EUROOPA KOMISJON

Brüssel,7.12.2022

COM(2022) 698 final

2022/0404(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

[xxxx],
millega muudetakse direktiive 2009/65/EL, 2013/36/EL ja (EL) 2019/2034 seoses kesksete vastaspoolte suhtes oleva kontsentratsiooniriski ja keskselt kliiritavate tuletistehingute vastaspoole riski käsitlemisega

(EMPs kohaldatav tekst)

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesolev ettepanek on osa algatusest, mille eesmärk on tagada, et ELil on turvaline, tugev ja konkurentsivõimeline keskse kliirimise ökosüsteem, ning edendada seeläbi kapitaliturgude liitu ja tugevdada ELi avatud strateegilist autonoomiat. Tugevad ja turvalised kesksed vastaspooled suurendavad finantssüsteemi usaldusväärsust ja toetavad oluliselt peamiste turgude likviidsust. Turvaline, kindel ja konkurentsivõimeline keskse kliirimise ökosüsteem on selle edasise kasvu eeltingimus. ELi keskse kliirimise ökosüsteem peaks võimaldama ELi ettevõtjatel tulemuslikult ja turvaliselt riske maandada ja samal ajal laiemat finantsstabiilsust kaitsma. Sel viisil toetab keskne kliirimine ELi majandust. Konkurentsivõimeline ja tõhus ELi keskse kliirimise ökosüsteem suurendab kliirimistegevust, kuid kliirimisega kaasnevad ka riskid, sest tehingud koonduvad üksikutesse süsteemselt olulistesse kesksetesse vastaspooltesse. Seega peavad kesksed vastaspooled neid riske asjakohaselt juhtima ning kesksete vastaspoolte üle tuleb jätkuvalt teha põhjalikku järelevalvet nii riiklikul kui ka laiemal ELi tasandil.

Lisaks on alates 2017. aastast korduvalt väljendatud muret seoses riskidega ELi finantsstabiilsusele, mis tulenevad kliirimise jätkuvast ülemäärasest koondumisest väikesesse arvu kolmandate riikide kesksetesse vastaspooltesse, eelkõige stressistsenaariumi korral. Vähetõenäolisi, kuid suure riskiga sündmusi võib toimuda ning EL peab olema valmis nendega toime tulema 1 . Kuigi ELi kesksed vastaspooled on nende sündmuste ajal osutunud üldiselt vastupidavaks, näitavad kogemused, et ELi keskse kliirimise ökosüsteemi saab finantsstabiilsuse huvides tugevdada. Avatud strateegiline autonoomia tähendab aga ka seda, et EL peab kaitsma end finantsstabiilsust ähvardavate riskide eest, mis võivad tekkida siis, kui ELi turuosalised sõltuvad liigselt kolmandate riikide üksustest, kuna see võib põhjustada haavatavust. Selle probleemi lahendamiseks tahetakse algatusega, mille juurde kuulub ka käesolev ettepanek, suurendada ELi kesksete vastaspoolte likviidsust ja ELi keskse kliirimise suutlikkust ning vähendada riske, mida tekitavad ELi finantsstabiilsusele kolmandate riikide kesksete vastaspoolte suhtes olevad ülemäärased riskipositsioonid. Sellest tulenevalt esitatakse sellega muu hulgas nõue, et kõik turuosalised, kelle suhtes kohaldatakse kliirimiskohustust, peavad omama aktiivseid kontosid ELi kesksetes vastaspooltes, et kliirida seal vähemalt teatav osa teenustest, mille ESMA on tunnistanud ELi finantsstabiilsuse seisukohast süsteemselt oluliseks.

Kui suurem osa seadusandlikke meetmeid selle paketi jõustamiseks on esitatud komisjoni ettepanekus võtta vastu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 2 (Euroopa turu infrastruktuuri määrus) ja vaadatakse see kolmandat korda läbi, siis käesoleva ettepanekuga muudetakse direktiivi 2013/36/EL 3 (kapitalinõuete direktiiv), direktiivi (EL) 2019/2034 4 (investeerimisühingute direktiiv) ja direktiivi 2009/65/EL 5 (eurofondide direktiiv), et kindlustada Euroopa turu infrastruktuuri määruse kolmanda läbivaatamise eesmärkide saavutamine ja tagada sidusus. Seetõttu tuleks neid kahte ettepanekut tõlgendada koostoimes.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Käesolevat algatust tuleks käsitleda osana komisjoni laiemast eesmärgist muuta ELi turud turvalisemaks, usaldusväärsemaks, tõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks, mille konkreetsed näited on kapitaliturgude liidu algatus ja avatud strateegilise autonoomia algatus. Turvaline, tõhus ja konkurentsivõimeline kauplemisjärgne süsteem, eelkõige keskne kliirimine, on usaldusväärsete kapitaliturgude oluline osa. Täielikult toimiv ja integreeritud kapitaliturg võimaldab ELi majandusel kestlikult kasvada ja konkurentsivõimelisem olla; see on kooskõlas komisjoni strateegilise prioriteediga tagada inimeste hüvanguks toimiv majandus, mille keskmes on töökohtade loomiseks, majanduskasvuks ja investeeringuteks õigete tingimuste loomine.

Käesoleval algatusel ei ole otseseid ja/või kindlakstehtavaid mõjusid, mis tooksid olulist kahju või mõjutaksid kooskõla kliimaneutraalsuse eesmärkidega ja Euroopa kliimamäärusest 8 tulenevate kohustustega.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Kapitalinõuete direktiivis, investeerimisühingute direktiivis ja eurofondide direktiivis on sätestatud õigus- ja järelevalveraamistik vastavalt krediidiasutuste, investeerimisühingute ja eurofondide jaoks, mis võivad kasutada ELi ja kolmandate riikide kesksete vastaspoolte pakutavaid teenuseid. Nende direktiivide õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 53 lõige 1, kuna nende eesmärk on kooskõlastada krediidiasutuste, investeerimisühingute ja eurofondide asutamist ja tegevust käsitlevaid sätteid. Võttes arvesse, et käesolevas algatuses pakutakse välja täiendavaid poliitikameetmeid, et tagada nende eesmärkide saavutamine, võetakse seotud seadusandlik ettepanek vastu samal õiguslikul alusel.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Käesolev ettepanek on osa õigusaktide paketist, mille eesmärk on suurendada ELi kesksete vastaspoolte atraktiivsust, parandades ELi kesksete vastaspoolte suutlikkust tuua turule uusi tooteid, vähendades nõuete täitmisega seotud kulusid ja tugevdades ELi kesksete vastaspoolte järelevalvet ELi tasandil. ELi meetmetega püütakse ka piirata ELi liigset tuginemist kolmandate riikide teise taseme kesksetele vastaspooltele, et vähendada riske ELi finantsstabiilsusele. Keskse kliirimise teenuste turvaline, usaldusväärne, tõhus ja konkurentsivõimeline turg aitab luua ELis sügavamaid ja likviidsemaid turge ning on hädavajalik hästitoimiva kapitaliturgude liidu jaoks.

Käesoleva ettepanekuga muudetakse eelkõige kapitalinõuete direktiivi ja investeerimisühingute direktiivi, et kannustada vastavalt finantsinstitutsioone ja investeerimisühinguid ning nende pädevaid asutusi süsteemselt tegelema ülemäärase kontsentratsiooniriskiga, mis võib tuleneda nende riskipositsioonidest kesksete vastaspoolte, eelkõige teise taseme kesksete vastaspoolte suhtes, ning kajastada laiemat poliitilist eesmärki, milleks on turvalisem, usaldusväärsem ja konkurentsivõimelisem keskse kliirimise ökosüsteem ELis. Ettepanekuga muudetakse ka eurofondide direktiivi, et kõrvaldada vastaspoole riski piirmäärad kõigi tuletistehingute puhul, mida keskselt kliirib määruse (EL) nr 648/2012 alusel tegevusloa saanud või tunnustatud keskne vastaspool, luues sellega võrdsed tingimused börsil kaubeldavatele ja börsivälistele tuletisinstrumentidele ning kajastades paremini kesksete vastaspoolte riski vähendavat olemust tuletistehingutes.

Liikmesriigid ja riiklikud järelevalveasutused ei saa iseseisvalt käsitleda süsteemseid riske, mida tekitavad tugevalt lõimunud ja omavahel seotud kesksed vastaspooled, kes tegutsevad piiriüleselt riiklikest jurisdiktsioonidest väljaspool. Samuti ei saa nad maandada riske, mis tulenevad erinevatest riiklikest järelevalvetavadest. Ka ei saa liikmesriigid üksi stimuleerida keskset kliirimist ELis ega tegeleda riiklike järelevalveasutuste ja ELi asutuste koostööraamistiku ebatõhususega. Seetõttu saab neid eesmärke meetmete ulatuse tõttu paremini saavutada ELi tasandil kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega.

•Proportsionaalsus

Käesoleva ettepanekuga tehakse kapitalinõuete direktiivis, investeerimisühingute direktiivis ja eurofondide direktiivis piiratud määral muudatusi, et soodustada kliirimist ELi kesksetes vastaspooltes. Ettepanekus võetakse täielikult arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, see on asjakohane eesmärkide saavutamiseks ja selles ei minda selleks vajalikust kaugemale. Ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja selles võetakse arvesse avaliku huvi ja kavandatava meetme kulutõhususe tasakaalu. Eelistatud poliitikavariantide proportsionaalsust hinnatakse täiendavalt ettepanekule lisatud mõjuhinnangu 7. ja 8. peatükis.

•Vahendi valik

Kapitalinõuete direktiivi, investeerimisühingute direktiivi ja eurofondide direktiivi tuleb muuta sama liiki õigusaktiga.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Komisjoni talitused konsulteerisid ulatuslikult mitmesuguste sidusrühmadega, sealhulgas ELi asutustega (EKP, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa järelevalveasutused), liikmesriikidega, Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni liikmetega, finantsteenuste sektoriga (pangad, pensionifondid, investeerimisfondid, kindlustusandjad jne) ning mittefinantsettevõtetega, et hinnata, kas Euroopa turu infrastruktuuri määrus tagab piisavalt ELi finantsstabiilsuse. See protsess näitas, et ELi finantsstabiilsust ohustavad jätkuvalt riskid, mis tulenevad kliirimise liigsest koondumisest väiksesse arvu kolmandate riikide kesksetesse vastaspooltesse. Need riskid on eriti olulised stressistsenaariumi puhul.

Võttes siiski arvesse Euroopa turu infrastruktuuri määruse versiooni 2.2 suhteliselt hiljutist jõustumist ja asjaolu, et mõned nõuded veel ei kehti, 9 ei pidanud komisjoni talitused asjakohaseks kogu raamistiku täielikku hindamist. Selle asemel määrati eelnevalt kindlaks peamised valdkonnad, mis põhinesid sidusrühmade panusel ja siseanalüüsil: asjakohaseid elemente on üksikasjalikult selgitatud mõjuhinnangus, juhtides probleemi määratlust käsitlevas osas tähelepanu praeguste eeskirjade puudujääkidele tõhususe ja tulemuslikkuse vallas (lisatud mõjuhinnangu 3. jaos, mis käsitleb probleemi määratlust, selgitatakse kehtivate eeskirjade puudujääke tõhususe ja tulemuslikkuse vallas üksikasjalikult).

•Konsulteerimine sidusrühmadega

·komisjoni sihtkonsultatsioon 8. veebruarist kuni 22. märtsini 2022 10 . Otsustati sihtkonsultatsiooni kasuks, kuna küsimused puudutavad väga spetsiifilist ja tehnilist valdkonda. 71 sidusrühma vastas sihtkonsultatsioonile veebivormi kaudu ning mõned konfidentsiaalsed vastused esitati ka e-posti teel;

·komisjoni tagasisidekorje 8. veebruarist kuni 8. märtsini 2022 11 .

·konsultatsioonid sidusrühmadega tuletisinstrumentide Ühendkuningriigist ELi ülekandmise võimalusi ja seonduvaid probleeme käsitleva töörühma kaudu 2021. aasta esimesel poolel, sealhulgas mitu sidusrühmade teavituskoosolekut 2021. aasta veebruaris, märtsis ja juunis;

·kohtumine Euroopa Parlamendi liikmetega 4. mail ja hilisemad kahepoolsed kohtumised;

·kohtumine liikmesriikide ekspertidega 30. märtsil 2022, 16. juunil 2022 ja 8. novembril 2022;

·finantsteenuste komitee koosolekud 2. veebruaril ja 16. märtsil 2022;

·majandus- ja rahanduskomitee koosolekud 18. veebruaril ja 29. märtsil 2022;

·kahepoolsed kohtumised sidusrühmadega ning mitmesugustelt sidusrühmadelt saadud konfidentsiaalne teave.

Konsultatsiooniprotsessi põhisõnumid olid järgmised.

·2021. aastal alanud töö näitas, et keskse kliirimise atraktiivsuse suurendamine, ELi taristu arendamise ergutamine ja ELi järelevalvekorra loomine võtavad aega.

·Tehti kindlaks mitmesugused meetmed, mis võiksid aidata suurendada ELi kesksete vastaspoolte ja kliirimistegevuse atraktiivsust ning tagada nende riskide asjakohase juhtimise ja järelevalve.

·Need meetmed ei kuulu mitte ainult komisjoni ja kaasseadusandjate pädevusse, vaid võivad nõuda ka EKP, riikide keskpankade, Euroopa järelevalveasutuste, riiklike järelevalveasutuste, kesksete vastaspoolte ja pankade tegevust.

·Konsultatsioon näitas, et üldiselt eelistavad turuosalised turupõhist lähenemisviisi reguleerivatele meetmetele, et minimeerida kulusid ja et ELi turuosalised jääksid rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks.

·Sellest hoolimata leidsid teatavat toetust reguleerivad meetmed, eriti kui need võimaldavad kiirendada kesksete vastaspoolte uute toodete ja teenuste heakskiitmise protsessi 12 .

·ELi kesksete vastaspoolte atraktiivsuse suurendamiseks peeti kasulikuks järgmisi meetmeid: aktiivse konto hoidmine ELi keskses vastaspooles, meetmed ELi kesksete vastaspoolte teenuste laiendamise hõlbustamiseks, kliirivate osaliste ringi laiendamine, riskimaandamisinstrumentide arvestuse eeskirjade muutmine ning ELi kesksete vastaspoolte rahastamise ja likviidsuse juhtimise tingimuste parandamine.

(a)suurendada ELi kesksete vastaspoolte atraktiivsust, lihtsustades toodete turuletoomise ning mudelite ja parameetrite muutmise korda, ning kehtestades teatavate muudatuste puhul vastuväidete puudumisel põhineva heakskiitmise / hilisema heakskiitmise / läbivaatamise. See võimaldab ELi kesksetel vastaspooltel uusi tooteid ja mudelimuudatusi kiiremini kasutusele võtta, tagades samal ajal asjakohaste riskikaalutlustega arvestamise ning ohustamata finantsstabiilsust, muutes seega ELi kesksed vastaspooled konkurentsivõimelisemaks;

(b)soodustada keskset kliirimist ELis, et kaitsta finantsstabiilsust, nõudes kliirivatelt liikmetelt ja klientidelt, et nad omaksid otseselt või kaudselt ELi kesksetes vastaspooltes aktiivset kontot, ning hõlbustada klientide kliirimist, mis aitab vähendada riskipositsiooni kolmandate riikide teise taseme kesksete vastaspoolte suhtes ja liigset tuginemist nendele, mis ohustab ELi finantsstabiilsust; 

(c)tõhustada piiriülese riski hindamist ja juhtimist: tagada, et ELi ametiasutustel on nii ELi kui ka kolmandate riikide kesksete vastaspooltega seotud riskide seireks piisavad volitused ja piisav teave, suurendades selleks muu hulgas nende järelevalvealast koostööd ELis.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Käesoleva ettepaneku ettevalmistamisel tugines komisjon välisekspertidele ja -andmetele (sh Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogult ja finantsturu osalistelt), mida on üksikasjalikult kirjeldatud Euroopa turu infrastruktuuri määruse kolmanda läbivaatamise ettepanekus, millega koos käesolev ettepanek on esitatud.

•Mõjuhinnang

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

Ettepanek võtta vastu direktiiv, millega muudetakse kapitalinõuete direktiivi, investeerimisfondide direktiivi ja eurofondide direktiivi, ei mõjuta ELi eelarvet; samuti ei mõjuta ELi eelarvet Euroopa turu infrastruktuuri määruse läbivaatamise ettepanek, mida käesolev ettepanek täiendab, nagu on selgitatud mõjuhinnangu punktis 8.2.5.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Muudatusettepanekud on tihedalt seotud Euroopa turu infrastruktuuri määruse kolmanda läbivaatamisega. Neid tuleks seepärast tuleks kaaluda koos kõnealuses ettepanekus ette nähtud korraga. Ühise järelevalvemehhanismi abil kogutakse andmeid, mida on vaja põhinäitajate jälgimiseks (aktiivsete kontode kasutamine, aktiivsete kontode arv, aktiivsete kontode kaudu kliiritud tehingute osakaal, riskipositsioonide maht ja ülemäärane kontsentreerumine eri liiki kesksetesse vastaspooltesse). Selle alusel saab uusi poliitikavahendeid tulevikus hinnata. Korrapärane järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsess ning stressitestid aitavad samuti jälgida uute kavandatud meetmete mõju finantsinstitutsioonidele ja investeerimisühingutele. Eelkõige võimaldab see hinnata selliste meetmete asjakohasust ja proportsionaalsust väiksemate finantsinstitutsioonide ja investeerimisühingute puhul.

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Ettepanek ei nõua selgitavaid dokumente selle ülevõtmise kohta.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Kuigi eurofondidel on lubatud investeerida nii börsivälistesse kui ka börsil kaubeldavatesse tuletisinstrumentidesse, on eurofondide direktiivi artikli 52 sätetega kehtestatud vastaspoole riskile regulatiivsed piirangud üksnes börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute puhul, olenemata sellest, kas tuletisinstrumente kliiriti keskselt. Selleks et tagada kooskõla määrusega (EL) nr 648/2012, kehtestada võrdsed tingimused börsil kaubeldavatele ja börsivälistele tuletisinstrumentidele ning kajastada paremini kesksete vastaspoolte riski vähendavat olemust tuletistehingutes, muudetakse käesoleva direktiivi artikli 3 lõikega 2 eurofondide direktiivi artiklit 52, et kaotada vastaspoole riski piirmäärad kõigi tuletistehingute puhul, mida keskselt kliirib keskne vastaspool, kes on saanud tegevusloa või keda on tunnustatud määruse (EL) nr 648/2012 alusel. Selleks et lisada eurofondide direktiivi keskse vastaspoole mõiste, muudetakse käesoleva direktiivi artikli 3 lõikega 1 eurofondide direktiivi artikli 2 lõiget 1, kuhu lisatakse keskse vastaspoole mõiste ristviitega selle määratlusele määruses (EL) nr 648/2012.

Käesoleva direktiiviga lisatakse direktiivile 2013/36/EL (kapitalinõuete direktiiv) ja direktiivile (EL) 2019/2034 (investeerimisühingute direktiiv) uued sätted ja tehakse ettepanek mitme artikli muutmiseks, et kannustada vastavalt finantsinstitutsioone ja investeerimisühinguid ning nende pädevaid asutusi süsteemselt tegelema ülemäärase kontsentratsiooniriskiga, mis võib tekkida nende riskipositsioonidest kesksete vastaspoolte suhtes, ning peegeldada laiemat poliitilist eesmärki, milleks on turvalisem, usaldusväärsem, tõhusam ja konkurentsivõimelisem ELi keskse kliirimise teenuste turg.

Kapitalinõuete direktiivi artiklit 81 koostoimes kapitalinõuete direktiivi artikliga 104 saaks kasutada juba praeguses raamistikus, et käsitleda kesksete vastaspoolte suhtes olevate riskipositsioonide ülemäärast kontsentreerumist.

Kavandatud muudatustega pööratakse aga kapitalinõuete direktiivis suuremat tähelepanu kesksete vastaspoolte suhtes olevate riskipositsioonide nõuetekohasele juhtimisele, toetades seega üleminekut turvalisemale, usaldusväärsemale, tõhusamale ja konkurentsivõimelisemale ELi kesksete kliirimisteenuste turule. Samuti luuakse muudatustega vajalik raamistik seoses investeerimisühingute direktiiviga. Sellega seoses kutsutakse pädevaid asutusi üles vaatama läbi krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastavus asjaomastele liidu poliitikaeesmärkidele või laiematele üleminekusuundumustele, mis on seotud Euroopa turu infrastruktuuri määruse kohase aktiivse konto struktuuri kasutamisega lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis, võimaldades pädevatel asutustel lahendada finantsstabiilsusega seotud probleeme, mis võivad tekkida liigsest tuginemisest teatavatele süsteemselt olulistele kolmandate riikide kesksetele vastaspooltele (teise taseme kesksed vastaspooled).

Käesoleva direktiivi artikli 1 lõigetega 1 ja 2 muudetakse kapitalinõuete direktiivi artikleid 74 ja 76, et nõuda, et finantsinstitutsioonid lisaksid kesksete vastaspoolte, eelkõige liidu või ühe või mitme liikmesriigi jaoks süsteemselt olulisi teenuseid osutavate kesksete vastaspoolte suhtes olevatest riskipositsioonidest tuleneva kontsentratsiooniriski finantsinstitutsioonide strateegiatesse ja protsessidesse, millega hinnatakse sisemisi kapitalivajadusi ja asjakohast sisejuhtimist. Kapitalinõuete direktiivi artiklisse 76 lisatakse nõue, et juhtorgan töötaks välja konkreetsed kavad selliste kontsentratsiooniriskide käsitlemiseks. Artikli 2 lõigetes 1 ja 2 esitatakse investeerimisühingute direktiivi artiklite 26 ja 29 kohta sarnased muudatusettepanekud investeerimisühingute jaoks.

Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi toetamiseks muudetakse käesoleva direktiivi artikli 1 lõikega 3 kapitalinõuete direktiivi artiklit 81, et kehtestada pädevatele asutustele nõue konkreetselt hinnata ja jälgida finantsinstitutsioonide tavasid seoses kesksete vastaspoolte suhtes olevatest riskipositsioonidest tuleneva kontsentratsiooniriski juhtimisega ning finantsinstitutsioonide edusamme liidu asjaomaste poliitikaeesmärkidega kohanemisel. Käesoleva direktiivi artikli 2 lõikega 3 kehtestatakse sarnane nõue investeerimisühingutele (investeerimisühingute direktiivi artiklis 36).

Direktiivi artikli 1 lõikega 4 muudetakse kapitalinõuete direktiivi artiklit 100, millega antakse Euroopa Pangandusjärelevalvele volitus anda välja suunised kesksete vastaspoolte suhtes olevatest riskipositsioonidest tuleneva kontsentratsiooniriski ühetaoliseks arvessevõtmiseks järelevalvealases stressitestis.

Direktiivi artikli 1 lõikega 5 muudetakse kapitalinõuete direktiivi artiklit 104, et võimaldada pädevatel asutustel tegeleda konkreetselt kontsentratsiooniriskiga, mis tuleneb finantsinstitutsioonide riskipositsioonidest kesksete vastaspoolte suhtes, lisades konkreetse järelevalveõiguse sellise riski käsitlemiseks. Direktiivi artikli 2 lõikega 4 lisatakse sarnased sätted investeerimisühingute direktiivi artiklisse 39 investeerimisühingute kohta.

2022/0404 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

[xxxx],
millega muudetakse direktiive 2009/65/EL, 2013/36/EL ja (EL) 2019/2034 seoses kesksete vastaspoolte suhtes oleva kontsentratsiooniriski ja keskselt kliiritavate tuletistehingute vastaspoole riski käsitlemisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 53 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1) ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)Selleks et tagada kooskõla määrusega (EL) nr 648/2012 ja siseturu nõuetekohane toimimine, on vaja direktiivis 2009/65/EL sätestada ühtsed eeskirjad vastaspoole riski käsitlemiseks vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate (eurofondid) tehtavate tuletistehingute puhul, kui tehingud on kliirinud keskne vastaspool, kes on saanud tegevusloa või keda on tunnustatud kõnealuse määruse alusel. Direktiiviga 2009/65/EL kehtestatakse vastaspoole riskile regulatiivsed piirangud üksnes börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtavatele tehingutele, olenemata sellest, kas tuletisinstrumendid on keskselt kliiritud. Kuna keskne kliirimiskord maandab tuletislepingutele omast vastaspoole riski, on kohaldatavate vastaspoole riski piirmäärade kindlaksmääramisel vaja arvesse võtta, kas tuletisinstrumenti on keskselt kliirinud keskne vastaspool, kes on saanud tegevusloa või keda on tunnustatud kõnealuse määruse alusel, ning kehtestada börsil kaubeldavatele ja börsivälistele tuletisinstrumentidele võrdsed tingimused. Lisaks on regulatiivsel ja ühtlustamise eesmärgil vaja kaotada vastaspoole riski piirmäärad üksnes juhul, kui vastaspooled kasutavad kliirivatele liikmetele ja nende klientidele kliirimisteenuste osutamiseks määruse (EL) nr 648/2012 kohaselt liikmesriigis tegevusloa saanud või tunnustatud keskseid vastaspooli.

(2)Selleks et aidata kaasa kapitaliturgude liidu eesmärkide saavutamisele, on kesksete vastaspoolte tõhusaks kasutamiseks vaja käsitleda teatavaid keskse kliirimise kasutamise takistusi direktiivis 2009/65/EL ning esitada täpsustusi direktiivides 2013/36/EL ja (EL) 2019/2034. Liidu finantssüsteemi liigne tuginemine süsteemselt olulistele kolmandate riikide kesksetele vastaspooltele (teise taseme kesksed vastaspooled) võib tekitada finantsstabiilsusega seotud probleeme, millega tuleb asjakohaselt tegeleda. Selleks et tagada liidus finantsstabiilsus ja maandada piisavalt võimalikke ülekanduva mõju riske kogu liidu finantssüsteemis, tuleks seetõttu kehtestada asjakohased meetmed, et edendada kesksete vastaspoolte suhtes olevatest riskipositsioonidest tuleneva kontsentratsiooniriski kindlakstegemist, juhtimist ja jälgimist. Sellega seoses tuleks direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/2034 muuta, et kutsuda finantsinstitutsioone ning investeerimisühinguid üles astuma vajalikke samme oma ärimudeli kohandamiseks, et tagada kooskõla määruse (EL) nr 648/2012 läbivaatamisega kehtestatud uute kliirimisnõuetega, ning parandama üldiselt oma riskijuhtimistavasid, võttes arvesse ka oma turutegevuse laadi, ulatust ja keerukust. Kuigi pädevad asutused võivad juba kehtestada täiendavaid omavahendite nõudeid riskidele, mis ei ole kaetud või ei ole piisavalt kaetud olemasolevate kapitalinõuetega, peaksid nad olema paremini varustatud teise samba kohaste täiendavate üksikasjalikumate vahendite ja volitustega, et võimaldada neil võtta oma järelevalvealaste hindamiste järelduste põhjal sobivaid ja otsustavaid meetmeid.

(3)Seepärast tuleks direktiive 2009/65/EL, 2013/36/EL ja (EL) 2019/2034 vastavalt muuta.

(4)Kuna käesoleva direktiivi eesmärke – tagada, et krediidiasutused, investeerimisühingud ja nende pädevad asutused jälgivad ja leevendavad piisavalt kontsentratsiooniriski, mis tuleneb selliste teise taseme kesksete vastaspoolte suhtes olevatest riskipositsioonidest, kes pakuvad süsteemselt olulisi teenuseid, ning kõrvaldada vastaspoole riski piirmäärad tuletistehingute puhul, mida keskselt kliirib määruse (EL) nr 648/2012 kohaselt tegevusloa saanud või tunnustatud keskne vastaspool – ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetmete ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2009/65/EÜ muutmine 

Direktiivi 2009/65/EÜ muudetakse järgmiselt.

(1)    Artikli 2 lõikesse 1 lisatakse punkt u:

„u)    „keskne vastaspool“ – keskne vastaspool Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012*2 artikli 2 punkti 1 tähenduses.

___________

*2    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).“

(2)    Artiklit 52 muudetakse järgmiselt:

a)    lõike 1 teise lõigu sissejuhatav sõnastus asendatakse järgmisega:

„Tuletistehingus, mida ei kliirita keskselt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohaselt tegevusloa saanud või kõnealuse määruse artikli 25 kohaselt tunnustatud keskse vastaspoole kaudu, ei tohi eurofondi riskipositsioon vastaspoole suhtes ületada:“;

b)    lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)    esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid võivad lõike 1 esimeses lõigus sätestatud 5 % piirmäära suurendada kuni 10 %ni. Sel juhul ei tohi kõigi selliste emitentide vabalt võõrandatavate väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide koguväärtus, millest igasse on eurofond investeerinud üle 5 % oma varast, ületada 40 % tema vara väärtusest. Nimetatud piirmäära ei kohaldata hoiuste suhtes ja tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute suhtes, kui need tehakse finantseerimisasutustega, kelle suhtes kohaldatakse usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet.“;

ii)    teise lõigu punkt c asendatakse järgmisega:

„c) riskipositsioone, mis tulenevad kõnealuse asutusega tehtavatest tuletistehingutest, mida ei kliirita keskselt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohaselt tegevusloa saanud või kõnealuse määruse artikli 25 kohaselt tunnustatud keskse vastaspoole kaudu.“

Artikkel 2

Direktiivi 2013/36/EL muutmine 

Direktiivi 2013/36/EL muudetakse järgmiselt.

(1)    Artikli 74 lõike 1 [punkt b] asendatakse järgmisega:

„[b)] tõhusad protsessid selliste riskide kindlakstegemiseks, juhtimiseks, jälgimiseks ja nendest teatamiseks, millega nad lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis kokku puutuvad või võivad kokku puutuda, sealhulgas keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisriskid ning kesksete vastaspoolte suhtes olevatest riskipositsioonidest tulenev kontsentratsioonirisk, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012*1 artiklis 7a sätestatud tingimusi;“

___________

*1    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).“

(2)    Artikli 76 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

„Liikmesriigid tagavad, et juhtorgan töötab välja konkreetsed kavad ja mõõdetavad eesmärgid kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 7a sätestatud osakaaludega, et jälgida ja käsitleda kontsentratsiooniriski, mis tuleneb riskipositsioonidest selliste kesksete vastaspoolte suhtes, kes pakuvad liidu või ühe või mitme liikmesriigi jaoks süsteemselt olulisi teenuseid.“

(3)    Artiklisse 81 lisatakse järgmine lõige:

„Pädevad asutused hindavad ja jälgivad finantsinstitutsioonide selliste tavade arengut, mis on seotud kesksete vastaspoolte suhtes olevatest riskipositsioonidest tuleneva kontsentratsiooniriski juhtimisega, sealhulgas käesoleva direktiivi artikli 76 lõike 2 kohaselt välja töötatud kavasid, samuti edusamme, mida on tehtud finantsinstitutsioonide ärimudelite kohandamisel liidu asjaomaste poliitikaeesmärkidega, võttes arvesse määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 7a sätestatud nõudeid.“

(4)    Artiklisse 100 lisatakse lõige [5]:

„[5]. Euroopa Pangandusjärelevalve koostab kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 ja koostöös Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16 suunised, et tagada järjepidev metoodika kesksete vastaspoolte suhtes olevatest riskipositsioonidest tuleneva kontsentratsiooniriski integreerimiseks järelevalvealastesse stressitestidesse.“

(5)    Artikli 104 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)    sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Käesoleva direktiivi artikli 97, artikli 98 lõike 1 punkti b ning lõigete 4, 5 ja 9, artikli 101 lõike 4 ja artikli 102 ning määruse (EL) nr 575/2013 kohaldamisel on pädevatel asutustel vähemalt järgmised volitused:“;

b)    lisatakse punkt [n]:

„[n)] õigus nõuda, et finantsinstitutsioonid vähendaksid keskse vastaspoole suhtes olevaid riskipositsioone või korrigeeriksid riskipositsioone oma kliirimiskontodel kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 7a, kui pädev asutus leiab, et selle keskse vastaspoole suhtes esineb ülemäärane kontsentratsioonirisk.“

Artikkel 3

Direktiivi (EL) 2019/2034 muutmine

Direktiivi (EL) 2019/2034 muudetakse järgmiselt.

(1)    Artikli 26 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b) tulemuslikud protsessid, et määrata kindlaks, juhtida ja jälgida riske või anda teada riskidest, mis investeerimisühingutele tekivad või võivad tekkida või mida investeerimisühingud tekitavad või võivad tekitada teistele, sealhulgas kontsentratsioonirisk, mis tuleneb riskipositsioonidest kesksete vastaspoolte suhtes, võttes arvesse määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 7a sätestatud tingimusi.“

(2)    Artikli 29 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)    lisatakse punkt e:

„e)    kesksete vastaspoolte suhtes olevatest riskipositsioonidest tuleneva kontsentratsiooniriski olulised allikad ja mõju ning mis tahes oluline mõju omavahenditele.“;

b)    lisatakse järgmine lõik:

„Esimese lõigu punkti e kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et juhtorgan töötab välja konkreetsed kavad ja mõõdetavad eesmärgid kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 7a sätestatud osakaaludega, et jälgida ja käsitleda kontsentratsiooniriski, mis tuleneb riskipositsioonidest selliste kesksete vastaspoolte suhtes, kes pakuvad liidu või ühe või mitme liikmesriigi jaoks süsteemselt olulisi teenuseid.“

(3)    Artikli 36 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

„Esimese lõigu punkti a kohaldamisel hindavad ja jälgivad pädevad asutused investeerimisühingute selliste tavade arengut, mis on seotud kesksete vastaspoolte suhtes olevatest riskipositsioonidest tuleneva kontsentratsiooniriski juhtimisega, sealhulgas käesoleva direktiivi artikli 29 lõike 1 punkti e kohaselt välja töötatud kavasid, samuti edusamme, mida on tehtud investeerimisühingute ärimudelite kohandamisel liidu asjaomaste poliitikaeesmärkidega, võttes arvesse määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 7a sätestatud nõudeid.“

(4)    Artikli 39 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a)     sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Käesoleva direktiivi artikli 29 punkti e, artikli 36, artikli 37 lõike 3 ja artikli 39 ning määruse (EL) nr 575/2013 kohaldamisel on pädevatel asutustel vähemalt järgmised volitused:“;

b)    lisatakse punkt n:

„n)    nõuda, et finantsinstitutsioonid vähendaksid keskse vastaspoole suhtes olevaid riskipositsioone või korrigeeriksid riskipositsioone oma kliirimiskontodel kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 7a, kui pädev asutus leiab, et selle keskse vastaspoole suhtes esineb ülemäärane kontsentratsioonirisk.“

Artikkel 4

Ülevõtmine

1.    Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt ... [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev – 12 kuud pärast Euroopa turu infrastruktuuri määruse läbivaatamise määruse jõustumist]. Liikmesriigid edastavad kõnealuste õigus- ja haldusnormide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.    Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 6

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

(1)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele „Euroopa majandus- ja finantssüsteem: avatuse, tugevuse ja vastupidavuse edendamine“, COM(2021) 32.

(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, ELT L 201, 27.7.2012.

(3)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ, ELT L 176, 27.6.2013.

(4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/2034, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL, ELT L 314, 5.12.2019.

(5)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (uuesti sõnastatud), ELT L 302, 17.11.2009.

(6)    Komisjoni teatis „Inimeste ja ettevõtete hüvanguks toimiv kapitaliturgude liit – uus tegevuskava“, COM(2020) 590.

(7)    Komisjoni teatis „Euroopa majandus- ja finantssüsteem: avatuse, tugevuse ja vastupidavuse edendamine“, COM(2021) 32.

(8)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus), ELT L 243, 9.7.2021.

(9)    Näiteks ei ole veel vastu võetud Euroopa turu infrastruktuuri määruse artiklite 15 ja 49 kohaseid regulatiivseid tehnilisi standardeid, mis käsitlevad vastavalt teenuste laiendamise ja riskimudelite muudatuste heakskiitmise korda.

(10)     https://ec.europa.eu/info/business-economy-euro/banking-and-finance/regulatory-process-financial-services/consultations-banking-and-finance/targeted-consultation-review-central-clearing-framework-eu_en  

(11)     https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/13378-Derivatives-clearing-Review-of-the-European-Market-Infrastructure-Regulation_en  

(12)    Toetus pigem puudus / oli piiratud seoses kapitalinõuete määruse kõrgemate kapitalinõuetega ELi-väliste kesksete vastaspoolte suhtes olevate riskipositsioonide puhul, riskipositsioonide vähendamise eesmärkidega kolmandate riikide konkreetsete teise taseme kesksete vastaspoolte suhtes, kohustusega kliirida ELis ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve vahenditega.