EUROOPA KOMISJON

Brüssel,7.6.2023

COM(2023) 294 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE LÄBIVAADATUD VÄIKSEMA TOLLIMAKSU REEGLI KOHTA ELi DUMPINGUVASTASTES JA SUBSIIDIUMIVASTASTES UURIMISTES

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU 8. juuni 2016. aasta MÄÄRUSE (EL) 2016/1036 artikli 7 lõike 2a, artikli 8 lõike 1 ja artikli 9 lõike 4 ning EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU 8. juuni 2016. aasta MÄÄRUSE (EL) 2016/1037 artikli 12 lõike 1 kolmanda ja neljanda lõigu, artikli 13 lõike 1 kolmanda ja neljanda lõigu ja artikli 15 lõike 1 kolmanda ja neljanda lõigu kohaldamise läbivaatamine ja hindamine

Dumpinguvastaste ja subsiidiumivastaste uurimiste raames väiksema tollimaksu reegli kohaldamise läbivaatamine ja hindamine

1.Sissejuhatus

8. juunil 2018 jõustusid uued dumpingu- ja subsiidiumivastased normid, 1 millega ajakohastati ja tugevdati ELi kaubanduse kaitsevahendeid. Üks peamisi muudatusi puudutas seda, kuidas EL kohaldab nn väiksema tollimaksu reeglit. Dumpinguvastase alusmääruse 2 artikli 23 uues lõikes 4 ja subsiidiumivastase alusmääruse 3 artikli 32a lõikes 2 on nõutud, et komisjon esitaks 9. juuniks 2023 väiksema tollimaksu reeglit käsitlevate uute sätete kohaldamise läbivaatamise aruande ja hinnangu nende kohaldamise kohta ning vajaduse korral lisaks aruandele seadusandliku ettepaneku. Käesolevaga on läbi vaadatud juhtumid, mille uurimine algatati pärast 9. juunit 2018 ja lõpetati 2023. aasta märtsi lõpuks. Aruandes kirjeldatakse, kuidas uusi sätteid on kohaldatud ja milline (kui üldse) on olnud nende mõju meetmete tasandil.

Taust

WTO eeskirjade kohaselt ei saa dumpinguvastane tollimaks või tasakaalustav tollimaks olla suurem kui dumpingu või subsiidiumide summa, kuid on soovitav, et tollimaks oleks sellest väiksem, juhul kui see on omamaisele tootmisharule tekitatava kahju kõrvaldamiseks piisav. Tollimaksu määra arvutamiseks võrreldakse impordihindu ELi tootmisharu tootmiskulude ja mõistliku kasumimarginaaliga (nn turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal).

Enne 2018. aasta juunit kohaldas EL dumpingu- ja subsiidiumivastastes uurimistes alati väiksema tollimaksu reeglit. Kaubanduse kaitsemeetmete tugevdamise kontekstis leidsid kaasseadusandjad aga, et teatavat liiki moonutused on eriti kahjulikud ning kehtivatel väiksema tollimaksu põhimõtetel põhinev tollimaks ei kata täielikult nende moonutuste põhjustatavat kahju. Ühelt poolt kehtib see subsideerimistavade ja teiselt poolt teatavat liiki meetmete kohta, mis moonutavad tooraine (nii töötlemata kui ka töödeldud tooraine, sealhulgas energia) hinda ja annavad asjaomase riigi turul tegutsevatele äriühingutele põhjendamatu eelise.

Kooskõlas uute õigusnormidega ei ole subsiidiumivastastes uurimistes enam võimalik väiksema tollimaksu reeglit kohaldada. Tasakaalustava tollimaksu summa kehtestatakse uurimise käigus tuvastatud tasakaalustatavate subsiidiumide tasemel. Väiksema tollimaksu reeglit kohaldatakse üksnes juhul, kui on võimalik selgelt järeldada, et meetmete kehtestamine subsiidiumisumma alusel ei ole liidu huvides. See tähendab, et tasakaalustavate meetmetega tasaarvestatakse vaikimisi täielikult eksportijale antavad subsiidiumid ning seega võimaldavad need ELil subsideeritud impordi moonutavat ja kahjulikku mõju tugevamini tõrjuda.

Muudeti ka väiksema tollimaksu reegli kohaldamist dumpinguvastastes uurimistes. Ehkki väiksema tollimaksu reegli kohaldamine sellistel juhtudel jätkub, võib komisjon teatavatel tingimustel (nt olulised toorainega seotud moonutused) kehtestada meetmed kogu dumpingumarginaali ja mitte turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali tasemel (viimane on potentsiaalselt madalam), sest on vaja kõrvaldada täiendav kahju, mida tootmisharu toorainega seotud moonutuste tõttu kannab. Kõnealused kumulatiivsed tingimused on järgmised:

opeavad esinema olulised toorainega seotud moonutused, mis seisnevad järgmises: kahetised hinnakujundussüsteemid, eksporditollimaksud, ekspordi lisatollimaks, ekspordikvoot, ekspordikeeld, fiskaalne ekspordimaks, ekspordiloa nõue, minimaalne ekspordihind, käibemaksutagastuse vähendamine või tühistamine, ekspordi tollivormistuse asukoha piirang eksportijatele, kvalifitseeritud eksportijate loetelu, siseturul müümise kohustus ja oma tarbeks kaevandamise kohustus, kui asjaomase tooraine hind on oluliselt väiksem võrreldes hindadega representatiivsetel rahvusvahelistel turgudel. Seda loetelu võib muuta juhul, kui tööstusliku tooraine ekspordipiirangute OECD andmebaasis või mõnes muus OECD andmebaasis, millega see andmebaas asendatakse, määratakse kindlaks muud liiki meetmed;

omoonutused peavad olema seotud vähemalt ühe toorainega, mis moodustab üle 17 % asjaomase toote tootmiskuludest eksportivas riigis;

omoonutusega seotud tooraine hind peab olema oluliselt madalam representatiivsetel rahvusvahelistel turgudel kehtivast hinnast;

okomisjon peab olema analüüsinud kogu asjakohast teavet, näiteks vaba tootmisvõimsust ekspordiriigis, konkurentsi toorainete pärast ja mõju liidu ettevõtete tarneahelatele, ning olema jõudnud järeldusele, et rangemad meetmed on liidu huvidega kooskõlas.

2.Väiksema tollimaksu reegel dumpinguvastastes uurimistes – dumpinguvastase alusmääruse artikli 7 lõige 2a

2.1.Menetlus

Selleks et komisjon saaks uurida, kuidas tuleks väiksema tollimaksu reeglit kohaldada, peab tal olema piisavalt tõendeid eespool nimetatud tingimustele vastavate oluliste toorainega seotud moonutuste kohta. Neid moonutusi vaadeldakse uurimises alles pärast seda, kui komisjon on kindlaks teinud, et dumpingumarginaalid on suuremad kui turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalid. WTO ja ELi üldreegli kohaselt ei saa kehtestatud tollimaksu määr olla kõrgem kui kindlaks tehtud dumpingumarginaal ning sellisel juhul oleks moonutuste esinemise ja õiguslike tingimuste olemasolu analüüs üleliigne.

2.2.Uurimised

Komisjon kehtestas lõpliku dumpinguvastase tollimaksu 34 käesoleva läbivaatamisega hõlmatud juhul. Nende juhtumite loetelu on esitatud 1. lisas.

Kõnealuse 34 uurimise raames osutati 13 juhul olulistele toorainega seotud moonutustele.

2.2.1.Dumpingumarginaalid olid väiksemad kui turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalid – olulisi moonutusi ei uuritud

Nelja uurimise käigus (Hiinast pärit pressitud alumiinium (2021), Türgist pärit rauast/terasest kuumvaltsitud lehttooted (2021), Indoneesiast pärit roostevabast terasest lehtvaltstooted (2021) ja Hiinast pärit grafiitelektroodid (2022)) leiti, et dumpingumarginaalid olid väiksemad kui turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalid. Seetõttu komisjon toorainega seotud moonutusi ei uurinud, sest meetmeid oli võimalik kehtestada üksnes dumpingumarginaalide tasemel.

2.2.2.Turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalid olid väiksemad kui dumpingumarginaalid – uuriti olulisi moonutusi

Ülejäänud üheksal juhul olid dumpingumarginaalid mõne äriühingu puhul suuremad kui turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalid. Seetõttu uuris komisjon, kas dumpinguvastase alusmääruse artikli 7 lõikes 2a sätestatud tingimused on täidetud.

Kolmel juhul üheksast (kaltsiumsilitsiid (2022), alumiiniumist lehtvaltstooted (2021) ja töödeldav alumiiniumfoolium (2021) – kõik pärit Hiinast) moodustas ainuüksi tooraine üle 17 % asjaomase toote tootmiskuludest. Kaltsiumsilitsiidi puhul ei leidnud komisjon aga mingeid tõendeid, mis toetaksid väidet, et Hiina Rahvavabariigi põhjaprovintsides oli elektrienergia hind kahetise hinnakujundussüsteemi tõttu moonutatud. Peale selle ei asunud selles piirkonnas ka ükski koostööd tegev eksportiv tootja. Üks tootja esitas tõendid selle kohta, et elektrihinnad olid tema piirkonnas kaebuses nimetatutest märksa kõrgemad. Kahe alumiiniumtooteid käsitleva juhtumi puhul ei olnud alumiiniumikangide omamaised hinnad, mille kohta väideti, et need on moonutatud, oluliselt madalamad kui representatiivsetel rahvusvahelistel turgudel kehtivad hinnad. Töödeldava alumiiniumfooliumi hinnad kõikusid nii üles- kui ka allapoole rahvusvahelisi võrdlushindu. Seega ei olnud nende kolme uurimise puhul dumpinguvastase alusmääruse artikli 7 lõikes 2a sätestatud tingimused täidetud ja meetmed kehtestati turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali tasemel.

Indiast pärit roostevabast terasest lehtvaltstoodete puhul (2021) tuvastati kroomiga seotud moonutused, mille arvele läks üle 17 % tootmiskuludest. Ühe India eksportiva tootja (Chromeni) turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal oli väiksem kui dumpingumarginaal. Chromeni ei kasutanud aga moonutustega seotud toorainet ja seetõttu ei olnud dumpinguvastase alusmääruse artikli 7 lõigete 2a ja 2b kohaldamise edasine analüüs vajalik.

Kahe uurimise puhul (teatavad Indoneesiast ja Hiinast pärit kuumvaltsitud roostevabad teraslehed ja -rullid (2020)) oli olukord toorainega seotud moonutuste küsimuses järgmine. Indoneesias esines moonutusi seoses niklimaagiga, mille kulud moodustasid üle 17 % tootmiskuludest. Need moonutused tulenesid ekspordikeelust, eksporditollimaksust, ekspordiloa nõudest ja de facto ekspordikvoodist. Niklimaagi eest makstav hind oli tunduvalt madalam (üle 30 %) kui representatiivsel rahvusvahelisel turul (Filipiinid). Hiinas tuvastati olulised moonutused, mis tulenesid muu hulgas eksporditollimaksust või mõne tooraine (roostevaba terase jäägid, ferrosiliitsium, niklitoormalm ja ferrokroom, vanaadium ja ferronikkel) ekspordiloa nõudest. Leiti, et vähemalt ühe sellise tooraine arvele läks üle 17 % uuritava toote tootmiskuludest. Nende peamiste toorainete hinnad olid tunduvalt madalamad kui representatiivsetel rahvusvahelistel turgudel ja olukord vastas seega dumpinguvastase alusmääruse artikli 7 lõikes 2a sätestatud tingimustele. Dumpinguvastase alusmääruse artikli 7 lõike 2b kohasel liidu huvide analüüsimisel leiti siiski, et Hiina Rahvavabariigist ja Indoneesiast pärit impordile dumpingumarginaali tasemel meetmete kehtestamine oleks ebaproportsionaalne, võttes arvesse eeldatavat tugevat negatiivset mõju tarneahelatele ja ühe peamise kasutaja rahalisele elujõulisusele, kelle arvele langeb 30–40 % ELi tarbimisest. Tarneahelatele avalduva mõju kohta märkis komisjon, et liidus asuvad asjaomase toote tootjad ei olnud hoolimata oma vabast tootmisvõimsusest kõnealusele kasutajale peaaegu üldse toodet tarninud. Lisaks oli võimaliku impordi maht muudest eksportivatest riikidest piiratud. Ja lõpuks tuleb mõjutatud kasutajal oma väärtusahelad juba ümber korraldada, et leevendada väiksemal turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalil põhinevate meetmete mõju, mis avaldub tõenäoliselt kasumlikkusele. Komisjon märkis, et kasutaja võimalus kanda kulude märgatav suurenemine üle oma klientidele on küsitav, sest kasutaja peamised konkurendid järgneval turul on samad kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide tootjad liidus. Seetõttu ei olnud liidu huvides kõrgemat tollimaksumäära kohaldada ja meetmed ELi tootmisharule tekitatava kahju kõrvaldamiseks kehtestati madalama määraga.

Ülejäänud kolmel juhul muudeti väiksema tollimaksu reeglit kas mõne eksportija või kõigi eksportijate jaoks.

Esimene dumpinguvastane juhtum ELis, kus väiksema tollimaksu reeglit muudeti, käsitles Venemaalt pärit karbamiidammooniumnitraati (2019). Moonutusi tuvastati seoses maagaasiga, mis on karbamiidammooniumnitraadi peamine toorainesisend, ning need seisnesid eksporditollimaksus, ekspordiloa nõuetes ja kahetises hinnakujunduses. Maagaasi hinnad olid Waidhausi hinnast (eksporditud Venemaa gaasi hind Saksamaa ja Tšehhi piiril) tunduvalt madalamad. Kõigi koostööd tegevate eksportivate äriühingute puhul olid dumpingumarginaalid suuremad kui turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalid. Liidu huve analüüsides jõudis komisjon järeldusele, et kõrgema dumpingumääraga meetmetel ei oleks negatiivset mõju ELi tarneahelale ning mis tahes mõju oleks piiratud ega oleks ebaproportsionaalne. Seega leidis komisjon, et väetiste kulud moodustasid kokku 1 % põllumajandustootmise kuludest. Spetsialiseerunud põllumajandusettevõtetel, millel on karbamiidammooniumnitraadist suurem sõltuvus, võib see moodustada kuni 10 % tootmiskuludest, ning tollimaksude tõstmine, isegi kui seda tehtaks kõige kõrgemal kavandatud tasemel, mõjutaks kulusid ligikaudu 3 %. Võttes arvesse, et liidu tootjaid ei kahjustanud mitte ainult dumping, vaid võrreldes Venemaa eksportivate tootjatega kannatasid nad veel täiendavate kaubandusmoonutuste tõttu, järeldas komisjon, et dumpingumarginaalist väiksem tollimaks ei oleks liidu tootmisharule tekitatava kahju kõrvaldamiseks piisav. Selle tulemusena võeti dumpingumarginaalidel põhinevaid meetmeid vahemikus 20–31,9 %. Turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalid jäid vahemikku 13,7–16,3 % ning neid oleks kohaldatud juhul, kui toorainega seotud moonutusi ei oleks esinenud.

Kahe uurimise raames (Hiinast pärit elektrolüütiliselt kroomitud teras (2022) ja Indoneesiast pärit rasvhape (2023)) muudeti väiksema tollimaksu reeglit ühe koostööd tegeva eksportija ja mõlemal juhul ka kõigi teiste jaoks.

Hiinat käsitlevas uurimises (elektrolüütiliselt kroomitud teras) kontrollis komisjon oluliste moonutuste olemasolu ainult ühe äriühingu (Handan Jintai) puhul, sest selle dumpingumarginaal oli turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalist suurem. Uurimine paljastas olulised moonutused kuumvaltsitud rullide pealt käibemaksu tagastamise vormis. Samuti täheldati, et selle tooraine hinnad moonutamata representatiivsel turul olid 30–50 % kõrgemad kui need, mida maksis Handan Jintai. Hiinas oli märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, millel oli potentsiaal suurendada üleilmset pakkumist, lüüa alla hindu ja kahjustada meetme tõhusust, kui seda ei kehtestata dumpingu tasemel. Samuti oleks kasutajatel olnud juurdepääs liidu tootmisharult või muudelt kolmandatelt riikidelt saadavale elektrolüütiliselt kroomitud terasele ka juhul, kui import Hiinast oleks kõrgema tollimaksu tõttu vähenenud. Seetõttu järeldas komisjon, et kõnealusele äriühingule suuremate tollimaksude kehtestamine (23,9 % asemel 53,9 %) on liidu huvides. Koostööst keeldunud eksportivatele tootjatele kehtestatud tollimaks kogu riigis põhines Handan Jintai puhul tuvastatud kõrgemal dumpingumarginaalil. Põhjustel, mis on seotud dumpinguvastase alusmääruse artiklis 21 osutatud liidu huvidega, otsustas komisjon, et meetmed tuleks võtta kindlaksmääratud summana tonni kohta.

Rasvhapet käsitlevas uurimises oli ühe koostööd tegeva eksportija, P.T. Musim Masi, dumpingumarginaal suurem kui turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal. Selle äriühingu puhul leiti uurimise käigus olulised moonutused palmi toorõlile ja palmituuma toorõlile kehtestatud eksporditollimaksu näol. Kõnealuste toorainete kulud moodustasid vastavalt üle 40 % ja 50 % tootmiskuludest, ent nende hinnad olid rahvusvahelisel turul valitsevatest hindadest tunduvalt madalamad. Dumpinguvastase alusmääruse artikli 7 lõike 2b kohase liidu huvide analüüsi käigus leidis komisjon, et Indoneesias on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mis võib suurendada üleilmset pakkumist, lüüa alla hindu ja kahjustada meetme tõhusust, kui seda ei kehtestata dumpingu tasemel. Komisjon jõudis ka järeldusele, et liidu tootjad või muud kolmandad riigid võivad kasutajaid varustada isegi juhul, kui import Indoneesiast väheneb. Seepärast oli asjakohane kehtestada P.T. Musim Masi suhtes meetmed kõrgemal tasemel (46,4 % vs. 30,5 %).

2.3.Hinnang

Kooskõlas kaubanduse kaitsemeetmeid käsitlevate läbivaadatud ja tugevdatud õigusnormidega pidas EL vajalikuks tegeleda eksportivates riikides esineva, toorainega seotud moonutuste probleemiga. Sellised moonutused annavad mõnele eksportivale tootjale peamiste sisendite kulude asjus märkimisväärse põhjendamatu eelise ja suurendavad veelgi ELi tootmisharule dumpinguhinnaga impordiga tekitatavat kahju. Ajakohastamise paketi raames tehtud muudatustega tagatakse, et väiksema tollimaksu reegli läbivaadatud põhimõtted pakuvad piisavat kaitset ekspordiriigis rakendatavate moonutavate tavade eest. Dumpinguvastased meetmed peavad olema ette valmistatud selleks, et tegeleda lisakahjuga, mis tuleneb mõnele eksportijale antavatest, võrdseid tingimusi moonutavatest ebaõiglastest ja kunstlikest eelistest.

Uute normide rakendamine näitab, et need on praktilised, toimivad ja mõjusad eeldusel, et vajalikud tingimused on täidetud. Samas tuleb märkida, et need kavandati tagamaks, et väiksema tollimaksu reegli kui ELi dumpinguvastaste normide põhielemendi kohaldamisest saaks loobuda ainult väga erilistel asjaoludel ja põhjendatud juhtudel.

Uuritud juhtumite analüüs näitas järgmist:

·normid on piisavalt üksikasjalikud ja see aitab toime tulla paljude eri stsenaariumidega, mis võivad selles kontekstis tekkida;

·läbi vaadatud uurimiste põhjal ei saa järeldada, et 17 % künnis (st toorained üksi peavad moodustama üle 17 % tootmiskuludest) ei ole enam piisav. See künnis võimaldas tootmisharul tugineda kaebuse esitamise etapis asjaomastele sätetele 38 %-l läbivaatamisperioodil algatatud dumpinguvastastest juhtumitest. Lisaks kinnitasid kõik uurimised, et kaebuses esitatud väited künnise saavutamise kohta vastasid tõele;

·ehkki analüüsil on kindel eesmärk, on selle ulatus piisavalt lai ja selle raames käsitletakse kõiki toorainega seotud moonutusi, millel on tootmiskuludele konkreetne mõju – see võimaldab komisjonil põhjendatud juhtudel tegutseda. Samal ajal ei karistata sellega ettevõtjaid, kes ei saa toorainega seotud moonutustest kasu, näiteks eksportivaid äriühinguid, kes kõnealust toorainet ei kasuta;

·artikli 7 lõike 2b kohane liidu huvide analüüs on oluline täiendav kaitsemeede, mis aitab tagada, et kõrgema määraga meetmeid ei kehtestata, kui sellel oleks negatiivne mõju näiteks kasutajatele või väärtusahelale. Nende kahe juhtumi uurimine, kus liidu huvide kaalutlusel jäid kõrgema dumpingumääraga meetmed kehtestamata (teatavad Indoneesiast ja Hiinast pärit kuumvaltsitud roostevabad teraslehed ja -rullid), näitas, et madalama määraga meetmed avaldasid tugevat mõju impordimahtudele, ent samal ajal võimaldasid need ühel liidu peamisel kasutajal ja tööandjal importimist jätkata, ilma et kõrgemad tollimaksumäärad oleksid teda negatiivselt mõjutanud;

·normid ei ole diskrimineerivad, nagu näitas väiksema tollimaksu reegli kohaldamine Venemaa, Hiina ja Indoneesiaga seotud juhtumite suhtes.

3.Väiksema tollimaksu reegel subsiidiumivastastes uurimistes – subsiidiumivastase alusmääruse artikli 12 lõige 1 ja artikli 15 lõige 1

3.1.Menetlus

Muudatustega, mis tehti 2018. aasta juunis subsiidiumivastase alusmääruse artikli 12 lõikes 1 ja artikli 15 lõikes 1, piirati väiksema tollimaksu reegli kohaldamist juhtudega, mil komisjon leiab, et meetmete kehtestamine uurimise käigus tuvastatud tasakaalustatavate subsiidiumide tasemel ei ole liidu huvides. Kui liidu huvide analüüs, mille tegemisel võetakse arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve, näitab, et tasakaalustavate meetmete kohaldamine on liidu huvides, kehtestab komisjon tasakaalustavad tollimaksud sellel (kõrgemal) tasemel. 

3.2.Uurimised

Komisjon on alates 8. juunist 2018 kehtestanud tasakaalustavad meetmed kaheksal korral. Neist kuuel korraldas komisjon sama päritoluga samade toodete suhtes eraldi dumpinguvastase uurimise. Juhtumite loetelu on esitatud 2. lisas.

Kõigil juhtudel jõudis komisjon artikli 15 lõike 1 kohase liidu huvide analüüsi raames järeldusele, et puuduvad kaalukad põhjused, mis viiksid otsuseni, et tasakaalustavate meetmete kehtestamine tasakaalustatavate subsiidiumide kogusumma tasemel ei ole liidu huvides. Kahel juhul (Indoneesiast pärit biodiislikütus (2019) ja Egiptusest pärit klaasfilamentkiust tooted (2020)) jõuti sellisele järeldusele artikli 12 lõike 1 alusel juba esialgses etapis.

Nende kahe subsiidiumivastase juhtumi raames, mille korral sama päritoluga samade toodete suhtes eraldi dumpinguvastast uurimist ei toimunud, leidis komisjon, et subsiidiumi summa oli väiksem kui turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalid, mis uurimise käigus tuvastati, ning seega oleks terve subsiidiumi summa kehtestatud ka ajakohastamata normide alusel.

Mõlema ehk nii dumpingu- kui ka subsiidiumivastase uurimisega hõlmatud kuue juhtumi korral oli tulemus aga erinev.

Enne kaubanduse kaitsemeetmeid käsitlevate õigusnormide läbivaatamist/tugevdamist tähendas väiksema tollimaksu reegli kohaldamine dumpingu- ja subsiidiumivastastes uurimistes, et mõlema menetluse jaoks oli kokku ainult üks kahju kõrvaldamist võimaldav tase, sest nende menetluste raames käsitleti sama importi. Seetõttu piirdusid kombineeritud dumpinguvastased ja tasakaalustavad meetmed kahju kõrvaldamist võimaldava tasemega. Pärast 2018. aasta juunis tehtud muudatusi on olukord teistsugune. Üldiselt (välja arvatud juhul, kui liidu huvidega seotud kaalutlused nõuavad teistsugust käsitust) lisanduvad kehtestatud tasakaalustavad meetmed nüüd mis tahes eraldi dumpinguvastastele tollimaksudele, mis juba katavad kogu nendel juhtudel kindlaksmääratud kahjumarginaali.

Nii oli see näiteks Hiinast pärit alumiiniumfooliumiga seotud dumpinguvastase ja subsiidiumivastase uurimise korral. Dumpinguvastased meetmed kehtestati turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalide tasemel ning jäid vahemikku 23,6–28,5 %. Enne normide ajakohastamist oleks nii dumpinguvastaste kui ka tasakaalustavate meetmete maksimaalne tase piirdunud kahju kõrvaldamist võimaldava tasemega. Kehtivate normide kohaselt kehtestas komisjon aga tasakaalustavad meetmed tuvastatud subsiidiumide täistasemel ja ilma eraldi võetud dumpinguvastaste meetmete taset alandamata, 4 sest see ei olnud liidu huvidega vastuolus. Tulemuseks oli täiendav kaitse suurusjärgus 0,7–18,2 %.

Mõju meetmete tasemele avaldus ka eraldi korraldatud dumpingu- ja subsiidiumivastastes uurimistes, mille raames käsitleti Indiast pärit roostevabast terasest lehtvaltstoodete (2022) ja Hiinast pärit klaaskiust kanga (2020) importi. Õigusnormides tehtud muudatuste alusel kehtestati mõnele eksportijale meetmed, mille tase oli kõrgem, kui see oleks olnud varasemate normide alusel. Roostevabast terasest lehtvaltstoodete puhul sisaldas äriühingule Chromeni Steels Private Ltd. kehtestatud meetmete lõplik tase kogu 7,5 % suurust subsiidiumide summat ja 35,3 % suurust, kahjumarginaali juba katvat dumpinguvastast tollimaksu. Samamoodi kehtestati Yuntianhua kontsernile klaaskiust kanga juhtumi raames tollimaks, mis sisaldas kogu 17 % suurust subsiidiumi summat ja 37,6 % suurust dumpingumarginaali, mis kattis ka kogu kahjumarginaali. Mõlemal juhul oleks meetmete üldine lõplik tase enne õigusnormide muutmist olnud piiratud kahju kõrvaldamist võimaldava tasemega.

Teisest küljest tuleb aga märkida, et näiteks kombineeritud dumpinguvastased ja tasakaalustavad meetmed Hiinast pärit kiudoptilisi kaableid käsitlevates dumpingu- ja subsiidiumivastastes uurimistes (2022) põhinesid samuti dumpingu- ja subsiidiumisummadel, ent ehkki nende ulatus oli märkimisväärne (vahemikus 19,7–44 %), jäid need kahjumarginaalist siiski allapoole. Seega ei avaldanud uued normid siin mingit mõju, sest meetmete tase vastas WTO eeskirjadega lubatud maksimaalsele kaitsetasemele.

3.3.Hinnang

Kolmandates riikides aset leidev subsideerimine on suurenev probleem ja seetõttu on oluline näidata, et juhul kui sellised tavad liidu tootjaid kahjustavad, astutakse neile jõuliselt vastu. Tasakaalustavate meetmete kehtestamisega tasemel, mis vastab täielikult subsiidiumide summale, demonstreerib EL oma otsustavust tegeleda selle ebaausa kaubandustava tugeva kahjuliku mõjuga ning tagab ühtlasi ELi tootmisharule piisava kaitse ja võrdsed tingimused.

Eriti ilmne on see juhul, kui sama päritoluga samade toodete suhtes on kehtestatud eraldi dumpinguvastased ja tasakaalustavad meetmed. Nagu punktis 1.5.4 näidatud, on see säte tugevasti muutnud olukorda seoses sama päritoluga samade toodete suhtes korraldatud eraldi dumpingu- ja subsiidiumivastaste uurimistega, eelkõige töödeldava alumiiniumfooliumi, roostevabast terasest lehtvaltstoodete ja klaaskiust kanga puhul. ELi tootmisharu kombineeritud kaitsetase on nimelt suurenenud. See tähendab, et tootmisharul on nüüd huvi esitada lisaks dumpinguvastastele kaebustele ka subsiidiumivastaseid kaebusi, sest need võivad kaasa tuua täiendava, ent igal juhul piisava kaitse.

Lisaks on selge, et alates normide ajakohastamisest on subsiidiumivastaste uurimiste käigus kindlaks tehtud üha keerukamaid subsiidiumide andmise viise, mille hulgas on näiteks piiriülene rahaline toetus. Nende eriti kahjustavate tavade arengut arvesse võttes peab komisjon hädavajalikuks jätkata tasakaalustavate meetmete kohaldamist, et tasaarvestada põhjendatud juhtudel uurimise käigus tuvastatud subsiidiumide kogusumma. Samal ajal aitab liidu huvide analüüs säilitada süsteemis olulise tasakaalu ja paindlikkuse, mis võimaldab komisjonil arvestada kõigi ettevõtjate huve.

4.Väiksema tollimaksu reegel võetud kohustuste raames – dumpinguvastase alusmääruse artikli 8 lõige 1 ja subsiidiumivastase alusmääruse artikli 13 lõige 1

Ajakohastamise paketi jõustumise järel algatatud dumpingu- ja subsiidiumivastastes uurimistes ei kiitnud komisjon heaks ühtegi uut hinnakohustust.

5.Dumpinguvastase alusmääruse artikli 9 lõike 4 kohaldamise läbivaatamine – eelavalikustamise periood

Ajakohastamise käigus tehtud muudatustega kehtestati komisjonile kohustus teavitada kõiki huvitatud isikuid kolm nädalat ette (normide läbivaatamise järel 2020. aasta juunis 5 pikendati seda aega nelja nädalani), kas ta kavatseb kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed või mitte (eelavalikustamine) 6 . Selle perioodi jooksul võib komisjon registreerida impordi, et hoida ära laovarude kogumist, mis võib kahjustada tollimaksude parandavat mõju. Vajaduse korral võimaldab see tollimakse kõnealuse perioodi eest tagasiulatuvalt sisse nõuda.

Muudeti ka dumpinguvastase alusmääruse artikli 9 lõiget 4, et võimaldada komisjonil juhul, kui importi ei registreeritud, analüüsida, kas import on eelavalikustamise perioodil oluliselt suurenenud ja täiendavat kahju põhjustanud. Kui analüüs seda kinnitab, võib komisjon korvata täiendavat kahju kahjumarginaali ülespoole korrigeerimise kaudu.

Komisjon kehtestas pärast 8. juunit 2018 lõpliku dumpinguvastase tollimaksu 34 juhul. Neist 22 juhul kehtestas komisjon ajutised meetmed ning 11 juhul ei registreerinud ta importi. Üksikasjad selle kohta on esitatud 1. lisa viimases veerus.

11 juhtumi analüüs näitas järgmist:

oHiinast pärit töödeldavat alumiiniumfooliumi (2021) ja kaltsiumsilitsiiti (2022) käsitlevates uurimistes vähenes import eelavalikustamise perioodil keskmiselt vastavalt 47 % ja 36 %. Saudi Araabiast pärit etüleenglükooli käsitlevas uurimises (2021) oli import sellel perioodil 15,3 % väiksem;

oHiinast pärit terasrattaid (2020) ja alumiiniumist lehtvaltstooteid (2021) käsitlevates uurimistes import eelavalikustamise perioodil ei suurenenud;

oHiinast pärit grafiitelektroodisüsteeme käsitlevas uurimises (2022) suurenes import eelavalikustamise perioodil 5,5 %, kuid see ei olnud märkimisväärne;

oülejäänud viie uurimise käigus (Koreast pärit teatav raske termopaber (2020), USAst pärit etüleenglükool (2021), Venemaalt pärit kasevineer (2021) ning Hiinast ja Brasiiliast pärit elektrolüütiliselt kroomitud teras (2022)) leidis komisjon, et import kasvas eelavalikustamise perioodil olulisel määral. Kasv ulatus 39 %-st etüleenglükooli puhul peaaegu 99 %-ni kasevineeri puhul. Oluliselt suurenenud impordist põhjustatud täiendava kahju kõrvaldamiseks tegi komisjon vajalikud kohandused, millega tõsteti kahju kõrvaldamist võimaldavaid tasemeid. Kui Hiinast ja Brasiiliast pärit elektrolüütiliselt kroomitud teras välja arvata, põhinesid meetmed muudel juhtudel dumpingumarginaalil. Selle tulemusena ei mõjutanud kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kohandamine kehtestatud meetmete taset, sest tollimaksud olid piiratud vastavate dumpingumarginaalidega – see on WTO ja liidu õigusega lubatud maksimaalne kaitse. Elektrolüütiliselt kroomitud terase puhul aga mõjutas eelavalikustamise perioodil tekkinud täiendava kahju kõrvaldamiseks tehtud 4,1 % suurune kohandus lõplike meetmete taset.

6.Järeldus

Asjaomaste ajakohastatud sätete läbivaatamine ja hindamine väiksema tollimaksu reegli muudetud kohaldamise osas näitavad, et need sätted on täielikult saavutanud oma kavandatud eesmärgi pakkuda piisavat kaitset dumpingu ja subsideerimise vastu.

Kõnealused seadusandlikud muudatused kavandati hoolikalt, et tagada tugevam kaitse eriti kahjulike toorainega seotud moonutuste ja üldiste subsideerimistavade vastu. Läbivaatamisperioodil algatatud dumpinguvastastest juhtumitest tõi ELi tootmisharu tervelt 38 %-l esile olulised toorainega seotud moonutused, nagu need on määratletud uutes õigusnormides. Mõnel neist juhtudest sai komisjon võtta meetme kõrgemal tasemel, kui seda oleks tehtud enne vastavaid seadusandlikke muudatusi. Praktikas käibel olevate tavade analüüs näitab, et praegune kohaldamisala ja praegused künnised on piisavad ja asjakohased tagamaks nõuetekohase ja tasakaalustatud kaitse toorainega seotud moonutuste eest. Samuti tagab väiksema tollimaksu reegli kaotamine subsiidiumivastases tegevuses tugevama kaitse subsideeritud impordiga kokku puutuvatele ELi tootjatele.

Liidu huvide analüüsiga tagatakse, et tugevdatud kaubanduse kaitsetava on endiselt sihipärane ja tasakaalustatud.

Selle põhjal ei pidanud komisjon asjakohaseks koostada käesolevale läbivaatamise ja hindamise aruandele lisatavat seadusandlikku ettepanekut, nagu see on ette nähtud dumpinguvastase alusmääruse artikli 23 lõikega 4 ja subsiidiumivastase alusmääruse artikli 32a lõikega 2. Komisjon jätkab nimetatud sätete alusel olukorra tähelepanelikku jälgimist muutuvate poliitiliste prioriteetide ja keerulise geopoliitika kontekstis.

1. lisa

DUMPINGUVASTASED MEETMED

2. lisa

TASAKAALUSTAVAD MEETMED

(1)      Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/825, millega muudetakse määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT L 143, 7.6.2018, lk 1).

(2)      Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (kodifitseeritud tekst) (ELT L 176, 30.6.2016, lk 21).

(3)      Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (kodifitseeritud tekst) (ELT L 176, 30.6.2016, lk 55).

(4)      Lõplikku dumpingumarginaali vähendati (v.a ühe äriühingu – Daching Group – puhul), tagamaks, et meetmete lõplik tase ei ületaks uurimise käigus kindlaks tehtud dumpingumarginaali.

(5)      Komisjoni 4. juuni 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/1173, millega eelavalikustamise perioodi pikkuse osas muudetakse määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed, ning määrust (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed.

(6)      Selle teabega saab tutvuda kaubanduse peadirektoraadi veebilehel.