EUROOPA KOMISJON

Brüssel,30.3.2022

COM(2022) 144 final

2022/0094(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused, muudetakse määrust (EL) 2019/1020 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 305/2011

(EMPs kohaldatav tekst)

{SEC(2022) 167 final} - {SWD(2022) 87 final} - {SWD(2022) 88 final} - {SWD(2022) 89 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 305/2011 (ehitustoodete määrus) on sätestatud ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused 1 . Ehitustoodete määrusega tagatakse ehitustoodete ühtse turu tõrgeteta toimimine ning nende vaba liikumine ELis ühtlustatud tehniliste kirjelduste abil, milles sätestatakse ühine tehniline keel ehitustoodete toimivuse (nt tuletundlikkus, soojusjuhtivus või heliisolatsioon) katsetamiseks ja selle kohta teabe esitamiseks. Standardite järgimine on kohustuslik juhul, kui nende viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (ELT). Nende standarditega hõlmatud toodetele tuleb kinnitada CE-märgis, mis tõendab nende vastavust toimivusdeklaratsioonile. Seejärel saavad need tooted ühtsel turul vabalt ringelda. ELi liikmesriikidel ei ole lubatud nõuda täiendavaid märgiseid, sertifikaate ega katseid. Ehitustoodete määruses ei ole sätestatud tootenõudeid. Hoonete ja rajatiste suhtes kohaldatavate ohutus-, keskkonna- ja energianõuete eest vastutavad ELi liikmesriigid.

Oma 2016. aasta aruandes ehitustoodete määruse rakendamise kohta 2 juhtis komisjon tähelepanu teatavatele puudustele rakendamisel ning arvukatele täiendavat uurimist ja arutelu vajavatele probleemidele, mis on seotud muu hulgas standardimise, mikroettevõtjatele pakutava lihtsustamise, turujärelevalve ja nõuete täitmise tagamisega. Ehitustoodete määruse hindamise tulemustest, 3 REFITi platvormil esitatud arvamustest ning ka liikmesriikide ja sidusrühmade tagasisidest nähtus selgelt, et raamistik on puudulik ning seetõttu takistab ehitustoodete ühtse turu toimimist ega võimalda saavutada ehitustoodete määruse eesmärke.

2016. aasta novembri teatises „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ 4 rõhutati vajadust kasutada ära majanduskasvu ja tööhõive potentsiaali, parandades ehitustoodete endiselt killustatud ühtse turu toimimist. Euroopa rohelist kokkulepet käsitlevas teatises, 5 ringmajanduse tegevuskavas 6 ja renoveerimislainet käsitlevas teatises 7 juhiti tähelepanu ehitustoodete määruse rollile jõupingutustes, mille eesmärk on parandada hoonete energia- ja ressursitõhusust ning edendada energia- ja ressursitõhusat renoveerimist, ning ehitustoodete kestlikkusega seotud küsimuste lahendamisel. Hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamise ettepanekus 8 rõhutati vajadust arvutada alates 2030. aastast kõigi uute hoonete puhul globaalse soojendamise potentsiaal, et saada teavet hoonete ja ehitusmaterjalide olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta. Teatises ELi metsastrateegia kohta 9 ja kestlikke süsinikuringeid käsitlevas teatises 10 teatati ehitustoodete määruse läbivaatamise kontekstis kavatsusest töötada välja standardne, usaldusväärne ja läbipaistev metoodika ehitustoodete ning süsinikdioksiidi kogumise ja utiliseerimise kliimaalase kasu mõõtmiseks. Peale selle on nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu kutsunud üles võtma meetmeid, et edendada ehitustoodete ringlust, kõrvaldada ehitustoodete ühtsel turul esinevad takistused ning aidata saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe ja ringmajanduse tegevuskava eesmärgid 11 .

Seepärast on ehitustoodete määruse läbivaatamise kaks üldeesmärki 1) tagada hästi toimiv ehitustoodete ühtne turg ning 2) aidata saavutada rohe- ja digipöörde eesmärgid, eeskätt nüüdisaegne, ressursitõhus ja konkurentsivõimeline majandus.

Tegemist on õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) algatusega, pidades silmas, et ettepanek aitab saavutada REFITi eesmärke, st muuta ELi õigusaktid lihtsamaks, sihipärasemaks ja hõlpsamini järgitavaks 12 .

Käesoleva ettepaneku eesmärk on lahendada järgmised probleemid.

1. probleem. Ehitustoodete ühtne turg ei ole tagatud.

Ehitustoodete määruse keskmes olev standardimisprotsess ei toimi piisavalt hästi. Viimastel aastatel on Euroopa Liidu Teatajas avaldatud vaid väga vähesel arvul Euroopa standardiorganisatsioonide väljatöötatud harmoneeritud standardite eelnõude viiteid, peamiselt õiguslike puuduste tõttu. Ajakohaste ehitustooteid käsitlevate harmoneeritud standardite viidete puudumine on oluline tegur, mis ohustab ühtse turu tõrgeteta toimimist, tekitab kaubandustõkkeid ja lisakulusid ning suurendab ettevõtjate halduskoormust. Aegunud harmoneeritud standardid tähendavad ka seda, et tihtipeale ei vasta need turutingimustele, sest protsessis ei ole võimalik sektori arenguga sammu pidada. Peale selle ei ole praeguses olukorras võimalik täita liikmesriikide regulatiivseid vajadusi. Nende puuduste tõttu kohaldavad liikmesriigid siseriiklikke märgiseid, sertifikaate ja kinnitusi. See omakorda on vastuolus ehitustoodete määrusega ega ole kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga. Tavapärase standardimissüsteemi ebatõhusust silmas pidades on lisaks järjest suurenenud Euroopa hindamisdokumentidega seotud töökoormus, arvestades, et tegemist on alternatiivse võimalusega CE-märgise saamiseks. Suurema töökoormuse tõttu on komisjonil seega vaja rohkem aega hindamistööks ning see võib süsteemi ohtu seada.

2. probleem. Rakendamisega seotud probleemid riigi tasandil.

Rakendamisega seotud probleemid suurendavad õigusraamistiku keerukust ja erinevusi liikmesriikide turujärelevalvetegevuses (kvaliteedi ja tõhususe seisukohast). Turujärelevalve ja laiemalt nõuete täitmise tagamise ebatõhusus vähendab usaldust õigusraamistiku suhtes ning äriühingute valmidust õigusakte järgida.

Rakendamisaruandes juhiti tähelepanu teavitatud asutuste tegutsemisega seotud puudustele ning märgiti, et ehitustoodete määruse asjaomased sätted võiksid olla täpsemad, nt teavitatud asutustele esitatavate nõuete (ehitustoodete määruse artikkel 43), nende tegevusalaste kohustuste (artikkel 52) ja nende koordineerimise (artikkel 55) puhul.

3. probleem. Õigusraamistiku keerukus / saavutatud ei ole lihtsustamise eesmärki.

Ühtlustatud tehnilistes kirjeldustes sätestatakse ühine tehniline keel ehitustoodete toimivuse (nt tuletundlikkus, soojusjuhtivus või heliisolatsioon) katsetamiseks ja selle kohta teabe esitamiseks. Ehitustoodete määruse kohane CE-märgis on seotud ehitustoote toimivuse, mitte tootenõuetele vastavuse hindamisega, sest ehitustoodete määrus tootenõudeid ei sisalda. Arvestades, et võrreldes uue õigusraamistiku muude õigusaktidega on tegemist pigem erandolukorraga, mõistetakse ja tõlgendatakse CE-märgise tähendust sageli valesti.

Ehitustoodete määruses on muid sätteid, mis ei ole piisavalt selged või tekitavad kattuvust raamistiku enda piires (nt toimivusdeklaratsiooni ja CE-märgise puhul nõutav teave kattub) või ehitustoodete määruse ja ELi muude õigusaktide vahel (teatavate ehitustoodete puhul on võimalik saada CE-märgis ühtaegu nii ehitustoodete määruse kui ka ökodisaini direktiivi 13 alusel). Peale selle on ehitustoodete määruses peamiselt VKEde tarbeks kehtestatud lihtsustamissätetele 14 tuginetud vaid vähesel määral, sest sätted ei ole selged ning nendest ei olda teadlikud. Väikseimatel äriühingutel on kõige suurem halduskoormus. Kattuvus ja ebajärjepidevus põhjustab omakorda ebatõhusust.

Peale selle puuduvad konkreetsed sätted teabe digitaalkujul esitamise kohta. See kujutab endast probleemi eeskätt seepärast, et usaldusväärset tooteteavet alates tootmisest kuni ehitisse paigaldamise ja lammutamiseni on vaja hoonete digitaalsete logiraamatute, 15 raamistiku Level(s) 16 või muude selliste töövahendite kontekstis, mis on ette nähtud hoonete kestlikkuse hindamiseks ja aruandluseks.

4. probleem. Ehitustoodete määrus ei aita saavutada laiemaid poliitikaeesmärke, näiteks rohe- ja digipööre ning tooteohutus.

Praegu ehitustoodete toimivuse hindamiseks kasutatavate ühtlustatud meetodite hulgas on küll mõningad keskkonnamõjuga (nt saastus) seotud meetodid, ent loodusvarade säästva kasutamisega seotud meetodeid kehtestatud ei ole. Peale selle ei ole ehitustoodete määruse alusel võimalik kehtestada ehitustoodete keskkonna-, funktsionaalseid ega ohutusnõudeid – seega puudub võimalus käsitleda muid kui toimivusega seotud küsimusi. Selleks et edendada vähese CO2 heitega ja CO2 säilitavate ehitustoodetega seotud stiimuleid ja nõudlust nende järele, on aga vaja sidusat ja läbipaistvat teavet ehitustoodete kliimanäitajate, keskkonnatoime ja kestlikkuse kohta, samuti võimalust reguleerida selliseid tootepõhiseid omadusi nagu vastupidavus või parandatavus. Ehitustoodete ringluse edendamine aitab tugevdada ka ELi toimetulekuvõimet ehitusmaterjalide kättesaadavuse valdkonnas 17 . Peale selle ei ole ehitustoodete kohta piisavalt saadaval digitaalset teavet, et saavutada ringluse ja kestlikkuse eesmärgid ning esitada muude seotud õigusaktidega (nt hoonete energiatõhususe direktiiv või kestlike toodete ökodisaini määrus) nõutav teave.

Ehitustoodete määruse puhul on märkimisväärselt piiratud ettevõtjate võimalus esitada toodete toimivusdeklaratsioone järjepideval ja ühtlustatud viisil ning eristada tooteid kliimanäitajate, keskkonnatoime ja kestlikkuse seisukohast. Samuti on oluliselt piiratud liikmesriikide võimalus määrata riigi tasandil kindlaks hoonetele esitatavad nõuded või võtta riigihangetes kasutusele kestlikkuse eesmärkidega seotud kriteeriumid, ilma ühtse turu toimimist ohtu seadmata.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Algatus on kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõttega, arvestades, et sellega aidatakse saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe (eeskätt renoveerimislaine) ja ringmajanduse tegevuskava kohaseid rohepöörde eesmärke. Sellega edendatakse ehitustoodete keskkonnasäästlikumat tootmist, korduskasutamist, taastamist ja ringlussevõttu ning tagatakse kliimamuutustega kohanemine. Algatusega toetatakse hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamist – selleks esitatakse ehitustoodete keskkonnatoimet käsitlev teave, mis hõlbustab hoonete energiatõhususe, globaalse soojendamise potentsiaali ning CO2 säilitamisega eemaldatava CO2 koguse arvutamist.

Ringmajanduse tegevuskavas kuulutati välja kestlike toodete algatus, mille eesmärk on muuta tooted kliimaneutraalse ja ressursitõhusa ringmajanduse jaoks sobivaks, eeskätt kestlike toodete ökodisaini määruse vastuvõtmisega. Kui konkreetseid tooteid käsitlevates ELi õigusaktides (nagu käesolev ettepanek) reguleeritakse toodete keskkonna- ja kliimaalase kestlikkuse aspekte, tuleks täiendavad poliitikapõhimõtted ja õigusnormid asjaomases õigusaktis sätestada sama rangelt nagu kestlike toodete ökodisaini määruses. See aitab suurendada konkreetsete toodetega seotud ELi normide sidusust ning vältida nende ettevõtjate halduskoormust, kes peaksid muul juhul täitma eri ELi õigusaktides sätestatud nõudeid.

Võttes seega arvesse, et ehitustoodete keskkonnatoime ja konstruktsiooniline toimivus – sealhulgas tervise- ja ohutusaspektid – on omavahel tihedalt seotud, kehtestatakse käesolevas ettepanekus ehitustoodete kestlikkusega seotud nõuded. Teatavatel asjaoludel võivad aga olla põhjendatud sihtotstarbelised sekkumismeetmed kestlike toodete ökodisaini määruse kohaldamisalasse kuuluvate ehitustoodete puhul, näiteks energiamõjuga ehitustooted, mida juba reguleeritakse ökodisaini käsitleva kehtiva direktiivi alusel (nt tahkel kütusel töötavad ahjud).

2020. aasta märtsi teatises Euroopa uue tööstusstrateegia kohta 18 kirjeldati kava, mille kohaselt peaks ELi tööstus juhtima rohe- ja digipööret oma tugevuste, st traditsioonide, ettevõtjate ja inimeste toel, et suurendada konkurentsivõimet. Nende eesmärkide saavutamiseks määrati kindlaks tööstusökosüsteemidel põhinev lähenemisviis, et ühitada vajadusi ja toetada peamisi tegutsejaid igas väärtusahelas. 2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamist käsitlevas teatises 19 nentis komisjon, et ehitus on üks nendest esmatähtsatest ökosüsteemidest, millel on kõige rohkem raskusi kliima- ja kestlikkuseesmärkide saavutamisel ning digipöördes osalemisel ning mille konkurentsivõime sellest oleneb. Ajakohastatud tööstusstrateegia alusel koostab komisjon koos tööstuse, sidusrühmade ja liikmesriikidega üleminekujuhiseid ehitustööstuse ökosüsteemi jaoks. Selle töö raames avaldas komisjon 15. detsembril 2021 komisjoni talituste töödokumendi, 20 milles pakuti välja stsenaariumid, et soodustada ehituse rohe- ja digipööret ning suurendada vastupanuvõimet. Tulevikukindel tugi- ja õigusraamistik, millega soodustatakse investeeringuid ja usalduse teket, on keskse tähtsusega ökosüsteemi vastupanuvõime tagamisel ning rohe- ja digipöörde eeltingimus.

VKEde strateegias kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks 21 rõhutati VKEde olulist rolli rohepöörde edasiviimisel ning juhiti taas kord tähelepanu sellele, et VKEdele tuleb tagada vahendid keskkonnariskide mõistmiseks ja leevendamiseks, sealhulgas ehitussektoris.

Teatise „ELi standardimisstrateegia: ülemaailmsete standardite kehtestamine, et toetada vastupidavat, rohelist ja digitaalset ELi ühtset turgu“ 22 kohaselt on ehitus üks kõige asjakohasemaid valdkondi, kus harmoneeritud standardid võiksid parandada konkurentsivõimet ja vähendada turutõkkeid.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 114, sest määruse põhieesmärk on kõrvaldada takistused ehitustoodete ringlusele ühtsel turul.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ehitustoodete määruse puudusi ei ole võimalik kõrvaldada ilma ELi määruseta, sest liikmesriikidel ei ole õigust muuta ehitustoodete määruse raamistikku ega parandada puudusi siseriiklike meetmete abil. Kuna ELi tasandil puudub sobiv standardimisprotsess, rakendavad liikmesriigid ehitustoodete keskkonnatoime ja ohutuse puhul erinevaid lähenemisviise, mis omakorda tähendab, et ettevõtjatele esitatavad nõuded on erinevad. Seepärast on ELi tasandi meetmed põhjendatud ja vajalikud. Tingimused selleks, et tagada ehitustoodete vaba ringlus ja võrdsed võimalused ning saavutada kestlikkusega seotud eesmärgid, on võimalik kehtestada ainult ELi tasandil.

Mis puudutab ELi tasandi meetmete lisaväärtust, siis aidatakse ettepanekuga parandada ehitustoodete ühtse turu üldist toimimist, pidades silmas, et sellega suurendatakse õiguskindlust ja ka prognoositavust, parandatakse võrdseid tingimusi ehitusökosüsteemis ning lahendatakse küsimused, mis on seotud ehitustoodete kliimanäitajate, keskkonnatoime ja ringlusega ning mida saab lahendada üksnes ELi tasandil.

•Proportsionaalsus

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas, sest see ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik ehitustoodete ühtse turu saavutamiseks, ning see on kavandatud eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne.

Ettepaneku eesmärk on lahendada ehitustoodete määruse puhul kindlaks tehtud puudused ning aidata saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe ja ringmajanduse tegevuskava eesmärgid ehitustoodete valdkonnas, võttes seejuures arvesse ehitustoodete määruse üldpõhimõtteid (sealhulgas Euroopa standardiorganisatsioonide väljatöötatud harmoneeritud standardeid). Ehitustoodete määruse raamistiku, eeskätt standardimisprotsessi üldist toimimist on vaja arutada ja täiustada selleks, et saavutada poliitikaeesmärgid. Teatavaid uusi elemente, nagu tootenõuded või tehnilisi kirjeldusi sisaldavad komisjoni õigusaktid, kohaldatakse üksnes juhul, kui see on konkreetsete toodete puhul vajalik.

Ettepanekuga lahendatakse kõik kindlakstehtud probleemid kõige tõhusamal ja tulemuslikumal viisil. Sellega nähakse ette tulevikukindel terviklik õigusraamistik ning võetakse kasutusele varulahendused ja uued reguleerimisvahendid, mida on võimalik kasutada juhul, kui põhjaliku analüüsi tulemusena selgub, et neid on konkreetse tootekategooria või -rühma puhul vaja. Arvestades, et ehitustooteid on palju ja erinevaid, on üksnes selle lähenemisviisi abil võimalik tagada, et ettepaneku eesmärgid saavutatakse tõhusalt ja ilma ettevõtjaid liigselt koormamata.

•Vahendi valik

Ettepanek esitatakse määrusena, millega tunnistatakse kehtetuks praegu kehtiv ehitustoodete määrus. Sellega tagatakse kavandatud õigusakti ühtne rakendamine kogu ELis.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

2016. aastal avaldas komisjon ehitussektori toimivuse kontrolli toetava uuringu 23 . Uuringus hinnati teatavate ehitussektori suhtes kohaldatavate ELi õigusaktide sidusust ning analüüsiti ehitustoodete määruse, ökodisaini direktiivi (2009) ja energiamärgistuse direktiivi õigusnormide kattuvust. Samuti leidis selles uuringus kinnitust, et kolme õigusakti mõistete määratlused on erinevad, õigusnormid kattuvad ning puuduvad ristviited.

2019. aastal avaldas komisjon hinnangu 24 ehitustoodete määruse kohta. Selles hinnangus nimetati üldiste probleemidena (tähtsuse järjekorras) i) ehitustoodete määruse keskmes oleva standardimissüsteemi ebatõhusust, ii) ebatõhusat ja liikmesriigiti oluliselt erinevat turujärelevalvet ning iii) asjaolu, et ehitustoodete määrusega ei ole tagatud oodatud määral lihtsustamist.

Ettepanekus on arvesse võetud mõlemas dokumendis esitatud järeldusi.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Ettepaneku koostamisel konsulteeriti mitmesuguste sidusrühmadega: liikmesriigid, Euroopa tehnilised asutused ja ühendused, riikide ametiasutused, äriühingud/tootjad, importijad ja tarnijad, tarbijaühendused, turujärelevalveasutused, Euroopa/rahvusvahelised organisatsioonid (tööstusliidud), teavitatud asutused, töötajate ühendused / kutseliidud ja teised pooled, sealhulgas üksikisikud ja muud vabaühendused.

Kooskõlas ELi parema õigusloome suunistega toimus mitu konsultatsiooni, mida kirjeldatakse kokkuvõtlikult allpool punktides.

·Veebipõhine uuring horisontaalsete küsimuste kohta 25

Horisontaalsete küsimuste uuringus küsiti arvamust valitud ekspertidelt, et selgitada välja, kuidas lahendada mitmesugused ehitustoodete määruse hindamisel tõstatatud horisontaalsed küsimused, ning koguda sisendandmeid poliitikavariantide täiustamiseks.

·Ehitustoodete määruse läbivaatamise küsimustes kohtuti ekspertidega kahel korral: 2020. aasta märtsis ja septembris,

et arutada protsessi ja täiustatud soovituslikke variante käsitlevat dokumenti 26 ning koguda liikmesriikide arvamusi järgmistel teemadel: kohaldamisala ja seos liidu muu õigusega, ühtlustatud ala, siseriiklik õigus ja teabele esitatavad nõuded, I lisa (ehitistele esitatavad põhinõuded) ning keskkonnanõuded.

·Äriühingute uuring 27

Äriühingute uuringu eesmärk oli hinnata täiustatud soovituslike poliitikavariantide oodatavat mõju Euroopa ehitustoodete sektoris tegutsevatele äriühingutele. Uuring oli suunatud sektoris tegutsevatele ettevõtjatele.

·Avalik konsultatsioon 28

Avalikus konsultatsioonis väljendasid kõik osalenud sidusrühmad kindlat vastuseisu ehitustoodete määruse kehtetuks tunnistamise variandile (poliitikavariant E). Enamikus sidusrühmades pooldasid suurimad rühmad poliitikavarianti, mille puhul jäetakse kehtiv ehitustoodete määrus jõusse (st lähtestsenaarium, variant A). Märkimisväärne osa sidusrühmadest eelistas ehitustoodete määruse läbivaatamist (st poliitikavariandid B, C või D) 29 .

Peale selle selgus äriühingute uuringust, et ehkki paljud ettevõtjad eelistasid kehtivat ehitustoodete määrust, juhtisid nad tähelepanu teatavatele probleemidele, mida ei ole võimalik ilma läbivaatamiseta lahendada. Peamiselt puudutas see standardimist.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Eri variantide mõju kvantitatiivse ja kvalitatiivse analüüsi toetamiseks tehti uuring konkreetse tehnilise abi lepingu raames 30 .

Uuringus koguti kokku kättesaadav tõendusmaterjal ja täiendati seda, et analüüsida poliitikavariante ja hinnata nende võimalikku mõju. Poliitikavariantide analüüsimiseks hinnati peamiselt uuringute ja avaliku konsultatsiooni tulemuste põhjal selgunud eelistusi ja mõju.

Peale selle koguti täiendavat oskusteavet asjaomaste aruannete ja uuringute ning liikmesriikide esindajate, ettevõtjate ühenduste, äriühingute, tehniliste asutuste ja katseasutustega peetud kohtumiste tulemuste põhjal.

•Mõjuhinnang

Komisjon hindas ehitustoodete määruse läbivaatamise mõju. Õiguskontrollikomitee esitas mõjuhinnangu kohta 26. juulil 2021 kõigepealt negatiivse arvamuse. Saadud märkusi võeti arvesse ning 26. jaanuaril 2022 esitas õiguskontrollikomitee reservatsioonidega positiivse arvamuse. Õiguskontrollikomitee arvamused ning ka lõplik mõjuhinnang ja selle kommenteeritud kokkuvõte avaldatakse koos käesoleva ettepanekuga.

Mõjuhinnangus analüüsiti ja võrreldi viit poliitikavarianti ehitustoodete määrusega seotud probleemide lahendamiseks.

Variant A – lähtestsenaarium (määrust ei vaadata läbi)

Lähtestsenaarium põhineb eeldusel, et määrust ei muudeta, vaid selle rakendamist parandatakse suuniste ja muude pehme õiguse meetmete abil. Seega tähendab lähtestsenaarium, et ühtlustamissüsteemi ja selle rakendamisega jätkatakse.

Variant B – määruses tehakse parandused

Variandi B eesmärk on lahendada hindamisel kindlakstehtud probleemid järgmiste meetmete abil:

·tehnilise ühtlustamise süsteemiga seotud probleemide lahendamiseks antakse komisjonile õigus kasutada varulahendust juhul, kui standardisüsteemis ei õnnestu standardeid välja töötada õigel ajal ega piisava kvaliteediga;

·siseriiklike nõuete ja märgiste jätkuva olemasolu probleemi leevendatakse sellega, et ELi tasandil reguleeritav valdkond määratletakse selgelt;

·tagatakse ühtlustatud raamistik, et hinnata ehitustoodete keskkonnatoimet ja esitada selle kohta teavet;

·luuakse digitaalse tootepassiga ühilduv digistruktuur;

·edendatakse ehitustoodete korduskasutamist;

·turujärelevalve parandamiseks tugevdatakse nõuete täitmise volitusi ning koordineeritakse eri turujärelevalveasutuste tegevust, samuti võidakse kindlaks määrata kontrollide miinimumarv ja ehitustoodete turujärelevalvega tegelevate töötajate miinimumarv;

·edendatakse ühist otsustusprotsessi kõigi ametiasutuste ja teavitatud asutuste seas;

·vähendatakse kattuvust ELi muude õigusaktidega – selleks kehtestatakse kollisiooninormid ja tagatakse sidusus;

·kasutusele võetakse ehitustoodete erimärgis (European Construction Product, ECP), selgitamaks, et märgis on seotud toimivusdeklaratsiooni, mitte vastavusega;

·kehtestatakse erisätted ja liikmesriikide õigus vabastada teatavad mikroettevõtjad ehitustoodete määrusest tulenevate kohustuste täitmisest kindlatel tingimustel.

Variant C – määruse kohaldamisala täpsustatakse

See variant põhineb variandi B elementidel. Variandi C puhul piirdub ehitustoodete määruse kohaldamisala aga teatavate valdkondadega, olenevalt alljärgnevatest allvariantidest, mida on võimalik kombineerida:

·allvariant C1: harmoneeritud standardid ja tehnilisi kirjeldusi sisaldavad komisjoni õigusaktid sisaldaksid üksnes toimivuse arvutamiseks vajalikke hindamismeetodeid ning ELi tasandil ei kehtestataks toimivuse piirtasemeid, toimivusklasse ega muid nõudeid;

·allvariant C2: ehitustoodete määruse kohaldamisalasse kuuluksid vaid põhivaldkonnad vastavalt liikmesriikide regulatiivsetele vajadustele ning sellele, kas valdkond on asjakohane keskkonna või tooteohutuse ning turuvajaduste seisukohast;

·allvariant C3: liikmesriigid saaksid pakkuda alternatiivset turulepääsu võimalust siseriiklike õigusnormide alusel ning nad ei peaks tuginema harmoneeritud standarditele ega tehnilisi kirjeldusi sisaldavatele komisjoni õigusaktidele.

Variant D – määrust täiustatakse

See variant põhineb variandil B, kuid lisada võidakse ka tootepõhiste omadustega seotud nõudeid rahvatervise, ohutuse ja keskkonna kaitse eesmärgil. Sellised tootenõuded saab kindlaks määrata kolme allvariandi/lähenemisviisi abil (allvariante D1 ja D2 on võimalik kombineerida):

·allvariant D1: tootenõuete uus õigusraamistik (Euroopa standardiorganisatsioonide väljatöötatavate standardite alusel);

·allvariant D2: ühtsed tehnilised kirjeldused (mille töötab välja komisjon või mis töötatakse välja komisjoni järelevalve all);

·allvariant D3: allvariantide D1 ja D2 segalahendus.

Variant E – määrus tunnistatakse kehtetuks

Selles stsenaariumis tunnistataks ehitustoodete määrus kehtetuks ning ehitustoodetega kauplemine põhineks vastastikusel tunnustamisel.

Eelistatud variant

Eelistati varianti D, sest see võimaldab saavutada ehitustoodete määruse raamistiku eesmärgid ning kõrvaldada selle peamised puudused kõige tõhusamal ja sidusamal viisil. Sellega tagatakse ehitustoodete vaba liikumine ühtsel turul ning aidatakse täiel määral kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe ja ringmajanduse tegevuskavaga seatud eesmärkide saavutamisele. Peamised muudatused 31 :

·kohaldamisala täpsustatakse ning sellesse lisatakse korduskasutatavad ja 3D-printimise teel saadud ehitustooted ning valmislahendusena pakutavad elamud;

·komisjonile antakse õigus 1) võtta komisjoni õigusaktidega vastu tehnilisi kirjeldusi juhtudel, mil standardisüsteemis ei õnnestu standardeid välja töötada õigel ajal ega piisava kvaliteediga; 2) määrata kindlaks tootenõudeid;

·kehtestatakse ehitustoodete keskkonna-, funktsionaalsed ja ohutusnõuded;

·luuakse nn ühtlustatud ala, muudetakse selgemaks liikmesriikide ülesannete jaotus ning võetakse kasutusele mehhanism, mille abil koguda ja vahetada teavet liikmesriikide regulatiivsete vajaduste või meetmete kohta ning neid vajadusi täita, et saavutada ühtse turu eesmärgid;

·tootjatele kehtestatakse uus kohustus esitada lisaks toimivusdeklaratsioonile vastavusdeklaratsioon (mis tõendab tootenõuetele vastavust); võimalus esitada teavet elektroonilisel kujul;

·esitatakse loetelu üldistest kestlikkusnõuetest (mis määratakse kindlaks tooteperede kaupa komisjoni õigusaktides / harmoneeritud standardites);

·mikroettevõtjatele kehtestatakse lihtsustamissätted ja vabastused ning täiendatakse neid;

·tugevdatakse turujärelevalveasutuste volitusi seoses nõuete täitmise tagamisega;

·laiendatakse ehitusvaldkonna toodete kontaktpunktide rolli ettevõtjate toetamisel;

·luuakse uus komisjoni süsteem, kus füüsilised või juriidilised isikud saavad esitada kaebusi või teateid määruse võimalike rikkumiste kohta;

·määrus viiakse vastavusse kestlike toodete ökodisaini määrusega seoses kliimaalase ja keskkonnakestlikkusega ning digitaalse tootepassiga.

Variandi D puhul kavatseti asendada CE-märgis uue märgisega (European Construction Product, ECP). Sellegipoolest on ühtlasi oht, et kõnealune muudatus võib ettevõtjate jaoks ebaselgust suurendada, mitte vähendada, eeskätt üleminekuperioodil, mil oleks nõutav kaks märgist. Seega jäetakse CE-märgis alles ning tootjad peavad selle kinnitama toodetele, mille kohta nad on koostanud toimivus- või vastavusdeklaratsiooni.

Ehkki mõjuhinnangu aluseks olnud uuringus järeldati, et variant D võib tekitada ettevõtjatele lisakulusid, eeskätt keskkonnatoime teabe deklaratsiooni kasutuselevõtu tõttu, täheldati kasutatud andmetes teatavaid piiranguid. Variandiga D kaasnev täiendav lihtsustamine võib tegelikkuses aidata vähendada halduskoormust netoväärtuses ligikaudu 180 miljoni euro võrra (vt mõjuhinnangu III lisa).

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ettepanekuga vähendatakse vastavusega seotud kulusid tänu hästi toimivale standardimisprotsessile, selgematele sätetele, toodete korduskasutamise stiimulitele, täiendavate siseriiklike nõuete väiksemale arvule ning sellele, et kõigile tootjatele, eeskätt VKEdele, kõigis liikmesriikides tagatakse võrdsed tingimused. Peale selle aitab kavandatav tööülesannete jagamine ja tehniline ühtlustamine kestlike toodete ökodisaini määrusega vältida tarbetuid kulusid ettevõtjatele, eelkõige VKEdele.

Ettepanekuga kasutatakse maksimaalselt ära võimalust vähendada digipöörde abil halduskoormust, võttes arvesse, et ehitustoodete määrusega ei ole digivahendite kasutamist ette nähtud. Ettepaneku kohaselt saab kogu seotud teavet ja dokumentatsiooni töödelda digitaalkujul (nt digitaalne tootepass) ning seda püsivalt salvestada, jagada ja kasutada infosüsteemis. See omakorda suurendab läbipaistvust tarneahelates, võimaldab säilitada ehitustoodete andmeid hoone logiraamatutes ning kasutada neid muude õigusaktide (nt hoonete energiatõhususe direktiiv) alusel nõutavateks arvutusteks. Samuti hõlbustab see turujärelevalvet.

Tootjate puhul väheneks halduskoormus ka tänu sellele, et CE-märgise ja toimivusdeklaratsiooniga seotud kohustused enam ei kattuks. Peale selle on liikmesriikidel edaspidi võimalus vabastada kohustuste täitmisest mikroettevõtjad, kes ei tegele piiriülese kaubandusega.

Ettepanekuga antakse komisjonile uus õigus kehtestada turujärelevalveasutuste tehtavate kontrollide miinimumarv – selle eesmärk on lahendada probleem, et ehitustoodete määruse norme on seni turul kohaldatud ebaühtlaselt. Selleks võib olla vaja suurendada turujärelevalveasutuste suutlikkust, ent tänu sellele on liikmesriikidel parem täita oma kohustust tagada ehitiste ohutus ja kestlikkus.

•Põhiõigused

Ettepanek ei mõjuta põhiõiguste kaitset.

4.MÕJU EELARVELE

Ettepanek nõuab lisaressursse, et ehitustoodete määruse raamistikku oleks võimalik tõhusalt hallata. Täistööajale taandatud töötajate arvu soovitakse suurendada seitsme võrra 32 ning see on eesmärkidega proportsionaalne. Komisjoni töötajad täidavad järgmisi põhiülesandeid:

·töötavad ehitustoodete määruse välja ja rakendavad seda;

·töötavad välja teisesed õigusaktid (rakendusaktid ja delegeeritud õigusaktid);

·töötavad välja standardimistaotlusi ja komisjoni õigusakte ning haldavad neid;

·hindavad ühtlustatud tehnilisi kirjeldusi ja avaldavad nende viiteid;

·töötavad välja ühtseid tehnilisi kirjeldusi;

·teevad Euroopa standardiorganisatsioonidega koostööd standardimise ettevalmistustöös ja standardimisel;

·suhtlevad sidusrühmadega tehnilistes küsimustes;

·osutavad abi liikmesriikide ametiasutustele;

·korraldavad koolitustegevust liikmesriikide ametiasutustele, teavitatud asutustele ja teistele organitele;

·annavad liikmesriikidele ja ettevõtjatele suuniseid.

Tegemist on õiguslike, tehniliste ja haldusülesannetega ning neid peavad täitma komisjoni talitused (või mõnel juhul tuleb neid täita komisjoni talituste järelevalve all). Seda silmas pidades tuleb kehtiva ehitustoodete määruse raamistiku haldamise eest vastutavate töötajate arvu suurendada ja tagada tugi muude komisjoni talituste (nt Teadusuuringute Ühiskeskuse) või allhanke abil, eeskätt delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide koostamise ning horisontaalsete ülesannete täitmisega seotud teaduslik ja tehniline tugi. See, mil määral on ettepanekuga võimalik eesmärke saavutada, oleneb suuresti komisjonile kättesaadavatest ressurssidest.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Komisjon jälgib nende uute sätete rakendamist, kohaldamist ja järgimist, et hinnata sätete kasulikku mõju. Ettepanekuga seotud poliitika järelevalve ja hindamise puhul keskendutakse läbivaatamisel käsitletavatele põhiküsimustele: standardimisprotsessi toimimine, toodete keskkonna- ja ohutusteabe kättesaadavus, tehnilistesse kirjeldustesse inkorporeeritavad keskkonnanõuded ja tooteohutusnõuded, mõju turujärelevalve toimimisele.

On tehtud ettepanek, et ettepanekut hinnatakse mitte varem kui kaheksa aastat pärast kohaldamiskuupäeva, et uute normide tulemusi ja mõju oleks võimalik arvesse võtta.

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Kuna õigusakt on määrus, mis on liikmesriikides vahetult kohaldatav, ei ole selgitavat dokumenti vaja.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Määruse I peatükk sisaldab üldsätteid.

Artiklis 1 kirjeldatakse reguleerimiseset, mille puhul osutatakse sõnaselgelt ehitustoodete põhiomadustega seotud keskkonnatoimele (sh kliimanäitajad) ja ohutusnäitajatele ning ka toodete keskkonna-, kliima-, funktsionaalsetele ja ohutusnõuetele.

Artiklis 2 määratakse kindlaks kohaldamisala, mis hõlmab ehitustooteid, 3D-printimisega seotud tooteid ja teenuseid, põhiosi, osi või materjale, kui tootja seda taotleb, komplekte või kooste, mis kuuluvad ühtlustatud tehniliste kirjelduste või Euroopa hindamisdokumentide alla, ning valmislahendusena pakutavaid ühepereelamuid. Kindlaksmääratud juhtudel on määrus kohaldatav ka kasutatud toodete suhtes. Võrreldes ehitustoodete määrusega muudetakse kohaldamisala, et vältida kattuvust, näiteks joogiveedirektiivi 33 ja asulareovee direktiiviga 34 .

Artiklis 3 määratletakse mõisted.

Artiklis 4 kehtestatakse peamised töönõuded ja -meetodid, mille alusel kehtestatakse põhiomadused (toimivusega seotud omadused, nt ringlussevõetud materjalide sisaldus). Selle puhul lähtutakse I lisa A osa kohastest ehitistele esitatavatest põhinõuetest ning koos hindamismeetoditega moodustavad need osa määruse kohaldamisel kohustuslikeks muudetavatest standarditest. Samuti antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks põhiomadustega seotud toimivuse piirtasemed ja klassid, ning õigus võtta vastu tehnilisi kirjeldusi sisaldavaid delegeeritud õigusakte juhul, kui standardimisel esineb viivitusi või puudusi. Lisaks antakse komisjonile õigus I lisa A osa delegeeritud õigusaktidega muuta, et kohandada seda tehnika arenguga ning võtta arvesse uusi riske ja keskkonnaaspekte.

Artiklis 5 märgitakse, et kõik määruse kohaldamisalasse kuuluvad tooted peavad vastama I lisa D osas esitatud üldistele vahetult kohaldatavatele tootenõuetele ning vastava tootepere või -kategooria nõuetele. Samuti antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et määrata täpsemalt kindlaks tootenõuded vastavalt I lisa B, C ja D osale. Neid delegeeritud õigusakte võidakse lisaks täiendada standardimistaotluse alusel välja töötatavate vabatahtlike harmoneeritud standarditega. Lisaks antakse komisjonile õigus muuta delegeeritud õigusaktidega ka I lisa B, C ja D osa, et kohandada neid tehnika arenguga ning võtta arvesse uusi riske ja keskkonnaaspekte.

Artiklis 6 antakse komisjonile õigus määrata kindlaks kohaldatav hindamis- ja tõendamissüsteem, sealhulgas vajalikud lisameetmed selleks, et vältida süstemaatilist mittevastavust.

Artiklis 7 määratletakse ühtlustatud ala – valdkond, mis on eraldiseisev liikmesriikide vastutuse all olevatest valdkondadest. Samuti nähakse sellega ette mehhanism, et täita liikmesriikide tungivaid regulatiivseid vajadusi seoses tervise, ohutuse või keskkonnakaitse, sh kliimaküsimustega.

Artikliga 8 nähakse ette õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte selle tagamiseks, et tooteid ei oleks vaja hinnata topelt – määruse ja liidu muu õiguse alusel.

II peatükis (artiklid 9–18) sätestatakse menetlus, deklaratsioonid ja märgistus.

Artiklitega 9–12 reguleeritakse toimivusdeklaratsiooni ja selle puhul kohaldatavaid vabastusi (sealhulgas mikroettevõtjate puhul, kes ei tegele piiriülese kaubandusega, ning teatavatel tingimustel: taastatud tooted või korduskasutamiseks või taastamiseks ette valmistatavad ehitiste osad).

Artiklites 13 ja 14 kehtestatakse vastavusdeklaratsiooni (mis tõendab vastavust artikli 5 kohastele tootenõuetele) suhtes kohaldatavad normid. Halduskoormuse vähendamiseks kombineeritakse vastavusdeklaratsioon toimivusdeklaratsiooniga.

Artikli 15 kohaselt tohib toimivusdeklaratsiooni ja vastavusdeklaratsiooni esitada elektroonilisel kujul või püsilingiga. Need esitatakse selle liikmesriigi nõutavas keeles, kus tootja kavatseb toote turul kättesaadavaks teha.

Artiklites 16–18 sätestatakse CE-märgise ja muude märgiste kasutamise suhtes kohaldatavad üldpõhimõtted ja tingimused.

III peatükis (artiklid 19–33) määratakse kindlaks ettevõtjate õigused ja kohustused. Tootjatele nähakse ette üldised ja üksikasjalikud kohustused, sealhulgas seoses sellega, kuidas hinnata ja deklareerida toote toimivust asjaomase ühtlustatud tehnilise kirjelduse (harmoneeritud standardid ja delegeeritud õigusaktid) alusel.

Artikliga 22 nähakse tootjatele ette keskkonnakohustused, sealhulgas kohustus deklareerida kohustuslikud kestlikkusega seotud näitajad vastavalt I lisa A osa punktile 2, globaalse soojendamise potentsiaal ning toimivusega seotud nõutavad näitajad või ringlussevõetud materjalide miinimumsisaldus. Pärast asjaomase tootepere suhtes kohaldatavate delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist on tootjatel samuti kohustus:

–projekteerida ja valmistada tooted ja tootepakendid nii, et nende üldine keskkonna- ja kliimaalane kestlikkus vastab tehnika tasemele;

–eelistada ringlussevõetavaid materjale ja ringlussevõtust saadud materjali;

–järgida ühtlustatud tehniliste kirjelduste kohaseid ringlussevõetud materjalide miinimumsisalduse nõudeid ja muid keskkonnakestlikkusega seotud piirnorme;

–vältida toodete enneaegset vananemist, kasutada töökindlaid osi ja projekteerida tooted nii, et nende vastupidavus ei ole halvem kui asjaomase kategooria toodetel keskmiselt;

–projekteerida tooted nii, et neid on võimalik hõlpsasti parandada, remontida ja uuendada.

Teistes artiklites kehtestatakse konkreetsed kohustused volitatud esindajatele (artikkel 23) ja importijatele (artikkel 24) – näiteks kohustus tagada jätkuv ohutus, kui tooted on nende vastutuse all, ning veenduda, et tootja on täitnud oma üldised kohustused –, turustajatele (artikkel 25), ekspediitorteenuse osutajatele, vahendajatele, internetipõhistele kauplemiskohtadele, internetimüügiga tegelejatele ja e-poodide pidajatele (artikkel 27, kusjuures sellega lõimitakse need pooled vastavuse tagamise süsteemi) ning 3D-printimise teenuse osutajatele (artikkel 28). Seega kehtestatakse sätted, mille alusel on võimalik raamistikus arvesse võtta ka uusi ärimudeleid. Samuti kehtestatakse selles peatükis uued konkreetsed kohustused kasutatud toodete demonteerijatele või neid korduskasutamiseks või taastamiseks käitlevatele ettevõtjatele (artikkel 29) ning seoses kaheotstarbeliste ja pseudotoodetega (artikkel 31). Sellega reguleeritakse ehitustoodete interneti- ja kaugmüüki (artikkel 32).

IV peatükk (artiklid 34–42) sisaldab norme ehitustoodete standardite ja Euroopa hindamisdokumentide kohta. Sellega nähakse ette kõigi toimivusega seotud nõuete kohustuslik kohaldamine ja tootepõhiste nõuete vabatahtlik kohaldamine. Peatükis kehtestatakse normid, milles käsitletakse Euroopa hindamisdokumente ning nende seost toimivusdeklaratsiooni ja vastavusdeklaratsiooniga (artikkel 35), Euroopa hindamisdokumentide väljatöötamist ja vastuvõtmist (artikkel 36) ning avaldamist (artikkel 38), Euroopa hindamisdokumentide sisu (artikkel 40) ning nende põhjendamatut korduvust (artikkel 36). Samuti reguleeritakse sellega vaidluste lahendamist juhtudel, mil tehnilise hindamise asutused on eriarvamusel (artikkel 39).

V peatükis (artiklid 43–46) kehtestatakse tehnilise hindamise asutuste eest vastutava ametiasutuse määramise nõuded ning tehnilise hindamise asutuste määramist, järelevalvet ja hindamist käsitlevad normid. Samuti antakse komisjonile õigus kehtestada tehnilise hindamise asutustele esitatavad nõuded seoses personaliplaneerimisega ning sätestada tehnilise hindamise asutuste koordineerimise ülesanded.

VI peatükis (artiklid 47–63) kirjeldatakse teavitavate ametiasutuste rolli (artikkel 48) ning kehtestatakse nendele ametiasutustele kohaldatavad nõuded (artikkel 49), sealhulgas kõige olulisemad tegevus- ja teabekohustused. Selles peatükis sätestatakse teavitatud asutustele esitatavad nõuded (artikkel 50), nende tegevuskohustused (artikkel 60) ja teabekohustused (artikkel 61) ning loetletakse kohustused, mida teavitatud asutus peab täitma juhul, kui ta kasutab töövõtjat või tütarettevõtjat (artikkel 53). Samuti kehtestatakse selles normid muude rajatiste kui teavitatud asutuse katselaborite kasutamise kohta (artikkel 54) ning nähakse liikmesriikidele ja komisjonile ette menetlus ametlike vastuväidete esitamiseks heakskiidetavate harmoneeritud standardite kohta (artikkel 52).

VII peatükis (artiklid 64–67) sätestatakse lihtsustatud menetlused. Selleks et vähendada halduskoormust, eeskätt VKEde ja mikroettevõtjate puhul, kehtestatakse selles peatükis lihtsustamismenetlused, mis on muu hulgas seotud asjakohase tehnilise dokumentatsiooni kasutamisega (artikkel 64), leebema tõendamissüsteemi kasutamise võimalusega mikroettevõtjate puhul (artikkel 65), ühte kindlaksmääratud ehitisse paigaldatavatele üksiktootmises eritellimuse alusel valmistatud toodetele esitatavate nõuete leevendamisega (artikkel 66) ning teise teavitatud asutuse tehtud hindamise ja tõendamise tunnustamisega (artikkel 67).

VIII peatükis (artiklid 68–76) sätestatakse turujärelevalvet ja kaitsemeetmete menetlust käsitlevad normid. Artikliga 68 antakse komisjonile õigus luua süsteem, kus füüsilised või juriidilised isikud saavad esitada kaebusi või teateid võimaliku mittevastavuse kohta määruse nõuetele.

Artiklis 70 käsitletakse seda, kuidas tegutseda nõuetele mittevastavuse korral, ning artiklis 71 ELi kaitsemeetmete menetlust juhtudel, mil liikmesriik suudab tõendada tervise, ohutuse või keskkonnakaitsega seotud tungivaid põhjuseid. Artiklis 72 sätestatakse nõuetele vastavate, kuid sellegipoolest ohtlike toodete puhul järgitavad normid. Artikliga 73 antakse komisjonile õigus määrata kindlaks turujärelevalveasutuste tehtavate kontrollide ja ehitustoodetega tegelevate turujärelevalvetöötajate miinimumarv. Artikliga 74 nähakse ette turujärelevalve koordineerimine ja halduskoostöörühma tegevus. Selleks et suurendada turujärelevalveasutuste suutlikkust, antakse neile õigus nõuda kontrollimisest ja katsetamisest tulenevad kulud sisse ettevõtjatelt (artikkel 75). Samuti sätestatakse turujärelevalveasutustele kohustus esitada komisjonile igal aastal aruanne oma tegevuse kohta (artikkel 76).

IX peatükis (artiklid 77–81) kehtestatakse teavet ja halduskoostööd käsitlevad põhimõtted, et tugevdada üldist süsteemi ja määruse kohaldamist ning seeläbi vältida lahknevate otsuste tegemist, mis võib põhjustada ebavõrdseid tingimusi.

Nende eesmärkide saavutamiseks on artikliga 77 ette nähtud info- ja teavitussüsteemi loomine ja haldamine, et tagada määruse ühtlustatud tõlgendamine ja kohaldamine.

Artikliga 78 antakse komisjonile õigus luua ehitustoodete ELi andmebaas või süsteem, et parandada tooteteabe (eelkõige toimivusdeklaratsiooni, vastavusdeklaratsiooni ja kasutusjuhendi) kättesaadavust. Artiklis 79 kehtestatakse läbivaadatud normid ehitusvaldkonna toodete kontaktpunktide kohta, et ettevõtjaid paremini toetada. Artikliga 80 nähakse turujärelevalveasutustele, ehitusvaldkonna toodete kontaktpunktidele, määrajaasutustele, tehnilise hindamise asutustele, teavitavatele ametiasutustele ja teavitatud asutustele ette kohustus tagada, et nende töötajad oleksid kursis valdkonna arenguga ning saaksid koolitust normide ühtlustatud tõlgendamise ja kohaldamise alal. Samuti sätestatakse komisjonile kohustus korraldada vähemalt kord aastas koolitusüritusi. Artikli 81 kohaselt võivad liikmesriigid ühiselt määrata ametiasutused, kes täidavad nende ülesandeid määruse alusel, ning jagada ressursse ja vastutust.

X peatükis (artikkel 82) sätestatakse ELi mittekuuluvate riikidega tehtava koostöö tingimused, sealhulgas selleks, et vähendada nendes riikides asuvate ettevõtjate mittevastavuse kahjulikku mõju ühtsele turule.

XI peatükis (artiklid 83 ja 84) käsitletakse liikmesriikide pakutavaid soodustusi ja keskkonnahoidlikku riigihanget. Artikliga 83 nähakse ette lähenemisviis, mille alusel liikmesriigid soodustavad kestlikumate ehitustoodete kasutamist. Artikliga 84 antakse komisjonile õigus töötada välja ehitustoodete keskkonnahoidlike riigihangete puhul kohaldatavad kestlikkusnõuded.

XII peatükis (artikkel 85) antakse komisjonile õigus kindlaks määrata, kas teatava kauba puhul on tegemist ehitustootega.

XIII peatükiga (artikkel 86) muudetakse määrust (EL) 2019/1020, et kohaldada seda määrust ka ehitustoodete suhtes.

XIV peatükis (artiklid 87–94) sätestatakse lõppsätted. Artiklis 87 kehtestatakse määruse kohaste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise kord. Artiklis 88 sätestatakse ehitustoodete komitee roll. Artikli 91 kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama määruse rikkumise eest kohaldatavad karistused. Artikliga 91 nähakse ette, et määrust hinnatakse mitte varem kui kaheksa aastat pärast määruse kohaldamise kuupäeva. Artiklis 93 kehtestatakse üleminekusätted, mille kohaselt viiakse kõik harmoneeritud standardid ehitustoodete määruse alt järk-järgult uue määruse alla ning tagatakse seega sujuv üleminek ettevõtjate jaoks. Artiklis 94 sätestatakse määruse jõustumise ja kohaldamise kuupäev.

Nii nagu ehitustoodete määrusel, on ka ettepaneku regulatiivosal mitu lisa:

–I lisa, kus sätestatakse ehitistele esitatavad põhinõuded (A osa), nagu ehitustoodete määruseski, ning uute elementidena toimivusega seotud tootenõuded (B osa) ja tootepõhised nõuded, eelkõige ohutus- ja keskkonnanõuded (C osa) ning teabele esitatavad nõuded (D osa);

–II lisas käsitletakse toimivusdeklaratsiooni ja vastavusdeklaratsiooni sisu,

–III lisas sätestatakse Euroopa hindamisdokumendi vastuvõtmise menetlus;

–IV lisaga nähakse ette tehnilise hindamise asutuste tootevaldkonnad ja neile esitatavad nõuded;

–V lisas kirjeldatakse hindamis- ja tõendamissüsteeme;

–VI lisas loetletakse põhiomadused, mille puhul ei ole teavitatud asutustest teavitamisel vaja viidata asjaomasele ühtlustatud tehnilisele kirjeldusele;

–VII lisas esitatakse vastavustabelid.

2022/0094 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused, muudetakse määrust (EL) 2019/1020 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 305/2011

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust  ( 1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt  ( 2)

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 305/2011 võeti siseturu kontekstis vastu selleks, et ühtlustada ehitustoodete turustustingimusi ja kõrvaldada liikmesriikidevahelist ehitustoodete kaubandust takistavad tõkked.

(2)Selleks et lasta ehitustoode turule, peab tootja koostama toote toimivusdeklaratsiooni. Sellega võtab tootja vastutuse selle eest, et toote toimivus vastab toimivusdeklaratsioonile. Kõnealuse kohustuse puhul kehtivad teatavad erandid.

(3)Võttes arvesse määruse nr 305/2011 rakendamisel saadud kogemusi, komisjoni 2019. aastal tehtud hindamise tulemusi ning ka Euroopa Tehniliste Hindamisasutuste Organisatsiooni aruannet, on raamistik mitmes aspektis puudulik, sealhulgas standardite väljatöötamise ja turujärelevalve puhul. Peale selle on hindamise käigus laekunud tagasisides osutatud vajadusele vähendada muu hulgas muid liidu õigusakte silmas pidades kattuvusi, vasturääkivusi ja korduvaid nõudeid, et suurendada õiguskindlust ning piirata ettevõtjate halduskoormust. Selleks et suurendada õiguskindlust ja vältida erinevaid tõlgendusi, tuleb kehtestada konkreetsemad ja üksikasjalikumad juriidilised kohustused ettevõtjatele ning uued sätted, sealhulgas tehniliste kirjelduste ja turujärelevalve valdkonnas.

(4)Tagada tuleb hästi toimivad teabevood, muu hulgas elektrooniliste vahendite kaudu, et kogu tarneahelas oleks kättesaadav sidus ja läbipaistev teave ehitustoodete toimivuse kohta. See omakorda aitab suurendada läbipaistvust ja tõhusust teabe edastamisel. Digitaalne juurdepääs igakülgsele teabele ehitustoodete kohta aitaks edendada digipööret kogu ehitussektoris ning tagaks digiajastule vastava raamistiku. Usaldusväärse ja püsiva teabe kättesaadavus tähendaks ühtlasi seda, et kui mõne ettevõtja või muu osaleja toode ei vasta nõuetele, on võimalik probleemi levikut takistada.

(5)Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2021. aasta resolutsioonis määruse (EL) nr 305/2011 rakendamise kohta 35 kiideti heaks komisjoni eesmärk muuta ehitussektor kestlikumaks ning käsitleda määruse (EL) nr 305/2011 läbivaatamisel ehitustoodete kestlikkust, nagu on teatatud ringmajanduse tegevuskavas. Oma 28. novembri 2019. aasta järeldustes ringmajanduse kohta ehitussektoris 36 kutsus nõukogu komisjoni üles hõlbustama ehitustoodete määruse (EL) nr 305/2011 läbivaatamisel ehitustoodete ringlust. Komisjoni teatises Euroopa uue tööstusstrateegia kohta 37 juhiti tähelepanu vajadusele lahendada ehitustoodete kestlikkuse küsimus ning rõhutati, et kestlikul hoonestatud keskkonnal on oluline koht Euroopa üleminekul kliimaneutraalsusele. Teatises „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“ 38 nentis komisjon, et ehitus on üks nendest esmatähtsatest ökosüsteemidest, millel on kõige rohkem raskusi kliima- ja kestlikkuseesmärkide saavutamisel ning digipöördes osalemisel ning mille konkurentsivõime sellest oleneb. Seega on asjakohane kehtestada normid ehitustoodete keskkonnatoime ja kestlikkuse deklareerimise kohta, sealhulgas võimalus sätestada asjaomased piirtasemed ja klassid.

(6)Samamoodi on ehitus ELi 2022. aasta standardimisstrateegia 39 kohaselt üks kõige asjakohasemaid valdkondi, kus harmoneeritud standardid võiksid parandada konkurentsivõimet ja vähendada turutõkkeid.

(7)Selleks et saavutada keskkonnaeesmärgid, sealhulgas võidelda kliimamuutuste vastu, on vaja kehtestada uued keskkonnaalased kohustused ning sätestada raamistik, mille alusel töötada välja hindamismeetod ehitustoodete keskkonnakestlikkuse arvutamiseks ja seda meetodit kohaldada. Samal põhjusel tuleb laiendada nende ettevõtjate ringi, kelle suhtes neid õigusnorme kohaldatakse, sest ehitussektori keskkonnakestlikkuse arvutamisel mängivad rolli nii turustajad, tarnijad kui ka tootjad. Seega tuleks ühelt poolt kaasata ettevõtjad, kes tegutsevad tooteahelas turustajatest allpool kuni ehitustooteid korduskasutamiseks ja taastamiseks ette valmistavate ettevõtjateni, ning teiselt poolt ettevõtjad, kes asuvad tooteahelas vahetoodete ja/või toorainete tarnijatest ning tootjast ülalpool. Peale selle peavad teatavad ettevõtjad, kes tegelevad kasutatud toodete või ehitiste muude osade demonteerimise või nende taastamise ja korduskasutamisega, tegema jõupingutusi, et tagada ehitustoodete ohutu taaskasutus.

(8)Selleks et tagada ehitustoodete ja laiemalt ehitiste ohutus ja funktsionaalsus, tuleb vältida olukorda, kus ehitustoodetena lastakse turule kaupa, mida tootjad ei ole kavandanud ehitustoodetena. Seepärast peaksid importijad, turustajad ja teised tooteahelas allpool asuvad ettevõtjad tagama, et selliseid muu kavandatud kasutusotstarbega tooteid ei müüdaks ehitustoodetena. Kui ettevõtja toode ei vasta nõuetele, ei tohiks teatavad teenuseosutajad – näiteks ekspediitorteenuse või 3D-printimise teenuse osutajad – soodustada probleemi levikut. Seega peaksid asjaomased sätted olema kohaldatavad ka kõnealuste teenuste ja nende osutajate suhtes.

(9)Kui 3D-printimise andmestik, 3D-printer või valuvorm ning 3D-printimisel kasutatav materjal pärinevad eri ettevõtjatelt, võib tekkida olukord, kus ükski nendest ettevõtjatest ei kanna vastutust 3D-printimise teel saadud toote ohutuse ja sobiva toimivuse eest. Selleks et vältida võimalikke ohutusriske kõnealuses valdkonnas, tuleb seepärast kehtestada sätted 3D-printimise andmestike, 3D-printimiseks ette nähtud materjalide ning ehitustoodete 3D-printimist võimaldavate teenuste kohta, et ettevõtjad saaksid nende sätete järgimisega üheskoos tagada samasugusel tasemel ohutuse nagu on tagatud tavapäraste ehitustoodete puhul.

(10)Keskkonnaohutuse ja -kaitse huvides ning selleks, et kaotada senine lünk õigussüsteemis, tuleb täpsustada, et ehitusplatsil kohe ehitisse paigaldamiseks valmistatavate ehitustoodete suhtes kohaldatakse samu norme nagu teiste ehitustoodete puhul. Ettevõtjad, kes valmistavad tooteid ja paigaldavad neid ehitusplatsil, on aga sageli mikroettevõtjad. Kui nende mikroettevõtjate suhtes kohaldatakse kõikidel asjaoludel samu norme nagu muude ettevõtete suhtes, tekitaks see mikroettevõtjatele ebaproportsionaalset kahju. Seega tuleks liikmesriikidele tagada võimalus mikroettevõtjad toimivusdeklaratsiooni koostamise kohustusest konkreetsetel tingimustel vabastada, kui see ei kahjusta teiste liikmesriikide huve.

(11)Ehitustoodete komplektide või koostude vaba liikumise tagamine siseturul toob käegakatsutavat kasu eelkõige kodanikele, tarbijatele ja ettevõtjatele. Õiguskindluse huvides tuleks nende koosseis aga täpselt kindlaks määrata ühtlustatud tehnilistes kirjeldustes või Euroopa hindamisdokumentides.

(12)Väikeste ühepereelamute valmislahenduste liidu turu loomisega on võimalik vähendada eluasemehindu ning tagada positiivne sotsiaalne ja majanduslik mõju. Endiselt on esmatähtis tagada tarbijatele õiglus, eeskätt muu hulgas juurdepääs taskukohasele eluasemele rohepöörde kontekstis, võttes arvesse ettepanekut õiglase kliimaneutraalsusele ülemineku tagamist käsitleva nõukogu soovituse kohta, 40 eriti selle punkti 7 alapunktides a–c esitatud soovitusi. Seega tuleb nende väikemajade puhul kehtestada ühtlustatud normid. Väikemajad on ühtlasi ehitised, mis kuuluvad liikmesriikide pädevusvaldkonda. Kuna kavandatavates ühtlustatud tehnilistes kirjeldustes ei pruugi olla võimalik üheaegselt arvesse võtta kõiki väikeste ühepereelamute valmislahendustega seotud siseriiklikke nõudeid, peaks liikmesriikidel olema õigus selliste ühepereelamute valmislahenduste puhul kehtestatavate normide kohaldamisest loobuda.

(13)See, kas ehitustoode vastab liidu õigusaktidele, oleneb tihtipeale sellest, kas toote põhiosad nendele õigusaktidele vastavad. Kuna need põhiosad on aga sageli integreeritud mitmesugustesse ehitustoodetesse, on ohutus ja keskkonnakaitse (sh kliimakaitse) paremini tagatud siis, kui neid põhiosi hinnatakse tooteahela varajastes etappides, st põhiosade toimivust ja vastavust hinnatakse eraldiseisvalt enne kui seda lõplikku ehitustoodet, millesse need põhiosad integreeritakse. Kui nõuetele mittevastavad põhiosad on võimalik tuvastada ja võtta nende suhtes meetmeid, on ka turujärelevalve tõhusam. Seega tuleb kehtestada ehitustoodete põhiosade suhtes kohaldatavad normid.

(14)Korduskasutatavate ehitustoodete suhtes, mida on juba hinnatud, ei tohiks kohaldada samu norme nagu uute ehitustoodete puhul. Uute ehitustoodete suhtes kohaldatavad normid peaksid aga kehtima selliste kasutatud ehitustoodete suhtes, mida ei ole kunagi liidu turule lastud, pidades silmas, et selliseid tooteid ei ole hinnatud.

(15)Selleks et tagada ehitustoodete ohutus ja funktsionaalsus, peaksid uute ehitustoodete suhtes kohaldatavad normid kehtima ka järgmiste kasutatud ehitustoodete suhtes: tooted, mille puhul kavandatud kasutusotstarvet on muudetud (välja arvatud juhul, kui uus kasutusotstarve on dekoratiivne); tooted, mille esialgne kavandatud kasutusotstarve ei ole teada; tooted, mida on oluliselt töödeldud, ning tooted, millel ettevõtja väite kohaselt on teatavad täiendavad omadused või mille puhul on tootenõuded täidetud.

(16)Asjaolu, et kasutatud ehitustooteid ei ole põhimõtteliselt vaja uuesti hinnata, ei tohiks olla takistuseks juhul, kui ettevõtja soovib lasta selliseid kasutatud ehitustooteid hinnata selleks, et soodustada nende toodete kasutuselevõttu ning tõendada sel eesmärgil, et ehitustoodete teatavad omadused on säilinud või et need vastavad kohaldatavatele tootenõuetele.

(17)Euroopa Liidu äärepoolseimates piirkondades turule lastud ehitustooted on sageli imporditud naaberriikidest ning seetõttu ei ole liidu õiguses sätestatud nõuded nende toodete suhtes kohaldatavad. Nõudmine, et need ehitustooted sellistele nõuetele vastaks, oleks ebaproportsionaalselt kulukas. Samal ajal ringleb äärepoolseimates piirkondades valmistatud ehitustooteid teiste liikmesriikide turgudel väga vähe. Sellest tulenevalt peaks liikmesriikidel olema võimalus Euroopa Liidu äärepoolseimates piirkondades turule lastud või seal vahetult paigaldatud ehitustooted nende nõuete kohaldamisest vabastada.

(18)Selleks et tagada maksimaalne õiguslik sidusus, peaks käesolev määrus võimalikult suures ulatuses põhinema horisontaalsel õigusraamistikul, st praegusel juhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusel (EL) nr 1025/2012. See raamistik hõlmab hiljutiste tootealaste õigusaktidega ette nähtud võimalust kasutada tagavaralahendust juhul, kui Euroopa standardiorganisatsioonid ei koosta harmoneeritud standardeid, mille viited saaks avaldada Euroopa Liidu Teatajas. Kuna Euroopa Liidu Teatajas ei ole ehitustoodete harmoneeritud standardite viiteid alates 2019. aasta lõpust avaldatud, kusjuures alates määruse (EL) nr 305/2011 jõustumisest on avaldatud vaid umbes tosin standardit, peavad uued varuvariandina kasutatavad komisjoni volitused olema veelgi terviklikumad ning võimaldama tehniliste kirjelduste üldist väljaandmist optimeerida, et korvata viivitused, mis on tekkinud tehnika arenguga kohandumisel.

(19)Kui harmoneeritud standardites on kehtestatud normid, mis käsitlevad toimivuse hindamist seoses liikmesriikide ehitusseadustike seisukohast asjakohaste põhiomadustega, tuleks nende harmoneeritud standardite järgimine muuta käesoleva määruse kohaldamisel kohustuslikuks, sest ainult selliste standardite abil on võimalik tagada toodete vaba ringlus. Seejuures peaks liikmesriikidel olema võimalus nõuda vastavalt riigi konkreetsetele asjaoludele, et toodetel oleksid teatavad ohutus- ja keskkonnaomadused, sealhulgas kliimaga seotud omadused. Nende kahe eesmärgi saavutamiseks tuleb tooteid hinnata ühe meetodi alusel ja seepärast peab see hindamismeetod olema kohustuslik. Asjaomase tootepere või -kategooria jaoks delegeeritud õigusaktidega kehtestatud tootenõudeid saab veelgi üksikasjalikumaks muuta vabatahtlike standardite abil, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 768/2008/EÜ. Kooskõlas otsusega nr 768/2008/EÜ peaks nende standardite järgimisel olema võimalik eeldada vastavust standarditega hõlmatud nõuetele.

(20)Selleks et aidata saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe ja ringmajanduse tegevuskava eesmärke ning tagada ehitustoodete ohutus – arvestades, et ohutus on üks Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklil 114 põhinevate õigusaktidega taotletav eesmärk –, on vaja kehtestada ohutuse, funktsionaalsuse ning keskkonna- ja kliimakaitsega seotud tootepõhised nõuded. Nende nõuete kehtestamisel peaks komisjon arvesse võtma seda, mil määral aitavad need saavutada liidu energiatõhususe, kliima- ja keskkonnaeesmärke. Kõnealused nõuded ei ole seotud üksnes ehitustoodete toimivusega. Määrusega (EL) nr 305/2011 ei ole erinevalt sellele eelnenud direktiivist 89/106/EÜ ette nähtud võimalust selliseid tootepõhiseid nõudeid kehtestada. Küll aga sisaldavad selliseid tootepõhiseid nõudeid teatavad ehitustooteid käsitlevad harmoneeritud standardid – neis sisalduvad nõuded võivad olla seotud keskkonnaaspektide, ohutuse või lihtsalt toote tõhusa toimimisega. Kõnealuseid standardeid arvestades on sellised ohutus- ja keskkonnanõuded või lihtsalt toodete toimimisega seotud nõuded praktilises mõttes vajalikud. Määruse õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 114, milles on ühtlasi sätestatud eesmärk tagada keskkonna, tervise ja inimeste ohutuse kõrgel tasemel kaitse. Seepärast tuleks tootepõhised nõuded määruses (uuesti) sätestada või kinnitada nende kohaldatavus. Ehkki need nõuded peab kehtestama seadusandja, tuleb need kindlaks määrata enam kui 30 tooterühma puhul, mis omakorda koosnevad mitmest kategooriast. Seega peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks asjaomase ehitustoodete pere või kategooria suhtes kohaldatavad nõuded.

(21)Ehitustoodete tootmine ja turustamine muutub üha keerukamaks ning seepärast on turul kanda kinnitamas uued spetsialiseerunud ettevõtjad, näiteks ekspediitorteenuse osutajad. Selguse huvides peaksid teatavad üldised kohustused, sealhulgas kohustus teha koostööd ametiasutustega, olema kohaldatavad kõigi ettevõtjate suhtes, kes osalevad tarneahelas, tootmisel või turustamisel, turustavad seda oma kaubamärgi all, pakendavad selle ümber, kauplevad sellega järelturul, paigaldavad selle, demonteerivad selle korduskasutamiseks või taastamiseks või taastavad selle. Peale selle peaks tarnijatel olema kohustus teha turujärelevalveasutustega koostööd keskkonnakestlikkuse hindamisel. Nendel põhjustel ning selleks, et vältida kohustuste korduvust, tuleks ettevõtja mõistet määratleda laialt, nii et see hõlmaks kõiki kõnealuseid osalejaid ja et üldised põhikohustused saaks kehtestada kõigile korraga.

(22)Selleks et liikmesriikides järgitaks ühtlustatud tavasid ka juhul, kui nende tavade küsimuses ei ole jõutud konsensusele, tuleks komisjonile anda õigus võtta teatavates küsimustes vastu rakendusakte käesoleva määruse rakendamise kohta. See õigus on seotud mõistete määratluste, ettevõtjate kohustuste ja õiguste ning teavitatud asutuste kohustuste ja õigustega.

(23)Selleks et suurendada õiguskindlust ja vähendada siseriiklikest nõuetest ja märgistest tingitud killustatust ELi ehitustoodete turul, tuleb selgelt kindlaks määrata ELi tasandil reguleeritav valdkond – nn ühtlustatud ala, mis seisab eraldi liikmesriikide reguleerimise alla jäävatest elementidest.

(24)Samal ajal tuleb tagada mehhanism, mis võimaldaks ühtlustatud tehniliste kirjelduste väljatöötamisel paremini arvestada liikmesriikide vajadustega, et ühelt poolt vähendada turu killustatust ning teisalt kaitsta liikmesriikide õigustatud huvi reguleerida ehitistega seonduvat. Samal põhjusel tuleks kehtestada mehhanism, mis võimaldab liikmesriikidel sätestada tervise, ohutuse või keskkonnakaitsega seotud tungivatel põhjustel ehitustoodetele lisanõudeid.

(25)Ringmajanduse tegevuskava keskmes olevat ringmajandust on võimalik edendada kohustuslike tagatisrahasüsteemidega ning kasutamata toodete tagasivõtu kohustusega. Seega peaks liikmesriikidel olema lubatud selliseid meetmeid võtta.

(26)Selleks et suurendada õiguskindlust ja vähendada ettevõtjate halduskoormust, tuleb vältida olukorda, kus ehitustooteid on vaja tervise, ohutuse, keskkonna- ja kliimakaitse sama aspekti suhtes hinnata mitu korda liidu eri õigusaktide alusel. Seda kinnitati REFITi platvormi raames – komisjonil soovitati esmajärjekorras lahendada kattuvate ja korduvate nõuete probleem. Seega peaks komisjonil olema võimalus määrata kindlaks tingimused, mille korral liidu muu õiguse kohaste kohustuste täitmisel on täidetud ka teatavad käesolevas määruses sätestatud kohustused, kui vastasel juhul hinnataks toodet tervise, ohutuse, keskkonna- ja kliimakaitse sama aspekti suhtes ühtaegu nii käesoleva määruse kui ka muu õiguse alusel.

(27)Selleks et liikmesriigid ja ettevõtjad ei järgiks erinevaid tavasid, peaks komisjonil samuti olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks, kas teatavad ehitustooted kuuluvad ehitustoote määratluse alla.

(28)Eeskätt ökodisaini tööplaanidega hõlmatud energiamõjuga ehitustoodete ja vahetoodete puhul (v.a tsement) määratakse kestlikkusnõuded kindlaks esmajärjekorras kestlike toodete ökodisaini määruses, näiteks soojendite, boilerite, soojuspumpade, kütte- ja veesoojendusseadmete, ventilaatorite, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide ning fotoelektriliste toodete (v.a ehitisintegreeritud päikesepaneelid) puhul. Sellegipoolest võib käesoleval määrusel olla vajaduse korral täiendav roll, peamiselt ohutusaspektides, võttes arvesse ka muid liidu tootealaseid õigusakte, näiteks gaasiseadmete, madalpinge ja masinate valdkonnas. Muude toodete puhul võib edaspidi tekkida vajadus määrata kindlaks tingimused, mille korral liidu muu õiguse kohaste kohustuste täitmisel on täidetud ka teatavad käesolevas määruses sätestatud kohustused, et vältida ettevõtjate liigset koormamist. Komisjonil peaks selliste tingimuste kindlaksmääramiseks olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte.

(29)Selleks et soodustada nõuetele vastavust, peaks ehitustoodete tootjal lasuma vastutus ebaõige toimivusdeklaratsiooni ja vastavusdeklaratsiooni eest.

(30)Üleminekuks ringmajandusele ning ehitustoodete keskkonna- ja CO2 jalajälje vähendamiseks kasutatakse üha laiemalt taastatud tooteid. Taastamise turg ei ole veel kuigi arenenud ning taastatud toodete suhtes kehtivad nõuded on liikmesriigiti väga erinevad. Seepärast peaks liikmesriikidel kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega olema võimalus anda taastatud toodete puhul vabastus kohustusest koostada toimivusdeklaratsioon. Selline vabastus ei tohiks aga olla võimalik toodete puhul, mida taastada ei saa, või juhul, kui see kahjustaks teiste liikmesriikide huve.

(31)Selleks et laiendada juurdepääsu hõlpsasti kättesaadavale ja terviklikule teabele ehitustoodete kohta ning aidata seeläbi tagada toodete ohutus, funktsionaalsus ja kestlikkus, peab toimivusdeklaratsioon sisaldama kogu kasutajatele ja ametiasutustele vajalikku teavet. Kasutajatele pakutava kasu huvides peaks tootjatel olema võimalus lisada toimivusdeklaratsiooni lisateavet, tingimusel et säilib deklaratsioonide ühetaolisus ja hea loetavus ning et neid ei kasutata reklaami eesmärgil.

(32)Selleks et ehitustooteid oleks siiski võimalik suures mahus korduskasutada ja taastada ning kasutada ära ülemäärased ehitustooted, tuleks nende ehitustoodete puhul kehtestada lihtsustatud menetlus toimivusdeklaratsiooni koostamiseks. Ülemääraste ehitustoodete puhul, mida ei ole võimalik kasutamise käigus muuta, peaks lihtsustatud menetlus piirduma juhtumitega, kus algne tootja ei ole nõus võtma vastutust ülemäärase ehitustoote eest; igal juhul on eelistatav see, et ehitustooted jäävad algse pädeva tootja vastutusele, kui tooteid ei ole muudetud.

(33)Selleks et vähendada ettevõtjate ja eelkõige tootjate koormust, peaksid toimivusdeklaratsioone ja vastavusdeklaratsioone välja andvad ettevõtjad esitama need deklaratsioonid elektrooniliselt, neil peaks olema lubatud esitada deklaratsioonid mitteredigeeritavale dokumendile viiva püsilingiga või lisada nendesse deklaratsioonidesse püsilingid mitteredigeeritavatele dokumentidele.

(34)Tagamaks, et tootjad tõendaksid kooskõlas kaupade vaba liikumise põhimõttega turule lastavate ehitustoodete vastavust asjaomastele liidu nõuetele, tuleb toimivusdeklaratsiooni kõrval nõuda vastavusdeklaratsiooni esitamist. Nii vastab ehitustoodete õigusraamistik ühtlasi rohkem määrusele (EL) nr 765/2008. Võimaliku halduskoormuse vähendamiseks peaksid vastavusdeklaratsioon ja toimivusdeklaratsioon aga olema kombineeritud ning elektroonilised. VKEde halduskoormust tuleks täiendavalt vähendada sihtotstarbeliste lihtsustamissätetega, sealhulgas mis puudutab võimalust asendada tüübikatsetus asjakohase tehnilise dokumentatsiooniga, leebemat tõendamissüsteemi mikroettevõtjatele ning väiksemaid nõudeid ühte kindlaksmääratud ehitisse paigaldatavate üksiktootmises eritellimuse alusel valmistatud toodete puhul. Samuti peaks liikmesriikidel olema võimalus vabastada toimivusdeklaratsiooni koostamise kohustusest mikroettevõtjad, kes ei tegele piiriülese kaubandusega.

(35)Selleks et viia nõuded vastavusse muude tootealaste õigusaktidega, tuleks ehitustoodetele, mille kohta tootja on koostanud toimivus- või vastavusdeklaratsiooni, kinnitada CE-märgis kooskõlas määruse (EÜ) nr 765/2008 üldpõhimõtetega. Sellega võtab tootja vastutuse selle eest, et toote toimivus vastab toimivusdeklaratsioonile ja kohaldatavatele tootenõuetele.

(36)Ehitustoodete ja laiemalt ehitiste ohutuse, funktsionaalsuse ja kestlikkuse tagamiseks peaksid kõik tarne- ja turustusahelas osalevad ettevõtjad võtma sobivaid meetmeid selleks, et kõik turule lastavad ja turul kättesaadavaks tehtavad ehitustooted vastaksid siduvatele liidu nõuetele. Selleks et suurendada õiguskindlust, tuleb sõnaselgelt kindlaks määrata ettevõtjate kohustused.

(37)Ehitustoodete tootjad peavad täpselt ja ühemõtteliselt kindlaks määrama tooteliigi, et tagada täpne alus toote vastavuse hindamiseks liidu nõuete alusel. Samal ajal ei tohiks tootjatel olla võimalik luua üha uusi tooteliike juhul, kui asjaomased tooted on põhiomadustelt identsed; selle keelu eesmärk on vältida kohaldatavatest nõuetest kõrvalehoidmist.

(38)Selleks et vältida eksitavaid väiteid, peavad kõik ehitustoodete tootjate esitatavad väited põhinema kas ühtlustatud tehnilises kirjelduses esitatud hindamismeetodil või, kui selline ühtlustatud tehnilises kirjelduses esitatud hindamismeetod puudub, siis meetodil, mis kujutab endast parimat võimalikku tehnikat.

(39)Tootja koostatav ehitustoodete tehniline dokumentatsioon võimaldab ametiasutustel ja teavitatud asutustel hõlpsamini teha tootetõendamist liidu nõuete alusel. Kõnealune tehniline dokumentatsioon peaks sisaldama hinnangut ehitustoote keskkonnakestlikkuse kohta, et hõlbustada juurdepääsu igakülgsele teabele.

(40)Selleks et tagada ehitustoodete kasutajatele läbipaistvus ja vältida seda, et neid tooteid kasutatakse valesti, peab tootja ehitustooted ja nende kavandatud kasutusotstarbe täpselt tuvastama. Samal põhjusel peaks tootja täpsustama, kas ehitustooted on ette nähtud ainult kutseliseks kasutuseks või ka tarbijatele. Ehitustoodete päritolu kindlakstegemiseks peaks tootel olema märgitud tootja nimi. Kui toote suuruse või pinna tõttu ei saa neid andmeid esitada tootel, tuleb need esitada pakendil või, kui ka see ei ole võimalik, siis tootega kaasasoleval dokumendil.

(41)Käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmiseks peaksid tootjad aktiivselt otsima, säilitama ja hindama teavet ning võtma asjakohaseid meetmeid juhul, kui toote puhul on kinnitust leidnud, et see ei vasta nõuetele või ei toimi nõuetekohaselt, või kui toode on ohtlik.

(42)Selleks et aidata saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe ja ringmajanduse tegevuskava eesmärke, tuleks tootjatele kehtestada kohustus tagada nii oma toodete kui ka tootmise piisav keskkonnakestlikkus. Selle kohustuse täitmiseks tuleb leida kompromissid ühelt poolt eri keskkonnaaspektide vahel ning teiselt poolt keskkonna- ja ohutusaspektide vahel, kusjuures need keskkonna- ja ohutusaspektid võivad olla seotud üksnes tootega või ehitistega laiemalt. Selleks et tagada tootjatele kindlus selle suhtes, kuidas neid kompromisse leida, tuleks käesolevas määruses kehtestada kompromisside kohta selged normid.

(43)Ehitustoodete kestlikkuse ja vastupidavuse tagamiseks peaksid tootjad võtma meetmeid selleks, et toodete kasutusaeg oleks võimalikult pikk. Pikk kasutusaeg oleneb omakorda sellest, kas toode on sobivalt projekteeritud ning kas on kasutatud töökindlaid osi ja tagatud toote parandatavus, samuti parandamisega seotud teabe ja varuosade kättesaadavus.

(44) Arvestades ringmajanduse tegevuskavaga ette nähtud eesmärki edendada ehitustoodete ringlust, peaksid tootjad soodustama oma toodete korduskasutamist, taastamist ja ringlussevõttu. Selleks et tooteid oleks võimalik korduskasutada, taastada ja ringlusse võtta (ja nendeks protsessideks ette valmistada), peavad need olema spetsiaalsel viisil projekteeritud – komponente ja materjale peaks olema võimalik edasiseks ringlussevõtuks eemaldada ning vältida tuleks sega- ja komposiitmaterjali. Kuna korduskasutamise, taastamise ja ringlussevõtu (ja nendeks protsessideks ettevalmistamise) eest vastutavatele ettevõtjatele ei pruugi olla kättesaadavad toodete tavapärased kasutusjuhendid, tuleks sellekohane vajalik teave teha kasutusjuhendi kõrval kättesaadavaks ka tooteandmebaasides või -süsteemides ja tootjate veebisaitidel.

(45)Tarnitavate ehitustoodete ohutuse, funktsionaalsuse ja keskkonnakestlikkuse tagamiseks tuleb tootjatele kehtestada terviklikud kestlikkuse ja ohutusega seotud kohustused. Võttes arvesse, kui oluline on, et neid kohustusi täidetaks ning et funktsionaalsuse, ohutuse ja kestlikkuse vahel saavutataks õige tasakaal, peaks komisjonil olema õigus määrata delegeeritud õigusaktidega kindlaks tingimused, mille korral need kohustused on konkreetse tootepere või -kategooria puhul täidetud või eeldatavalt täidetud.

(46)On ehitustooteid, mis muutuvad jäätmeteks olenemata sellest, et neid ei ole kunagi kasutatud. Selleks et vältida ressursside raiskamist, peaksid tootjad olema nõus võtma kas ise või oma importijate ja turustajate kaudu tagasi ehitusplatsile või kasutajale tarnitud tooted, mis on jäänud kasutamata ja on samasuguses seisukorras nagu siis, kui need turule lasti.

(47)Teadlike otsuste tegemiseks peaks ehitustoodete kasutajatele olema kättesaadav piisav teave toodete keskkonnatoime, keskkonnanõuetele vastavuse ja selle kohta, mil määral on tootja täitnud oma asjaomased keskkonnakohustused. Seepärast on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada konkreetsed märgistusnõuded, mis võivad hõlmata nõuet kasutada fooritulede analoogial põhinevat hõlpsasti mõistetavat märgistust.

(48)Teatavaid tootja kohustusi, näiteks kohustus hinnata keskkonnakestlikkust või eelistada ringlussevõetavaid materjale, ei ole võimalik täita kasutatud, taastatud või ülemääraste toodete puhul. Seega peaksid ettevõtjad, kes võimaldavad korduskasutamist või tegelevad taastamisega, olema nendest kohustustest vabastatud, eeskätt ka seepärast, et korduskasutamine ja taastamine on keskkonnale kasulikud.

(49)Imporditud toodete puhul saab tihtipeale pöörduda üksnes volitatud esindaja poole. Ometi annavad tootjad volitatud esindajatele sageli vaid väga piiratud mahus ülesandeid ega esita neile kogu vajalikku teavet, mis võimaldaks tootjat tulemuslikult esindada. Seepärast tuleks volitatud esindajate rolli ja vastutust täpsustada ja suurendada.

(50)Kui ettevõtja muudab toodet nii, et see võib avaldada mõju toimivusele või ohutusele, peaksid tema suhtes kehtima tootja kohustused ning ta peaks tõendama, et toote toimivus või ohutus on säilinud. Seda kohustust ei tohiks aga kohaldada sellise ettevõtja suhtes, kes pakendab tooted ümber, et teha need kättesaadavaks teise liikmesriigi turul, sest vastasel juhul takistaks see järelkauplemist ja toodete vaba ringlust ning põhimõtteliselt ei tohiks ümberpakendamine vähendada ehitustoote toimivust ega ohutust. Võttes arvesse eesmärki tagada igal juhul toodete toimivus ja ohutus, peaks toodet ümber pakendav ettevõtja siiski kandma vastutust selle eest, et need toimingud tehakse nõuetekohaselt, et toodet ei kahjustata ning et kasutajad saavad jätkuvalt nõuetekohast teavet selle liikmesriigi määratud keeles, kus tooted kättesaadavaks tehakse.

(51)Selleks et aidata tootjatel paremini täita käesolevas määruses sätestatud kohustusi ning et kõrvaldada kindlakstehtud puudusi ja parandada turujärelevalvet, peaks teenuseosutajatel, internetipõhistel kauplemiskohtadel ja vahendajatel olema õigus ja ülesanne tõendada teatavaid hõlpsasti tõendatavaid tooteomadusi ja tootjate andmeid (näiteks tootetüübi kindlaksmääramine ja täieliku tehnilise dokumentatsiooni koostamine), ning nad peaksid kandma hoolt selle eest, et kasutajateni jõuaksid üksnes nõuetele vastavad tooted.

(52)Vältimaks olukorda, kus käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmisest hoidutakse 3D-printimise kaudu kõrvale, peaksid 3D-printimise teenuse osutajatel olema teatavad teabekohustused.

(53)Kasutatud ja taastatud toodete kasutusohutus oleneb sageli sellest, kas on olemas täpne teave nende esmakordse kasutamise kohta. Ettevõtja, kes demonteerib kasutatud tooteid korduskasutamiseks või taastamiseks, peaks seega dokumenteerima andmed selle kohta, kus demonteeritud toodet kasutati, millistes tingimustes ja kui kaua seda eeldatavalt kasutati.

(54)Toodete toimivus ja ohutus sõltub ka komponentidest ning kalibreerimis- või muudest teenustest, mida toodete projekteerimisel ja tootmisel kasutati. Seepärast tuleks komponentide tarnijatele ja toodete tootmisel osalevate teenuseosutajate suhtes kehtestada teatavad kohustused. Kui teatava ettevõtja tarnitud komponendi või osutatud teenuse tõttu võib olla tekkinud mittevastavus või risk, peaks tarnija või teenuseosutaja teatama sellest oma teistele klientidele, kellele on tarnitud sama komponent või osutatud sama teenust, et mittevastavuse ja riski saaks kõrvaldada ka teiste toodete puhul.

(55)Teatavad ehituses kasutatavad kaubad võivad olla mitmeotstarbelised. Selliste kaupade tootjatel peaks olema vaba voli otsustada, kas need on ette nähtud kasutamiseks ehituses, muu hulgas ka selleks, et vältida vajadust hinnata toimivust ja vastavust juhtudel, kui see ei ole vajalik. Kui nad aga otsustavad, et teatav kaup ei ole ette nähtud ehituses kasutamiseks, kuid seda võidakse siiski teha (edaspidi „pseudotoode“), peaksid tootjad ja teised ettevõtjad tagama, et seda ei kasutataks ehitistes. Vastasel juhul jõuaks osa neist kaupadest ehitusplatsidele, ehkki need käesoleva määruse nõuetele ei vasta.

(56)Kui aga kaupa saab selle laadi tõttu kasutada nii ehituses kui ka muul otstarbel (edaspidi „kaheotstarbelised tooted“) ning tootja ei välista ehituses kasutamist sõnaselgelt, peaks ta täitma käesolevas määruses sätestatud kohustusi kõigi seda tüüpi kaupade puhul.

(57)Selleks et selgitada käesoleva määruse kohaldatavust interneti- ja muu kaugmüügi suhtes, tuleks kindlaks määrata, millistel tingimusel loetakse, et teatavat toodet pakutakse liidus asuvatele klientidele. Kuna internetikaubanduse puhul on mittevastavuse tõenäosus suurem, peaks liikmesriigid tegema erilisi jõupingutusi ja määrama ühe keskse turujärelevalveasutuse, kelle ülesanne on teha kindlaks klientidele suunatud kaugmüügipakkumised oma territooriumil, et vastutavad turujärelevalveasutused saaksid võtta sobivaid meetmeid. Arvestades, et selliste pakkumiste kindlakstegemine nõuab uurimisspetsialistide teadmisi või spetsialiseeritud tehisintellektipõhist tarkvara, peaks seda ülesannet täitma üks turujärelevalveasutus tsentraliseeritult.

(58)Ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste halduskoormust ja kulusid on võimalik oluliselt vähendada ning uusi innovatiivseid ärivõimalusi ja -mudeleid edendada digitehnoloogia abil. See valdkond areneb kiiresti. Digitehnoloogia kasutuselevõtt aitab märkimisväärselt kaasa ka renoveerimislaine eesmärkide, sealhulgas energiatõhususe, olelusringi hindamise ja hoonefondi seire saavutamisele. Sellele vastavalt peaks komisjonil olema õigus võtta vastu rakendusakte, et kasutada uusi võimalusi digipöörde soodustamiseks.

(59)Kuna ehitustoodete jaoks välja töötatud harmoneeritud standardid (edaspidi „ehitustoodete standardid“) on enamjaolt kohustuslikud, peaksid need standardid õiguskindluse huvides vastama nii asjaomastele standardimistaotlustele ja käesolevale määrusele kui ka liidu õiguse üldpõhimõtetele.

(60)Selleks et ehitustoodete standardite viited saaks õigeaegselt avaldada Euroopa Liidu Teatajas, peaks Euroopa Komisjonil olema õigus võtta käesoleva määruse õigusjõu tagamiseks vastu delegeeritud õigusakte, et piirata puudulike standardite kohaldamisala või need tühistada, selle asemel et keelduda avaldamast nende viiteid Euroopa Liidu Teatajas.

(61)Süsteemi sidususe huvides peaks käesolev määrus põhinema standardimise horisontaalsel õigusraamistikul. Sel põhjusel tuleks kooskõlas käesoleva määrusega kohustuslikuks muudetavate standardite suhtes võimalikult suures ulatuses kohaldada ka määrust (EL) nr 1025/2012. Seega tuleb määruses (EL) nr 1025/2012 muu hulgas sätestada ehitustoodete harmoneeritud standardite suhtes vastuväidete esitamise kord juhuks, kui need standardid ei vasta täielikult asjaomases standardimistaotluses esitatud nõuetele või käesoleva määruse muudele nõuetele.

(62)Euroopa hindamisdokumente ei tohiks käsitada ühtlustatud tehniliste kirjeldustena, pidades silmas, et tegemist ei ole üldkohaldatavate õigusaktidega, vaid CE-märgise saamiseks läbitava kaheetapilise haldusmenetluse esimeseks etapiks vajaliku dokumendiga. Sellegipoolest on harmoneeritud standardite koostamisel järgitavaid üldpõhimõtteid, näiteks läbipaistvus konkurentidele, võimalik ja soovitatav kohaldada ka Euroopa hindamisdokumentide suhtes. Peale selle tuleks Euroopa hindamisdokumentidele toimivus- ja vastavushindamisel viidata samal viisil nagu harmoneeritud standarditele. Seega peaksid harmoneeritud standardite üldpõhimõtted olema kohaldatavad ka Euroopa hindamisdokumentide suhtes, et vältida sätete olulist korduvust. Selleks et tagada läbipaistvus konkurentidele, tuleks Euroopa hindamisdokumendid teha avalikkusele kättesaadavaks ning kõigi Euroopa hindamisdokumentide viited tuleks avaldada Euroopa Liidu Teatajas.

(63)Euroopa hindamisdokumentide avaldamist võib takistada üha suurenev hulk selliseid Euroopa hindamisdokumente, mis ei ole kuigi eristatavad ning mille lisaväärtus on võrreldes muude Euroopa hindamisdokumentide või kehtivate harmoneeritud standarditega väike. Selleks et kõnealune risk kulutõhusalt kõrvaldada, tuleks kehtestada teatavad Euroopa hindamisdokumentide väljatöötamise ja vastuvõtmise põhimõtted või muuta need konkreetsemaks. Peale selle tuleks tugevdada komisjoni tehtavat kontrolli.

(64)Tehnilise hindamise asutusi määrajaasutuste suhtes kohaldatavad nõuded ei tohiks olla leebemad kui teavitavate ametiasutuste suhtes kohaldatavad nõuded, arvestades nende vastavate rollide sarnasust. Samal põhjusel peaks tehnilise hindamise asutustel olema sama suur sõltumatus ja kontroll otsustusprotsessi üle kui teavitatud asutustel.

(65)Selleks et vältida olukorda, kus märkimisväärne osa teavitustest põhineb mittetäielikel või ekslikel hinnangutel, eeskätt juhul, kui teavitatud asutus on juriidiline isik, kellel puudub ettevõttesisene tehniline pädevus, tuleb suurendada teavitavate ametiasutuste ressursisuutlikkust ning kehtestada sel eesmärgil miinimumnõuded. Samuti tuleb teavitatud asutuste suhtes kohaldatavaid nõudeid täpsustada seoses nende sõltumatusega, ülesannete teistele juriidilistele isikutele delegeerimisega ning nende enda võimega tööülesandeid täita. Kehtestada tuleb nõue, et teavitatud asutusel peab olema piisaval arvul kvalifitseeritud töötajaid ning kord töötajate sobivuse kontrollimiseks. Sel otstarbel peetakse kõige tõhusamaks vahendiks kvalifikatsioonimaatriksit. Tuleb tagada ja kontrollida, et personaliplaneerimise, välisekspertide määramise, menetluste, kriteeriumide ja otsustusprotsessi eest vastutab teavitatud asutus ise, mitte alltöövõtja, tütarettevõtja või muu samasse kontserni kuuluv äriühing. Samuti tuleb suurendada nende dokumentide hulka, mille asutused peavad esitama siis, kui nad taotlevad määramist teavitatud asutuseks. Nii on teavitavatel ametiasutustel põhjalikum ja märksa õiglasem alus otsuse tegemiseks.

(66)Akrediteerimisasutuste tavades esineb sageli puudusi ning seepärast tuleb tagada, et akrediteerimisasutused lähtuksid akrediteerimisel käesolevast määrusest, mitte standarditest, mille puhul võib sageli täheldada kõrvalekaldeid. Samuti on oluline tagada, et akrediteerimisasutused hindaksid taotleva asutuse võimeid eraldi, mitte osana kontsernist, sest edasise sertifitseerimise eest peab vastutama just asjaomane taotlev asutus.

(67)Selleks et tagada võrdsed tingimused ja vältida õiguskindlusetust, tuleks teavitatud asutuste kohustused täpsemalt määratleda ja sõnaselgelt sätestada, seda nii hindamis- ja tõendamistegevuse kui ka seotud aspektide osas.

(68)Vältimaks olukorda, kus teavitatud asutuste töötajatel on sidemed tootjatega, peaksid teavitatud asutused tagama eri vastavushindamisülesandeid täitvate töötajate rotatsiooni.

(69)Liikmesriikide ametiasutustel võib tekkida küsimusi, millele saab vastata vaid üks konkreetne teavitatud asutus. Seega peaksid teavitatud asutused vastama ka teiste liikmesriikide ametiasutuste võimalikele küsimustele.

(70)Selleks et tagada võrdsed tingimused ning et kõigil ametiasutustel oleks hõlpsam kindlaks teha teavitatud asutuste, tootjate ja toodete mittevastavuse juhtumeid, peaks teavitatud asutustel olema õigus ja, juhul kui mittevastavust on võimalik selgelt tõendada, isegi kohustus edastada mittevastavusega seotud teave asjaomastele turujärelevalveasutustele või teavitavatele ametiasutustele. Sellegipoolest ei tohiks teavitatud asutused kasutada teabekohustust selleks, et uurida teisi ettevõtjaid peale oma klientide või kolleegide.

(71)Selleks et tagada tootjatele ja teavitatud asutustele võrdsed tingimused, tuleb edendada teavitatud asutuste vahelist koordineerimist. Kuna olemasolevas teavitatud asutuste koordineerimisrühmas osalevad omal algatusel vaid pooled praeguse seisuga teavitatud asutused, tuleks selles rühmas osalemine muuta kohustuslikuks.

(72)Määruses (EL) nr 305/2011 küll kehtestati lihtsustatud menetlused väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, et vähendada VKEde ja mikroettevõtjate koormust ja kulusid, kuid need ei ole osutunud kuigi tõhusaks ning sageli saadakse neist valesti aru või ei kasutata neid vähese teadlikkuse või kohaldamisega seotud selgusetuse tõttu. Kindlakstehtud puuduste kõrvaldamisel varem kehtestatud normidele tuginedes tuleb selgitada ja hõlbustada nende normide kohaldamist ning saavutada seega eesmärk toetada VKEsid ehitustoodete toimivuse, ohutuse ja keskkonnakestlikkuse tagamisel.

(73)Määruse (EL) nr 305/2011 artikli 36 lõike 1 punktiga b ette nähtud võimalus tunnustada teise tootja saadud katsetulemusi tuleks muuta üldkohaldatavaks, et vähendada ettevõtjate ja eeskätt tootjate koormust laiemalt. Selline tunnustamismehhanism on iseäranis vajalik selleks, et tooraine, vahe- ja lõpptoodete keskkonnakestlikkust ei oleks vaja hinnata mitu korda.

(74)Selleks et tagada õiguskindlus ohutusega või toimivusega seotud probleemide korral, peaks selline tunnustamine olema lubatud üksnes juhul, kui nii kaks asjaomast ettevõtjat kui ka kaks asjaomast teavitatud asutust kohustuvad tegema koostööd ning sertifitseeritav ettevõtja säilitab tehnilise vastutuse toote eest.

(75)Määruse (EL) nr 305/2011 hindamisel selgus, et turujärelevalve kvaliteet ja tulemuslikkus erineb riigiti oluliselt. Lisaks käesolevas määruses osutatud meetmetele, mille eesmärk on parandada turujärelevalvet, tuleks ettevõtjate, asutuste ja toodete vastavust soodustada ka kolmandate isikute kaasamisega, näiteks anda kaebuste portaali kujul kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele võimalus esitada teavet võimaliku mittevastavuse kohta.

(76)Selleks et kõrvaldada määruse (EL) nr 305/2011 kohase turujärelevalve puhul kindlaks tehtud puudused, tuleks liikmesriikide ametiasutustele ja komisjonile anda käesolevas määruses rohkem õigusi, mis võimaldaks neil võtta meetmeid kõikides võimalikes probleemolukordades.

(77)Turujärelevalve käigus on selgunud, et toodete hindamisel võidakse teataval ajal tuvastada mittevastavuse risk, kuid see risk realiseerub alles hilisemas etapis. Samuti tuleb ette olukordi, kui tegemist ei ole vormilise mittevastavusega ning seega riski ei tuvastata. Nendel põhjustel peaks liikmesriikidel olema õigus võtta meetmeid kõikidel juhtudel, mil mittevastavust või riski kahtlustatakse, kusjuures ohtliku toote määratlust tuleks laiendada, et see hõlmaks ka keskkonnariski. Liikmesriikidele tuleb tagada piisav menetluslik paindlikkus, et eristada mittevastavuse puhul suure ja väikese prioriteetsusega juhtumeid; siiski peaksid kõik liikmesriigid saama teavet ka kergemat laadi juhtumite kohta.

(78)Selleks et tagada nõuete tulemuslik täitmine ja tugevdada turujärelevalvet liikmesriikides, samuti viia nõuded vastavusse kestlike toodete ökodisaini määrusega, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada turujärelevalveasutuste kontrollide miinimumarv (vastavalt konkreetsele tooterühmale või -perele või seoses konkreetsete nõuetega) ning ressursside miinimumnõuded.

(79)Eesmärgiga suurendada turujärelevalveasutuste turujärelevalvealast suutlikkust, mida võib keskmises arvestuses pidada nõrgaks, ning viia nõuded veelgi rohkem vastavusse kestlike toodete ökodisaini määrusega, tuleb asutustele samuti pakkuda ulatuslikumat tuge halduslikul koordineerimisel ning tagada neile õigus nõuda ettevõtjatelt sisse kontrollimise ja katsetamise kulud.

(80)Selleks et soodustada turujärelevalveasutuste turujärelevalvealase suutlikkuse suurendamist ja viia nõuded vastavusse kestlike toodete ökodisaini määrusega, peaksid liikmesriigid esitama aruandeid oma turujärelevalvetegevuse kohta käesoleva määrusega hõlmatud toodete puhul, sealhulgas seoses määratud karistustega.

(81)Ettevõtjatele parema teeninduse tagamiseks tuleks tõhustada ehitusvaldkonna toodete kontaktpunktide tööd ja seega suurendada neile eraldatavaid ressursse. Ettevõtjate töö sujuvuse huvides tuleks ehitusvaldkonna toodete kontaktpunktide ülesandeid täpsustada ja laiendada, et need hõlmaks ka teabe jagamist käesoleva määrusega ning määrusega kooskõlas vastu võetavate õigusaktide tootealaste sätete kohta.

(82)Kehtestada tuleb nõuetekohane, tulemuslik ja kulutõhus koordineerimismehhanism, et tagada sätestatud kohustuste ja nõuete ühetaoline kohaldamine ning tugevdada üldist süsteemi, võttes seejuures arvesse asjaolu, et toodete ja ehitiste ohutuse ja kestlikkusega seoses võib tekkida uusi tõlgendamisküsimusi. Selle koordineerimismehhanismiga tuleks vältida lahknevate otsuste tegemist, mis loob ebavõrdsed tingimused, muudab õigusraamistiku keerulisemaks, takistab kaupade vaba liikumist siseturul ning tekitab täiendavat halduskoormust ja lisakulusid ettevõtjatele.

(83)Konkreetsemalt tuleks sel eesmärgil luua Euroopa infosüsteem, et koondada tõlgendamisküsimused, leida sobivad ühised lahendused ja parandada sellealase teabe jagamist. Teabe jagamise hõlpsuse huvides peaks selline süsteem põhinema riiklikel süsteemidel. Need riiklikud süsteemid peaksid samuti võimaldama kindlaks teha käesoleva määruse ebaühtlase kohaldamise juhtumid, et lahknevad tavad ei kujuneks üldiseks ja pidevaks.

(84)Selleks et tagada toodete ohutus, kaitsta keskkonda ja inimeste tervist ning seejuures vähendada ettevõtjate halduskoormust ja kulusid, tuleb suurendada läbipaistvust tooteteabe keskse registreerimise abil. Sellele vastavalt peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 291 vastu õigusakte, et luua liidu tasandil ehitustoodete keskandmebaas või -süsteem. Praegu ei ole veel võimalik hinnata potentsiaalsete lahenduste eeliseid ja puudusi ning seepärast peaks komisjonil olema õigus teha valik vastavalt vajadusele.

(85)Selleks et suurendada asutuste pädevust ja ühtlustada nende otsustusprotsessi ning tagada võrdsed võimalused ettevõtjatele, tuleks turujärelevalveasutustele, ehitusvaldkonna toodete kontaktpunktidele, määrajaasutustele, tehnilise hindamise asutustele, teavitavatele ametiasutustele ja teavitatud asutustele korraldada koolitusi. Samal eesmärgil tuleks ühtlasi soodustada vähemalt kahe liikmesriigi turujärelevalveasutuste, teavitavate ametiasutuste ja teavitatud asutuste töötajate vahetust.

(86)Liikmesriikidel ei ole alati tehnilist pädevust, et täita nende suhtes kooskõlas liidu õigusaktidega kohaldatavad kohustused üheaegselt kõigi tootesektorite puhul. Seega küsivad nad mitteametlikus korras abi teistelt, suurematelt liikmesriikidelt. Kuna selline abi on mõnel juhul vältimatu ja teistel juhtudel soovitatav, tuleks määruses kehtestada sellise abi põhinormid, et vastutusalad oleksid selged. Peale selle valmistab liikmesriikidele raskusi toodete ning kõigi aspektide ja tootesektorite suhtes samaaegselt kohaldatavate õigusaktide üha suurem tehniline keerukus. See omakorda osutab sellele, et tulemusi on võimalik parandada spetsialiseerumise ja tööülesannete jagamisega liikmesriikide seas. Seepärast tuleks määruses ühelt poolt arvesse võtta liikmesriikide eriomast olukorda ning teisalt võimaldada uurida spetsialiseerumise ja liikmesriikidevahelise tööülesannete jagamise võimalikku lisaväärtust.

(87)Ehitustoodetega seotud äritegevus muutub tasapisi, kuid järjekindlalt üha rahvusvahelisemaks. Seepärast võib tekkida olukord, kus meetmeid tuleb võtta ka väljaspool liitu asuvate ettevõtjate mittevastavuse suhtes. Kuna tõenäoliselt ei ole kolmandad riigid valmis toetama liidu õiguse täitmise tagamist oma territooriumil ilma võimaluseta saada liidult abi, tuleks käesolevas määruses sätestada teatavad rahvusvahelise koostööga seotud õigused.

(88)Teatavad kolmandad riigid kohaldavad liidu tootealaseid õigusakte või vähemalt tunnustavad nende alusel väljastatud sertifikaate. See on liidu huvides, olenemata sellest, kas seda tehakse rahvusvahelise kokkuleppe alusel või ühepoolselt. Selleks et pakkuda nendele kolmandatele riikidele stiimulit selle tavaga jätkata ja innustada ka teisi kolmandaid riike sama tegema, tuleks kolmandatele riikidele, kes kohaldavad liidu tootealaseid õigusakte või tunnustavad nende alusel väljastatud sertifikaate, tagada teatavad lisavõimalused. Sel põhjusel peaks olema võimalik toetada neid iseäranis koostööalteid kolmandaid riike sellega, et neil võimaldatakse võtta osa teatavatest koolitustest, kasutada ehitustoodete ELi andmebaasi või süsteemi ja ühtlustatud otsustusprotsessi infosüsteemi ning osaleda ametiasutuste teabevahetuses. Peale selle peaks samal põhjusel olema võimalik teavitada neid iseäranis koostööalteid kolmandaid riike toodetest, mis ei vasta nõuetele või kujutavad endast riski.

(89)Selleks et edendada kestlike ehitustoodete kasutamist, vältida seejuures turumoonutusi ja tagada kooskõla kestlike toodete ökodisaini määrusega, peaksid liikmesriikide meetmed, millega edendatakse kestlike ehitustoodete kasutamist, olema suunatud kõige kestlikumatele toodetele ning liikmesriigid peaksid nende meetmete kohta teavet vahetama.

(90)Selleks et edendada kestlike ehitustoodete kasutamist, vältida seejuures turumoonutusi ja viia nõuded vastavusse kestlike toodete ökodisaini määrusega, tuleks riigihangetes eelistada kriteeriumidele vastavatest toodetest kõige kestlikumaid tooteid. Rakendusaktides kehtestatavad riigihankelepingute suhtes kohaldatavad nõuded peaksid põhinema objektiivsetel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel.

(91)Riigihanked moodustavad 14 % liidu SKPst. Selleks et aidata saavutada kliimaneutraalsus, parandada energia- ja ressursitõhusust ning soodustada üleminekut ringmajandusele rahvatervise ja elurikkuse kaitseks, peaks avaliku sektori hankijatel ja võrgustiku sektori hankijatel asjakohastel juhtudel olema kohustus lähtuda oma hanketegevuses konkreetsetest keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumidest või eesmärkidest, mis kehtestatakse käesoleva määruse alusel vastu võetavates delegeeritud õigusaktides. Delegeeritud õigusaktidega konkreetsete tooterühmade jaoks sätestatavaid kriteeriume või eesmärke tuleks järgida nende toodete ostmisel nii asjade riigihankelepingute kui ka ehitustööde või teenuste riigihankelepingute raames, kui neid tooteid kasutatakse lepingu esemeks olevas tegevuses. Võrreldes vabatahtliku lähenemisviisiga aitavad kohustuslikud kriteeriumid või eesmärgid tagada avaliku sektori kulutuste võimalikult suure võimendava mõju paremini toimivate toodete nõudluse suurendamiseks. Kriteeriumid peaksid olema läbipaistvad, objektiivsed ja mittediskrimineerivad.

(92)Selleks et võtta arvesse tehnika arengut ja uutel teaduslikel tõenditel põhinevaid teadmisi, tagada siseturu nõuetekohane toimimine, hõlbustada juurdepääsu teabele ja tagada normide ühetaoline rakendamine, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada tootepõhised tehnilised sätted ja nõuded ning neid muuta; määrata kindlaks kohaldatavad hindamis- ja tõendamissüsteemid; panna paika tingimused, mille korral liidu muu õiguse kohaste kohustuste täitmisel on täidetud käesoleva määruse teatavad kohustused; muuta toimivusdeklaratsiooni ja vastavusdeklaratsiooni näidist; kehtestada lisakohustused tootjatele; vaadata läbi Euroopa hindamisdokumentide koostamise menetlusnormid ja neid täiendada; kehtestada miinimumnõuded turujärelevalveasutustele; luua ehitustoodete kohta liidu andmebaas või süsteem; kehtestada keskkonnahoidlike riigihangete nõuded ja määrata kindlaks miinimumkaristused. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes 41 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(93)Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et määrata kindlaks teabe edastamise vahendid; täpsustada, kuidas ettevõtjad saavad oma kohustusi täita ja õigusi kasutada; võtta vastu Euroopa tehnilise hinnangu vorm; kehtestada teavitatud asutuste miinimumressursid ning anda kolmandate riikide ametiasutustele juurdepääs ühtlustatud otsustusprotsessi infosüsteemidele ja ehitustoodete ELi andmebaasile või süsteemile ning võimalus osaleda käesoleva määruse kontekstis korraldatavatel koolitustel. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 42 .

(94)Komisjon peaks viivitamata vastu võtma kohaldatavad rakendusaktid, kui selleks on nõuetekohaselt põhjendatud olukorras tungiv kiireloomuline vajadus, et kaitsta inimeste tervist või keskkonda või tagada ohutus.

(95)Euroopa Parlamendi määruses (EL) 2019/1020 on kehtestatud liidu turule tulevate toodete turujärelevalve ja kontrollimise horisontaalse raamistiku normid. Selleks et käesoleva määrusega hõlmatud tooted, mille puhul kehtib liidus kaupade vaba liikumise põhimõte, vastaksid nõuetele, mille eesmärk on tagada avalike huvide, näiteks inimeste tervise, ohutuse ja keskkonna kõrgetasemeline kaitse, tuleks seda määrust kohaldada ka käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate toodete suhtes, kui käesolevas määruses ei ole sama eesmärgi, iseloomu või mõjuga erisätteid. Seepärast tuleks määrust (EL) 2019/1020 vastavalt muuta.

(96)Käesoleva määruse tõhusa rakendamise huvides ja eesmärgiga vähendada ettevõtjate koormust, peaks olema võimalik esitada taotlusi ja teha otsuseid paberkandjal või üldkasutatavas elektroonilises vormingus. Õiguskindluse tagamiseks peaksid taotlused ja otsused olema kehtivad üksnes juhul, kui e-allkiri vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 nõuetele ning allkirjastav isik on vastavalt liikmesriigi või liidu õigusele volitatud asutust või ettevõtjat esindama.

(97)Selleks et ettevõtjate koormust veelgi vähendada, peaks olema võimalik esitada dokumentatsioon üldkasutatavas elektroonilises vormingus ning täita teabele esitatavad nõuded vaikimisi elektrooniliselt.

(98)Liikmesriigid peaksid kehtestama normid mittevastavuse korral kohaldatavate karistuste kohta ning tagama nende normide täitmise, et käesolevat määrust järgitaks võimalikult suures ulatuses. Kehtestatavad karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Selleks et saavutada need eesmärgid ja karistuste ühetaolisus, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et kehtestada miinimumkaristused.

(99)Õiguskindluse huvides tuleks täpsustada, kas ja kui kaua säilitavad käesoleva määruse alusel õigusjõu ehitusvaldkonna toodete kontaktpunktide, tehnilise hindamise asutuste või teavitatud asutuste määramise otsused ning harmoneeritud standardid, Euroopa hindamisdokumendid, Euroopa tehnilised hinnangud ja teavitatud asutuste sertifikaadid või katsearuanded, mis on vastu võetud või välja antud määruse (EL) nr 305/2011 alusel. Vastavad üleminekuperioodid peaksid olema piisavalt pikad, et vältida kitsaskohti teavitatud asutuste ja tehnilise hindamise asutuste määramisel ning Euroopa hindamisdokumentide, Euroopa tehniliste hinnangute ja teavitatud asutuste sertifikaatide või katsearuannete vastuvõtmisel või väljaandmisel.

(100)Õiguskindluse huvides tuleks selgitada, kui kaua tohib kooskõlas määrusega (EL) nr 305/2011 vastu võetud Euroopa hindamisdokumentide alusel turule lastud tooteid hoida turustusahelas ja teha neid seega jätkuvalt turul kättesaadavaks. Nagu muude tootealaste õigusaktide puhul, loetakse sobivaks perioodiks viis aastat alates selle Euroopa tehnilise hinnangu kehtivusaja lõpust, mille alusel tooted turule lasti. Sel viisil vastavad kõik kasutajatele müüdavad tooted kuue aasta möödudes käesoleva määruse alusel vastu võetava ühtlustatud tehnilise kirjelduse jõustumisest asjaomasele ühtlustatud tehnilisele kirjeldusele ja käesolevale määrusele.

(101)Ehitustoodete puhul saab nii nende põhiomadused kui ka hindamismeetodid kindlaks määrata üksnes eri tooterühmade ja -perede jaoks välja töötatavate ühtlustatud tehniliste kirjeldustega. Sellele vastavalt peaksid ettevõtjatele konkreetse tooterühma või -pere puhul sätestatavad nõuded ja kohustused olema kohustuslikus korras kohaldatavad alles kuue kuu möödudes asjaomase tooterühma või -pere ühtlustatud tehnilise kirjelduse jõustumisest.

(102)Eesmärgiga tagada edasiste ühtlustatud tehniliste kirjelduste sujuv kasutuselevõtt ja arvestades toimivus- või vastavusdeklaratsiooni koostamiseks kuluvat aega, peaks ettevõtjatel olema lubatud kohaldada käesolevat määrust vabatahtlikult alates nende ühtlustatud tehniliste kirjelduste jõustumisest.

(103)Tagada tuleb, et ettevõtjad ei saaks käesoleva määruse kohaldamisest alaliselt kõrvale hoida määruse (EL) nr 305/2011 alusel vastu võetud ühtlustatud tehniliste kirjelduste kohaldamisega. Sel põhjusel peaks komisjon kustutama Euroopa Liidu Teatajast viited määruse (EL) nr 305/2011 alusel teatava tooterühma või -pere suhtes vastu võetud harmoneeritud standarditele ja Euroopa hindamisdokumentidele kahe aasta jooksul alates selle tooterühma või -pere suhtes käesoleva määruse alusel vastu võetava ühtlustatud tehnilise kirjelduse jõustumisest.

(104)Selleks et täielikult käsitleda ehitustoodete keskkonnamõju hindamist ning hõlmata asjakohasel viisil tootenõuded, mis on olemas ka kehtivates ühtlustatud tehnilistes kirjeldustes, peaks koostatav I lisa olema laiaulatuslikum, sealhulgas sisaldama üksikasjalikku loetelu olelusringi hindamisega seotud põhiomadustest ja täielikku tootenõuete raamistikku. Sel otstarbel tuleb kõrvaldada ehitistele esitatavate põhinõuete kattuvused ning esitada selgitused.

(105)Selleks et tagada teavitatud asutuste tehtava kontrolli minimaalne tõhusus tootjate nõuetele vastavuse hindamisel ja tõendamisel ning võrdsed tingimused nii tootjatele kui ka teavitatud asutustele, tuleks hindamis- ja tõendamissüsteeme käsitlevas V lisas täpsemalt ja terviklikumalt kindlaks määrata tootjate ja teavitatud asutuste ülesanded mitmesuguste võimalike hindamis- ja tõendamissüsteemide raames. Peale selle tuleks kõnealuses lisas kindlaks määrata hindamis- ja tõendamismenetlused, mille alusel tõendatakse toodete keskkonnakestlikkust toote toimivuse ja tootenõuete põhjal.

(106)Käesoleva määruse eesmärke, nimelt ehitustoodete vaba ringlust siseturul ning inimeste tervise, ohutuse ja keskkonna kaitset, ei suuda liikmesriigid üksi tegutsedes piisavalt saavutada, arvestades, et sageli kehtestavad liikmesriigid ehitustoodete puhul väga erinevaid nõudeid ning seega on inimeste tervise, ohutuse ja keskkonna kaitse tase ebaühtlane. Neid eesmärke on paremini võimalik saavutada liidu tasandil, kehtestades ühtlustatud raamistiku ehitustoodete toimivuse hindamiseks ning teatavad tootenõuded inimtervise, ohutuse ja keskkonna kaitseks. Sellele vastavalt võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses kehtestatakse ühtlustatud normid ehitustoodete turul kättesaadavaks tegemise ja vahetu paigaldamise kohta, olenemata sellest, kas seda tehakse teenuse raames; sel eesmärgil kehtestatakse

(a)normid selle kohta, kuidas väljendada ehitustoodete keskkonnatoimet (sh kliimanäitajad) ja ohutustaset seoses nende põhiomadustega;

(b)ehitustoodete keskkonna- (sh kliima-), funktsionaalsed ja ohutusnõuded.

Samuti kehtestatakse käesolevas määruses kohustused ettevõtjatele, kes tegelevad ehitustoodete või nende komponentidega või toodetega, mida võidakse käsitada ehitustoodetena, ehkki tootja ei ole neid kavandanud kasutamiseks ehitustoodetena.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.Käesolevat määrust kohaldatakse ehitustoodete ja järgmiste kaupade suhtes:

(a)3D-andmestikud, mis lastakse turule selleks, et võimaldada käesoleva määrusega hõlmatud ehitustoodete 3D-printimist, ning 3D-prinditud ehitustooted ja valuvormid;

(b)materjalid, mis on ette nähtud ehitustoodete 3D-printimiseks või vormimiseks ehitusplatsil või selle läheduses;

(c)ehitustooted, mis valmistatakse ehitusplatsil, et paigaldada need kohe ehitisse, ilma et võetaks kaubandusmeetmeid nende turule laskmiseks;

(d)käesoleva määrusega hõlmatud toodete põhiosad;

(e)käesoleva määrusega hõlmatud toodetes kasutamiseks kavandatud osad või materjalid, kui nende osade või materjalide tootja seda taotleb;

(f)komplektid või koostud, mille koosseis on täpsustatud ühtlustatud tehnilistes kirjeldustes või Euroopa hindamisdokumentides ning nendega hõlmatud;

(g)valmislahendusena pakutavad ühepereelamud, mille põrandapind on ühekorruselise maja korral alla 180 m2 või kahekorruselise maja korral alla 100 m2 ühe korruse kohta.

Liikmesriigid võivad otsustada, et punktis g osutatud elamute suhtes käesolevat määrust ei kohaldata, teatades sellest komisjonile.

2.Käesolevat määrust kohaldatakse ka lõikes 1 osutatud kasutatud ehitustoodete ja kaupade suhtes juhul, kui täidetud on üks alljärgnevatest tingimustest:

(a)kasutatud ehitustooted või kaubad on imporditud kolmandatest riikidest ning neid ei ole varem liidu turule lastud;

(b)ettevõtja on muutnud nende kasutatud ehitustoodete või kaupade kavandatud kasutusotstarvet võrreldes kasutusotstarbega, mille kavandas nendele ehitustoodetele või kaupadele algne tootja, kusjuures muudatus seisneb muus kui toimivustaseme või kavandatud kasutusotstarvete arvu vähendamises ning tegemist ei ole pelgalt dekoratiivse otstarbega, st otstarbega, mis ei mõjuta ehitise konstruktsiooni;

(c)kasutatud ehitustooteid või kaupu turul kättesaadavaks tegeva ettevõtja väite kohaselt on tootel teatavad omadused või täidetud on I lisas esitatud tootenõuded, mis lisanduvad nendele omadustele või nõuetele või erinevad nendest omadustest või nõuetest, mis deklareeriti käesoleva määruse või määruse (EL) nr 305/2011 alusel siis, kui kasutatud ehitustoode või kaup esimest korda turule lasti;

(d)kasutatud ehitustooted või kaubad on ümber töödeldud viisil, mis ei piirdu vaid parandamise, puhastamise ja korralise hooldusega (edaspidi „taastatud toode“);

(e)kasutatud ehitustooteid või kaupa turul kättesaadavaks tegev ettevõtja otsustab käesolevat määrust kohaldada.

3.Käesoleva määruse kohaldamisalasse ei kuulu:

(a)liftid, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/33/EL 43 kohaldamisalasse, eskalaatorid ja nende komponendid;

(b)olmeveega kokku puutuvad katlad, torud, mahutid ja nendega seotud tooted ning muud tooted;

(c)heitveepuhastussüsteemid;

(d)sanitaarseadmed;

(e)liikluskorralduse tooted.

4.Käesolevat määrust kohaldatakse ka käesoleva määrusega hõlmatud ehitustoodete ja kaupade 3D-printimise teenuste suhtes. 3D-printimise teenuste hulka kuulub selliste 3D-printerite rent, mida saab kasutada käesoleva määrusega hõlmatud ehitustoodete ja kaupade saamiseks.

Käesolevat määrust kohaldatakse ka teenustele, mis on seotud alljärgnevaga:

–käesoleva määrusega hõlmatud ehitustoodete või kaupade valmistamine ja turustamine;

–käesoleva määrusega hõlmatud kasutatud ehitustoodete või kaupade demonteerimine, ettevalmistamine korduskasutamiseks, taastamiseks ja kauplemiseks.

5.Liikmesriigid võivad teha erandi käesoleva määruse kohaldamisest selliste käesoleva määrusega hõlmatud ehitustoodete ja kaupade puhul, mis lastakse turule või paigaldatakse vahetult Euroopa Liidu äärepoolseimates piirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 tähenduses. Liikmesriigid teavitavad Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike õigusnormidest, millega sellised erandid kehtestatakse Nad tagavad, et erandiga ei hõlmata ehitustooteid või kaupu, millel peab kooskõlas artikliga 16 olema CE-märgis. Sellise erandi alusel turule lastavate või vahetult paigaldatavate ehitustoodete või kaupade puhul loetakse, et need ei ole liidu turule lastud ega vahetult paigaldatud käesoleva määruse tähenduses.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)„ehitustoode“ – kindla kujuga või kujuta füüsiline kaup koos pakendi ja kasutusjuhendiga või selliseid kaupu koondav komplekt või koost, mis lastakse turule või on toodetud püsivaks paigaldamiseks ehitisse või selle osasse liidu territooriumil, välja arvatud kaubad, mis on vaja enne püsivat paigaldamist ehitisse esmalt lisada koostu või komplekti või monteerida teise ehitustootesse;

(2)„püsiv“ – hõlmab vähemalt kaheaastast ajavahemikku;

(3)„toode“ – ehitustoode või muu kaup, mis kuulub käesoleva määruse kohaldamisalasse kooskõlas artikli 2 lõigetega 1–3;

(4)„turul kättesaadavaks tegemine“ – toote tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks või kasutamiseks, olenemata sellest, kas seda tehakse teenuse osutamise raames;

(5)„vahetu paigaldamine“ – toote paigaldamine kliendi ehitisse, ilma et toode tehtaks eelnevalt turul kättesaadavaks, või käesoleva määrusega hõlmatud ühepereelamu paigaldamine, olenemata sellest, kas seda tehakse teenuse osutamise raames;

(6)„toimivus“ – ulatus, mil määral on tootel olemas teatavad mõõdetavad põhiomadused;

(7)„põhiomadused“ – toote omadused, mis on seotud I lisa A osa punkti 1 kohaste ehitistele esitatavate põhinõuetega või mis on loetletud I lisa A osa punktis 2;

(8)„tootenõuded“ – piirtasemed või muud omadused, millele toode peab vastama, enne kui selle saab turule lasta või vahetult paigaldada, sealhulgas märgistuse, kasutusjuhendi või muu esitatava teabega seotud nõuded;

(9)„ettevõtja“ – tootja, volitatud esindaja, importija, turustaja, ekspediitorteenuse osutaja, 3D-printimise teenuse osutaja, toodete 3D-printimiseks ette nähtud materjalide tootja, importija või turustaja, internetimüügiga tegeleja, vahendaja, tarnija, teenuseosutaja, oma kaubamärgi all turustaja või muu füüsiline või juriidiline isik (v.a ametiasutused, teavitatud asutused, tehnilise hindamise asutused ja ehitusvaldkonna toodete kontaktpunktid), kelle suhtes kohaldatakse käesolevat määrust seoses toodete valmistamise, korduskasutamiseks, taastamiseks või ümberpakendamiseks demonteerimise või nende toodete turul kättesaadavaks tegemise või vahetu paigaldamisega kooskõlas käesoleva määrusega, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 44 artikli 3 punktis 13 määratletud ettevõtjad;

(10)„3D-printimise teenuse osutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes osutab kaubandustegevuse käigus üht järgmistest teenustest: 3D-printerite rent või liisimine, 3D-printimise andmestike väljaprintimine või nende teenuste vahendamine, olenemata sellest, kas printimiseks kasutatav materjal pärineb kõnealuselt isikult;

(11)„toodete 3D-printimiseks ette nähtud materjalid“ – kõik materjalid, mis on ette nähtud toodete 3D-printimiseks ning mille puhul asjaomased ettevõtjad ei ole sõnaselgelt ja järjepidevalt välistanud kasutust 3D-printimise materjalidena;

(12)„tootja“ – tootja määruse (EL) 2019/1020 artikli 3 punktis 8 määratletud tähenduses;

(13)„3D-andmestik“ – kogum arvandmeid, mis kirjeldavad eseme kuju selle välismõõtmete ja õõnsuste põhjal ning mille alusel saab kõnealuse eseme kolmemõõtmeliselt välja printida;

(14)„ehitised“ – hooned ja rajatised, mis võivad paikneda maapinnal, maa all, vee peal või kohal või vee all, sealhulgas sillad, tunnelid, elektrimastid ja muud elektrienergia ülekandeks ette nähtud rajatised, sidekaablid, torujuhtmed, akveduktid, tammid, lennujaamad, sadamad, veeteed ja rööbasteede aluskonstruktsioonid, välja arvatud tuulikud, avamere naftapuurplatvormid või keemiatehased, töötleva tööstuse käitised, põllumajanduslikud käitised, elektrijaamad ja sõjaväerajatised, ehkki nende varjendid võivad olla hooned;

(15)„hooned“ – ehitised (v.a konteinerid), mis on ette nähtud inimeste või loomade peavarjuks või esemete hoiustamiseks, mis on aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud või mida on võimalik teisaldada üksnes eriseadmete abil ning mille põrandapind on vähemalt 20 m2 ühel või mitmel tasapinnal;

(16)„tase“ – tulemus, mis on saadud toote toimivuse hindamisel seoses selle põhiomadustega, väljendatuna numbrilise väärtusena;

(17)„klass“ – toote toimivustasemete vahemik, mis on piiritletud suurima ja väikseima väärtusega;

(18)„piirtase“ – toote kohustuslik väikseim või suurim toimivustase seoses teatava põhiomadusega;

(19)„turule laskmine“ – toote esmakordne liidu turul kättesaadavaks tegemine või kasutatud toote (kui täidetud on mõni artikli 2 lõikes 2 esitatud tingimus) või taastatud toote esmakordne kättesaadavaks tegemine;

(20)„põhiosa“ – osa, mille toote tootja või muu ettevõtja on näinud ette kasutamiseks toote komponendi või varuosana ning mis on ühtlustatud tehniliste kirjelduste kohaselt oluline toote omaduste, ohutuse või toimivuse seisukohast;

(21)„komplekt“ – toode, mille laseb turule üks ettevõtja kogumina vähemalt kahest eraldi kaubast (millest kumbki ei pea ise olema toode), mis tuleb ehitisse paigaldada koos;

(22)„koost“ – kogum, mis koosneb vähemalt kahest eraldi kaubast, millest üks on toode;

(23)„Euroopa hindamisdokument“ – dokument, mille on vastu võtnud tehnilise hindamise asutuste organisatsioon Euroopa tehniliste hinnangute andmise eesmärgil;

(24)„kasutatud toode“ – toode, mis ei kujuta endast jäätmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punkti 1 tähenduses, mis on vähemalt ühel korral paigaldatud ehitisse ning mis

(a)ei ole läbinud protsessi, mis seisneb enamas kui parandamine, puhastamine või korraline hooldus, nagu selle on kindlaks määranud algne tootja kasutusjuhendis või nagu see on tunnistatud vajalikuks tsiviilehituslike tavateadmiste põhjal;

(b)ei ole pärast demonteerimist läbinud protsessi, mis seisneb enamas kui parandamine, puhastamine või korraline hooldus või korduskasutamiseks ettevalmistamine direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punkti 16 tähenduses;

(25)„kavandatud kasutusotstarve“ – tootja ettenähtud kasutusotstarve, sealhulgas kasutustingimused, mis on kindlaks määratud tehnilises dokumentatsioonis, sildil, kasutusjuhendis või reklaammaterjalis, kusjuures kavandatud kasutusotstarbe alla kuuluvad ka kasutusotstarbed, mida on mainitud üksnes ühes nendest allikatest;

(26)„parandamine“ – protsess, mille eesmärk on viia defektne toode tagasi seisukorda, mis võimaldab seda kasutada kavandatud kasutusotstarbel;

(27)„hooldus“ – toiming, mille eesmärk on säilitada toote seisukord nii, et see toimiks ettenähtud viisil;

(28)„taastatud toode“ – toode, mis ei kujuta endast jäätmeid direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punkti 1 tähenduses, kuid on vähemalt ühel korral paigaldatud ehitisse ning mis on ümber töödeldud viisil, mis ei piirdu vaid parandamise, puhastamise ja korralise hooldusega;

(29)„risk“ – oht määruse (EL) 2019/1020 artikli 3 punktis 18 määratletud tähenduses;

(30)„korduskasutamiseks ettevalmistamine“ – kontrolliv, puhastav või parandav töötlemistoiming, millega valmistatakse tooteid või tootekomponente kasutamiseks ette selliselt, et neid on võimalik korduskasutada ilma mis tahes muu eeltöötluseta;

(31)„tootetüüp“ – üksiktoodete abstraktne mudel, mille määravad ära kavandatud kasutusotstarve ja teatavad omadused, millega välistatakse igasugune varieeruvus seoses toimivuse või käesolevas määruses või kooskõlas käesoleva määrusega sätestatud tootenõuetele vastavusega; tootetüüp põhineb konkreetsel tootmisprotsessil, milles kasutatakse kindlat toorainete või komponentide kooslust, ning eri tootjate identsed kaubad kuuluvad eri tootetüüpide alla;

(32)„tehnika tase“ – teatava eesmärgi saavutamist võimaldav meetod, mis on kas kõige tõhusam ja arenenum või peaaegu kõige tõhusam ja arenenum ning seega ületab võimalike valitavate meetodite keskmist taset;

(33)„ringlussevõtt“ – ringlussevõtt direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 17 määratletud tähenduses;

(34)„ekspediitorteenuse osutaja“ – ekspediitorteenuse osutaja määruse (EL) 2019/1020 artikli 3 punktis 11 määratletud tähenduses;

(35)„tootepere“ – kõik IV lisa tabelis 1 loetletud tootevaldkondadesse kuuluvad tootetüübid;

(36)„tootekategooria“ – teatavasse tooteperesse kuuluvate tootetüüpide allrühm, mille tootetüüpidel on vastavalt ühtlustatud tehnilistele kirjeldustele või Euroopa hindamisdokumentidele sama kavandatud kasutusotstarve;

(37)„tehase tootmisohje“ – kooskõlas V lisaga tehases korraldatav dokumenteeritud ja pidev tootmise sisekontroll, mille raames kontrollitakse teatavaid näitajaid või kvaliteediaspekte, olenevalt asjaomase tootepere või -rühma ja tootmisprotsesside spetsiifikast, ning mille eesmärk on tagada toimivuse püsivus või tootenõuete järjepidev täitmine;

(38)„ühtlustatud ala“ – valdkond, mida reguleeritakse käesoleva määruse, ühtlustatud tehniliste kirjelduste ning käesoleva määruse alusel vastu võetavate üldkohaldatavate komisjoni õigusaktidega;

(39)„liidu õigus“ – ELi leping, ELi toimimise leping, õiguse üldpõhimõtted, ELi toimimise lepingu artikli 288 teises, kolmandas ja neljandas lõigus osutatud üldkohaldatavad õigusaktid ning mis tahes rahvusvahelised lepingud, mille osaline on liit või mille osalised on liit ja selle liikmesriigid;

(40)„importija“ – importija määruse (EL) 2019/1020 artikli 3 punktis 9 määratletud tähenduses;

(41)„turustaja“ – turustaja määruse (EL) 2019/1020 artikli 3 punktis 10 määratletud tähenduses;

(42)„toodetud individuaalselt“ – kliendi tehniliste kirjelduste tulemusena erineb toode tootmisprotsessi poolest kõigist muudest toodetest, mida asjaomane tootja toodab teistele klientidele;

(43)„mikroettevõtja“ – mikroettevõtja vastavalt komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituse (mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta) lisas esitatud määratlusele;

(44)„valmistatud eritellimuse alusel“ – kliendi tehniliste kirjelduste tulemusena erineb toode suuruse või materjali poolest kõigist muudest toodetest, mida asjaomane tootja toodab teistele klientidele;

(45)„püsilink“ – veebilink veebisaidile, mille aadress (URL) ja sisu jääb samaks;

(46)„ühtlustatud tehnilised kirjeldused“ – ehitustoodete standardid, mis on kehtestatud kooskõlas artikli 4 lõikega 2 ja mille viide on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas kooskõlas artikliga 34 ning mis on seega muudetud käesoleva määruse kohaldamisel kohustuslikuks, ning tehnonõudeid sisaldavad delegeeritud õigusaktid, mis on vastu võetud kooskõlas artikli 4 lõigetega 3 ja 4, artikli 5 lõikega 2 või artikli 22 lõikega 4;

(47)„ehitustoodete standard“ – standard, mille Euroopa standardiorganisatsioon on vastu võtnud vastavalt komisjoni taotlusele käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil ning mille viide on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas kooskõlas artikliga 34, olenemata sellest, kas sellise standardi järgimine on käesoleva määruse kohaldamisel kohustuslik kooskõlas artikli 4 lõikega 2 ja artikli 34 lõikega 2 või jätkuvalt vabatahtlik kooskõlas artikli 5 lõikega 2, artikli 22 lõikega 4 ja artikli 34 lõikega 3;

(48)„kaheotstarbeline toode“ – toode, mille tootja on kavandanud kasutamiseks tootena ning teistsuguse kavandatud kasutusotstarbega kaubana, kusjuures toode ei kuuluks käesoleva määruse kohaldamisalasse, kui sel oleks vaid kõnealune teine kavandatud kasutusotstarve;

(49)„Euroopa standardiorganisatsioon“ – Euroopa standardiorganisatsioon määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punktis 8 määratletud tähenduses;

(50)„Euroopa tehniline hinnang“ – dokumenteeritud hinnang toote toimivuse kohta seoses selle põhiomadustega kooskõlas vastava Euroopa hindamisdokumendiga;

(51)„täistööajale taandatud töötajate arv“ – mõõtühik, mis on võrdne ühe töötaja tööajaga, kui see isik töötab täistööajaga (vastavalt asjaomase liikmesriigi määratlusele), või mitme töötaja tööajaga, juhul kui need isikud töötavad osalise tööajaga kokku sama arvu töötunde päevas või nädalas;

(52)„üksiktootmine“ – protsess, mis ei ole suures osas automatiseeritud ega põhine konveierliinil ning mida asjaomane ettevõtja või samasse kontserni (kus äriühingute üle omab kontrolli sama füüsiline või juriidiline isik või äriühingutel on sama organisatsiooniline struktuur) kuuluvad ettevõtjad ei korda rohkem kui 100 korda aastas;

(53)„turult kõrvaldamine“ – toote turult kõrvaldamine määruse (EL) 2019/1020 artikli 3 punktis 23 määratletud tähenduses;

(54)„tagasivõtmine“ – toote turult tagasi võtmine määruse (EL) 2019/1020 artikli 3 punktis 22 määratletud tähenduses;

(55)„internetipõhine kauplemiskoht“ – sellise vahendusteenuse osutaja, mis võimaldab klientidel sõlmida ettevõtjatega tarkvara, sealhulgas veebisaidi, selle osa või rakenduse kaudu kaugmüügilepinguid toodete ostuks;

(56)„veebiliides“ – veebiliides määruse (EL) 2019/1020 artikli 3 punktis 15 määratletud tähenduses;

(57)„vahendaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes osutab vahendusteenust toodete turule laskmiseks või vahetuks paigaldamiseks;

(58)„oma kaubamärgi all turustaja“ – füüsiline või juriidiline isik (mitte tootja), kes soovib toodet iseseisvalt müüa ning seega lisab sellele peale teiste ettevõtjate kohustusliku teabe enda nime, kaubamärgi või sildi;

(59)„tarnija“ – füüsiline või juriidiline isik, kes tarnib toorainet või vahetooteid kas tootjatele või siis teistele isikutele, kes tarnivad tooraineid või vahetooteid tootjatele;

(60)„teenuseosutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes osutab tootjale või põhiosa tarnijale teatavat teenust, tingimusel et kõnealune teenus on toodete tootmise, sealhulgas nende projekteerimise seisukohast asjakohane;

(61)„akrediteerimine“ – akrediteerimine määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 10 määratletud tähenduses;

(62)„turujärelevalveasutus“ – turujärelevalveasutus määruse (EL) 2019/1020 artikli 3 punktis 4 määratletud tähenduses;

(63)„olelusring“ – toote kasutusea jooksul üksteisele järgnevate ja üksteisega seotud etappide kogum, mis kätkeb endas tooraine hankimist või loodusvaradest saamist, tootmist, demonteerimist, võimalikku korduskasutamist (koos eelneva taastamisega või ilma selleta) ning lõplikku kõrvaldamist;

(64)„korduskasutamine“ – mis tahes toiming, mille raames kasutatakse tooteid või komponente pärast esmast kasutusetappi uuesti sel otstarbel, milleks nad on kavandatud;

(65)„pädev asutus“ – kooskõlas artikli 69 lõikega 1 määratud turujärelevalveasutus;

(66)„riigi pädev asutus“ – kooskõlas artikli 69 lõikega 2 määratud turujärelevalveasutus;

(67)„teavitav ametiasutus“ – avalik haldusasutus, kellel lasub ainuvastutus teavitatud asutuste määramise ja järelevalve eest ning kes määratakse kooskõlas artikliga 48, välja arvatud juhul, kui asjaomase sättega on ette nähtud teisiti (ainult liikmesriigis, kus asjaomane teavitatud asutus asub);

(68)„määrajaasutus“ – avalik haldusasutus, kellel lasub ainuvastutus tehnilise hindamise asutuste määramise ja järelevalve eest ning kes määratakse kooskõlas artikliga 43, välja arvatud juhul, kui asjaomase sättega on ette nähtud teisiti (ainult liikmesriigis, kus asjaomane tehnilise hindamise asutus asub);

(69)„ametiasutus/asutus“ – Euroopa Komisjon ja selle ametid ning kõik teavitavad ametiasutused, määrajaasutused või turujärelevalveasutused, välja arvatud juhul, kui asjaomase sättega on ette nähtud teisiti (olenemata sellest, millises liikmesriigis see asub);

(70)„ohtlik toode“ – toode, millel võib ükskõik millises etapis kogu selle olelusringi kestel (isegi kaudselt) olla kahjulik mõju inimeste tervisele ja ohutusele või keskkonnale või mille tõttu ei pruugi olla täidetud ehitistele esitatavad põhinõuded, kui toode paigaldatakse ehitisse, ning see mõju on tehnika taset arvestades suurem kui see, mida peetakse toote kavandatud kasutusotstarbe puhul ning tavapäraste ja põhjendatult eeldatavate kasutustingimuste juures mõistlikuks ja vastuvõetavaks;

(71)„väga ohtlik toode“ – väga ohtlik toode määruse (EL) 2019/1020 artikli 3 punktis 20 määratletud tähenduses.

Artikkel 4

Toodete põhiomadused

1.Standardimistaotluste ja ühtlustatud tehniliste kirjelduste koostamisel lähtutakse ehitistele esitatavatest põhinõuetest, mis on esitatud I lisa A osa punktis 1.

2.Kooskõlas lõikega 1 kindlaks määratavad või I lisa A osa punktis 2 loetletud põhiomadused ja nende hindamise meetodid kehtestatakse standardites, mida on käesoleva määruse kohaldamisel kohustuslik järgida. Toodete põhiomadused tehakse kindlaks ehitistele esitatavate põhinõuete alusel, võttes arvesse liikmesriikide regulatiivseid vajadusi.

Komisjon võib kooskõlas määruse (EL) nr 1025/2012 artikliga 10 esitada standardimistaotlusi, milles määratakse kindlaks aluspõhimõtted kõnealuste põhiomaduste ja nende hindamise meetodite kehtestamiseks.

Asjaomased standardimistaotlused võivad sisaldada ka taotlust, et Euroopa standardiorganisatsioon määraks esimeses lõigus osutatud standardites kindlaks põhiomaduste vabatahtlikud või kohustuslikud piirtasemed ja toimivusklassid ning täpsustaks, milliseid põhiomadusi võivad tootjad deklareerida või peavad deklareerima. Sel juhul kehtestab komisjon standardimistaotluses aluspõhimõtted, mille alusel need piirtasemed, klassid ja kohustuslikud omadused kindlaks määratakse.

Komisjon kontrollib, et standardites on järgitud kõnealuseid aluspõhimõtteid ja liidu õigust, enne kui standardi viide avaldatakse kooskõlas artikliga 34 Euroopa Liidu Teatajas.

3.Erandina lõikest 2 ning selleks, et täita liikmesriikide regulatiivseid vajadusi ja saavutada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 eesmärgid, on komisjonil õigus täiendada käesolevat määrust artikli 87 kohaselt vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega, milles kehtestatakse konkreetsete tooteperede ja -kategooriate vabatahtlikud või kohustuslikud põhiomadused ja nende hindamise meetodid, järgmistel juhtudel:

(a)Euroopa standardiorganisatsioonidel on tekkinud põhjendamatud viivitused teatavate artikli 4 lõike 2 esimeses lõigus osutatud standardite vastuvõtmisel, kusjuures põhjendamatu viivitus tähendab seda, et Euroopa standardiorganisatsioon ei ole esitanud standardit standardimistaotluses esitatud tähtaja jooksul;

(b)tekkinud on kiireloomuline vajadus võtta vastu suuremal arvul ühtlustatud tehnilisi kirjeldusi, mille kohaldamist ei ole võimalik tagada üksnes artikli 4 lõike 2 esimeses lõigus osutatud standarditega;

(c)üks või mitu põhiomadust, mis on seotud I lisa A osa punktis 1 sätestatud ehitistele esitatavate põhinõuetega või loetletud I lisa A osa punktis 2, ei ole hõlmatud artikli 4 lõike 2 esimeses lõigus osutatud standarditega, mille viited on juba avaldatud Euroopa Liidu Teatajas;

(d)artikli 4 lõike 2 esimeses lõigus osutatud standardeid ei peeta muudel põhjustel piisavaks, et täita liikmesriikide regulatiivseid vajadusi või ettevõtjate vajadusi;

(e)artikli 4 lõike 2 esimeses lõigus osutatud standardid ei ole kooskõlas ELi kliima- ja keskkonnaalaste õigusaktide ja eesmärkidega;

(f)artikli 4 lõike 2 esimeses lõigus osutatud standardite viiteid ei saa avaldada Euroopa Liidu Teatajas artikli 34 lõikes 4 kirjeldatud või muudel õiguslikel põhjustel;

(g)artikli 4 lõike 2 esimeses lõigus osutatud standardite viited on Euroopa Liidu Teatajast eemaldatud või need on avaldatud piirangutega.

4.Selleks et täita liikmesriikide regulatiivseid vajadusi ja saavutada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 kohased keskkonna-, ohutus- ja ühtlustamiseesmärgid, on komisjonil õigus täiendada käesolevat määrust artikli 87 kohaselt vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega, milles määratakse konkreetsete tooteperede ja -kategooriate jaoks kindlaks

(a)põhiomadustega seotud piirtasemed ja toimivusklassid ning see, milliseid põhiomadusi võivad tootjad deklareerida või peavad deklareerima;

(b)tingimused, mille korral loetakse, et toode vastab teatavale piirtasemele või liigitub teatavasse toimivusklassi ilma katsetamata või ilma täiendavalt katsetamata.

5.Komisjonil on õigus muuta I lisa A osa artikli 87 kohaselt vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega, et kohandada seda tehnika arenguga ning võtta arvesse uusi riske ja keskkonnaaspekte.

Artikkel 5

Tootenõuded

1.Kõik käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad tooted peavad enne turule laskmist või vahetut paigaldamist vastama I lisa D osas esitatud üldistele vahetult kohaldatavatele tootenõuetele ning I lisa B ja C osas sätestatud tootenõuetele, mis on vastava tootepere või -kategooria jaoks kindlaks määratud kooskõlas lõikega 2. I lisa B ja C osas sätestatud tootenõuded on kohaldatavad üksnes juhul, kui need on kindlaks määratud kooskõlas lõikega 2.

2.Selleks et määrata kindlaks I lisa B, C ja D osa kohased tootenõuded, on komisjonil õigus täiendada käesolevat määrust artikli 87 kohaselt vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega, milles määratakse konkreetsete tooteperede ja -kategooriate jaoks kindlaks asjaomased tootenõuded ning sätestatakse vastavad hindamismeetodid. Pärast seda, kui komisjon on need tootenõuded delegeeritud õigusaktidega kindlaks määranud, võib ta esitada standardimistaotlusi selliste vabatahtlike harmoneeritud standardite koostamiseks, mille põhjal saab eeldada vastavust delegeeritud õigusaktidega kindlaks määratud kohustuslikele tootenõuetele.

3.Komisjonil on õigus muuta I lisa B, C ja D osa artikli 87 kohaselt vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega, et kohandada neid tehnika arenguga ning eeskätt võtta arvesse uusi riske ja keskkonnaaspekte.

Artikkel 6

Hindamis- ja tõendamissüsteemid ning nendes kasutatav tootepõhine kord

1.Selleks et kohaldada konkreetseid vajadusi arvesse võtvat lähenemisviisi, vähendada tootjate võimalikku koormust ning tagada seejuures tervise, ohutuse ja keskkonna kõrgetasemeline kaitse, on komisjonil õigus täiendada käesolevat määrust artikli 87 kohaselt vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega, milles määratakse V lisas kirjeldatud süsteemide hulgast kindlaks iga tootepere või -kategooria suhtes kohaldatav hindamis- ja tõendamissüsteem. Samuti võib ta ette näha, et sama tootepere või -kategooria suhtes kohaldatakse vastavalt põhiomadusele või tootenõudele eri hindamis- ja tõendamissüsteeme.

2.Eesmärgiga hõlbustada ja ühtlustada V lisas sisalduvate nõuete või kohustuste täitmist, on komisjonil õigus täiendada käesolevat määrust artikli 87 kohaselt vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega, milles määratakse need nõuded ja kohustused kindlaks konkreetse tootepere või -kategooria jaoks.

3.Vältimaks nõuete või kohustuste süstemaatilist täitmata jätmist teavitatud asutuste või tootjate poolt või selleks et kohandada neid tehnika arenguga, on komisjonil õigus täiendada käesolevat määrust artikli 87 kohaselt vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega, millega sätestatakse V lisas kirjeldatud süsteemide täiendavad hindamis- või tõendamisetapid.

Artikkel 7

Ühtlustatud ala ja siseriiklikud meetmed

1.Ühtlustatud ala käsitatakse tervikuna ning see hõlmab kõiki võimalikke nõudeid toodete kohta, mis ei kuulu liidu muu õiguse alla.

2.Liikmesriigid arvestavad ühtlustatud alaga oma siseriiklikes õigus- ja haldusnormides ega sätesta ühtlustatud alaga hõlmatud toodetele lisanõudeid. Eeskätt täidavad nad järgmisi tingimusi:

(a)kehtestada ei tohi teabele esitatavaid, registreerimis- või muid nõudeid peale nende, mis on sätestatud ühtlustatud ala raames;

(b)kohustuslikuks ei tohi teha muid hindamismenetlusi kui need, mis on ette nähtud ühtlustatud ala raames;

(c)kui kooskõlas artikli 5 lõikega 3 ei ole sätestatud teisiti, ei tohi siseriiklikud õigus- ja haldusnormid kattuda ega olla rangemad kui kooskõlas artikliga 5 kindlaks määratud tootenõuded või kooskõlas artikli 4 lõikega 4 kehtestatud piirtasemed;

(d)siseriiklike õigus- ja haldusnormidega ei tohi nõuda rohkem hindamis- ja tõendamismenetlusi kui need, mis on ette nähtud V lisaga, ega laiendada V lisa kohase hindamise ja tõendamise ulatust;

(e)siseriiklikud õigus- ja haldusnormid peavad vastama kooskõlas artikli 4 lõikega 4 kehtestatud piirtasemetele ning nendes ei tohi nõuda kõrgemaid ega madalamaid piirtasemeid;

(f)siseriiklikud õigus- ja haldusnormid ei tohi põhineda muudel klassidel, alamklassidel ega lisaklassidel kui need, mis on kehtestatud kooskõlas artikli 4 lõikega 4;

(g)kui kooskõlas artikli 4 lõikega 2 või artikli 5 lõikega 2 on kehtestatud hindamismeetodid, ei tohi siseriiklikes õigus- ega haldusnormides ei ehitiste puhul ega seoses toodete omaduste ega nõuetega viidata muudele hindamismeetoditele, neid hindamismeetodeid muuta ega täiendada ega valida üksnes osa nendest hindamismeetoditest.

Käesolevat lõiget kohaldatakse ka riigihangete või lepingute hankemenetluseta sõlmimise suhtes, kui need riigihanked korraldatakse või lepingud sõlmitakse hankemenetluseta avaliku sektori asutuste otsese või kaudse kontrolli all või nende puhul lähtutakse riigihangete või lepingute hankemenetluseta sõlmimise suhtes kohaldatavatest avaliku õiguse sätetest. Käesolevat lõiget kohaldatakse ka toetuste või muude positiivsete stiimulite suhtes, välja arvatud maksusoodustused. Sellegipoolest võidakse ühtlustatud tehnilistes kirjeldustes anda liikmesriikidele võimalus või soovitus siduda riigihangete läbiviimise, lepingute sõlmimise, toetuste määramise või muude positiivsete stiimulitega seotud otsused muude alam- või lisaklassidega kui need, mis on kehtestatud kooskõlas artikli 4 lõikega 4, kui need klassid on endiselt seotud asjaomaste ühtlustatud tehniliste kirjelduste alusel hinnatava keskkonnatoimega.

3.Liikmesriigid teatavad teistele liikmesriikidele ja komisjonile iga tootepere või -kategooria puhul nõutavad põhiomadused, asjaomased tootenõuded ja kohaldatavad hindamismeetodid. Nendest põhiomadustest, nõuetest ja hindamismeetoditest teatatakse eelnevalt kõigil ühtlustatud tehniliste kirjelduste koostamise suhtes asjakohastel platvormidel ja juhtudel. Aruteluplatvormidel, kus ühtlustatud tehnilisi kirjeldusi koostatakse, võetakse neid põhiomadusi, nõudeid ja hindamismeetodeid arvesse. Põhiomadusi võetakse ühtlustatud kirjeldustes arvesse võimalikult suurel määral.

4.Kui liikmesriik peab tervise, ohutuse või keskkonna- või kliimakaitsega seotud tungivatel põhjustel vajalikuks kehtestada nõuded õigusnormina või võtta erandina lõikest 2 haldusmeetmeid, teavitab ta sellest komisjoni, põhjendab kehtestatavate menetluslike kohustuste vajalikkust, selgitab regulatiivset vajadust, mida ta kavatseb täita, ning esitab tõendid nii regulatiivse vajaduse olemasolu kui ka selle kohta, et seda ei ole võimalik täita ühtlustatud ala ega liidu muu õiguse alusel. Selleks kasutavad liikmesriigid direktiivi (EL) 2015/1535 kohast teavitamismenetlust, kui see on kohaldatav.

5.Komisjon annab lõike 4 alusel teatatud siseriiklikuks meetmeks rakendusaktiga loa juhul, kui

(a)ta teeb kindlaks, et õigusnorm või haldusmeede on arvatavalt nõuetekohaselt põhjendatud tervise, ohutuse või keskkonnakaitsega seotud tungivatel põhjustel vastavalt lõikele 4;

(b)regulatiivset vajadust ei saa täita ühtlustatud ala ega liidu muu õiguse alusel;

(c)teatatud õigusnormi või haldusmeetmega ei diskrimineerita teiste liikmesriikide ettevõtjaid;

(d)teatatud õigusnormi või haldusmeetmega on võimalik täita asjaomast regulatiivset vajadust;

(e)teatatud õigusnorm või haldusmeede ei kujuta endast ebaproportsionaalselt suurt takistust liidu turu toimimisele ning

(f)komisjon ei teata liikmesriikidele adresseeritud kavatsusavalduses kavatsusest avaldada ühe aasta jooksul alates lõike 4 kohase teavitamise kuupäevast Euroopa Liidu Teatajas ühtlustatud tehniline kirjeldus või selle viide või võtta vastu üldkohaldatav õigusakt, mis võimaldab asjaomast vajadust täita.

Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 88 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse alusel.

Tervise, ohutuse või keskkonnakaitsega seotud ja nõuetekohaselt põhjendatud tungivalt kiireloomulistel juhtudel võtab komisjon artikli 88 lõikes 3 osutatud menetluse alusel vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

6.Liikmesriigid registreerivad ühtses digiväravas kõik siseriiklikud õigusnormid ja haldusmeetmed, mis otse või kaudselt mõjutavad toodete kasutatavust nende territooriumil.

7.Käesoleva määrusega ei takistata liikmesriikidel võtta kasutusele kohustuslikke tagatisrahasüsteeme, kohustada tootjaid võtma kasutatud või kasutamata tooted tagasi kas ise või importijate ja turustajate kaudu ega kehtestada toodete jäätmekogumise ja -käitlusega seotud kohustusi, eeldusel et täidetud on mõlemad alljärgnevad tingimused:

(a)toote omanik saab valida, kas tagastab toote turustajale, importijale või tootjale, ning vastutab toote turustajale, importijale või tootjale transportimise eest;

(b)teistes liikmesriikides asuvaid ettevõtjaid ei diskrimineerita muul viisil ei otse ega kaudselt.

8.Liikmesriigid võivad keelata kooskõlas artikli 22 lõike 2 punktiga j või artikliga 26 tagasi võetud toodete hävitamise või seada nende toodete hävitamise tingimuseks selle, et need tuleb eelnevalt teha kättesaadavaks riigisisesel vahendusplatvormil kasutamiseks mittekaubanduslikel eesmärkidel.

Artikkel 8

Seos liidu muu õigusega

Selleks et tooteid ei oleks vaja hinnata topelt, on komisjonil õigus täiendada käesolevat määrust artikli 87 kohaselt vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega, et määrata kindlaks tingimused, mille korral liidu muu õiguse kohaste kohustuste täitmisel on täidetud ka teatavad käesolevas määruses sätestatud kohustused, kui vastasel juhul hinnataks toote üht ja sama tervise, ohutuse või keskkonnakaitse aspekti korraga nii käesoleva määruse kui ka muu õiguse alusel.

II PEATÜKK

MENETLUS, DEKLARATSIOONID JA MÄRGISTUSED

Artikkel 9

Toimivusdeklaratsioon

1.Kui toode on hõlmatud kooskõlas artikli 4 lõikega 2 või 3 vastu võetud ühtlustatud tehnilise kirjeldusega, koostab tootja enne toote turule laskmist toimivusdeklaratsiooni V lisas osutatud kohaldatava hindamis- ja tõendamissüsteemi alusel. Tootja, kelle toode ei ole hõlmatud ühegi ühtlustatud tehnilise kirjeldusega, võib toimivusdeklaratsiooni välja anda kooskõlas asjaomase Euroopa hindamisdokumendi ja Euroopa tehnilise hinnanguga.

2.Kui toode on hõlmatud ühtlustatud tehnilise kirjeldusega, tohib teabe, mis käsitleb toote toimivust seoses kohaldatavas ühtlustatud tehnilises kirjelduses sätestatud põhiomadustega, esitada mujal kui toimivusdeklaratsioonis üksnes juhul, kui see on paralleelselt esitatud toimivusdeklaratsioonis. Seda kohustust ei kohaldata olukorras, kus kooskõlas artikliga 10 ei ole toimivusdeklaratsiooni koostatud.

3.Toimivusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja vastutuse toote vastavuse eest toimivusdeklaratsioonile ning kannab kooskõlas liidu ja siseriikliku lepingulist ja lepinguvälist vastutust käsitleva õigusega vastutust, isegi juhul, kui ta ei ole tegutsenud hooletult. Kui puuduvad vastupidist tõendavad objektiivsed andmed, eeldavad liikmesriigid, et tootja koostatud toimivusdeklaratsioon on täpne ja usaldusväärne.

Artikkel 10

Vabastus toimivusdeklaratsiooni koostamise kohustusest

1.Erandina artikli 9 lõikest 1 ei pea tootja ühtlustatud tehnilise kirjeldusega hõlmatud toote turule laskmisel koostama toimivusdeklaratsiooni, kui täidetud on üks alljärgnevatest tingimustest:

(a)toode on vastavalt konkreetsele tellimusele toodetud individuaalselt või valmistatud eritellimuse alusel üksiktootmises muul viisil kui 3D-printimine või olemasolevate valuvormidega valmistamine ning selle paigaldab teatavasse kindlakstehtud ehitisse tootja, kes vastutab kooskõlas kohaldatavate siseriiklike õigusnormidega toote ehitisse paigaldamisel ühtlasi ohutuse eest, ning teeb seda selliste isikute järelevalve all, kes on siseriiklike õigusnormide alusel määratud vastutama ehitustööde ohutu läbiviimise eest;

(b)toode on valmistatud ehitusplatsil üksiktootmises muul viisil kui 3D-printimine või olemasolevate valuvormidega valmistamine eesmärgiga paigaldada see vastavasse ehitisse kooskõlas kohaldatavate siseriiklike õigusnormidega ning selliste isikute järelevalve all, kes on siseriiklike õigusnormide alusel määratud vastutama ehitustööde ohutu läbiviimise eest, või

(c)toode on valmistatud muinsuskaitse tingimustele vastaval ainulaadsel viisil ja üksiktootmises selliste ehitiste nõuetekohaseks renoveerimiseks, mis on ametliku kaitse all osana teatavast keskkonnast või ehitiste spetsiifilist arhitektuurilist või ajaloolist väärtust arvestades.

2.Liikmesriik võib artikli 9 lõike 1 kohaldamisest vabastada taastatud tooted, mille ohutus on pärast taastamist tagatud, tingimusel et need tooted ei ringle väljaspool selle liikmesriigi territooriumi.

3.Liikmesriik võib artikli 9 lõike 1 kohaldamisest vabastada muud ehitiste osad peale toodete, mis on valmistatud ette korduskasutamiseks või taastatud, tingimusel et need osad ei ringle väljaspool selle liikmesriigi territooriumi.

4.Liikmesriik võib tooted artikli 9 lõike 1 kohaldamisest vabastada juhul, kui täidetud on kõik alljärgnevad tingimused:

(a)tootja on mikroettevõtja ning ei kuulu kontserni ega muusse kaubandusorganisatsiooni, sealhulgas võrgustikesse, millel on kontroll tootja tegevuse või selle korralduse üle;

(b)tootja kasutab ainult või peaasjalikult komponente või materjale, millel on üldtuntud stabiilsed omadused, või tooteid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust vabatahtlikult, kusjuures toote omadused sõltuvad igal juhul nende komponentide või materjalide omadustest;

(c)toode ei ringle väljaspool selle liikmesriigi territooriumi.

Artikkel 11

Toimivusdeklaratsiooni sisu

1.Toimivusdeklaratsioonis kinnitatakse toodete toimivus seoses nende põhiomadustega vastavalt asjakohastele ühtlustatud tehnilistele kirjeldustele või Euroopa hindamisdokumendile.

2.Toimivusdeklaratsioon koostatakse II lisas esitatud näidise alusel ilma vastavust käsitleva jaotiseta. Toimivusdeklaratsioonis kirjeldatakse toimivust vähemalt seoses I lisa A osa punktis 2 loetletud kohustuslike põhiomaduste, ühtlustatud tehniliste kirjeldustega või kooskõlas artikli 4 lõikega 3 vastu võetud delegeeritud õigusaktidega kohustuslikuks muudetud põhiomaduste ning artikli 22 lõikes 1 osutatud hinnanguga keskkonnakestlikkuse kohta.

3.Komisjonil on õigus II lisas esitatud näidist muuta ja võtta sel otstarbel kooskõlas artikliga 87 vastu delegeeritud õigusakte, et lubada lisada täiendavat teavet ning võimaldada ettevõtjatel täita uusi teabevajadusi.

4.Koos toimivusdeklaratsiooniga esitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 45 artiklis 31 või olenevalt asjaoludest artiklis 33 osutatud teave.

Artikkel 12

Muudetud toimivusdeklaratsioon kasutatud, taastatud ja ülemääraste toodete puhul

1.Kui kasutatud toote puhul on kättesaadav algse tootja või muu ettevõtja käesoleva määruse või määruse (EL) nr 305/2011 alusel välja antud toimivusdeklaratsioon, võib erandina artikli 11 lõikest 1 uues toimivusdeklaratsioonis viidata algsele toimivusdeklaratsioonile seoses selles deklareeritud omadustega, kui:

(a)kavandatud kasutusotstarvet ei ole muudetud muul viisil kui toimivustaseme või kavandatud kasutusotstarvete arvu vähendamisega või üksnes dekoratiivse kasutusotstarbe määramisega;

(b)algse toote tööiga või asjaomane vastupidavusaeg on kindlaks määratud algses toimivusdeklaratsioonis, ühtlustatud tehnilises kirjelduses, millel algne toimivusdeklaratsioon põhineb, või on üldteada tsiviilehituslike tavateadmiste põhjal;

(c)ajavahemik, mis on möödunud alates sellest, mil toode esimest korda ehitisse paigaldati, ei ületa toote tööiga või asjaomast vastupidavusaega, olenevalt sellest, kumb on lühem.

Ettevõtja lisab algse toimivusdeklaratsiooni enda väljaantavale toimivusdeklaratsioonile ning tähistab viimase märkega „Kasutatud toote toimivusdeklaratsioon“.

2.Kui kasutatud tootel ei ole toimivusdeklaratsiooni, mille on välja andnud algne tootja või muu ettevõtja käesoleva määruse või määruse (EL) nr 305/2011 alusel, võib ettevõtja välja anda uue toimivusdeklaratsiooni ilma käesoleva määruse kohase täieliku menetluseta, juhul kui kavandatud kasutusotstarve on üksnes dekoratiivne. Kui ettevõtja on seda erandit kasutanud, tähistatakse toimivusdeklaratsioon märkega „Kasutatud toote toimivusdeklaratsioon“.

3.Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata juhul, kui

(a)kasutatud toote mehaanilised ja keemilised omadused ei ole uue kasutusotstarbe jaoks arvatavalt piisavalt stabiilsed;

(b)toote omaduste tõttu satuks ohtu inimeste tervis ja ohutus;

(c)toode on olnud sellise koormuse all, mis on muutnud selle uueks kavandatud kasutusotstarbeks kõlbmatuks, või

(d)selline koormus on üsna tõenäoline vastavalt protokollile, mille demonteerija on koostanud kooskõlas artikliga 29, ja teatava hoone tingimusi kirjeldavale dokumentatsioonile (majaraamat).

Liikmesriigid kehtestavad demonteerijate ja kooskõlas viimase lausega esitatavate sertifikaatide suhtes kohaldatavad nõuded, sealhulgas selle kohta, mida käsitatakse koormusena, mille tõttu toode muutub kõlbmatuks.

4.Lõikeid 1–3 kohaldatakse ka taastatud toodete suhtes, kui ümbertöötlemine on hõlmanud enamat kui parandamine, puhastamine, korraline hooldus või korduskasutamiseks ettevalmistamine (direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punkti 16 tähenduses) pärast demonteerimist, kuid ei ole kahtluse alla seadnud vastavust käesolevale määrusele ega toote toimivust seoses asjaomaste omadustega, kuna ümbertöötlemine ei ole oma laadilt saanud toimivusele ega vastavusele kahjulikku mõju avaldada või kuna kasutatud varuosa toimivus ja vastavus on hinnatud samaväärseks. Kui ettevõtja on seda erandit kasutanud, tähistatakse toimivusdeklaratsioon märkega „Taastatud toote toimivusdeklaratsioon“.

5.Lõikeid 1–4 kohaldatakse kõigi toodete suhtes,

(a)mis on kasutaja käes või ei ole enam turustusahelas ja mida ei ole kunagi paigaldatud ning mille puhul algne tootja ei võta enam sellist vastutust nagu on nõutav uue toote puhul (ülemäärased tooted);

(b)mille puhul algne tootja keeldus kinnitamast oma vastutust ühe kuu jooksul alates vastava taotluse saamisest ettevõtjalt, kes soovis ülemäärase toote turul kättesaadavaks teha.

Kui ettevõtja on seda erandit kasutanud, tähistatakse toimivusdeklaratsioon märkega „Ülemäärase toote toimivusdeklaratsioon“.

6.Lõigete 1–5 kohaste erandite alla kuuluvate toodete suhtes kohaldatakse artikli 21 lõiget 3 ja artikli 22 lõiget 1 üksnes juhul, kui ettevõtja, kes tooted turul kättesaadavaks teeb, taotleb nende sätete kohaldamist.

Artikli 21 lõiget 2 lõigete 1–5 kohaste erandite alla kuuluvate toodete suhtes ei kohaldata. Ettevõtjad peavad aga sellegipoolest esitama I lisa D osas osutatud teabe.

7.Lõigete 1–5 kohaste erandite alla kuuluvad tooted ei pea vastama piirtasemetele, tootenõuetele ega kohaldatavatele ühtlustatud tehnilistele kirjeldustele, välja arvatud juhul, kui ettevõtja on otsustanud ühtlustatud tehnilist kirjeldust kohaldada.

8.Toimivusdeklaratsiooni väljaandmisega võtab ettevõtja vastutuse toote vastavuse eest toimivusdeklaratsioonile ning kannab vastutust kooskõlas ELi ja siseriikliku lepingulist ja lepinguvälist vastutust käsitleva õigusega. Kui puuduvad vastupidist tõendavad objektiivsed andmed, eeldavad liikmesriigid, et toimivusdeklaratsioon on täpne ja usaldusväärne.

9.Käesolevat artiklit ei kohaldata selliste kasutatud, taastatud või ülemääraste toodete suhtes, mis ei ole kunagi liidu turule lastud ja mida ei ole kunagi liidus paigaldatud.

Artikkel 13

Vastavusdeklaratsioon

1.Enne toote turule laskmist peab tootja, kes ei ole vabastatud toimivusdeklaratsiooni koostamise kohustusest,

(a)tõendama toote vastavust I lisa B ja C osas esitatud tootenõuetele, kui need nõuded on kindlaks määratud delegeeritud õigusaktidega kooskõlas artikli 5 lõikega 2, ning I lisa D osas esitatud tootenõuetele;

(b)rakendama vastavat V lisa kohast hindamis- ja tõendamissüsteemi ning

(c)koostama vastavusdeklaratsiooni.

2.Tootja võib otsustada anda vastavusdeklaratsiooni kooskõlas lõikega 1 välja ka juhul, kui ta on toimivusdeklaratsiooni koostamise kohustusest vabastatud.

3.Vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja vastutuse toote vastavuse eest tootenõuetele ning kannab kooskõlas lepingulist ja lepinguvälist vastutust käsitleva siseriikliku õigusega vastutust, isegi juhul, kui ta ei ole tegutsenud hooletult. Kui vastavusdeklaratsioon ei vasta nõuetele või puudub, ei tohi toodet turul kättesaadavaks teha. Kui puuduvad vastupidist tõendavad objektiivsed andmed, eeldavad liikmesriigid, et tootja koostatud vastavusdeklaratsioon on täpne ja usaldusväärne.

Artikkel 14

Vastavusdeklaratsiooni sisu

1.Vastavusdeklaratsioonis kinnitatakse, et toode vastab artikli 5 lõigetes 1 ja 2 osutatud tootenõuetele.

2.Tootja koondab vastavusdeklaratsiooni koos toimivusdeklaratsiooniga ühte deklaratsiooni, mis tähistatakse märkega „Toimivus- ja vastavusdeklaratsioon“, nagu on sätestatud II lisas.

3.Vastavusdeklaratsiooni suhtes kohaldatakse artikli 11 lõikeid 2–4 ja artiklit 12.

4.Tootja täidab käesoleva artikliga ettenähtud kohustused ajavahemikus, mis algab kuupäevast, mil ta pärast asjaomase tootepere või -kategooria ühtlustatud tehnilise kirjelduse kohaldamiskuupäeva toimivusdeklaratsiooni esimest korda muudab, ning lõpeb hiljemalt kolm aastat pärast seda kuupäeva.

Artikkel 15

Toimivusdeklaratsiooni ja vastavusdeklaratsiooni esitamine

1.Tootja esitab iga turul kättesaadavaks tehtava toote toimivusdeklaratsiooni ja vastavusdeklaratsiooni koopia elektrooniliselt.

Kui sama toote partii toimetatakse ühele kasutajale, võib sellele deklaratsioonid lisada ühe koopiana.

2.Tootja esitatav elektrooniline deklaratsioon peab olema üldkasutatavas mittemuudetavas elektroonilises vormingus. Teise võimalusena võib tootja kasutada püsilinki, tingimusel et püsilink ja selle kaudu kättesaadav dokument ei ole muudetavad. Käesoleva määruse alusel kohaldatakse komisjoni delegeeritud määrust (EL) nr 157/2014 46 . 

Tootja esitab deklaratsioonide koopia paberkandjal, kui vastuvõtja seda taotleb.

3.Deklaratsioonid võivad sisaldada püsilinke mittemuudetavatele toote keskkonnadeklaratsioonidele või muudele taotletud teavet sisaldavatele mittemuudetavatele dokumentidele, kui need dokumendid põhinevad samal korral ja ülesehitusel nagu deklaratsioonid või kui koos püsilingiga esitatakse nende dokumentide ja deklaratsioonide vastavust kirjeldav tabel.

4.Tootja esitab toimivusdeklaratsiooni ja vastavusdeklaratsiooni selle liikmesriigi nõutava(te)s keel(t)es, kus ta kavatseb toote turul kättesaadavaks teha. Kui teine ettevõtja teeb toote kättesaadavaks teises liikmesriigis, esitab ta koos algse toimivusdeklaratsiooni ja vastavusdeklaratsiooniga nende tõlked vastava liikmesriigi nõutavates keeltes ning täidab lõikes 1 ja 2 sätestatud nõuded.

Artikkel 16

CE-märgise üldpõhimõtted ja kasutamine

1.CE-märgise puhul kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

2.CE-märgis kinnitatakse toodetele, mille kohta tootja on koostanud toimivus- või vastavusdeklaratsiooni kooskõlas artikliga 9 ja artiklitega 11–14. CE-märgis kinnitatakse põhiosadele. Osadele, mis ei ole põhiosad, ei tohi CE-märgist kinnitada.

3.CE-märgist ei kinnitata, kui tootja ei ole koostanud toimivusdeklaratsiooni ega vastavusdeklaratsiooni.

4.CE-märgist kinnitades või olles selle kinnitanud, annab ettevõtja teada, et ta vastutab toote vastavuse eest toimivusdeklaratsioonile ning käesolevas määruses sätestatud või kooskõlas käesoleva määrusega sätestatud kohaldatavatele tootenõuetele. CE-märgise kinnitamisega langeb ettevõtjale kooskõlas lepingulist ja lepinguvälist vastutust käsitleva siseriikliku õigusega vastutus deklareeritud toimivuse ja nende nõuete täitmise eest.

5.CE-märgis on ainus märgis, mis tõendab toote toimivust seoses hinnatud põhiomadustega ning toote vastavust käesolevale määrusele.

Liikmesriigid ei viita siseriiklikes meetmetes ühelegi muule märgisele peale CE-märgise või kõrvaldavad kõik viited muule märgisele, mis tõendab vastavust nõuetele või toimivusdeklaratsioonile seoses ühtlustatud alaga hõlmatud põhiomadustega.

6.Liikmesriik ei keela ega takista oma territooriumi piires ega oma vastutusalas selliste CE-märgist kandvate toodete turul kättesaadavaks tegemist ega kasutamist, mille deklareeritud toimivus vastab kõnealuses liikmesriigis kehtivatele nõuetele sellise kasutamise kohta.

Liikmesriik ei keela ega takista oma territooriumi piires ega oma vastutusalas selliste CE-märgist kandvate toodete turul kättesaadavaks tegemist ega kasutamist, mis vastavad käesolevas määruses või kooskõlas käesoleva määrusega sätestatud tootenõuetele, välja arvatud juhul, kui need nõuded on ühtlustatud tehnilise kirjelduse kohaselt üksnes miinimumnõuded.

7.Liikmesriigid tagavad, et CE-märgist kandvate toodete kasutamist ei takistata normide ega tingimustega, mille on kehtestanud avalik-õiguslikud asutused või avaliku ettevõtjana või monopoolse seisundi tõttu või riikliku volituse alusel avalik-õigusliku asutusena tegutsevad eraõiguslikud asutused.

Artikkel 17

CE-märgise kinnitamise normid ja tingimused

1.CE-märgis tuleb kinnitada nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil tootele või kanda sellele kinnitatud sildile. Kui toote laadi tõttu ei ole võimalik või otstarbekas kinnitada märgist tootele, kinnitatakse märgis pakendile või kantakse tootega kaasas olevatele dokumentidele.

2.CE-märgise järel esitatakse

(a)selle esmakordse kinnitamise aasta kaks viimast numbrit;

(b)tootja nimi ja registreeritud aadress või tähis, mis võimaldab tootja nime ja aadressi lihtsalt ning üheselt tuvastada;

(c)volitatud esindaja nimi ja registreeritud aadress või tähis, mis võimaldab volitatud esindaja nime ja aadressi lihtsalt ning üheselt tuvastada, kui tootjal ei ole liidus tegevuskohta või tootja on otsustanud kasutada volitatud esindajat;

(d)tootetüübi kordumatu identifitseerimiskood, püsilink tootja tootekirje(te)le liidu andmebaasides ning täpne koht, kus toote andmebaasides leida võib;

(e)püsilink tootja enda veebisaidile toote kohta, kui see on olemas;

(f)toimivusdeklaratsiooni viitenumber ning

(g)teavitatud asutuse identifitseerimisnumber, kui see on kohaldatav.

Punktides d–f osutatud andmed võib asendada püsilingiga ühtsele toimivus- ja vastavusdeklaratsioonile (elektrooniline CE-märgis).

3.CE-märgis tuleb tootele kinnitada enne, kui see turule lastakse või vahetult ehitisse paigaldatakse. Sellele võib hilisemas etapis lisada piktogrammi või muu märgise, mis osutab erilisele riskile või kasutusotstarbele.

Artikkel 18

Muud märgised

Muud märgised peale CE-märgise, sealhulgas eramärgised, tohib tootele kinnitada üksnes juhul, kui need ei hõlma ühtlustatud tehnilisi kirjeldusi ega ühtlustatud ala tootenõudeid, põhiomadusi ega hindamismeetodeid ega viita nendele.

Kui tootele kinnitatakse kooskõlas liidu õigusega muu märgis, ei tohi märgistevaheline kaugus olla väiksem kui kaks CE-märgise pikkust mõõdetuna CE-märgise ükskõik mis punktist.

Toimivusdeklaratsioonile ega vastavusdeklaratsioonile ei tohi kinnitada ühtki muud märgist peale CE-märgise.

III PEATÜKK

ETTEVÕTJATE KOHUSTUSED JA ÕIGUSED

Artikkel 19

Kõigi ettevõtjate kohustused

1.Ettevõtja võtab kõik vajalikud meetmed selleks, et tagada oma tegevuse ja toodete vastavus käesolevale määrusele. Kui turujärelevalveasutus on tunnistanud ettevõtja või toote nõuetele mittevastavaks ja taotlenud parandusmeetme võtmist kooskõlas artikli 70 lõikega 1, esitab ettevõtja sellele asutusele eduaruandeid seni, kuni asutus otsustab, et parandusmeetme võib lõpetada.

2.Kui eri liikmesriikide ametiasutused on esitanud ettevõtja või tootja mittevastavuse kohta lahknevad otsused ja parandusmeetme võtmise taotlused, võtab ettevõtja meetmeid vastavalt sellele, kus ta kavatseb tooted turul kättesaadavaks teha või vahetult paigaldada. Kui see ei ole võimalik või juhul, kui ühe liikmesriigi kehtestatud rangem meede kätkeb teise liikmesriigi kehtestatud leebemat meedet, võtab ettevõtja rangema meetme. Kui nende normide alusel selgusele ei jõuta, püüavad asjaomased liikmesriigid ja komisjon ning nende taotlusel teised liikmesriigid leida ühise lahenduse ja võtavad vajaduse korral vastu rakendusakti kooskõlas artikliga 33.

3.Ametiasutuse taotlusel esitab ettevõtja sellele asutusele järgmise teabe:

(a)kõik ettevõtjad või muud osalejad, kes on talle toodet, sealhulgas toodete komponente või asendusosi tarninud või tootega seotud teenuseid osutanud, ning tarnekogus või teenuse osutamise sagedus;

(b)kõik ettevõtjad või muud osalejad, kellele tema on toodet, sealhulgas toodete komponente või asendusosi tarninud või tootega seotud teenuseid osutanud, ning tarnekogus või teenuse osutamise sagedus;

(c)kõik ettevõtjad või muud osalejad, kes osalevad toodete kättesaadavaks tegemise või vahetu paigaldamisega seotud finants- ja muude tagatisteenuste osutamisel.

Esimeses lõigus osutatud ettevõtjate tuvastamisel esitab ettevõtja kõik seonduvad andmed, sealhulgas

(i)esimeses lõigus osutatud ettevõtjate aadressid;

(ii)nende ettevõtjate kontaktandmed,

(iii)nende ettevõtjate e-posti aadressid, veebisaidid ja sotsiaalmeediaprofiilid;

iv)    nende ettevõtjate maksukohustuslasena registreerimise numbrid ja äriregistri numbrid;

(v)nende ettevõtjate pangakonto numbrid ning

vi)    nende ettevõtjate nimel tegutsevate füüsiliste või juriidiliste isikute nimed, aadressid ja kontaktandmed.

4.Ettevõtja peab olema võimeline esitama kogu käesolevas peatükis osutatud dokumentatsiooni ja teabe ametiasutustele kümne aasta jooksul alates ajast, mil asjaomane toode oli viimati tema käsutuses või mil ta asjaomase tootega viimati kauples, välja arvatud juhul, kui see dokumentatsioon ja teave on alaliselt kättesaadavad artikli 78 kohase toodete registreerimise andmebaasi või süsteemi kaudu. Ta esitab dokumentatsiooni ja teabe kümne päeva jooksul alates asjaomase ametiasutuse taotluse saamisest.

5.Ettevõtja esitab kõik nõutavad andmed kooskõlas artikliga 78 loodud andmebaasis või süsteemis kahe kuu jooksul alates ajast, mil kõnealuse andmebaasi või süsteemi kättesaadavus tehti teatavaks Euroopa Liidu Teatajas, ning kannab vastavad registreerimiskulud. Esitatud andmete õigsust tuleb tõendada vähemalt kaks korda aastas.

Ettevõtja registreerub asjaomases riiklikus süsteemis, mis on loodud kooskõlas artikli 77 lõikega 5.

Ettevõtja teeb tarbijatele ja kasutajatele kättesaadavaks suhtluskanalid, sealhulgas telefoninumbrid, e-posti aadressi või eraldi jaotised oma veebisaidil ja sotsiaalmeedialehel, et tarbijad ja kasutajad saaksid teatada tootega seotud õnnetusjuhtumitest, muudest juhtumitest või ohutusprobleemidest, millega nad on kokku puutunud.

6.Ettevõtja võib ametiasutustele teatada käesoleva määruse tõenäolisest rikkumisest, millest ta on teadlikuks saanud. Kui ettevõtja arvates on nõuetele mittevastav toode ohtlik keskkonnale või inimeste ohutuse seisukohast, teavitab ta viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus ta toote turul kättesaadavaks tegi, ning esitab üksikasjaliku teabe eelkõige mittevastavuse ja kõigi võetud parandusmeetmete kohta.

7.Teavitatud asutuse sertifitseeritud ettevõtja või ettevõtja, kes osutab teenuseid või tarnib osi tootjatele, annab teavitatud asutusele juurdepääsu oma dokumentatsioonile ja valdustele, kui teavitatud asutus seda oma tegevuseks vajab. Ta esitab teavitatud asutusele õige teabe ja parandab ebaõige teabe. Peale selle teavitab kõnealune ettevõtja teavitatud asutust ühe kuu jooksul kõigist muudatustest, mis võivad käesolevale määrusele vastavust mõjutada.

Artikkel 20

Ettevõtjate menetlusõigused

1.Kõik lõplikud või ajutised meetmed, otsused ja korraldused, mille ametiasutused on käesoleva määruse kohaselt ettevõtja ja tema nimel tegutsevate füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes võtnud või teinud, peavad sisaldama nende aluseks olevaid täpseid põhjendusi.

2.Nendest meetmetest, otsustest või korraldustest teatatakse viivitamata asjaomasele ettevõtjale ja tema nimel tegutsevatele füüsilistele või juriidilistele isikutele, keda teavitatakse samal ajal ka neile liikmesriigi õiguse alusel kättesaadavatest õiguskaitsevahenditest ja nende kasutamise ajalistest piirangutest.

3.Enne lõikes 1 osutatud meetme võtmist või otsuse või korralduse tegemist antakse asjaomasele ettevõtjale võimalus olla ära kuulatud ajavahemiku jooksul, mille pikkus on vähemalt kümme tööpäeva, välja arvatud juhul, kui meede tuleb võtta või otsus või korraldus teha kiiresti kas tervise- või ohutusnõuete või käesoleva määrusega hõlmatud avalike huvidega seotud muude põhjuste tõttu.

4.Kui meede võetakse või otsus või korraldus tehakse ilma ettevõtjale ärakuulamise võimalust andmata, antakse ettevõtjale võimalus olla ära kuulatud niipea kui võimalik pärast seda ning turujärelevalveasutus saab meetme, otsuse või korralduse pärast ettevõtja ärakuulamist viivitamata läbi vaadata.

5.Liikmesriigid tagavad, et kõiki käesoleva artikliga hõlmatud meetmeid on võimalik pädevasse kohtusse edasi kaevata (eelneva halduskaebusega või ilma). See kohus peab samuti olema pädev otsustama apellatsioonkaebuse või kohtu kehtestatavate ajutiste meetmete peatava toime üle, võttes arvesse nii avalikku huvi kui ka ettevõtja huve.

Artikkel 21

Tootjate kohustused

1.Tootja määrab kindlaks tootetüübi ning järgib seejuures artikli 3 punktis 31 esitatud määratlusega ette nähtud piiranguid. Tootetüüp määratakse kindlaks V lisa kohase kohaldatava hindamis- ja tõendamissüsteemi alusel. Tootja koostab toimivusdeklaratsiooni ja vastavusdeklaratsiooni kooskõlas artikliga 9 ja artiklitega 11–15 ning kinnitab CE-märgise kooskõlas artiklitega 16 ja 17.

2.Tootja hoidub esitamast toote omaduste kohta väiteid, mis ei põhine

(a)ühtlustatud tehnilises kirjelduses sisalduval hindamismeetodil, kui asjaomane omadus on sellega hõlmatud, või

(b)kui sellist hindamismeetodit ei ole, siis kõige tõhusamal ja arenenumal hindamismeetodil, mis võimaldab saada täpse hindamistulemuse.

3.Tootja koostab lõikes 1 osutatud deklaratsioonide tarbeks tehnilise dokumentatsiooni, milles kirjeldatakse kavandatud kasutusotstarvet, sealhulgas täpseid kasutustingimusi, ning kõiki toimivuse ja vastavuse tõendamiseks vajalikke elemente.

Kõnealune tehniline dokumentatsioon peab sisaldama kohustuslikku või vabatahtlikku keskkonna-, sealhulgas kliimaalase kestlikkuse arvutust, mis on tehtud vastavalt käesoleva määruse alusel vastu võetud ühtlustatud tehnilistele kirjeldustele või komisjonis vastu võetud õigusaktidele.

Teist lõiku ei kohaldata kasutatud, taastatud ega ülemääraste toodete suhtes, välja arvatud juhul, kui ettevõtja, kes täidab käesoleva artikli kohaseid kohustusi artikli 26 alusel, on otsustanud kohaldada käesolevat määrust nende toodete suhtes nii, nagu uute toodete suhtes.

4.Tootja tagab, et kasutusel on menetlused, mille eesmärk on tagada seeriatootmise puhul deklareeritud toimivuse ja vastavuse säilimine. Nõuetekohaselt võetakse arvesse muudatusi tootmisprotsessis, toote projektis või omadustes ning ühtlustatud tehnilistes kirjeldustes, mille alusel toote toimivus või vastavus deklareeritakse või millest lähtutakse toimivuse või vastavuse tõendamisel, ning kui need muudatused mõjutavad toote toimivust või vastavust, korraldatakse uus hindamine asjaomase hindamismenetluse alusel.

Kui seoses toote deklareeritud toimivuse ja vastavuse täpsuse, usaldusväärsuse ja muutumatuse tagamisega peetakse seda vajalikuks, teeb tootja turule lastud või turul kättesaadavaks tehtud toodete pistelist kontrolli, peab vajaduse korral kaebuste, nõuetele mittevastavate toodete ja toodete tagasivõtmise juhtumite registrit ning teavitab importijaid ja turustajaid sellisest järelevalvest.

Esimeses lõigus osutatud menetlusi, teises lõigus osutatud pistelist kontrolli ja V lisa kohaselt kohaldatava süsteemi kasutamist kirjeldatakse lõikes 3 osutatud tehnilises dokumentatsioonis.

5.Tootja tagab, et tootel on tootja tüübinumber ning partii- või seerianumber. Kui see ei ole võimalik, esitatakse nõutav teave pakendil, sellele kinnitatud sildil või – viimase võimalusena – tootega kaasas oleval dokumendil.

Kui toode ei ole ette nähtud tarbijatele või teistele tavakasutajatele, tähistab tootja toote märkega selle kohta, et toode on ette nähtud ainult kutsealasel eesmärgil kasutamiseks, samal viisil nagu on kirjeldatud esimeses lõigus. Kui tootel puudub märge selle kohta, et see on ette nähtud ainult kutsealasel eesmärgil kasutamiseks, loetakse, et see on ette nähtud ka tavakasutajatele ja tarbijatele käesoleva määruse ja määruse (EL) [üldise tooteohutuse määrus] tähenduses.

Tootja esitab klientidele enne müügilepingu siduvaks muutumist (ka kaugmüügi korral) nähtaval viisil teabe, mis märgistatakse käesoleva määruse või ühtlustatud tehniliste kirjelduste kohaselt.

6.Kui tootja teeb toote kättesaadavaks teatava liikmesriigi turul, peab ta hoolt kandma selle eest, et tootega on kaasas ühtlustatud tehnilistes kirjeldustes ja I lisa D osas osutatud teave asjaomase liikmesriigi kindlaks määratud keeles või, kui keelt ei ole kindlaks määratud, siis kasutajatele hõlpsasti arusaadavas keeles.

Komisjon võib rakendusaktidega kindlaks määrata, millises vormingus ja kuidas peab tootja edastama esimese lõigu kohaselt esitatava teabe.

Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 88 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse alusel.

7.Tootja laadib toimivusdeklaratsiooni ja vastavusdeklaratsiooni andmed, lõikes 6 osutatud teabe ja tehnilise dokumentatsiooni üles artikli 78 kohaselt loodud ELi tooteandmebaasi või -süsteemi.

8.Tootja, kellel on põhjust arvata, et tema poolt turule lastud toode ei vasta käesolevas määruses sätestatud või selle alusel vastu võetud nõuetele, võtab viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et viia toode nõuetega vastavusse või see vajaduse korral turult kõrvaldada või tagasi võtta. Kui probleem on seotud tarnitud komponendi või välisteenusega, teavitab tootja sellest tarnijat või teenuseosutajat ning oma riigi pädevat asutust; pädev asutus edastab asjaomase teabe selle riigi pädevale asutusele, kelle vastutusalas tarnija või teenuseosutaja on, ning soovitab sobivaid meetmeid.

9.Kui toode on või võib olla ohtlik, teavitab tootja kahe tööpäeva jooksul alates probleemist teadasaamisest volitatud esindajat, importijaid, turustajaid, ekspediitorteenuse osutajaid ja internetipõhiseid kauplemiskohti, kes on turustamisel osalenud, ning ka nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus tootja või teised (teadaolevad) ettevõtjad on toote kättesaadavaks teinud. Sel otstarbel esitab tootja kõik olulised andmed ja eeskätt kirjeldab mittevastavuse laadi, õnnetuste või juhtumite esinemissagedust ning võetud või soovitatud parandusmeetmeid. Kui ohtlikuks osutunud toode on juba jõudnud lõppkasutaja või tarbijani, teavitab tootja ka meediakanaleid ning teeb teatavaks sobivad meetmed, et riskid kõrvaldada või, kui see ei ole võimalik, neid vähendada. Kui tegemist on väga ohtliku tootega artikli 3 punkti 71 tähenduses, kõrvaldab tootja toote turult ja võtab selle omal kulul tagasi.

10.Tootja vastutab käesoleva artikli ja artikli 19 rikkumise eest kooskõlas lepingulist ja lepinguvälist vastutust käsitleva siseriikliku õigusega.

Artikkel 22

Tootjate keskkonnaalased lisakohustused

1.I lisa A osa punktis 2 osutatud tooteomaduste puhul hindab tootja toote keskkonnanäitajaid kooskõlas käesoleva määruse alusel vastu võetud ühtlustatud tehniliste kirjelduste või komisjoni õigusaktidega ning kasutab selleks Euroopa Komisjoni veebisaidil vabalt kättesaadavaks tehtud tarkvara uusimat versiooni (kui see on avaldatud). See ei kehti aga kasutatud, taastatud ega ülemääraste toodete kohta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja, kes täidab käesoleva artikli kohaseid kohustusi artikli 26 alusel, on otsustanud kohaldada käesolevat määrust nende toodete suhtes nii, nagu uute toodete suhtes.

2.Tootja täidab järgmisi kohustusi, välja arvatud juhul, kui see kahjustab toodete või ehitiste ohutust:

(a)projekteerib ja valmistab tooted ja tootepakendid nii, et nende üldine keskkonna-, sealhulgas kliimaalane kestlikkus vastab tehnika tasemele, välja arvatud juhul, kui sellest madalam tase

(i)on proportsionaalne arvestades ehitistesse paigaldamisel tagatud suuremat keskkonnakestlikkust ning

(ii)on vajalik keskkonnakestlikkuse parandamiseks ehitiste tasandil;

(b)eelistab ringlussevõetavaid materjale ja ringlussevõtu teel saadud materjale punkti a alapunktides i ja ii osutatud tingimustel;

(c)järgib ühtlustatud tehniliste kirjelduste kohaseid ringlussevõetud materjali miinimumsisalduse nõudeid ja muid keskkonna-, sealhulgas kliimaalase kestlikkuse aspektidega seotud piirnorme;

(d)väldib toodete enneaegset vananemist, kasutab töökindlaid osi ja projekteerib tooted nii, et nende vastupidavus ei ole halvem kui asjaomase kategooria toodetel keskmiselt;

(e)projekteerib tooted nii, et neid on võimalik hõlpsasti parandada, remontida ja uuendada, välja arvatud juhul, kui sellise projekteerimise tõttu ei vasta toode muudele käesoleva määruse nõuetele või muule liidu õigusele või kui paranduse, remondi või uuendusega kaasneb risk inimeste ohutusele või keskkonnale; sellisel juhul ei projekteeri tootja toodet parandatava, remonditava ja uuendatavana ning esitab parandamise kohta hoiatuse kooskõlas punktiga f;

(f)teeb tooteandmebaasides, kasutusjuhendis ja oma veebisaitide püsilinkide kaudu kättesaadavaks teabe selle kohta, kuidas tooteid parandada, ning esitab kogu parandamiseks vajaliku lisateabe, sealhulgas asjakohased hoiatused;

(g)teeb turul kas ise või spetsiaalselt määratud turustajate või varuosade tootjate kaudu mõistlikult lühikese tarneajaga kättesaadavaks oma toodete varuosad kümne aasta jooksul alates ajast, mil viimane asjaomast tüüpi toode turule lasti või vahetult paigaldati, ning teavitab ennetavalt varuosade kättesaadavusest;

(h)projekteerib tooted nii, et neid oleks võimalik korduskasutada, taastada ja ringlusse võtta, st tagab, et komponente ja materjale on võimalik hiljem eraldada, ning väldib sega- ja komposiitmaterjali kasutamist, välja arvatud juhul, kui taastamise ja ringlussevõtuga kaasneb risk inimeste ohutusele või keskkonnale; sellisel juhul ei projekteeri tootja toodet sellisena ning esitab taastamise ja ringlussevõtu kohta hoiatuse kooskõlas järgmise punktiga;

(i)teeb tooteandmebaasides, kasutusjuhendis ja oma veebisaitidel kättesaadavaks teabe selle kohta, kuidas tooteid taastada või ringlusse võtta, ning esitab kogu korduskasutamiseks, taastamiseks või ringlussevõtuks vajaliku lisateabe, sealhulgas asjakohased hoiatused;

(j)nõustub võtma kas ise või oma importijate ja turustajate kaudu tagasi ülemäärased ja müümata jäänud tooted, mis on samasuguses seisukorras nagu siis, kui need turule lasti.

Kui käesolevas lõikes sätestatud kohustusi ei ole võimalik üheaegselt täita seetõttu, et eri kohustused on omavahel vastuolus, leiab tootja kompromissi, mis tagab suurima kasu ja kulutõhususe seoses toodete ja ehitiste üldise keskkonnakestlikkusega. Sellegipoolest tuleb nii ehitustoodete kui ka ehitiste puhul igal juhul järgida põhimõtet „ohutus ennekõike“, mis hõlmab ka tervisekaitset.

3.Lõike 2 punkte a–c ning punkti j ei kohaldata kasutatud, taastatud ega ülemääraste toodete suhtes, välja arvatud juhul, kui ettevõtja, täidab käesoleva artikli kohaseid kohustusi artikli 26 alusel, on otsustanud kohaldada käesolevat määrust nende toodete suhtes nii, nagu uute toodete suhtes.

4.Selleks et sätestada lõikes 2 osutatud kohustused, on komisjonil õigus täiendada käesolevat määrust artikli 87 kohaselt vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega, milles määratakse kindlaks asjaomased kohustused konkreetsete tooteperede ja -kategooriate jaoks. Teise võimalusena võib komisjon esitada standardimistaotluse selliste harmoneeritud standardite koostamiseks, mille põhjal saab eeldada, et lõike 2 kohased kohustused konkreetse tootepere või -kategooria puhul on täidetud. Lõikes 2 esitatud kohustusi ei kohaldata enne vastava delegeeritud õigusakti või harmoneeritud standardi kohaldamise alguskuupäeva.

5.Selleks et tagada läbipaistvus kasutajatele ja edendada kestlikke tooteid, on komisjonil õigus täiendada käesolevat määrust artikli 87 kohaselt vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega, et sätestada konkreetsed keskkonnakestlikkuse märgistuse (sealhulgas fooritulede analoogial põhinev märgistus) nõuded seoses lõikes 1 osutatud keskkonnakohustuste, I lisa C osa punktis 2 sätestatud keskkonnaalaste tootenõuete ning kooskõlas artikli 4 lõike 4 punktiga a kindlaks määratud keskkonnatoimeklassidega.

6.Tootja kinnitab fooritulede analoogial põhineva märgistuse lõike 5 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud viisil.

Artikkel 23

Volitatud esindajate kohustused

1.Tootja võib kirjaliku volitusega määrata kindla volitatud esindaja, kes peab olema liidus asuv füüsiline või juriidiline isik. Tootja, kelle asukoht ei ole liidus, peab määrama kindla volitatud esindaja.

2.Volitatud esindajad täidavad käesolevas määruses sätestatud kohustusi nõuetekohase hoolsusega ning vastutavad raske hooletuse või käesoleva artikli ja artikli 19 teadliku rikkumise eest kooskõlas lepingulist ja lepinguvälist vastutust käsitleva siseriikliku õigusega.

3.Volitatud esindaja täidab volituses kindlaksmääratud ülesandeid. Volitusega antakse volitatud esindajale vähemalt järgmised ülesanded/õigused:

(a)hoida toimivusdeklaratsiooni ja tehnilist dokumentatsiooni kättesaadavana riiklikele turujärelevalveasutustele;

(b)esitada turujärelevalveasutustele nende põhjendatud taotluse korral kogu teave ja dokumentatsioon, mis on vajalik selleks, et tõendada toote vastavust toimivusdeklaratsioonile ja muudele käesoleva määruse alusel kohaldatavatele nõuetele;

(c)lõpetada leping, kui tootja rikub käesolevat määrust, ja teavitada sellest nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus toode turule lastakse, ning oma tegevuskoha riigi pädevat asutust;

(d)kui on alust arvata, et asjaomane toode ei vasta nõuetele või on ohtlik, teavitada sellest nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus toode turule lastakse, ning oma tegevuskoha riigi pädevat asutust, ning

(e)teha turujärelevalveasutustega nende taotlusel koostööd mis tahes meetmete võtmiseks;

–kõrvaldada volitatud esindaja volitusega hõlmatud toodete põhjustatud riskid või

–võtta parandusmeetmeid mittevastavuse korral.

Volitatud esindaja ülesannete hulka ei kuulu tehnilise dokumentatsiooni koostamine, kuid tootja ja volitatud esindaja võivad selles eraldi kokku leppida.

4.Volitatud esindaja tõendab, et toode vastab märgiste, märgistuse, kasutusjuhendi ning toimivus- ja vastavusdeklaratsiooniga seotud nõuetele. Samuti tõendab volitatud esindaja dokumentide alusel, et tootja on täitnud oma kohustused artikli 19 lõigete 4–6, artikli 21 lõigete 1–3 ja 5–7, artikli 22 lõike 1 ja lõike 2 punktide f ja i ning artikli 27 lõike 6 alusel.

5.Kui volitatud esindaja tuvastab artikli 4 alusel mittevastavuse, palub ta tootjal mittevastavuse kõrvaldada. Sel juhul ei lase tootja toodet enam turule ning palub teistel turustamises osalevatel ettevõtjatel oma kaubandustegevuse lõpetada, kuni volitatud esindaja teatab, et rikkumised on kõrvaldatud. Kui mittevastavust ühe kuu jooksul ei kõrvaldata ning tooteid võidakse turul endiselt kättesaadavaks teha, on volitatud esindajal õigus tootjaga sõlmitud leping lõpetada; sellest tuleb teavitada nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus tooted turule lastakse, ning oma tegevuskoha riigi pädevat asutust. Viimane koordineerib kõigi pädevate asutuste ühismeetmeid, välja arvatud juhul, kui riikide pädevad asutused lepivad kokku, et koordineerija on muu riigi pädev asutus.

Artikkel 24

Importijate kohustused

1.Importija laseb liidu turule üksnes käesolevale määrusele vastavaid tooteid. Enne toote turule laskmist tõendab importija dokumentide alusel, et tootja on täitnud artikli 21 lõigetes 1, 3 ja 5–7 ning artikli 22 lõike 2 punktides f ja i sätestatud kohustused. Ta vastutab käesoleva artikli ja artikli 19 rikkumise eest kooskõlas lepingulist ja lepinguvälist vastutust käsitleva siseriikliku õigusega.

2.Importija tõendab, et tootja on täpselt ja õigesti kindlaks määranud toote kavandatud kasutusotstarbe, ning tagab, et tootega on kaasas ühtlustatud tehniliste kirjelduste ja I lisa D osaga ette nähtud selge teave asjaomase liikmesriigi määratud ja kasutajatele hõlpsasti arusaadavas keeles. Importija esitab klientidele enne müügilepingu siduvaks muutumist (ka kaugmüügi korral) nähtaval viisil teabe, mis märgistatakse käesoleva määruse või ühtlustatud tehniliste kirjelduste kohaselt.

3.Importija tagab, et sel ajal, kui toode on tema vastutuse all, ei ohusta selle ladustamis- või transportimistingimused toote vastavust toimivusdeklaratsioonile ega muudele käesoleva määruse alusel kohaldatavatele nõuetele.

4.Eeskätt kontrollib importija kasutatud ja taastatud tooteid – pärast seda, kui ta on saanud tootjalt ja demonteerijalt kogu kättesaadava tooteteabe, kontrollib ta, ega tooted ei ole kahjustatud, nende toimivus ei ole halvenenud, neil ei esine nõuetele mittevastavuse märke või nende mehaanilised või keemilised omadused ei ole muutunud, ja hindab kõiki riske. Vajaduse korral kitsendab importija kavandatud kasutusotstarvet või hoidub müügist, et tagada ohutus või kaitsta keskkonda. See kohustus kehtib ka selliste kasutatud ja taastatud toodete suhtes, mille korral ei ole toimivusdeklaratsioon kohustuslik.

5.Kui importija arvab või tal on põhjust arvata, et toode ei vasta toimivusdeklaratsioonile või muudele käesoleva määruse alusel kohaldatavatele nõuetele, ei lase ta toodet turule enne, kui see vastab lisatud toimivusdeklaratsioonile ja muudele käesoleva määruse alusel kohaldatavatele nõuetele või kui toimivusdeklaratsioon on parandatud. Kui toode on ohtlik, teavitab importija sellest tootjat ja selle riigi pädevat asutust, kelle geograafilisse vastutusalasse juhtum langeb.

6.Importija märgib tootele või, kui see ei ole võimalik, pakendile või tootega kaasas olevale dokumendile oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi, tegevuskoha aadressi, kontaktaadressi ja toote asjus suhtlemiseks kättesaadava elektroonilise sidevahendi andmed.

7.Importija uurib kaebusi ja peab vajaduse korral registrit kaebustest, nõuetele mittevastavatest toodetest ja toodete turult kõrvaldamise või tagasivõtmise juhtumitest ning teavitab tootjaid ja turustajaid sellisest järelevalvest.

8.Importija, kes tegeleb müügiga lõppkasutajatele, täidab ka turustajatele pandud kohustusi.

Artikkel 25

Turustajate kohustused

1.Toodet turul kättesaadavaks tehes täidab turustaja käesolevas määruses sätestatud kohustusi nõuetekohase hoolsusega. Ta vastutab käesoleva artikli ja artikli 19 rikkumise eest kooskõlas lepingulist ja lepinguvälist vastutust käsitleva siseriikliku õigusega.

2.Toote turul kättesaadavaks tegemisel täidab turustaja kohustusi, mida kohaldatakse importijatele kooskõlas artikli 24 lõigetega 1–5, kusjuures viidet turule laskmisele tuleb mõista viitena jätkuvale turul kättesaadavaks tegemisele.

3.Turustaja tagab, et tooteid, mis on ette nähtud ainult kutsealasel eesmärgil kasutamiseks, ei müüda tarbijatele ega teistele tavakasutajatele. Neid tooteid tuleb oma valdustes, internetis ja paberkandjal reklaammaterjalides esitleda ainult kutsealasel eesmärgil kasutamiseks ettenähtud toodetena.

Artikkel 26

Juhtumid, mil tootjate kohustusi kohaldatakse importijate ja turustajate suhtes

1.Importijat või turustajat käsitatakse käesoleva määruse tähenduses tootjana ja tema suhtes kohaldatakse artiklitest 21 ja 22 tulenevaid tootja kohustusi juhul, kui

(a)puudub tootja käesoleva määruse tähenduses;

(b)ta laseb toote turule tootjana oma nime või kaubamärgi all;

(c)ta muudab toodet nii, et see võib mõjutada vastavust toimivus- ja vastavusdeklaratsioonile või käesolevas määruses ja kooskõlas käesoleva määrusega sätestatud nõuetele;

(d)ta käitleb toodet nii, et toote olelusringi jooksul tekkivad ohud on teistsugused või riskitase suurem;

(e)ta teeb toote turul kättesaadavaks sellise kavandatud kasutusotstarbega, mis erineb kasutusotstarbest, mille tootja kavandas tootele toimivus- ja vastavushindamismenetluses, või

(f)ta väidab, et tootel on omadused, mis erinevad tootja väidetud omadustest.

2.Lõiget 1 kohaldatakse ka järgmiste isikute suhtes:

(a)kasutatud või taastatud toodete importija, välja arvatud juhul, kui kasutatud või taastatud toode on liidu turule lastud enne kasutamist;

(b)kasutatud toodete importija või turustaja, kes teeb üht alljärgnevast:

(i)töötleb kasutatud tooted ümber viisil, mis ei piirdu vaid parandamise, puhastamise ja korralise hooldusega pärast nende demonteerimist;

(ii)võtab endale tootja rolli.

3.Lõiget 1 ei kohaldata juhul, kui ettevõtja üksnes

(a)lisab tootja esitatud teabe tõlked;

(b)asendab juba turule lastud toote välispakendi, sealhulgas muudab pakendi suurust, tingimusel, et ta pakendab toote ümber nii, et see ei mõjuta toote algset seisukorda ning käesoleva määruse kohaselt esitatav teave on endiselt nõuetekohaselt kättesaadav.

4.Lõikes 3 osutatud tegevust korraldav ettevõtja teavitab sellest tootjat või tema volitatud esindajat, olenemata sellest, kas tooted kuuluvad talle või osutab ta teenust. Ümberpakendamine toimub nii, et see ei mõjuta toote algset seisukorda ning käesoleva määruse kohaselt esitatav teave on endiselt nõuetekohaselt kättesaadav. Ettevõtja täidab käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi nõuetekohase hoolsusega ning vastutab käesoleva määruse rikkumise eest.

Artikkel 27

Ekspediitorteenuse osutajate, vahendajate, internetipõhiste kauplemiskohtade, internetimüügiga tegelejate, e-poodide pidajate ja veebipõhiste otsingumootorite pakkujate kohustused

1.Kui ekspediitorteenuse osutaja või vahendaja aitab kaasa toote turul kättesaadavaks tegemisele või vahetule paigaldamisele, täidab ta käesolevas määruses sätestatud kohustusi nõuetekohase hoolsusega ning vastutab käesoleva artikli ja artikli 19 rikkumise eest kooskõlas lepingulist ja lepinguvälist vastutust käsitleva siseriikliku õigusega.

2.Ekspediitorteenuse osutaja, internetimüügiga tegeleja või vahendaja

(a)esitab klientidele enne müügilepingu siduvaks muutumist (sealhulgas kaugmüügi korral) nähtaval viisil teabe, mis märgistatakse käesoleva määruse või ühtlustatud tehniliste kirjelduste kohaselt;

(b)tõendab, et tootja on täitnud artikli 21 lõigetes 1, 3 ja 5–7 ning artikli 22 lõike 2 punktides f ja i sätestatud kohustused;

(c)täidab artikli 24 lõikes 5 sätestatud kohustusi, kusjuures viidet turule laskmisele tuleb mõista viitena turul kättesaadavaks tegemisele kaasaaitamisele;

(d)eemaldab omal algatusel või turujärelevalveasutuste taotlusel kahe tööpäeva jooksul kõik selliste toodete pakkumised, mis ei vasta nõuetele või võivad olla ohtlikud artikli 21 lõike 9 viimase lause tähenduses;

(e)teavitab asjaomaseid ametiasutusi meetmetest, mis on võetud kooskõlas punktidega b, c ja d;

(f)aitab kaasa toodete turult kõrvaldamisele või tagasivõtmisele, olenemata sellest, kas see toimub ametiasutuste, tootja, volitatud esindaja või importija algatusel. Kui toode turult kõrvaldatakse või tagasi võetakse, teavitab ekspediitorteenuse osutaja või vahendaja koostöös vastava ettevõtjaga tarbijaid otse ning hoiab asjaomaseid ametiasutusi kursis võetavate meetmetega.

3.Internetipõhine kauplemiskoht

(a)kavandab ja korraldab oma veebiliidese nii, et kolmandast isikust kauplejad saavad oma klientidele edastada lõike 2 punktis a osutatud teabe;

(b)loob ühtse kontaktpunkti, mille kaudu saab vahetada liikmesriikide ametiasutustega otse teavet nõuetele mittevastavate, mittetoimivate või ohtlike toodete kohta. See kontaktpunkt võib olla sama mis määruse (EL) …/… [üldise tooteohutuse määrus] [artikli 20 lõikes 1] või määruse (EL) …/… [digiteenuste õigusakt] [artikli 10 lõikes 1] osutatud ühtne kontaktpunkt;

(c)vastab liikmesriigis, kus internetipõhine kauplemiskoht tegutseb, põhjendamatu viivituseta ja igal juhul viie tööpäeva jooksul kooskõlas määruse (EL) […/…] (mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste õigusakt)) [artikliga 14] saadud teadetele, millega teavitatakse tootega seotud õnnetusjuhtumitest ja muudest juhtumitest;

(d)teeb koostööd, et tagada tõhusad turujärelevalvemeetmed, sealhulgas hoidub selliste meetmete võtmisest takistamast;

(e)teavitab kõikidest võetud meetmetest turujärelevalveasutusi;

(f)tagab korrapärase ja struktureeritud teabevahetuse pakkumiste kohta, mille internetipõhine kauplemiskoht on käesoleva artikli alusel eemaldanud;

(g)võimaldab turujärelevalveasutustel kasutada veebipõhiseid vahendeid, mille abil asutused saavad juurdepääsu liidesele, et tuvastada nõuetele mittevastavad tooted;

(h)kui internetipõhine kauplemiskoht või selle raames internetimüügiga tegelejad on seadnud andmete kogumisele oma veebiliidestest tehnilisi takistusi, lubab ta turujärelevalveasutuste taotlusel nendel asutustel andmeid koorida, lähtuvalt taotleja täpsustatud identifitseerimistunnustest.

4.Liikmesriigid tagavad oma turujärelevalveasutustele kõigi käesoleva määrusega hõlmatud toodete puhul määruse (EL) 2019/1020 artikli 14 kohaselt antava õiguse anda internetipõhisele kauplemiskohale korraldus eemaldada oma veebiliidesest konkreetne ebaseaduslik sisu, milles viidatakse nõuetele mittevastavale tootele, keelata sellele sisule juurdepääs või esitada lõppkasutajatele sisule juurdepääsul sõnaselge hoiatus. Selline korraldus antakse kooskõlas määruse (EL) …/… [digiteenuste õigusakt] [artikli 8 lõikega 1].

5.Internetipõhine kauplemiskoht võtab vajalikud meetmed lõikes 4 osutatud korralduste vastuvõtmiseks ja käsitlemiseks kooskõlas määruse (EL) …/… [digiteenuste õigusakt] [artikliga 8].

6.Lõikeid 1 ja 2, lõike 3 punkte b–i ning lõikeid 4 ja 5 kohaldatakse ka tootjate, importijate, turustajate või teiste ettevõtjate suhtes, kes pakuvad internetis tooteid ilma internetipõhise kauplemiskoha osaluseta (edaspidi „e-poed“).

7.Lõike 3 punkte d–h kohaldatakse ka veebipõhiste otsingumootorite pakkujate suhtes.

8.Ekspediitorteenuse osutaja tagab, et ladustamise, pakendamise, adresseerimise või saatmise tingimused ei sea ohtu toodete vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

Artikkel 28

3D-printimise teenuse osutajate ning valuvormide, 3D-printimise andmestike ja 3D-printimise materjalide pakkujate kohustused

1.3D-printimise teenuse osutaja

(a)ei lase turule ega paigalda klientide jaoks vahetult tooteid, ilma et tootjate suhtes kohaldatavad kohustused oleksid täidetud;

(b)teavitab oma kliente, et 3D-printimise teenuseid tohib kasutada üksnes selleks, et valmistada tooteid enda tarbeks, välja arvatud juhul, kui täidetakse tootjate suhtes kohaldatavaid kohustusi;

(c)teavitab oma kliente sellest, et kasutatavate 3D-andmestike ja materjalide korral tuleb järgida käesoleva määruse alusel toodete suhtes kohaldatavaid menetlusi, ning

(d)teavitab oma kliente, et 3D-andmestiku tootja esitatud teave peab vastama printimiseks kasutatava materjali tootja esitatud teabele, ning veendub, et asjaomast tüüpi 3D-andmestiku ja konkreetse 3D-printimise tehnoloogia korral saab kasutada vastavat materjali.

2.Käesoleva määrusega hõlmatud kauba tootmiseks kasutatavate valuvormide ja 3D-andmestike pakkujad valmistavad kümme sellist artiklit ning teevad need taotluse korral kättesaadavaks teavitatud asutusele, tehnilise hindamise asutusele ja ametiasutustele. Käesoleva määrusega hõlmatud kauba tootmiseks kasutatavate valuvormide ja 3D-andmestike pakkujad hindavad, kas toodetud kaup vastab käesoleva määruse nõuetele, ning dokumenteerivad selle.

3.Käesoleva määrusega hõlmatud kauba 3D-printimiseks (ehitusplatsil või selle läheduses) kasutatavate materjalide pakkujad valmistavad kümme asjaomast artiklit iga kavandatud kasutusotstarbe kohta ning teevad need taotluse korral kättesaadavaks teavitatud asutusele, tehnilise hindamise asutusele ja ametiasutustele. Käesoleva määrusega hõlmatud kauba 3D-printimiseks (ehitusplatsil või selle läheduses) kasutatavate materjalide pakkujad hindavad, kas toodetud kaup vastab käesoleva määruse nõuetele, ning dokumenteerivad selle.

Artikkel 29

Kasutatud toodete demonteerijate või neid korduskasutamiseks või taastamiseks käitlevate ettevõtjate kohustused

1.Ettevõtja, kes demonteerib kasutatud toote korduskasutamiseks või taastamiseks, koostab protokollid demonteeritud toote kasutamise koha, tingimuste ja eeldatava kestuse kohta ning teeb need koos tootega kättesaadavaks, olenemata sellest, kas ta tegutseb enda või kellegi teise nimel. Samuti teeb ettevõtja need protokollid taotluse korral kättesaadavaks ametiasutustele, asjaomaste toodete edasistele kasutajatele ning nende ehitiste omanikele, kuhu tooted uuesti paigaldati.

2.Kui ettevõtja vahendab, müüb või teeb enda või kellegi teise nimel demonteeritud kasutatud tooteid muul moel kättesaadavaks, täidab ta seoses kasutatud toodetega ühtlasi importijate või turustajate suhtes kohaldatavaid kohustusi.

Artikkel 30

Toodete tootmises osalevate tarnijate ja teenuseosutajate kohustused

1.Toodete tootmises osalev tarnija või teenuseosutaja

(a)esitab tootjatele, teavitatud asutustele ja ametiasutustele kogu kättesaadava teabe tarnitava komponendi või osutatava teenuse keskkonnakestlikkuse kohta;

(b)tagab sellise teabe õigsuse kooskõlas käesoleva määrusega ning parandab võimalikud vead, teatades sellest kõigile oma klientidele ning – kui sellest võib kasu olla – teavitatud asutustele ja ametiasutustele;

(c)võimaldab sellise teabe puudumisel oma klientidel hinnata keskkonnakestlikkust omal kulul ning tagab hindamise toetamiseks juurdepääsu kõigile hindamise seisukohast asjakohastele dokumentidele, sealhulgas kaubandusdokumentidele;

(d)võimaldab teavitatud asutustel tõendada keskkonnakestlikkuse arvutuste õigsust ning toetab seda kontrolli;

(e)võimaldab teavitatud asutustel tõendada tarnitud komponendi või osutatud teenuse toimivust ja vastavust ning toetab seda tõendamist.

2.Kui tarnijat või teenuseosutajat on kooskõlas artikli 21 lõike 8 viimase lausega teavitatud, edastab ta vastava teabe oma teistele klientidele, kellele ta on viimase viie aasta jooksul samu komponente tarninud või samu teenuseid osutanud. Kui komponent või teenus on väga ohtlik artikli 3 punkti 71 tähenduses või tuvastatud on artikli 21 lõike 9 viimases lauses osutatud risk, teavitab tarnija või teenuseosutaja ka nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kelle turul on vastava komponendiga tooteid või tooteid, mille tootmisel vastavat teenust osutati, kättesaadavaks tehtud või kus neid on vahetult paigaldatud. Kui neid liikmesriike ei ole võimalik kindlaks teha, teavitatakse kõigi liikmesriikide pädevaid asutusi.

Artikkel 31

Kaheotstarbelised ja pseudotooted

1.Kaheotstarbeliste toodete tootja täidab käesoleva määrusega ette nähtud kohustusi kõigi asjaomast tüüpi kaupade puhul, välja arvatud juhul, kui on eraldi märgitud, et kaup ei ole ette nähtud kasutamiseks ehituses.

2.Teised kaheotstarbeliste toodetega tegelevad ettevõtjad täidavad nende suhtes käesoleva määruse alusel kohaldatavaid kohustusi. Nad kehtestavad oma kaubanduslepingutes klientidele kohustuse toimida samamoodi ning mitte müüa või kasutada ehituses kaupa, mille kohta on märgitud, et see ei ole ehituses kasutamiseks ette nähtud.

3.Sellise kauba korral, mida on võimalik kasutada ehituses, kuid mille jaoks tootja ei ole seda kavandatud kasutusotstarbena kindlaks määranud ning millel seega puudub CE-märgis (edaspidi „pseudotooted“), toimivad teised ettevõtjad järgmiselt:

(a)ei osta ega müü sellist kaupa ehituseks ette nähtud kaubana, ilma et nad oleksid läbinud käesolevas määruses tootjatele ette nähtud menetlused;

(b)esitlevad kaupa nii, et ei ole võimalik eeldada, et see on ette nähtud kasutamiseks ehituses, ning

(c)kehtestavad oma klientidele lepingulise kohustuse toimida samamoodi ning mitte kasutada asjaomast kaupa ehituses.

Artikkel 32

Interneti- ja muu kaugmüük

1.Internetis või muude kaugmüügivahendite kaudu müüdavad tooted loetakse turul kättesaadavaks tehtuks, kui pakkumine on suunatud liidus asuvatele klientidele. Müügipakkumine loetakse liidus asuvatele klientidele suunatuks siis, kui asjaomane ettevõtja suunab oma tegevuse ükskõik millisel viisil liikmesriiki. Muu hulgas loetaks pakkumine liidus asuvatele klientidele suunatuks juhul, kui

(a)ettevõtja kasutab mõne liikmesriigi ametlikku keelt, välja arvatud kui müük liidus on tõhusate meetmete abil selgelt välistatud;

(b)ettevõtja kasutab liikmesriikide vääringut või määruse (EL) […] 47 kohaldamisalasse kuuluvat krüptovääringut, välja arvatud kui viimasel juhul on müük liidus tõhusate meetmete abil selgelt välistatud;

(c)ettevõtja kasutatav domeeninimi on registreeritud mõnes liikmesriigis või viitab liidule või mõnele liikmesriigile või

(d)nende geograafiliste piirkondade hulka, kuhu on võimalik kaupa tellida, kuulub mõni liikmesriik.

2.Liikmesriigid määravad ühe keskse turujärelevalveasutuse, kelle ülesanne on kindlaks teha tooted, mida väljaspool liitu asuvad ettevõtjad pakuvad turujärelevalveasutuse territooriumil asuvatele klientidele internetis või muude kaugmüügivahendite kaudu.

Artikkel 33

Ettevõtjate kohustusi ja õigusi käsitlevad rakendusaktid

Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, et kehtestada ettevõtjatele käesoleva peatükiga ette nähtud kohustuste täitmise ja õiguste kasutamise viisid, kui see on käesoleva määruse ühtlustatud kohaldamise huvides vajalik ja üksnes ulatuses, mis on vajalik selleks, et vältida ettevõtjatele ebavõrdseid tingimusi põhjustavaid eri tavasid.

Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 88 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse alusel.

IV PEATÜKK

EHITUSTOODETE STANDARDID JA EUROOPA HINDAMISDOKUMENDID

Artikkel 34

Ehitustoodete standardid

1.Euroopa standardiorganisatsioonid kehtestavad ehitustoodete standardeid komisjoni esitatud standardimistaotluste alusel.

2.Ehitustooteid käsitlevate artikli 4 lõike 2 alusel välja töötatud standardite järgimine muutub käesoleva määruse kohaldamisel kohustuslikuks kuue kuu möödudes alates standardi viite avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas kooskõlas lõikega 4, kuid tootja võib otsustada järgida standardit vabatahtlikult alates selle viite avaldamiskuupäevast. Standarditega nähakse ette meetodid ja kriteeriumid toodete toimivuse hindamiseks seoses nende põhiomadustega. Kui see on asjakohane ja ilma et see kahjustaks tulemuste täpsust, usaldusväärsust või muutumatust, nähakse nende standarditega ette meetodid, mille alusel hinnatakse toodete toimivust seoses nende põhiomaduste, klasside, piirtasemete või tootenõuetega ning mis on katsetamisest vähem koormavad.

3.Ehitustoodete standardid, mis on välja töötatud artikli 5 lõike 2 teise lause või artikli 22 lõike 4 kolmanda lause alusel, on vabatahtlikud. Kui tooted vastavad artikli 5 lõike 2 kohaselt vastu võetud vabatahtlikele standarditele (või nende osadele), mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse, et need vastavad I lisa B ja C osas sätestatud nõuetele, mis on konkreetse tootepere või -kategooria jaoks kindlaks määratud artikli 5 lõike 2 teise lause kohaselt vastu võetud ühtlustatud tehnilistes kirjeldustes, kui sellised vabatahtlikud standardid neid nõudeid hõlmavad ning hõlmatusele on asjaomases harmoneeritud standardis täpselt osutatud. Kui tootjad järgivad artikli 22 lõike 2 kohaselt vastu võetud vabatahtlikke standardeid (või nende osi), mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse, et nad on täitnud artikli 22 lõikes 2 sätestatud kohustused, kui sellised standardid neid kohustusi hõlmavad ning hõlmatusele on asjaomases standardis täpselt osutatud.

4.Komisjon hindab, kas ehitustooteid käsitlevad standardid, mille on kehtestanud Euroopa standardiorganisatsioonid, vastavad asjaomastele standardimistaotlustele, käesolevale määrusele ja muule liidu õigusele. Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas loetelu selliste ehitustooteid käsitlevate standardite viidetest, mis vastavad nõuetele ning on heaks kiidetud ja taskukohase hinnaga kättesaadavaks tehtud, või avaldab selle loetelu piirangutega. Kui standardi viidet ei saa Euroopa Liidu Teatajas avaldada muul viisil, on komisjonil õigus täiendada käesolevat määrust artikli 86 kohaselt vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega, et muuta asjaomaseid standardeid käesoleva määruse õigusjõu tagamiseks.

Artikkel 35

Euroopa hindamisdokument

1.Euroopa hindamisdokumentide suhtes kohaldatakse artikli 4 lõikeid 1 ja 4, artiklit 6, artiklit 9 ning artikleid 11–17. Kui Euroopa hindamisdokumendi ja Euroopa tehnilise hinnangu alusel antakse CE-märgis, esitatakse toimivusdeklaratsioonis ja vastavusdeklaratsioonis viide Euroopa hindamisdokumendile.

2.Olles saanud Euroopa tehnilise hindamise taotluse mõnelt tootjalt või tootjate rühmalt, või komisjoni algatusel võib tehnilise hindamise asutuste organisatsioon kokkuleppel komisjoniga koostada ja vastu võtta Euroopa hindamisdokumendi kõigi toodete kohta, mis ei ole hõlmatud alljärgnevaga:

(a)ühtlustatud tehniline kirjeldus;

(b)ühtlustatud tehniline kirjeldus, mis võetakse kavakohaselt vastu järgmise kahe aasta jooksul pärast komisjonilt selgituse saamist;

(c)muu Euroopa hindamisdokument, mille viide on juba avaldatud Euroopa Liidu Teatajas või mis on juba esitatud komisjonile viite avaldamiseks.

Toodet ei loeta ühtlustatud tehnilise kirjeldusega hõlmatuks juhul, kui:

(i)toote kavandatud kasutusotstarve erineb dokumendis osutatud kavandatud kasutusotstarbest;

(ii)kasutatavad materjalid ei ole samad, mida on dokumendi kohaselt kavas kasutada;

(iii)dokumendis osutatud hindamismeetod ei ole toote jaoks asjakohane.

3.Tehnilise hindamise asutuste organisatsioon ja komisjon võivad Euroopa hindamisdokumendi väljatöötamise taotlused kokku koguda või nende rahuldamisest keelduda. Euroopa hindamisdokumendi vastuvõtmise menetluses tuleb kinni pidada artiklist 36 ning järgida artiklit 37 ja III lisa.

4.Komisjonil on õigus III lisa muuta ja võtta sel otstarbel kooskõlas artikliga 87 vastu delegeeritud õigusakt, et kehtestada täiendavad menetlusnormid Euroopa hindamisdokumendi väljatöötamise ja vastuvõtmise kohta, kui see on vajalik Euroopa hindamisdokumentide süsteemi hea toimimise huvides.

Artikkel 36

Euroopa hindamisdokumentide väljatöötamise ja vastuvõtmise põhimõtted

1.Euroopa hindamisdokumentide väljatöötamise ja vastuvõtmise menetluses järgitakse alljärgnevaid põhimõtteid:

(a)läbipaistvus liikmesriikidele, asjaomasele tootjale ja teistele tootjatele ning sidusrühmadele, kes on teavitamist taotlenud;

(b)intellektuaalomandi õigustega kaitstud teavet avalikustatakse nii vähe kui võimalik ning kaitstakse ärisaladust ja konfidentsiaalsust;

(c)kindlaks määratakse sobivad kohustuslikud tähtajad, et vältida põhjendamatut viivitust;

(d)liikmesriikidel ja komisjonil võimaldatakse asjakohasel viisil osaleda ükskõik missuguses etapis;

(e)kulutõhusus tootjale ning

(f)piisav kollegiaalsus ja koordineerimine kõnealuse toote jaoks määratud tehnilise hindamise asutuste vahel.

Punktides a ja b osutatud põhimõtete järgimisel peab olema võimalik avaldada vähemalt toote nimetus kinnitamise etapis ning edastada III lisa punktis 3 osutatud tööprogramm ja III lisa punktis 7 osutatud Euroopa hindamisdokumendi kavandi üksikasjalik sisu.

2.Tehnilise hindamise asutused kannavad koos tehnilise hindamise asutuste organisatsiooniga kõik Euroopa hindamisdokumentide väljatöötamise ja vastuvõtmise kulud, välja arvatud juhul, kui menetluse on algatanud komisjon.

3.Tehnilise hindamise asutused ja tehnilise hindamise asutuste organisatsioon väldivad Euroopa hindamisdokumentide korduvust, kui toodete eristamine ei ole tehniliselt põhjendatud, ning eelistavad seega ennekõike laiendada olemasoleva Euroopa hindamisdokumendi kohaldamisala.

4.Tehnilise hindamise asutused ja tehnilise hindamise asutuste organisatsioon ei tööta Euroopa hindamisdokumente välja juhul, kui need suure tõenäosusega dubleeriksid ühtlustatud tehnilisi kirjeldusi või olemasolevaid Euroopa hindamisdokumente, ning tühistavad dubleerivad Euroopa hindamisdokumendid.

Artikkel 37

Tehnilise hindamise asutuse kohustused Euroopa tehnilise hindamise taotluse saamisel

1.Tehnilise hindamise asutus, kes on saanud Euroopa tehnilise hindamise taotluse mõnelt tootjalt, tootjate rühmalt või tootjate ühenduselt, teatab taotlejale sellest, kas toode on täielikult või osaliselt hõlmatud ühtlustatud tehnilise kirjelduse või Euroopa hindamisdokumendiga, järgneval viisil:

(a)kui toode on ühtlustatud tehnilise kirjeldusega täielikult hõlmatud, teatab tehnilise hindamise asutus tootjale, tootjate rühmale või tootjate ühendusele, et vastavalt artikli 35 lõikele 2 ei saa sellele Euroopa tehnilist hinnangut anda;

(b)kui toode on täielikult hõlmatud Euroopa hindamisdokumendiga, mille viide on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, teatab tehnilise hindamise asutus tootjale, tootjate rühmale või tootjate ühendusele, et Euroopa tehnilise hinnangu andmisel lähtutakse sellest dokumendist;

(c)kui toode ei ole hõlmatud ühegi ühtlustatud tehnilise kirjelduse ega Euroopa hindamisdokumendiga ning sellist ühtlustatud tehnilist kirjeldust ei ole kavas järgmise kahe aasta jooksul vastu võtta või ühtki sellist hindamisdokumenti vastavalt III lisale parasjagu välja ei töötata, järgib tehnilise hindamise asutus III lisas või artikli 35 lõike 4 kohaselt ette nähtud menetlusi.

2.Lõike 1 punktides b ja c osutatud juhtudel teatab tehnilise hindamise asutus tehnilise hindamise asutuste organisatsioonile ja komisjonile taotluse sisust ning viitab asjaomasele komisjoni õigusaktile, milles määratakse kindlaks hindamis- ja tõendamissüsteem, mida tehnilise hindamise asutus kavatseb kõnealuse toote suhtes kohaldada, või teatab sellise komisjoni õigusakti puudumisest.

3.Kui komisjon leiab, et puudub asjaomast toodet hõlmav komisjoni õigusakt, milles määratakse kindlaks hindamis- ja tõendamissüsteem, võib ta sellise õigusakti kooskõlas artikli 6 lõikega 1 vastu võtta.

Artikkel 38

Viidete avaldamine

1.Komisjon hindab Euroopa hindamisdokumentide vastavust ühtlustatud tehnilistele kirjeldustele, käesolevale määrusele ja muule liidu õigusele. Komisjon avaldab heakskiidetud ja nõuetele vastavate Euroopa hindamisdokumentide viidete loetelu Euroopa Liidu Teatajas või avaldab selle piiranguga. Komisjon avaldab kõnealuse loetelu ajakohastused.

2.Ainult selles loetelus sisalduvate ning komisjoni või tehnilise hindamise asutuste organisatsiooni tasandil vähemalt ühes liidu keeles avaldatud Euroopa hindamisdokumentide alusel saab anda Euroopa tehnilisi hinnanguid kooskõlas artikliga 42 ning tagada õigusjõu kooskõlas artikli 42 lõikega 5, sealhulgas selle tootja puhul, kes Euroopa hindamisdokumendi väljatöötamist taotles. Euroopa hindamisdokumentide õigusjõud aegub kümne aasta möödudes alates sellest, mil vastav viide avaldati esimest korda Euroopa Liidu Teatajas, välja arvatud juhul, kui Euroopa hindamisdokumendi kehtivust on ühe aasta jooksul enne aegumiskuupäeva pikendatud ning komisjon otsustab viite loetellu alles jätta.

Artikkel 39

Vaidluste lahendamine tehnilise hindamise asutuste eriarvamuste korral

Kui tehnilise hindamise asutused ei jõua Euroopa hindamisdokumendi suhtes ettenähtud tähtaja jooksul kokkuleppele, suunab tehnilise hindamise asutuste organisatsioon küsimuse komisjonile, et saada asjakohane lahendus ja suunised oma töö lõpetamiseks.

Artikkel 40

Euroopa hindamisdokumendi sisu

1.Euroopa hindamisdokument sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

(a)hõlmatud toote kirjeldus ning

(b)loetelu toote põhiomadustest, mis on asjakohased tootja kavandatud kasutusotstarbe seisukohast ning milles tootja ja tehnilise hindamise asutuste organisatsioon on kokku leppinud, ning meetoditest ja kriteeriumidest, mille abil hinnatakse toote toimivust seoses nende põhiomadustega.

2.Euroopa hindamisdokumendis esitatakse tehase tasandil kohaldatava tootmisohje põhimõtted, võttes arvesse asjaomase toote tootmisprotsessi tingimusi.

3.Kui toote toimivust seoses selle teatavate põhiomadustega on võimalik asjakohaselt hinnata ühtlustatud tehnilistes kirjeldustes või Euroopa hindamisdokumentides sätestatud meetodite või kriteeriumide abil, inkorporeeritakse need olemasolevad meetodid ja kriteeriumid Euroopa hindamisdokumenti, välja arvatud juhul, kui on head põhjused sellest reeglist kõrvale kalduda.

Artikkel 41

Ametlikud vastuväited Euroopa hindamisdokumentide kohta

1.Liikmesriik teavitab komisjoni alati, kui ta on seisukohal, et Euroopa hindamisdokument

(a)ei vasta kõikidele kohaldatavatele õiguslikele nõuetele või I lisa kohaste ehitistele esitatavate põhinõuete või tootenõuetega seotud nõudmistele;

(b)tekitab olulist kahtlust inimeste tervise ja ohutuse, keskkonnakaitse või tarbijakaitse seisukohast;

(c)ei vasta artikli 35 lõikes 2 sätestatud nõuetele.

Asjaomane liikmesriik põhjendab oma seisukohta. Komisjon konsulteerib asjaomase liikmesriigi tõstatatud küsimustes teiste liikmesriikidega.

2.Võttes arvesse kõigi teiste liikmesriikide seisukohti, otsustab komisjon, kas avaldada viited asjaomastele Euroopa hindamisdokumentidele Euroopa Liidu Teatajas, jätta need avaldamata, avaldada need seal piirangutega või need Euroopa Liidu Teatajast kõrvaldada.

3.Komisjon teavitab lõikes 2 osutatud otsusest tehnilise hindamise asutuste organisatsiooni ning taotleb vajaduse korral asjaomase Euroopa hindamisdokumendi läbivaatamist.

Artikkel 42

Euroopa tehniline hinnang

1.Euroopa tehnilise hinnangu annab tehnilise hindamise asutus tootja taotluse korral artiklis 37 ja III lisas sätestatud menetluste kohaselt kehtestatud Euroopa hindamisdokumendi alusel, mille viide on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas kooskõlas artikliga 38.

Euroopa hindamisdokumendi olemasolu korral võidakse Euroopa tehniline hinnang anda isegi juhul, kui esitatud on standardimistaotlus. See on võimalik seni, kuni ehitustoodete standardi viide avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

2.Euroopa tehniline hinnang sisaldab selliste põhiomaduste kohta deklareeritavat toimivust tasemete või klasside kaupa või kirjeldusena, milles tootja ja Euroopa tehnilise hinnangu taotluse saanud tehnilise hindamise asutus on deklareeritud kavandatud kasutusotstarbe jaoks kokku leppinud, ning tehnilisi andmeid, mis on vajalikud hindamis- ja tõendamissüsteemi rakendamiseks.

3.Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, et kehtestada Euroopa tehnilise hinnangu vorming.

Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 88 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse alusel.

4.Euroopa hindamisdokumendi alusel antud Euroopa tehnilised hinnangud kehtivad veel viis aastat pärast Euroopa hindamisdokumendi artikli 38 lõike 2 kohast aegumiskuupäeva.

5.Euroopa hindamisdokumendiga hõlmatud toodetele, mille kohta on antud Euroopa tehniline hinnang, võib kinnitada CE-märgise ja omistada neile seega sama staatuse nagu see on toodetel, mille CE-märgis põhineb ühtlustatud tehnilistel kirjeldustel, tingimusel, et tootja on täitnud käesolevas määruses sätestatud kohustused. Kui nende kohustuste puhul on viidatud ühtlustatud tehnilistele kirjeldustele, osutab tootja nende asemel või – kui ühtlustatud tehnilised kirjeldused on samuti asjakohased – lisaks nendele Euroopa hindamisdokumendile.

V PEATÜKK

TEHNILISE HINDAMISE ASUTUSED

Artikkel 43

Määrajaasutused

1.Liikmesriigid, kes soovivad määrata tehnilise hindamise asutused, määravad tehnilise hindamise asutuste eest vastutava ametiasutuse (edaspidi „määrajaasutus“). Määrajaasutused peavad vastama nõuetele, mis on artikli 48 lõikes 1 ja artiklis 49 sätestatud teavitavatele ametiasutustele. Määrajaasutusi ei saa määrata kooskõlas artikli 44 lõikega 1.

2.Määrajaasutuste ja määramismenetluste suhtes kohaldatakse teavitavate ametiasutuste ja teavitamismenetluste suhtes kohaldatavaid sätteid, välja arvatud juhul, kui käesolevas peatükis on sätestatud teisiti. Liikmesriigid ei tohi aga kasutada akrediteerimist.

Artikkel 44

Tehnilise hindamise asutuste määramine, järelevalve ja hindamine

1.Liikmesriigid võivad määrata oma territooriumil tehnilise hindamise asutused ühe või mitme IV lisa tabelis 1 loetletud tootevaldkonna jaoks. Komisjonil on õigus seda tabelit muuta ja võtta sel otstarbel kooskõlas artikliga 87 vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada tabelit tehnika arenguga.

Liikmesriigid teatavad komisjonile tehnilise hindamise asutuse nime, aadressi ja esimeses lauses osutatud tootevaldkonnad.

2.Komisjon avaldab artikli 45 lõigetes 1 ja 2 osutatud kohaldatavatele õiguslikele nõuetele vastavate tehnilise hindamise asutuste nimekirja elektrooniliselt ning märgib võimalikult täpselt tootevaldkonnad, mille jaoks need määrati, ja võimalikud piirangud.

Komisjon avaldab kõnealuse loetelu ajakohastused.

3.Kooskõlas artikliga 43 määratud määrajaasutus teeb järelevalvet asjaomases liikmesriigis määratud tehnilise hindamise asutuste ning vajaduse korral nende tütarettevõtjate ja alltöövõtjate tegevuse ja pädevuse üle ning hindab, kas käesolevas peatükis sätestatud vastavad nõuded on täidetud. Määrajaasutus annab tehnilise hindamise asutustele suuniseid, kui ilmnenud on õigusrikkumine või rikutud on liikmesriikide ja komisjoni kokkulepitud ühist tava. Korduva õigusrikkumise korral võidakse tehnilise hindamise asutuse määramise otsus tühistada.

Liikmesriigid teatavad komisjonile siseriiklikest menetlustest, mida kohaldatakse tehnilise hindamise asutuste määramise suhtes, nende tegevuse ja pädevuse järelevalve tulemustest ning kõnealuse teabe muudatustest.

4.Tehnilise hindamise asutused teavitavad viivitamata ja hiljemalt 15 päeva jooksul asjaomast liikmesriiki ja määrajaasutust muudatustest, mis võivad mõjutada nende vastavust käesolevas peatükis sätestatud nõuetele või võimet täita käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi.

5.Komisjon võib uurida, kas tehnilise hindamise asutused vastavad käesolevas peatükis sätestatud nõuetele ning kas vastutavad määrajaasutused täidavad oma järelevalvekohustusi.

6.Asjaomase määrajaasutuse taotlusel esitavad tehnilise hindamise asutused kogu asjakohase teabe ja dokumentatsiooni, mis on vajalik selleks, et ametiasutus, komisjon ja liikmesriigid saaksid tõendada nõuetele vastavust.

7.Kui tehnilise hindamise asutus ei vasta enam käesoleva määruse kohastele nõuetele, tunnistab liikmesriik kõnealuse tehnilise hindamise asutuse määramise otsuse vastava tootevaldkonna puhul kehtetuks ning teatab sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele. Kohaldatakse artikleid 58 ja 59.

Artikkel 45

Tehnilise hindamise asutustele esitatavad nõuded

1.Tehnilise hindamise asutusel peavad olema hindamispädevus ja -vahendid tootevaldkonnas, mille jaoks ta on määratud. Tehnilise hindamise asutuse otsustuspädevad töötajad ning vähemalt pooled tehnilise pädevusega töötajad peavad asuma asutuse määranud liikmesriigis.

2.Tehnilise hindamise asutus peab talle määratud pädevusalas vastama IV lisa tabelis 2 esitatud nõuetele. Kohaldatakse artikli 50 lõikeid 1–5, artikli 50 lõike 6 punkte a ja b, artikli 50 lõikeid 7, 8 ja 10 ning artiklit 51.

3.Tehnilise hindamise asutuste organisatsiooniskeem ja asutuse sees otsuseid langetavate organite liikmete nimed peavad olema avalikkusele kättesaadavad.

Kui tehnilise hindamise asutus ei vasta enam lõigetes 1 ja 2 osutatud nõuetele, tunnistab liikmesriik kõnealuse tehnilise hindamise asutuse määramise otsuse vastava tootevaldkonna puhul kehtetuks ning teatab sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

Artikkel 46

Tehnilise hindamise asutuste koordineerimine

1.Tehnilise hindamise asutused loovad käesoleva määruse alusel toimuvaks tehniliseks hindamiseks organisatsiooni (edaspidi „tehnilise hindamise asutuste organisatsioon“).

2.Tehnilise hindamise asutuste organisatsioon täidab vähemalt järgmisi ülesandeid:

(a)uurib uute ühtlustatud tehniliste kirjelduste väljatöötamise võimalusi ja teavitab nendest võimalustest komisjoni;

(b)korraldab tehnilise hindamise asutuste koordineerimist ning vajaduse korral tagab koostöö ja konsulteerimise muude sidusrühmadega;

(c)tagab parima tava näidete jagamise tehnilise hindamise asutuste vahel, et suurendada tõhusust ja teenindada paremini ehitussektorit;

(d)töötab välja ja võtab vastu Euroopa hindamisdokumente;

(e)koordineerib artikli 65 lõikes 2 ja artikli 66 lõikes 1 sätestatud menetluste kohaldamist ning annab selleks vajalikku abi;

(f)teavitab komisjoni Euroopa hindamisdokumentide koostamisega seotud küsimustest ning artikli 65 lõikes 2 ja artikli 66 lõikes 1 sätestatud menetluste tõlgendamisega seotud aspektidest ja esitab saadud kogemustele tuginedes komisjonile parandusettepanekuid;

(g)edastab komisjonile ja tehnilise hindamise asutuse määranud liikmesriigile kõik tähelepanekud tehnilise hindamise asutuse kohta, kes ei täida oma ülesandeid kooskõlas artikli 65 lõikes 2 ja artikli 66 lõikes 1 sätestatud menetlustega;

(h)esitab komisjonile igal aastal aruande eespool osutatud ülesannete täitmise kohta, eeskätt tehnilise hindamise asutuste geograafilise jaotuse, tehnilise hindamise asutustele Euroopa hindamisdokumentide väljatöötamise ülesannete andmise ning tehnilise hindamise asutuste tulemuslikkuse ja sõltumatuse kohta, ning

(i)tagab, et vastu võetud Euroopa hindamisdokumendid ja viited Euroopa tehnilistele hinnangutele on üldsusele kättesaadavad kõigis ELi keeltes.

Nimetatud ülesannete täitmiseks seab tehnilise hindamise asutuste organisatsioon sisse sekretariaadi.

3.Liikmesriigid tagavad, et tehnilise hindamise asutused toetavad tehnilise hindamise asutuste organisatsiooni rahaliste vahendite ja inimressurssidega. Iga tehnilise hindamise asutuse panus peab moodustama vähemalt 2 % selle aastaeelarvest või -käibest.

4.Tehnilise hindamise asutuse kaal tehnilise hindamise asutuste organisatsiooni otsustusprotsessis ei sõltu tema rahalisest panusest ega väljatöötatud Euroopa hindamisdokumentide ega antud Euroopa tehniliste hinnangute arvust.

5.Komisjoni kutsutakse osalema kõigil tehnilise hindamise asutuste organisatsiooni kohtumistel.

6.Komisjon võib otsustada, et tehnilise hindamise asutuste organisatsiooni rahastamise eeldusena (olenemata sellest, kas rahastamine toimub toetuste või hankemenetluse kujul) peavad olema täidetud teatavad korralduslikud ja tulemuslikkusele esitatavad nõuded, sealhulgas nõuded, mis on seotud tehnilise hindamise asutuste geograafilise jaotusega.

VI PEATÜKK

TEAVITAVAD AMETIASUTUSED JA TEAVITATUD ASUTUSED

Artikkel 47

Teavitamine

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike asutustest, kes on volitatud täitma kolmanda isiku ülesandeid toimivuse hindamisel ja tõendamisel, vastavushindamisel ning keskkonnakestlikkuse arvutuste õigsuse tõendamisel käesoleva määruse alusel (edaspidi „teavitatud asutused“).

Liikmesriigid teatavad komisjonile nende ülesannete täitmiseks volitatavate asutuste hindamise ja nendest teavitamise siseriiklikest menetlustest. Komisjon teeb kõnealuse teabe avalikkusele kättesaadavaks.

Artikkel 48

Teavitavad ametiasutused

1.Liikmesriigid määravad teavitava ametiasutuse, kes vastutab vajalike hindamis- ja teavitamismenetluste kehtestamise ja järgimise eest nende asutuste puhul, kes volitatakse täitma kolmanda isiku ülesandeid hindamisel ja tõendamisel käesoleva määruse alusel, ning teavitatud asutuste järelevalve eest, sealhulgas selle kontrollimise eest, kas need asutused vastavad artiklis 50 sätestatud nõuetele.

2.Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 osutatud hindamist ja järelevalvet teostavad riiklikud akrediteerimisasutused kooskõlas määruse (EÜ) nr 765/2008 II peatükiga. Liikmesriigid teevad oma riiklikele akrediteerimisasutustele kohustuseks lähtuda akrediteerimisel üksnes konkreetsest akrediteerimist taotlevast õigussubjektist ning hinnata seda õigussubjekti käesolevas määruses sätestatud asjaomaste nõuete ja ülesannete alusel.

3.Kui teavitav ametiasutus delegeerib lõikes 1 osutatud hindamise, teavitamise või järelevalve asutusele, mis ei ole valitsusüksus, peab see asutus olema juriidiline isik ja vastama artiklis 49 sätestatud nõuetele. Lisaks peab sel asutusel olema kord oma tegevustest tulenevate kulude katmiseks.

4.Teavitav ametiasutus vastutab täielikult lõigetes 2 ja 3 osutatud asutuse ülesannete täitmise eest.

5.Komisjon korraldab kogemuste vahetuse liikmesriikide teavitamispõhimõtete eest vastutavate ametiasutuste ja teavitavate ametiasutuste vahel.

Artikkel 49

Nõuded teavitavatele ametiasutustele

1.Teavitav ametiasutus asutatakse nii, et ei tekiks huvide konflikti teavitatud asutustega.

2.Teavitavat ametiasutust korraldatakse ja juhitakse nii, et oleks tagatud tema tegevuse objektiivsus ja erapooletus.

3.Teavitava ametiasutuse töö korraldatakse nii, et kõik kolmanda isiku hindamis- ja tõendamisülesandeid täitma volitatud asutusest teavitamisega seotud otsused teevad pädevad isikud, kes ei ole hindamist teinud isikud.

4.Teavitav ametiasutus ei tee teavitatud asutuste tehtavaid toiminguid ega osuta konsultatsiooniteenuseid ärilisel ega konkureerival alusel.

5.Teavitav ametiasutus tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse. Taotluse korral vahetab ta siiski teavitatud asutuste kohta teavet komisjoni, teiste liikmesriikide teavitatud asutuste ning oma riigi teiste asjaomaste ametiasutustega.

6.Teavitaval ametiasutusel peab olema oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks piisaval arvul pädevaid töötajaid ja piisavalt rahalisi vahendeid. Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, et kehtestada täistööajale taandatud töötajate miinimumarv, mida peetakse piisavaks teavitatud asutuste nõuetekohaseks järelevalveks, asjakohasel juhul konkreetsete vastavushindamisülesannete üle. Kui järelevalvet teeb riiklik akrediteerimisasutus või artikli 48 lõikes 3 osutatud asutus, kehtib kõnealune miinimumarv selle asutuse suhtes.

Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 88 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse alusel.

Artikkel 50

Nõuded teavitatud asutustele

1.Teavitamise eesmärgil peab vastavushindamisasutus vastama lõigetes 2–11 sätestatud nõuetele.

2.Vastavushindamisasutus asutatakse vastavalt siseriiklikule õigusele ning on juriidiline isik.

3.Vastavushindamisasutus peab olema sõltumatu hinnatavast organisatsioonist või tootest.

Tal ei tohi olla ärisidemeid organisatsioonidega, kellel on huvi hinnatava toote vastu, tootjate, nende kaubanduspartnerite või aktsionäridega, samuti teiste teavitatud asutuste ega nende ettevõtjate ühenduste, ema- või tütarettevõtjatega. See ei välista seda, et teavitatud asutus teeb hindamis- ja tõendamistoiminguid konkureerivate tootjate jaoks.

Asutust, mis kuulub hinnatava toote projekteerimise, valmistamise, tarne, monteerimise, kasutamise või hooldusega seotud ettevõtjaid esindavasse ettevõtjate ühendusse või kutseliitu, võib pidada selliseks sõltumatuks asutuseks tingimusel, et tõendatud on tema sõltumatus ja huvide konflikti puudumine.

4.Teavitatud asutus, selle kõrgem juhtkond ning kolmanda isiku hindamis- ja tõendamisülesannete täitmise eest vastutav personal ei tohi olla hinnatava toote projekteerija, tootja, tarnija, importija, turustaja, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja ega hooldaja ega ühegi kõnealuse isiku esindaja. See ei välista teavitatud asutuse toiminguteks vajalike hinnatud toodete kasutamist või toodete kasutamist isiklikuks tarbeks.

Teavitatud asutus, selle kõrgem juhtkond ning kolmanda isiku hindamis- ja tõendamisülesannete täitmise eest vastutav personal ei tohi olla vahetult seotud kõnealuste toodete projekteerimise, tootmise või ehitamise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada ühtegi isikut, kes nimetatud tegevusega tegeleb. Nad ei tohi osaleda üheski tegevuses, mis võib seada ohtu nende otsuste sõltumatuse ja aususe seoses tegevusega, mille teostamiseks neist on teavitatud, ega osutada konsultatsiooniteenuseid.

Teavitatud asutus tagab, et tema ema-, sõsar- või tütarettevõtjate või alltöövõtjate tegevus ei mõjuta tema hindamis- ja/või tõendamistegevuse konfidentsiaalsust, objektiivsust ega erapooletust.

Alltöövõtjale ega tütarettevõtjale ei tohi delegeerida sisekorra, üldpõhimõtete, tegevusjuhendite ega muude sise-eeskirjade kehtestamist ega nende täitmise järelevalvet, tööülesannete määramist töötajatele ega vastavushindamisotsuste tegemist.

5.Teavitatud asutus ja selle töötajad peavad täitma kolmanda isiku hindamis- ja tõendamisülesandeid suurima erialase kohusetunde ja nõutava erialase tehnilise pädevusega ning olema vabad igasugustest, eelkõige rahalistest surveavaldustest ja ahvatlustest, mis võivad mõjutada nende otsuseid või hindamise ja/või tõendamise tulemusi, eriti nimetatud tegevuse tulemustest huvitatud isikutelt või isikute rühmadelt.

6.Teavitatud asutus peab olema võimeline täitma kõiki kolmanda isiku hindamis- ja tõendamisülesandeid, mis on talle määratud V lisa kohaselt ja mille täitmisega seoses on temast teavitatud, olenemata sellest, kas kõnealuseid ülesandeid täidab teavitatud asutus ise või tehakse seda tema nimel ja tema vastutusel.

Teavitatud asutusel peab igal ajal ning kõigi hindamis- ja tõendamissüsteemide, tooteliikide või -kategooriate, põhiomaduste ja ülesannete puhul, mille täitmisega seoses on temast teavitatud, olemas olema alljärgnev:

(a)vajalikud tehniliste teadmiste ning piisava ja asjakohase kogemusega töötajad, kes on võimelised täitma kolmanda isiku hindamis- ja tõendamisülesandeid. Teavitatud asutus võtab hindamisotsuseid tegevad töötajad tööle teavitava liikmesriigi siseriikliku õiguse alusel; nendel töötajatel ei tohi olla ühtki muud, potentsiaalselt vastandlikku lojaalsuskohustust ega võimalikku huvide konflikti ning neil peab olema pädevus tõendada teiste töötajate, välisekspertide või alltöövõtjate antud hinnanguid. Töötajate arv peab olema piisav, et tagada talitluspidevus ja järjepidev lähenemisviis vastavushindamisel;

(b)hindamisel järgitava korra kirjeldus, et tagada kõnealuse korra läbipaistvus ja võime seda järgida. See hõlmab kvalifikatsioonimaatriksit, milles määratakse asjaomastele töötajatele vastavalt nende staatusele vastavushindamisasutuses ja tööülesannetele vastavushindamisülesanded, millega seoses asutus teavitamist kavandab;

(c)nõuetekohased põhimõtted ja menetlused, mille raames eristatakse teavitatud asutusena täidetavaid ülesandeid muust tegevusest;

(d)vajalikud menetlused asutuse tegevuse teostamiseks, võttes nõuetekohaselt arvesse ettevõtja suurust, tegevusvaldkonda, struktuuri, kõnealuse tootetehnoloogia keerukust ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Teavitatud asutusel peavad olema teavitatava tegevuse nõuetekohase teostamisega seotud tehniliste ja haldusülesannete täitmiseks vajalikud vahendid ning juurdepääs vajalikele seadmetele ja vahenditele.

7.Töötajatel, kes vastutavad sellise tegevuse eest, millega seoses asutus teavitamist kavandab, peavad olema

(a)nõuetekohane tehniline ja kutseõpe, mis hõlmab kõiki kolmanda isiku hindamis- ja tõendamisülesandeid ulatuses, millega seoses asutus teavitamist kavandab;

(b)rahuldavad teadmised korraldatava hindamise ja tõendamise nõuete kohta ning asjakohane pädevus selliste toimingute teostamiseks;

(c)piisav teadlikkus kohaldatavatest ühtlustatud tehnilistest kirjeldustest ja määruse asjaomastest sätetest;

(d)võime koostada hindamist ja tõendamist tõendavaid sertifikaate, dokumente ja aruandeid.

8.Tagatud peab olema asutuse, selle kõrgema juhtkonna ja hindamispersonali erapooletus.

Asutuse kõrgema juhtkonna ja hindamispersonali tasu suurus ei sõltu teostatud hindamiste arvust ega selliste hindamiste tulemustest.

9.Teavitatud asutus võtab endale vastutuskindlustuse juhul, kui vastutus ei kuulu siseriikliku õiguse alusel liikmesriigile või kui liikmesriik ise otseselt ei vastuta teostatud hindamise ja/või tõendamise eest.

10.Teavitatud asutuse töötajad on kohustatud kaitsma ametisaladusena kogu teavet, mille nad on saanud V lisa kohaste ülesannete täitmisel, välja arvatud teavet, mis on seotud selle liikmesriigi pädevate haldusasutustega, kus teavitatud asutus tegutseb. Tagada tuleb omandiõiguste kaitse.

11.Teavitatud asutus peab tagama, et hindamispersonalile teatatakse asjakohasest standardimistegevusest, osalema käesoleva määruse alusel loodud teavitatud asutuste koordinatsioonirühma tegevuses ja teavitama selle tegevusest oma töötajaid, ning kasutama nimetatud rühma töö tulemusena koostatud haldusotsuseid ja dokumente üldsuunisena.

Artikkel 51

Vastavuse eeldamine

Kui vastavushindamisasutus, kes volitatakse täitma kolmanda isiku hindamis- ja tõendamisülesandeid, tõendab oma vastavust sellistes harmoneeritud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidele, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse, et ta vastab artiklis 50 sätestatud nõuetele ulatuses, milles kohaldatavad harmoneeritud standardid kõnealuseid nõudeid hõlmavad.

Artikkel 52

Ametlik vastuväide

Kui liikmesriigil või komisjonil on ametlikke vastuväiteid artiklis 51 osutatud harmoneeritud standarditele, kohaldatakse määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 11 sätteid.

Artikkel 53

Teavitatud asutuste tütarettevõtjad ja alltöövõtjad

1.Kui teavitatud asutus kasutab kolmanda isiku hindamis- ja tõendamisülesannete täitmiseks alltöövõtjat või tütarettevõtjat, tagab ta, et alltöövõtja või tütarettevõtja vastab artiklis 50 sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale ametiasutusele.

2.Teavitatud asutus kannab täielikku vastutust alltöövõtjate või tütarettevõtjate täidetavate ülesannete eest, olenemata nende asukohast. Asjaomased teavitatud asutused kehtestavad korra oma alltöövõtjate või tütarettevõtjate pädevuse, tegevuse ja tulemuslikkuse pidevaks järelevalveks, võttes arvesse artikli 50 lõike 6 punktis b osutatud kvalifikatsioonimaatriksit.

3.Alltöövõtjat või tütarettevõtjat tohib tegevuseks kasutada üksnes kliendi nõusolekul.

4.Teavitatud asutus hoiab teavitavale ametiasutusele kättesaadavana dokumendid, mis on seotud alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamise ja järelevalvega ning nende poolt V lisa alusel täidetavate ülesannetega.

Artikkel 54

Muude rajatiste kui teavitatud asutuse katselaborite kasutamine

1.Tootja taotluse korral ja kui see on tehniliselt, majanduslikult või logistiliselt põhjendatud, võivad teavitatud asutused korraldada hindamis- ja tõendamissüsteemide 1+, 1 ja 3 puhul V lisas osutatud katsed või lasta sellised katsed korraldada oma järelevalve all kas tootmisettevõtetes, kasutades tootja ettevõttesisese labori katseseadmeid, või tootja eelneval nõusolekul mõnes muus laboris, kasutades kõnealuse labori katseseadmeid.

Selliseid katseid sooritavad teavitatud asutused peavad olema konkreetselt määratud pädevateks töötama väljaspool oma katserajatisi ning nad peavad sellega seoses vastama artiklis 50 sätestatud nõuetele.

2.Enne lõikes 1 osutatud katsete sooritamist tõendavad teavitatud asutused, et katsemeetodi nõuded on täidetud, ning hindavad, kas:

(a)katseseadmetel on asjakohane kalibreerimissüsteem ning tagatud on mõõtmiste jälgitavus ning

(b)tagatud on katsetulemuste kvaliteet.

Teavitatud asutused kannavad täielikku vastutust katsete eest tervikuna, sealhulgas kalibreerimise ja mõõtmise täpsuse ja jälgitavuse ning katsetulemuste usaldusväärsuse eest.

Artikkel 55

Teavitamise taotlus

1.Asutus, keda volitatakse täitma kolmanda isiku hindamis- ja tõendamisülesandeid, esitab teavitamise taotluse selle liikmesriigi teavitavale ametiasutusele, mille territooriumil ta on asutatud.

2.Taotlusega peab olema kaasas sellise tegevuse ning hindamis- ja/või tõendamisprotsessi kirjeldus, millega tegelemiseks ta väidab end pädev olevat, artikli 50 lõike 6 punktis b osutatud kvalifikatsioonimaatriks ning akrediteerimistunnistus (kui see on olemas), mille on väljastanud riiklik akrediteerimisasutus määruses (EÜ) nr 765/2008 määratletud tähenduses ja mis tõendab, et kõnealune asutus vastab artiklis 50 sätestatud nõuetele. Akrediteerimistunnistus peab olema seotud üksnes konkreetse teavitamist taotleva vastavushindamisasutusega ega tohi kajastada ema- või sõsarettevõtjate suutlikkust ega personali. See põhineb asjaomaste harmoneeritud standardite kõrval ka konkreetsetel nõuetel ja hindamisülesannetel.

3.Kui asjaomane asutus ei saa akrediteerimistunnistust esitada, esitab ta teavitavale ametiasutusele kõik tõendavad dokumendid, mille alusel saab tõendada, tunnustada ja korrapäraselt jälgida tema vastavust artiklis 50 sätestatud nõuetele.

Artikkel 56

Teavitamise menetlus

1.Teavitavad ametiasutused võivad teavitada üksnes nendest asutustest, kes vastavad artiklis 50 sätestatud nõuetele.

2.Nad teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike, kasutades eelkõige komisjoni väljatöötatud ja hallatavat elektroonilist teavitamisvahendit.

Erandkorras aktsepteeritakse paberkoopiat sellistel VI lisas osutatud juhtudel, mille jaoks puudub asjakohane elektrooniline vahend.

3.Teavitamine hõlmab kõiki üksikasju kõigi täidetavate ülesannete kohta, viidet vastavale ühtlustatud tehnilisele kirjeldusele ja V lisas sätestatud süsteemi puhul asutuse pädevusse kuuluvaid põhiomadusi.

Viide ühtlustatud tehnilisele kirjeldusele ei ole aga nõutav V lisas osutatud juhtudel.

4.Kui teavitus ei põhine artikli 55 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistusel, esitab teavitav ametiasutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele kõik dokumendid, mis tõendavad asutuse pädevust ja kehtivat korda, millega tagatakse asutuse korrapärane jälgimine ning selle jätkuv vastavus artiklis 50 sätestatud nõuetele.

5.Teavitus kehtib ainult juhul, kui komisjon ja teised liikmesriigid ei ole esitanud vastuväiteid kahe nädala jooksul alates teavitamisest, kui kasutatakse akrediteerimistunnistust, või kahe kuu jooksul alates teavitamisest juhul, kui akrediteerimistunnistust ei kasutata.

Teavitus jõustub järgmisel päeval pärast seda, kui komisjon on lisanud asutuse artikli 57 lõike 2 kohasesse teavitatud asutuste loetellu. Komisjon ei lisa asutust loetellu juhul, kui ta on teadlik võib saab teada, et asjaomane asutus ei vasta artiklis 50 sätestatud nõuetele.

6.Asjaomane asutus võib teavitatud asutuse ülesandeid täita alles siis, kui teavitus on jõustunud. Käesoleva määruse mõistes käsitletakse teavitatud asutusena ainult sellist asutust.

7.Komisjoni ja teisi liikmesriike teavitatakse kõigist edaspidistest asjakohastest muudatustest nimetatud teavituses.

Artikkel 57

Teavitatud asutuste identifitseerimisnumbrid ja nimekirjad

1.Komisjon määrab igale teavitatud asutusele identifitseerimisnumbri.

Komisjon määrab üheainsa identifitseerimisnumbri ka juhul, kui asutusest teavitatakse liidu mitme õigusakti alusel.

2.Komisjon teeb avalikkusele kättesaadavaks käesoleva määruse alusel teavitatud asutuste loetelu, mis sisaldab ka asutuste identifitseerimisnumbreid ja tegevust, mille teostamiseks neist on teavitatud, kasutades selleks eelkõige komisjoni väljatöötatud ja hallatavat elektroonilist teavitamisvahendit.

Komisjon tagab kõnealuse loetelu ajakohastamise.

Artikkel 58

Muudatused teavituses

1.Kui teavitav ametiasutus on veendunud või talle on teatatud, et teavitatud asutus ei vasta enam artiklis 50 sätestatud nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, siis teavitav ametiasutus piirab teavitust, peatab selle või tunnistab selle kehtetuks, sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise tõsidusest.

2.Juhul kui teavitust piiratakse, see peatatakse või tunnistatakse kehtetuks või kui teavitatud asutus on lõpetanud oma tegevuse, astub asjaomane teavitav liikmesriik vajalikud sammud tagamaks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks mõni teine teavitatud asutus või et need oleksid taotluse korral kättesaadavad vastutavatele teavitavatele ametiasutustele ja turujärelevalveasutustele.

Artikkel 59

Teavitatud asutuste pädevus

1.Komisjon uurib iga juhtumit, mille puhul tal on kahtlus või tema tähelepanu juhitakse kahtlusele, et teavitatud asutus ei ole enam pädev või teavitatud asutus ei täida enam tema suhtes kohaldatavaid nõudeid ja talle pandud ülesandeid.

2.Teavitav liikmesriik esitab komisjonile viimase nõudmisel kogu teabe, mis on seotud teavitamise alusega või asjaomase asutuse pädevuse säilimisega.

3.Komisjon tagab, et kogu tundlikku teavet, mille ta oma uurimise käigus on omandanud, käsitletakse konfidentsiaalselt.

Artikkel 60

Teavitatud asutuste tegevuskohustused

1.Teavitatud asutused täidavad kooskõlas V lisaga alljärgnevaid ülesandeid:

(a)hindavad toodete toimivust ja vastavust;

(b)tõendavad toodete ja tootja vastavust;

(c)tõendavad toodete toimivuse püsivust;

(d)tõendavad tootjapoolsete keskkonnakestlikkuse arvutuste õigsust.

Neid ülesandeid nimetatakse edaspidi hindamiseks ja tõendamiseks.

2.Hindamist ja tõendamist korraldatakse tootja jaoks täiesti läbipaistvalt ja proportsionaalselt, et vältida ettevõtjate asjatut koormamist. Teavitatud asutused võtavad oma ülesannete täitmisel nõuetekohaselt arvesse ettevõtja suurust, tegevusvaldkonda, struktuuri, kõnealuse tootetehnoloogia keerukust ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Seejuures arvestavad nad siiski toote puhul käesoleva määrusega nõutavat rangusastet ja toote osakaalu ehitistele esitatavate kõikide põhinõuete täitmises.

3.Kui teavitatud asutus leiab tootmisettevõtte ja tehase tootmisohje esmase ülevaatuse käigus, et tootja ei ole taganud valmistatud toote toimivuse püsivust ega vastavust, nõuab ta kõnealuselt tootjalt sobivate parandusmeetmete võtmist ja ei väljasta sertifikaati.

4.Kui teavitatud asutus leiab sellise järelevalve käigus, mille eesmärk on tõendada valmistatud toote nõuetele vastavust ja toimivuse püsivust, et toote toimivus ei ole enam tootetüübi omaga võrreldes sama, nõuab ta, et tootja võtaks sobivad parandusmeetmed, ning vajaduse korral peatab tema sertifikaadi või tunnistab selle kehtetuks.

5.Kui parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud mõju, siis teavitatud asutus vastavalt vajadusele kas piirab sertifikaati, peatab selle või tunnistab selle kehtetuks.

6.Hindamisotsuste tegemisel, sealhulgas võimaliku nõuetele mittevastavuse korral selle üle otsustades, kas sertifikaat või heakskiitmisotsused on vaja peatada või kehtetuks tunnistada, rakendavad teavitatud asutused selgeid eelnevalt kindlaksmääratud kriteeriume.

7.Teavitatud asutused tagavad eri hindamisülesandeid täitvate töötajate rotatsiooni.

Artikkel 61

Teavitatud asutuste teabekohustused

1.Teavitatud asutus annab teavitavale ametiasutusele teada

(a)sertifikaatide andmisest keeldumisest, nende peatamisest või kehtetuks tunnistamisest;

(b)teavitamise ulatust ja tingimusi mõjutavatest asjaoludest;

(c)turujärelevalveasutustelt saadud taotlustest hindamise või tõendamisega seotud tegevuste kohta teabe esitamiseks ning

(d)taotluse korral kolmanda isiku ülesannetest, mida ta on oma volituste piires täitnud hindamis- ja tõendamissüsteemide raames, ning kõigist muudest tegevustest, sealhulgas piiriülesest tegevusest ja alltöövõtust.

2.Teavitatud asutused esitavad teistele käesoleva määruse alusel teavitatud asutustele, kes täidavad hindamis- ja tõendamissüsteemide raames sarnaseid kolmanda isiku ülesandeid seoses sama ühtlustatud tehnilise kirjeldusega hõlmatud toodetega, asjakohase teabe negatiivsete ja taotluse korral ka positiivsete hindamis- ja tõendamistulemuste kohta ning eeskätt sertifikaatide või katsearuannete andmisest keeldumise, nende piiramise, peatamise või kehtetuks tunnistamise kohta. Teiste teavitatud asutuste või mõne ametiasutuse taotluse korral kinnitab teavitatud asutus väljastatud sertifikaatide või katsearuannete staatust.

3.Kui komisjon või liikmesriigi turujärelevalveasutus esitab taotluse teise liikmesriigi territooriumil asuvale teavitatud asutusele seoses selle teavitatud asutuse tehtud hindamisega, saadab ta asjaomase taotluse koopia kõnealuse teise liikmesriigi teavitavale ametiasutusele. Asjaomane teavitatud asutus vastab taotlusele viivitamata ja hiljemalt 15 päeva jooksul. Teavitav ametiasutus tagab, et teavitav asutus käsitleb selliseid taotlusi, välja arvatud juhul, kui on õiguspärane põhjus seda mitte teha.

4.4.Teavitatud asutused esitavad asjaomasele turujärelevalveasutusele või – vastavalt vajadusele – teavitavale ametiasutusele tõendid järgmise kohta:

(a)teine teavitatud asutus ei vasta artiklis 50 sätestatud nõuetele või ei täida asjaomaseid kohustusi;

(b)turule lastud toode ei vasta käesolevale määrusele;

(c)turule lastud toode võib oma füüsilise seisukorra tõttu olla väga ohtlik.

Artikkel 62

Teavitatud asutuste kohustusi ja õigusi käsitlevad rakendusaktid

Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, et kehtestada teavitatud asutustele artiklitega 60 ja 61 ette nähtud kohustuste täitmise viisid, kui see on käesoleva määruse ühtlustatud kohaldamise huvides vajalik ja üksnes ulatuses, mis on vajalik selleks, et vältida ettevõtjate ebavõrdset kohtlemist ja ebavõrdseid tingimusi põhjustavaid erinevaid tavasid. 

Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 88 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse alusel.

Artikkel 63

Teavitatud asutuste koordineerimine

Komisjon tagab artikli 47 alusel teavitatud asutuste vahelise asjakohase koordineerimise ja koostöö ning selle toimimise teavitatud asutuste rühma kujul. Lõikes 1 osutatud rühmas toimuva koordineerimise ja koostöö eesmärk on tagada käesoleva määruse ühtlustatud kohaldamine.

Teavitatud asutused osalevad selle rühma töös otse või määratud esindajate kaudu.

Teavitatud asutused rakendavad selle rühma avaldatud haldusotsuseid ja dokumente üldsuunisena.

VII PEATÜKK

LIHTSUSTATUD MENETLUSED

Artikkel 64

Asjakohase tehnilise dokumentatsiooni kasutamine

1.Tootja võib tüübikatsetuste tegemise asemel esitada asjakohase tehnilise dokumentatsiooni, millega tõendatakse, et:

(a)tootja poolt turule lastava toote ühe või mitme põhiomaduse puhul loetakse, et kõnealune toode vastab teatavale toimivustasemele või -klassile ilma katsetamise või arvutusteta või ilma täiendava katsetamise või arvutusteta vastavas ühtlustatud tehnilises kirjelduses või komisjoni õigusaktis esitatud asjaomaste tingimuste kohaselt; või

(b)tootja poolt turule lastav ja ühtlustatud tehnilise kirjeldusega hõlmatud toode on süsteem, mis koosneb kaupadest, mille tootja paneb nõuetekohaselt kokku, järgides täpseid juhiseid, sealhulgas üksikkaupade ühilduvuse kriteeriumeid, mille on andnud sellise süsteemi või selle mõne komponendi tarnija, kes on kõnealuse süsteemi või kauba üht või mitut põhiomadust juba katsetanud vastava ühtlustatud tehnilise kirjelduse kohaselt. Kui need tingimused on täidetud ja tootja on eelkõige veendunud, et tarnija konkreetsed ühilduvuskriteeriumid on täidetud, on tootjal õigus viidata toimivusdeklaratsioonis kõigile või teatavatele katsetulemustele seoses tarnitud süsteemi või kaubaga.

2.Kui lõikes 1 osutatud toode kuulub tooteperesse või -kategooriasse, mille puhul kohaldatakse V lisa kohaselt hindamis- ja tõendamissüsteemi 1+ või 1, peab teavitatud asutus või tehnilise hindamise asutus lisaks V lisas osutatud ülesannete täitmisele hindama ja sertifitseerima lõikes 1 osutatud kohustuste nõuetekohast täitmist.

Artikkel 65

Lihtsustatud menetluse kasutamine mikroettevõtjate poolt

1.Ühtlustatud tehnilise kirjeldusega hõlmatud tooteid tootvad mikroettevõtjad võivad tooteid, mille suhtes on kohaldatav süsteem 3, käidelda vastavalt süsteemi 4 sätetele. Kui tootja kasutab seda lihtsustatud menetlust, peab ta tõendama toote vastavust kohaldatavatele nõuetele tehnilise eridokumentatsiooni abil.

2.Käesolevas artiklis sätestatud nõuete täitmist kontrollib ja selle kinnitab tehnilise hindamise asutus või teavitatud asutus.

Artikkel 66

Üksiktootmises eritellimuse alusel valmistatud tooted

1.Ühtlustatud tehnilise kirjeldusega hõlmatud toodete puhul, mis on vastavalt konkreetsele tellimusele individuaalselt toodetud või valmistatud eritellimuse alusel üksiktootmises ning mille paigaldavad konkreetsesse kindlaksmääratud ehitisse tootjad, kes vastutavad ühtlasi nende toodete ohutu paigaldamise eest ehitistesse, võib tootja asendada V lisas sätestatud kohaldatava süsteemi toimivuse hindamise osa tehnilise eridokumentatsiooniga, mis tõendab kõnealuse toote vastavust kohaldatavatele nõuetele ning sisaldab käesolevas määruses ja kohaldatavates ühtlustatud tehnilistes kirjeldustes nõutavate andmetega samaväärseid andmeid. Andmed on samaväärsed juhul, kui kõik asjaomased andmenõuded ning konkreetse ehitise ja selle edasise demonteerimise, sealhulgas sellesse paigaldatud toodete edasise korduskasutamise, taastamise ja ringlussevõtu suhtes kohaldatavad nõuded on täidetud tehnika tasemele vastavate meetoditega.

2.Teavitatud asutus või tehnilise hindamise asutus peab V lisas sätestatud ülesannete täitmise kõrval hindama ja sertifitseerima lõikes 1 osutatud kohustuste nõuetekohast täitmist.

Artikkel 67

Teise teavitatud asutuse tehtud hindamise ja tõendamise tunnustamine

1.Teavitatud asutus (edaspidi „tunnustav teavitatud asutus“) võib loobuda käesoleva määruse alusel teatava hinnatava või tõendatava kauba hindamisest ja tõendamisest ning tunnustada sama ettevõtja puhul teise teavitatud asutuse tehtud hindamist ja tõendamist juhul, kui

(a)teine teavitatud asutus on kaupa hinnanud ja tõendanud nõuetekohaselt, st asjaomane aruanne ei sisalda eeldatavalt veale viitavat teavet, ehkki see eeldus võidakse ümber lükata;

(b)kaks teavitatud asutust on sõlminud kokkuleppe, millega nad on kohustunud jagama kogu teavet hindamise ja tõendamise ning asjaomaste sertifikaatide ja aruannete kohta;

(c)hindamise või tõendamise subjektiks olev ettevõtja nõustub jagama tunnustava teavitatud asutusega kõiki asjaomaseid andmeid ja dokumente;

(d)sertifikaadi kehtivusaeg ei ole pikem kui teise teavitatud asutuse sertifikaadi kehtivusaeg.

Käesolevat lõiget kohaldatakse ka selliste katsearuannete suhtes, millele ei järgne sertifitseerimist, ning määruse (EL) [kestlike toodete ökodisaini määrus] kohaste keskkonnakestlikkuse arvutuste hindamise suhtes.

2.Kui teavitatud asutus soovib tunnustada teise teavitatud asutuse tehtud hindamist või tõendamist sellise ettevõtja puhul (edaspidi „teine ettevõtja“), kelle eest vastutab üksnes teine teavitatud asutus, ja tingimusel, et kaks ettevõtjat on ühtlasi sõlminud kokkuleppe, millega on tagatud kogu teabe vaba liikumine nende ettevõtjate ja teavitatud asutuste vahel, et tagada vastavus käesolevale määrusele, on tunnustamine võimalik üksnes seoses alljärgnevaga:

(a)teise ettevõtja, st tarnija või teenuseosutaja ning vastavate tarnitud kaupade või osutatud teenuste keskkonnakestlikkuse arvutuste õigsuse tõendamine või

(b)komponendid, mille puhul ei ole tegemist toote endaga.

Käesolevat lõiget kohaldatakse ka määruse (EL) [kestlike toodete ökodisaini määrus] kohaste keskkonnakestlikkuse arvutuste hindamise suhtes.

VIII PEATÜKK

TURUJÄRELEVALVE JA KAITSEMEETMETE MENETLUSED

Artikkel 68

Kaebuste portaal

1.Komisjon loob süsteemi, kus füüsilised või juriidilised isikud saavad esitada kaebusi või teateid võimaliku mittevastavuse kohta käesoleva määruse nõuetele.

2.Kui komisjon peab kaebust või teadet asjakohaseks ja põhjendatuks, edastab ta selle turujärelevalveasutusele, et asutus võtaks asjaomase füüsilise või juriidilise isiku suhtes järelmeetmeid kooskõlas määruse (EL) 2019/1020 artikli 11 lõike 7 punktiga a.

Artikkel 69

Pädevad asutused

1.Liikmesriigid määravad oma turujärelevalveasutuste seast ühe või mitu pädevat asutust, kellel on olemas toodete tehniliseks ja õiguslikuks hindamiseks vajalikud eriteadmised.

2.Liikmesriigid määravad oma turujärelevalveasutuste seast riigi pädeva asutuse, kes tegutseb kontaktasutusena suhtluses teiste liikmesriikidega.

Artikkel 70

Menetlus nõuetele mittevastavuse korral

1.Kui liikmesriigi turujärelevalveasutusel on piisavalt põhjust uskuda, et teatavad ehitustoodete standardiga hõlmatud tooted või tooted, mille kohta on antud Euroopa tehniline hinnang, või nende tootja ei vasta nõuetele, hindab ta asjaomaseid tooteid ja asjaomast tootjat käesoleva määruse vastavate nõuete alusel. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega vajalikul viisil koostööd.

Kui kõnealuse hindamise tulemusena on turujärelevalveasutus arvamusel, et toodete või nende tootja puhul ei ole täidetud käesolevas määruses sätestatud nõuded ja kohustused, nõuab ta viivitamata, et asjaomased ettevõtjad võtaksid kõik vajalikud ja proportsionaalsed parandusmeetmed, et täita toodete või oma tegevuse puhul asjaomased nõuded ja kohustused või kõrvaldada tooted turult või võtta need tagasi mõistliku aja jooksul ja vastavalt mittevastavuse ulatusele ja laadile. Ettevõtjatelt nõutavate parandusmeetmete hulgas võivad olla määruse (EL) 2019/1020 artikli 16 lõikes 3 loetletud meetmed.

Turujärelevalveasutus teavitab sellest teavitatud asutusi, kui teavitatud asutused on kaasatud.

2.Kui turujärelevalveasutus on seisukohal, et mittevastavus ei piirdu üksnes tema riigi territooriumiga, teavitab ta oma riigi pädeva asutuse kaudu komisjoni ja teisi liikmesriike hindamise tulemustest ja meetmetest, mida ta on ettevõtjatelt nõudnud.

3.Ettevõtjad võtavad kõik asjakohased parandusmeetmed kõigi toodete puhul, mille nad on kogu liidus turul kättesaadavaks teinud.

4.Kui asjaomased ettevõtjad ei võta lõike 1 teises lõigus nimetatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid või mittevastavus püsib, võtab turujärelevalveasutus kõik sobivad ajutised või lõplikud meetmed, et keelata toodete kättesaadavaks tegemine turul või seda piirata või tooted turult kõrvaldada või tagasi võtta.

Turujärelevalveasutus teavitab kõnealustest meetmetest viivitamata avalikkust ning riigi pädeva asutuse kaudu komisjoni ja teisi liikmesriike.

5.Lõike 4 viimases lauses osutatud teave sisaldab kõiki üksikasju, eelkõige nõuetele mittevastavate toodete tuvastamiseks vajalikke andmeid, teavet toodete päritolu, väidetava mittevastavuse ja kaasneva riski laadi ning võetud siseriiklike meetmete laadi ja kestuse kohta, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused märgivad eelkõige, kas mittevastavus on tingitud ühest alljärgnevast:

(a)toodetel ei ole deklareeritud toimivust ja/või need ei vasta nõuetele, mis on seotud käesoleva määruse kohaste ehitistele esitatavate põhinõuete täitmisega;

(b)tootja ei ole täitnud oma kohustusi;

(c)puudused ühtlustatud tehnilistes kirjeldustes või Euroopa hindamisdokumendis.

6.Liikmesriigid, kes ei ole menetluse algatajad, teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike viivitamata kõigist võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomaste toodete mittevastavusega ning, kui nad ei ole teavitatud siseriikliku meetmega nõus, oma vastuväidetest.

7.Kui kahe kuu jooksul alates lõikes 4 osutatud teabe esitamisest ei ole komisjon ega teised liikmesriigid esitanud vastuväiteid ajutise meetme suhtes, mille liikmesriik on asjaomaste toodete puhul võtnud, peetakse kõnealust meedet põhjendatuks.

8.Teised liikmesriigid tagavad, et asjaomaste toodete või asjaomase tootja kohta võetakse viivitamata kõik vajalikud piiravad meetmed, näiteks toodete turult kõrvaldamine.

Artikkel 71

Liidu kaitsemeetmete menetlus

1.Kui artikli 70 lõikes 4 sätestatud menetluse lõppedes esitatakse liikmesriigi võetud meetme kohta vastuväiteid või kui komisjon on seisukohal, et siseriiklik meede on vastuolus liidu õigusaktidega, alustab komisjon viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomaste ettevõtjatega ning hindab siseriiklikku meedet. Selle hindamise tulemuste põhjal võtab komisjon rakendusaktiga vastu otsuse, kas siseriiklik meede on põhjendatud.

Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 88 lõikes 1 osutatud nõuandemenetluse alusel.

Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle neile ja asjaomastele ettevõtjatele viivitamata.

2.Kui siseriiklik meede loetakse põhjendatuks, võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et mittevastav toode oma turgudelt kõrvaldada, ja teavitavad sellest komisjoni. Kui liikmesriigi meedet peetakse põhjendamatuks, tühistab asjaomane liikmesriik meetme.

3.Kui siseriiklikku meedet peetakse põhjendatuks ning toote või tootja mittevastavus on arvatavalt tingitud artikli 70 lõike 5 punktis c osutatud puudustest ehitustoodete standardites, kohaldab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artikliga 11 ette nähtud menetlust.

Artikkel 72

Nõuetele vastavad, kuid sellegipoolest ohtlikud tooted

1.Kui liikmesriigi turujärelevalveasutus leiab pärast artikli 70 lõike 1 kohast hindamist, et teatavad tooted küll vastavad käesoleva määruse nõuetele, ent on sellegipoolest ohtlikud ehitistele esitatavate põhinõuete täitmise, inimeste tervise või ohutuse, keskkonna või muude avaliku huvi kaitse aspektide seisukohast, nõuab ta, et asjaomased ettevõtjad võtaksid kõik sobivad meetmed tagamaks, et asjaomased tooted ei oleks turule laskmisel enam ohtlikud, et ettevõtja kõrvaldaks need turult või võtaks need tagasi liikmesriigi määratud mõistliku aja jooksul, mis vastab riski suurusele.

2.Ettevõtja tagab, et parandusmeetmed võetakse kõigi asjaomaste toodete puhul, mille ta on kogu liidus turul kättesaadavaks teinud.

3.Turujärelevalveasutus teavitab oma riigi pädeva asutuse kaudu viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike. Kõnealune teave sisaldab kõiki üksikasju, eelkõige mittevastava toote tuvastamiseks vajalikke andmeid ning teavet toote päritolu ja tarneahela, kaasneva riski laadi ning võetud siseriiklike meetmete laadi ja kestuse kohta.

4.Komisjon alustab viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomaste ettevõtjatega ning hindab võetud siseriiklikke meetmeid. Selle hindamise tulemuste põhjal võtab komisjon rakendusaktiga vastu otsuse, kas meede on põhjendatud, ning esitab vajaduse korral ettepaneku sobivate meetmete võtmiseks.

5.Sellised rakendusaktid võetakse vastu artikli 88 lõikes 1 osutatud nõuandemenetluse alusel.

6.Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle neile ja asjaomastele ettevõtjatele viivitamata.

Artikkel 73

Kontrollide ja töötajate miinimumarv

1.Komisjonil on õigus täiendada käesolevat määrust artikli 87 kohaselt vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega, et määrata kindlaks selliste kontrollide miinimumarv, mida iga liikmesriigi turujärelevalveasutused peavad ühtlustatud tehniliste kirjeldustega hõlmatud konkreetsete toodete või ühtlustatud tehnilistes kirjeldustes sätestatud konkreetsete nõuete puhul tegema, ning seeläbi tagada piisav kontroll käesoleva määruse tulemusliku täitmise huvides. Delegeeritud õigusaktides võidakse kindlaks määrata nõutava kontrolli laad ja kasutatavad meetodid, kui see on asjakohane.

2.Samuti on komisjonil õigus täiendada käesolevat määrust artikli 87 kohaselt vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega, milles kehtestatakse käesoleva määrusega hõlmatud toodetega tegelevate turujärelevalvetöötajate miinimumarv liikmesriikides.

Artikkel 74

Turujärelevalve koordineerimine ja toetamine

1.Käesoleva määruse kohaldamise raames koguneb määruse (EL) 2019/1020 artikli 30 lõike 2 alusel loodud halduskoostöörühm korrapäraste ajavahemike järel ja vajaduse korral komisjoni või vähemalt kahe osaleva turujärelevalveasutuse põhjendatud taotlusel.

Määruse (EL) 2019/1020 artiklis 32 sätestatud ülesannete täitmisel toetab halduskoostöörühm käesoleva määruse rakendamist ning teeb sel eesmärgil kindlaks ühised turujärelevalve prioriteedid.

2.Halduskoostöörühmaga konsulteerides kindlaks tehtud prioriteetide põhjal võtab komisjon alljärgnevaid meetmeid:

(a)korraldab ühiseid turujärelevalve- ja katseprojekte ühist huvi pakkuvates valdkondades;

(b)juhib ühisinvesteeringuid, et suurendada turujärelevalvesuutlikkust, sealhulgas investeeringuid seadmetesse ja IT-vahenditesse;

(c)korraldab ühiskoolitusi turujärelevalveasutuste, teavitavate ametiasutuste ja teavitatud asutuste töötajatele, sealhulgas käesoleva määruse õige tõlgendamise ja kohaldamise ning määruse kohaldamise või sellele vastavuse tõendamise meetodite ja tehnika vallas;

(d)koostab suunised artikli 4 lõigetes 3 ja 4 ning artikli 5 lõigetes 2 ja 3 osutatud delegeeritud õigusaktides ning artikli 22 lõikes 4 osutatud delegeeritud õigusaktides sätestatud nõuete ja kohustuste kohaldamise ja täitmise tagamise ning ühiste tavade ja tõhusa turujärelevalve meetodite kohaldamise kohta.

Vajaduse korral rahastatakse punktides a, b ja c osutatud meetmeid liidu vahenditest.

3.Selleks et võimaldada halduskoostöörühmal täita määruse (EL) 2019/1020 artiklis 32 ja käesolevas artiklis osutatud ülesandeid, pakub komisjon tehnilist ja logistilist abi.

Artikkel 75

Kulude sissenõudmine

Turujärelevalveasutustel on õigus nõuda ettevõtjatelt, kelle käsutuses on nõuetele mittevastav toode, või tootjalt sisse dokumentide kontrollimisest ja toote füüsilisest katsetamisest tulenevad kulud.

Artikkel 76

Aruanded ja võrdlusandmed

1.Turujärelevalveasutused sisestavad määruse (EL) 2019/1020 artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi teabe käesoleva määruse nõuetele mittevastavuse eest määratud karistuste laadi ja raskusastme kohta.

2.Lähtudes teabest, mille turujärelevalveasutused on sisestanud määruse (EL) 2019/1020 artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi, koostab komisjon iga kahe aasta tagant aruande (30. juuniks). Esimene kõnealune aruanne avaldatakse [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev kaks aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva].

Aruanne sisaldab järgmist:

(a)määruse (EL) 2019/1020 artikli 34 lõigete 4 ja 5 kohane teave turujärelevalveasutuste poolt kahel eelneval kalendriaastal tehtud kontrollide laadi ja arvu kohta;

(b)teave kahel eelneval kalendriaastal kindlakstehtud mittevastavuse ulatuse ning määratud karistuste laadi ja raskusastme kohta käesoleva määruse artiklite 4, 5, 6 ja 22 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidega hõlmatud toodete puhul;

(c)soovituslikud võrdlusandmed turujärelevalveasutustele seoses kontrollide sageduse ning määratud karistuste laadi ja raskusastmega.

3.Komisjon avaldab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud aruande määruse (EL) 2019/1020 artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemis ning teeb avalikkusele kättesaadavaks aruande kokkuvõtte.

IX PEATÜKK

TEAVE JA HALDUSKOOSTÖÖ

Artikkel 77

Ühtlustatud otsustusprotsessi infosüsteemid

1.Komisjon loob info- ja teavitussüsteemi, mis võimaldab koguda, töödelda ja säilitada struktureeritud kujul teavet käesolevas määruses või käesoleva määruse alusel sätestatud normide tõlgendamise või kohaldamisega seotud küsimuste kohta, ja haldab seda süsteemi, et tagada kõnealuste normide ühtlustatud kohaldamine.

Peale komisjoni ja liikmesriikide on sellele info- ja teavitussüsteemile juurdepääs turujärelevalveasutustel, määruse (EL) 2019/1020 artikli 10 lõike 3 alusel määratud ühtsetel kontaktasutustel, määruse (EL) 2019/1020 artikli 25 lõike 1 alusel määratud ametiasutustel, teavitavatel ametiasutustel, teavitatud asutustel ning ehitusvaldkonna toodete kontaktpunktidel. Komisjon võib anda rakendusotsusega juurdepääsu selliste kolmandate riikide ametiasutustele, kus kohaldatakse käesolevat määrust vabatahtlikult või ehitustoodete õigusraamistik sarnaneb käesoleva määrusega.

Sellised rakendusaktid võetakse vastu artikli 88 lõikes 1 osutatud nõuandemenetluse alusel.

2.Lõikes 1 loetletud asutused võivad info- ja teavitussüsteemis tõstatada käesolevas määruses või käesoleva määruse alusel sätestatud normide tõlgendamise või kohaldamisega seotud küsimusi või probleeme, sealhulgas mis puudutab seoseid liidu õiguse muude sätetega. Sellised küsimused või probleemid tõstatatakse juhul, kui tekkinud on põhjendatud kahtlus nende normide kohaldamise või tõlgendamise suhtes teatavas olukorras.

3.Lõike 2 kohaldamisel on põhjendatud kahtlusega eeldatavalt tegemist juhul, kui lõikes 1 loetletud asutus;

(a)on teadlik või saab teada, et mõni muu asutus on käesolevas määruses või käesoleva määruse alusel sätestatud norme kohaldanud või tõlgendanud teistmoodi kui tema ise;

(b)on teadlik või saab teada info- ja teavitussüsteemis tõstatatud küsimustest või probleemidest seoses olukorraga, milles ta parasjagu on, või tema enda tavadega;

(c)on olukorras, mida ei olnud käesolevas määruses või käesoleva määruse alusel sätestatud normidega ette nähtud, kui vastav tekst või viide avaldati esimest korda Euroopa Liidu Teatajas, eelkõige, kuid mitte ainult olukorrad, mis on tekkinud uute toodete või ärimudelite turuletuleku tõttu;

(d)peab käesolevas määruses või käesoleva määruse alusel sätestatud norme kohaldama olukorras, kus on kohaldatavad ka liidu õiguse muud sätted ning kus sellest on tekkinud küsimus.

4.Küsimuse või probleemi tõstatamisel sisestab asjaomane asutus info- ja teavitussüsteemi teabe alljärgneva kohta:

(a)kõik küsimuse või probleemi kohta tehtud otsused;

(b)kasutatud lähenemisviisi eeldatav arutluskäik/põhjendus;

(c)kindlakstehtud alternatiivne lähenemisviis ja vastav arutluskäik/põhjendus.

5.Liikmesriigid loovad riikliku infosüsteemi või postiloendi, et teavitada oma ametiasutusi, oma territooriumil tegutsevaid ettevõtjaid, tehnilise hindamise asutusi ja teavitatud asutusi, kelle tegevuskoht asub nende territooriumil, ning taotluse korral ka teisi tehnilise hindamise asutusi ja teavitatud asutusi kõigist käesolevas määruses või käesoleva määruse alusel sätestatud normide nõuetekohase tõlgendamise või kohaldamisega seotud asjaoludest. Seejuures võtavad nad arvesse lõikes 1 osutatud info- ja teavitussüsteemis kättesaadavat teavet.

6.Ametiasutused, ettevõtjad, tehnilise hindamise asutused ja teavitatud asutused, kelle tegevuskoht on vastavas liikmesriigis, registreerivad end selles süsteemis või liituvad postiloendiga ning võtavad arvesse kogu teavet, mis sel viisil edastatakse.

7.Riikliku infosüsteemi või postiloendi kaudu peab olema võimalik võtta riigi pädeva asutuse nimel füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt, sealhulgas tehnilise hindamise asutustelt ja teavitatud asutustelt vastu kaebusi käesolevas määruses või käesoleva määruse alusel sätestatud normide ebaühtlase kohaldamise kohta. Riigi pädev asutus edastab sellised kaebused teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile, kui seda peetakse asjakohaseks.

8.Liikmesriigid ja komisjon võivad kasutada tehisintellekti lahendusi, et tuvastada erinevusi otsustuspraktikas.

Artikkel 78

Ehitustoodete ELi andmebaas või süsteem

1.Komisjonil on õigus täiendada käesolevat määrust kooskõlas artikliga 87 vastu võetava delegeeritud õigusaktiga, millega luuakse liidu tasandil ehitustoodete andmebaas või süsteem, mis põhineb võimalikult suures ulatuses määruse (EL) ... [kestlike toodete ökodisaini määrus] kohasel digitaalsel tootepassil.

2.Ettevõtjal on õigus tutvuda kogu teabega, mida selles andmebaasis või süsteemis konkreetselt temaga seoses säilitatakse. Tal on õigus nõuda, et ebaõige teave parandatakse.

3.Komisjon võib anda rakendusaktidega juurdepääsu kõnealusele andmebaasile või süsteemile selliste kolmandate riikide teatavatele ametiasutustele, kus kohaldatakse käesolevat määrust vabatahtlikult või mille ehitustoodete õigusraamistik sarnaneb käesoleva määrusega, tingimusel, et need riigid

(a)tagavad konfidentsiaalsuse;

(b)on liitunud mehhanismiga, mis võimaldab edastada isikuandmeid seaduslikult vastavalt määrusele (EL) 2016/679 48 ;

(c)kohustuvad tegema tihedat koostööd ning teatama asjaoludest, mis võivad vajada meetmeid turujärelevalveasutustelt;

(d)kohustuvad võtma meetmeid oma territooriumil asuvate ettevõtjate suhtes, kes on käesolevat määrust rikkunud.

Sellised rakendusaktid võetakse vastu artikli 88 lõikes 1 osutatud nõuandemenetluse alusel.

Artikkel 79

Ehitusvaldkonna toodete kontaktpunktid

1.Liikmesriigid pakuvad ettevõtjatele abi ehitusvaldkonna toodete kontaktpunktide kaudu. Liikmesriigid määravad vähemalt ühe ehitusvaldkonna toodete kontaktpunkti ja hoiavad seda töös ning tagavad, et ehitusvaldkonna toodete kontaktpunktidel on piisavad õigused ja vahendid, et täita oma ülesandeid nõuetekohaselt, kusjuures igas liikmesriigis peab igal juhul olema vähemalt üks täistööajale taandatud töötaja ning veel üks täistööajale taandatud töötaja iga kümne miljoni elaniku kohta. Nad tagavad, et ehitusvaldkonna toodete kontaktpunktid osutavad oma teenuseid kooskõlas määrusega (EL) 2018/1724 49 ning koordineerivad oma tegevust määruse (EL) 2019/515 50 artikli 9 lõike 1 alusel loodud vastastikuse tunnustamise kontaktpunktidega.

2.Ehitusvaldkonna toodete kontaktpunktid esitavad ettevõtja või teise liikmesriigi turujärelevalveasutuse taotlusel kogu asjakohase teabe toote kohta, näiteks:

(a)ehitusvaldkonna toodete kontaktpunkti asukohariigi territooriumil toodete suhtes kohaldatavate riigisiseste tehniliste normide ja haldusmenetluste elektrooniline koopia või internetilink neile;

(b)teave selle kohta, kas nende toodete jaoks on siseriikliku õiguse kohaselt vaja taotleda eelluba;

(c)toodete paigaldamise või monteerimise suhtes kohaldatavad normid.

Samuti esitavad ehitusvaldkonna toodete kontaktpunktid teavet käesoleva määruse tootealaste sätete ja kooskõlas käesoleva määrusega vastu võetud õigusaktide kohta.

3.Ehitusvaldkonna toodete kontaktpunktid vastavad lõike 3 alusel saadud taotlustele 15 tööpäeva jooksul.

4.Ehitusvaldkonna toodete kontaktpunktid ei võta lõikes 3 osutatud teabe esitamise eest tasu.

5.Ehitusvaldkonna toodete kontaktpunktid on võimelised täitma oma ülesandeid nii, et välditakse huvide konflikte, eelkõige CE-märgise saamise menetluste osas.

6.Lõikeid 1–6 kohaldatakse ka toodete suhtes, mis ei ole veel hõlmatud ühtlustatud tehniliste kirjeldustega.

7.Komisjon avaldab riikide ehitusvaldkonna toodete kontaktpunktide loetelu ja ajakohastab seda.

Artikkel 80

Töötajate koolitus ja vahetus

1.Turujärelevalveasutused, ehitusvaldkonna toodete kontaktpunktid, määrajaasutuste tehnilise hindamise asutused, teavitavad ametiasutused ja teavitatud asutused tagavad, et nende töötajad:

(a)hoiavad end oma pädevusvaldkonna arenguga kursis ja saavad vajaduse korral korrapärast lisakoolitust ning

(b)saavad korrapäraselt koolitust käesolevas määruses või käesoleva määruse alusel sätestatud normide ühtlustatud tõlgendamise ja kohaldamise alal.

2.Komisjon korraldab korrapäraselt ja vähemalt kord aastas koolitusüritusi nii turujärelevalveasutuste, teavitavate ametiasutuste kui ka teavitatud asutuste töötajatele. Komisjon korraldab neid koolitusüritusi koostöös liikmesriikidega.

Koolitusel võivad osaleda töötajad määruse (EL) 2019/1020 artikli 25 lõike 1 alusel määratud ametiasutustest, määruse (EL) 2019/1020 artikli 10 lõike 3 alusel määratud ühtsetest kontaktasutustest ning vajaduse korral käesoleva määruse rakendamisel või selle täitmise tagamisel osalevatest muudest liikmesriikide ametiasutustest. Komisjon võib rakendusotsuse vastuvõtmisega anda osalemisvõimaluse kolmandatele riikidele, kus kohaldatakse käesolevat määrust vabatahtlikult või ehitustoodete õigusraamistik sarnaneb käesoleva määrusega.

Sellised rakendusaktid võetakse vastu artikli 88 lõikes 1 osutatud nõuandemenetluse alusel.

3.Komisjon võib koostöös liikmesriikidega korraldada vähemalt kahe liikmesriigi turujärelevalveasutuste, teavitavate ametiasutuste ja teavitatud asutuste töötajate vahetusprogramme.

Artikkel 81

Ülesannete jagamine ja ühine otsustusprotsess

1.Selleks et täita käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, mis on seotud turujärelevalve, samuti tehnilise hindamise asutuste määramise ja järelevalve ning teavitatud asutuste ja ehitusvaldkonna toodete kontaktpunktidega, võivad liikmesriigid määrata

(a)organi või asutuse, mis on asutatud koostöös teise liikmesriigi või teiste liikmesriikidega ühise määramise otstarbel;

(b)organi või asutuse, mille teine liikmesriik on juba samal otstarbel määranud, koostöös asjaomase liikmesriigiga.

Asjaomased liikmesriigid tagavad ühiselt, et ühisorganid või -asutused vastavad kõigile asjaomastele nõuetele. Nad kannavad nende eest vastutust ühiselt, ent konkreetse liikmesriigi territooriumil asuvate füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes saab õiguslikke otsuseid teha üksnes vastavas liikmesriigis.

2.Eri liikmesriikide ametiasutused võivad jagada ressursse ja vastutust, et tagada käesoleva määruse ühtlustatud kohaldamine või tulemuslik täitmine, ilma et see piiraks nende individuaalsete kohustuste täitmist käesoleva määruse või muude seadusandlike aktide alusel.

Sel eesmärgil võivad nad ühtlasi:

(a)teha ühiseid otsuseid, eeskätt seoses ühise piiriülese tegevusega või asjaomaste liikmesriikide territooriumidel tegutsevate ettevõtjatega;

(b)algatada ühisprojekte, näiteks ühine turujärelevalve või katseprojektid;

(c)ühendada ressursid konkreetsetel eesmärkidel, näiteks selleks, et suurendada katsetamissuutlikkust või tagada järelevalve internetis;

(d)delegeerida ülesannete täitmine teises liikmesriigis samu ülesandeid täitvale ametiasutusele, säilitades seejuures ametliku vastutuse selle asutuse võetavate otsuste eest;

(e)anda ülesande üle ühest liikmesriigist teise, tingimusel, et sellisest üleandmisest teavitatakse kõigile asjaomastele pooltele.

Asjaomased liikmesriigid vastutavad ühiselt meetmete eest, mis võetakse kooskõlas käesoleva lõikega.

X PEATÜKK

RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

Artikkel 82

Rahvusvaheline koostöö

1.Komisjon võib teha kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega koostööd – muu hulgas teabevahetuse kaudu – käesoleva määruse kohaldamise valdkonnas, näiteks alljärgnevas:

(a)nõuete täitmise tagamine ja meetmed, mis on seotud ohutuse ja keskkonnakaitsega, sealhulgas turujärelevalvega;

(b)ettevõtjatega seotud andmete vahetamine;

(c)hindamismeetodid ja toodete katsetamine;

(d)toote kooskõlastatud tagasivõtmine, parandusmeetmete taotlused ja muud sarnased meetmed;

(e)teaduslikud, tehnilised ja regulatiivsed küsimused, et parandada tooteohutust või keskkonnakaitset;

(f)keskkonna, tervise ja ohutuse seisukohast väga olulised uued küsimused;

(g)standardimisega seotud tegevus;

(h)ametnike vahetus.

2.Komisjon võib kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele anda juurdepääsu valitud teabele artiklis 78 osutatud tooteandmebaasis või -süsteemis, artiklis 77 osutatud süsteemile ja teabele, mida ametiasutused on kooskõlas käesoleva määrusega vahetanud, ning võtta vastu asjakohast teavet toodete kohta ning nende kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide võetud ennetus-, piiravate ja parandusmeetmete kohta. Vajaduse korral jagab komisjon sellist teavet riigi ametiasutustega.

3.Lõikes 2 osutatud teabevahetus võib toimuda ühel järgmisel kujul:

(a)mittesüstemaatiline teabevahetus nõuetekohaselt põhjendatud erijuhtudel;

(b)süstemaatiline teabevahetus halduskokkuleppe alusel, millega on kindlaks määratud, millist teavet vahetatakse ja kuidas.

4.Täielikku osalust artiklis 78 osutatud andmebaasis või süsteemis, artiklis 77 osutatud süsteemis ja artikli 80 kohases ametiasutuste teabevahetuses võidakse pakkuda taotlejariikidele ja kolmandatele riikidele tingimusel, et nende õigusaktid on käesoleva määrusega vastavusse viidud või et neis riikides tunnustatakse teavitatud asutuste väljastatud sertifikaate või Euroopa tehnilisi hinnanguid, mis on antud kooskõlas käesoleva määrusega. Selliseks osaluseks peavad olema täidetud samad kohustused, mis on käesoleva määruse alusel kohaldatavad ELi liikmesriikide suhtes, sealhulgas teavitamise ja järelmeetmetega seotud kohustused. Täielik osalus artiklis 78 osutatud andmebaasis või süsteemis ning artiklis 77 osutatud süsteemis põhineb Euroopa Liidu ja nende riikide vahelistel kokkulepetel.

5.Kui kolmandate riikidega sõlmitud kokkulepete kohaselt on lubatud vastastikune abi nõuete täitmise tagamisel, võivad liikmesriigid pärast komisjoniga konsulteerimist kasutada VIII peatükis sätestatud õigusi, et võtta meetmeid ka selliste ettevõtjate puhul, kes tegutsevad ebaseaduslikult kolmandates riikides või seoses kolmandate riikidega, tingimusel, et kolmandad riigid austavad Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 osutatud põhiväärtusi, sealhulgas õigusriigi põhimõte. Liikmesriigid võivad komisjoni kaudu nõuda, et kolmandad riigid tagaksid kooskõlas VIII peatükiga võetud meetmete kohaldamise. Käesoleva lõike alusel ei tehta koostööd juhul, kui vastastikkuse põhimõtet tegelikult ei järgita või komisjon tõstatab muid kahtlusi, eeskätt seoses käesolevas artiklis sätestatud õiguslike tingimustega või andmete konfidentsiaalsusega.

6.Käesoleva artikli kohases teabevahetuses, mille käigus vahetatakse isikuandmeid, järgitakse ELi andmekaitsenorme. Kui komisjon ei ole asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni suhtes vastu võtnud määruse (EL) 2016/679 artikli 45 kohast kaitse piisavuse otsust, ei vahetata teabevahetuse käigus isikuandmeid. Kui kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni suhtes on kaitse piisavuse otsus vastu võetud, võib selle kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga vahetatav teave sisaldada kõnealuse kaitse piisavuse otsuse kohaldamisalasse kuuluvaid isikuandmeid üksnes juhul, kui andmete vahetamine on vajalik tervise, ohutuse või keskkonna kaitseks.

7.Käesoleva artikli alusel vahetatavat teavet kasutatakse üksnes tervise, ohutuse või keskkonna kaitseks ning seejuures järgitakse konfidentsiaalsusnorme.

XI PEATÜKK

SOODUSTUSED JA RIIGIHANGE

Artikkel 83

Liikmesriikide pakutavad soodustused

1.Kui liikmesriigid teevad soodustusi delegeeritud õigusaktiga hõlmatud tootekategooria puhul ning selles delegeeritud õigusaktis on sätestatud toimivusklassid kooskõlas artikli 4 lõike 4 punktiga a või fooritulede analoogial põhinev märgistus kooskõlas artikli 22 lõikega 5, on need soodustused suunatud kahele kõige rohkem hõivatud klassile / parimale hõivatud värvikoodile või rohkem hõivatud klassidele / parematele värvikoodidele.

Kui delegeeritud õigusaktis on kindlaks määratud toimivusklassid enam kui ühe kestlikkusnäitaja puhul, märgitakse selles õigusaktis, millise näitaja suhtes käesolevat artiklit tuleks rakendada.

2.Kui artikli 4 lõike 4 alusel ei ole delegeeritud õigusakti vastu võetud, võib komisjon täpsustada artikli 4 lõike 3 alusel vastu võetavates delegeeritud õigusaktides, millistele tootenäitajatega seotud toimivustasemetele peavad liikmesriikide pakutavad soodustused olema suunatud.

Seejuures võtab komisjon arvesse alljärgnevaid kriteeriumeid:

(a)toodete suhteline taskukohasus olenevalt nende toimivustasemest;

(b)vajadus tagada piisav nõudlus keskkonnakestlikumate toodete järele.

Artikkel 84

Keskkonnahoidlik riigihange

1.Komisjonil on õigus täiendada käesolevat määrust artikli 87 kohaselt vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega, milles määratakse kindlaks riigihankelepingute suhtes kohaldatavad kestlikkusnõuded, sealhulgas seoses sellega, kuidas liikmesriigid peavad neid nõudeid täitma, nende täitmist jälgima ja selle kohta aruandeid esitama.

2.Lõike 1 alusel vastu võetavad nõuded riigihankelepingute puhul, mille sõlmivad avaliku sektori hankijad direktiivi 2014/24/EL artikli 2 punkti 1 või direktiivi 2014/25/EL artikli 3 lõike 1 tähenduses või võrgustiku sektori hankijad direktiivi 2014/25/EL artikli 4 lõike 1 tähenduses, võidakse vastavalt vajadusele kehtestada kohustuslike tehniliste kirjelduste, kvalifitseerimise tingimuste, pakkumuste hindamise kriteeriumide, lepingu täitmise klauslite või eesmärkidena.

3.Riigihankelepingute puhul lõike 1 kohaste nõuete kehtestamisel võtab komisjon arvesse alljärgnevaid kriteeriume:

(a)konkreetse tootepere või -kategooria või selle tootepere või -kategooria tooteid hõlmavate teenuste või ehitustööde ostmiseks sõlmitavate riigihankelepingute väärtus ja maht;

(b)vajadus tagada piisav nõudlus keskkonnakestlikumate toodete järele;

(c)avaliku sektori hankijate või võrgustiku sektori hankijate majanduslik võimalus osta keskkonnakestlikumaid tooteid, ilma et sellega kaasneks ebaproportsionaalseid kulusid.

XII PEATÜKK

TOODETE ÕIGUSLIK STAATUS

Artikkel 85

Toodete õiguslik staatus

Komisjon võib liikmesriigi nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral või omal algatusel määrata rakendusaktidega kindlaks, kas teatav kaup või kaubakategooria kuulub ehitustoote mõiste alla või kujutab endast artikli 2 lõikes 1 osutatud kaupa. Need rakendusaktid võetakse vastu käesoleva määruse artikli 88 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse alusel.

VIII PEATÜKK

MUUDATUSED

Artikkel 86

Määruse (EL) 2019/1020 muudatused

Määrust (EL) 2019/1020 muudetakse järgmiselt:

(1)artikli 4 lõikesse 5 lisatakse järgmine tekst: „[(EL) 2020/…(* 51 )]“

(2)I lisasse (liidu ühtlustamisõigusaktide loetelu) lisatakse punkt 72:

„72. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused, muudetakse määrust (EL) 2019/1020 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 305/2011 (väljaannete talitus esitab ELTs avaldamise andmed).“

XIV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 87

Delegeeritud õigusaktid

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artikli 4 lõigetes 3, 4 ja 5, artikli 5 lõigetes 2 ja 3, artikli 6 lõigetes 1–3, artiklis 8, artikli 11 lõikes 3, artikli 22 lõigetes 4 ja 5, artikli 35 lõikes 4, artikli 44 lõikes 1, artikli 73 lõigetes 1 ja 2, artikli 78 lõikes 1, artikli 84 lõikes 1 ja artikli 90 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes 52 sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

4.Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 4 lõigetes 3, 4 ja 5, artikli 5 lõigetes 2 ja 3, artikli 6 lõigetes 1–3, artiklis 8, artikli 11 lõikes 3, artikli 22 lõigetes 4 ja 5, artikli 35 lõikes 4, artikli 44 lõikes 1, artikli 73 lõigetes 1 ja 2, artikli 78 lõikes 1, artikli 84 lõikes 1 ja artikli 90 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.Artikli 4 lõigete 3, 4 ja 5, artikli 5 lõigete 2 ja 3, artikli 6 lõigete 1–3, artikli 8, artikli 11 lõike 3, artikli 22 lõigete 4 ja 5, artikli 35 lõike 4, artikli 44 lõike 1, artikli 73 lõigete 1 ja 2, artikli 78 lõike 1, artikli 84 lõike 1 ja artikli 90 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 88

Komitee

1.Komisjoni abistab ehitustoodete komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4 (nõuandemenetlus).

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5 (kontrollimenetlus).

3.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8, mida tõlgendatakse koostoimes selle määruse artikliga 5 (kiireloomuline kontrollimenetlus).

Artikkel 89

Elektroonilised taotlused, otsused, dokumendid ja andmed

1.Kõik teavitatud asutuste või tehnilise hindamise asutuste esitatavad taotlused või neile esitatavad taotlused ning nende asutuste või ametiasutuste otsused kooskõlas käesoleva määrusega võivad olla paberkandjal või üldkasutatavas elektroonilises vormingus, tingimusel, et allkiri vastab määrusele (EL) nr 910/2014 ning allkirjastav isik on vastavalt liikmesriigi või liidu õigusele volitatud asutust või ettevõtjat esindama.

2.Kõik artikli 19 lõike 7, artikli 21 lõike 3, artiklite 64–66 ja V lisa kohaselt nõutavad dokumendid saab esitada paberkandjal või üldkasutatavas elektroonilises vormingus, mis võimaldab dokumente alla laadida muudetamatute linkide (püsilinkide) kaudu.

Kõik artikli 7 lõigetes 3, 4 ja 6, artikli 19 lõigetes 1, 3, 5 ja 6, artikli 20 lõigetes 2 ja 3, artikli 21 lõigetes 6–9, artikli 22 lõike 2 punktides f ja i, artikli 23 lõikes 5, artikli 24 lõikes 6, artikli 25 lõikes 2, artikli 26 lõikes 4, artikli 27 lõikes 2, artiklites 28–39, artikli 41 lõikes 3, artikli 44 lõigetes 3, 4, 6 ja 7, artikli 45 lõikes 3, artikli 46 lõikes 2, artiklis 47, artikli 49 lõikes 5, artikli 50 lõikes 11, artikli 53 lõikes 1, artikli 58 lõikes 1, artikli 59 lõikes 2, artiklis 61, artikli 70 lõigetes 1, 2, 4 ja 6, artikli 71 lõikes 2, artikli 72 lõigetes 1, 3 ja 5, artiklis 76, artiklis 77, artikli 78 lõikes 3, artikli 79 lõigetes 2 ja 3, artikli 80 lõikes 2, artikli 82 lõigetes 1–3, 6 ja 7 ning artiklis 91 sätestatud teabekohustused saab täita elektrooniliselt. Teave, mis on nõutav I lisa D osa ja ühtlustatud tehniliste kirjelduste kohaselt, kus on sätestatud, et teave tuleb esitada paberkandjal, esitatakse paberkandjal, kui tootel ei ole märget selle kohta, et see ei ole ette nähtud tarbijatele või on ette nähtud ainult kutsealasel eesmärgil kasutamiseks. Peale selle on tarbijatel õigus küsida paberkandjal mis tahes muud teavet.

Artikkel 90

Karistused

1.Liikmesriigid kehtestavad normid käesoleva määruse nõuetele mittevastavuse eest kohaldatavate karistuste kohta ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende normide rakendamine. Kehtestatavad karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni nimetatud normidest ja meetmetest hiljemalt [sisestada kuupäev – kolm kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ning teavitavad teda viivitamata nende hilisematest muudatustest.

2.Eeskätt kehtestavad liikmesriigid karistusnormid ettevõtjate alljärgnevate mittevastavuste kohta:

(a)turule on lastud või turul on kättesaadavaks tehtud toode, mille puhul on CE-märgis kohustuslik, kuid see puudub;

(b)CE-märgis on kinnitatud artikli 17 lõiget 1 rikkudes või nõuetekohase teabeta, mis tuleb koos CE-märgisega esitada kooskõlas artikli 17 lõikega 2;

(c)CE-märgis on kinnitatud, ilma et eelnevalt oleks väljastatud toimivusdeklaratsioon;

(d)toimivusdeklaratsioon või vastavusdeklaratsioon on väljastatud, ilma et asjaomased tingimused oleksid täidetud;

(e)toimivusdeklaratsioon või vastavusdeklaratsioon on puudulik või ebaõige;

(f)tehniline dokumentatsioon puudub, on puudulik või ebaõige;

(g)I lisa D osa ja ühtlustatud tehniliste kirjelduste kohaselt esitatav teave puudub, on puudulik või ebaõige;

(h)artikli 21 lõikes 4, artikli 22 lõike 2 punktides f ja i või artikli 21 lõikes 7 ja artiklis 24 osutatud teave puudub, on puudulik või ebaõige;

(i)täidetud ei ole mis tahes muu artiklites 21, 22 või 24 sätestatud haldusnõue;

(j)teavitatud asutustele, tehnilise hindamise asutustele või ametiasutustele esitatav teave puudub, on mittetäielik või ebaõige;

(k)võetud ei ole meetmeid, mida on nõutud mittevastavuse või riski korral ja mis on kohustuslikud vastavalt artikli 21 lõigetele 8 ja 9, artikli 23 lõike 3 punktidele d ja e, artikli 24 lõikele 5, artikli 25 lõikele 2, mida tõlgendatakse koostoimes artikli 24 lõikega 5, artikli 27 lõike 2 punktile c, mida tõlgendatakse koostoimes artikli 24 lõikega 5, ning artikli 27 lõike 2 punktidele d, e ja g;

(l)ettevõtjate suhtes artiklite 23–27 alusel kohaldatavad toote ja dokumentatsiooni kontrollimisega seotud kohustused ei ole täidetud ning

(m)3D-printimise teenuste osutamisel on rikutud artiklit 28.

3.Samuti kehtestavad liikmesriigid karistusnormid tehnilise hindamise asutuste ja teavitatud asutuste alljärgnevate mittevastavuste kohta:

(a)sertifikaatide või katsearuannete väljastamine või Euroopa tehniliste hinnangute andmine, kuigi asjaomased tingimused ei ole täidetud;

(b)sertifikaatide, katsearuannete või Euroopa tehniliste hinnangute tühistamata jätmine olukorras, kus tühistamine on kohustuslik;

(c)teavitatud asutustele, tehnilise hindamise asutustele või ametiasutustele esitatav teave puudub, on puudulik või ebaõige ning

(d)ametiasutuste juhiseid ei ole järgitud.

4.Komisjonil on õigus täiendada käesolevat määrust kooskõlas artikliga 87 vastu võetava delegeeritud õigusaktiga, milles kehtestatakse proportsionaalsed miinimumkaristused ettevõtjate, tehnilise hindamise asutuste ja teavitatud asutuste puhul, kes on otseselt või kaudselt seotud käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmata jätmisega.

Artikkel 91

Hindamine

Mitte varem kui kaheksa aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva hindab komisjon käesolevat määrust ja selle panust siseturu toimimisse ning toodete, ehitiste ja tehiskeskkonna keskkonnakestlikkuse parandamisse. Komisjon esitab peamisi järeldusi sisaldava aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Liikmesriigid esitavad komisjonile kõnealuse aruande koostamiseks vajaliku teabe.

Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek käesoleva määruse asjaomaste sätete muutmiseks.

Artikkel 92

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EL) nr 305/2011 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2045.

Viiteid määrusele (EL) nr 305/2011 käsitatakse viidetena käesolevale määrusele vastavalt VII lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 93

Erandid ja üleminekusätted

1.Ehitusvaldkonna toodete kontaktpunktid, mis on määratud määruse (EL) nr 305/2011 alusel, loetakse määratuks ka käesoleva määruse alusel.

2.Tehnilise hindamise asutused ja teavitatud asutused, mis on määratud määruse (EL) nr 305/2011 alusel, loetakse määratuks ka käesoleva määruse alusel. Sellegipoolest hindavad asutused määranud liikmesriigid neid uuesti ja teevad uue määramisotsuse vastavalt korrapärasele kordushindamise tsüklile ning hiljemalt [viis aastat pärast jõustumist]. Kohaldatakse artikli 56 lõike 5 kohast vastuväidete esitamise menetlust, mis on kooskõlas artikli 43 lõikega 2 kohaldatav ka tehnilise hindamise asutuste suhtes.

3.Alljärgnevad standardid jäävad käesoleva määruse kohaldamisel kehtima artikli 4 lõike 2 esimeses lõigus osutatud standarditena:

(a)

(b)

(c)[sisestatakse seadusandjate läbirääkimiste käigus].

4.Enne [üks aasta pärast jõustumist] välja antud Euroopa hindamisdokumendid kehtivad kuni [kolm aastat pärast jõustumist], välja arvatud juhul, kui nende kehtivus on lõppenud muudel põhjustel. Nende dokumentide alusel turule lastud tooteid võib turul jätkuvalt kättesaadavaks teha veel viie aasta jooksul.

5.Määruse (EL) nr 305/2011 alusel teavitatud asutuste välja antud sertifikaadid või katsearuanded ning Euroopa tehnilised hinnangud kehtivad viis aastat alates asjaomase tootepere või -kategooria puhul kooskõlas artikli 4 lõikega 2 vastu võetud ühtlustatud tehniliste kirjelduste jõustumisest, välja arvatud juhul, kui nende dokumentide kehtivus on lõppenud muudel põhjustel. Nende dokumentide alusel turule lastud tooteid võib turul jätkuvalt kättesaadavaks teha veel viie aasta jooksul.

6.I, II ja III peatükis sätestatud nõudeid, mis on ettevõtjate suhtes kohaldatavad teatava tooterühma või -pere puhul, kohaldatakse ühe aasta möödumisel selle tooterühma või -perega seotud ühtlustatud tehnilise kirjelduse jõustumisest. Sellegipoolest võivad ettevõtjad kohaldada kõnealuseid ühtlustatud tehnilisi kirjeldusi alates nende jõustumise kuupäevast, järgides toimivus- või vastavusdeklaratsiooniga seotud menetlust.

7.Kahe aasta jooksul alates teatava tooterühma või -perega seotud ühtlustatud tehnilise kirjelduse jõustumisest kustutab komisjon Euroopa Liidu Teatajast viited vastava tooterühma või -perega seotud harmoneeritud standarditele ja Euroopa hindamisdokumentidele.

Artikkel 94

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates [üks kuu pärast jõustumiskuupäeva].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad 

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb 

 uut meedet 

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 53  

 olemasoleva meetme pikendamist 

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

Läbivaatamise kaks üldeesmärki on:

1. tagada hästi toimiv ehitustoodete ühtne turg ja

2. kohandada raamistikku, et aidata saavutada rohe- ja digiülemineku eesmärke, eeskätt nüüdisaegne, ressursitõhus ja konkurentsivõimeline majandus.

1.4.2.Erieesmärgid

Erieesmärgid:

·kõrvaldada takistused tehnilise ühtlustamise süsteemis;

·vähendada riigi tasandi kaubandustõkkeid ehitustoodete määruse kohaldamisalasse kuuluvate toodete puhul;

·parandada nõuete täitmise tagamist ja turujärelevalvet;

·tagada suurem selgus (terviklikumad määratlused, kattuvuste vähendamine, kollisiooninormid) ja lihtsus;

·vähendada halduskoormust, sealhulgas lihtsustamise ja digiülemineku abil;

·tagada ehitustoodete ohutus;

·aidata vähendada ehitustoodete kliima- ja keskkonnamõju, sealhulgas digivahendite (digitaalne tootepass) kasutamise abil.

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemusnäitajad

Peamine standardimisega seotud näitaja on see, kui suur osa kõigist nendest tehnilistest dokumentidest, mis esitatakse selleks, et komisjon avaldaks need harmoneeritud standardina viitega Euroopa Liidu Teatajas, tegelikult Euroopa Liidu Teatajasse jõuab. Selle näitaja alusel saab arvutada viidete avaldamise määra ning võimaluse korral paremini jälgida ja tuvastada põhjuseid, miks viiteid ei ole avaldatud või protsess on seiskunud. Samuti on oluline keskmine aeg, mis kulub komisjoni esitatud standardimistaotlusest standardi eelnõu esitamiseni CENi tasandil, sest selle põhjal saab hinnata, kas sidusrühmade kindlakstehtud probleeme seoses standardimisega (st standardimisprotsessi ülemäärane kestus) on õnnestunud lahendada või olukorda parandada. Selle näitaja puhul tuleb eristada ühelt poolt uusi harmoneeritud standardeid ning teisalt muudetud ja parandatud harmoneeritud standardeid, mis üldjuhul ei ole nii ajakulukad, eeldusel et CEN hindab neid korrapäraselt ja teeb vajaduse korral muudatusi.

Üks väljundnäitaja on ka keskkonnateabe kättesaadavus ning toodete puhul tehnilistesse kirjeldustesse inkorporeeritud keskkonnanõuete ja tooteohutusnõuete arv. Aja jooksul see arv kasvab ning tänu sellele paraneb ehitustoodete ja ehitiste ohutus ja kestlikkus. Seda, mil määral on käesoleva ettepaneku tulemusena paranenud keskkonnakaalutlustega arvestamine, on võimalik hinnata keskkonnateavet ja -nõudeid sisaldavate tehniliste kirjelduste arvu järgi ja lähtudes nende suhtelisest olulisusest keskkonna seisukohalt.

Turujärelevalve paranemise määra hindamiseks konsulteerib komisjon liikmesriikidega. Rakendamise edukus peaks kõigepealt väljenduma selles, et nõuetele mittevastavaid ehitustooteid tuvastatakse rohkem, ent seejärel kõnealune arv väheneb. Jälgimisel saab ühe näitajana lähtuda ettevõtjate usaldusest, mida on võimalik hinnata sidusrühmadega konsulteerimise käigus nelja või viie aasta möödudes.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

Ehitustoodete määrusega ei ole õnnestunud tagada ehitustoodete ühtset turgu. Ebapiisav turujärelevalve ja nõuete täitmise tagamine riigi tasandil ei võimalda täielikult saavutada eesmärki tagada avatud turud ja võrdsed konkurentsitingimused. Peale selle ei ole teatavad ehitustoodete määruse sätted piisavalt selged või tekitavad kattuvust ehitustoodete määruse raamistiku enda piires või ehitustoodete määruse ja ELi muude õigusaktide vahel. Samuti ei võimalda ehitustoodete määrus saavutada laiemaid poliitikaeesmärke, eelkõige rohe- ja digipööre.

Käesolev ettepanek peaks aitama parandada ehitustoodete ühtse turu üldist toimimist, eeskätt tänu sellele, et see võimaldab lahendada standardimissüsteemiga seotud lahtised küsimused ning veelgi suuremal määral kõrvaldada kaubandustõkkeid, näiteks õigusnormide dubleerimine või kattumine ELi või riigi/piirkondlikul tasandil. See omakorda aitaks suurendada õiguskindlust ja ka prognoositavust ning parandada võrdseid võimalusi ehitustööstuses. Tänu turujärelevalvetavade ühtlustamisele ELis suureneks usaldus kogu süsteemi vastu. Samuti käsitletakse käesolevas ettepanekus ehitustoodete kliimanäitajaid, keskkonnatoimet ja ringlust – küsimusi, mida on võimalik lahendada ainult ELi tasandil ühise tehnilise keele arendamisega.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1) kohaldatavate õiguslike kriteeriumide kooskõla standardijate võimega taotletud väljundeid anda;

2) alternatiiv juhuks, kui standardimisprotsess ei anna tulemusi;

3) määruse sätete selgus;

4) määruse panus laiemate poliitikaeesmärkide saavutamisse.

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Ettepanek on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

 Piiratud kestusega

    hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

    finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

 Piiramatu kestusega

Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku alates 2024. aastast (ettepanekut ei võeta vastu ega avaldata tõenäoliselt enne 2025. aastat, ent kõige olulisemate rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide puhul peab üleminekuaeg olema vähemalt üks aasta), millele järgneb täieulatuslik rakendamine 2025. aastal või hiljem, olenevalt vastuvõtmise ajast.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 54  

 Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

 oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

 rakendusametite kaudu

 Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

 Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

 kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

 rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

 Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

 finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

 avalik-õiguslikele asutustele;

 avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

 liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

 isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

Ei kohaldata.

2.HALDUSMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad 

Märkige sagedus ja tingimused.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

Selleks et vähendada teavitatud asutuste tegevusega kaasnevat huvide konflikti riski, kehtestatakse teavitavate ametiasutustega seotud nõuded.

On selge, et eelarvet tuleb hallata tõhusalt ja tulemuslikult ning vältida tuleb pettusi ja raiskamist. Sellegipoolest tuleb kontrollisüsteemis tagada õiglane tasakaal vastuvõetava veamäära saavutamise vajaduse ja nõutava kontrollikoormuse vahel.

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal). 

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

Pettusevastased meetmed on ette nähtud määruse (EL) 1077/2011 artikliga 35, kus on sätestatud alljärgnev.

1. Pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemisel kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1073/1999.

2. Amet ühineb institutsioonidevahelise kokkuleppega, milles käsitletakse Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlusi, ja kehtestab viivitamata kõigi ameti töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted.

3. Rahastamisotsustes ning neist tulenevates lepingutes ja rakendusaktides sätestatakse selgesõnaliselt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajaduse korral teostada ameti rahaliste vahendite saajate ja rahaliste vahendite eraldamise eest vastutavate isikute juures kohapealseid kontrolle.“

Kooskõlas selle sättega võeti 28. juunil 2012 vastu Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti haldusnõukogu otsus, mis käsitleb pettuste, korruptsiooni ja Euroopa Liidu huve kahjustava muu ebaseadusliku tegevuse sisejuurdluse tingimusi.

Kohaldatakse siseasjade peadirektoraadi strateegiat pettuste ärahoidmiseks ja avastamiseks.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade 

    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas (sisekorraeeskirjade V lisa), ja laadida see üles DECIDE võrku talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang) 

Seadusandliku ettepaneku eesmärk on parandada ehitustoodete ühtse turu toimimist; selleks muudetakse tehnilise ühtlustamise süsteemi, parandatakse nõuete täitmise tagamist ja turujärelevalvet, lihtsustatakse VKEde suhtes kohaldatavaid sätteid ning suurendatakse kogu raamistiku õigusselgust. Samuti on määruse eesmärk parandada ehitustoodete ohutust ning aidata vähendada ehitustoodete üldist kliima- ja keskkonnamõju.

Seega ei saa algatuse väljunditena käsitada tooteid ega teenuseid ning sellest tulenevalt ei ole võimalik esitada nende puhul hinnangulisi kulusid.

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade 

    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

Hinnanguline personalivajadus

    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadisisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 

Ettepanek/algatus:

on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.

    tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomases rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu.

    nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus 

Ettepanek/algatus:

ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

    hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele 

Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

    omavahenditele

    muudele tuludele

palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu     

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

FINANTSSELGITUSE
LISA

Ettepaneku/algatuse nimetus:

1.Vajalikuks peetavad personalikulud

◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)