi artikkel 15e on täielikult üle võetud. Saksamaa väitis, et artikli 6 kehtivuse pikendamine võimaldaks lühendada paljude võrguprojektide lubade menetlemist ligikaudu 12 kuu võrra, mõne projekti puhul isegi kuni 36 kuu võrra.

Veel üks liikmesriik otsustas samuti kasutada artiklit 6, kuigi taastuvenergiaprojektid olid alles kavandamisel ega olnud jõudnud veel loamenetlusetappi. Seega leidis ta, et artikkel 6 ei ole veel oma täielikku mõju saavutanud, kuid võib selle saavutada lähitulevikus.

Enamik tagasisidet andnud liikmesriike teatas, et nad ei kasutanud artiklis 6 sätestatud võimalust. Üks neist märkis, et kaalub veel selle artikli kohaldamist, kuna selle sätte edasiarendamiseks on vaja riigisiseseid õigusakte. Teine liikmesriik märkis, et tema riigisisesed õigusaktid juba sisaldavad ambitsioonikaid meetmeid koos selgete eeskirjade ja kriteeriumidega, et piiritleda, milliste taastuvenergiaprojektide puhul tuleb läbi viia läbivaatamismenetlus või keskkonnamõju hindamine. Veel kaks liikmesriiki märkisid, et kuigi nad ei ole artiklit 6 kohaldanud, töötavad nad praegu selle nimel, et taastuvenergialubadega seotud keskkonnamõju hindamist veelgi enam ühtlustada. Üks liikmesriik teatas, et ta ei ole artiklit 6 kohaldanud ELi määrustes sisalduvate „vabatahtlike sätete“ rakendamiseks ettenähtud riikliku seadusandliku menetluse tõttu, mis selliste sätete väljatöötamiseks nõuab riigisiseste õigusaktide vastuvõtmist. Lisaks rõhutas see liikmesriik, et artiklis 6 ette nähtud erandid ja uued tingimused keskenduvad peamiselt liikide kaitsele, samas kui viivitused taastuvenergiarajatiste (eriti suurte tuuleelektrijaamade) ja võrguarenduse lubade menetlemisel on peamiselt seotud elupaikade kaitsega. Sellest hoolimata tunnustas ta artiklit 6 positiivse sümboolse meetmena taastuvenergialubade menetlemise kiirendamiseks ja signaalina ummikseisude lahendamiseks. Sellega seoses märkis ENTSO-E, et selle sätte kohaldamiseks kahe meretaristuprojekti suhtes on olemas poliitiline surve.

Mõned sidusrühmad (CAN Europe, BirdLife) väljendasid üldist muret seoses teatavatest liidu keskkonnaalaste õigusaktide kohastest hindamistest vabastamisega ja taastuvenergia kasutuselevõtu kiirenemisest tuleneva võimaliku mõjuga elurikkusele. CAN Europe mainis, et keskkonnamõju strateegilise hindamise põhjalikkus ja kvaliteet on piirkonniti erinev ega pruugi olla võrreldava kaitsetaseme tagamiseks piisavalt üksikasjalik. CAN Europe märkis siiski, et ühes liikmesriigis oli artikli 6 kohaldamine lahendus populatsioonipõhisele liikide kaitsele, luues liikide kaitse fondi, millest eraldati vahendeid konkreetsetel eesmärkidel. BirdLife väljendas muret seoses vabaühenduste läbipaistvuse vähenemisega ja kohaliku kogukonna vähema kaasamisega kavandamisprotsessi.

Eeltoodu põhjal võib järeldada, et artikkel 6 on olnud liikmesriikides, kes on otsustanud seda sätet kasutada, kasulik vahend taastuvenergia kasutuselevõtu ja sellega seotud taristuprojektide kiiremaks läbiviimiseks. Seda sätet kasutanud Saksamaa puhul on saavutatud käegakatsutavaid positiivseid tulemusi nii edukate taastuvenergia- ja võrguprojektide arvu kui ka kiirendamispotentsiaali ning loamenetluse lühendamise osas. Komisjon märgib, et sätet peavad positiivseks ka need liikmesriigid, kes ei ole seda kasutanud või kes on otsustanud seda kasutada, kuid on selle sümboolse väärtuse ja riski vähendava tegurina kasutamise tõttu algusetapis.

Seoses kahtlustega, mida on väljendatud seoses liidu keskkonnaalaste õigusaktide kohastest hindamistest vabastamisega ja mõjuga elurikkuse kaitsele, tuletab komisjon meelde, et artikliga 6 on kehtestatud projektide keskkonnamõju hindamisest vabastamiseks konkreetsed tingimused, mille eesmärk on tagada tasakaal taastuvenergiaprojektide palju kiirema kasutuselevõtu vajaduse ja keskkonnatundlike alade kaitse tagamise vajaduse vahel.

7.Artikkel 7. Soojuspumpade kasutuselevõtu kiirendamine

Selle artikli kohaldamise kohta ja soojuspumpade paigaldamise lubade menetlemise kohta üldisemalt andis tagasisidet 12 liikmesriiki. Kaks liikmesriiki teatasid, et neil puuduvad hiljutised andmed soojuspumpade kohta, mistõttu ei ole võimalik hinnata määruse mõju sellele tehnoloogiale.

Nii nagu väikeste päikeseenergiaseadmete puhul, märkisid mõned liikmesriigid, et teatavatel tingimustel ei nõua nad soojuspumpade jaoks lube (tavaliselt väikesed soojuspumbad, näiteks kuni 1 m3, 500 kW või eramajades kuni 30 kW). Üks liikmesriik märkis, et üldjuhul ei nõuta luba õhksoojuspumpade kasutamiseks, välja arvatud väga vähesed erandid. Seetõttu on nende riikide õigusaktid ambitsioonikamad kui nõukogu määruse artikkel 7. Teised liikmesriigid märkisid, et nende riigisiseste õigusaktidega on ette nähtud soojuspumpade paigaldamise puhul kavandamisega seotud erandid või keskkonnamõju hindamisest vabastamine.

Üks liikmesriik väljendas muret nõude pärast anda kuni 50 MW võimsusega soojuspumpadele luba ühe kuu jooksul, selgitades, et selline lühike tähtaeg võib tekitada elektrivõrgule tehnilisi ja ohutusprobleeme. Komisjon märgib sellega seoses, et nõukogu määrusega on liikmesriikidele ette nähtud paindlikkus selle tähtaja kohaldamisel. Liikmesriigid võivad teatavad piirkonnad või struktuurid käesoleva artikli sätete kohaldamisalast välja jätta, sealhulgas ohutusega seotud põhjustel.

Üksikud liikmesriigid teatasid soojuspumpade paigaldamise hiljutisest suurenemisest, kuid ei olnud kindlad, kas see oli tingitud nõukogu määruse mõjust. Nad omistasid selle hoopis teistele teguritele, nagu Venemaa sõda Ukraina vastu või riiklikud toetused. Mitu liikmesriiki täpsustas, et nõukogu määrus ei mõjutanud arengut, kuna teatavate soojuspumpade puhul puudusid riiklikud loanõuded.

Euroopa soojuspumpade ühendus (EHPA) andis soojuspumpade suhtes kohaldatavate loamenetluste seisu ja artikli 7 mõju kohta üksikasjalikku tagasisidet. Enamiku soojuspumpade puhul (v.a maasoojuspumbad) tavaliselt luba ei nõuta, kuid maasoojuspumpade puhul oli luba tavaliselt vajalik. Kuni 25 kW soojusvõimsusega soojuspumpadele oli siiski võimalik anda luba ühe kuu jooksul.

Kuna enamiku väikesemahuliste soojuspumpade (v.a maasoojuspumbad) puhul tavaliselt luba ei nõuta, näib artikli 7 mõju olevat piiratud. EHPA pidas seda sätet siiski positiivseks, sest maksimumtähtaja kehtestamine tagas õiguskindluse. Selle sätte kasulikkuse suurendamiseks pakkus EHPA välja mõned sihipärased muudatused, st lühendada elamute kuni 25 kW soojusvõimsusega maasoojuspumpadele loa andmise aega ühele kuule koos vaikiva heakskiiduga ning kasutada elektrivõimsuse asemel soojusvõimsust (v.a juhul, kui viidatakse konkreetselt võrguühendusele, mille puhul elektrivõimsus võib olla sobivam).

Eeltoodu põhjal võib järeldada, et kuigi loamenetlus ei näi olevat soojuspumpade paigaldamisel peamine kitsaskoht, on nõukogu määrus ja eelkõige selgete maksimumtähtaegade kehtestamine aidanud tagada õiguskindluse seda tüüpi seadmete paigaldamisel, eelkõige maasoojuspumpade ja suuremate soojuspumpade puhul. Komisjon väljendab heameelt asjaolu üle, et mitmes liikmesriigis kehtivad riigisisesed õigusaktid tunduvad olevat artikli 7 sätetest veelgi ambitsioonikamad, sest väikeste soojuspumpade jaoks ei ole luba vaja.

8.Artikkel 8. Päikeseenergiaseadmete paigaldamise, taastuvenergiajaamade ajakohastamise ja soojuspumpade kasutuselevõtu loamenetluse ajakava

Selle artikli kohta, milles on sätestatud, et loa andmise tähtaja sisse ei arvestata vajaliku võrgutaristu ehitamiseks või ajakohastamiseks kuluvat aega ega aega, mis on kulunud teatavateks haldusetappideks, mis on vajalikud võrgu märkimisväärseks ajakohastamiseks, ei saadud liikmesriikidelt ega sidusrühmadelt tagasisidet.

IV.Erakorralise määruse ja läbivaadatud taastuvenergia direktiivi loamenetlusi käsitlevate uute sätete kohaldamisala

Nagu eespool märgitud, sisaldab läbivaadatud taastuvenergia direktiiv sätteid taastuvenergiaprojektide suhtes kohaldatavate loamenetluste lihtsustamiseks, sealhulgas eeskirju, mis käsitlevad samu või samalaadseid teemasid, mis on hõlmatud nõukogu määrusega. Kuigi neist eeskirjadest mitu käsitleb samu teemasid kui need, mis sisalduvad määruses, on nende kahe teksti vahel mõned olulised erinevused.

-Artikliga 16f reguleeritakse ülekaaluka avaliku huvi eeldust, mida reguleeritakse ka määruse artikliga 3. Määruse artikli 3 lõikes 2 kutsutakse siiski üles eelistama projekte, millel on ülekaalukas avalik huvi, kui üksikjuhul on nõutav õiguslike huvide tasakaalustamine.

-Artikkel 16d sisaldab erieeskirju päikeseenergiaseadmete paigaldamise lubade menetlemise kohta, mida käsitletakse ka nõukogu määruse artiklis 4. Nende kahe sätte sõnastus on väga sarnane, kuigi läbivaadatud taastuvenergia direktiivi artikli 16d lõikes 2 on sätestatud kõrgem künnis 100 kW (võrreldes 50 kWga), mis võimaldab suurendada nende rajatiste arvu, mille suhtes kohaldatakse väga lühikest ühekuulist loamenetlust.

-Artiklis 16c (ja ka artiklis 16b) on sätestatud eeskirjad, mida kohaldatakse väljaspool taastuvenergia eelisarendusalasid taastuvenergiajaamade ajakohastamise lubade menetlemise suhtes, mida käsitletakse ka määruse artiklis 5. Peamine erinevus nende tekstide vahel seisneb selles, et määruse artikkel 5 sisaldab lühikest kuuekuulist tähtaega kõigi taastuvenergiaprojektide ajakohastamiseks kasutatavate lubade jaoks, samas kui läbivaadatud taastuvenergia direktiivis on sätestatud üheaastane tähtaeg projektidele väljaspool taastuvenergia eelisarendusalasid (taastuvenergia eelisarendusalades on artikliga 16a samuti ette nähtud kuuekuuline tähtaeg, kuid nende alade määramisel on pikem rakendamistähtaeg, st 27 kuud).

-Artikkel 16e sisaldab soojuspumpade lubade menetlemise eeskirju, mida hõlmab ka määruse artikkel 7. Nende kahe sätte sõnastus on väga sarnane, kuigi läbivaadatud taastuvenergia direktiiv sisaldab võrguühenduste tähtaegade täiendavaid täpsustusi (kahenädalane tähtaeg põhivõrguga või jaotusvõrguga liitumiseks).

-Artikliga 15c on liikmesriikidele kehtestatud kohustus määrata taastuvenergia eelisarendusalad vähemalt ühe taastuvenergiatehnoloogia jaoks. Artikliga 15e on liikmesriikidele antud võimalus määrata kindlaks alad, mis on seotud võrgu- ja salvestustaristuga, mis on vajalikud taastuvenergia integreerimiseks elektrisüsteemi. Nendel aladel võib teatavatel tingimustel kohaldada sihipäraseid erandeid keskkonnamõju hindamisest. Määruse artikliga 6 on kehtestatud vabatahtlik säte, mis võimaldab liikmesriikidel teha kindlaks konkreetsed piirkonnad, kus nad võivad vabastada projektid keskkonnamõju hindamisest ja liikide kaitse hindamisest. Kuigi läbivaadatud taastuvenergia direktiivi ja määruse artikli 6 sätted on seotud konkreetsete piirkondade kindlaksmääramisega taastuvate energiaallikate kiiremaks kasutuselevõtuks, on nende sätete sisu väga erinev.

oÜks peamisi erinevusi on see, et läbivaadatud taastuvenergia direktiiviga on ette nähtud „läbivaatamismenetlus“, mille tulemusel võib olla vaja keskkonnamõju spetsiaalselt hinnata, samas kui määruse artikliga 6 on otseselt ette nähtud leevendus- või hüvitusmeetmete kohaldamine.

oMääruse artikli 6 kohaselt võib projektid vabastada ka direktiivi 92/43/EMÜ artikli 12 lõike 1 ja direktiivi 2009/147/EÜ artikli 5 kohasest liikide kaitse hindamisest. Läbivaadatud taastuvenergia direktiivis on need erandid ette nähtud üksnes võrgu- ja salvestusprojektidele sihtotstarbelistes piirkondades, mitte taastuvenergiaprojektidele.

oMääruse artikliga 6 ei ole ette nähtud erandit direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõikest 3. Läbivaadatud taastuvenergia direktiivis on selline erand võimalik kõigi projektide puhul (taastuvenergiarajatised, võrk ja salvestamine).

-Artikli 16 lõikes 8 on täpsustatud, milliseid etappe ei arvestata direktiivis sätestatud loamenetlustähtaegade sisse. See on sarnane määruse artikliga 8. Peamine erinevus seisneb selles, et läbivaadatud taastuvenergia direktiivi artikli 16 lõige 8 sisaldab täiendavat täpsustust, et õiguskaitsevahendite, muude kohtumenetluste ja vaidluste lahendamise alternatiivsete mehhanismide, sealhulgas kaebemenetluste ning kohtuväliste kaebuste ja õiguskaitsevahendite aega ei arvestata loamenetluse kestuse sisse, välja arvatud juhul, kui see langeb kokku loamenetluse muude haldusetappidega.

Mitu läbivaadatud taastuvenergia direktiivis sätestatud loamenetluseeskirja (st kõik asjaomased eeskirjad, välja arvatud need, mis on seotud taastuvenergia eelisarendusaladega) tuleb üle võtta 1. juuliks 2024 ehk kohe pärast määruse kehtivusaja lõppu. See kehtib eelkõige artiklite 15e (vabatahtlik), artikli 16 lõike 8 ning artiklite 16c, 16d ja 16f kohta. Ülejäänud loamenetlussätete (st need, mis on seotud taastuvenergia eelisarendusaladega) ülevõtmise kuupäev on 18 kuud pärast läbivaadatud taastuvenergia direktiivi jõustumist. Lisaks on artikli 15c (millega on kehtestatud taastuvenergia eelisarendusalade määramise kohustus) rakendamise tähtaeg 27 kuud pärast nõukogu määruse jõustumist.

Seetõttu lisati mõned määrusega kehtestatud meetmed läbivaadatud taastuvenergia direktiivi. Direktiiv ei sisalda siiski mõnda määruses (EL) 2022/2577 sätestatud erandlikku meedet, mis seega jäävadki erandlikuks ja ajutiseks.

Üldiselt on läbivaadatud taastuvenergia direktiivi ja nõukogu määruse vahelised suurimad sisulised erinevused artikli 3 lõike 2 sätted, mis käsitlevad ülekaalukat avalikku huvi, ning ajakohastamise maksimumtähtaeg, mis on sätestatud nõukogu määruse artikli 5 lõikes 1 ja artiklis 6. Liikmesriikidelt ja sidusrühmadelt saadud tagasiside põhjal näib, et need sätted kiirendavad märkimisväärselt taastuvenergia ja sellega seotud võrguprojektide lubade menetlemist liikmesriikides, kes neid sätteid on kohaldanud. On asjakohane pikendada neid valitud erakorralisi meetmeid, millel on suurim taastuvenergia eelisarendamise potentsiaal, mis on viivitamata ja vahetult kohaldatavad kogu liidus ning mis erinevad läbivaadatud taastuvenergia direktiivis sisalduvatest meetmetest ja võivad seetõttu seda direktiivi täiendada. Selleks et tagada kooskõla läbivaadatud taastuvenergia direktiivis sätestatud eeskirjadega, tuleks ajakohastamisloa menetlemise lühikest kuuekuulist tähtaega kohaldada pärast 30. juunit 2024 üksnes käesoleva määruse artikli 6 kohaselt sihtotstarbelises taastuvenergia piirkonnas asuvate taastuvenergiaprojektide ajakohastamise suhtes.

V.Järeldus meetme pikendamise kohta ja soovitus

Eespool toodut silmas pidades leiab komisjon, et nõukogu määruse kehtivusaja pikendamise tingimused on täidetud.

Nagu on selgitatud II jaos, on liidu varustuskindlus eelmise talvega võrreldes oluliselt paranenud ning gaasi- ja elektrihinnad on langenud. See tuleneb suurel määral liidu tasandil võetud kiiretest meetmetest, eelkõige ELi toimimise lepingu artikli 122 alusel vastu võetud erakorralistest meetmetest, sealhulgas käesolevast nõukogu määrusest, ja sellest tulenevast taastuvenergia suuremast levikust. Endiselt on siiski tõsiseid riske ning energiahindade pideva kõikumise ja varustuskindlusega seotud probleeme silmas pidades on vaja teha märkimisväärseid lisajõupingutusi taastuvenergia kasutuselevõtuks, et olukorda veelgi enam stabiliseerida.

Kuigi nõukogu määruse mõju on selle piiratud kohaldamisaja ja ametliku statistika puudumise tõttu raske täpselt mõõta, näitab III jagu, et nõukogu määruses sisalduvad sihtmeetmed on taastuvate energiaallikate kiiremat kasutuselevõttu positiivselt mõjutanud. Seda on tehtud kahel peamisel viisil: i) lihtsustades konkreetsete loamenetluste suhtes kohaldatavat korda ja ii) suurendades poliitilist teadlikkust sellest, kui oluline on kiirendada taastuvenergiaprojektidele lubade andmist, nagu on kinnitanud mitu liikmesriiki ja sidusrühma.

Komisjon täheldab positiivset mõju kõigis nõukogu määrusega hõlmatud valdkondades, kuigi mõnikord on raske seostada konkreetset mõju määrusega. Mõne määruses sätestatud meetme (st artiklid 4 ja 7) mõju on olnud piiratum osaliselt seetõttu, et liikmesriigid juba kohaldavad väikeste päikeseenergiaseadmete ja soojuspumpade paigaldamisel ambitsioonikamaid loamenetluseeskirju, samal ajal kui teistel (eelkõige artiklid 3 ja 6) on olnud liikmesriikides, kus neid on kohaldatud, märkimisväärne, konkreetne ja käegakatsutav lihtsustamismõju.

Paljud liikmesriigid ja viis konsulteeritud sidusrühma (ENTSO-E, Euroopa Taastuvenergia Föderatsioon, Solar Heat Europe, SolarPower Europe ja WindEurope) on kutsunud tungivalt üles määruse või konkreetsete artiklite kehtivusaega pikendama. Mõned soovisid ka sihipäraste muudatuste tegemist.

Oluline aspekt, mida tuleb nõukogu määruse kehtivusaja pikendamise otsuse tegemisel arvesse võtta, on asjaolu, et läbivaadatud taastuvenergia direktiiv sisaldab loamenetluste ühtlustamiseks mitut meedet, mis teataval määral kattuvad nõukogu määruses sätestatud meetmetega. Täpsemalt on nõukogu määruse artikli 3 lõiget 1, artiklit 4, artikli 5 lõikeid 2, 3 ja 4 ning artiklit 7 korratud läbivaadatud taastuvenergia direktiivi artiklites 16c, 16d ja 16e peaaegu identses sõnastuses, tehes mõned väikesed muudatused, mida on selgitatud IV jaos. Kuna Euroopa Parlamendi volitused peatselt lõpevad ja õigusaktide vastuvõtmiseks seadusandliku tavamenetluse kohaselt kulub tavaliselt teatav aeg, ei ole selline menetlus sobiv võimalus ajutiste meetmete õigeaegseks kehtestamiseks.

Nagu eespool märgitud, on läbivaadatud taastuvenergia direktiivi ja nõukogu määruse sätete vahelised suurimad sisulised erinevused need, mis sisalduvad nõukogu määruse artikli 3 lõikes 2, artikli 5 lõikes 1 ja artiklis 6. Liikmesriikidelt ja sidusrühmadelt saadud tagasiside põhjal näib, et need sätted kiirendavad oluliselt taastuvenergiale ja sellega seotud võrguprojektidele lubade andmist liikmesriikides, kes neid sätteid on kohaldanud või kellel on selleks märkimisväärne potentsiaal lähitulevikus. Seepärast on asjakohane nende konkreetsete sätete kehtivusaega sihipäraselt pikendada. Pidades silmas probleeme, mida mõned liikmesriigid on artikli 3 praktilise kohaldamisega seoses tõstatanud, võivad olla õigustatud lisameetmed, et kõnealusest pikendatud kehtivusajaga sättest saadav kasu täielikult ära kasutada.

Nõukogu määruse artikli 3 lõike 2, artikli 5 lõike 1 ja artikli 6 kehtivusaja pikendamiseks tuleks pikendada järgmiste sätete kehtivusaega: artikkel 1, milles on kindlaks määratud määruse reguleerimisese ja kohaldamisala, ning artikli 2 lõige 1, milles on määratletud „loamenetlus“, st artikli 3 lõikes 2 kasutatav mõiste.

Seepärast teeb komisjon ettepaneku pikendada sihipäraselt nõukogu määruse artikli 1, artikli 2 lõike 1, artikli 3 lõike 2, artikli 5 lõike 1 ja artikli 6 kehtivusaega, sealhulgas vajaduse korral neid sätteid sihipäraselt muuta.

(1)

 Nõukogu 22. detsembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2577, millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks (ELT L 335, 29.12.2022, lk 36–44).

(2)

  EUR-Lex – 32023L2413 – ET – EUR-Lex (europa.eu) .

(3)

Direktiiv (EL) 2018/2001, mida on muudetud direktiiviga (EL) 2023/2413.

(4)

  How much money are European consumers saving thanks to renewables? – Renewable Energy Market Update – June 2023 – Analysis – IEA .

(5)

  Market data – European Heat Pump Association (ehpa.org) .

(6)

 Solar Heat Europe, „Decarbonising heat with Solar Thermal, Market Outlook 2022/2023“.

(7)

 EU fossil generation hits record low as demand falls | Ember (ember-climate.org)

(8)

  https://www.fachagentur-windenergie.de/aktuelles/detail/kraeftiger-aufwind-in-den-ersten-neun-monaten-2023 .

(9)

  EU fossil generation hits record low as demand falls | Ember (ember-climate.org) .