EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 5.4.2022

COM(2022) 157 final

2022/0105(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

tööstuskäitiste keskkonnaandmete esitamise ja tööstusheite portaali loomise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

{SEC(2022) 169 final} - {SWD(2022) 111 final} - {SWD(2022) 112 final} - {SWD(2022) 113 final}

SELETUSKIRI

1.    ETTEPANEKU TAUST

•    Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Määrusega (EÜ) nr 166/2006 1 (edaspidi „määrus“) loodi Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister (E-PRTR), s.o üleeuroopaline register, mille kaudu üldsus saab juurdepääsu liidus, Islandil, Liechtensteinis ja Norras asuvate tööstusrajatiste peamistele keskkonnaandmetele. Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister sisaldab andmeid, mida igal aastal esitavad ligikaudu 30 000 tööstusrajatist, hõlmates 65 majandustegevust kogu liidus. Määrusega rakendatakse 2006. aasta saasteainete heite- ja ülekanderegistrite Kiievi protokolli (edaspidi „protokoll“), 2 mis jõustus 2009. aastal. See on ainus õiguslikult siduv rahvusvaheline õigusakt, mis käsitleb saasteainete heite- ja ülekanderegistreid. 

Liikmesriigid saadavad igal aastal komisjonile aruande, mis sisaldab tööstusrajatiste käitajate esitatud andmeid iga rajatise heidete ja ülekannete kohta. Seejärel avaldab komisjon need andmed Euroopa Keskkonnaameti abiga avalikul veebisaidil.

Määruse tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, ühtsust ja ELi lisaväärtust hinnati komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) raames 3 . Hindamisel analüüsiti Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri kasulikkust ning võimalust seda lihtsustada ja vähendada õigusliku reguleerimisega seotud kulusid ja koormust. Hindamisel põhinevas komisjoni teises aruandes määruse rakendamise kohta 4 järeldati järgmist.

·Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister on osutunud keskseks teadmusbaasiks Euroopa tööstustegevusest tuleneva heite kohta. See sisaldab lihtsalt kättesaadavaid ja kvaliteetseid andmeid. See annab üldsusele juurdepääsu väärtuslikule teabele, toetades keskkonnaalaste otsuste tegemist.

·Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrit saab veelgi täiustada ja tõhusamaks muuta, viies selle kooskõlla teistes keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud aruandluskohustustega ning lisades sinna täiendava taustteabe.

Rakendamisaruande järelmeetmetena viidi ellu mitu algatust.

·Loodi tööstusheidete portaal 5 (edaspidi „portaal“). Portaal sisaldab Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri määruse alusel igal aastal esitatavaid andmeid ning andmeid, mis esitatakse kooskõlas direktiiviga 2010/75/EL tööstusheidete kohta (tööstusheidete direktiiv) 6 . Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri veebisaiti asendavasse portaali on koondatud andmed, mis esitatakse tööstustegevuse kohta nimetatud kahe ELi keskkonnaalase õigusakti alusel.

·Seoses täiendava taustteabega kehtestati komisjoni rakendusotsusega 2022/142 7  ühikud ja mõõtesuurused, mis võimaldavad käitajatel esitada igal aastal iga Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrisse kantud rajatise tootmismahu andmed. Tootmismahu andmete esitamine muutub esimest korda kohustuslikuks 2023. aruandeaastal.

·tööstusheidete direktiivis on sätestatud juhtimis- ja kontrollieeskirjad liidu suurimatest tööstus- ja loomakasvatuskäitistest tuleneva saaste järkjärguliseks vähendamiseks, säilitades samas konkurentsipõhised võrdsed võimalused;

·määrus aitab jälgida saaste vähendamiseks võetud meetmeid, parandades üldsuse teavitamist käitiste tulemustest.

·Määruse valdkondlikku kohaldamisala tuleks muuta, et see oleks paremini kooskõlas tegevustega, mis on hõlmatud seotud keskkonnaalaste õigusaktidega. See puudutab eelkõige tööstusheidete direktiivi, kuid ka direktiivi (EL) 2015/2193, mis käsitleb keskmise võimsusega põletusseadmeid, (keskmise võimsusega põletusseadmete direktiiv) 9  ja nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (asulareovee direktiiv) 10 . Täiendava ühtlustamise huvides tuleks tegevusest teatada käitise tasandil (nagu on ette nähtud neis teistes õigusaktides), mitte rajatise tasandil.

·Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri määrus peaks hõlmama kõiki asjaomaseid saasteaineid. See tähendab, et määruse II lisasse tuleks lisada teatavad saasteained, sealhulgas:

·veepoliitika raamdirektiivis 2000/60/EÜ 11 ja pinnaveedirektiivis 2008/105/EL 12 loetletud prioriteetsed ained; 

·määruses (EÜ) nr 1907/2006 (REACH) 13 nimetatud väga ohtlikud ained;

·ained, mis on hõlmatud põhjavett ja õhukvaliteeti käsitlevate ELi õigusaktidega, sealhulgas põhjavee direktiiv, 14 välisõhu kvaliteedi direktiiv 15 ja direktiiv 2004/107/EÜ teatavate saasteainete sisalduse kohta välisõhus 16 . 

·Selleks et tagada kooskõla ELi ringmajanduse ja CO2 heite vähendamise tegevuspõhimõtetega ning võimaldada Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri andmete paremat keskkonnaalast võrdlemist, peaksid käitajad esitama tootmismahtude andmed ja täiendavad andmed, eelkõige andmed ressursside (energia, vee ja toorainete) kasutamise kohta.

·Samuti tuleks praegu määruse rakendamist mõjutavate puuduste kõrvaldamiseks:

·ajakohastada analüüsimeetodeid, mida käitajad kasutavad, et teha kindlaks heited ja ülekanded väljapoole tegevuskohta;

·paluda käitajatel oma pädevatele asutustele esitatavas aruandes sõnaselgelt kinnitada, et asjaomase saasteaine heide või jäätmete või reovee ülekanne väljapoole tegevuskohta jääb alla kohaldatavaid aruandluskünniseid;

·lubada liikmesriikidel esitada teatavad andmed loomakasvatusettevõtjate eest, kellel võivad puududa ressursid täpsete andmete esitamiseks.

Euroopa rohelises kokkuleppes kinnitati määruse läbivaatamise vajadust ning see vaadatakse läbi samal ajal tööstusheidete direktiiviga. See tagab nimetatud kahe õigusakti üldise kooskõla ja tõhususe.

Võttes arvesse, millist laadi ja kui suured muudatused tuleks määrusesse teha, ning vajadust suurendada kooskõla ja õigusselgust, tuleks määrus käesoleva ettepanekuga kehtetuks tunnistada ja asendada, võttes samas üle sellest tulenevad sisulised kohustused, kui see on vajalik.

•    Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•    Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.    ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•    Õiguslik alus

Kavandatud õigusakti peamine eesmärk on seotud keskkonna ja inimeste tervise kaitsega. Seetõttu on kavandatava määruse õiguslik alus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõige 1.

•    Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•    Proportsionaalsus

•    Vahendi valik

3.    JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•    Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

–kuigi tundub, et liikmesriikide head tavad ühtlustuvad, võib olemasolevate ELi suuniste ajakohastamine aidata andmeid ühtsemalt tõlgendada;

–Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister oleks tõhusam ja ühtsem, kui see oleks veelgi rohkem kooskõlas teiste, sellega tihedalt seotud keskkonnaalaste aruandluskohustustega;

–liikmesriikide kohustust esitada iga kolme aasta järel aruanne Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri määruse rakendamise kohta ei peetud väga otstarbekaks, mis viitas sellele, et lihtsustamiseks võimalusi veel on;

–täiendavate taustandmete lisamine olemasolevasse Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrisse suurendaks selle kasulikkust keskkonnaandmete tervikliku allikana.

–Õigusakti ebatõhusad aspektid: kuidas käsitleda valdkondi, kus kehtivad õigusnormid võiksid olla tulemuslikumad ja tõhusamad.

–Panus ressursitõhususe suurendamisse ja tootmise mürgisuse vähendamisse: teha kindlaks määrusesse lisatavad võimalikud uued saasteained, eelkõige viia määrus paremini kooskõlla keskkonnakvaliteedi standarditega (seoses õhu ja veega) ning REACH määrusega; kaaluda, kuidas saaks määrus kaasa aidata ringmajanduse arendamisele ja säilitamisele, näiteks esitades andmed energia-, vee- ja toorainekasutuse kohta.

–Panus CO2 heite vähendamisse: kuidas saab määrus aidata muuta mitmesugused tööstustegevused süsinikdioksiidi heitkoguste seisukohast tõhusamaks.

–Valdkondlik kohaldamisala: teha kindlaks, kas määrusest on välja jäänud olulised keskkonnategevused ning kuidas see on kooskõlas seotud õigusaktidega (eelkõige tööstusheidete direktiivi, keskmise võimsusega põletusseadmete direktiivi ja asulareovee direktiiviga) ja toetab neid.

•    Konsulteerimine sidusrühmadega

•    Mõjuhinnang

•    Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Kooskõlas komisjoni kohustusega tagada parem õigusloome koostati käesolev ettepanek kaasavalt, järgides täieliku läbipaistvuse ja sidusrühmade pideva osaluse põhimõtteid, võttes nõuetekohaselt arvesse nii väljastpoolt saadud tagasisidet kui ka väliskontrolli, et tagada ettepanekus õige tasakaal.

•    Põhiõigused

4.    MÕJU EELARVELE

5.    MUU TEAVE

•    Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Saasteainete koguheited sektorite kaupa, mis põhinevad käitajate poolt Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrisse esitatud andmetel, jäävad põhinäitajateks, mille alusel jälgitakse edusamme käesoleva algatuse eesmärkide saavutamisel. Täiustatud Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister parandab eri tööstussektorite keskkonnatoime jälgimist.

·Üksikasjalikum aruandlus saasteainete kohta käitise tasandil võimaldab analüüsida peamisi protsesse sektorites, kus keskkonnatoime paraneb või kus selles vallas maha jäädakse.

·Ressursikasutuse aruandluse lisamine võimaldab kindlaks määrata uusi näitajaid materjalide, vee ja energia kasutamise kohta. See võimaldab jälgida ressursitõhususe paranemist.

·Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistriga hõlmatud ainete loetelu regulaarne ajakohastamine võimaldab kindlaks määrata tulevaste või praeguste probleemsete ainete heite näitajad. See omakorda võimaldab jälgida, kuidas nende ainete kasutamist ja haldamist parandatakse. 

Need parandused aitavad ka tagada, et seda jälgimist saab tõhusalt kasutada nullsaaste laiemas seire- ja väljavaateraamistikus, mis avaldatakse alates 2022. aastast iga kahe aasta tagant. Andmed õhu-, vee- ja pinnasesaaste kohta, mis on kättesaadavad nullsaaste seire raames, aitavad hinnata tööstusheidete direktiiviga ja määrusega hõlmatud käitistest tuleneva saaste vähenemise mõju. 

Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri meetmete puhul hõlmavad põhinäitajad aruandluse õigeaegsust ja täielikkust liikmesriikide, sektorite ja keskkonnaelementide kaupa. Portaali veebistatistika mõõdab üldsuse juurdepääsu tööstusheidete direktiivi ning Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri kombineeritud teabele.

Reaktsiooni seadusandlikele parandustele jälgitakse tööstusheidete direktiivi ja Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri sidusrühmade küsitluste abil.

•    Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Artiklis 1 sätestatakse reguleerimisese, st tööstusheite portaali (edaspidi „portaal“) loomine uue veebipõhise elektroonilise andmebaasina, millega asendatakse Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister ja mis sisaldab kõiki määruse alusel esitatud andmeid; ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokolli rakendamine; keskkonnateabele juurdepääsu ja keskkonnaalaste otsuste tegemises osalemise hõlbustamine üldsuse jaoks ning suutlikkus paremini hinnata ja mõõta tööstusheidet käsitlevate õigusaktide keskkonnamõju.

Artiklis 2 määratletakse peamised mõisted, et tagada õiguskindlus ja selgus ning määruse õige ja täielik rakendamine. Need määratlused käsitlevad muu hulgas mõisteid „käitis“, „heide“, „ülekanne väljapoole tegevuskohta“, „hajureostusallikad“, „käitaja“. Kooskõla tagamiseks teiste seotud ELi õigusaktidega viidatakse mõne määratluse puhul tööstusheidete direktiivis ja jäätmete raamdirektiivis 2008/98/EL sätestatud määratlustele.

Artiklis 3 täpsustatakse, milliseid andmeid portaal sisaldab, st andmeid, mida käitajad ja liikmesriigid esitavad vastavalt artiklile 5, ning asjakohast täiendavat keskkonnateavet, mida esitatakse muude seotud ELi õigusaktide kohaselt.

Artiklis 4 käsitletakse portaali ülesehitust ja struktuuri ning selles täpsustatakse, et andmed esitatakse nii kokkuvõtlikult kui ka üksikasjalikult, et portaali kasutajad saaksid teha konkreetseid otsinguid, muu hulgas käitiste või tegevuste kaupa. Eesmärk on tagada portaali kasutajatele võimalikult lihtne ja otstarbekas juurdepääs asjakohastele esitatud andmetele.

Artiklis 5 kirjeldatakse andmeid, mis asjaomased I lisas loetletud tööstuskäitiste käitajad peavad igal aastal oma asukohaliikmesriigile esitama. See hõlmab II lisas loetletud saasteainete heidet keskkonda, jäätmete ja reovee ülekannet väljapoole tegevuskohta, ressursside (nt vesi, tooraine) kasutamist, andmete tausta selgitavat teavet (nt aastane tootmismaht) ja seda, kas käitise suhtes kohaldatakse muid seotud ELi õigusakte, näiteks tööstusheidete direktiivi.

Selleks et vältida andmete mitmekordset esitamist, selgitatakse artikli 5 lõike 1 punktis b, et selliste jäätmete ülekannet väljapoole tegevuskohta, mis tuleb kõrvaldada pinnastöötluse või süvainjektsiooni teel, kajastab aruandes heitena pinnasesse ainult selle käitise käitaja, kust jäätmed pärinevad.

Teave heidete ja ülekannete kohta esitatakse kõigi tahtlike, tahtmatute, plaanipäraste ja planeerimata tegevuste aastase kokkuvõttena. Artikli 5 lõikes 1 ja II lisas on sätestatud aruandluskohustuse aluseks olevad läviväärtused. Kui neid läviväärtusi ei ületata, peaksid käitajad sõnaselgelt kinnitama, et nende aastased heited ja/või ülekanded väljapoole tegevuskohta jäävad alla nende läviväärtuste. Selle eesmärk on kõrvaldada rakendamispuudused, st ebaselgus selles, kas käitaja andmed puuduvad seetõttu, et ta on jätnud aruande esitamata, või jäid heited ja ülekanded alla kohaldatavaid aruandluskünniseid. Samamoodi kõrvaldatakse artikli 5 lõikega 3 veel üks rakendamispuudus, mis on seotud käitajate meetoditega, mida nad kasutavad heidete ja väljapoole tegevuskohta ülekannete koguste kindlakstegemiseks, kehtestades selleks kasutatavate meetodite hierarhia: 1) mõõtmine, 2) arvutamine ja 3) hindamine. Selleks et käitajate aruandeid oleks võimalik auditeerida, peaksid käitajad säilitama esitatud teabe aluseks olevaid andmeid viis aastat.

Mõne käitise käitajal ei pruugi olla piisavalt vajalikke ressursse, et teha kindlaks II lisas loetletud saasteainete tahtliku aastase heite kogus. Seetõttu võivad liikmesriigid haldusprotsesside lihtsustamiseks teha selliste heidete kogused kindlaks kodulinnu-, sea- ja veisekasvatuskäitiste (I lisa 2. tegevus) ning vesiviljeluskäitiste (I lisa 7. tegevus) käitajate eest.

Liikmesriigid peavad kehtestama ka tähtaja, mille jooksul käitajad peavad esitama andmed oma pädevale asutusele.

Artiklis 6 käsitletakse liikmesriikide iga-aastast aruandlust komisjonile. Andmete esitusviis ja kuupäev, millal liikmesriigid peavad andmed esitama, sätestatakse rakendusaktidega. Sellega seoses jääb kehtima komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/1741, 27 millega kehtestatakse andmete esitusviis ja aruannete esitamise tähtaeg. Komisjon peaks Euroopa Keskkonnaameti abiga sisestama liikmesriikide andmed portaali ühe kuu jooksul pärast liikmesriikidelt andmete saamist.

Artiklis 7 käsitletakse aruandlust hajureostusallikatest tuleneva saasteainete heite kohta. Kui selliseid andmeid ei esitata, on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte sellise aruandluse algatamiseks.

Artiklis 8 käsitletakse esitatavate andmete kvaliteeti. Käitajad peavad tagama andmete kvaliteedi ja pädevad asutused peavad hindama nende andmete täpsust, terviklikkust, järjepidevust ja usaldusväärsust. Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta asjakohased suunised.

Artiklid 9, 10 ja 11: vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioonile, protokollile ja asjaomastele ELi õigusaktidele, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/4/EÜ 28 on nende sätete eesmärk tagada:

i) tasuta veebipõhine avalik juurdepääs portaalis sisalduvatele andmetele, täpsustades samas, et see ei piira ELi õiguses sätestatud keskkonnateabele juurdepääsu piiranguid, nt käitajate ärihuvide ja konfidentsiaalse teabe kaitset;

ii) üldsuse osalemine portaali edasises arendamises ning

iii) üldsuse õigus pöörduda kohtu poole seoses keskkonnateabe kättesaadavusega.

Artiklis 12 viidatakse määruse rakendamist toetavate suuniste väljatöötamisele ja regulaarsele ajakohastamisele. Suunistes käsitletakse muu hulgas andmeesituskorda ja esitatud andmete kvaliteedi tagamist.

Artikli 13 kohaselt peavad komisjon ja liikmesriigid suurendama üldsuse teadlikkust portaalist.

Artiklid 14 ja 15: artikliga 14 antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte I ja II lisa muutmiseks, et tagada määruse ajakohasus.

Seoses I lisaga annab see võimaluse lisada uusi tööstus- või põllumajandustegevusi, mis märkimisväärse saasteainete heite või ressursikasutuse tulemusel mõjutavad või võivad mõjutada keskkonda või inimeste tervist. Tegevuste lisamine võib osutuda vajalikuks ka selleks, et kajastada saasteainete heite- ja ülekanderegistrit käsitlevasse protokolli tehtud muudatusi.

Samuti on ette nähtud II lisa ajakohastamine, lisades sinna saasteained, mille suhtes kohaldatakse kemikaale ning vee- ja õhukvaliteeti käsitlevate ELi õigusaktide kohast reguleerivat erikontrolli ning mis võivad ohustada keskkonda või inimeste tervist. Saasteaineid võib olla vaja lisada ka saasteainete heite- ja ülekanderegistrit käsitlevasse protokolli tehtud muudatuste kajastamiseks. Lisaks võimaldab see säte kehtestada aruandluskünnised, mis tagavad I lisas loetletud tegevustest tuleneva saasteainete heite hõlmatuse vähemalt 90 % ulatuses.

Artiklis 15 sätestatakse nende delegeeritud volituste rakendamise tingimused.

Artiklis 16 käsitletakse komiteemenetlust, täpsustades, et komisjoni abistab komitee ning et kohaldatakse komiteemenetluse määruses (EL) nr 182/2011 sätestatud kontrollimenetlust. Sellega nähakse ette komisjoni rakendusaktide võimalik vastuvõtmine artikli 6 lõike 1 kohase aruannete esitamise kuupäeva ja viisi kehtestamiseks või ajakohastamiseks.

Artiklis 17 sätestatakse kriteeriumid, mida liikmesriigid peavad arvesse võtma määruse sätete rikkumise eest karistuste kehtestamisel, ning kutsutakse liikmesriike üles võtma nõuete täitmist tagamise meetmeid, et rikkumisi ennetada ja avastada.

Artiklid 18, 19 ja 20: artiklis 18 käsitletakse määruse (EÜ) nr 166/2006 kehtetuks tunnistamist ja asendamist. Artiklis 20 sätestatakse jõustumiskuupäev, samal ajal kui artiklis 19 käsitletakse üleminekusätteid kuni jõustumiskuupäevani.

I lisas on loetletud tegevused, mille suhtes määrust kohaldatakse, nimelt:

·käitised, mis tegelevad ühe või mitme direktiivi 2010/75/EL I või Ia lisas nimetatud tegevusega ja ületavad seal sätestatud kohaldatavaid künniseid;

·keskmise suurusega põletuskäitised võimsusega üle 20 MW (megavatti);

·täiendavad tegevused, mida on nimetatud protokollis, kuid ei ole hõlmatud eespool nimetatud õigusaktidega, nimelt allmaakaevandamine (sealhulgas toornafta või gaasi ammutamine), pealmaakaevandamine, suuremad asulareoveepuhastid, vesiviljelus ja laevade ehitus/lammutus või värvimine / värvi eemaldamine.

Selle kohaldamisala eesmärk on saavutada kooskõla teiste ELi keskkonnaalaste õigusaktidega, sealhulgas direktiiviga 2010/75/EL ja direktiiviga (EL) 2015/2193. 

II lisas on esitatud loetelu saasteainetest, millest tuleb teatada, ja nendega seotud künnised, mille ületamisel tuleb heitest teatada.

III lisas on esitatud vastavustabel, milles on loetletud määruse (EÜ) nr 166/2006 sätted ja neile vastavad käesoleva ettepaneku sätted.

2022/0105 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

tööstuskäitiste keskkonnaandmete esitamise ja tööstusheite portaali loomise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 29 , 

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 30 , 

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr XXX/202X/EL 31 vastu võetud Euroopa Liidu kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi kohaselt peavad komisjon, liikmesriigid, piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused ning sidusrühmad nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil tulemuslikult rakendama rangeid läbipaistvuse, üldsuse osalemise ja õiguskaitse kättesaadavuse norme kooskõlas UNECE keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooniga 32 (edaspidi „Århusi konventsioon“).

(2)Århusi konventsioonis, mille Euroopa Ühendus nõukogu otsusega 2005/370/EÜ 17. veebruaril 2005 ratifitseeris, tunnistatakse, et suurenenud avalik juurdepääs keskkonnateabele ning sellise teabe levik soodustavad suuremat teadlikkust keskkonnaküsimustest, vaba arvamustevahetust, üldsuse tõhusamat osavõttu keskkonnaasjade üle otsustamises ning kokkuvõttes ka paremat keskkonda.

(3)2. detsembril 2005. aastal ratifitseeris Euroopa Ühendus nõukogu otsusega 2006/61/EÜ UNECE saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokolli (edaspidi “protokoll“).

(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 166/2006 33 loodi protokolli rakendamiseks Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister.

(5)Komisjoni teises aruandes 34 määruse (EÜ) nr 166/2006 rakendamise kohta jõuti järeldusele, et aruandluskohustusi tuleks ühtlustada, uurides täiendavalt koostoimet muude asjakohaste liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, mis käsitlevad tööstuskäitistest lähtuvat saastust, sealhulgas eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/75/EL 35 ja nõukogu direktiiviga 91/271/EMÜ 36 . Samuti rõhutati aruandes vajadust uurida võimalusi täiendava taustteabe lisamiseks, et muuta esitatud andmete kasutamine tõhusamaks.

(6)Komisjoni teatises „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas“ 37 esitati liidu tegevuskava, milles käsitletakse nullsaastet, energeetikat, CO2 heite vähendamist ja ringmajandust ning toetatakse esitatud teabe tõhusat kasutamist nullsaaste laiemas seire- ja väljavaateraamistikus ning kaheksandas keskkonnameetmete programmis sätestatud seireraamistikus.

(7)Kooskõlas komisjoni teise aruande järeldustega määruse (EÜ) nr 166/2006 rakendamise kohta töötas komisjon Euroopa Keskkonnaameti (edaspidi „keskkonnaamet“) toetusel 2021. aasta juunis välja tööstusheite portaali (edaspidi „portaal“), 38 millega asendatakse Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister ja parandatakse seega koostoimet direktiivi 2010/75/EL kohase aruandlusega.

(8)Portaal peaks andma avaliku tasuta veebipõhise juurdepääsu lõimitumale ja sidusamale andmekogumile tööstusrajatiste tekitatava keskkonnasurve põhiliikide kohta, sest sellised andmed on kulutõhusad vahendid, mille abil teha keskkonnateemalisi võrdluseid ja otsuseid, soodustada paremat keskkonnatoimet, jälgida suundumusi, tõendada saastuse vähendamisel tehtud edusamme, võrrelda käitisi võrdlusalustega, jälgida vastavust asjakohastele rahvusvahelistele kokkulepetele, panna paika prioriteete ning hinnata liidu ja liikmesriikide keskkonnapoliitika ja -programmide tulemuslikkust.

(9)Portaalis peaks saama kuvada selles sisalduvaid andmeid nii koondatult kui ka koondamata kujul, et kasutajad saaksid teha sihtotsinguid.

(10)Aruandlusnõudeid tuleks kohaldada käitise tasandil, et rakendada koostoimet portaali ja tööstuskäitiste tekitatavat keskkonnasurvet kajastavate andmebaaside vahel, kaasa arvatud direktiiviga 2010/75/EL hõlmatud andmebaasid, ning toetada kõnealuse direktiivi rakendamist ja tagada selle rakendamise järjepidevus.

(11)Selleks, et täita protokolli nõudeid, tuleks aruandlusnõudeid kohaldada kõigi I lisas loetletud tegevusvaldkondade suhtes. Lisaks peaks selleks, et saavutada koostoime liidu asjakohaste keskkonnaalaste õigusnormidega, mis mõjutavad tööstuskäitisi, olema käesoleva määruse kohaldamisala samuti kooskõlas direktiivi 2010/75/EL I ja Ia lisas osutatud tööstustegevuse valdkondadega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/2193 39 hõlmatud valitud tegevusvaldkondadega.

(12)Selleks, et jälgida tööstuskäitiste keskkonnatoimet, peaks portaali lisatavad andmed hõlmama teatavate saasteainete heidet keskkonda, neid saasteaineid sisaldava reovee ülekandeid väljapoole tegevuskohta ja jäätmete ülekandeid väljapoole tegevuskohta, kui nende saasteainete ja jäätmete kogus ületab asjaomase künnisväärtuse.

(13)Samuti peaks portaal sisaldama andmeid asjaomaste käitiste vee-, energia ja toormekasutuse kohta, et oleks võimalik jälgida liikumist väga ressursitõhusa ringmajanduse suunas.

(14)Århusi konventsioonis, mille Euroopa Ühendus nõukogu otsusega 2005/370/EÜ 40 17. veebruaril 2005 ratifitseeris, tunnistatakse, et suurenenud avalik juurdepääs keskkonnateabele ning sellise teabe levik soodustavad suuremat teadlikkust keskkonnaküsimustest, vaba arvamustevahetust, üldsuse tõhusamat osavõttu keskkonnaasjade üle otsustamises ning kokkuvõttes ka paremat keskkonda.

(15)Käitiste käitajad peaksid esitama ka teabe asjaomase käitise tootmismahu, töötajate arvu ja töötundide kohta, samuti teabe heidet põhjustanud õnnetuste kohta, et saasteainete heidet ning jäätmete ja reovee ülekandeid väljapoole tegevuskohta käsitlevaid esitatud andmeid oleks võimalik vaadelda üldises kontekstis.

(16)Tööstuskäitisi käsitlevale keskkonnateabele juurdepääsu portaali üldist kasu tuleks suurendada, lisades lingid muudele teabevoogudele, mis tulenevad kliimamuutusi, õhu, vee ja pinnase kaitset ning jäätmekäitlust käsitlevatest liidu õigusaktidest, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/18/EL, 41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ 42 ja direktiivi 2010/75/EL kohasest aruandlusest. Selleks, et suurendada portaali väärtust kasutajate jaoks, tuleks see üles ehitada nii, et edaspidi oleks lihtne lõimida teisi asjakohaseid keskkonnaandmete vooge.

(17)Õiguskindluse huvides tuleks nõuda, et käitiste käitajad sisestaksid nulldeklaratsiooni, kui nende käitiste heide ning jäätmete ja reovee ülekanded väljapoole tegevuskohta jäävad allapoole aruandluskünnist.

(18)Selleks, et parandada esitatud andmete kvaliteeti ja tagada nende võrreldavus, on asjakohane ühtlustada koguste kindlakstegemise meetodeid, mida käitajad heitest, jäätmete ja reovee ülekannetest väljapoole tegevuskohta ning ressursikasutusest teatamisel peavad kasutama. Seepärast tuleks käitajatelt nõuda, et nad kasutaksid esmajärjekorras mõõtmist kui kõige täpsemat koguse kindlakstegemise meetodit ning kui see ei ole võimalik, siis arvutusi, kusjuures koguse hindamist tuleks kasutada üksnes viimase abinõuna.

(19)Kuna loomakasvatus- ja vesiviljelusrajatiste käitajatel ei pruugi olla vajalikke vahendeid oma tahtlikult keskkonda lastavate saasteainete koguse täpseks kindlakstegemiseks, peaks liikmesriikidel olema õigus need kogused käitajate asemel kindlaks teha.

(20)Selleks, et tagada käesoleva määruse sätete ühetaolised rakendamistingimused seoses liikmesriikide aruandlusega, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et kehtestada esitatava teabe liik ja vorm ning aruannete esitamise tähtajad. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 43 .

(21)Võttes arvesse, et kiire juurdepääs keskkonnateabele on liidu kodanike jaoks oluline, on äärmiselt tähtis, et liikmesriigid ja komisjon teeksid andmed avalikult kättesaadavaks nii kiiresti kui tehniliselt võimalik. Selleks ei tohiks aruannete esitamise tähtpäev olla hiljem kui 11 kuud pärast aruandeaasta lõppu, kuigi täpne tähtaeg tuleb kehtestada rakendusaktiga.

(22)Kui see on asjakohane, peaks portaal hõlbustama ka juurdepääsu hajureostusallikatest pärit heidet käsitlevale teabele, et võimaldada otsustajatel sellist heidet paremini konteksti asetada ja valida kõige tõhusam lahendus saaste vähendamiseks.

(23)Liikmesriikide esitatud andmed peaksid olema kvaliteetsed, eelkõige mis puudutab nende täpsust, terviklikkust, järjepidevust ja usaldusväärsust. Seepärast peaksid pädevad asutused hindama käitajate esitatud andmete kvaliteeti. 

(24)Avalik juurdepääs liikmesriikide esitatud keskkonnateabele peaks olema piiramatu ja erandid sellest reeglist peaksid olema võimalikud üksnes kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/4/EÜ 44 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EÜ) nr 1049/2001 45 .

(25)Tuleks tagada üldsuse osalemine portaali edasiarendamises, luues varased ja tõhusad võimalused esitada otsustamisprotsessi tarbeks kommentaare, teavet, analüüse ja arvamusi.

(26)Selleks, et suurendada portaali kasulikkust ja mõju, peaks komisjon keskkonnaameti toetusel töötama välja suunised, millega toetatakse käesoleva määruse rakendamist.

(27)Komisjonil peaks olema võimalik ajakohastada tööstuse või põllumajanduse tegevusvaldkondi, mille suhtes kohaldatakse aruandlusnõudeid. Seepärast peaks komisjonil kooskõlas aluslepingu artikliga 290 olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse I lisa muutmiseks, et lisada sinna tegevusvaldkondi, millel on või eeldatavasti on mõju tervisele või keskkonnale, ning viia lisa vastavusse protokolli muudatustega. 

(28)Peale selle peaks komisjonil kooskõlas aluslepingu artikliga 290 olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse II lisa muutmiseks, et määrata kindlaks aruandluskünnised, lisada saasteaineid, mille suhtes kohaldatakse vee ja õhu kvaliteeti ning kemikaale käsitlevates liidu õigusaktides (sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1907/2006, 46 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 2000/60/EÜ, 47 2004/107/EÜ, 48 2006/118/EÜ, 49 2008/50/EÜ 50 ja 2008/105/EL 51 ) sätestatud konkreetseid reguleerivaid meetmeid, kajastada protokollis tehtud muudatusi seoses saasteainetega, mille kohta tuleb aruanne esitada või vastavate aruandluskünnistega, ning viia kõnealune lisa vastavusse teaduse ja tehnika arenguga.

(29)Peale selle peaks komisjonil kooskõlas aluslepingu artikliga 290 olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse II lisa muutmiseks, et määrata kindlaks aruandluskünnised, lisada saasteaineid, mille suhtes kohaldatakse vee ja õhu kvaliteeti ning kemikaale käsitlevates liidu õigusaktides (sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1907/2006, 52 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 2000/60/EÜ, 53 2004/107/EÜ, 54 2006/118/EÜ, 55 2008/50/EÜ 56 ja 2008/105/EL 57 ) sätestatud konkreetseid reguleerivaid meetmeid, kajastada protokollis tehtud muudatusi seoses saasteainetega, mille kohta tuleb aruanne esitada või vastavate aruandluskünnistega, ning viia kõnealune lisa vastavusse teaduse ja tehnika arenguga.

(30)Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel on eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes 58 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(31)Selleks, et tagada käesoleva määruse tõhus rakendamine, peaksid liikmesriigid kehtestama eeskirjad käesoleva määruse rikkumise eest kohaldatavate karistuste kohta ja tagama, et neid eeskirju rakendatakse.

(32)Kuna määrust (EÜ) nr 166/2006 tuleb oluliselt muuta, tuleks see õiguskindluse, selguse ja läbipaistvuse huvides kehtetuks tunnistada ning asendada käesoleva määrusega.

(33)Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt parandada avalikku juurdepääsu keskkonnateabele tervikliku ja ühtse liiduülese elektroonilise andmebaasi loomise kaudu ei saa liikmesriigid piisaval määral saavutada, sest liikmesriikide andmete võrreldavus eeldab kõrget ühtlustatuse astet, ning need eesmärgid on paremini saavutatavad liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(34)Käesoleva määrusega kehtestatud aruandlusnõudeid tuleks kohaldada alates aruandeaastast 2025, et anda liikmesriikidele ja asjaomastele käitajatele piisavalt aega võtta vajalikke meetmeid.

(35)Selleks, et tagada andmete järjepidevus ja õiguskindlus, tuleks jätkata määruse (EÜ) nr 166/2006 kohaldamist ka aruandeaastal 2024.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega rakendatakse UNECE saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokolli (edaspidi „protokoll“), kehtestades õigusnormid tööstuskäitiste keskkonnaandmete kogumise ja esitamise kohta, ning luuakse liidu tasandil tööstusheite portaal (edaspidi „portaal“), mis on sellistele andmetele juurdepääsu võimaldav veebipõhine andmebaas.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)„käitis“ – paikne tehniline üksus, kus tegeldakse ühe või mitme I lisas loetletud tegevusega ja muu tegevusega, mis on tehniliselt otseselt seotud kõnealuses tegevuskohas teostatava tegevusega ja mis võib mõjutada heitkoguseid ja saastust;

(2) „tegevuskoht“ – käitise geograafiline asukoht;

(3)„üldsus“ – üldsus direktiivi 2010/75/EL artikli 3 punktis 16 määratletud tähenduses;

(4)„heide“ – saasteainete keskkonda viimine mis tahes inimtegevuse tagajärjel, kas tahtlikult või juhuslikult, plaanipäraselt või planeerimatult, sealhulgas nende leke, eraldumine, mahavalamine, pinnasesse pumpamine, kõrvaldamine või kaadamine, või ka kanalisatsioonisüsteemi kaudu, ilma reovett lõplikult puhastamata;

(5)„saasteaine“ – aine või ainete rühm, mis oma omaduste tõttu ja keskkonda viimisel võib olla kahjulik keskkonnale või inimeste tervisele;

(6)„aine“ – aine direktiivi 2010/75/EL artikli 3 punktis 1 määratletud tähenduses;

(7)„käitaja“ – käitaja direktiivi 2010/75/EÜ artikli 3 punktis 15 määratletud tähenduses;

(8)„ülekanne väljapoole tegevuskohta“ – taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks ette nähtud jäätmete või käitlemiseks ette nähtud reovees sisalduvate saasteainete liikumine väljapoole käitise piire;

(9)„jäätmed“ – jäätmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ 59 artikli 3 punktis 1 määratletud tähenduses;

(10)„reovesi“ – asula-, olme- ja tööstusreovesi direktiivi 91/271/EMÜ artikli 2 punktide 1, 2 ja 3 tähenduses ja mis tahes muu kasutatud vesi, mille suhtes kohaldatakse liidu õigusakte selles sisalduvate ainete või objektide tõttu;

(11)„hajureostusallikad“ – sellised paljud väiksemad või hajutatud allikad, kust võib toimuda saasteainete heide pinnasesse, õhku või vette ja mille kombineeritud mõju nendele keskkonnaelementidele võib olla märkimisväärne ning mille puhul ei ole otstarbekas koguda aruandeid iga allika kohta eraldi;

(12)„pädev asutus“ – riigi ametiasutus või -asutused või mis tahes muu pädev organ või organid, mille liikmesriik on määranud;

(13)„ohtlikud jäätmed“ – ohtlikud jäätmed direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 2 määratletud tähenduses;

(14)„taaskasutamine“ – kõik direktiivi 2008/98/EÜ II lisas osutatud toimingud;

(15)„kõrvaldamine“ – kõik direktiivi 2008/98/EÜ I lisas osutatud toimingud;

(16)„aruandeaasta“ – kalendriaasta, mille kohta andmeid tuleb koguda.

Artikkel 3

Portaali sisu

1.Portaal sisaldab järgmisi andmeid:

(a)artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud saasteainete heide;

(b)artikli 5 lõike 1 punktis b osutatud jäätmete ülekanded väljapoole tegevuskohta ning artikli 5 lõike 1 punktis c osutatud reovees sisalduvate saasteainete ülekanded väljapoole tegevuskohta;

(c)artikli 5 lõike 1 punktis d osutatud vee-, energia- ja toorainekasutus;

(d)artikli 5 lõike 1 punktis e osutatud taustteave;

(e)võimaluse korral artikli 7 lõikes 1 osutatud andmed hajureostusallikatest pärit saasteainete heite kohta.

2.Portaal sisaldab linke järgmistele veebiallikatele:

(a)liikmesriikides protokolli kohaselt loodud riiklikud saasteainete heite- ja ülekanderegistrid;

(b)muud liikmesriigi või liidu tasandil loodud olemasolevad avalikud registrid, andmebaasid või veebisaidid, mis võimaldavad juurdepääsu aruandlusnõuetele, mis on sätestatud kliimamuutusi, õhu, vee ja pinnase kaitset ning jäätmekäitlust käsitlevates liidu õigusaktides.

Artikkel 4

Portaali ülesehitus ja struktuur

1.Komisjon teeb portaali avalikult juurdepääsetavaks ja esitab andmed nii koondatult kui ka koondamata kujul, et oleks võimalik otsida järgmiste kategooriate järgi:

(a)käitis, sh asjakohasel juhul käitise emaettevõtja, ja selle geograafiline asukoht, k.a valgla;

(b)tegevusvaldkond;

(c)esinemine liikmesriigi või liidu tasandil;

(d)vajadust mööda saasteaine, jäätmeliik või ressurss;

(e)keskkonnaelement (õhk, vesi, pinnas), kuhu saasteaine heide on toimunud;

(f)jäätmete ülekanded väljapoole tegevuskohta ja vajaduse korral selle sihtkoht;

(g)reovees sisalduvate saasteainete ülekanded väljapoole tegevuskohta;

(h)hajureostusallikad;

(i)käitise omanik või käitaja.

2.Portaal kavandatakse võimalikult lihtsa avaliku juurdepääsuga, et andmed oleksid tavapärast töötingimuste korral Internetis pidevalt ja kergesti juurdepääsetavad. Ülesehituses võetakse arvesse selle võimalikku laiendamist tulevikus ning tagatakse, et selles sisalduvad eelmiste aruandeaastate andmed, vähemalt kümne viimase aruandeaasta kohta.

Artikkel 5

Käitajate aruanded pädevatele asutustele

1.Iga käitise käitaja, kes tegutseb I lisas nimetatud ühes või mitmes tegevusvaldkonnas ja ületab tegevuse käigus kõnealuses lisas märgitud kohaldatavat künnisvõimsust või -tootlikkust, esitab pädevale asutusele igal aastal järgmised andmed, kui need ei ole juba pädevale asutusele kättesaadavad:

(a)iga sellise II lisas nimetatud saasteaine heide õhku, vette ja pinnasesse, mille puhul II lisas märgitud kohaldatav künnisväärtus on ületatud;

(b)selliste ohtlike jäätmete ülekanded väljapoole tegevuskohta üle 2 tonni aastas või selliste tavajäätmete ülekanded väljapoole tegevuskohta üle 2 000 tonni aastas, mis on ette nähtud direktiivi 2008/98/EÜ I lisas esitatud mis tahes taaskasutamis- või kõrvaldamistoiminguks, välja arvatud pinnastöötlus või süvainjektsioon, märgistades andmed kas tähega „R“ või „D“ vastavalt sellele, kas jäätmed on ette nähtud taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks, ning ohtlike jäätmete riikidevahelise veo korral märkides ka jäätmete taaskasutaja või kõrvaldaja nime ja aadressi ning tegeliku taaskasutamise või kõrvaldamise koha. Jäätmeid, mille puhul rakendatakse selliseid kõrvaldamistoiminguid nagu pinnastöötlus või süvainjektsioon, kajastab aruandes pinnasesse suunatud heitena ainult selle käitise käitaja, kust jäätmed pärit on;

(c)käitlemiseks ette nähtud reovees sisalduva, II lisas nimetatud mis tahes saasteaine ülekanded väljapoole tegevuskohta, kui ülekande puhul on ületatud II lisa 1b veerus märgitud künnisväärtus;

(d)vee-, energia- ja toorainekasutus;

(e)teave, mis võimaldab punktide a–d kohaselt esitatud andmed konteksti asetada, sealhulgas tootmismaht, töötajate arv, töötundide arv ja teave heiteid põhjustanud õnnetuste kohta;

(f)teave selle kohta, kas käitise suhtes kohaldatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ, 60 direktiivi 91/271/EMÜ, direktiivi 2010/75/EL, direktiivi 2012/18/EL, direktiivi (EL) 2015/2193 või mõnda muud liidu keskkonnaalast õigusakti, mis on kindlaks määratud artiklis 6 osutatud aruandevormis.

2.Kui lõike 1 punktis a osutatud heide või lõike 1 punktis c osutatud saasteainete ülekanded väljapoole tegevuskohta ei ületa II lisas märgitud kohaldatavaid künnisväärtusi või kui jäätmete ülekanded väljapoole tegevuskohta ei ületa lõike 1 punktis b osutatud künniseid, kinnitab asjaomase käitise käitaja oma aruandes, et heide või ülekanded väljapoole tegevuskohta ei ületa kõnealuseid künniseid.

3.Käitajad leiavad lõikes 1 osutatud andmed mõõtmise teel. Kui mõõtmine ei ole võimalik, leiavad käitajad andmed arvutamise teel. Kui ei mõõtmine ega arvutamine ei ole võimalik, võivad käitajad leida andmed koguse hindamise teel.

4.Käitajad märgivad aruandes ära andmete saamiseks kasutatud meetodid. Kui andmed saadi mõõtmise teel, esitatakse analüüsimeetod. Kui andmed saadi arvutuste teel, esitatakse arvutusmeetod.

5.Lõikes 1 osutatud aruannet koostades kasutavad käitajad parimat olemasolevat teavet, mis võib sisaldada seireandmeid, heitekoefitsiente, massitasakaalu võrrandeid, kaudset seiret või muid arvutusi, insenertehnilisi hinnanguid ja teisi meetodeid, kooskõlas artikli 8 lõikega 1 ning rahvusvaheliselt heakskiidetud metoodikatega, kui need on kättesaadavad.

6.Lõike 1 punkti a kohaselt esitatud, II lisas osutatud heide peab hõlmama kõiki heitkoguseid kõigist käitise tegevuskohas olevatest allikatest, mis on loetletud I lisas.

7.Lõikes 1 osutatud andmed peavad sisaldama kõigi tahtlike, juhuslike, plaanipäraste ja planeerimatute tegevuste käigus toimunud heidet ja ülekandeid kokku. Nende andmete edastamisel täpsustavad käitajad võimaluse korral, millised andmed on seotud juhusliku heitega.

8.Iga käitise käitaja kogub asjakohase sagedusega andmeid, mis on vajalikud selleks, et teha kindlaks selline heide ja sellised ülekanded väljapoole tegevuskohta, mille puhul tuleb järgida lõike 1 kohaseid aruandlusnõudeid.

9.Iga asjaomase käitise käitaja hoiab viie aasta jooksul alates asjaomase aruandeaasta lõpust pädeva asutuse jaoks kättesaadavana dokumentatsiooni andmetega, mille alusel aruanne koostati. Selles dokumentatsioonis tuleb ühtlasi kirjeldada andmete kogumisel kasutatud metoodikat.

10.Liikmesriigid võivad otsustada, et nad teevad ise kindlaks lõike 1 punktis a osutatud tahtliku heite kogused nende käitajate eest, kelle käitis kuulub I lisas nimetatud tegevusvaldkonda nr 2 või nr 7. Sellisel juhul ei kohaldada nende käitajate suhtes seoses sellise heitega lõikeid 1–9.

11.Võttes arvesse artiklis 6 sätestatud nõudeid, määravad liikmesriigid kindlaks kuupäeva, millal käitajad peavad pädevale asutusele esitama käesolevas artiklis osutatud andmed.

Artikkel 6

Liikmesriikide aruanded komisjonile

1.Liikmesriigid esitavad igal aastal komisjonile elektrooniliselt aruande, mis sisaldab kõiki artiklis 5 osutatud andmeid, sellises vormis ja selliseks tähtajaks, nagu komisjon kehtestab rakendusaktidega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Aruande esitamise kuupäev on hiljemalt 11 kuud pärast aruandeaasta lõppu.

2.Komisjoni talitused, keda abistab Euroopa Keskkonnaamet (edaspidi „keskkonnaamet“), sisestavad liikmesriikide esitatud andmed portaali ühe kuu jooksul pärast seda, kui liikmesriigid on esitanud lõike 1 kohase aruande.

Artikkel 7

Andmed hajureostusallikatest pärit saasteainete heite kohta

1.Komisjon, keda abistab keskkonnaamet, lisab portaali andmed hajureostusallikatest pärit saasteainete heite kohta, kui need andmed on olemas ja liikmesriigid on need juba esitanud.

2.Portaalis kättesaadavad andmed peavad võimaldama kasutajail otsida ja identifitseerida hajureostusallikatest pärit saasteainete heidet piisava geograafilise jaotuse alusel ning sisaldama teavet andmete tuletamise metoodika kohta.

3.Kui komisjon teeb kindlaks, et andmeid hajureostusallikatest pärit heite kohta ei ole, siis on tal õigus võtta kooskõlas artikliga 15 vastu delegeeritud õigusakte, et käesolevat määrust täiendada ja algatada ühest või mitmest hajureostusallikast pärit asjakohaste saasteainete heidet käsitlev aruandlus, kasutades selleks asjakohasel juhul rahvusvaheliselt tunnustatud meetodeid.

Artikkel 8

Kvaliteedi tagamine ja hindamine

1.Iga käitise käitaja, kellele kohaldatakse artiklis 5 sätestatud aruandlusnõudeid, tagab tema poolt edastatavate andmete kvaliteedi.

2.Pädevad asutused hindavad lõikes 1 osutatud käitiste käitajate esitatud andmete kvaliteeti, eelkõige andmete täpsust, terviklikkust, järjepidevust ja usaldusväärsust.

Artikkel 9

Juurdepääs teabele

1.Komisjon, keda abistab keskkonnaamet, teeb portaalis sisalduvad andmed internetis avalikult tasuta juurdepääsetavaks ühe kuu jooksul pärast seda, kui liikmesriigid on esitanud aruanded kooskõlas artikli 6 lõikega 1.

2.Kui portaalis sisalduvad andmed pole internetis avalikult hõlpsasti juurdepääsetavad, hõlbustavad asjaomane liikmesriik ja komisjon avalikult juurdepääsetavates kohtades elektroonilist juurdepääsu portaalile.

3.Iga liikmesriik teeb artikli 5 kohaselt esitatud andmed, ja artikli 7 lõike 1 kohased andmed, kui need on olemas, üldsusele pidevalt ja tasuta kättesaadavaks, ilma piiranguta, mille kohaselt saaksid juurdepääsu ainult registreeritud kasutajad.

Artikkel 10

Konfidentsiaalsus

Kui liikmesriik käsitab andmeid vastavalt direktiivi 2003/4/EÜ artikli 4 lõikele 2 konfidentsiaalsena, märgitakse vastava aruandeaasta kohta koostatud ja käesoleva määruse artikli 6 lõikes 2 osutatud aruandes iga käitise kohta eraldi, milliseid andmeid ei tohi avalikustada ja mis põhjusel.

Artikkel 11

Üldsuse osalemine

1.Komisjon pakub üldsusele varajasi ja tõhusaid võimalusi osaleda portaali edasiarendamises, sh suutlikkuse suurendamises ja käesoleva määruse muudatuste ettevalmistamises.

2.Üldsusel peab olema võimalus esitada märkusi, teavet, analüüse ja arvamusi mõistliku aja jooksul.

3.Komisjon võtab sellist panust asjakohaselt arvesse ja teavitab üldsust osalemise tulemustest.

Artikkel 12

Suunised

Komisjon, keda abistab keskkonnaamet, koostab ja ajakohastab korrapäraselt käesoleva määruse rakendamist toetavaid suuniseid, milles käsitletakse vähemalt järgmist:

(a)andmeesituskord;

(b)esitatavad andmed;

(c)kvaliteedi tagamine ja hindamine;

(d)konfidentsiaalsete andmete puhul: avaldamata jäetud andmete tüüp ja avaldamata jätmise põhjused;

(e)viited heite kindlakstegemise, analüüsi ja proovivõtu rahvusvaheliselt tunnustatud meetoditele;

(f)viited emaettevõtjatele.

Artikkel 13

Teadlikkuse suurendamine

Liikmesriigid ja komisjon suurendavad üldsuse teadlikkust portaalist ning edendavad selles sisalduvate andmete mõistmist ja kasutamist.

Artikkel 14

Lisade muutmine

1.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 15 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse I lisa ühel või mitmel järgmisel eesmärgil:

(a)lisada tööstuse või põllumajanduse tegevusvaldkond, millel on või eeldatavasti on saasteainete heitest, jäätmete või reovee ülekannetest või ressursikasutusest tulenev mõju tervisele või keskkonnale; peamine tegur tervisele või keskkonnale avalduva mõju kindlakstegemisel on heide või ülekanded, mis ületab artikli 5 lõike 1 punktis b ja II lisas esitatud vastavaid aruandluskünniseid;

(b)viia see kooskõlla protokolliga pärast viimase lisade muudatuste vastuvõtmist.

2.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 15 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse II lisa ühel või mitmel järgmisel eesmärgil:

(a)kohandada seda teaduse või tehnika arenguga;

(b)lisada saasteaineid, mille heitel õhku, vette ja pinnasesse on või eeldatavasti on kahjulik mõju keskkonnale või inimeste tervisele, sealhulgas saasteaineid, mille heide tekib käesoleva määruse I lisas osutatud tegevusvaldkondades ning mis vastavad ühele järgmistest tingimustest:

i)    neid käsitatakse määruse (EÜ) nr 1907/2006 XIV lisa alusel väga ohtlike ainetena;

ii) neid käsitatakse direktiivi 2000/60/EÜ või 2008/105/EÜ alusel prioriteetsete ainetena;

iii) need on lisatud direktiivi 2006/118/EÜ või 2008/105/EÜ raames kehtestatud jälgimisnimekirjadesse;

iv) nende suhtes kohaldatakse direktiivi 2008/50/EÜ, 2004/107/EÜ või 2006/118/EÜ kohaseid piirnorme või muid piiranguid;

(c)kehtestada ja ajakohastada heite künniskoguseid, et saavutada eesmärk koguda vähemalt 90 % iga niisuguse saasteaine heitest õhku, vette ja pinnasesse, mis tekib I lisas osutatud tegevusvaldkondades; lisada nullkünnised ainete jaoks, mis on keskkonnale või inimeste tervisele eriti ohtlikud;

(d)viia see kooskõlla protokolliga pärast viimase lisade muudatuste vastuvõtmist.

Artikkel 15

Delegeeritud volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artikli 7 lõikes 3 ja artiklis 14 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates … [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev – käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 7 lõikes 3 ja artiklis 14 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.Artikli 7 lõike 3 ja artikli 14 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 16

Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab komitee.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 17

Karistused ja nõuete täitmist tagavad meetmed

1.Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva määruse alusel vastu võetud riiklike meetmete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata nimetatud normidest ja meetmetest ning teavitavad teda viivitamata nende hilisematest muudatustest.

2.Lõikes 1 osutatud karistused hõlmavad trahve, mis on proportsionaalsed rikkumise toime pannud juriidilise isiku käibega või füüsilise isiku sissetulekuga. Trahvide suurus arvutatakse nii, et oleks tulemuslikult tagatud, et rikkumise eest vastutav isik jääb ilma asjaomasest rikkumisest saadud majanduslikust kasust. Korduvate rikkumiste korral suurendatakse järk-järgult trahvimäära.

3.Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud karistuste puhul võetakse nõuetekohaselt arvesse järgmist:

(a)rikkumise laad, raskusaste ja ulatus; 

(b)asjaolu, kas rikkumine oli tahtlik või tulenes hooletusest;

(c)rikkumisest mõjutatud elanikkond või keskkond, võttes arvesse inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge taseme saavutamise eesmärgile avalduvat mõju.

4.Liikmesriigid võtavad vastu nõuete täitmist tagavad meetmed, mille abil ennetatakse ja avastatakse lõikes 1 osutatud rikkumisi.

Artikkel 18

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 166/2006 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2026.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele (EÜ) nr 166/2006 käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse vastavalt III lisa vastavustabelile.

Artikkel 19

Üleminekusätted

Olenemata artikli 18 esimesest lõigust kohaldatakse määrust (EÜ) nr 166/2006 jätkuvalt 2024. aasta aruandluse suhtes.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2026.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourgis,

FINANTSSELGITUS

ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek käsitleb:

◻ uut meedet

◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 61  

⌧ olemasoleva meetme pikendamist 

◻ ühe või mitme meetme ühendamist teise või uue meetmega 

Eesmärgid

Üldeesmärgid

(1)ajakohastada Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrit kooskõlas hiljuti valminud mõjuhinnangu järeldustega, luues selleks tööstusheite portaali (edaspidi „portaal“);

(2)parandada ELis juurdepääsu tööstuskäitiste keskkonnateabele;

(3)taasluua portaal tööstusheidete direktiivi ja sellega seotud ELi keskkonnaalaseid õigusakte toetava vahendina.

·Euroopa roheline kokkulepe: „Komisjon vaatab läbi ELi meetmed suurtest tööstuskäitistest pärineva saaste vähendamiseks.“;

·nullsaaste tegevuskava: „[Tööstusheidete direktiivi ja Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri määruse läbivaatamise] eesmärk on [...] parandada üldsuse juurdepääsu teabele, [...] ning lihtsustada liikmesriikide tulemuste võrdlemist tööstusheite vähendamise valdkonnas.“

·„3.9. Vähendada oluliselt selliste surmade ja haigestumiste arvu, mille on põhjustanud ohtlikud kemikaalid ning õhu, vee ja pinnase reostus ja saastumine.

·9.4. Uuendada taristut ja moderniseerida tööstused nende kestlikuks muutmiseks, samuti tõhustada ressursikasutust ning võtta laialdasemalt kasutusele puhtad ja keskkonnahoidlikud tööstusprotsessid ja tehnoloogia, kusjuures kõik riigid võtavad meetmeid vastavalt oma suutlikkusele.

·12.4. Saavutada kemikaalide ja kõigi jäätmete keskkonnaohutu käitlemine kogu nende olelusringi jooksul vastavalt kokkulepitud rahvusvahelistele raamistikele ning vähendada oluliselt nende sattumist õhku, vette ja pinnasesse, et viia miinimumini nende kahjulik mõju inimeste tervisele ja keskkonnale.

·12.5. Vähendada jäätmete vältimise, vähendamise, ringlussevõtu ja korduskasutamise teel märkimisväärselt jäätmete teket.

·12.6. Julgustada ettevõtjaid, eelkõige suurettevõtjaid ja hargmaiseid ettevõtjaid võtma kasutusele kestlikud tavad ja lisama oma aruandlustsüklisse kestlikkusalase teabe.

·12.8. Tagada, et kõik inimesed saaksid asjakohast teavet ja oleksid teadlikud kestlikust arengust ja loodusega kooskõlas olevast eluviisist.“

(4)Erieesmärgid: 

(5)Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

(6)Tulemusnäitajad 

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

(7)Ettepaneku/algatuse põhjendused 

(8)Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava.

(9)ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

(10)Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

(11)Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

(12)Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

(13)Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

◻ Piiratud kestusega

◻    Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

◻    Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

⌧ Piiramatu kestusega

Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2022–2025, millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

(14)Ettenähtud eelarve täitmise viisid 62  

◻ Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

◻    rakendusametite kaudu

◻ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

☒ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

◻Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

☒ finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

◻ avalik-õiguslikele asutustele;

◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

(15)HALDUSMEETMED 

(16)Järelevalve ja aruandluse eeskirjad 

Märkige sagedus ja tingimused.

(17)Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

(18)Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

(19)Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

(20)Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal) 

(21)Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

(22) ETTEPANEKU HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

(23)Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

(24)Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 

(25)Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade 

◻    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

⌧    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

       miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ülaltoodud kulude põhjendus:

Euroopa Keskkonnaameti kulud hõlmavad kahe täiendava täistööajale taandatud töötaja kulusid, kes loovad IT-taristu uute andmeväljade andmete (ressursikasutuse ja täiendavate saasteainete andmete) kogumiseks, muudavad ja laiendavad XML-skeemi, et võimaldada aruandlust käitise tasandil ja uute agrotööstuslike tegevuste kohta, ajakohastavad andmeesitajate käsiraamatut, et tagada käitajate/liikmesriikide ühtsed aruanded, korraldavad koolituskursusi liikmesriikide andmeesitajatele nende uute nõuete tutvustamiseks ning haldavad seejärel aruandlust ja sellega seotud andmevooge.

IT-taristu arendamise kulud vähenevad kolmandal aastal, sest alles jäävad ainult IT-taristu hoolduskulud. Eeldatakse, et esimese kahe aasta jooksul vajab Euroopa Keskkonnaamet rohkem rahalisi vahendeid, et uuendada õigusakti ettepaneku tulemusel olemasolevaid vahendeid.

Euroopa Keskkonnaameti kulude puhul on arvesse võetud nende inflatsioonist tingitud 2 % suurust kasvu ja Taani töötasude paranduskoefitsienti alates 1. juulist 2021: 1,342. Eeldatakse, et järgnevatel aastatel see ei muutu.

Euroopa Keskkonnaametile antava ELi toetuse nõutav suurendamine kompenseeritakse programmi LIFE (eelarverida 09.0202 – ringmajandus ja elukvaliteet) assigneeringute vastava vähendamisega.

(26)Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang)

Ei kohaldata.

(27)Hinnanguline mõju Euroopa Keskkonnaameti ressurssidele

◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

⌧    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personalivajadused (täistööajale taandatud töötajad):

Euroopa Keskkonnaameti töötajad loovad IT-taristu, mis on vajalik kavandatavate muudatuste rakendamiseks ning seejärel aruandluse ja sellega seotud andmevoogude haldamiseks. Need IT-täiustused on seotud aruandlusvoo tegeliku võimsusega (st aruannete arv ja laad) ning tugisüsteemidega (suunised, koolituskursused jne), et tagada nende ühtne kohaldamine tööstusettevõtjate ja liikmesriikide poolt.

(28)Komisjoni hinnanguline personalivajadus

Ei kohaldata.

(29)Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

·Ettepanek/algatus:

⌧    on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.

◻    tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomases rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu.

◻    nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.

(30)Kolmandate isikute rahaline osalus 

·Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

(31)Hinnanguline mõju tuludele 

Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 166/2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (ELT L 33, 4.2.2006, lk 1).

(2)    ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni saasteainete heite- ja ülekanderegistrite Kiievi protokoll: https://unece.org/environment-policy/public-participation/prtrs-protocol-text .

(3)    COM(2012) 746 final.

(4)    COM(2017) 810 final.

(5)     https://industry.eea.europa.eu/

(6)    ELT L 334, 17.12.2010, lk 17.

(7)

   Komisjoni rakendusotsus 2022/142, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2019/1741 seoses tootmismahtu käsitleva aruandlusega ja parandatakse seda rakendusotsust (ELT L XXX, XX.XX.XXXX, lk XX).

(8)    COM(2019) 640 final.

(9)    ELT L 313, 28.11.2015, lk 1.

(10)

   EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40.

(11)    EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

(12)

   ELT L 348, 24.12.2008, lk 8.

(13)    ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(14)

   ELT L 372, 27.12.2006, lk 19.

(15)

   ELT L 152, 11.6.2008, lk 1.

(16)

   ELT L 23, 26.1.2005, lk 3.

(17)

   EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1.

(18)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

(19)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26). 

(20)    Komisjoni 17. juuli 2000. aasta otsus 2000/479/EÜ Euroopa saasteainete heitkoguste registri (EPER) rakendamise kohta saastuse kompleksset vältimist ja kontrolli (IPPC) käsitleva nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (IPPC) artikli 15 kohaselt (EÜT L 192, 28.7.2000, lk 36).

(21)

   Nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiiv 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta (EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26).

(22)    COM (2021) 400 final.

(23)    Suunised Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri rakendamiseks (2006) ( https://ec.europa.eu/environment/industry/stationary/e-prtr/pdf/et_prtr.pdf ).

(24)     https://ec.europa.eu/transparency/documents-register/  

(25)    ELi keskkonnapoliitikaalase aruandluse ja seire toimivuskontroll (SWD(2017) 230 final).

(26)    ELT C 326, 26.10.2012, lk 391.

(27)    Komisjoni 23. septembri 2019. aasta rakendusotsus (EL) 2019/1741, millega kehtestatakse selliste andmete vorm ja esitamise sagedus, mille liikmesriigid teevad kättesaadavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006 (mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ) kohase aruandluse jaoks (ELT L 267, 21.10.2019, lk 3).

(28)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26).

(29)    ELT C , , lk .

(30)    ELT C , , lk .

(31)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus XXX/XXX/XX, mis käsitleb Euroopa Liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2030 (ELT L XXX, XX.XX.XX, lk XX).

(32)    ELT L 124, 17.5.2005, lk 4.

(33)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 166/2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (ELT L 33, 4.2.2006, lk 1).

(34)    COM(2017) 810 final.

(35)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).

(36)

   Nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40).

(37)    Komisjoni 12. mai 2021. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Heas seisundis planeet kõigi jaoks: ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas“ (COM(2021) 400 final).

(38)    https://industry.eea.europa.eu/

(39)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2193 keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate teatavate saasteainete heite piiramise kohta (ELT L 313, 28.11.2015, lk 1).

(40)    Nõukogu 17. veebruari 2005. aasta otsus 2005/370/EÜ keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 124, 17.5.2005, lk 1).

(41)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiv 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 197, 24.7.2012, lk 1).

(42)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

(43)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(44)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26).

(45)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(46)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

(47)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

(48)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/107/EÜ arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse kohta välisõhus (ELT L 23, 26.1.2005, lk 3).

(49)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (ELT L 372, 27.12.2006, lk 19).

(50)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiiv 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (ELT L 152, 11.6.2008, lk 1).

(51)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/105/EÜ, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ning millega muudetakse nõukogu direktiive 82/176/EMÜ, 83/513/EMÜ, 84/156/EMÜ, 84/491/EMÜ, 86/280/EMÜ ja tunnistatakse need seejärel kehtetuks ning muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ (ELT L 348, 24.12.2008, lk 84).

(52)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

(53)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

(54)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/107/EÜ arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse kohta välisõhus (ELT L 23, 26.1.2005, lk 3).

(55)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (ELT L 372, 27.12.2006, lk 19).

(56)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiiv 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (ELT L 152, 11.6.2008, lk 1).

(57)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/105/EÜ, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ning millega muudetakse nõukogu direktiive 82/176/EMÜ, 83/513/EMÜ, 84/156/EMÜ, 84/491/EMÜ, 86/280/EMÜ ja tunnistatakse need seejärel kehtetuks ning muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ (ELT L 348, 24.12.2008, lk 84).

(58)    ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(59)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

(60)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

(61)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(62)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx

(63)    Liigendatud = Liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(64)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(65)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 5.4.2022

COM(2022) 157 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

tööstuskäitiste keskkonnaandmete esitamise ja tööstusheite portaali loomise kohta

{SEC(2022) 169 final} - {SWD(2022) 111 final} - {SWD(2022) 112 final} - {SWD(2022) 113 final}

I LISA

Tegevusvaldkonnad

II LISA

Saasteained (  *1  )

III LISA

Vastavustabel