Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2022/C 473/08)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Beaujolais“

PDO-FR-A0934-AM02

Teate kuupäev: 28.9.2022

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Geograafilised nimetused ja lisateave

Tootespetsifikaadi I peatüki II osa punktis 4 on jäetud välja sõnad „ou du nom de la commune de provenance des raisins“ (või viinamarjade päritolukommuuni nimi). Selle muudatusega on jäetud välja võimalus toota veine, millel on samal ajal nii märge „primeur“ või märge „nouveau“ kui ka viinamarjade päritolukommuuni nimi, ja selle eesmärk on identifitseerida nn „de garde“ (kaua säilitatavaid) Beaujolais' veine, mille puhul esitatakse märke järel viinamarjade päritolukommuuni nimi.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

2.   Geograafiline piirkond

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punkti 1 alapunktides a, b ja c on sõnad „sont assurés“ (on tagatud) asendatud sõnadega „ont lieu“ (toimuvad) ning pärast sõna „suivantes“ (järgmised) on lisatud sõnad „sur la base du code officiel géographique de l’année 2021“ (vastavalt 2021. aasta ametlikule geograafilisele koodile).

See vormiline muudatus võimaldab viidata geograafilisele piirkonnale INSEE avaldatud ametliku geograafilise koodi 2021. aastal kehtinud redaktsiooni järgi ja tagada geograafilise piirkonna õigusliku määratlemise.

Geograafilise piirkonna moodustavate kommuunide loetelu ja nende nimesid on ajakohastatud geograafilise piirkonna piire muutmata, võttes arvesse toimunud haldusmuudatusi, mis on loetletud ametlikus geograafilises koodis.

Muudetud on koonddokumendi punkti 6.

Samuti on IV osa punkti 1 lisatud lause, millega teavitatakse sellest, et INAO veebisaidi kaudu võimaldatakse juurdepääs geograafilist piirkonda hõlmavatele kartograafilistele dokumentidele.

3.   Vahetus läheduses asuv piirkond

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punkti 3 alapunkti a on pärast sõna „suivantes“ (järgmised) lisatud sõnad „sur la base du code officiel géographique de l’année 2021“ (vastavalt 2021. aasta ametlikule geograafiaseadustikule).

See vormiline muudatus võimaldab vahetus läheduses asuva piirkonna puhul viidata 2021. aasta ametliku geograafiaseadustiku kehtivale versioonile, mille on avaldanud riiklik statistika- ja majandusuuringute instituut (INSEE).

Selle viite lisamine võimaldab tagada vahetus läheduses asuva piirkonna õigusliku määratlemise.

Võttes arvesse toimunud haldusmuudatusi, on vahetus läheduses asuva piirkonna koosseisu kuuluvate kommuunide nimekirja ja kommuunide nimesid ajakohastatud, muutmata selle piirkonna ulatust.

Muudetud on koonddokumendi punkti „Lisatingimused“.

4.   Viinapuude toestamist ja lehestiku kõrgust käsitlevad eeskirjad

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktist c on punaste ja roosade veinide tootmiseks kasutatavate toestamata viinapuude lehestiku kõrgust käsitlevast sättest välja jäetud sõnad „au minimum est“ (on vähemalt). Tegemist on tehnilise vormilise vea parandamisega kehtivas tootespetsifikaadis.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

5.   Saagi transportimise erisätted

Tootespetsifikaadi I peatüki VII osa punkti 1 alapunktist b on välja jäetud säte, milles käsitletakse punaste ja roosade veinide valmistamiseks kasutatavate mehaaniliste vahendite abil koristatud viinamarjade taset mahutites, milles saak veetakse kasvatusalalt veinitehasesse.

Tootjad on selle meetodi üldiselt üle võtnud ja seda ei ole enam asjakohane käsitada tootmiseeskirjana.

Muudetud on koonddokumenti punkti „Konkreetsed veinivalmistamise tavad“.

6.   Märget „primeur“ (varajane) või „nouveau“ (uus) kandvad veinid

Tootespetsifikaadi I peatüki VIII osa punkti 1 on lisatud säte märget „primeur“ või „nouveau“ kandvate veinide toodangu mahu kohta, millele on varem osutatud I peatüki IX osa punkti 2 alapunktis a. Kuna see säte puudutab tootmismahtu, tuleks seda täpsustada saagikust käsitlevas punktis.

Selleks et paremini vastata märkega „Villages“ nn „de garde“ (pika säilitamisajaga) veinide määratlusele, on nende veinide puhul kõnealuse tootmismahu arvutamiseks lisatud spetsiaalne koefitsient, mis on väiksem kui ilma selle märketa „Beaujolais“ veinide puhul.

Samuti on täpsustatud, millise põllumajandusettevõtte pindala suhtes võib neid koefitsiente kohaldada.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

7.   Temperatuuri haldamine

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktist f on välja jäetud mehaaniliste vahenditega koristatud viinamarjade veinivalmistusanumaid käsitlev erisäte. Veinivalmistusanumad on tänapäeval nõuetekohaselt varustatud ja nimetusega veinide tootjad on pidanud üldiselt kohaldatavat sätet piisavaks.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

8.   Sätted tooteliikide kaupa

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 2 alapunktist a on välja jäetud säte märkega „primeur“ või „nouveau“ veinide toodangumahu kohta.

Samuti on lisatud punkt c, milles on sätestatud märkega „primeur“ või „nouveau“ veinide volitatud ladustajate vahel liikumise alguskuupäev. See kuupäev (38. päev enne saagikoristusaasta novembrikuu kolmandat neljapäeva) on vaja märkida, et säilitada veinide kvaliteeti, kuna on oht, et liiga varajase transpordi korral võivad lõpuni valmimata veinide omadused transpordi käigus muutuda.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

9.   Pakendamist käsitlevad sätted

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 3 alapunkti a kohast enne veinide pakendamist koostatud analüüsiaruannete säilitamisaega on pikendatud kuuelt kuult ühele aastale, et eelkõige hõlbustada ettevõtjate kontrollimist.

Punkti 3 alapunktis b on märkega „primeur“ või „nouveau“ veinide pakendamise lõpptähtaega pikendatud saagikoristusaasta 1. detsembrilt 31. detsembrini, et piirata võimalikke loobumisi märke „primeur“ või „nouveau“ kasutamisest. Selliste loobumiste tõttu turustatakse veine, mille valmistamisel on silmas peetud varajase veini omadusi, kuid mida turustatakse seejärel ilma selle märgistusel toodud märketa.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

10.   Veini liikumine volitatud ladustajate vahel

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 5 alapunkt b, mis käsitleb veinide volitatud ladustajate vahel liikumise alguskuupäeva, on välja jäetud.

See väljajätmine on kooskõlas punkti c „Sätted tooteliikide kaupa“ lisamisega värskete või uute veinide puhul.

Muudetud on IX osa punkti 5 pealkirja, jättes välja sõnad „à la circulation des produits et“ (toodete liikumine ja).

IX osa punkti 5 alapunkti a pealkiri on välja jäetud.

Need tootespetsifikaadis tehtud muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

11.   Seost väljendavate loodustegurite kirjeldus

Tootespetsifikaadi I peatüki X osa punkti 1 alapunkti a kohast geograafilise piirkonna kommuunide arvu on muudetud, võttes arvesse toimunud haldusmuudatusi.

Muudetud on koonddokumendi punkti „Seos geograafilise piirkonnaga“.

12.   Seost väljendavate inimtegurite kirjeldus

Tootespetsifikaadi I peatüki X osa punkti 1 alapunktis b on sektori 2008. aasta andmed välja jäetud ja asendatud 2018. aasta andmetega.

Muudetud on koonddokumendi punkti „Seos geograafilise piirkonnaga“.

13.   Teave toodete kvaliteedi ja omaduste kohta

Tootespetsifikaadi I peatüki X osa punktis 2 on muudetud toodete organoleptilisi kirjeldusi, võttes arvesse Euroopa määruses nr 1308/2013 sätestatud ootusi.

Muudetud on koonddokumenti jaotist „Veini(de) kirjeldus“.

14.   Üleminekumeetmed

Tootespetsifikaadi I peatüki XI osa punkt 1 ja punkti 2 alapunkt b on välja jäetud. Sätestatud üleminekumeetmed on nüüdseks aegunud. XI osa lõigete numeratsiooni on muudetud, võttes arvesse neid väljajätmisi.

Muudetud on punktis 2 (varem punkt 3) sätestatud minimaalse istutustihedusega seotud üleminekumeedet. 28. novembril 2004 sätestatud tähtaega, millal viinapuude osaline väljajuurimine on lubatud, on pikendatud 2015. aastalt 2031. aastani. Seda erandit kohaldatakse edaspidi kõigi punaste ja roosade veinide puhul, mitte enam üksnes kaitstud päritolunimetusega „Beaujolais“ ilma märketa veinide puhul. Täiendavate uute väljajuuritavate viinapuude suhtes kohaldatakse konkreetset vähenduskoefitsienti. Selle eesmärk on kiirendada viinamarjaistanduste ümberkorraldamist keerulises majanduslikus olukorras, mis ei võimalda ulatuslikku ümberistutust, ning hõlbustada viinamarjaistanduste mehhaniseerimist ja seega vähendada glüfosaadi kasutamist.

Samuti on lisatud uus üleminekumeede nimetust „Beaujolais“ kandvate veinide jaoks, mille puhul nimetuse järel on märgitud viinamarjade päritolukommuuni nimi ja millele on lisatud märge „primeur“ või „nouveau“. Kuna viimati mainitud märge ei ole nende veinide puhul tootespetsifikaadiga enam lubatud, kehtestatakse nende veinide turustamiseks kuni 2025. saagikoristusaastani (kaasa arvatud) üleminekuperiood, et ettevõtjad, kes on esitanud vastava taotluse vähemalt alates 2018. saagikoristusaastast, saaksid oma pakkumist kohandada.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

15.   Deklareerimiskohustused

Tootespetsifikaadi II peatüki I osas on asendatud sõna „inspection“ (ülevaatus) sõnaga „contrôle“ (kontroll), kuna nimetuse kaitsmise ja haldamise eest vastutav organisatsioon on otsustanud muuta kontrollimeetodit.

Tootespetsifikaadi II peatüki I ossa on lisatud tootmise kavatsuse deklaratsioon. Seda deklaratsiooni kohaldatakse ainult veinide suhtes, mille puhul nimetusele järgneb märge „primeur“ või „nouveau“, selles on märgitud kasvatuspindalad, toote liik (värvused jne) ja nende veinide toodangumaht. Eesmärk on saada enne saagikoristust teada, kui palju varase veini märkega veine tõenäoliselt toodetakse, et täpsustada märkega „primeur“ toodangumahu arvutamiseks kasutatava koefitsiendi kindlaks määramist ja seega piirata nende veinide mahtu, mida ei saa nõudluse puudumise tõttu selle märkega turustada.

Seda deklaratsiooni võib muuta kuni saagikoristusele eelneva 15. augustini.

XI osa numeratsiooni on muudetud, võttes arvesse seda täiendust.

Punkti 2 (varem punkt 1) alapunkti a on muudetud, täpsustades taotluse deklaratsioonis nõutavat teavet.

Punktides 3, 4, 6, 7 ja 8 on muudetud deklareerimiskohustuste tähtaegu käsitlevaid sätteid, et hõlbustada kontrollitoimingute läbiviimist.

Punktis 3 on täpsustatud, et tooteid ei tohi turult kõrvaldada enne, kui volitatud kontrolliasutus on võtnud teadmiseks deklaratsiooniga seoses võetud meetmed.

Punktis 4 on lisatud, et põllumajandus- ja merekalapüügi seadustiku (code rural et de la pêche maritime) artiklis D.645–18-II osutatud registri volitatud kontrolliasutusele esitamine ettevõtja poolt kujutab endast tarbimisse lubamise deklaratsiooni.

Punktis 5 on punktides 4 ja 7 osutatud deklaratsioonide kvartalipõhine koonddeklaratsioonide süsteem tehtud ettevõtjatele kättesaadavaks, olenemata ettevõtjate toodangumahust või nende sooritatud toimingute arvust. Samuti on lisatud viide üldisema nimetusega veini tootmise deklaratsioonile (punkt 8). Täpsustatud on, et kõnealused koonddeklaratsioonid tuleb edastada kontrolliasutusele vähemalt kümme päeva enne kvartali lõppu.

Punktis 6 on täpsustatud, et pakendamata veini partiid, mis on ette nähtud saatmiseks väljapoole riigi territooriumi, võib turult tagasi võtta alles pärast seda, kui volitatud kontrolliasutust on teavitatud meetmetest seoses deklaratsiooniga, mis käsitleb saatmist väljapoole riigi territooriumi.

Punktis 8 on täpsustatud üldisema nimetusega veini tootmise deklaratsiooni üksikasju.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

16.   Viited kontrolliasutusele

Tootespetsifikaadi III peatüki II osas on ajakohastatud kontrolliasutuse aadressi.

Muudetud on esimest lõiget ja teine lõige on jäetud välja, et järgida uusi vormilisi eeskirju.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

17.   Veiniviinamarjasordid

Tootespetsifikaadis loetletud sordid on algses koonddokumendis (2011) liigitatud järgmisesse kategooriasse: Veiniviinamarjasordid, mis on kantud Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni (OIV) koostatud loendisse.

Tootespetsifikaadi esimeses versioonis on märgitud peamised viinamarjasordid ja lisasordid.

Need on esitatud käesoleva koonddokumendi punktis „Lisatingimused“ kui „Viinamarjasordid“ ja „Lisasordid“.

Muudetud on koonddokumendi punkti 7.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Beaujolais

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

1.   Valged veinid, valged veinid märkega „Villages“ või viinamarjade päritolukommuuni nimega veinid

LÜHIKIRJELDUS

Valgetel veinidel on kaunis sädelev värvus, rikkalik lõhn, millel on valge viljalihaga puuviljade ja tsitrusviljade nüansid ning meeldiv ja tasakaalustatud järelmaitse. Kui neid veine on hoitud vaatides, on neil mõnikord vanilli lõhna- ja maitsenüansid, nagu märkega „Villages“ valgete veinide puhul. Märkega „Villages“ valged veinid on paljude varjunditega kuldse värvusega, neil on õistaimede ja mineraalsete varjunditega lõhnanüansid, maitse on rikkalik ja tasakaalustatud. Valgete veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 10,5 mahuprotsenti ja pärast rikastamist ei või nende üldalkoholisisaldus ületada 13 mahuprotsenti. Märkega „Villages“ või viinamarjade päritolukommuuni nimega valgete veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 11 mahuprotsenti ja pärast rikastamist ei või nende üldalkoholisisaldus ületada 13,5 mahuprotsenti.

Fermenteeritavate suhkrute (valminud tarbimisvalmis veinid) sisaldus on kuni 3 g/l või kuni 4 g/l, kui veini üldhappesus (H2SO4) on 2,7 g/l või suurem.

Lenduvate hapete sisaldus on kuni 14,17 milliekvivalenti liitri kohta (valminud tarbimisvalmis veinid).

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi (SO2) üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

2.   Punased ja roosad veinid

LÜHIKIRJELDUS

Punased veinid on kerge värvuspaletiga, neil on puuviljane lõhn, tegemist on värskete, puuviljaste ning õistaimedele omaste lõhna- ja maitseomadustega veinidega, mis on hinnatud juba noorelt. Roosad veinid on tavaliselt heleda värvuse, värske lõhna, punaste puuviljade lõhna- ja maitsenüanssidega, peenekoelised, nõtked ja värskendavad ning neid tarvitatakse eelkõige noorelt. Veinid, millel on punaste ja roosade veinide puhul kasutatav märge „primeur“ või „nouveau“, on sädeleva paletiga, need on vähem väljapeetud kui pika säilitamisajaga veinid, tegemist on värskete ja meeldivate veinidega, mille maitse on intensiivne, puuviljane ja happeline. Need veinid on mõeldud kiireks tarbimiseks 6–12 kuu jooksul pärast valmistamist. Punaste ja roosade veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 10 mahuprotsenti ning pärast rikastamist ei või nende alkoholisisaldus ületada 12,5 mahuprotsenti. Fermenteeritavate suhkrute sisaldus (valminud tarbimisvalmis veinid) võib olla kuni 3 g/l. Lenduvate hapete sisaldus on kuni 14,17 milliekvivalenti liitri kohta (valminud tarbimisvalmis veinid) või kuni 10,2 milliekvivalenti liitri kohta märkega „primeur“ või „nouveau“ veinide puhul. Märkega „primeur“ või „nouveau“ veinide SO2 üldsisaldus on kuni 100 milligrammi liitri kohta punaste veinide puhul ja kuni 150 milligrammi liitri kohta roosade veinide puhul (valminud tarbimisvalmis veinid maaelu ja merekalanduse seadustiku (code rural et de la pêche maritime) artikli D.645–18-I tähenduses).

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi (SO2) üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

3.   Märkega „Villages“ või „Supérieur“ või viinamarjade päritolukommuuni nimega punased ja roosad veinid

LÜHIKIRJELDUS

Märkega „Villages“ punased veinid on väljapeetuma värvusega, nende lõhn on iseloomulik ning nende maitse on tugev, struktureeritud ja harmooniline. Neid veine võib säilitada mitu aastat. Märkega „Villages“ roosad veinid on intiimsemad ja nõutavamad, nende värvuspalett ulatub pomelo toonist virsiku värvuseni ning lõhnanüansid meenutavad hapusid punaseid puuvilju, maitse on rikkalik ja pikantne, paindlik ja värskendav.

Märkega „Villages“ või viinamarjade päritolukommuuni nimega punaste ja roosade veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 10,5 mahuprotsenti ning pärast rikastamist ei või nende üldalkoholisisaldus ületada 13 mahuprotsenti.

Fermenteeritavate suhkrute (valminud tarbimisvalmis veinid) sisaldus on kuni 3 g/l.

Lenduvate hapete sisaldus on kuni 14,17 milliekvivalenti liitri kohta (valminud tarbimisvalmis veinid).

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi (SO2) üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5.   Veinivalmistustavad

5.1.    Konkreetsed veinivalmistustavad

1.   

 

Konkreetne veinivalmistustava

—	Subtraktiivsed rikastamistehnoloogiad on punaste veinide puhul lubatud, tingimusel et rikastamisaste ei ületa 10 protsenti.

—	Roosade veinide valmistamisel on aktiivsöe (nii puhtal kujul kui ka seguna) kasutamine keelatud.

—	Selleks et säilitada märkega „primeur“ või nouveau“ punaste ja roosade veinide eriomadused:

—	on veinid valmistatud eranditult samal aastal korjatud viinamarjadest;

—	veini kääritamisaeg on kuni 10 päeva;

—	pärast rikastamist ei või punaste ja roosade veinide üldalkoholisisaldus ületada 12,50 mahuprotsenti;

—	pärast rikastamist ei või valgete veinide alkoholisisaldus ületada 13 mahuprotsenti.

—	Peale eespool esitatud sätete tuleb veinivalmistustavade puhul järgida liidu tasandil ning maaelu ja merekalanduse seadustikuga (code rural et de la pêche maritime) kehtestatud kohustusi.

2.   

 

Viljelustava

—	Istutustihedus

Viinapuude minimaalne istutustihedus viinamarjaistanduses on 5 000 tüve hektari kohta.

Viinapuude ridadevaheline vahekaugus võib olla kuni 2,50 meetrit ning viinapuude tüvede vaheline kaugus samas reas peab olema vähemalt 0,80 meetrit.

Eeldusel et järgitakse minimaalse istutustiheduse nõuet 5 000 tüve hektari kohta, võivad viinamarjaistandustes tootmise mehhaniseerimise huvides olla rajatud kuni 3 meetri laiused ridadevahelised vahekäigud.

3.   

 

Viljelustava

—	Viinapuude lõikamise eeskirjad

Lõikamine lõpetatakse 15. maiks.

Veini valmistamiseks võib kasutada järgmiste sätete kohaselt lõigatud viinapuid:

Valged veinid

—	kas üheõlalise Guyot’ vormi meetodiga nii, et pikal võrsel on kuni kaheksa punga ja ühel lisavõrsel on kuni kaks punga,

—	või Mâconi meetodiga nii, et igale tüvele jäetakse üks pikk võrse kuni 12 pungaga ja üks lisavõrse kuni kahe pungaga.

Punased ja roosad veinid

Kuni 10 punga tüve kohta:

—	kas võrsete lühikeseks lõikamise meetodiga (lehtri- või lehvikukujuline vorm„ ühe- või kaheõlaline või V-kujuline Royat“ nöörpuu vorm), jättes 3–5 võrset kuni kahe pungaga. Viinapuu noorendamiseks võib igale tüvele jätta ka ühe vana tüve külge poogitud võrse kuni kahe pungaga,

—	või üheõlalise Guyot’ vormi meetodiga, jättes pikale võrsele kuni kuus punga ja ühele lisavõrsele kuni kaks punga,

—	või kahe püstvõrsega, millele jäetakse kuni kolm punga.

Võrakujunduse korral või lõikamismeetodi muutmisel jäetakse viinapuudele kuni 12 punga tüve kohta.

—	Punaste või roosade veinide tootmiseks ettenähtud kasvatusalade mehaaniliste vahenditega koristamist käsitlevad sätted

—	Mahutid on valmistatud keemiliselt mitteaktiivsest ja toiduainete jaoks ettenähtud materjalist.

—	Saagikoristus- ja veotehnika on varustatud vee äravoolusüsteemiga või asjakohaste kaitsevahenditega.

5.2.    Maksimaalne saagikus

1.	Valged veinid 75 hektoliitrit hektari kohta

2.	Punased ja roosad veinid 65 hektoliitrit hektari kohta

3.	Märkega „Supérieur“ punased veinid 63 hektoliitrit hektari kohta

4.	Märkega „Villages“ või viinamarjade päritolukommuuni nimega punased ja roosad veinid 63 hektoliitrit hektari kohta

5.	Märkega „Villages“ või viinamarjade päritolukommuuni nimega valged veinid 73 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

a)

Viinamarjade koristamine, pressimine, veini valmistamine ja laagerdamine toimub järgmiste kommuunide territooriumil vastavalt 2021. aasta ametlikule geograafiaseadustikule: — Rhône’i departemang: Alix, Anse, L'Arbresle, Les Ardillats, Arnas, Bagnols, Beaujeu, Belleville-en-Beaujolais, Belmont-d’Azergues, Blacé, Le Breuil, Bully, Cercié, Chambost-Allières, Chamelet, Charentay, Charnay, Châtillon, Chazay-d’Azergues, Chénas, Chessy, Chiroubles, Cogny, Corcelles-en-Beaujolais, Denicé, Emeringes, Fleurie, Frontenas, Gleizé, Juliénas, Jullié, Lacenas, Lachassagne, Lancié, Lantignié, Légny, Létra, Limas, Lozanne, Lucenay, Marchampt, Marcy, Moiré, Montmelas-Saint-Sorlin, Morancé, Odenas, Le Perréon, Pommiers, Porte des Pierres Dorées, Quincié-en-Beaujolais, Régnié-Durette, Rivolet, Saint-Clément-sur-Valsonne, Saint-Cyr-le-Chatoux, Saint-Didier-sur-Beaujeu, Saint-Etienne-des-Oullières, Saint-Etienne-la-Varenne, Saint-Georges-de-Reneins, Saint-Germain-Nuelles, Saint-Jean-des-Vignes, Saint-Julien, Saint-Just-d’Avray, Saint-Lager, Saint-Romain-de-Popey, Saint-Vérand, Sainte-Paule, Salles-Arbuissonnas-en-Beaujolais, Sarcey, Ternand, Theizé, Val d’Oingt, Vaux-en-Beaujolais, Vauxrenard, Vernay, Ville-sur-Jarnioux, Villié-Morgon, Vindry-sur-Turdine (ainult endiste kommuunide Dareizé, Les Olmes ja Saint-Loup territooriumi ulatuses); — Saône-et-Loire’i departemang: Chaintré, Chânes, La Chapelle-de-Guinchay, Chasselas, Crêches-sur-Saône, Leynes, Pruzilly, Romanèche-Thorins, Saint-Amour-Bellevue, Saint-Symphorien-d’Ancelles, Saint-Vérand.

b)

Märke „Villages“ puhul toimub viinamarjade koristamine, pressimine, veini valmistamine ja laagerdamine järgmiste kommuunide territooriumil vastavalt 2021. aasta ametlikule geograafiaseadustikule: — Rhône’i departemangus: Les Ardillats, Beaujeu, Blacé, Cercié, Charentay, Chénas, Chiroubles, Denicé, Emeringes, Fleurie, Juliénas, Jullié, Lancié, Lantignié, Marchampt, Montmelas-Saint-Sorlin, Odenas, Le Perréon, Quincié-en-Beaujolais, Régnié-Durette, Rivolet, Saint-Didier-sur-Beaujeu, Saint-Etienne-des-Oullières, Saint-Etienne-la-Varenne, Saint-Julien, Saint-Lager, Salles-Arbuissonnas-en-Beaujolais, Vaux-en-Beaujolais, Vauxrenard, Villié-Morgon; — Saône-et-Loire’i departemangus: Chânes, La Chapelle-de-Guinchay, Leynes, Pruzilly, Romanèche-Thorins, Saint-Amour-Bellevue, Saint-Symphorien-d’Ancelles, Saint-Vérand.

c)

Veinide puhul, mille jaoks võib kasutada kontrollitud päritolunimetust „Beaujolais“, millele järgneb viinamarjade päritolukommuuni nimi, toimub viinamarjade koristamine, pressimine, veini valmistamine ja laagerdamine järgmiste kommuunide territooriumil vastavalt 2021. aasta ametlikule geograafiaseadustikule: — Rhône’i departemangus: Les Ardillats, Beaujeu, Blacé, Cercié, Charentay, Denicé, Emeringes, Jullié, Lancié, Lantignié, Marchampt, Montmelas-Saint-Sorlin, Odenas, Le Perréon, Quincié-en-Beaujolais, Rivolet, Saint-Didier-sur-Beaujeu, Saint-Etienne-des-Oullières, Saint-Etienne-la-Varenne, Saint-Julien, Saint-Lager, Salles-Arbuissonnas-en-Beaujolais, Vaux-en-Beaujolais, Vauxrenard; — Saône-et-Loire’i departemangus: Chânes, La Chapelle-de-Guinchay, Leynes, Pruzilly, Romanèche-Thorins, Saint-Symphorien-d’Ancelles.

Geograafilist piirkonda hõlmavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) veebisaidi vahendusel.

7.   Veiniviinamarjasordid

Chardonnay B

Gamay N

8.   Seos(t)e kirjeldus

8.1.    Seost väljendavate loodustegurite kirjeldus

Geograafiline piirkond ulatub Keskmassiivi idaservale Saône’i oru kohal, mis asub piirkonnale nime andnud ala keskosas. Viinamarjaistandused asuvad Lyoni ja Mâconi linna vahelisel alal, mille ulatus põhjast lõunasse on 55 kilomeetrit ning idast läände 15–20 kilomeetrit, piirkond jääb Rhône’i lisajõe Saône’i ja Beaujolais’ mägede vahele ning asub 180–550 meetri kõrgusel.

Geograafiline piirkond hõlmab seega Rhône’i departemangu 77 kommuuni ja Saône-et-Loire’i departemangu 11 kommuuni territooriumi.

Märkega „Villages“ veinide kindlaksmääratud tootmispiirkond asub geograafilise piirkonna põhjaosas Rhône’i departemangu 30 kommuuni ja Saône-et-Loire’i departemangu kaheksa kommuuni territooriumil.

Beaujolais’ viinamarjakasvatusmaastikul eristatakse kaht suurt geoloogiliste formatsioonide rühma.

Põhjas moodustuvad iidsed paleosoikumi aegkonna formatsioonid ümarate künkaharjadega maastiku. Tegemist on hertsüünia kurrutuse ajal moodustunud kaljudega, mis sisaldavad sageli moondunud graniiti, porfüürkivimeid, kiltkivimeid ja vulkaanilisi settekivimeid. Murenemisel muutuvad need kivimid happeliseks liiva- või savipinnaseks.

Lõuna pool domineerivad uuemad (triiase, juura ja mesosoikumi) settekivimid. Tegemist on eelkõige lubjakivikaljudega, mis moodustavad põhjapoolse osaga võrreldes vaheldusrikkamaid pikkade nõlvadena kulgevaid mäekülgi. Pinnasekiht on üldiselt savirikkam ja paksem.

Nõlvade jalamitel varjavad vanemat aluspõhja kvaternaariajastu formatsioonid, eelkõige iidsed jõgede astangud, leostunud alad ja uhtkuhikud.

Olenemata aluspinna formatsioonidest on mäeküljed avatud eelkõige ida ja lõuna suunas.

Piirkonnas valitseb nõrgalt ookeaniline kliima, mida mõjutab kontinentaalne kliima (suvised äikesehood, talvine härmatis ja udu) ning lõunapoolne kliima (suvine palavus, palju sademeid sügisel ja kevadel).

Beaujolais’ mäed pakuvad kaitset läänetuulte eest, nõrgendades sellega ookeani mõju. Mägede põhjustatud fööni mõjul muutuvad ookeanilt tulevad õhumassid kuivemaks ning pilvisus ja sademete hulk vähenevad.

Ka lai Saône’i jõe org on kohaliku kliima jaoks määrava tähtsusega, kuna see suunab lõuna poolt saabuvaid õhumasse, suurendab päikesevalgust ja vähendab temperatuurierinevusi.

8.2.    Seost väljendavate inimtegurite kirjeldus

„Et näha, kuidas viinamarjakasvatus Lyoni piirkonnas lõplikult kinnistus, tuleb tagasi minna III sajandisse pKr“ (Viala, P. ja Vermorel, V., 1902). Keiser Probus lubas 280. aastal pKr kasvatada Gallia elanikel viinapuid, eelkõige Mont d'Or’i (Kuldmäed) piirkonnas Lyoni lähedal.

18. sajandi jooksul Beaujolais’ veinidega kauplemine laienes ning see tõi kaasa suured muutused viinamarjaistandustes. Sel ajal kujunes välja maastik, mida me tunneme ka 2009. aastal. Linnade laienemise, industrialiseerimise ja transporditaristu arendamise tõttu on 19. sajand viinamarjaistanduste jaoks pöördeline aeg. Piirkonna lõunapoolne osa keskendub kergete ja puuviljaliste veinide tootmisele. Tegemist on lõõgastavate veinidega, mis on mõeldud eelkõige naabruses asuva Lyoni turule. Põhjapoolne osa on pigem suunatud Mâconile ja Põhja-Prantsusmaa turgudele ning eelistab pikema säilitamisajaga ja hõlpsamalt transporditavaid kontsentreeritumaid veine.

1920. aastate lõpus loodi esimesed veinitootjate ühistud, millele järgnes 1950. aastatel teine põlvkond veinikodade pidajaid„ kes aitasid kaasa veinide kvaliteedi üldisele paranemisele ning võimaldasid areneda ja ratsionaliseerida Beaujolais“ piirkonna veinivalmistamist.

Kontrollitud päritolunimetust „Beaujolais“ tunnustati 12. septembri 1937. aasta dekreediga. Põhjapoolsete kommuunide tootjad, kelle intensiivsed ja pika säilimisajaga veinid erinevad lõunapoolsetest kergematest ja puuviljalistest veinidest, soovisid end eristada ja taotlesid eraldi kontrollitud päritolunimetuse tunnustamist. Nende tegevuse tulemusena avaldati 1943. aastal loetelu 31 kommuunist, kellel oli õigus nimetusele „Beaujolais“ lisada kommuuni nimi. 21. aprillil 1950 koondati 31 omavalitsust üheks üksuseks, kellel oli õigus lisada märgistusele märge „Villages“.

Beaujolais on ainus viinamarjakasvatuspiirkond, kus noore veini osakaal on sedavõrd suur, eelkõige tänu sellele, et viinamarjasort „Gamay N“ võimaldab toota noort veini. Alates 19. sajandist ostavad mõned väga tuntud veinikauplejad toorveini „kohe pärast pressimist“, ja esitlevad järgnevatel nädalatel Pariisi ja Lyoni edasimüüjatele, kohvikutele ja toitlustajatele veini „Beaujolais nouveau“. Veini kääritamine lõpeb sageli veini transportimise käigus. See võimaldab veini kõige paremini kaitsta tema omaduste muutumise eest.

Veini „Beaujolais nouveau“ ajalugu iseloomustab õigusnormide areng. Nii nõudis Union Viticole du Beaujolais 1951. aastal võimalust müüa oma veine „värskelt“, st enne 15. detsembrit. Selle tulemusena avaldati 13. novembril 1951 kaudseid makseid käsitlev haldusteatis, milles on sätestatud tingimused, „mille kohaselt võib teatavaid kontrollitud päritolunimetusega veine edaspidi turustada, ootamata ära üldist ringlusse laskmist 15. detsembril“. Nii sündis ametlikult nähtus, mida tuntakse nime „Beaujolais nouveau“ all. Kuid alles 1985. aastal jõuti selleni, et veini „Beaujolais nouveau“ turustatakse ametlikult tarbijatele alates novembrikuu kolmandast neljapäevast.

Alates 1960. aastatest on turustatavad kogused järsult suurenenud, moodustades 1980. aastate keskel ligikaudu 500 000 hektoliitrit„ ulatumata siiski mitte kunagi üle poole Beaujolais“ veini kogutoodangust. Et tagada „noorte“ veinide kiire valmimine, st saavutada olukord, kus õunhappeline ja piimhappeline käärimine on lõppenud ning vein on värske, hõrk, aromaatne ja puuviljane, eelistavad tootjad sõltuvalt aastakäigust valida kasvatusalasid, kus viinamarjad valmivad kõige varem, kasutavad lühema kestusega kääritamismeetodeid ning valivad viinamarjasordid, mille puhul tulevad esile viinamarja pikantsed ja käärimisprotsessile viitavad lõhna- ja maitsenüansid. Nende tehnilised piirangute tõttu saavad ettevõtjad vaid osa saagist turustada „noore“ veinina.

Viinamarjaistandustes valmistatakse punaseid, roosasid ja valgeid veine. Punaste ja roosade veinide puhul on peamine viinamarjasort „Gamay N“. Selle sordi viljakuse tagamiseks kasutatakse viinapuude lõikamisel võrsete lühikeseks lõikamise meetodit, tavaliselt kujundatakse võra lehtrikujuliseks ja lõigatakse üksnes võrseid.

Valgeid veine valmistatakse üksnes sordist „Chardonnay B“.

Selleks et säiliks veinide puuviljased omadused„ on tootjad kasutusele võtnud Beaujolais“ piirkonnale iseloomuliku veinivalmistamise meetodi ehk pooleldi süsihappelise matseratsiooni.

Beaujolais’ viinamarjaistandusi iseloomustavad väikesed kasvatusalad (keskmiselt 0,3 hektarit), mis loovad viinamarjaistanduste mustrilise maastiku. 2018. aastal oli kontrollitud päritolunimetusega „Beaujolais“ veinide viinamarjade kasvatusala kokku ligikaudu 4 500 hektarit ja sellelt saadav toodang oli 240 000 hektoliitrit. Märkega „Villages“ või viinamarjade päritolukommuuni nimega veinid pärinevad kasvatusaladelt kogupindalaga ligikaudu 3 700 hektarit, kusjuures 1 900 põllumajandustootjat, üheksa veiniühistut ja mõned viinamarjade koristamise ettevõtjad (veinivalmistus- ja turustusettevõtjad) toodavad aastas ligi 200 000 hektoliitrit veini.

8.3.    Põhjuslikud seosed

Beaujolais’ veinikasvatuspiirkond, mis asub ligikaudu 50 kilomeetrit Mâconist lõuna pool, Lyoni lähistel, on ajalooline viinamarjakasvatuspiirkond. Kuigi piirkonna siseosa kõrgus ulatub 1 000 meetri kõrgusele, jäävad viinamarjaistandused kuni 550 meetri kõrgusele. Viinamarjakasvatusalad jäävad valdavalt hommikupäikesega kokku puutuvatele nõlvadele, kus valitseb mõõdukas kliima, sademete hulk on ühtlane ning päikesevalguse hulk meenutab juba lõunapiirkondi ja Rhône’i jõe orgu. Lääne pool moodustavad Beaujolais’ mäed kaitsva müüri, mis tagab geograafilises piirkonnas piisava päikesevalguse ja sademete hulga, mis soodustab viinamarjade küpsemist ning tagab piisava suhkrukontsentratsiooni ja viinamarjade sanitaarse seisundi.

Kuigi piirkond on näiliselt ühetaoline, on see siiski geoloogiliselt ja pinnavormide poolest mitmekesine. See mitmekesisus kajastub pakutavas veinide valikus. Põhjapoolses happeliste muldadega osas on veinid intensiivsemad ja tugevama värvusega, lõunapoolses osas, kus valdavalt esineb lubjakivipõhine pinnas, on veinid seevastu puuviljasemad ja kergemad.

Viinamarjakasvatuse piiritletud kasvatusalad paiknevad graniidi ja savi-liivarikka aluskihiga mäekülgede väheviljakal ja vett hästi läbilaskval pinnasel. Siinsed pinnavormid ja lai avatus ida suunas kaitsevad viinamarju hommikuse kaste eest, samas kui mäekülgede suhteline kõrgus kaitseb viinamarjakasvatuspiirkonda talviste udulaamade eest, mis ujuvad sageli üle Saône’i jõe oru.

Märkega „Villages“ veinide tootmiseks ettenähtud viinapuid kasvatatakse ainult geograafilise piirkonna põhjaosa happelise pinnasega kasvatusaladel ning siinne aluspind pärineb paleosoikumist või kvaternaari ajastu setetest.

Põlvkondade jooksul on inimesed õppinud oma piirkonna omadusi ära kasutama ja kohandanud viinamarjasordi „Gamay N“ spetsiifilise töötlemismeetodi selle sordi eriomadustega„ seetõttu on Beaujolais“ viinamarjakasvatuspiirkond selgelt keskendunud just noorelt tarbitavate veinide tootmisele. Need noored veinid on oma olemuselt värsked veinid, mis peegeldavad konkreetse aasta rikkalikke lõhnu ja maitseid, neis on tunda intensiivsust ja tasakaalu, mis tuleneb võib-olla küll pikemast kestadel hoidmise ajast, kuid eelkõige laagerdamisperioodist. Märkega „primeur“ või „nouveau“ veinide puhul on veinivalmistusprotsess suunatud puuviljalisuse, paindlikkus ja värskuse eelistamisele. Laagerdamiseks ettenähtud veine hoitakse kääritamisanumates mõnevõrra kauem, et kujuneks välja terviklikud lõhna- ja maitseomadused ning tanniinistruktuur, mis soodustab veini head vananemist.

Kontrollitud päritolunimetusega veini „Beaujolais“ geograafilise piirkonna savimullad võimaldavad toota rikkaliku värvipaletiga paindlikke kohalikke veine. Märkega „Villages“ veinide tootmiseks ettenähtud kasvatusalad, mis asuvad kvartsisisaldusega kaljudest moodustunud liivapinnasel, võimaldavad toota tasakaalustatud, harmoonilisi ning kaua püsivate lõhna- ja maitseomadustega veine.

Hoolimata sellest, et Lyoni linnastu pakkus veini jaoks hõlpsaid turustamisvõimalusi, võimaldas raudteetransport saata olulise osa toodangust Pariisi. Alates 19. sajandist kuni 20. sajandini võimaldas veinide „Beaujolais“ positsioon Pariisi ja Lyoni turgudel levitada neid veine kogu Prantsusmaal ja terves maailmas. Viidates tema populaarsusele, on veini „Beaujolais“ mõnikord nimetatud Lyoni linna kolmandaks jõeks Saône’i ja Rhône’i kõrval. Alates 19. sajandist hakkasid tootjad ja kauplejad oma saaki turustama väga vara. 1950. aastatel hakkasid varajaste veinide turustamist korraldama ja hoogustama kohalikud kaubandusettevõtjad.

Arvukad degusteerimiskeldrid ja hiljutine nn veinide teekond võimaldavad meelitada ligi tarbijaid ja avastada veini „Beaujolais“ väärtusi.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik

Määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse viinamarjade pressimist, veini valmistamist ja kääritamist käsitlevat erandit, hõlmab 2021. aasta ametliku geograafiaseadustiku alusel järgmiste kommuunide territooriume:

—

Côte d'Or’i departemang: Agencourt, Aloxe-Corton, Ancey, Arcenant, Argilly, Autricourt, Auxey-Duresses, Baubigny, Beaune, Belan-sur-Ource, Bévy, Bissey-la-Côte, Bligny-lès-Beaune, Boncourt-le-Bois, Bouix, Bouze-lès-Beaune, Brion-sur-Ource, Brochon, Cérilly, Chamboeuf, Chambolle-Musigny, Channay, Charrey-sur-Seine, Chassagne-Montrachet, Châtillon-sur-Seine, Chaumont-le-Bois, Chaux, Chenôve, Chevannes, Chorey-lès-Beaune, Collonges-lès-Bévy, Combertault, Comblanchien, Corcelles-les-Arts, Corcelles-les-Monts, Corgoloin, Cormot-Vauchignon, Corpeau, Couchey, Curley, Curtil-Vergy, Daix, Dijon, Ebaty, Echevronne, Epernay-sous-Gevrey, L'Etang-Vergy, Etrochey, Fixin, Flagey-Echézeaux, Flavignerot, Fleurey-sur-Ouche, Fussey, Gerland, Gevrey-Chambertin, Gilly-lès-Cîteaux, Gomméville, Grancey-sur-Ource, Griselles, Ladoix-Serrigny, Lantenay, Larrey, Levernois, Magny-lès-Villers, Mâlain, Marcenay, Marey-lès-Fussey, Marsannay-la-Côte, Massingy, Mavilly-Mandelot, Meloisey, Merceuil, Messanges, Meuilley, Meursanges, Meursault, Molesme, Montagny-lès-Beaune, Monthelie, Montliot-et-Courcelles, Morey-Saint-Denis, Mosson, Nantoux, Nicey, Noiron-sur-Seine, Nolay, Nuits-Saint-Georges, Obtrée, Pernand-Vergelesses, Perrigny-lès-Dijon, Plombières-lès-Dijon, Poinçon-lès-Larrey, Pommard, Pothières, Premeaux-Prissey, Prusly-sur-Ource, Puligny-Montrachet, Quincey, Reulle-Vergy, La Rochepot, Ruffey-lès-Beaune, Saint-Aubin, Saint-Bernard, Saint-Philibert, Saint-Romain, Sainte-Colombe-sur-Seine, Sainte-Marie-la-Blanche, Santenay, Savigny-lès-Beaune, Segrois, Tailly, Talant, Thoires, Valforêt (ainult endise Clémencey kommuuni territooriumi ulatuses), Vannaire, Velars-sur-Ouche, Vertault, Vignoles, Villars-Fontaine, Villebichot, Villedieu, Villers-la-Faye, Villers-Patras, Villy-le-Moutier, Vix, Volnay, Vosne-Romanée, Vougeot.

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik

Määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse viinamarjade pressimist, veini valmistamist ja kääritamist käsitlevat erandit, hõlmab 2021. aasta ametliku geograafiaseadustiku alusel järgmiste kommuunide territooriume:

—	Rhône’i departemang: Chasselay, Dardilly„ Deux-Grosnes (ainult endise Avenas“ kommuuni territooriumi ulatuses), Dracé, Fleurieux-sur-l’Arbresle, Sain-Bel, Taponas, Villefranche-sur-Saône;

—

Saône-et-Loire’i departemang: Aluze, Ameugny, Azé, Barizey, Beaumont-sur-Grosne, Berzé-la-Ville, Berzé-le-Châtel, Bissey-sous-Cruchaud, Bissy-la-Mâconnaise, Bissy-sous-Uxelles, Bissy-sur-Fley, Blanot, Bonnay, Bouzeron, Boyer, Bray, Bresse-sur-Grosne, Burgy, Burnand, Bussières, Buxy, Cersot, Chagny, Chalon-sur-Saône, Chamilly, Champagny-sous-Uxelles, Champforgeuil, Change, Chapaize, La Chapelle-de-Bragny, La Chapelle-sous-Brancion, Charbonnières, Chardonnay, La Charmée, Charnay-lès-Mâcon, Charrecey, Chassey-le-Camp, Château, Châtenoy-le-Royal, Chaudenay, Cheilly-lès-Maranges, Chenôves, Chevagny-les-Chevrières, Chissey-lès-Mâcon, Clessé, Cluny, Cormatin, Cortambert, Cortevaix, Couches, Créot, Cruzille, Culles-les-Roches, Curtil-sous-Burnand, Davayé, Demigny, Dennevy, Dezize-lès-Maranges, Donzy-le-Pertuis, Dracy-le-Fort, Dracy-lès-Couches, Epertully, Etrigny, Farges-lès-Chalon, Farges-lès-Mâcon, Flagy, Fleurville, Fley, Fontaines, Fragnes-La Loyère (ainult endise La Loyère'i kommuuni territooriumi ulatuses), Fuissé, Genouilly, Germagny, Givry, Granges, Grevilly, Hurigny, Igé, Jalogny, Jambles, Jugy, Jully-lès-Buxy, Lacrost, Laives, Laizé, Lalheue, Lournand, Lugny, Mâcon, Malay, Mancey, Martailly-lès-Brancion, Massilly, Mellecey, Mercurey, Messey-sur-Grosne, Milly-Lamartine, Montagny-lès-Buxy, Montbellet, Montceaux-Ragny, Moroges, Nanton, Ozenay, Paris-l'Hôpital, Péronne, Pierreclos, Plottes, Préty, Prissé, Remigny, La Roche-Vineuse, Rosey, Royer, Rully, Saint-Albain, Saint-Ambreuil, Saint-Boil, Saint-Clément-sur-Guye, Saint-Denis-de-Vaux, Saint-Désert, Saint-Gengoux-de-Scissé, Saint-Gengoux-le-National, Saint-Germain-lès-Buxy, Saint-Gervais-sur-Couches, Saint-Gilles, Saint-Jean-de-Trézy, Saint-Jean-de-Vaux, Saint-Léger-sur-Dheune, Saint-Mard-de-Vaux, Saint-Martin-Belle-Roche, Saint-Martin-du-Tartre, Saint-Martin-sous-Montaigu, Saint-Maurice-de-Satonnay, Saint-Maurice-des-Champs, Saint-Maurice-lès-Couches, Saint-Pierre-de-Varennes, Saint-Rémy, Saint-Sernin-du-Plain, Saint-Vallerin, Saint-Ythaire, Saisy, La Salle, Salornay-sur-Guye, Sampigny-lès-Maranges, Sancé, Santilly, Sassangy, Saules, Savigny-sur-Grosne, Sennecey-le-Grand, Senozan, Sercy, Serrières, Sigy-le-Châtel, Sologny, Solutré-Pouilly, Taizé, Tournus, Uchizy, Varennes-lès-Mâcon, Vaux-en-Pré, Vergisson, Vers, Verzé, Le Villars, La Vineuse sur Fregande (ainult endiste kommuunide Donzy-le-National, Massy ja La Vineuse territooriumi ulatuses), Vinzelles, Viré.

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik

Määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse viinamarjade pressimist, veini valmistamist ja kääritamist käsitlevat erandit, hõlmab 2021. aasta ametliku geograafiaseadustiku alusel järgmiste kommuunide territooriume:

—

Yonne’i departemang: Aigremont, Annay-sur-Serein, Arcy-sur-Cure, Asquins, Augy, Auxerre, Avallon, Bazarnes, Beine, Bernouil, Béru, Bessy-sur-Cure, Bleigny-le-Carreau, Censy, Chablis, Champlay, Champs-sur-Yonne, Chamvres, La Chapelle-Vaupelteigne, Charentenay, Châtel-Gérard, Chemilly-sur-Serein, Cheney, Chevannes, Chichée, Chitry, Collan, Coulangeron, Coulanges-la-Vineuse, Courgis, Cruzy-le-Châtel, Dannemoine, Deux Rivières, Dyé, Epineuil, Escamps, Escolives-Sainte-Camille, Fleys, Fontenay-près-Chablis, Gy-l’Evêque, Héry, Irancy, Island, Joigny, Jouancy, Junay, Jussy, Lichères-près-Aigremont, Lignorelles, Ligny-le-Châtel, Lucy-sur-Cure, Maligny, Mélisey, Merry-Sec, Migé, Molay, Molosmes, Montigny-la-Resle, Montholon (ainult endiste kommuunide Champvallon, Villiers sur Tholon ja Volgré territooriumi ulatuses), Mouffy, Moulins-en-Tonnerrois, Nitry, Noyers, Ouanne, Paroy-sur-Tholon, Pasilly, Pierre-Perthuis, Poilly-sur-Serein, Pontigny, Préhy, Quenne, Roffey, Rouvray, Saint-Bris-le-Vineux, Saint-Cyr-les-Colons, Saint-Père, Sainte-Pallaye, Sainte-Vertu, Sarry, Senan, Serrigny, Tharoiseau, Tissey, Tonnerre, Tronchoy, Val-de-Mercy, Vallan, Venouse, Venoy, Vermenton, Vézannes, Vézelay, Vézinnes, Villeneuve-Saint-Salves, Villy, Vincelles, Vincelottes, Viviers, Yrouerre.

Õigusraamistik

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik

Märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

—	Kontrollitud päritolunimetusele võib järgneda märge „Supérieur“.

—	Kontrollitud päritolunimetusele võib järgneda märge „Villages“.

—	Kontrollitud päritolunimetusele võib järgneda viinamarjade päritolukommuuni nimi.

—	Kontrollitud päritolunimetusele, millele võib järgneda märge „Villages“, võib lisada märke „primeur“ või „nouveau“.

—	Veinidele, millel on märge „primeur“ või „nouveau“, on kohustuslik märkida aastakäik.

—	Viinamarjade päritolukommuuni nimi järgneb kontrollitud päritolunimetusele ja trükitakse tähtedega, mille suurus on nii kõrguse kui ka laiuse poolest identne tähtedega, mis moodustavad kontrollitud päritolunimetuse.

—	Kontrollitud päritolunimetusega veinide märgistusel võib esitada väiksema geograafilise piirkonna nimetuse, kui kõnealune piirkond on:

—	kantud katastrisse;

—	märgitud saagideklaratsioonile. Kõnealuse katastriüksuse nimetus paikneb vahetult pärast kontrollitud päritolunimetust ning esitatakse kirjas, mille kõrgus ja laius moodustavad kuni poole kontrollitud päritolunimetuse tähtede suurusest.

—	Kontrollitud päritolunimetusega veinide märgistusel võib osutada suuremale geograafilisele piirkonnale „Vin du Beaujolais“.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-fc518a15-dce5-4d62-b5f6-18cdbc38c8f2

---

(1)  ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.