Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 105 osutatud veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi muutmise taotluse avaldamine

(2022/C 150/07)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (1) artikli 98 kohaselt kahe kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

TOOTESPETSIFIKAADI MUUTMISE TAOTLUS

„Sicilia“

PDO-IT-A0801-AM03

Taotluse esitamise kuupäev: 4.7.2017

1.   Muudatuse suhtes kohaldatavad õigusnormid

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikkel 105 – oluline muudatus

2.   Muudatuse kirjeldus ja põhjendused

2.1.   Veinide kirjeldus

a)

Spetsifikaadiga juba hõlmatud veinitüüpide puhul toodetakse ka järgmisi versioone: — Bianco nimetustega „Passito“, „Superiore“ ja „Riserva“; — Rosso nimetusega „Passito“; — Inzolia nimetustega „Vendemmia Tardiva“ (hiline saak), „Superiore“ ja „Riserva“; — Grillo nimetustega „Vendemmia Tardiva“, „Passito“, „Superiore“ ja „Riserva“ ning Grillo Spumante; — Chardonnay nimetustega „Vendemmia Tardiva“, „Passito“, „Superiore“ ja „Riserva“ ning Chardonnay Spumante; — Catarratto nimetustega „Vendemmia Tardiva“, „Passito“, „Superiore“ ja „Riserva“ ning Catarratto Spumante; — Carricante Spumante; — Fiano nimetusega „Riserva“; — Viognier nimetusega „Riserva“; — Sauvignon nimetusega „Riserva“; — Pinot Grigio Spumante; — Nero d’Avola nimetustega „Vendemmia Tardiva“, „Passito“ ja „Riserva“ ning Nero d’Avola Rosato ja Nero d’Avola Spumante; — Perricone nimetusega „Vendemmia Tardiva“ ning Perricone Rosato; — Frappato Rosato ja Frappato Spumante; — Nerello Mascalese Rosato ja Nerello Mascalese Spumante; — Cabernet Franc Rosato; — Merlot nimetusega „Riserva“ ning Merlot Rosato; — Cabernet Sauvignon nimetusega „Riserva“ ning Cabernet Sauvignon Rosato; — Syrah nimetustega „Vendemmia Tardiva“, „Passito“ ja „Riserva“ ning Syrah Rosato; — Pinot Nero nimetusega „Riserva“ ning Pinot Nero Rosato ja Pinot Nero Spumante.

b)

Lisatakse uued veinitüübid koos märkega viinamarjasortide „Moscato“, „Vermentino“, „Zibibbo“, „Petit Verdot“ ja „Sangiovese“ kohta ning eri versioonides: — Moscato Bianco, sealhulgas nimetustega „Vendemmia Tardiva“ ja „Passito“, ning Moscato Bianco Spumante; — Vermentino; — Zibibbo, sealhulgas Zibibbo Spumante; — Petit Verdot, sealhulgas nimetusega „Riserva“; — Sangiovese, sealhulgas Sangiovese Rosato.

c)

Lisatakse uued veinitüübid märkega kahe sama värvusega viinamarjasordi kohta, mida juba kasutatakse ühte sorti sisaldavates veinitüüpides (v.a aromaatsed sordid). Kontrollitud päritolunimetus „Sicilia“ esindab maakonna kogu viinamarjakasvatuspiirkonda ja selle eesmärk on tähtsustada kogu veinitootmist, eriti kohalikke viinamarjasorte alustades kohalikust sordist „Zibibbo“, aga ka üleriigilist huvi pakkuvaid viinamarjasorte, mida kasvatatakse juba laialdaselt, nagu „Moscato“ sordid, mida kasutatakse juba Spumante Bianco sordikoosluste peamiste viinamarjasortidena kas üksi või kuni 50 % ulatuses koos teiste sortidega. Lisaks hõlmab see veinitüüpe märgetega suurt tootmis- ja ärihuvi pakkuvate uute sortide „Vermentino“, „Petit Verdot“ ja „Sangiovese“ kasutamise kohta. Käesolev otsus järgneb aastatepikkusele ulatuslikule katsetamisele mitmesuguste viinamarjasortidega, mis on muudetud Sitsiilia maakonnas viljelemiseks sobivateks. Tänu nende veinide puhul saavutatud kvaliteeditasemele, ettevõtjate oskustele ja tehnoloogia uuendamisele on neile sortidele antud kontrollitud päritolunimetuse „Sicilia“ kaudu täiendav väärtus, mis võimaldab selle nimetusega hõlmatud eri kategooriate raames pakkuda turul laia valikut tooteid. Käesolev muudatus hõlmab koonddokumendi punkti 1.4 ning tootespetsifikaadi artikleid 1, 2 ja 6.

2.2.   Veinide kirjeldus

a)

Veinide kirjeldus on muudetud sisutihedamaks ja lihtsamaks ning veinid on rühmitatud pigem veinikategooria kui veinirühma/tüübi järgi. Veinide kirjeldus on muudetud ka üksikasjalikumaks ja on lisatud üldine avaldus selle kohta, et kui asjakohastes punktides ei ole arvandmeid esitatud, on väärtused vaikimisi kooskõlas asjakohastes õigusaktides sätestatud piirmääradega. Äsja lisatud veinide omaduste kirjeldamise, mitme juba hõlmatud veinitüübi kirjeldavate parameetrite muutmise ja teksti ümberkorraldamisega veinikategooriate järgi on võimalik koonddokumenti lihtsustada ning kontrollitud päritolunimetusega veini „Sicilia“ selgemalt ja sisutihedamalt kirjeldada. See muudatus puudutab koonddokumendi punkti 1.4.

b)

Tootespetsifikaadi artikli 6 lõige 3, mis käsitleb ministeeriumi õigust anda välja dekreet, millega muudetakse üldhappesust ja suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldust, on kustutatud. Seda muudatust on vaja, sest nimetatud säte ei vasta enam spetsifikaadi muudatusi käsitlevatele ELi õigusnormidele. See muudatus ei puuduta koonddokumenti.

2.3.   Kahte sorti sisaldavad veinid

Kahte sorti sisaldavate veinitüüpide loetelu viinamarjasortide eri kombinatsioonidega on välja jäetud.

Selle asemel on sätestatud, et kontrollitud päritolunimetust „Sicilia“ võib kasutada ka veinidel märkega kahe sama värvusega viinamarjasordi kohta, kui tegemist on sortidega, mida on juba nimetatud spetsifikaadi artiklis 1 (kus on loetletud ühte sorti sisaldavates veinitüüpides kasutatavad viinamarjasordid).

Peeti soovitavaks tekst ümber sõnastada, et muuta see sisutihedamaks ja mitte loetleda kõiki võimalike veinitüüpe, mis saadakse veiniviinamarjasortide arvukate kombinatsioonide tulemusena, viidates selle asemel võimalusele kombineerida ühte sorti sisaldavate veinide puhul lubatud viinamarjasorte.

See muudatus puudutab tootespetsifikaadi artikleid 1 ja 2, kuid mitte koonddokumenti.

2.4.   Bianco (valge), Rosso (punane), Rosato (roosa) ja Spumante Bianco (valge vahuvein) veinide sordibaas

Nende viinamarjasortide kombinatsioonile, mis peavad moodustama 50 % veinist, on lisatud järgmised viinamarjasordid:

—	„Chardonnay“ Bianco veinide puhul;

—	„Syrah“ Rosso ja Rosato veinide puhul;

—	„Nerello Mascalese“ Spumante Bianco veinide puhul.

Pärast pikaajalist katsetamist on mainitud veinitüüpide puhul sortide peamine kombineerimine lõpule viidud, lisades kolm eelnimetatud sorti, mida maakonnas laialdaselt kasvatatakse (rohkem kui 11 000 hektaril) ja ühte sorti sisaldavates veinides juba kasutatakse.

See muudatus puudutab tootespetsifikaadi artiklit 2, kuid mitte koonddokumenti.

2.5.   Peamised veiniviinamarjasordid

Peamiste veiniviinamarjasortide hulka lisatakse uued viinamarjasordid „Petit Verdot“, „Vermentino“ ja „Sangiovese“.

Nende viinamarjasortide lisamine järgneb aastatepikkusele ulatuslikule katsetamisele mitmesuguste viinamarjasortidega, mis on muudetud Sitsiilia maakonnas kasvatamiseks sobivaks ja mida võis juba kasutada valgete, punaste ja roosade põhiveinide puhul viinamarjasortide kombinatsioonis 50 % sordibaasi osana ilma märketa viinamarjasordile. Seetõttu on kavas suurendada nende sortide kasutamist ka ühte ja kahte sorti sisaldavates veinides.

Muudatus puudutab koonddokumendi punkti 1.7.

2.6.   Viinamarjakasvatusnormid

a)	Spetsifikaadi artikli 4 lõike 5 tabelisse on lisatud maksimaalse saagikuse ja alkoholisisalduse näitajad seoses artiklis 1 viidatud äsja lisatud veinitüüpidega. Tabelit on kohandatud, et võtta arvesse artikli 1 muudatusi. See muudatus puudutab koonddokumendi punkti 1.5.2 („Maksimaalne saagikus“).

b)

Punktis a viidatud tabelit on muudetud, et see kajastaks „Sicilia“ Grillo tüübi saagikuse kasvu (13-lt tonnilt 14-le tonnile hektari kohta), „Sicilia“ Nero d’Avola tüübi saagikuse kasvu (12-lt tonnilt 14-le tonnile hektari kohta) ja Nero d’Avola Spumante tüübi saagikuse kasvu (13-lt tonnilt 14-le tonnile hektari kohta). Saagikuse kasv hektari kohta on küll alla 10 %, kuid see muudatus on vajalik tootmise kohandamiseks olemasolevate viinamarjaistanduste tegeliku tootmisvõimsusega. Selle puhul on arvesse võetud piirkonna saagikust, lähtudes kasvatusviiside ja sortidega tehtud katsetuste tulemustest ja ilmastikutingimuste varieerumisest, ning tagatud, et kvaliteeditase jääb samaks. See muudatus puudutab koonddokumendi punkti 1.5.2 („Maksimaalne saagikus“).

c)

Spetsifikaadi artikli 4 lõikes 5 on täpsustatud, et mis puudutab kontrollitud päritolunimetusega veinide „Sicilia“ Bianco, Rosso, Rosato ja Spumante maksimaalset toodangut hektari kohta ja väikseimat naturaalset alkoholisisaldust mahuprotsentides, siis tuleb tugineda spetsifikaadis iga kasutatud sordi suhtes sätestatud piirmääradele. See lõige on vaja lisada tabeli järele, et tootespetsifikaati oleks lihtsam tõlgendada. See muudatus ei puuduta koonddokumenti.

d)

Lisatud on neli lõiget, mille kohaselt võib maakond kaitseühenduse taotluse korral ja pärast kutseorganisatsioonidega konsulteerimist kehtestada viinamarjade eri kasutusalade/eesmärkidega seotud tootmise juhtimise meetmed; kohandada kasutatavat viinamarjade maksimaalset saagikust hektari kohta; vähendada viinamarjade saagikuse ja veinitoodangu lubatud norme ning suurendada kuni 20 % võrra maksimaalset saagikust hektari kohta, mida võib kasutada varu moodustamiseks. Tootmise juhtimise meetmed kuuluvad ilmastiku- ja turutingimustega seotud iga-aastaste tootmise juhtimise meetmete alla kooskõlas kehtivate siseriiklike õigusnormidega (seaduse nr 238/2016 artiklid 35 ja 39). Selle muudatuse eesmärk ei ole viinamarjade saagikuse ja veinitoodangu (hektari kohta) lõplik suurendamine. Pigem tuleb soodsa ilmaga aastatel viinamarjade täiendavat saagikust hektari kohta kasutada kuni 20 % ulatuses tähistust kandvate veinide tootmiseks (nagu kehtiv spetsifikaat juba lubab), tingimusel et asjaomased tootjad seda taotlevad ja maakond pärast ilmastikutingimuste, tehniliste ja tootmistingimuste ning viinamarjade kvaliteeditingimuste uurimist nii otsustab. Igal juhul tuleb seda toodangut (kuni 20 % ulatuses) käsitada kooskõlas nimetatud siseriiklike õigusnormidega varuna, mida hilisematel aastatel olenevalt turunõudlusest kasutatakse. See muudatus ei puuduta koonddokumenti.

2.7.   Veinivalmistusstandardid – viinamarjade kuivatamine ja saagikus

a)

Kirjeldatud on viinamarjade kuivatamise meetodeid traditsioonilisi nimetusi „Passito“ ja „Vendemmia Tardiva“ kandvate veinitüüpide puhul. Eelkõige on välja jäetud kuumust kasutavad niiskuse eemaldamise süsteemid. Passito ja Vendemmia Tardiva tüübi jaoks viinamarjade kuivatamise meetodi reguleerimise eesmärk on pakkuda ettevõtjatele selgust. See muudatus puudutab tootespetsifikaadi artiklit 5 ja koonddokumendi punkti 1.5.

b)

Toodangut kajastavat tabelit on täiendatud ja järgmiste veinitüüpide puhul on maksimaalset veinitoodangut (hl/ha) suurendatud: Grillo, sealhulgas Riserva, Grillo Spumante, Nero d’Avola, sealhulgas Riserva, Nero d’Avola Rosato ja Nero d’Avola Spumante. Tabelit on kohandatud, et võtta arvesse artikli 1 muudatusi. Maksimaalne veinitoodang hektari kohta on viinamarjasortide „Grillo“ ja „Nero d’Avola“ puhul seotud nende sortide suurema saagikusega hektari kohta. See muudatus puudutab tootespetsifikaadi artiklit 5.

2.8.   Veinivalmistustavad – vahuveiniks töötlemine

Lisatud on Spumante tüübi töötlemise meetodid. On täpsustatud, et see tüüp tuleb saada üksnes naturaalse kääritamise teel, kasutades Charmat’ meetodit või traditsioonilist meetodit, milleks on teine kääritamine pudelis, kusjuures viimane meetod puudutab ainult Bianco ja Rosato (roosa vein) veine.

Kuna tegemist on veini registreeritud päritolunimetusega, on eesmärk rõhutada toote kvaliteeti, täpsustades tootmismeetodeid.

Viide neile veinivalmistuse eritavadele puudutab koonddokumendi punkti 1.5.

2.9.   Villimine määratletud geograafilises piirkonnas

Lisatud on nõue, et villimine peab toimuma tootmispiirkonnas, mis vastab kogu Sitsiilia maakonna haldusterritooriumile.

Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt soovitakse selle ettekirjutusega kaitsta kontrollitud päritolunimetusega veini „Sicilia“ kvaliteeti ja mainet ning tagada veini päritolu ja asjakohaste kontrollide tõhusus ja ajakohasus. Neid tingimusi saab paremini täita, kui villimine toimub piirkonnas, kus kõigi transporti ja villimist käsitlevate tehniliste eeskirjade kohaldamine ja järgmine on usaldatud tootmispiirkonnas asuvatele tootmisettevõtetele. Lisaks sellele on pädeva asutuse kasutatav kontrollisüsteem, mida kohaldatakse ettevõtjate suhtes kõigis tootmisetappides, hoopis tõhusam määratletud geograafilises piirkonnas.

Samade ELi õigusaktide ja siseriiklike eriõigusaktide kohaselt võidakse kehtivate õiguste kaitseks siiski anda individuaalseid lube isikutele või äriühingutele, kes on traditsiooniliselt villinud veini väljaspool määratletud tootmispiirkonda, tagades samal ajal väljaspool piirkonda asuvate villimisettevõtete piiratud arvu, mis võimaldab pädeval asutusel kooskõlas kehtivate ELi eeskirjadega kontrolle tõhusalt kavandada, sealhulgas koostöös teiste riikide kontrolliasutustega.

See muudatus puudutab tootespetsifikaadi artiklit 5 ja koonddokumendi punkti 1.9.

2.10.   Märgistamine ja esitusviis

a)

Viidatud siseriiklikke õigusakte on ajakohastatud seoses täiendavate kohanimede kasutamisega viinamarjaistanduste (Vigne) näitamiseks. See on vormiline muudatus, mis tuleneb uue siseriikliku õigusakti vastuvõtmisest asjaomasel teemal (12. detsembri 2016. aasta seadus nr 238, milles on sätestatud viinamarjakasvatuse ning veinitootmise ja -kaubanduse eeskirjad).

b)	Lisatud on lõik, mis käsitleb keeldu kasutada veinide „Sicilia“ Zibibbo ja „Sicilia“ Zibibbo Spumante puhul viinamarjasordi „Zibibbo“ sünonüüme. Eesmärk on pakkude nimele „Zibibbo“ rohkem kaitset kui selle sünonüümidele, nagu „Moscato“. See muudatus puudutab koonddokumendi punkti 1.9.

2.11.   Pakendamine

Kasutada võib toiduainete jaoks ettenähtud mahuteid mahuga 2–6 liitrit, välja arvatud Riserva, Vendemmia Tardiva, Superiore, Passito, Vigna ja Spumante tüübi puhul.

Eesmärk on anda tootjatele suurem vabadus muu hulgas uudsete mahutite ja sulgemismeetodite kasutamises, et pakkuda rohkem võimalusi tarbijate vajadustele reageerimiseks ja parandada seeläbi võimalusi kontrollitud päritolunimetusega toodete turustamiseks ja nii ELis kui ka mujal eri turgudele laskmiseks.

See muudatus puudutab koonddokumendi punkti 1.9.

2.12.   Seos geograafilise piirkonnaga

Kehtivate ELi õigusaktide kohane seos geograafilise piirkonnaga on ümber sõnastatud, et võtta arvesse hõlmatud tootekategooriaid.

See muudatus puudutab koonddokumendi punkti 1.8.

2.13.   Viited kontrolliasutusele

Vormiline muudatus. Ajakohastatud on viidatud siseriiklikke õigusakte, mis puudutavad järelevalvet ja kontrolliasutuse nime; lisatud on kontrolliasutuse sertifitseeritud e-posti aadress.

Ajakohastamine on vajalik kontrolliasutuse nime muutumise ja uute viinamarjakasvatust ning veinitootmist ja- kaubandust käsitlevate siseriiklike õigusaktide tõttu.

KOONDDOKUMENT

1.   Toote nimetus

Sicilia

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.

Vahuvein

5.	Kvaliteetvahuvein

6.	Aromaatne kvaliteetvahuvein

15.	Kuivatatud viinamarjadest valmistatud vein

16.	Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein

4.   Veini(de) kirjeldus

Kategooria: vein (1) – „Sicilia“ Bianco ja koos märkega heleda viinamarjasordi kohta

Kaitstud päritolunimetusega valgete veinide „Sicilia“, sealhulgas Passito, Vendemmia Tardiva, Superiore ja Riserva tootmiseks kasutatakse tootmispiirkonna kõige tüüpilisemaid sorte, nagu „Inzolia“, „Catarratto“, „Grillo“, „Grecanico“ ja „Chardonnay“, kas üksi või koos ja vähemalt 50 % ulatuses. Selle toodangu väärtuse suurendamiseks kasutatakse neid viinamarjasorte ning sorditüüpe „Carricante“, „Grecanico“, „Fiano“, „Damaschino“, „Viognier“, „Müller Thurgau“, „Sauvignon Blanc“, „Pinot Grigio“, „Moscato Bianco“, „Vermentino“ ja „Zibibbo“ ühte ja kahte sorti sisaldavate veinide tootmiseks ning need esindavad Sitsiilia saarel kasvavate viinamarjasortide laia valikut.

Nende veinide värvus varieerub õlgkollasest eri tugevusega kuldkollaseni, võimalike kahvaturoheliste varjunditega. Pinot Grigio värvus võib mõnikord olla ka eri tugevusega roosa või vaskne. Lõhnabukett on tavaliselt peen, elegantne, meeldiv, intensiivne, iseloomulik, puuviljane ja püsiv, mõnikord kergete lille- või aroominüanssidega.

Maitselt on need veinid tasakaalustatud, iseloomulikud, maitseküllased, harmoonilised, täidlased ja meeldivad, suhkrusisalduse poolest kuivad kuni poolkuivad.

Minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides on alates 11,50 mahuprotsendist põhitüüpide puhul kuni 12 mahuprotsendini Superiore veinide ja 12,50 mahuprotsendini Riserva veinide puhul, samal ajal kui Passito ja Vendemmia Tardiva veinide minimaalne üldalkoholisisaldus on 13 mahuprotsenti.

Analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad siseriiklikes ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

Kategooria: vein (1) – „Sicilia“ Rosso, sealhulgas märkega tumeda viinamarjasordi kohta

Kaitstud päritolunimetusega punaste veinide „Sicilia“, sealhulgas Passito, Vendemmia Tardiva, Superiore ja Riserva ning roosade veinide tootmiseks kasutatakse tootmispiirkonna kõige tüüpilisemaid sorte, nagu „Nero d’Avola“, „Frappato“, „Nerello Mascalese“, „Perricone“ ja „Syrah“, kas üksi või koos ja vähemalt 50 % ulatuses. Selle toodangu väärtuse suurendamiseks kasutatakse neid viinamarjasorte ning sorditüüpe „Nerello Cappuccio“, „Cabernet Franc“, „Merlot“, „Cabernet Sauvignon“, „Syrah“, „Pinot Nero“, „Nocera“, „Mondeuse“, „Carignano“, „Alicante“, „Petit Verdot“ ja „Sangiovese“ ühte ja kahte sorti sisaldavate veinide tootmiseks ning need esindavad Sitsiilia saarel kasvavate viinamarjasortide laia valikut.

Nende veinide värvus ulatub punasest rubiinpunaseni, laagerdumisel kaldub granaatpunase poole, näiteks Riserva versiooni puhul, aga roosade veinide värvus on eri tugevusega roosa, mõnikord vasksete varjunditega.

Lõhnabukett on iseloomulik kasutatud viinamarjasortidele. Maitse on kuiv kuni poolkuiv, kuid Passito ja Vendemmia Tardiva veinide puhul võib see olla magus.

Minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides on alates 12 mahuprotsendist punaste ja roosade põhitüüpide ja viinamarjasordi märget kandvate veinide puhul kuni 13 mahuprotsendini mõne Riserva veini, näiteks Nero d’Avola puhul ning Passito ja Vendemmia Tardiva veinide minimaalne üldalkoholisisaldus on 13 mahuprotsenti. Ekstrakti miinimumsisaldus on alates 22 grammist liitri kohta punase veini puhul kuni 24 grammini liitri kohta Nero d’Avola puhul.

Analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad siseriiklikes ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

Kategooriad: vahuvein (4), kvaliteetvahuvein (5) ja aromaatne kvaliteetvahuvein (6)

Vahuveinide eri kategooriaid iseloomustavad valgete veinide puhul eri tugevusega õlgkollane ja roosade veinide puhul eri tugevusega roosa värvus, väikesed mullid, lillede või puuviljade varjund ja värskus. Need on aromaatsed veinid, eriti kui need on saadud sellistest viinamarjasortidest nagu „Zibibbo“ ja „Moscato“. Kasutatakse nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi heledaid või tumedaid viinamarjasorte, millest valmistatakse kestadeta kääritamise teel valgeid või roosasid veine. Kasutatakse Charmat’ meetodit ning valgete ja roosade põhitüüpide puhul ka traditsioonilist meetodit.

Kasutatakse tootmispiirkonnale kõige tüüpilisemaid viinamarjasorte, nagu „Grillo“, „Chardonnay“, „Catarratto“, „Carricante“, „Grecanico“, „Pinot Grigio“, „Moscato“, „Zibibbo“, „Nero d’Avola“, „Frappato“, „Nerello Mascalese“ ja „Pinot Nero“, kas üksteisega kombineerituna või ühte sorti sisaldava veini valmistamiseks, et suurendada nendest sortidest saadud toodangu väärtust nende kohta märgistusel märke esitamisega. Lõhnabukett on iseloomulik kasutatud viinamarjasortidele. Maitse varieerub kuivast väga kuivani, kuid Moscato ja Zibibbo Spumante puhul kuivast magusani. Minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 10,50 mahuprotsenti Moscato ja Zibibbo Spumante puhul ja 11,50 mahuprotsenti kõigi muude tüüpide puhul, välja arvatud traditsioonilisel meetodil toodetud tüübid, mille minimaalne üldalkoholisisaldus peab olema 12 mahuprotsenti. Suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 15 g/l.

Analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad siseriiklikes ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

Kategooriad: kuivatatud viinamarjadest valmistatud vein (15) ja üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein (16)

Nende kategooriate veinidel on kuiv kuni magus maitse ning värvus varieerub õlgkollasest kuldkollaseni või kui need on valmistatud tumedatest viinamarjadest, siis on värvus rubiinpunane, mis kaldub laagerdudes granaatpunase poole. Neil on püsiv, kuid õrn lõhnabukett, eriti kui need on saadud sellistest aromaatsetest sortidest nagu „Moscato“ ja „Zibibbo“, ning hea tasakaal happesuse ja magususe vahel ning kasutatud viinamarjasortidest olenevalt puuviljade või lillede varjund. Viinamarjad kuivatatakse pärast saagikoristust mattidel, linadel, kastides või spetsiaalsetes mahutites sobivas keskkonnas või jäetakse kuivama viinapuudele. Nii saavutatakse suurepärane suhkrute akumuleerumine ja suhkruvaba ekstrakti kontsentratsioon, mistõttu suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus on Passito Bianco puhul 28 g/l ja Passito Rosso puhul 32 g/l. Passito Bianco puhul on minimaalne üldalkoholisisaldus 16 mahuprotsenti, millest tegelik sisaldus on 11 %, samal ajal kui Passito Rosso puhul on minimaalne üldalkoholisisaldus 17 mahuprotsenti, millest tegelik sisaldus on 12 %.

Analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad siseriiklikes ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	4 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5.   Veinivalmistustavad

a.   Peamised veinivalmistustavad

Vahuveiniks töötlemise meetodid

Veinivalmistuse eritavad

Spumante tüüp tuleb saada üksnes naturaalse kääritamise teel, kasutades Charmat’ meetodit või traditsioonilist meetodit, milleks on teine kääritamine pudelis, kusjuures viimane meetod puudutab ainult Bianco ja Rosato/Rosé veine.

Viinamarjade kuivatamine

Veinivalmistuse eritavad

Vendemmia Tardiva ja Passito tüübi tootmisel tuleb viinamarjad jätta taimele kuivama või paigutada need pärast saagikoristust sobivasse keskkonda mattidele, linadele, kastidesse või spetsiaalsetesse mahutitesse. Kuivatamisel võib kasutada keskkonna konditsioneerimise süsteeme, tingimusel et need töötavad temperatuuridel, mis sarnanevad traditsiooniliste viinamarjakuivatusmeetodite puhul esinevatele temperatuuridele (v.a kuumust kasutavad niiskuse eemaldamise süsteemid).

b.   Maksimaalne saagikus

„Sicilia“ Bianco, sealhulgas Riserva, ja „Sicilia“ märkega heleda viinamarjasordi kohta, sealhulgas Riserva

13 000 kg viinamarju hektari kohta

„Sicilia“ Spumante Bianco, sealhulgas märkega heleda viinamarjasordi kohta

13 000 kg viinamarju hektari kohta

„Sicilia“ Grillo, sealhulgas Spumante ja Riserva, ning „Sicilia“ Nero d’Avola, sealhulgas Riserva, Rosato ja Spumante

14 000 kg viinamarju hektari kohta

„Sicilia“ Spumante märkega viinamarjasortide „Frappato“, „Nerello Mascalese“ ja „Pinot Nero“ kohta

13 000 kg viinamarju hektari kohta

„Sicilia“ Bianco Superiore, koos märkega heleda viinamarjasordi kohta ja koos nimetusega „Superiore“

10 000 kg viinamarju hektari kohta

„Sicilia“ Rosso, Rosato ja Riserva, sealhulgas märkega tumeda viinamarjasordi kohta

12 000 kg viinamarju hektari kohta

„Sicilia“ Bianco ja Rosso nimetusega „Passito“ või „Vendemmia Tardiva“, sealhulgas märkega heleda või tumeda viinamarjasordi kohta

8 000 kg viinamarju hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Kontrollitud päritolunimetusega veinide „Sicilia“ tootmiseks ette nähtud viinamarjade tootmispiirkond hõlmab kogu Sitsiilia maakonna haldusterritooriumi.

7.   Peamised veiniviinamarjasordid

„Vermentino B“

„Zibibbo B“

„Alicante N“

„Frappato N“

„Müller Thurgau B“

„Nerello Cappuccio N“

„Perricone N“

„Pinot Nero N“

„Sangiovese N“

„Sauvignon B“

„Syrah N“

„Viognier B“

„Cabernet Franc N“ – „Cabernet“

„Cabernet Sauvignon N“ – „Cabernet“

„Calabrese N“ – „Nero d’Avola N“

„Carignano N“

„Carricante B“

„Ansonica B“ – „Inzolia“

„Petit Verdot N“

„Merlot N“

„Mondeuse N“

„Moscato Bianco B“ – „Moscato“

„Nerello Mascalese N“

„Nocera N“

„Grecanico Dorato B“ – „Grecanico“

„Grillo B“

„Catarratto Bianco Comune B“ – „Catarratto“

„Catarratto Bianco Lucido B“ – „Catarratto“

„Chardonnay B“

„Damaschino B“

„Fiano B“

„Pinot Grigio“ – „Pinot“

8.   Seos(t)e kirjeldus

Seos keskkonnaga

Määratletud geograafiline piirkond hõlmab kogu Sitsiilia maakonna haldusterritooriumi.

Sitsiilia on üks maailma vanimaid viinamarjakasvatuspiirkondi, nagu näitavad arheoloogilised leiud ning paljud kreeka ja ladina kirjandusteosed, milles on nimetatud tuntud Sitsiilia veine. Juba foiniiklaste ajal (9.–4. sajand eKr) toimunud õli- ja veinikaubanduse tõendusmaterjaliks on transpordiks kasutatud amforad ja muud keraamilised esemed. Viinamarjaistanduste hiilgeaeg oli Kreeka kolonisatsiooni ajal (8.–3. sajand eKr), mil kreeklased tõid sisse mitu viinamarjasorti, näiteks „Grecanico“, mida kasvatatakse tänapäevani. Sitsiilia veini olemasolu kohta on olemas kinnitused Rooma ajast (3. sajand eKr kuni 5. sajand pKr), eriti kui Julius Caesari valitses Galliat.

Kuigi alkoholi joomine on koraani kohaselt keelatud, kasvatati moslemite ülemvõimu ajal (827.–1061. aastal) lauaviinamarju ja just sel ajal toodi Pantelleria saarele selle vastas Aafrikas asuvalt Zebibi neemelt viinamarjasort „Zebib“ (tänapäeval „Zibibbo“ või „Moscato di Alessandria“).

Kontrollitud päritolunimetuse „Sicilia“ seos määratletud geograafilise piirkonnaga põhineb sellele piirkonnale iseloomulikel mullastiku-, ilmastiku- ja maastikutingimustel.

Piirkonna põhjaosa on peamiselt mägine ning kesk-, lõuna- ja edelaosa on künklikud. Piirkonna kaguosa on tüüpiline lavamaa, kuid Sitsiilia idaosa on vulkaaniline. Madalikud on koondunud peamiselt rannikule.

Enamik viinamarjaistandusi paikneb siiski künklikel aladel, mis on ilmastiku ja asukoha poolest viinamarjade kasvatamiseks iseäranis sobilikud – seal on väga päikeseline keskkond, kus on piisavalt tuult, mis pakub taimedele optimaalseid kasvutingimusi, tagades viinamarjade tervise ja võimaldades toota kvaliteetseid veine. Seega võimaldab Vahemere päikeseline kliima, mida iseloomustavad kuumad ja kuivad, kuid tuulised suved, viinamarjadel väga hästi küpseda ning soodustab suhkrute akumuleerumist ja suhkruvaba ekstrakti kontsentreerumist, samal ajal kui temperatuurikõikumised ja mulla mineraalainerikkus lisavad värskeid ja happelisi varjundeid. Kõigi nende tegurite toimel toodetakse eri kategooriate veine, mis on alati intensiivsed, kuid tasakaalustatud ja harmoonilised.

Võrakujunduseks kasutatakse peamiselt traditsioonilisi meetodeid, mis ei ole väga ekspansiivsed ja on saare eri viinamarjakasvatuspiirkondades erinevad – alates traditsioonilisest alberello-meetodist (põõsakujulised puud) Trapani provintsi rannikualadel kuni levinuma spaleermeetodini, mille korral kasutatakse püsivaid või uuendatavaid nöörpuid –, või ekspansiivseid meetodeid mitmes sisemaa viljakas orus.

Kontrollitud päritolunimetuse „Sicilia“ suur territoorium võimaldab toota veine nii kohalikest kui ka sissetoodud või rahvusvahelistest viinamarjasortidest ja pakkuda seega laia valikut tooteid erinevates hõlmatud veinikategooriates.

Kategooria: vein (1)

See kategooria hõlmab mitmesuguseid veinitüüpe:

punased, roosad ja valged, sealhulgas Passito, Vendemmia Tardiva ja Riserva veinid. Viinamarjasortidest kasutatakse nii kõrgelt hinnatud kohalikke sorte, nagu „Inzolia“, „Catarratto“ ja „Grillo“, millest viimane on sortide „Catarratto“ ja „Zibibbo“ ristand, kui ka sissetoodud sorte, nagu „Chardonnay“, „Müller Thurgau“ ja „Sauvignon“. Ka punaste veinide tootmisel on Sitsiilia üks tuntumaid veinitootmispiirkondi oma veinidega, mis on valmistatud kohalikest viinamarjasortidest, nagu eelkõige „Nero d’Avola“ ning „Frappato“ ja „Nerello Mascalese“, ning sissetoodud sortidest, nagu „Cabernet Sauvignon“, „Merlot“ ja „Syrah“. Selle uue suuna vaieldamatu põhisort on „Nero d’Avola“, mis võimaldab isegi segudes muude sortidega iseloomustada ja esile tuua Sitsiilia veini omapära mitte üksnes värvuse poolest, vaid ka seetõttu, et see annab veinile selle tüüpilise iseloomu, mis tuleneb Vahemere lõhnadest ja maitsetest.

Analüütilise ja organoleptiliste omaduste poolest on kõikidel neil veinitüüpidel tasakaalustatud keemilised ja füüsikalised omadused, mis aitavad kaasa nende tasakaalustatud maitsele. Kõikidel tüüpidel on meeldiv, harmooniline, iseloomulik ja elegantne lõhnabukett, mõnikord nende valmistamiseks kasutatud viinamarjasortidele tüüpilise puuviljade, lillede ja taimede varjundiga.

Valgetel veinidel on eri tugevusega õlgkollane või tumekollane värvus, samal ajal kui punased veinid on eri tugevusega rubiinpunased, esineda võivad ka purpursemad varjundid, ja veini laagerdudes kaldub värvus granaatpunase poole. Kõik need veinid on tasakaalustatud, hea struktuuriga ja sobiva alkoholisisaldusega. Selle maakonna põline veinikasvatusajalugu, millest annavad tunnistust arvukad dokumendid, on üldine ja põhiline tõend inimtegevuse ning kontrollitud päritolunimetusega veinide „Sicilia“ kvaliteedi ja eriomaduste tiheda seose ja vastastikuse mõju kohta. Selles konkreetses piirkonnas on inimesed sajandite vältel edasi andnud traditsioonilisi viinamarjakasvatus- ja veinivalmistusviise, mida on tänapäeval parandatud ja täiustatud tänu teaduse ja tehnoloogia vaieldamatule arengule. See on võimaldanud kaitstud päritolunimetusega veinidel „Sicilia“ oma maine omandada.

Vahuvein (4), kvaliteetvahuvein (5) ja aromaatne kvaliteetvahuvein (6)

Toodetud vahuveine iseloomustavad valgete veinide puhul eri tugevusega õlgkollane värvus, roosade veinide puhul eri tugevusega roosa värvus, Pinot Grigio puhul ka vasksed varjundid, väikesed mullid, lillede ja puuviljade varjund ning värskus tänu mulla mineraalainerikkusele, Vahemere piirkonna kliimale ja temperatuurikõikumistele. Need on aromaatsed veinid, eriti kui need on saadud sellistest viinamarjasortidest nagu „Zibibbo“ ja „Moscato“. Kasutatakse nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi viinamarjasorte. Kui märgistusel on märge viinamarjasordi kohta, on kasutatud Charmat’ meetodit, samal ajal kui Bianco ja Rosato tüübi puhul võib kasutada ka traditsioonilist meetodit, milleks on teine kääritamine pudelis.

Kategooriad: kuivatatud viinamarjadest valmistatud vein (15) ja üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein (16)

Vahemere päikeseline kliima, mida iseloomustavad kuumad ja kuivad, kuid tuulised suved, võimaldab viinamarjadel väga hästi küpseda ja terveks jääda. Viinamarjad kuivatatakse pärast saagikoristust mattidel, linadel, kastides või spetsiaalsetes mahutites sobivas keskkonnas või jäetakse kuivama viinapuudele. See soodustab suhkrute akumuleerumist ja suhkruvaba ekstrakti kontsentreerumist. Veinid on aromaatsed, eriti kui need on valmistatud sortidest „Moscato“ ja „Zibibbo“. Nende maitse varieerub kuivast magusani ja värvus õlgkollasest kuldkollaseni, vahel koos merevaigutoonidega, lõhnabukett on püsiv, kuid õrn ning happesus ja magusus on hästi tasakaalus ning kasutatud viinamarjasortidest olenevalt on neil veinidel puuviljade või lillede varjund.

9.   Muud olulised tingimused

Villimine määratletud geograafilises piirkonnas

Õigusraamistik:

siseriiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

villimine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus:

Villimine peab toimuma Sitsiilia maakonna haldusterritooriumil.

Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt soovitakse selle ettekirjutusega kaitsta kontrollitud päritolunimetusega veini „Sicilia“ kvaliteeti ja mainet ning tagada veini päritolu ja asjakohaste kontrollide tõhusus ja ajakohasus. Neid tingimusi saab paremini täita, kui villimine toimub piirkonnas, kus kõigi transporti ja villimist käsitlevate tehniliste eeskirjade kohaldamine ja järgmine on usaldatud tootmispiirkonnas asuvatele tootmisettevõtetele.

Lisaks sellele on pädeva asutuse kasutatav kontrollisüsteem, mida kohaldatakse ettevõtjate suhtes kõigis tootmisetappides, hoopis tõhusam määratletud geograafilises piirkonnas.

Samade ELi õigusaktide ja siseriiklike eriõigusaktide kohaselt võidakse kehtivate õiguste kaitseks siiski anda individuaalseid lube isikutele või äriühingutele, kes on traditsiooniliselt villinud veini väljaspool määratletud tootmispiirkonda, tagades samal ajal väljaspool piirkonda asuvate villimisettevõtete piiratud arvu, mis võimaldab pädeval asutusel kooskõlas kehtivate ELi eeskirjadega kontrolle tõhusalt kavandada, sealhulgas koostöös teiste riikide kontrolliasutustega.

Märgistamine – märge viinamarjasordi kohta

Õigusraamistik:

siseriiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

„Sicilia“ Zibibbo ja „Sicilia“ Zibibbo Spumante veinitüüpide märgistamisel ja esitlemisel on keelatud kasutada viinamarjasordi „Zibibbo“ ametlikult tunnustatud sünonüüme.

Pakendamine

Õigusraamistik:

siseriiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

Kontrollitud päritolunimetusega veinid „Sicilia“ tuleb lasta tarbimisse klaasanumates, mille suurim nominaalmaht on kolm liitrit. Selle piiranguga jäetakse välja traditsioonilised Bordeaux’, burgunderi- ja reinveinipudelid, mille maht võib olla kuni 18 liitrit.

Peale selle võib kasutada toiduainete jaoks ettenähtud mahuteid mahuga 2–6 liitrit, välja arvatud Riserva, Vendemmia Tardiva, Superiore, Passito, Vigna ja Spumante tüübi puhul.

Kasutada võib ELi ja siseriiklike õigusaktidega lubatud pudeli sulgemise meetodeid, välja arvatud kroonkorke.

Link tootespetsifikaadile

https://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/14441

---

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.