EUROOPA KOMISJON

Brüssel,8.2.2022

COM(2022) 46 final

2022/0032(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa pooljuhiökosüsteemi tugevdamiseks (kiibimäärus)

(EMPs kohaldatav tekst)

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Pooljuhtkiibid on digitaalmajanduses kesksel kohal. Need on vajalikud digitaaltoodete toimimiseks: alates nutitelefonidest ja autodest kuni kriitilise tähtsusega rakenduste ja taristuteni tervishoiu-, energeetika-, side- ja automatiseerimissektoris ning enamikus muudes tööstussektorites. Need on olulised ka tulevikutehnoloogiate, sealhulgas tehisintellekti ja 5G/6G-side jaoks. Ilma kiipideta ei ole ka digitaalsust.

Viimase aasta jooksul on Euroopas esinenud kiipide tarnehäireid, mis on põhjustanud mitmes majandussektoris nappust ja potentsiaalselt tõsiseid ühiskondlikke tagajärgi. Sellised tarnehäired ohustavad paljusid Euroopa sektoreid, sealhulgas autotööstust, energeetika-, side- ja tervishoiusektorit ning strateegilisi sektoreid, nagu kaitse-, julgeoleku- ja kosmosesektor. Samal ajal hakkavad turule tulema võltsitud kiibid, mis seavad ohtu elektroonikaseadmete ja -süsteemide turvalisuse.

Praegune kriis on toonud esile Euroopa väärtusahelate struktuurse haavatavuse. Pooljuhtide ülemaailmne nappus on toonud esile Euroopa sõltuvuse piiratud arvu ettevõtjate ja geograafiliste piirkondade tarnetest ning tema haavatavuse kolmandate riikide ekspordipiirangute ja muude häirete suhtes praeguses geopoliitilises olukorras. Lisaks süvendavad seda sõltuvust sektori äärmiselt suured turuletuleku ja kapitalimahukuse tõkked. Näiteks tuleb kõige suurema arvutusvõimsusega kiipe toota mõne nanomeetri (nm) täpsusega. 1 Selliste rajatiste ehitamine eeldab vähemalt 15 miljardi euro suurust eelinvesteeringut 2 ja piisava tootlusega tootmisvalmiduse saavutamiseks kulub kolm aastat 3 . Selliste kiipide projekteerimise kulud võivad ulatuda 0,5 miljardist eurost tublisti üle 1,0 miljardi euroni. Teadus- ja arendustegevuse intensiivsus on selles sektoris suur ja üle 15 %. 4

Praegu investeerivad Euroopa osalejad peamiselt teadus- ja arendustegevusse, aga selle tulemuste tööstuslikuks kasuks muutmisesse ei investeerita piisavalt. Selline teadus- ja arendustegevus on peamine tegur, mis võimaldab pooljuhitehnoloogiaid miniaturiseerida, mida on vaja järgmise põlvkonna arvutusvõimsusega kiipide tootmiseks. Euroopas asuvad maailma juhtivad teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonid. Paljud Euroopa teadus- ja arendustegevuse tulemused võetakse aga tööstuslikult kasutusele väljaspool liitu.

Liidus on heal tasemel pooljuhtkomponentide projekteerimine jõuelektroonika, raadiosagedus- ja analoogseadmete, sensorite ning mikrokontrollerite jaoks, mida kasutatakse tänapäeval laialdaselt autotööstuses ja töötlevas tööstuses. Vähem on arenenud digitaalloogika (protsessorid ja mälu) projekteerimine, mis muutub oluliseks, sest andmed, tehisintellekt ja ühenduvus muutuvad üha olulisemaks.

Liit on väga heal positsioonil ka suurte kiibitootmistehaste käitamiseks vajalike materjalide ja seadmete poolest ning paljudel ettevõtjatel on tarneahelas oluline roll. Sellel on tugevad ja mitmekesised tööstuslikud kasutussektorid, nt autotööstus, tööstusautomaatika, tervishoid, energeetika, side jne. Siiski on koostöö väärtusahelas nõrk.

Liidu turuosa koguväärtus maailma pooljuhtide turul on 10 % 5 , mis on tunduvalt väiksem tema majanduslikust tähtsusest. Hoolimata oma tugevast üleilmsest positsioonist materjalide ja seadmete tootmise valdkonnas, sõltub liit kiipide projekteerimisel, tootmisel, pakendamisel, katsetamisel ja kokkupanekul suurel määral kolmandate riikide tarnijatest.

Tänapäeval on pooljuhid tugevate geostrateegiliste huvide ja ülemaailmse tehnoloogilise võidujooksu keskmes. Riigid soovivad tagada, et nad oleksid kõige arenenumate kiipidega varustatud, sest see määrab nende suutlikkuse tegutseda (majanduslikult, tööstuslikult ja militaarselt) ning hoogustab digiüleminekut. Kõigis maailma suuremates piirkondades tehakse suuri investeeringuid ja rakendatakse toetusmeetmeid, et teha uuendusi ning tugevdada oma tootmisvõimekust.

Liidul on vahendid, et saada tuleviku kiipide turul juhtivaks tööstusjõuks. Liidu eesmärk on oma praegust osakaalu maailma toodangus kahekordistada, nii et see ulatuks 2030. aastaks 20 %-ni 6 . Eesmärk ei ole mitte ainult vähendada sõltuvust, vaid ka kasutada ära majanduslikke võimalusi, sest pooljuhtide ülemaailmne turg peaks enne kümnendi lõppu kahekordistuma, tänu millele suureneb Euroopa kodanike jaoks toodetavate uuenduslike toodete kaudu pooljuhiökosüsteemi ja üldiselt tööstuse konkurentsivõime.

Esile kerkivad uued turusuundumused ja -võimalused. Pooljuhte tootvad ettevõtjad projekteerivad järjest enam kohandatud kiipe koos lõppkasutajaettevõtjatega, et parandada riistvara ja tarkvara optimeerimise abil süsteemi toimimist. Tehisintellekt, serva- ja pilvetehnoloogia ning tööstussektorite digiüleminek pakuvad uusi võimalusi Euroopa tehnoloogia ja tööstuse juhtpositsiooni tulevaseks konkurentsivõimeks.

Samal ajal areneb tehnoloogia pidevalt. Miniaturiseerimine jätkub peavoolu tehnoloogiasõlmede (FinFET ja FDSOI) väiksemate sõlmemõõtmete suunas Moore’i seaduse 7 kohaselt, samal ajal kui üha kasvava töötlemisjalajälje jätkusuutlikkuse tagamiseks on suur nõudlus energiatõhusamate lahenduste järele. Uued andmetöötlusparadigmad, nagu neuromorfne andmetöötlus ja kvanttehnoloogia, on uute rakendusvaldkondade jaoks paljulubavad tehnoloogiad. Uued materjalid, nagu ränikarbiid (SiC) ja galliumnitriid (GaN), on olulised toitehalduse jaoks, näiteks akutoite optimaalseks kasutamiseks, eelkõige igat liiki elektrisõidukite jaoks ja taastuvenergia tootmiseks.

See seletuskiri on lisatud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse meetmete raamistik liidu pooljuhiökosüsteemi tugevdamiseks (kiibimäärus).

Selle visiooni elluviimiseks on Euroopa kiipide strateegias esitatud viis strateegilist eesmärki:

·Euroopa peaks tugevdama oma juhtpositsiooni teadusuuringute ja tehnoloogiavaldkonnas;

·Euroopa peaks arendama ja tugevdama oma suutlikkust teha uuendusi kõrgtehnoloogiliste kiipide projekteerimisel, tootmisel ja pakendamisel ning muuta need kaubanduslikeks toodeteks;

·Euroopa peaks kehtestama sobiva raamistiku, et suurendada 2030. aastaks märkimisväärselt oma tootmisvõimsust;

·Euroopa peaks tegelema suure oskuste nappuse probleemiga, meelitama ligi uusi talente ja toetama kvalifitseeritud tööjõu tekkimist;

·Euroopa peaks kujundama põhjaliku arusaama pooljuhtide ülemaailmsetest tarneahelatest.

·Luua Euroopa kiibialgatus , millega toetatakse kogu liidus suuremahulist tehnoloogilise suutlikkuse suurendamist ja innovatsiooni, et oleks võimalik arendada ning kasutusele võtta tipptasemel ja järgmise põlvkonna pooljuhi- ja kvanttehnoloogiad, mis tugevdavad liidu kõrgetasemelise projekteerimise, süsteemide lõimimise, kiipide tootmise võimekust ja oskusi, sealhulgas pannes rõhku idu- ja kasvufirmadele (1. sammas „Euroopa kiibialgatus“).

Eelkõige luuakse algatusega Euroopa projekteerimissuutlikkuse suurendamiseks uuenduslik virtuaalne projekteerimisplatvorm, mis on juurdepääsetav avatud, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel tingimustel. See platvorm stimuleerib kasutajate kogukondade laialdast koostööd projekteerimisettevõtjate, idufirmade ja VKEde, intellektuaalomandiga varustajate ja vahendite tarnijate, projekteerijate ning teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonidega ning integreerib olemasolevad ja uued projekteerimisrajatised laiendatud raamatukogude ja elektroonilise projekteerimise automatiseerimise 10 vahenditega.

Algatusega toetatakse katseliine, mis annavad kolmandatele isikutele võimaluse avatud, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel tingimustel oma toodete tehnilisi lahendusi katsetada, valideerida ja edasi arendada. Uute täiustatud katseliinide väljatöötamine valmistab ette järgmise põlvkonna tootmisvõimekust ja selle valideerimist.

Lisaks aitab algatus kvantkiipide uuendusliku arendamise kiirendamiseks kaasa kõrgtehnoloogia ja insenerivõimekuse suurendamisele, näiteks kvantkiipide projekteerimisraamatukogude, katseliinide ning katse- ja eksperimenteerimisrajatiste kujul.

Algatusega toetatakse kogu liitu katvat pädevuskeskuste võrgustikku, mis pakub sidusrühmadele, sealhulgas lõppkasutajatest väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd), idufirmadele ja vertikaalsetele sektoritele, eksperditeadmisi ning parandab nende oskusi. Pädevuskeskused hõlbustavad avatud, läbipaistvat ja mittediskrimineerivat juurdepääsu projekteerimistaristule ja katseliinidele ning nende tõhusat kasutamist. Neist saavad innovatsiooni ja uute, kõrge kvalifikatsiooniga talentide tõmbekeskused.

Lisaks algatusele peaksid meetmed, mille eesmärk on hõlbustada pooljuhtide väärtusahelas juurdepääsu laenurahale ja omakapitalile ning mida nimetatakse ühiselt kiibifondiks (Chips Fund), toetama dünaamilise ja vastupidava pooljuhiökosüsteemi arendamist, pakkudes võimalusi rahaliste vahendite paremaks kättesaadavuseks, et toetada kogu väärtusahelas idufirmade, kasvufirmade ja VKEde kasvu ning investeeringuid, sealhulgas pooljuhtide väärtusahelates osalevate ettevõtjate jaoks, võimaluse korral algatusega ette nähtud segarahastamise abil.

·Luua raamistik varustuskindluse tagamiseks, meelitades ligi investeeringuid ja suurendades pooljuhtide tootmisvõimsust ning täiustades pakendamist, katsetamist ja kokkupanekut esimeste omataoliste integreeritud tootmisrajatiste ja ELi avatud pooljuhitehaste kaudu (2. sammas „Varustuskindlus“).

Eelkõige määratakse ettepanekus kindlaks kriteeriumid selliste konkreetsete projektide rakendamise hõlbustamiseks, mis aitavad liidus kaasa pooljuhtidega varustamise kindlusele. Selleks eristatakse kahte liiki esimesi omalaadseid rajatisi 11 , nimelt integreeritud tootmisrajatisi ja ELi avatud pooljuhitehaseid 12 . Kui rajatise taotlus, et teda tunnustataks ühena kahest esimese omalaadse rajatise liigist, on edukas, nõutakse ettepanekus, et liikmesriigid tagaksid tunnustatud esimese omalaadse rajatise kavandamise, ehitamise ja käitamisega seotud haldustaotluste tõhusa menetlemise.

Vastuseks kasvavale vajadusele kübervastupidavate tarneahelate järele 13 teeb komisjon koostööd liikmesriikide ja erasektori osalejatega, et määrata kindlaks usaldusväärsetele kiipidele esitatavad valdkondlikud nõuded eesmärgiga kehtestada ühised standardid, ühine sertifitseerimine ja ühised hankenõuded, mis töötatakse välja Euroopa standardiorganisatsioonide toel, kui see on asjakohane, ning pidades silmas uue õigusraamistiku vastavushindamise ja turujärelevalve põhimõtteid.

·Luua liikmesriikide ja komisjoni vaheline koordineerimismehhanism, et tugevdada koostööd liikmesriikidega ja nende vahel, jälgida pooljuhtide pakkumist, hinnata nõudlust, prognoosida nappust, käivitada kriisietapp ja tegutseda spetsiaalsete meetmete kogumi kaudu (3. sammas „Järelevalve ja kriisile reageerimine“).

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Käesolev ettepanek on kooskõlas ka komisjoni 2021. aasta mai teatisega, millega ajakohastatakse 2020. aasta uut tööstusstrateegiat 16 , milles määratakse kindlaks strateegiliste sõltuvuste valdkonnad, mis võivad põhjustada haavatavust, näiteks tarnepuudujääki. Ettepanekus käsitletakse projekteerimise, tootmise, pakendamise, katsetamise ja kokkupanekuga seotud probleeme, mis on kindlaks määratud teatises ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumendis. Teatises kuulutatakse välja protsessori- ja pooljuhitehnoloogia tööstusliit (tööstusliit) 17 , et teha kindlaks lüngad mikrokiipide tootmises ning vajalikud tehnoloogia arengusuunad, mis on vajalikud selleks, et ettevõtted ja organisatsioonid saaksid areneda, et aidata kaasa ettevõtete konkurentsivõime parandamisele, suurendada Euroopa digitaalset suveräänsust ning rahuldada nõudlust järgmise põlvkonna turvaliste, energiatõhusate ja võimsate kiipide ja protsessorite järele. Käesoleva määruse kontekstis on tööstusliidul nõuandev roll.

Meetmete rakendamise kiirendamiseks nähakse Euroopa kiibialgatusega ette uus õiguslik vahend – Euroopa kiibitaristu konsortsium (European Chips Infrastructure Consortium, ECIC) –, mis on spetsiaalselt välja töötatud selleks, et lihtsustada ja struktureerida era- ja avaliku sektori konsortsiumiliikmete, sealhulgas eelkõige teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide vahelisi õigussuhteid ning pidada komisjoniga struktureeritud dialoogi algatuse raames võetavate meetmete rakendamiseks. See uus õiguslik vahend on vabatahtlik ja täiendab liidu mitmesuguseid muid õiguslikke vahendeid, sealhulgas Euroopa digitaristu konsortsiumit15, mis võimaldab kombineerida liikmesriikide rahalisi vahendeid, liidu eelarvet ja erainvesteeringuid. Kui õigussubjektid moodustavad algatuse kohaste meetmete rakendamiseks avaliku ja erasektori konsortsiumi, saavad nad olemasolevatest liidu õiguslikest vahenditest valida vahendi, mis vastab paremini konkreetse konsortsiumi konkreetsele eesmärgile, koosseisule ja ülesehitusele. Kiipide ühisettevõte, millele on usaldatud käesoleva algatuse teatavate meetmete üldine rakendamine, võib tingimustel, mis on sätestatud komisjoni ettepaneku (Council Regulation amending Regulation (EU) 2021/2085 establishing the Joint Undertakings under Horizon Europe, as regards the Chips Joint Undertaking) 29 artiklis 134, näha ette, et teatavaid meetmeid võivad võtta üksnes õigussubjektid, kes teevad koostööd konsortsiumis, mis võib olla struktureeritud Euroopa kiibitaristu konsortsiumi vormis, või mis tahes muude kättesaadavate liidu õiguslike vahendite raames, mis on konsortsiumi moodustamiseks kättesaadavad.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Kavandatavad meetmed võivad toetada mõningaid liidu peamisi poliitikavaldkondi, näiteks rohelist kokkulepet 30 . Pooljuhitehnoloogiate ja üldiselt digitehnoloogiate rakendamine on võimas kestlikkusele üleminekut toetav tegur ning võib tuua kaasa uusi tooteid ning tõhusamaid ja tulemuslikumaid tööviise, mis aitavad kaasa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele.

Pooljuhtide tarnehäired ja sõltuvus teistest piirkondadest võivad aeglustada digilahendustest kasu saavate Euroopa sektorite üleminekut kestlikkusele. Häirete ja sõltuvusega toimetulemiseks suurendatakse ettepanekuga Euroopa pooljuhtide tootmisvõimsust. Kui see on asjakohane, peaksid rajatised täielikult vastama liidu õigusaktidest tulenevatele, näiteks keskkonnamõju hindamise, õhku, vette ja pinnasesse eralduvate saasteainetega, sealhulgas tööstusõnnetuste ohu ja ennetamisega, seotud nõuetele, ning püüdma tagada suure energia-, ressursi- ja veekasutuse tõhususe. Tootmisvõimsuse suurendamiseks tuleb kiiresti rajada pooljuhtide tootmisrajatised, mida võib erandkorras pidada ülekaalukat avalikku huvi pakkuvateks, kui see on vajalik erandite tegemiseks lubade andmise menetlustes, sealhulgas teatavate keskkonnamõju hindamiste puhul, kui on täidetud asjaomastes sätetes ette nähtud ülejäänud tingimused. Samal ajal hõlmab esimese omalaadse kontseptsioon võimalikke määratlusi, mis põhinevad ka rajatise kavandatud energiatõhususel või keskkonnatoimel.

Elektroonikatoodete pikem kasutusaeg tänu sellele, et need projekteeritakse vastupidavus- ja ajakohastamisteenustele sobivaks, vähendab seadmete väljavahetamise kiirust ja vajadust uute toodete järele. Elektroonikajäätmetest saab taaskasutamise teel mikrokiibimaterjale; näiteks on tehniliselt võimalik võtta ringlusse liitpooljuhtmaterjale, kuigi praegu on see võimalik ainult väga väikestes kogustes. Selliste nõuete täitmise võimalik vahend on kestlike toodete algatus, mis põhineb ökodisaini direktiivi kohaldamisala laiendamisel. Komisjon uurib ka mitmesuguseid tarbeelektroonika tagasivõtu- ja tagasiostusüsteemide võimalusi, et suurendada töökorras olevate kasutatud seadmete pakkumist.

Kuna digiüleminek ja elektrifitseerimine hoogustub, toetavad energiatõhusad kiibid ka muid poliitikameetmeid, sealhulgas tööstuslikku tootmist, transporti ja energeetikat käsitlevaid poliitikameetmeid, nt tulevane energiasektori digitaliseerimise tegevuskava 37 . Nõudlus pooljuhitehnoloogiate järele peaks kümne aasta jooksul kahekordistuma. Üha rohkem kiipe integreeritakse robotitesse ja tootmismasinatesse, tööstusesse ja põllumajandusse, aga ka transpordivahenditesse ja muudesse seadmetesse. Kuna ettepaneku eesmärk on kiipide ja muude digitehnoloogiate arukas kasutamine ning energiatõhusamate kiipide tootmine, on see kooskõlas mitme valdkondliku poliitikaga ja aitab neid ellu viia.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Käesoleva määrusega taotletakse kahte eraldiseisvat erieesmärki, mis moodustavad olulise osa määruse üldeesmärgist luua ühtne raamistik liidu pooljuhiökosüsteemi tugevdamiseks. 1. samba aluseks olev määruse esimene erieesmärk on luua pooljuhtide tööstuses suur innovatsioonivõime ja piisav tehnoloogiline suutlikkus innovatsiooni kiirendamiseks ja sellega kohanemiseks. Lisaks on 2. ja 3. samba aluseks olev määruse eesmärk suurendada pooljuhitehnoloogiate valdkonnas liidu vastupanuvõimet ja varustuskindlust, toetades ja koordineerides investeeringuid kõrgetasemeliste pooljuhtide tootmisse (2. sammas) ning võimaldades koordineeritud järelevalvet ja kriisidele reageerimist (3. sammas).

Esimese eesmärgi asjakohane õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 173 lõige 3, artikli 182 lõige 1 ja artikkel 183. Artikli 173 lõikes 3 on sätestatud, et Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt ja pärast konsulteerimist Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega otsustada võtta erimeetmeid, et toetada liikmesriikides algatatud tegevust, et tagada liidu konkurentsivõimelisuseks ja innovatsioonisuutlikkuseks vajalikud tingimused ning tagada tööstuse kohanemine kiiretest innovatsioonitsüklitest tingitud struktuurimuutustega. See õiguslik alus on enamiku algatuse raames võetavate meetmete puhul asjakohane, võttes arvesse, et käesoleva määruse 1. samba eesmärk on kiirendada liidu tööstuse pooljuhtide tootmist, tugevdada pooljuhtide tarneahela sõltumatust, suurendada tööstussuutlikkust, hõlbustada uuenduslike idufirmade ja VKEde arengut ning soodustada uusi investeeringuid innovatsiooni ja tehnoloogia arendamisse. Arvestades algatuse ulatuslikkust, põhineb see ka ELi toimimise lepingu jaotisel „Teadusuuringud ja tehnoloogia arendamine ning kosmos“ (artikli 182 lõige 1 ja artikkel 183).

2. ja 3. samba aluseks oleva teise eesmärgi asjakohane õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 114. Käesoleva ettepaneku 2. ja 3. samba eesmärk on luua ühtlustatud õigusraamistik liidu vastupanuvõime ja varustuskindluse suurendamiseks. Pooljuhtide kasutamine on liidu mitme majandussektori ja ühiskondliku funktsiooni seisukohast äärmiselt tähtis ning sellest tulenevalt on tarnete vastupanuvõime siseturu toimimiseks hädavajalik. Seega tuleb kõiki tarnehäireid ette näha ja nendega viivitamata tegeleda, et säilitada strateegiliste järgmise etapi sektorite stabiilne toimimine. Võttes arvesse praeguse pooljuhtide nappuse märkimisväärset majanduslikku mõju, on tõenäoline, et liikmesriigid algatavad reguleerivad meetmed, et tegeleda sektori struktuurse haavatavusega, mis on põhjustanud praeguse nappuse, või reageerida kriisiolukordades tulevasele nappusele ja seda leevendada 38 . Kuigi sellistest reguleerivatest meetmetest piisab riiklikul tasandil puuduste kõrvaldamiseks, võivad need tuua kaasa ebajärjekindla reageerimise vajadusele tugevdada vastupanuvõimet ja tegeleda võimalike siseturu kriisidega, põhjustades seeläbi sektori killustumist. Selleks et võimaldada koordineeritud meetmeid vastupanuvõime suurendamiseks, on vaja ühtlustatud eeskirju, mis hõlbustaksid selliste konkreetsete projektide rakendamist, mis aitavad liidus kaasa pooljuhtidega varustamise kindlusele (2. sammas). Kavandatav järelevalve- ja kriisidele reageerimise mehhanism (3. sammas) peaks olema ühtne, et võimaldada piiriülese pooljuhtide väärtusahela puhul koordineeritud lähenemisviisi kriisideks valmisolekule. Ettepanekuga nähakse liidu tasandil ette asjakohane juhtimisstruktuur ja liikmesriikide vaheline koostöö, tänu millele toetatakse siseturul usaldust, innovatsiooni ja majanduskasvu. ELi toimimise lepingu artikkel 114 on seega 2. ja 3. samba asjakohane õiguslik alus, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine.

ELi toimimise lepingu teised artiklid või iga artikkel eraldi ei õigusta mõlemat eespool nimetatud eesmärki. ELi toimimise lepingu artikkel 122 ei ole asjakohane, sest see ei anna alust mõlemale eesmärgile ega ole kooskõlas ei ELi toimimise lepingu artikliga 114 ega 173. Kavandatud elemendid on esitatud ühes õigusaktis, sest kõik meetmed koos moodustavad sidusa lähenemisviisi, et tegeleda eri viisil liidu pooljuhiökosüsteemi tugevdamise vajadusega.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

·Esimese samba (Euroopa kiibialgatus) puhul toetatakse algatusega liidus ulatuslikku tehnoloogilise suutlikkuse suurendamist ja innovatsiooni, et võimaldada tipptasemel ja järgmise põlvkonna pooljuht- ja kvanttehnoloogiate väljatöötamist ja kasutuselevõttu ning kõrvaldada Euroopa pidevad struktuursed puudused projekteerimises ja tootmises. Liikmesriigid käivitasid 2018. aastal esimese üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti, millega toetatakse piiriüleseid uuenduslikke projekte kogu mikroelektroonika väärtusahelas ning selles valdkonnas kavandatakse teist üleeuroopalist huvi pakkuvat tähtsat projekti. 39 Kuigi sellised algatused on sektori jaoks strateegilise tähtsusega, on praeguses etapis tõenäoline, et need üksi ei võimaldaks piisavalt suutlikkust suurendada katseliinide ja projekteerimistaristute kujul, mis tuleb teha laialdaselt kättesaadavaks kõigile huvitatud kolmandatele isikutele kogu Euroopas ning mis võimaldavad liidul samuti täita tugevamat rolli ülemaailmses ja vastastikuses sõltuvuses olevas ökosüsteemis. Selliseid suuremahulisi rajatisi saab vajalike investeeringute ja oskusteabe mahu tõttu pakkuda üksnes liidu tasandil.

·Teise samba („Varustuskindlus“) puhul saab meetmeid, mille eesmärk on kiirendada investeeringuid pooljuhtide tootmisse, piisavalt kavandada ja rakendada üksnes liidu tasandil, võttes arvesse vajalike investeeringute mahtu ja seda, et sellised tootmisrajatised teenivad määratluse kohaselt kogu siseturgu, tugevdavad kogu ökosüsteemi ja tagavad kriisides varustuskindluse.

·Seoses kolmanda sambaga („Järelevalve ja kriisidele reageerimine“) tagab liidu tõhustatud koostöö vajaliku ja võrreldava teabe kogumise. Koos suudavad liikmesriigid ja komisjon prognoosida nappust, käivitada tõsise puudujäägi olukorras kriisietapi ja kehtestada sellise kriisi lahendamiseks vajalikud meetmed tõhusamal viisil kui mitmesuguste riiklike meetmete abil.

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

Käesolev ettepanek esitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse vormis. See on kõige sobivam õiguslik vahend Euroopa kiibialgatuseloomist käsitleva ettepaneku 1. samba jaoks, sest ainult vahetult kohaldatavate sätetega määrus saab tagada vajaliku ühtsuse sellise liidu algatuse loomiseks ja toimimiseks, mille eesmärk on toetada tööstussektorit kogu siseturul. Määruse valimine 2. samba õiguslikuks vahendiks on põhjendatud vajadusega, et uute eeskirjade, eelkõige integreeritud tootmisrajatiste ja ELi avatud pooljuhitehaste määratluse kohaldamine ning nende tunnustamise ja toetamise menetlus oleks ühtne. Lisaks on määrus kõige sobivam vahend 3. samba jaoks, sest selle osaga tuleks liidus ette näha mehhanism pooljuhtide tõsiste tarnehäirete ennetamiseks ja nendega tegelemiseks. Mehhanism ei nõua ülevõtmist riiklike meetmete kaudu ja on vahetult kohaldatav.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Põhiõigused

Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklis 16 on sätestatud ettevõtlusvabadus. Käesoleva ettepaneku 1. ja 2. samba meetmed loovad innovatsioonisuutlikkuse ja suurendavad pooljuhtidega varustamise kindlust, mis võib tugevdada ettevõtlusvabadust kooskõlas liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavadega. Sellest hoolimata võib mõni 3. samba meede, mida on vaja, et kõrvaldada liidus tugevad pooljuhtide tarnehäired, ajutiselt piirata ettevõtlusvabadust ja lepinguvabadust, mis on kaitstud harta artikliga 16, ning õigust omandile, mis on kaitstud harta artikliga 17. Neid õigusi piiratakse harta artikli 52 lõike 1 kohaselt käesoleva ettepanekuga ainult seadusega ette nähtud juhul, arvestades nimetatud õiguste ja vabaduste olemust, ning kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

Kohustus avaldada komisjonile konkreetset teavet, kui teatavad tingimused on täidetud, austab ettevõtlusvabaduse olemust ega mõjuta seda ebaproportsionaalselt (harta artikkel 16). Kõik teabenõuded teenivad liidu üldist huvi, et oleks võimalik kindlaks teha võimalikud meetmed pooljuhtide nappuse kriisi leevendamiseks. Need teabenõuded on eesmärgi saavutamiseks asjakohased ja tulemuslikud, sest tänu neile saadakse kriisi hindamiseks vajalikku teavet. Põhimõtteliselt nõuab komisjon soovitud teavet ainult esindusorganisatsioonidelt ja võib üksikutele ettevõtjatele nõudeid esitada ainult siis, kui see on lisaks vajalik. Kuna teave tarneolukorra kohta ei ole muul viisil kättesaadav, ei leidu sama tulemuslikke meetmeid, et saada teavet, mis võimaldaks Euroopa poliitikakujundajatel võtta leevendusmeetmeid. Arvestades pooljuhtide nappuse tõsiseid majanduslikke ja ühiskondlikke tagajärgi ning leevendusmeetmete sama olulist tähtsust, on teabenõuded soovitud eesmärgiga proportsionaalsed. Lisaks tasakaalustavad asjakohased kaitsemeetmed ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse piiramist. Teabenõudeid võib esitada üksnes kriisiolukorras, kus komisjon on käivitanud rakendusaktiga kriisietapi.

Kohustus võtta vastu ja täita eelisjärjekorras prioriteetseid tellimusi austab ettevõtlusvabaduse, lepinguvabaduse (harta artikkel 16) ja omandiõiguse (harta artikkel 17) olemust ega mõjuta neid ebaproportsionaalselt. See kohustus teenib liidu üldist huvi tagada, et kriitilise tähtsusega sektorid, mida mõjutavad pooljuhtide nappusest tingitud tarnehäired, saaksid toimimist jätkata. Kohustus on selle eesmärgi saavutamiseks asjakohane ja tulemuslik tänu sellele, et tagatakse olemasolevate ressursside kasutamine eelisjärjekorras nendele sektoritele tarnitavate toodete puhul. Teist sama tõhusat meedet ei leidu. Kriisiolukorras on proportsionaalne kohustada pooljuhtide tootmisrajatisi, mis on taotlenud tunnustamist integreeritud tootmisrajatistena ja ELi avatud pooljuhitehastena, muid pooljuhtide tootmisrajatisi, mis on sellise võimalusega nõustunud avaliku sektori toetuse saamise kontekstis, või pooljuhtide tarneahela ettevõtjaid, kellele on kolmandast riigist antud prioriteetne tellimus sellises ulatuses, et see mõjutab märkimisväärselt kriitilise tähtsusega sektorite varustuskindlust, võtma vastu ja täitma teatavaid tellimusi eelisjärjekorras. Asjakohaste kaitsemeetmetega tagatakse, et eelisjärjekorras täitmise kohustuse negatiivne mõju ettevõtlusvabadusele, lepinguvabadusele ja omandiõigusele ei kujuta endast nende õiguste rikkumist. Teatavate tellimuste eelisjärjekorras täitmise kohustuse võib seada üksnes kriisiolukorras, kus komisjon on käivitanud rakendusaktiga kriisietapi. Asjaomane ettevõtja võib taotleda komisjonilt prioriteetse tellimuse läbivaatamist, kui ta ei suuda tellimust täita või kui tellimuse täitmine tekitaks talle ebamõistlikku majanduslikku koormust ja tooks kaasa erilised raskused. Lisaks on kohustuse saanud ettevõtja vabastatud igasuguse kahju korvamisest, mis tuleneb kohustuse täitmisest tulenevast lepinguliste kohustuste rikkumisest.

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Komisjon hindab käesoleva ettepaneku väljundit, tulemusi ja mõju kolm aastat pärast selle kohaldamise alguskuupäeva ning seejärel iga nelja aasta tagant. Hindamise peamised tulemused esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule saadetavas aruandes, mis avalikustatakse. Hindamise tegemiseks annavad Euroopa pooljuhtide nõuda, liikmesriigid ja riikide pädevad asutused taotluse korral komisjonile teavet.

Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

1.1.I peatükk – Üldsätted

I peatükis sätestatakse määruse reguleerimisese. Selles esitatakse ka õigusaktis kasutatavad mõisted. Määrusega kehtestatakse Euroopa pooljuhiökosüsteemi tugevdamiseks kolmest sambast koosnev raamistik. Konkreetselt luuakse määrusega Euroopa kiibialgatus, millega luuakse vajalikud tingimused liidu tööstusinnovatsiooni suutlikkuse tugevdamiseks (1. sammas), see sisaldab esimese omalaadse integreeritud tootmisrajatise ja ELi avatud pooljuhitehase määratlust ja kriteeriume (2. sammas) ning järelevalve ja kriisidele reageerimise koordineerimismehhanismi (3. sammas).

1.2.II peatükk – Euroopa kiibialgatus

1.3.III peatükk – Varustuskindlus

III peatükis sätestatakse integreeritud tootmisrajatiste ja ELi avatud pooljuhitehaste raamistik. Integreeritud tootmisrajatised ja ELi avatud pooljuhitehased on tootmisrajatised, mis tagavad pooljuhtide tootmise võimekuse, on liidus esimesed omalaadsed ning aitavad siseturul kaasa varustuskindlusele ja vastupidavale ökosüsteemile. Täpsemalt peaks selleks, et rajatise saaks liigitada integreeritud tootmisrajatiseks ja ELi avatud pooljuhitehaseks, rajatisel olema selge positiivne mõju liidu pooljuhtide väärtusahelale.

Kui integreeritud tootmisrajatised on vertikaalselt integreeritud tootmisrajatised, siis ELi avatud pooljuhitehased pakuvad märkimisväärse osa oma tootmisvõimsusest teistele tööstusettevõtjatele, näiteks pooljuhtidega tegelevatele tootmisvabadele ettevõtjatele (st ettevõtjad, kes projekteerivad kiipe, kuid ei tooda neid). Nendesse rajatistesse tehtavad investeeringud hõlbustavad liidus pooljuhtide tootmise arendamist. Seega, kui komisjon tunnustab neid rajatisi integreeritud tootmisrajatise või ELi avatud pooljuhitehasena, käsitatakse neid liidu pooljuhtidega varustamise kindlusele kaasa aitavate rajatistena ja nad on sellest tulenevalt avalikes huvides. Ilma et see piiraks riigiabi eeskirjade kohaldamist, võivad liikmesriigid varustuskindluse saavutamiseks kohaldada toetuskavasid ja nad näevad ette haldustoe, sealhulgas nende rajatiste kavandamise, ehitamise ja käitamisega seotud haldustaotluste kiirmenetluse. Komisjon tunnustab rajatist integreeritud tootmisrajatise või ELi avatud pooljuhitehasena, kui see vastab selles peatükis sätestatud kriteeriumidele. Komisjon võib oma otsuse kehtetuks tunnistada, kui tunnustus põhines ebaõigel teabel või kui rajatis ei vasta enam kriteeriumidele.

1.4.IV peatükk – Järelevalve ja kriisile reageerimine

IV peatükk sisaldab mehhanismi pooljuhtide väärtusahela koordineeritud järelevalveks ja siseturu nõuetekohast toimimist mõjutavatele pooljuhtide tarnehäiretele reageerimiseks.

1. jaos (Järelevalve) sätestatakse pooljuhtide väärtusahela järelevalve- ja hoiatussüsteem. See süsteem põhineb liikmesriikide korrapärasel järelevalvetegevusel, mis hõlmab eelkõige varajase hoiatuse indikaatorite ning peamiste turuosaliste pakutavate teenuste ja kaupade kättesaadavuse ja terviklikkuse jälgimist. Komisjon loob järelevalvetegevusele aluse liidu riskihindamise kaudu, mille käigus ta teeb kindlaks varajase hoiatuse indikaatorid. Tööstuse osalemise tagamiseks kutsuvad liikmesriigid asjaomaseid sidusrühmi ja tööstusühendusi üles nõudluse märkimisväärsest kõikumisest ja nende tarneahela häiretest teavitama. Liikmesriigid peaksid esitama korrapäraselt ajakohastatud teavet ja jagama oma järeldusi Euroopa pooljuhtide nõukojas. Kui liikmesriigid saavad oma järelevalvetegevuse käigus või sidusrühmadelt saadud ajakohastatud teabe põhjal teada võimalikust pooljuhtide kriisist või asjakohase riskiteguri esinemisest, hoiatavad nad komisjoni. Selle hoiatuse või muudest allikatest, sealhulgas rahvusvahelistelt partneritelt, saadud hoiatuse alusel kutsub komisjon kokku Euroopa pooljuhtide nõukoja erakorralise koosoleku. Koosoleku eesmärk on hinnata vajadust käivitada kriisietapp ja arutada võimalikke koordineeritud hankeid enne nappust. Lisaks alustab komisjon liidu nimel konsultatsioone või koostööd asjaomaste kolmandate riikidega, et leida tarneahela häiretele ühiselt lahendused.

2. jaos (Kriisietapp) on sätestatud eeskirjad pooljuhtide kriisietapi käivitamiseks ja selles kirjeldatakse üksikasjalikult erakorralisi meetmeid, mida saab kriisile reageerimiseks kasutada.

Komisjonil on võimalik kriisietapp rakendusaktiga käivitada, kui pooljuhtide kriisi kohta on konkreetseid, tõsiseid ja usaldusväärseid tõendeid. Selline pooljuhtide kriis tekib siis, kui pooljuhtide tarnes esineb tõsiseid häireid, mis põhjustavad märkimisväärset nappust, millel on märkimisväärne negatiivne mõju ühele või mitmele liidu olulisele sektorile, või mis takistavad kriitilise tähtsusega sektorites kasutatavate oluliste toodete tarnimist, parandamist ja hooldust. Rakendusaktis määratakse kindlaks kriisietapi kestus või selle pikendamine. Enne kriisietapi lõppu hindab komisjon Euroopa pooljuhtide nõukoja arvamust arvesse võttes, kas kriisietappi tuleks pikendada. Kriisietapis korraldab Euroopa pooljuhtide nõukoja erakorralisi koosolekuid, et liikmesriigid saaksid teha komisjoniga tihedat koostööd ja koordineerida pooljuhtide tarneahela suhtes võetud riiklikke meetmeid.

Kui kriisietapp on käivitatud, võib komisjon võtta teatavaid käesolevas määruses sätestatud erakorralisi meetmeid. Komisjon võib nõuda ettevõtjate esindusorganisatsioonidelt või vajaduse korral pooljuhtide tarneahelas tegutsevatelt üksikutelt ettevõtjatelt teavet, mis on vajalik pooljuhtide kriisi hindamiseks ja võimalike leevendusmeetmete kindlakstegemiseks. Need üksused on kohustatud esitama komisjonile nõutud teabe. Nõutav teave võib koosneda teabest nende tootmisvõimekuse, tootmisvõimsuse või praeguste esmaste häirete kohta või mis tahes muudest olemasolevatest andmetest, mis on vajalikud pooljuhtide kriisi olemuse hindamiseks või võimalike riiklikke või liidu tasandi leevendus- või erakorraliste meetmete kindlakstegemiseks ja hindamiseks. Kui see on asjakohane, võib komisjon kohustada integreeritud tootmisrajatisi, ELi avatud pooljuhitehaseid, pooljuhtide tootmisrajatisi, mis on varem avaliku sektori toetuse saamise kontekstis sellise võimalusega nõustunud, või pooljuhtide tarneahela ettevõtjaid, kellele kolmas riik on esitanud prioriteetse tellimuse taotluse sellises ulatuses, mis mõjutab märkimisväärselt kriitilise tähtsusega sektorite toimimist, nõustuma kriisi korral oluliste toodete tootmisega kriitilise tähtsusega sektorite jaoks ja tegema seda eelisjärjekorras. Lisaks sellele või teise võimalusena võib komisjon kahe või enama liikmesriigi taotlusel tegutseda nende nimel keskse hankijana, et hankida kriitilise tähtsusega sektorite jaoks kriisi korral olulisi tooteid. Komisjon hindab Euroopa pooljuhtide nõukojaga konsulteerides taotluse kasulikkust, vajalikkust ja proportsionaalsust. Kriitilise tähtsusega sektorite määratlemisel viidatakse käesolevas määruses sektoritele, mis on loetletud komisjoni ettepaneku (võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime kohta) lisas 48 , ning lisaks kaitsesektorile ja muudele tegevustele, mis on olulised avaliku ohutuse ja julgeoleku seisukohast, ning sätestatakse, et komisjon võib nende erakorraliste meetmete kohaldamist piirata konkreetsete sektoritega, mis kuuluvad kõnealusesse loetellu.

1.5.V peatükk – Juhtimine

V peatükis sätestatakse liidu ja riigi tasandi juhtimissüsteemid. Liidu tasandil luuakse ettepanekuga Euroopa pooljuhtide nõukoda, mis koosneb liikmesriikide esindajatest ja mille eesistuja on komisjon. Euroopa pooljuhtide nõukoda annab algatuse kohta nõu kiipide ühisettevõtte ametiasutuste nõukogule (1. sammas); nõustab ja abistab komisjoni, et vahetada teavet integreeritud tootmisrajatiste ja ELi avatud pooljuhitehaste toimimise kohta (2. sammas); arutab ja valmistab ette konkreetsete kriitilise tähtsusega sektorite ja tehnoloogiate kindlakstegemist, tegeleb järelevalve ja kriisidele reageerimise küsimustega (3. sammas) ning toetab kavandatud määruse järjepidevat kohaldamist ja hõlbustab liikmesriikidevahelist koostööd. Euroopa pooljuhtide nõukoda toetab komisjoni rahvusvahelises koostöös. Samuti koordineerib ja vahetab ta teavet liidu õiguse alusel loodud asjaomaste kriisistruktuuridega. Euroopa pooljuhtide nõukoda tuleb oma 1. samba kohaste ülesannete ning 2. ja 3. samba kohaste ülesannete täitmiseks kokku eri koosseisudes ja korraldab selleks eraldi koosolekuid. Komisjon võib moodustada Euroopa pooljuhtide nõukoja alalisi või ajutisi allrühmi ning kutsuda sellistesse allrühmadesse vaatlejana organisatsioone, kes esindavad pooljuhtide tööstuse huve, ja muid sidusrühmi.

Riiklikul tasandil määravad liikmesriigid määruse rakendamiseks ühe või mitu riigi pädevat asutust ja nende hulgas riikliku ühtse kontaktpunkti.

1.6.VI, VII, VIII peatükk – Lõppsätted

VI peatükis rõhutatakse kõigi poolte kohustust austada tundliku äriteabe ja ärisaladuste konfidentsiaalsust. See kohustus kehtib komisjoni, riikide pädevate asutuste ja liikmesriikide muude asutuste ning kõigi esindajate ja ekspertide suhtes, kes osalevad Euroopa pooljuhtide nõukoja ja komitee koosolekutel. Peatükis kehtestatakse samuti eeskirjad tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste ning trahvide kohta käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmata jätmise korral, kohaldades asjakohaseid kaitsemeetmeid. Komisjon võib määrata perioodilisi karistusmakseid, kui asjaomased ettevõtjad ei ole pooljuhtide kriisis teatavaid korraldusi vastu võtnud ega prioriteetseks seadnud. Lisaks võib komisjon määrata trahve ettevõtjale, kes esitab ebaõiget, mittetäielikku või eksitavat teavet või ei esita teavet ettenähtud tähtaja jooksul.

VII peatükis on sätestatud delegeerimis- ja rakendusvolituste kasutamise eeskirjad ja tingimused. Ettepanekuga antakse komisjonile õigus võtta vajaduse korral vastu rakendusakte, et võimaldada määruse ja delegeeritud õigusaktide menetluslikku täpsustamist ja tagada nende ühetaoline kohaldamine, et muuta I lisa (selles sätestatud tegevused kooskõlas algatuse eesmärkidega) ja II lisa (mõõdetavad näitajad ning sätted käesolevat määrust täiendava järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamise kohta).

VIII peatükk sisaldab muude õigusaktide, sealhulgas programmi „Digitaalne Euroopa“ muudatusi ning komisjoni kohustust koostada määruse hindamiseks ja läbivaatamiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraseid aruandeid.

2022/0032 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa pooljuhiökosüsteemi tugevdamiseks (kiibimäärus)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

Võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 173 lõiget 3, artikli 182 lõiget 1, artiklit 183 ja artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, 49  

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 50 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

1)Pooljuhid on iga digiseadme keskmes: alates nutitelefonidest ja autodest kuni kriitilise tähtsusega rakenduste ja taristuteni tervishoiu-, energeetika-, side- ja automatiseerimissektoris ning enamikus muudes tööstussektorites. Pooljuhid on meie kaasaegse majanduse ja ühiskonna toimimiseks hädavajalikud, kuid liit kogenud nende tarnetes enneolematuid häireid. Praegune tarnepuudujääk on liidu pooljuhtide väärtus- ja tarneahela püsivate ja tõsiste struktuursete puuduste sümptom. Need häired on toonud esile pikaajalised nõrgad kohad, eelkõige suure sõltuvuse kolmandatest riikidest kiipide tootmisel ja projekteerimisel.

2)Tuleks luua raamistik liidu vastupanuvõime suurendamiseks pooljuhitehnoloogiate valdkonnas, stimuleerides investeeringuid, tugevdades liidu pooljuhtide tarneahela võimekust ning suurendades koostööd liikmesriikide ja komisjoni vahel.

3)Sellel raamistikul on kaks eesmärki. Esimene eesmärk on tagada liidu konkurentsivõime ja innovatsioonisuutlikkuse jaoks vajalikud tingimused ning tagada tööstuse kohandamine kiiretest innovatsioonitsüklitest ja kestlikkuse vajadusest tulenevate struktuursete muutustega. Teine eesmärk, mis on eraldiseisev ja täiendab esimest eesmärki, on parandada siseturu toimimist, kehtestades liidu ühtse õigusraamistiku liidu vastupanuvõime ja varustuskindluse suurendamiseks pooljuhitehnoloogia valdkonnas.

4)On vaja võtta meetmeid, et suurendada suutlikkust ja tugevdada liidu pooljuhtide sektorit kooskõlas aluslepingu artikli 173 lõikega 3. Need meetmed ei too kaasa siseriiklike õigusnormide ühtlustamist. Sellega seoses peaks liit tugevdama pooljuhtide tehnoloogilise ja tööstusliku baasi konkurentsi- ja vastupanuvõimet, tugevdades samal ajal oma pooljuhtide sektori innovatsioonisuutlikkust, vähendades sõltuvust piiratud arvust kolmandate riikide ettevõtetest ja geograafilistest piirkondadest ning tugevdades oma suutlikkust kavandada ja toota kõrgtehnoloogilisi komponente. Euroopa kiibialgatus („algatus“) peaks neid eesmärke toetama, kaotades lõhe Euroopa arenenud teadus- ja innovatsioonivõimekuse ning nende säästva tööstusliku kasutamise vahel. See peaks edendama suutlikkuse suurendamist, et võimaldada järgmise põlvkonna pooljuhitehnoloogiate kavandamist, tootmist ja süsteemide integreerimist, tõhustada koostööd peamiste osalejate vahel kogu liidus, tugevdada Euroopa pooljuhtide tarne- ja väärtusahelaid, teenindades peamisi tööstussektoreid ja luues uusi turge.

5)Pooljuhtide kasutamine on liidu mitme majandussektori ja ühiskondliku funktsiooni seisukohast äärmiselt tähtis ning sellest tulenevalt on tarnete vastupanuvõime siseturu toimimiseks hädavajalik. Arvestades pooljuhttoodete suurt piiriülest ringlust, on pooljuhtide tarnimise vastupanuvõimet ja nendega varustamise kindlust kõige parem käsitleda aluslepingu artiklil 114 põhinevate liidu ühtlustamisõigusaktidega. Selleks et võimaldada koordineeritud meetmeid vastupanuvõime suurendamiseks, on vaja ühtlustatud eeskirju, mis hõlbustaksid selliste konkreetsete projektide rakendamist, mis aitavad liidus kaasa pooljuhtidega varustamise kindlusele. Kavandatav järelevalve- ja kriisidele reageerimise mehhanism peaks olema ühtne, et võimaldada piiriülese pooljuhtide väärtusahela puhul koordineeritud lähenemisviisi kriisideks valmisolekule.

6)Nende eesmärkide saavutamist toetab juhtimismehhanism. Liidu tasandil luuakse käesoleva määrusega Euroopa pooljuhtide nõukoda, mis koosneb liikmesriikide esindajatest ja mille eesistujaks on komisjon. Euroopa pooljuhtide nõukoda nõustab ja abistab komisjoni konkreetsetes küsimustes, sealhulgas käesoleva määruse järjepideval kohaldamisel, hõlbustades liikmesriikidevahelist koostööd ja vahetades teavet käesoleva määrusega seotud küsimustes. Euroopa pooljuhtide nõukoda peaks korraldama käesoleva määruse eri peatükkidest tulenevate ülesannete täitmiseks eraldi istungeid. Eri istungid võivad hõlmata kõrgetasemeliste esindajate erinevat koosseisu ja komisjon võib moodustada allrühmi.

7)Arvestades pooljuhtide tarneahela ülemaailmset olemust, on rahvusvaheline koostöö kolmandate riikidega oluline element, et saavutada liidu pooljuhiökosüsteemi vastupanuvõime. Käesoleva määruse alusel võetavad meetmed peaksid ühtlasi aitama tugevdada liidu kui tippkeskuse rolli paremini toimivas ülemaailmses, üksteisest sõltuvas pooljuhiökosüsteemis. Komisjon, keda abistab Euroopa pooljuhtide nõukoda, peaks tegema koostööd ja looma partnerlusi kolmandate riikidega, et leida lahendusi pooljuhtide tarneahela häiretega toime tulemiseks nii palju kui võimalik.

8)Pooljuhtide sektorit iseloomustavad väga suured arendus- ja innovatsioonikulud ning tööstusliku tootmise toetamiseks vajalike tipptasemel katse- ja eksperimenteerimisrajatiste ehitamise väga kõrged kulud. Sellel on otsene mõju liidu tööstuse konkurentsivõimele ja innovatsioonisuutlikkusele, samuti varustuskindlusele ja varustamise vastupanuvõimele. Võttes arvesse viimasel ajal Euroopa Liidus ja kogu maailmas valitsenud defitsiidi tingimustes saadud õppetunde ning pooljuhtide väärtusahelat mõjutavate tehnoloogiaprobleemide ja innovatsioonitsüklite kiiret arengut, on algatuse loomise abil vaja tugevdada liidu konkurentsivõimet, vastupanuvõimet ja innovatsioonisuutlikkust.

9)Tugeva tööstus-, konkurentsi-, kestlikkus- ja innovatsioonibaasi säilitamine liidus on eelkõige liikmesriikide ülesanne. Pooljuhtide sektori innovatsiooniprobleemi olemus ja ulatus nõuab aga liidu tasandil ühiselt tegutsemist.

10)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/695 51 („Euroopa horisont“) loodud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ eesmärk on tugevdada Euroopa teadusruumi, julgustades seda muutuma konkurentsivõimelisemaks, sealhulgas tööstuses, edendades samal ajal kõiki teadus- ja innovatsioonitegevusi, et vastata liidu strateegilistele prioriteetidele ja täita kohustused, mille lõppeesmärk on edendada rahu, liidu väärtusi ja oma rahvaste hüvangut. Tegemist on liidu olulise prioriteediga ja seetõttu ei tohiks programmile eraldatud rahaliste vahendite kogusummat vähendada ning programmi rahaliste vahendite vähendamist, mis on suunatud programmi „Digitaalne Euroopa“ rahastamispaketi tugevdamisele, et aidata kaasa kiibialgatusele, tuleks kompenseerida mõnest muust allikast. Sellest tulenevalt, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu institutsionaalseid õigusi, tuleks programmile „Euroopa horisont“ ajavahemikul 2023–2027 teha kättesaadavaks kulukohustuste assigneeringu summa, mis vastab vähendamisele, mis tuleneb sellesse programmi või selle eelkäijasse kuuluvate projektide täielikust või osalisest rakendamata jätmisest, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 52 (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 15 lõikes 3. See summa lisandub 0,5 miljardile eurole (2018. aasta hindades), mida on juba mainitud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonis vabanenud vahendite taaskasutamise kohta seoses teadusprogrammiga.

11)Selleks et varustada liit pooljuhitehnoloogia alase teadus- ja innovatsioonisuutlikkusega, mis on vajalik liidu teadus- ja tööstusinvesteeringute juhtpositsiooni säilitamiseks ning praeguse teadus- ja arendustegevuse ning tootmise vahelise lõhe ületamiseks, peaksid liit ja selle liikmesriigid oma jõupingutusi paremini koordineerima ja kaasinvesteerima. Selle saavutamiseks peaksid liit ja liikmesriigid võtma arvesse digi- ja rohepöörde eesmärke. Algatuse kõik komponendid ja meetmed peaksid võimalikult suures ulatuses peavoolustama ja maksimeerima pooljuhitehnoloogia rakendamisest saadavat kasu, kuna see on võimas vahend, mis toetab üleminekut kestlikkusele, mis võib viia uute toodeteni ja ressursside, sealhulgas pooljuhtide tootmise ja kogu olelusringi jooksul vajaliku energia ja materjalide tõhusama, tulemuslikuma, puhtama ja kestvama kasutamiseni.

12)Oma üldeesmärgi saavutamiseks ning praeguse pooljuhiökosüsteemi pakkumise ja nõudlusega seotud probleemide lahendamiseks peaks algatus sisaldama viit põhikomponenti. Esiteks tuleks algatusega toetada meetmeid, mille eesmärk on luua kogu liidus kättesaadav virtuaalne platvorm, et tugevdada Euroopa projekteerimissuutlikkust. Platvorm peaks ühendama projekteerimisettevõtete, VKEde ja idufirmade, intellektuaalomandi ja vahendite tarnijate kogukonnad teadusuuringute- ja tehnoloogiaorganisatsioonidega, et pakkuda tehnoloogia ühisarendamisel põhinevaid virtuaalseid prototüüplahendusi. Teiseks, selleks et tugevdada varustuskindlust ja varustamise vastupanuvõimet ning vähendada liidu sõltuvust kolmandate riikide tootmisest, tuleks algatusega toetada katseliinide arendamist ja neile juurdepääsu. Katseliinid peaksid andma tööstusele võimaluse testida, katsetada ja valideerida pooljuhitehnoloogiaid ja süsteemi projekteerimiskontseptsioone kõrgematel tehnoloogilise valmisoleku tasemetel, mis ületavad 3. taset, kuid jäävad alla 8. taseme, vähendades samal ajal keskkonnamõju nii palju kui võimalik. Liidu investeeringud koos liikmesriikide ja erasektori tehtavate investeeringutega katseliinidesse on vajalikud, et lahendada olemasolevad struktuursed probleemid ja turutõrked, kui sellised rajatised ei ole liidus kättesaadavad, mis takistab innovatsioonipotentsiaali ja liidu ülemaailmset konkurentsivõimet. Kolmandaks, selleks et võimaldada investeeringuid pooljuhtide sektori arengut soodustavatesse alternatiivsetesse tehnoloogiatesse, näiteks kvanttehnoloogiasse, tuleks algatusega toetada meetmeid, mis on seotud kvantkiipide projekteerimise raamatukogudega, kvantkiipide ehitamise katseliinidega ning kvantkomponentide testimis- ja katserajatistega. Neljandaks, selleks et edendada pooljuhitehnoloogiate kasutamist, tagada juurdepääs projekteerimis- ja katseliinirajatistele ning tegeleda oskuste puudujääkidega kogu liidus, tuleks algatusega toetada pooljuhtide pädevuskeskuste loomist igas liikmesriigis. Juurdepääs riiklikult rahastatavale taristule, näiteks piloot- ja testimisrajatistele, ning pädevusvõrgustikule peaks olema avatud paljudele kasutajatele ning see tuleb anda suurtele ettevõtjatele läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel ning turutingimustel (või kulude ja mõistliku marginaali alusel), samas kui VKEd võivad kasutada eelisjuurdepääsu või madalamaid hindu. Selline juurdepääs, sealhulgas rahvusvahelistele uurimistegevus- ja kaubanduspartneritele, võib viia laiema vastastikuse täiendavuseni ning suurendada oskusteavet ja saavutusi, aidates samal ajal kaasa kulude katmisele. Viiendaks peaks komisjon tihedas koostöös Euroopa Investeerimispanga grupi ja teiste rakenduspartneritega, nagu riiklikud tugipangad ja finantsinstitutsioonid, looma sihtotstarbelise pooljuhtide investeerimisrahastu toetuse (mis on osa investeeringute hõlbustamise meetmetest, mida nimetatakse ühiselt „kiibifondiks“), pakkudes nii omakapitali- kui ka võlalahendusi, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/523 53 loodud InvestEU fondi segarahastamisvahendit. Kiibifondi tegevus peaks toetama dünaamilise ja vastupanuvõimelise pooljuhiökosüsteemi arendamist, pakkudes võimalusi rahaliste vahendite suuremaks kättesaadavuseks, et toetada idufirmade ja VKEde kasvu ning investeeringuid kogu väärtusahelas, sealhulgas teistele pooljuhtide väärtusahelates osalevatele ettevõtjatele. Sellega seoses annab Euroopa Innovatsiooninõukogu toetuste ja omakapitaliinvesteeringute kaudu täiendavat sihtotstarbelist toetust suure riskiga ja turgu loovatele novaatoritele.

13)Selleks et saada üle avaliku ja erasektori praeguste killustatud investeeringute piiratusest, hõlbustada integratsiooni, vastastikust täiendavust ja investeeringute tasuvust käimasolevates programmides ning järgida liidu ühist strateegilist visiooni pooljuhtide kohta, et saavutada liidu ja selle liikmesriikide eesmärk tagada digitaalmajanduses juhtroll, peaks Euroopa kiibialgatus hõlbustama olemasolevate rahastamisprogrammide paremat koordineerimist ja suuremat koostoimet liidu ja liikmesriikide tasandil, paremat koordineerimist ja koostööd tööstuse ja peamiste erasektori sidusrühmadega ning täiendavaid ühisinvesteeringuid liikmesriikidega. Algatuse rakendamise eesmärk on koondada liidu, liikmesriikide ja olemasolevate liidu programmidega ühinenud kolmandate riikide ning erasektori vahendid. Algatuse edu saab seega tugineda üksnes liikmesriikide ja liidu ühistele jõupingutustele, et toetada nii suuri kapitalikulusid kui ka virtuaalsete projekteerimis-, testimis- ja katseressursside laialdast kättesaadavust ning teadmiste, oskuste ja pädevuste levitamist. Kui see on asjaomaste meetmete eripära silmas pidades asjakohane, tuleks algatuse eesmärke, eelkõige kiibifondi tegevust, toetada ka InvestEU fondi segarahastamisvahendi kaudu.

14)Algatuse toetust tuleks kasutada turutõrgete või ebaoptimaalsete investeerimisolukordade kõrvaldamiseks proportsionaalsel viisil ning meetmed ei tohiks dubleerida ega välja tõrjuda erasektori rahastamist ega moonutada konkurentsi siseturul. Meetmetel peaks olema liidu jaoks selge lisaväärtus.

15)Algatus peaks tuginema tugevale teadmistebaasile ja suurendama koostoimet meetmetega, mida liit ja liikmesriigid toetavad praegu pooljuhtide alaste teadusuuringute ja innovatsiooni programmide ja meetmete kaudu, ning tarneahela mõne osa arendustegevustega, eelkõige programmiga „Euroopa horisont“ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/694 loodud digitaalse Euroopa programmiga 54 , et tugevdada 2030. aastaks liidu positsiooni ülemaailmse osalejana pooljuhitehnoloogia ja selle rakenduste valdkonnas ning suurendada osakaalu ülemaailmses tootmises. Lisaks nendele tegevustele tehtaks algatuse raames tihedat koostööd teiste asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas protsessori- ja pooljuhitehnoloogiate tööstusliiduga.

16)Algatuse meetmete kiiremaks rakendamiseks on vaja ette näha võimalus rakendada mõningaid algatuse meetmeid, eelkõige katseliinide osas, uue õigusliku instrumendi, Euroopa kiibitaristu konsortsiumi (European Chips Infrastructure Consortium, ECIC) kaudu. ECIC peaks olema juriidiline isik. See tähendab, et kui meetmetele taotletakse algatuse rahastust, võib taotlejaks olla ECIC ise, mitte üksikud üksused, mis ECICi moodustavad. ECICi peamine eesmärk peaks olema soodustada tulemuslikku ja struktuurset koostööd juriidiliste isikute, sealhulgas teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide vahel. Seepärast tuleb ECICisse kaasata vähemalt kolm õigussubjekti kolmest liikmesriigist ning see peab konkreetse meetme elluviimisel tegutsema avaliku ja erasektori konsortsiumina. ECICi loomine ei tohiks hõlmata uue liidu asutuse loomist ega peaks olema suunatud algatuse raames ühele konkreetsele meetmele. See peaks tegelema lüngaga liidu vahendites, et ühendada liikmesriikide, liidu eelarve ja erainvesteeringute rahastamine algatuse meetmete rakendamiseks. Eelkõige on võimalik saavutada tugev koostoime erinevate katseliinide ühendatud arendamisega ECICis, viies liidu panuse kokku liikmesriikide ja teiste osalejate ühiste ressurssidega. ECICi eelarves, mille liikmesriigid ja erasektori osalejad teevad kättesaadavaks kavandatava tegevusperioodi jooksul, tuleks kinni pidada käesoleva algatuse raames rakendatavate meetmete ajakavast. Komisjon ei peaks konsortsiumis otseselt osalema.

17)Algatuse esmane rakendamine tuleks usaldada kiipide ühisettevõttele (Chips Joint Undertaking), nagu on sätestatud nõukogu määrusega XX/XX, millega muudetakse määrust (EL) 2021/2085 (millega luuakse ühisettevõtted programmi "Horisont Euroopa" raames) seoses kiipide ühisettevõttega 55 .

18)Selleks et soodustada vajalike tootmis- ja sellega seotud projekteerimisvõimekuste loomist ning tagada seeläbi liidu varustuskindlus, võib asjakohane olla avaliku sektori toetus. Sellega seoses on vaja sätestada kriteeriumid selliste konkreetsete projektide rakendamise hõlbustamiseks, mis aitavad kaasa käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele, ning eristada kahte liiki rajatisi, nimelt: integreeritud tootmisrajatised (Integrated Production Facilities) ja ELi avatud pooljuhitehased (Open EU Foundries).

19)Integreeritud tootmisrajatised ja ELi avatud pooljuhitehased peaksid tagama pooljuhtide tootmise võimekuse, mis on liidus esimene omalaadne, ning aitama kaasa varustuskindlusele ja vastupidavale ökosüsteemile siseturul. Tootmisrajatise kvalifitseerimisel esimeseks omataoliseks võib kvalifitseerivaks teguriks olla tehnoloogiasõlm, substraadi materjal, näiteks ränikarbiid ja galliumnitriid, ja muu tooteinnovatsioon, mis võib pakkuda paremaid tulemusi, protsessitehnoloogiat või energia- ja keskkonnatoimet. Liidus ei tohiks võrreldava võimekusega tööstuslikus mastaabis rajatist juba olulisel määral olemas olla ega olla kavas ehitada, välja arvatud teadus- ja arendustegevuse rajatised või väikesemahulised tootmisüksused.

20)Kui ELi avatud pooljuhitehas pakub tootmisvõimsust ettevõtjatele, kes ei ole rajatise käitajaga seotud, peaks ELi avatud pooljuhitehas võtma kasutusele, rakendama ja säilitama piisava ja tulemusliku ülesannete lahususe, et vältida konfidentsiaalse teabe vahetamist sise- ja välistootmise vahel. Seda tuleks kohaldada mis tahes teabe suhtes, mis on saadud projekteerimisel ning nii alg- kui ka lõppfaasi tootmisprotsessi käigus.

21)Selleks et rajatise saaks liigitada integreeritud tootmisrajatiseks või ELi avatud pooljuhitehaseks, peaks rajatise rajamisel ja käitamisel olema selge positiivne mõju pooljuhtide väärtusahelale liidus, eelkõige seoses pooljuhtide stabiilse tarnimisega kasutajatele siseturul. Mõju mitmele liikmesriigile, sealhulgas ühtekuuluvuseesmärkidele, tuleks pidada üheks näitajaks, mis näitab integreeritud tootmisrajatise ja ELi avatud pooljuhitehase selget positiivset mõju pooljuhtide väärtusahelale liidus.

22)On oluline, et integreeritud tootmisrajatiste ja ELi avatud pooljuhitehaste suhtes ei kohaldataks ekstraterritoriaalselt kolmandate riikide kehtestatud avaliku teenindamise kohustusi, mis võiksid kahjustada nende võimet kasutada oma taristut, tarkvara, teenuseid, rajatisi, varasid, ressursse, intellektuaalomandit või oskusteavet, mis on vajalikud käesoleva määruse kohaste prioriteetsete tellimuste täitmiseks, mille nad peaksid tagama.

23)Võttes arvesse pooljuhitehnoloogiate kiiret arengut ja liidu tööstuse konkurentsivõime edasiseks tugevdamiseks, peaksid integreeritud tootmisrajatised ja ELi avatud pooljuhitehased kohustuma tegema pidevaid ja tõhusaid investeeringuid pooljuhtide järgmistesse põlvkondadesse, sealhulgas testides ja katsetades uusi arendustegevusi eelisjuurdepääsu kaudu Euroopa kiibialgatusega loodud katseliinidele, ilma et see piiraks teiste tulemuslikku juurdepääsu.

24)Selleks, et integreeritud tootmisrajatise ja ELi avatud pooljuhitehasena tunnustamine toimuks ühtse ja läbipaistva menetlus alusel, peaks komisjon tunnustamise otsuse vastu võtma pärast seda kui üksikettevõtja või mitme ettevõtja konsortsium on taotluse esitanud. Selleks, et võtta arvesse kavandatava rajatise kooskõlastatud ja koostööl põhineva rakendamise tähtsust, peaks komisjon oma hinnangus arvesse võtma, milline on valmisolek toetada rajatise loomist selles liikmesriigis või nendes liikmesriikides, kus taotleja kavatseb luua oma rajatised. Lisaks võiks komisjon äriplaani elujõulisuse hindamisel võtta arvesse taotleja üldisi andmeid. Võttes arvesse integreeritud tootmisrajatise või ELi avatud pooljuhitehasena tunnustamisega kaasnevaid eesõigusi, peaks komisjon jälgima, kas rajatised, millele on antud kõnealune staatus, vastavad jätkuvalt käesolevas määruses sätestatud kriteeriumidele.

25)Võttes arvesse nende tähtsust varustuskindluse tagamisel ja vastupanuvõimelise pooljuhiökosüsteemi võimaldamisel, tuleks integreeritud tootmisrajatisi ja ELi avatud pooljuhitehaseid pidada avalikes huvides olevateks. Pooljuhtidega varustamise kindluse tagamine on oluline ka digiülemineku jaoks, mis võimaldab rohepööret paljudes muudes sektorites. Selleks, et aidata kaasa pooljuhtidega varustamise kindlusele liidus, võivad liikmesriigid kohaldada toetuskavasid ja näha riiklikes loamenetlustes ette haldustoe. See ei piira komisjoni pädevust riigiabi valdkonnas vastavalt aluslepingu artiklitele 107 ja 108, kui see on asjakohane. Liikmesriigid peaksid toetama integreeritud tootmisrajatiste ja ELi avatud pooljuhitehaste loomist kooskõlas liidu õigusega.

26)On vaja, et integreeritud tootmisrajatised ja ELi avatud pooljuhitehased rajataks võimalikult kiiresti, hoides samal ajal halduskoormuse võimalikult väiksena. Seetõttu peaksid liikmesriigid käsitlema integreeritud tootmisrajatiste ja ELi avatud pooljuhitehaste kavandamise, ehitamise ja käitamisega seotud taotlusi võimalikult kiiresti. Nad peaksid määrama asutuse, kes hõlbustab ja koordineerib loamenetlusi, ning määrama koordinaatori, kes on projekti jaoks ühtne kontaktpunkt. Lisaks, kui see on vajalik erandi tegemiseks nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ 56 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ 57 alusel, võib kõnealuste rajatiste rajamist ja käitamist pidada ülekaalukat avalikku huvi pakkuvaks eespool nimetatud õigusaktide tähenduses, kui on täidetud muud kõnealuste sätete tingimused.

27)Roheliste, usaldusväärsete ja turvaliste kiipide ühised standardid oleksid siseturu jaoks väga kasulikud. Tulevased nutiseadmed, -süsteemid ja ühenduvusplatvormid peavad tuginema kõrgtehnoloogilistele pooljuhtkomponentidele ning vastama rohe-, usaldus- ja küberturvalisuse nõuetele, mis sõltuvad suuresti alustehnoloogia omadustest. Selleks peaks liit välja töötama sertifitseerimise standardmenetlused ja nõudma, et tööstus töötaks ühiselt välja sellised menetlused konkreetsete sektorite ja tehnoloogiate jaoks, millel võib olla suur sotsiaalne mõju.

28)Seda silmas pidades peaks komisjon valmistama Euroopa pooljuhtide nõukojaga konsulteerides ette pinnast selliste roheliste, usaldusväärsete ja turvaliste kiipide ja manussüsteemide sertifitseerimiseks, mis tuginevad pooljuhitehnoloogiatele või kasutavad neid laialdaselt. Eelkõige peaksid nad aru pidama ja tegema kindlaks asjaomased sektorid ja tooted, mille jaoks on vaja sellist sertifitseerimist.

29)Võttes arvesse pooljuhtide tarneahela struktuurseid puudusi ja sellest tulenevat puudujääkide ohtu tulevikus, nähakse käesoleva määrusega ette vahendid kooskõlastatud lähenemiseks võimalike turuhäirete järelevalvele ja tulemuslikule lahendamisele.

30)Kuna pooljuhtide väärtusahelad on keerukad, kiiresti arenevad ja omavahel seotud ning neis on mitmeid osalisi, on vaja kooskõlastatud lähenemisviisi korrapärasele järelevalvele, et suurendada suutlikkust leevendada riske, mis võivad pooljuhtide pakkumist negatiivselt mõjutada. Liikmesriigid peaksid jälgima pooljuhtide väärtusahelat, keskendudes varajase hoiatuse indikaatoritele ning peamiste turuosaliste pakutavate teenuste ja kaupade kättesaadavusele ja terviklusele nii, et see ei põhjustaks ettevõtjatele ülemäärast halduskoormust.

31)Kõik asjakohased tulemused, sealhulgas asjaomaste sidusrühmade ja tööstusühenduste esitatud teave, tuleks esitada Euroopa pooljuhtide nõukojale, et liikmesriikide kõrgetasemeliste esindajate vahel toimuks korrapärane teabevahetus ja teave integreeritaks pooljuhtide väärtusahelate järelevalve ülevaatesse.

32)Oluline on võtta arvesse konkreetseid teadmisi pooljuhtide kasutajate tarneolukorra kohta. Seetõttu peaksid liikmesriigid tegema kindlaks peamised kasutajakategooriad oma siseturul ja vahetama nendega korrapäraselt teavet. Lisaks peaksid liikmesriigid pakkuma asjaomastele sidusrühmade organisatsioonidele, sealhulgas tööstusühendustele ja peamiste kasutajakategooriate esindajatele võimalust anda teavet oluliste muutuste kohta nõudluses ja pakkumises ning teadaolevate häirete kohta tarneahelas, mis võib hõlmata kriitilise tähtsusega pooljuhtide või toorainete puudumist, keskmisest pikemat teostusaega, tarneviivitusi ja erakorralist hinnatõusu.

33)Järelevalve teostamiseks võivad liikmesriikide pädevad asutused vajada teatavat teavet, mis ei pruugi olla üldsusele kättesaadav, näiteks teavet üksiku ettevõtja rolli kohta pooljuhtide väärtusahelas. Sellistel piiratud asjaoludel, kus see on vajalik ja proportsionaalne järelevalve teostamiseks, peaks liikmesriikide pädevatel asutustel olema võimalik nõuda kõnealust teavet asjaomaselt ettevõtjalt.

34)Liikmesriigid peaksid komisjoni hoiatama , kui asjakohased tegurid viitavad võimalikule pooljuhtide kriisile. Selleks, et tagada kooskõlastatud reageerimine sellistele kriisidele, peaks komisjon liikmesriigi või muu allika hoiatuse korral, sealhulgas rahvusvahelistelt partneritelt saadud teabe põhjal kutsuma kokku Euroopa pooljuhtide nõukoja erakorralise istungi, et hinnata vajadust käivitada kriisietapp ja arutada, kas liikmesriikide jaoks võib olla asjakohane, vajalik ja proportsionaalne korraldada kooskõlastatud ühishange. Komisjon peaks pidama konsultatsioone ja tegema koostööd asjaomaste kolmandate riikidega, et leida lahendus mis tahes häiretele rahvusvahelises tarneahelas, järgides rahvusvahelisi kohustusi ja ilma, et see piiraks rahvusvahelisi lepinguid käsitlevast aluslepingust tulenevate menetlusnõuete kohaldamist.

35)Järelevalve osana peaksid riikide pädevad asutused kaardistama ka oma territooriumil asuvad ja liidus tegutsevad pooljuhtide tarneahelasse kuuluvad ettevõtjad ning edastama selle teabe komisjonile.

36)Tulemusliku järelevalve hõlbustamiseks on vaja pooljuhtide väärtusahela eri etappidega seotud riske põhjalikult hinnata, sealhulgas seoses tarnete päritolu ja allikatega väljaspool liitu. Sellised riskid võivad olla seotud tööstusharu jaoks oluliste sisendite ja seadmetega, sealhulgas digitaalsete toodetega, mis võivad olla haavatavad, võltsitud pooljuhtide võimaliku mõjuga, tootmisvõimsusega ja muude riskidega, mis võivad tarneahelat häirida, selle ohtu seada või seda negatiivselt mõjutada. Need riskid võivad hõlmata tarneahelaid, millel on üks nõrk lüli või mis on muul viisil väga kontsentreeritud. Muud asjakohased tegurid võivad hõlmata kriitiliste sisendite asendusainete või alternatiivsete allikate kättesaadavust ning vastupanuvõimelist ja kestlikku transporti. Komisjon peaks Euroopa pooljuhtide nõukoja abiga ja võttes arvesse ka peamistelt kasutajakategooriatelt saadud teavet, töötama välja riskihindamise liidu tasandil.

37)Selleks, et prognoosida ja valmistuda tulevasteks häireteks pooljuhtide väärtusahela eri etappides liidus, peaks komisjon tegema Euroopa pooljuhtide nõukoja abiga kindlaks varajase hoiatuse indikaatorid liidu riskihindamises. Selliste indikaatorite hulka võiksid kuuluda pooljuhtide tootmiseks vajalike toorainete, vahesaaduste ja inimkapitali või asjakohaste tootmisseadmete kättesaadavus, prognoositav nõudlus pooljuhtide järele liidu ja maailmaturul, tavapäraseid hinnakõikumisi ületav hinnatõus, õnnetuste, rünnakute, loodusõnnetuste või muude tõsiste sündmuste mõju, kaubanduspoliitika, tariifide, ekspordipiirangute, kaubandustõkete ja muud kaubandusega seotud meetmete mõju ning peamiste turuosaliste äritegevuse sulgemise, tootmise mujale viimise või omandamise mõju. Liikmesriigid peaksid neid varajase hoiatuse indikaatoreid jälgima.

38)Eeldatakse, et mitmed pooljuhtidega seotud teenuseid või kaupu pakkuvad ettevõtjad on liidu pooljuhiökosüsteemis toimiva pooljuhtide tarneahela jaoks hädavajalikud, arvestades nende toodetest sõltuvate liidu ettevõtjate arvu, nende turuosa liidus või maailmas, nende tähtsust piisava tarnetaseme tagamisel või nende toodete või teenuste tarnehäirete võimalikku mõju. Liikmesriigid peaksid need peamised turuosalised oma territooriumil kindlaks tegema.

39)Määruse (EL) 2019/452 (millega kehtestatakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik) 58 artikli 4 kohaselt võivad liikmesriigid ja komisjon selle kindlakstegemiseks, kas välismaine otseinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda, arvesse võtta selle võimalikku mõju kriitilise tähtsusega tehnoloogiatele ja nõukogu määruse (EÜ) nr 428/2009 59 artikli 2 punktis 1 määratletud kahesuguse kasutusega kaupadele, sealhulgas pooljuhtidele.

40)Järelevalve raames võiksid liikmesriigid konkreetselt kaaluda peamiste turuosaliste teenuste ja kaupade kättesaadavust ja terviklust. Asjaomane liikmesriik võiks sellistele küsimustele juhtida Euroopa pooljuhtide nõukoja tähelepanu.

41)Selleks, et liit saaks pooljuhtide kriisile kiiresti, tulemuslikult ja kooskõlastatult reageerida, on vaja anda poliitikakujundajatele õigeaegset ja ajakohast teavet muutuva tegevusolukorra kohta ning tagada, et oleks võimalik võtta tulemuslikke meetmeid pooljuhtide tarnimise tagamiseks mõjutatud kriitilise tähtsusega sektoritele.

42)Pooljuhtide kriisi etapp tuleks käivitada siis, kui sellise kriisi olemasolu kohta on konkreetseid, tõsiseid ja usaldusväärseid tõendeid. Pooljuhtide kriis tekib juhul, kui pooljuhtide tarnes esineb tõsiseid häireid, mis põhjustavad märkimisväärset nappust, mis toob kaasa märkimisväärseid viivitusi ja negatiivset mõju ühele või mitmele liidu olulisele majandussektorile kas otseselt või nappusest tuleneva doominoefekti tõttu, võttes arvesse, et liidu tööstussektorid moodustavad tugeva pooljuhtide kasutajabaasi. Teise võimalusena või lisaks tekib pooljuhtide kriis ka siis, kui tõsised häired pooljuhtide tarnimisel põhjustavad märkimisväärseid puudujääke, mis takistavad kriitilise tähtsusega sektorites, näiteks meditsiini- ja diagnostikaseadmetes kasutatavate oluliste toodete tarnimist, parandamist ja hooldust.

43)Selleks et tagada paindlik ja tulemuslik reageerimine sellisele pooljuhtide kriisile, peaks komisjonil olema õigus aktiveerida kriisietapp rakendusaktidega ja eelnevalt kindlaksmääratud ajavahemikuks, võttes arvesse Euroopa pooljuhtide nõukoja arvamust. Komisjon peaks hindama pikendamise vajadust ja pikendama kriisietapi kestust eelnevalt kindlaksmääratud ajavahemiku võrra, kui selline vajadus on kindlaks tehtud, võttes arvesse Euroopa pooljuhtide nõukoja arvamust.

44)Tihe koostöö komisjoni ja liikmesriikide vahel ning pooljuhtide tarneahelaga seoses võetud riiklike meetmete kooskõlastamine on kriisietapis hädavajalik, et kõrvaldada häired vajaliku ühtsuse, vastupidavuse ja tulemuslikkusega. Selleks peaks Euroopa pooljuhtide nõukoda pidama vajaduse korral erakorralisi istungeid. Kõik võetavad meetmed peaksid rangelt piirduma kriisietapi kestusega.

45)Kriisietapi käivitamisel tuleks kindlaks määrata ja rakendada asjakohased, tõhusad ja proportsionaalsed meetmed, ilma et see piiraks võimalikku jätkuvat rahvusvahelist koostööd asjaomaste partneritega, et leevendada tekkivat kriisiolukorda. Vajaduse korral peaks komisjon nõudma teavet pooljuhtide tarneahela ettevõtjatelt. Lisaks peaks komisjonil olema võimalik, kui see on vajalik ja proportsionaalne, kohustada integreeritud tootmisrajatisi ja ELi avatud pooljuhitehaseid võtma vastu kriisi korral oluliste toodete tellimust ja seadma seda prioriteediks ning tegutsema keskse hankijana, kui liikmesriigid on selleks loa andnud. Komisjon võiks piirata meetmete võtmise teatavate kriitilise tähtsusega sektoritega. Lisaks võib Euroopa pooljuhtide nõukoda anda nõu vajaduse kohta kehtestada ekspordikontrollirežiim vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/479 60 . Euroopa pooljuhtide nõukoda võib hinnata ka täiendavaid asjakohaseid ja mõjusaid meetmeid ning anda nende kohta nõu. Kõik need kiireloomulised meetmed peaksid olema proportsionaalsed ja nende kasutamine piirduma sellega, mis on vajalik kõnealuste oluliste häirete kõrvaldamiseks niivõrd, kuivõrd see on liidu parimates huvides. Komisjon peaks Euroopa Parlamenti ja nõukogu korrapäraselt teavitama võetud meetmetest ja nende põhjustest. Komisjon võib pärast nõukojaga konsulteerimist anda täiendavaid suuniseid kiireloomuliste meetmete rakendamise ja kasutamise kohta.

46)Mitu sektorit on siseturu nõuetekohaseks toimimiseks kriitilise tähtsusega. Need kriitilise tähtsusega sektorid on sektorid, mis on loetletud komisjoni ettepaneku (võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime kohta) lisas 61 . Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks kriitilise tähtsusega sektoriks pidada lisaks veel kaitse- ja muid tegevusi, mis on olulised avaliku julgeoleku ja turvalisuse seisukohast. Teatavaid meetmeid tuleks rakendada üksnes kriitilise tähtsusega sektorite varustuskindluse tagamiseks. Komisjon võib piirata kiireloomuliste meetmete võtmise teatavate kõnealuste sektoritega või nende teatavate osadega, kui pooljuhtide kriis on häirinud või ähvardab häirida nende toimimist.

47)Liidus asuvatele pooljuhtide tarneahelas tegutsevatele ettevõtjatele kriisietapis esitatud teabenõuete eesmärk on põhjalikult hinnata pooljuhtide kriisi, et teha kindlaks võimalikud leevendus- või kiireloomulised meetmed liidu või liikmesriigi tasandil. Selline teave võib hõlmata tootmisvõimekust, tootmisvõimsust ning praeguseid esmaseid häireid ja kitsaskohti. Need aspektid võivad hõlmata kriisi korral oluliste toodete tavapärast ja praegust tegelikku varu liidus asuvates tootmisrajatistes ja kolmandates riikides asuvates rajatistes, mida ta käitab või kellega ta sõlmib lepinguid või kellelt ostab tarneid; kõige levinumate toodete tellimuste tavapärane ja praegune tegelik keskmine täitmisaeg; iga liidu tootmisüksuse eeldatav tootmismaht järgmiseks kolmeks kuuks; põhjused, mis takistavad tootmisvõimsuse täitmist, või muud olemasolevad andmed, mis on vajalikud, et hinnata pooljuhtide kriisi või võimalike leevendamis- või kiireloomuliste meetmete laadi riigi või liidu tasandil. Kõik nõuded peaksid olema proportsionaalsed, võtma arvesse ettevõtja õiguspäraseid eesmärke ning andmete kättesaadavaks tegemisega kaasnevaid kulusid ja jõupingutusi ning neis tuleks nõutud teabe esitamiseks seada asjakohased tähtajad. Ettevõtjad peaksid olema kohustatud seda nõuet täitma ja nende suhtes võib kohaldada karistusi, kui nad ei täida nõudeid või esitavad ebaõiget teavet. Kogu saadud teabe suhtes tuleks kohaldada konfidentsiaalsuseeskirju. Kui ettevõtjale esitatakse kolmandast riigist teabenõue tema pooljuhtidega seotud tegevuse kohta, peaks ta sellest teavitama komisjoni, et saaks hinnata, kas vaja oleks komisjoni teabenõuet.

48)Tagamaks, et kriitilise tähtsusega sektorid saavad kriisi ajal tegevust jätkata ning kui see on selleks vajalik ja proportsionaalne, võiks komisjon kohustada integreeritud tootmisrajatisi ja ELi avatud pooljuhitehaseid võtma vastu kriisi korral oluliste toodete tellimusi ja seadma need prioriteediks. Seda kohustust võib laiendada ka pooljuhtide tootmise rajatistele, mis on sellise võimalusega nõustunud avaliku sektori toetuse saamise kontekstis. Otsus prioriteetse tellimuse kohta tuleks teha kooskõlas kõigi liidu kohaldatavate juriidiliste kohustustega, võttes arvesse juhtumi asjaolusid. Prioriteetne kohustus peaks olema ülimuslik mis tahes era- või avalik-õigusliku kohustuse täitmise suhtes, kuid seejuures tuleks arvesse võtta ettevõtjate õiguspäraseid eesmärke ning tootmise järjestuse muutmiseks vajalikke kulusid ja jõupingutusi. Ettevõtjate suhtes võidakse kohaldada karistusi, kui nad ei täida prioriteetsete tellimustega seotud kohustust.

49)Asjaomane ettevõtja peaks olema kohustatud prioriteetse tellimuse vastu võtma ja seda prioriteediks pidama. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võiks ettevõtja paluda komisjonil kehtestatud kohustus uuesti läbi vaadata. See kehtib kas siis, kui rajatis ei suuda tellimust täita isegi, kui seda peetakse prioriteetseks, kas ebapiisava tootmisvõimekuse või tootmisvõimsuse tõttu, või seetõttu, et see tekitaks ebamõistliku majandusliku koormuse ja tooks rajatisele kaasa erilised raskused.

50)Erandjuhul, kui liidus pooljuhtide tarneahelas tegutsev ettevõtja saab kolmandalt riigilt taotluse prioriteetseks tellimuseks, peaks ta komisjoni sellest taotlusest teavitama, et anda teavet hinnanguks, kas juhul, kui sellel on märkimisväärne mõju kriitilise tähtsusega sektorite varustuskindlusele ning kui juhtumi asjaolusid arvestades on täidetud muud vajalikkuse, proportsionaalsuse ja seaduslikkuse nõuded, peaks komisjon samuti kehtestama prioriteetse tellimuse kohustuse.

51)Arvestades, kui oluline on tagada elutähtsaid ühiskondlikke funktsioone täitvate kriitilise tähtsusega sektorite varustuskindlus, ei tohiks prioriteetse tellimuse täitmise kohustusest kinnipidamine tuua kaasa vastutust kolmandate isikute ees mis tahes lepinguliste kohustuste rikkumise eest, mis võib tuleneda vajalikest ajutistest muudatustest asjaomase tootja tööprotsessides, kuivõrd lepinguliste kohustuste rikkumine oli vajalik kohaldatava prioriteetsuse järgimiseks. Ettevõtjad, kes võivad kuuluda prioriteetsete tellimuste kohaldamisalasse, peaksid seda võimalust oma ärilepingute tingimustes ette nägema. Ilma et see piiraks muude sätete kohaldamist, ei mõjuta kõnealune vastutusest vabastamine nõukogu 25. juuli 1985. aasta direktiivis 85/374/EMÜ 62 sätestatud tootevastutust.

52)Teatavate toodete tootmise prioriteetseks seadmise kohustus on kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklis 16 sätestatud ettevõtlusvabaduse ja lepinguvabaduse ning harta artiklis 17 sätestatud omandiõiguse olemusega ega mõjuta neid ebaproportsionaalselt. Vastavalt harta artikli 52 lõikele 1 tohib neid õigusi käesolevas määruses piirata ainult seadusega, arvestades nimetatud õiguste ja vabaduste olemust ning kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

53)Kui kriisietapp käivitatakse, võivad kaks või enam liikmesriiki volitada komisjoni koondama nõudlust ja tegutsema nende nimel nende avaliku hanke lepingute sõlmimiseks avalikes huvides, vastavalt kehtivatele liidu eeskirjadele ja menetlustele, kasutades oma ostujõudu. Selle volitusega võidakse anda komisjonile õigus sõlmida kokkuleppeid kriisi korral oluliste toodete ostmiseks teatavates kriitilise tähtsusega sektorites. Komisjon peaks nõukojaga konsulteerides hindama iga taotluse kasulikkust, vajalikkust ja proportsionaalsust. Kui ta ei kavatse taotlust rahuldada, peaks ta sellest teavitama asjaomaseid liikmesriike ja nõukoda ning esitama oma põhjendused. Lisaks peaks osalevatel liikmesriikidel olema õigus määrata esindajad, kes annavad hankemenetluste ajal ja ostulepingute üle peetavatel läbirääkimistel suuniseid ja nõu. Ostetud toodete kasutuselevõtt ja kasutamine peaks jääma osalevate liikmesriikide pädevusse.

54)Pooljuhtide nappuse kriisi ajal võib osutuda vajalikuks, et liit kaaluks kaitsemeetmeid. Euroopa pooljuhtide nõukoda võib väljendada oma seisukohti, et anda komisjonile teavet hinnanguks selle kohta, kas turuolukord kujutab endast esmatarbekaupade puudust vastavalt määrusele (EL) 2015/479.

55)Selleks et hõlbustada käesoleva määruse sujuvat, tulemuslikku ja ühtlustatud rakendamist, koostööd ja teabevahetust, tuleks luua Euroopa pooljuhtide nõukoda. Euroopa pooljuhtide nõukoda peaks andma komisjonile nõu ja abi konkreetsetes küsimustes. Muu hulgas tuleks anda kiipide ühisettevõtte ametiasutuste nõukogule nõu algatuse Euroopa kiibialgatuse kohta; vahetada teavet integreeritud tootmisrajatiste ja ELi avatud pooljuhitehaste toimimise kohta; pidada arutelusid ja teha ettevalmistusi selliste konkreetsete sektorite ja tehnoloogiate kindlaksmääramiseks, millel on potentsiaalselt suur sotsiaalne mõju ja vastav julgeolekualane tähtsus, mis eeldab usaldusväärsete toodete sertifitseerimist, ning tegeleda kooskõlastatud järelevalve ja kriisidele reageerimisega. Lisaks peaks Euroopa pooljuhtide nõukoda tagama käesoleva määruse järjepideva kohaldamise, hõlbustama liikmesriikidevahelist koostööd ja teabevahetust käesoleva määrusega seotud küsimustes. Euroopa pooljuhtide nõukoda peaks toetama komisjoni rahvusvahelises koostöös kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega, sealhulgas teabe kogumisel ja kriiside hindamisel. Lisaks peaks Euroopa pooljuhtide nõukoda koordineerima, tegema koostööd ja vahetama teavet muude liidu kriisidele reageerimise ja kriisiks valmisoleku struktuuridega, et tagada ühtne ja kooskõlastatud liidu lähenemisviis kriisidele reageerimise ja kriisiks valmisoleku meetmetele pooljuhtide kriiside puhul.

56)Euroopa pooljuhtide nõukoja eesistujaks peaks olema komisjoni esindaja. Iga liikmesriigi ühtne kontaktpunkt peaks nimetama Euroopa pooljuhtide nõukotta vähemalt ühe kõrgetasemelise esindaja. Nad võiksid nimetada ka erinevaid esindajaid seoses Euroopa pooljuhtide nõukoja erinevate ülesannetega, näiteks sõltuvalt sellest, millist käesoleva määruse peatükki Euroopa pooljuhtide nõukoja istungitel arutatakse. Komisjon võib moodustada allrühmi ja tal peaks olema õigus kehtestada töökorraldus, kutsudes eksperte juhtumipõhiselt istungitel osalema või kutsudes liidu pooljuhtide tööstuse huve esindavaid organisatsioone, näiteks protsessori- ja pooljuhitehnoloogiate tööstusliitu, oma allrühmadesse vaatlejatena.

57)Euroopa pooljuhtide nõukoda peab eraldi istungeid II peatüki kohaste ülesannete ning III ja IV peatüki kohaste ülesannete täitmiseks. Liikmesriigid peaksid püüdma tagada Euroopa pooljuhtide nõukojas tulemusliku ja tõhusa koostöö. Komisjonil peaks olema võimalik hõlbustada teabevahetust Euroopa pooljuhtide nõukoja ning muude liidu organite, asutuste ja nõuanderühmade vahel. Võttes arvesse pooljuhtide tarnimise tähtsust teistele sektoritele ja sellest tulenevat vajadust kooskõlastamise järele, peaks komisjon tagama, et teised liidu institutsioonid ja asutused osalevad vaatlejatena Euroopa pooljuhtide nõukoja istungitel, kui see on asjakohane ja sobilik seoses IV peatüki alusel loodud järelevalve- ja kriisidele reageerimise mehhanismiga. Selleks, et jätkata ja kasutada ära komisjoni soovituse (liidu ühise abivahendi kohta pooljuhtide puuduse lahendamiseks) rakendamisest tulenevat tööd, peaks Euroopa pooljuhtide nõukoda täitma Euroopa pooljuhtide eksperdirühma ülesandeid. Kui Euroopa pooljuhtide nõukoda on tööle hakanud, peaks see eksperdirühm lõpetama oma tegevuse.

58)Käesoleva määruse kohaldamisel ja täitmise tagamisel on keskne roll liikmesriikidel. Seoses sellega peaks iga liikmesriik määrama ühe või mitu riigi pädevat asutust tegelema käesoleva määruse tulemusliku rakendamisega ning tagama, et neil asutustel on piisavad volitused ja vahendid. Liikmesriigid peaksid määrama juba tegutseva asutuse või tegutsevad asutused. Selleks, et suurendada korralduse tõhusust liikmesriikides ning luua ametlik kontaktpunkt liikmesriikide ja liidu tasandi avalikkuse ja muude vastaspoolte, sealhulgas komisjoni ja Euroopa pooljuhtide nõukoja jaoks, peaks iga liikmesriik määrama ühes käesoleva määruse alusel pädevaks asutuseks määratud asutuses ühe riikliku ühtse kontaktpunkti, mis vastutab käesoleva määrusega seotud küsimuste kooskõlastamise ja piiriülese koostöö eest teiste liikmesriikide pädevate asutustega.

59)Pädevate asutuste usaldusliku ja konstruktiivse koostöö tagamiseks liidu ja riikide tasandil peaksid kõik käeoleva määruse kohaldamises osalejad austama oma ülesannete täitmise käigus saadud teabe ja andmete konfidentsiaalsust. Komisjon ja riikide pädevad asutused, nende ametnikud, teenistujad ja teised kõnealuste asutuste järelevalve all töötavad isikud ning liikmesriikide muude asutuste ametnikud ja avalikud teenistujad ei tohiks avaldada käesoleva määruse alusel saadud või vahetatud teavet, mille kohta kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus. See peaks kehtima ka käesoleva määrusega loodud Euroopa pooljuhtide nõukoja ja pooljuhtide komitee suhtes. Vajaduse korral peaks komisjonil olema võimalik võtta vastu rakendusakte, et määrata kindlaks konfidentsiaalse teabe käsitlemise praktiline kord seoses teabe kogumisega.

60)Käesoleva määruse alusel kehtestatud kohustuste täitmine tuleks tagada trahvide ja perioodiliste karistusmaksete kohaldamise abil. Selleks tuleks kohustuste täitmata jätmise puhuks ette näha trahvide ja perioodiliste karistusmaksete asjakohased tasemed. Lisaks karistuste täitmise aegumistähtaegadele tuleks kohaldada ka trahvide ja perioodiliste karistusmaksete määramise aegumistähtaegu. Lisaks peaks komisjon andma asjaomasele ettevõtjale või ettevõtjate esindusorganisatsioonidele õiguse olla ära kuulatud.

61)Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva määruse I lisa nii, et see kajastaks tehnoloogilisi muutusi ja turusuundumusi, võttes arvesse selles sätestatud meetmeid kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega, ning muuta selle II lisa mõõdetavate näitajate osas, kui seda peetakse vajalikuks, ning täiendada käesolevat määrust järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ning et need konsultatsioonid viidaks läbi vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes parema õigusloome kohta 63 . Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

62)Selleks, et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses ECICite valimisega ning pädevuskeskuste loomise ja nende ülesannete kindlaksmääramise protseduuriga ning võrgustiku loomise protseduuriga, et saavutada algatuse eesmärgid. Lisaks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses kriisietapi käivitamisega pooljuhtide kriisi korral, et võimaldada kiiret ja kooskõlastatud reageerimist, ning konfidentsiaalse teabe käsitlemise praktilise korra täpsustamiseks. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 64 .

63)Kuna käesoleva määruse eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, ja neid saab meetmete ulatuse või toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas aluslepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk

Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.Käesoleva määrusega kehtestatakse raamistik pooljuhtide sektori tugevdamiseks liidu tasandil, eelkõige järgmiste meetmete abil:

a)Euroopa kiibialgatuse loomine;

b)kriteeriumide kehtestamine, et tunnustada ja toetada esimesi omalaadseid integreeritud tootmisrajatisi ja ELi avatud pooljuhitehaseid, mis suurendavad pooljuhtidega varustamise kindlust liidus;

c)liikmesriikide ja komisjoni vahelise koordineerimismehhanismi loomine, mille abil teostada järelevalvet pooljuhtide tarnete üle ja reageerida pooljuhtide nappuse kriisile.

Artikkel 2

Mõisted

1.Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)„pooljuht“ – üks järgmistest:

a)materjal, kas element, näiteks räni, või ühend, nagu ränikarbiid, mille elektrijuhtivust saab muuta, või

b)komponent, mis koosneb mitmest pooljuht-, isoleeriva ja juhtiva materjali kihist, mis on määratletud vastavalt etteantud mustrile ja mis on mõeldud täitma täpselt määratletud elektroonilisi või fotoonilisi funktsioone või mõlemat;

2)„kiip“ - elektrooniline seadis, mis koosneb mitmest funktsionaalsest elemendist ühel pooljuhtmaterjali liistakul, tavaliselt mälu-, loogika-, protsessor- ja analoogseadmete kujul, mida nimetatakse ka „integraallülituseks“;

3)„tehnoloogiasõlm“ – pooljuhi küljes olev konstruktsioon, mis toimib transistorväravana ja võimaldab tootmismeetodi peenust nanomeetrites;

4)„pooljuhtide tarneahel“ – selliseid tegevusi, organisatsioone, ettevõtjaid, tehnoloogiat, teavet, ressursse ja teenuseid hõlmav süsteem, mis on seotud pooljuhtide tootmisega, sealhulgas tooraine, tootmisseadmed, projekteerimine, valmistamine, monteerimine, katsetamine ja pakendamine;

5)„pooljuhtide väärtusahel“ – pooljuhttootega seotud tegevuste kogum alates selle kontseptsioonist kuni lõppkasutuseni, sealhulgas toorained, tootmisseadmed, teadusuuringud, projekteerimine, valmistamine, katsetamine, monteerimine ja pakendamine kuni lõpptoodetesse sisestamise ja valideerimiseni;

6)„katseliin“ – katseprojekt või -meede, mis on suunatud kõrgematele tehnoloogilise valmisoleku tasemetele (3.–8. tase), et arendada edasi toetavat taristut, mis on vajalik toote või süsteemi katsetamiseks, demonstreerimiseks ja kalibreerimiseks mudeli eelduste alusel;

7)„koordinaator“ – juriidiline isik, kes on artikli 7 kohaselt loodud Euroopa kiibitaristu konsortsiumi liige ja kelle kõik selle konsortsiumi liikmed on määranud peamiseks kontaktpunktiks konsortsiumi suhetes komisjoniga;

8)„väike või keskmise suurusega ettevõtja“ või „VKE“ – väike või keskmise suurusega ettevõtja, kes on määratletud komisjoni soovituse 2003/361/EÜ lisa artiklis 2 65 ;

9)„keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja“ – ettevõtja, kes ei ole VKE ning kellel on maksimaalselt 1500 töötajat, kusjuures töötajate arv arvutatakse vastavalt soovituse 2003/361/EÜ lisa artiklitele 3–6;

10)„Esimene omalaadne rajatis“ – tööstusrajatis, mis on võimeline tootma pooljuhte, sealhulgas tootmise alg- või lõppfaasis või mõlemas, ning mis ei ole liidus juba olulisel määral olemas või mida ei ole kavas ehitada, näiteks seoses tehnoloogiasõlme, substraadi materjali, näiteks ränikarbiidi ja galliumnitriidiga, ning muu tooteuuendusega, mis võib pakkuda paremaid tulemusi, protsessiuuendusi või energia- ja keskkonnatõhusust;

11)„järgmise põlvkonna kiibid“ ja „järgmise põlvkonna pooljuhitehnoloogiad“ – kiibid ja pooljuhitehnoloogiad, mis ületavad tehnika taset ning võimaldavad oluliselt parandada andmetöötlusvõimsust või energiatõhusust ning muud olulist energia- ja keskkonnaalast kasu;

12)„algfaas (front-end)“ – kogu pooljuhtplaadi töötlemise protsess;

13)„lõppfaas (back-end)“ – iga üksiku integraallülituse pakendamine, montaaž ja katsetamine;

14)„pooljuhtide kasutaja“ – ettevõtja, kes toodab pooljuhte sisaldavaid tooteid;

15)„peamised turuosalised“ – liidu pooljuhtide sektori ettevõtjad, kelle usaldusväärne toimimine on pooljuhtide tarneahela jaoks esmatähtis;

16)„kriitilise tähtsusega sektor“ – mis tahes sektor, millele on osutatud kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõimet käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta tehtud komisjoni ettepaneku lisas, kaitsesektor ja muud avaliku ohutuse ja julgeoleku seisukohast olulised tegevused;

17)„kriisi korral oluline toode“ – pooljuhid, vahesaadused ja toorained, mida on vaja pooljuhtide või vahesaaduste tootmiseks ja mida mõjutab pooljuhtide kriis või mis on strateegilise tähtsusega pooljuhtide kriisi või selle majandusliku mõju leevendamiseks;

18)„tootmisvõimekus“ – pooljuhtide tootmise rajatise võimalik toodang optimaalsete ressursside juures, tavaliselt teatava suurusega pooljuhtplaatide kogus, mida on võimalik teatava aja jooksul töödelda;

19)„tootmisvõimsus“ – pooljuhtide tootmise rajatise toodang, tavaliselt teatava suurusega pooljuhtplaatide kogus, mida tavaliselt teatava aja jooksul töödeldakse.

II peatükk

Euroopa kiibialgatus

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 3
Algatuse loomine

1.Algatus luuakse mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kestuse ajaks.

2.Algatust toetatakse programmist „Euroopa horisont“ ja programmist „Digitaalne Euroopa“, eelkõige selle erieesmärgist 6, kummastki 1,65 miljardi euro suuruse maksimaalse soovitusliku summaga. Seda rahastamist rakendatakse kooskõlas määrusega (EL) 2021/695 ja määrusega (EL) 2021/694.

Artikkel 4
Algatuse eesmärgid

1.Algatuse üldeesmärk on toetada ulatuslikku tehnoloogilise suutlikkuse suurendamist ja innovatsiooni kogu liidus, et võimaldada tipptasemel ja järgmise põlvkonna pooljuhi- ja kvanttehnoloogia arendamist ja kasutuselevõttu, mis tugevdab liidu kõrgetasemelise projekteerimise, süsteemide integreerimise ja kiipide tootmise võimekust ning aitab kaasa digi- ja rohepöörde saavutamisele.

2.Algatusel on järgmised viis tegevuseesmärki:

a)integreeritud pooljuhitehnoloogiate projekteerimise kõrgetasemelise ulatusliku suutlikkuse arendamine. See tegevuseesmärk saavutatakse järgmiste meetmete abil:

1)uuendusliku virtuaalse platvormi loomine, mis oleks kättesaadav kogu liidus ning mille jaoks integreeritakse olemasolevad ja uued projekteerimisrajatised laiendatud raamatukogud ja elektroonilise projekteerimise automatiseerimise (Electronic Design Automation, EDA) vahenditega;

2)projekteerimissuutlikkuse suurendamine käimasolevate uuenduslike arendustega, nagu protsessorite arhitektuur, mis põhineb avatud lähtekoodiga vähendatud käsukogumiga arvutite arhitektuuril (Reduced Instruction Set Computer Architecture, RISC-V);

3)pooljuhiökosüsteemi laiendamine vertikaalsete turusektorite integreerimise teel, aidates kaasa liidu rohe-, digi- ja innovatsioonikavade elluviimisele;

b)olemasolevate katseliinide tõhustamine ja uute täiustatud katseliinide arendamine. See tegevuseesmärk saavutatakse järgmiste meetmete abil:

1)järgmise põlvkonna kiipide tootmise tehnoloogiate alase tehnoloogilise võimekuse tugevdamine teadus- ja innovatsioonitegevuse integreerimisega ning ettevalmistustega selleks, et arendada tulevasi tehnoloogiasõlmi, sealhulgas alla kahe nanomeetri suurusi tipptasemel sõlmi, 10 nanomeetrit ja alla selle FD-SOI (Fully Depleted Silicon on Insulator) tehnoloogiat, ning 3D heterogeensete süsteemide integreerimist ja täiustatud pakendamist;

2)laiaulatusliku innovatsiooni toetamine, võimaldades juurdepääsu uutele või olemasolevatele katseliinidele, et katsetada, testida ja valideerida uusi projekteerimiskontseptsioone, mis integreerivad põhifunktsioone, näiteks jõuelektroonika uudsed materjalid ja arhitektuurid, mis edendavad säästvat energiat ja elektromobiilsust, vähendavad energiatarbimist, suurendavad turvalisust ja arvutusvõimsust või integreerivad läbimurdelisi tehnoloogiaid, nagu neuromorfsed ja sisseehitatud tehisintellekti kiibid, integreeritud fotoonika, grafeen ja muud 2D-materjalidel põhinevad tehnoloogiad;

3)integreeritud tootmisrajatiste ja ELi avatud pooljuhitehaste toetamine eelisjuurdepääsu kaudu uutele katseliinidele;

c)kõrgtehnoloogilise ja insenertehnilise suutlikkuse arendamine, et kiirendada kvantkiipide uuenduslikku arendamist;

d)pädevuskeskuste võrgustiku loomine kogu liidus, et

1)suurendada suutlikkust ja pakkuda sidusrühmadele, sealhulgas lõppkasutajatest VKEdele ja idufirmadele mitmesuguseid eksperditeadmisi, hõlbustades juurdepääsu eespool nimetatud suutlikkusele ja rajatistele ning nende tõhusat kasutamist;

2)tegeleda oskuste nappusega, meelitada ligi ja mobiliseerida uusi talente ning toetada sobiva kvalifikatsiooniga tööjõu tekkimist pooljuhtide sektori tugevdamiseks, sealhulgas töötajate ümberõppe ja täiendusõppe kaudu;

e)viia ellu tegevusi, mida kirjeldatakse ühiselt „kiibifondi“ tegevustena, et hõlbustada idufirmade, kasvufirmade, VKEde ja muude pooljuhtide väärtusahela ettevõtjate juurdepääsu laenurahale ja omakapitalile, kasutades selleks InvestEU fondi ja Euroopa Innovatsiooninõukogu raames loodud segarahastamisvahendit, eesmärgiga:

1)parandada liidu eelarvest tehtavate kulutuste võimendavat mõju ja saavutada erasektori rahastamise ligimeelitamisel suurem mitmekordistav mõju;

2)toetada ettevõtjaid, kellel on raskusi rahastamisele juurdepääsuga, ning tegeleda vajadusega toetada liidu ja selle liikmesriikide majanduslikku vastupanuvõimet;

3)kiirendada investeeringuid pooljuhtide tootmise tehnoloogiate ja kiipide projekteerimise valdkonnas ning võimendada nii avaliku kui ka erasektori rahastamist, suurendades samal ajal kogu pooljuhtide väärtusahela varustuskindlust.

Artikkel 5
Algatuse osad

1.Algatus koosneb järgmisest viiest osast:

a)integreeritud pooljuhitehnoloogiate projekteerimise suutlikkus;

b)katseliinid uuendusliku tootmise ettevalmistamiseks ning katse- ja eksperimenteerimisrajatiste jaoks;

c)kõrgtehnoloogilise ja insenertehnilise suutlikkuse arendamine kvantkiipide jaoks;

d)pädevuskeskuste võrgustik ja oskuste arendamine;

e)„Kiibifondi" tegevus, mis võimaldab idufirmadele, kasvufirmadele, VKEdele ja teistele pooljuhtide väärtusahelas tegutsevatele ettevõtetele juurdepääsu laenurahale ja omakapitalile.

Artikkel 6
Koostoime liidu programmidega

1.Algatus võimaldab koostoimet III lisas osutatud liidu programmidega. Komisjon tagab, et algatuse ja liidu programmide omavahelise täiendavuse võimendamine ei takista eesmärkide saavutamist.

Artikkel 7
Euroopa kiibitaristu konsortsium

1.Algatuse raames rahastatavate toetusõiguslike meetmete ja muude seonduvate ülesannete rakendamiseks võib käesolevas artiklis sätestatud tingimustel asutada Euroopa kiibitaristu konsortsiumi (ECIC).

2.ECIC vastab järgmisele:

a)on juriidiline isik alates lõikes 6 osutatud komisjoni otsuse jõustumise kuupäevast;

b)omab ühte või mitut põhikirjajärgset asukohta, mis asuvad ühe või mitme liikmesriigi territooriumil;

c)koosneb vähemalt kolmest juriidilisest isikust vähemalt kolmest liikmesriigist ja tegutseb avaliku ja erasektori konsortsiumina, milles osalevad liikmesriigid ja eraõiguslikud juriidilised isikud;

d)nimetab koordinaatori.

3.Koordinaator esitab komisjonile kirjaliku taotluse, mis sisaldab järgmist:

a)taotlus komisjonile luua ECIC, sealhulgas loetelu kavandatavatest juriidilistest isikutest, kes moodustavad ECICi konsortsiumi;

b)ECICi põhikirja kavand, mis sisaldab vähemalt sätteid järgmise kohta: asutamise kord, liikmesus, eelarve, õiguslik asukoht, kohaldatav õigus ja jurisdiktsioon, tulemuste omandiõigus, juhtimine, sealhulgas otsuste tegemise protseduur ning liikmesriikide ja komisjoni konkreetne roll ja vajaduse korral hääleõigus, tegevuse lõpetamine, aruandlus ja vastutus.

4.Komisjon vaatab ECICi asutamise taotluse läbi kõigi järgmiste kriteeriumide alusel:

a)kavandatava ECICi ja selle moodustavate juriidiliste isikute asjakohane pädevus, oskusteave ja võimekus pooljuhtide valdkonnas;

b)asjakohane juhtimissuutlikkus, personal ja taristu, mis on vajalik algatuse raames toetusõiguslike meetmete rakendamiseks;

c)tegevuslikud ja õiguslikud vahendid liidu tasandil kehtestatud halduslike, lepinguliste ja finantsjuhtimise alaste õigusnormide kohaldamiseks;

d)asjakohane rahaline elujõulisus, mis vastab selliste liidu vahendite tasemele, mille haldamise ülesanne talle antakse, ning mida tõendavad asjakohasel juhul tagatised, mille annab eelistatavalt riigi ametiasutus;

e)eelarve, mille liikmesriigid ja erasektori osalejad teevad ECICi rahastamiseks kättesaadavaks, ja sellega seotud üksikasjad;

f)ECICi asjakohane võime tagada tööstusharu vajaduste rahuldamine.

5.Komisjon võtab lõikes 4 sätestatud kriteeriumide alusel rakendusaktiga vastu ühe järgmistest otsustest:

a)otsus luua ECIC pärast seda, kui ta on jõudnud järeldusele, et lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuded on täidetud;

b)otsus lükata taotlus tagasi, kui ta jõuab järeldusele, et lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuded ei ole täidetud.

Rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

6.Taotlejaid teavitatakse lõikes 5 osutatud otsusest.

7.Otsus ECICi loomise kohta avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

8.ECICil on märkimisväärne üldine autonoomia määrata kindlaks oma liikmelisus, juhtimine, rahastamine, eelarve ja liikmete vastavate rahaliste sissemaksete tegemise kord, hääleõigus ja töömeetodid. ECICi korraldus, koosseis ja töömeetodid, sealhulgas põhikirja muudatused, peavad siiski olema kooskõlas käesoleva määruse ja Euroopa kiibialgatuse eesmärkidega ja aitama kaasa nende saavutamisele ning neist teatatakse komisjonile.

9.ECIC koostab iga-aastase tegevusaruande, mis sisaldab tema tegevuse tehnilist kirjeldust ja finantsselgitust. Iga-aastane tegevusaruanne edastatakse komisjonile ja tehakse üldsusele kättesaadavaks. Komisjon võib anda soovitusi iga-aastases tegevusaruandes käsitletud teemade kohta.

Artikkel 8
Pooljuhtide pädevuskeskuste Euroopa võrgustik

1.Artikli 5 punktis d osutatud algatuse osa kohaste meetmete rakendamiseks võib luua pooljuhtide pädevuskeskuste Euroopa võrgustiku (edaspidi „võrgustik“).

2.Seoses artikli 5 punktis d osutatud algatuse osa kohaste meetmete rakendamisega võib võrgustik ellu viia liidu tööstuse, eriti VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate ning avaliku sektori huvides kõiki järgmisi tegevusi või osa neist:

a)juurdepääsu võimaldamine artikli 5 punktis a osutatud algatuse osa kohastele projekteerimisteenustele ja projekteerimisvahenditele ning artikli 5 punktis b osutatud algatuse osa raames toetatavatele katseliinidele;

b)teadlikkuse suurendamine ning sidusrühmadele vajaliku oskusteabe, asjatundlikkuse ja oskuste pakkumine, et aidata neil kiirendada uute pooljuhitehnoloogiate, projekteerimisvõimaluste ja süsteemikontseptsioonide väljatöötamist ja integreerimist tänu taristu tulemuslikule kasutamisele;

c)teadlikkuse suurendamine ning oskusteabe, asjatundlikkuse ja teenuste pakkumine või neile juurdepääsu tagamine, sealhulgas valmisolek süsteemi kavandamiseks, uued ja olemasolevad katseliinid ning käesoleva algatusega toetatavate oskuste ja pädevuste arendamiseks vajalike meetmete toetamine;

d)oskusteabe ja asjatundlikkuse edasiandmise hõlbustamine liikmesriikide ja piirkondade vahel, soodustades oskuste, teadmiste ja heade tavade vahetamist ning soodustades ühisprogramme;

e)pooljuhitehnoloogiat käsitlevate erikoolitusmeetmete väljatöötamine ja haldamine, et toetada talendipagasi arendamist liidus.

3.Liikmesriigid määravad pädevuskeskusekandidaadid vastavalt oma riiklikele menetlustele, haldus- ja institutsioonilistele struktuuridele avatud ja konkurentsipõhise protsessi kaudu. Komisjon kehtestab rakendusaktidega pädevuskeskuste loomise protseduuri, sealhulgas valikukriteeriumid, ning keskuste edasised ülesanded ja funktsioonid seoses algatuse raames võetavate meetmete rakendamisega, võrgustiku loomise protseduuriga ning otsuste vastuvõtmisega võrgustikku moodustavate üksuste valimise kohta. Need rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

4.Võrgustikul on oma organisatoorse korralduse, koosseisu ja töömeetodite kehtestamisel üleüldine autonoomsus. Võrgustiku organisatoorne korraldus, koosseis ja töömeetodid peavad siiski olema kooskõlas käesoleva määruse ja algatuse eesmärkidega ning aitama kaasa nende saavutamisele.

Artikkel 9
Rakendamine

1.Algatuse raames artikli 5 punktides a–d loetletud osad võib usaldada kiipide ühisettevõttele, millele on osutatud nõukogu määruses XX/XX, millega muudetakse nõukogu määrust (EL) 2021/2085 ja mida rakendatakse kiipide ühisettevõtte tööprogrammis.

2.Selleks et kajastada tehnoloogilisi muutusi ja turusuundumusi, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks selles esitatud tegevuste osas kooskõlas algatuse eesmärkidega, nagu on sätestatud artiklis 4.

3.Selleks et tagada algatuse tulemuslik rakendamine ja hindamine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmiseks seoses mõõdetavate näitajatega, mille abil jälgida rakendamist, ning anda algatuse kohta aru seoses artiklis 4 sätestatud eesmärkide saavutamisega.

III peatükk

Varustuskindlus

Artikkel 10
Integreeritud tootmisrajatised

1.Integreeritud tootmisrajatised on liidu esimesed omataolised pooljuhtide projekteerimise ja tootmise rajatised, sealhulgas tootmise alg- või lõppfaasi või mõlema jaoks, mis aitavad kaasa siseturu varustuskindlusele.

2.Integreeritud tootmisrajatis peab vastama järgmistele kriteeriumidele:

a)seda loetakse esimeseks omalaadseks rajatiseks;

b)selle loomisel ja toimimisel on selge positiivne mõju liidu pooljuhtide väärtusahelale seoses varustuskindluse tagamise ja kvalifitseeritud tööjõu suurendamisega;

c)see tagab, et tema suhtes ei kohaldata ekstraterritoriaalselt kolmandate riikide avaliku teenindamise kohustusi viisil, mis võib kahjustada ettevõtja suutlikkust täita artikli 21 lõikes 1 sätestatud kohustusi, ning kohustub teavitama komisjoni sellise kohustuse tekkimisest;

d)see kohustub investeerima järgmise põlvkonna kiipidesse.

3.Selleks et investeerida järgmise põlvkonna kiipidesse vastavalt lõike 2 punktile d, on integreeritud tootmisrajatisel eelisjuurdepääs artikli 5 punkti b kohaselt loodud katseliinidele. Selline eelisjuurdepääs ei piira teiste huvitatud ettevõtjate tegelikku juurdepääsu katseliinidele.

Artikkel 11
ELi avatud pooljuhitehased

1.ELi avatud pooljuhitehased on liidu esimesed omataolised pooljuhtide alg- või lõppfaasi või mõlema tootmisrajatised, mis pakuvad sõltumatutele ettevõtjatele tootmisvõimsust ja aitavad seeläbi kaasa siseturu varustuskindlusele.

2.ELi avatud pooljuhitehas peab vastama järgmistele kriteeriumidele:

a)seda loetakse esimeseks omalaadseks rajatiseks;

b)selle loomisel ja toimimisel on selge positiivne mõju liidu pooljuhtide väärtusahelale seoses varustuskindluse tagamise ja kvalifitseeritud tööjõu suurendamisega, võttes eelkõige arvesse seda, mil määral see pakub rajatisega mitteseotud ettevõtjatele piisava nõudluse korral tootmisvõimsust alg- või lõpp-faasis või mõlemas;

c)see tagab, et tema suhtes ei kohaldata ekstraterritoriaalselt kolmandate riikide avaliku teenindamise kohustusi viisil, mis võib kahjustada ettevõtja suutlikkust täita artikli 21 lõikes 1 sätestatud kohustusi, ning kohustub teavitama komisjoni sellise kohustuse tekkimisest;

d)see kohustub investeerima järgmise põlvkonna kiipidesse.

3.Kui ELi avatud pooljuhitehas pakub tootmisvõimsust ettevõtjatele, kes ei ole rajatise käitajaga seotud, peab ta kehtestama ja säilitama projekteerimis- ja tootmisprotsesside piisava ja toimiva funktsioonipõhise lahususe, et tagada igas etapis saadud teabe kaitse.

4.Selleks et investeerida järgmise põlvkonna kiipidesse vastavalt lõike 2 punktile d, on ELi avatud pooljuhitehasel eelisjuurdepääs artikli 5 punkti b kohaselt loodud katseliinidele. Selline eelisjuurdepääs ei piira teiste huvitatud ettevõtjate tegelikku juurdepääsu katseliinidele.

Artikkel 12
Taotlemine ja tunnustamine

1.Iga ettevõtja või ettevõtjate konsortsium (edaspidi „taotleja“) võib esitada komisjonile taotluse tunnustada taotleja kavandatavat rajatist integreeritud tootmisrajatise või ELi avatud pooljuhitehasena.

2.Komisjon hindab Euroopa pooljuhtide nõukojaga konsulteerides taotlust õiglase ja läbipaistva protsessi käigus, lähtudes järgmistest elementidest:

a)vastavus kas artikli 10 lõikes 2 või artikli 11 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele;

b)äriplaan, milles hinnatakse projekti rahalist elujõulisust, sealhulgas teave kavandatud avaliku sektori toetuse kohta;

c)taotleja tõendatud kogemus sarnaste rajatiste paigaldamisel ja käitamisel;

d)asjakohase lisadokumendi esitamine, mis tõendab selle liikmesriigi või nende liikmesriikide valmisolekut hõlbustada sellise rajatise rajamist, kus taotleja kavatseb luua oma rajatise.

Komisjon menetleb taotlust ja võtab oma otsuse vastu õigeaegselt ning teavitab sellest taotlejat.

3.Komisjon jälgib integreeritud tootmisrajatiste ja ELi avatud pooljuhitehaste tegevust. Kui komisjon leiab, et rajatis ei vasta enam kas artikli 10 lõikes 2 või artikli 11 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele, teavitab ta tulemustest Euroopa pooljuhtide nõukoda. Pärast konsulteerimist Euroopa pooljuhtide nõukojaga ja pärast rajatise ärakuulamist võib komisjon tunnistada kehtetuks otsuse, millega rajatisele anti integreeritud tootmisrajatise või ELi avatud pooljuhitehase staatus.

4.Komisjon võib pärast konsulteerimist Euroopa pooljuhtide nõukojaga tunnistada kehtetuks otsuse, millega tunnustati integreeritud tootmisrajatise või ELi avatud pooljuhitehase staatust, kui tunnustamine põhines ebaõiget teavet sisaldaval taotlusel.

5.Rajatised, mis ei ole enam integreeritud tootmisrajatised ja ELi avatud pooljuhitehased, kaotavad kõik käesolevast määrusest tulenevad, selle staatuse tunnustamisega seotud õigused.

Artikkel 13
Avalik huvi ja avaliku sektori toetus

1.Integreeritud tootmisrajatisi ja ELi avatud pooljuhitehaseid käsitatakse liidus pooljuhtidega varustamise kindlusele kaasa aitavatena ja seega avalikes huvides olevatena.

2.Ilma et see piiraks aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist, võivad liikmesriigid liidus varustuskindluse saavutamiseks kohaldada toetuskavasid ja näha ette haldustoetuse integreeritud tootmisrajatistele ja ELi avatud pooljuhitehastele kooskõlas artikliga 14.

Artikkel 14
Loamenetluste kiirendamine liikmesriikides

1.Liikmesriigid tagavad, et integreeritud tootmisrajatiste ja ELi avatud pooljuhitehaste kavandamise, ehitamise ja käitamisega seotud haldustaotlusi menetletakse tõhusalt ja õigeaegselt. Selleks tagavad kõik asjaomased riigi ametiasutused, et neid taotlusi menetletakse nii kiiresti, kui see on õiguslikult võimalik.

2.Kui kõnealune staatus on siseriiklikus õiguses ette nähtud, omistatakse integreeritud tootmisrajatistele ja ELi avatud pooljuhitehastele riikliku tähtsuse poolest kõrgeim võimalik staatus ja neid käsitatakse sellistena ka loamenetlustes, sealhulgas keskkonnamõju hindamisega seonduvas, ning kui siseriiklik õigus seda ette näeb, siis ka ruumilisel planeerimisel.

3.Pooljuhtidega varustamise kindlust võib käsitada üldiste huvide seisukohast eriti mõjuva põhjusena direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 4 ja artikli 16 lõike 1 punkti c tähenduses ning eriti tähtsana üldiste huvide seisukohalt direktiivi 2000/60 artikli 4 lõike 7 tähenduses. Seepärast võib integreeritud tootmisrajatiste ja ELi avatud pooljuhitehaste kavandamist, ehitamist ja käitamist pidada ülekaalukaks avalikuks huviks, tingimusel et täidetud on muud kõnealuste sätete tingimused.

4.Asjaomane liikmesriik nimetab iga integreeritud tootmisrajatise ja ELi avatud pooljuhitehase jaoks asutuse, kes vastutab planeerimise, ehitamise ja käitamisega seotud haldustaotluste hõlbustamise ja koordineerimise eest. Asutus määrab koordinaatori, kes tegutseb integreeritud tootmisrajatise või ELi avatud pooljuhitehase ühtse kontaktpunktina. Asutus võib moodustada töörühma, kus on esindatud kõik haldustaotlustega seotud asutused, et koostada lubade andmise ajakava ning jälgida ja koordineerida selle rakendamist. Kui integreeritud tootmisrajatise või ELi avatud pooljuhitehase loomiseks on vaja teha otsuseid kahes või enamas liikmesriigis, võtavad vastavad ametiasutused kõik vajalikud meetmed omavaheliseks tõhusaks ja tulemuslikuks koostööks ja koordineerimiseks.

IV peatükk

Järelevalve ja kriisile reageerimine

1. jagu
Järelevalve

Artikkel 15
Järelevalve ja hoiatamine

1.Liikmesriigid teostavad pooljuhtide väärtusahela üle korrapärast järelevalvet. Eelkõige teevad nad järgmist:

a)jälgivad artikli 16 kohaselt kindlaks määratud varajase hoiatamise indikaatoreid;

b)jälgivad artikli 17 kohaselt kindlaks määratud peamiste turuosaliste pakutavate teenuste ja kaupade kättesaadavust ja terviklust.

Liikmesriigid esitavad Euroopa pooljuhtide nõukojale asjakohased järeldused korrapäraste ajakohastuste vormis.

2.Liikmesriigid kutsuvad pooljuhtide peamisi kasutajaid ja muid asjaomaseid sidusrühmi üles esitama teavet nõudluse märkimisväärse kõikumise ja tarneahela teadaolevate häirete kohta. Teabevahetuse hõlbustamiseks näevad liikmesriigid ette sellise ajakohastamise mehhanismi ja haldusliku korralduse.

3.Artikli 26 lõike 1 kohaselt määratud riikide pädevad asutused võivad nõuda teavet pooljuhtide tarneahelas tegutsevate ettevõtjate esindusorganisatsioonidelt või üksikutelt ettevõtjatelt, kui see on lõike 1 kohaldamiseks vajalik ja proportsionaalne. Sellisel juhul pööravad riikide pädevad asutused erilist tähelepanu VKEdele, et minimeerida taotlusest tulenevat halduskoormust, ning eelistavad sellise teabe saamiseks digilahendusi. Käesoleva lõike kohaselt saadud teabe käsitlemisel täidetakse artiklis 27 sätestatud konfidentsiaalsuskohustusi.

4.Kui liikmesriik saab teada võimalikust pooljuhtide kriisist, nõudluse märkimisväärsest kõikumisest või kui tal on konkreetset ja usaldusväärset teavet mis tahes muu riskiteguri või sündmuse realiseerumise kohta, teavitab ta sellest viivitamata komisjoni („varajane hoiatamine“).

5.Kui komisjon saab teada võimalikust pooljuhtide kriisist, nõudluse märkimisväärsest kõikumisest või kui tal on konkreetset ja usaldusväärset teavet mis tahes muu riskiteguri või sündmuse realiseerumise kohta, tuginedes mõne liikmesriigi poolt lõike 4 kohaselt esitatud hoiatusele või muudele allikatele, sealhulgas rahvusvahelistelt partneritelt saadud teabele, teeb ta põhjendamatu viivituseta järgmist:

a)kutsub kokku Euroopa pooljuhtide nõukoja erakorralise istungi, et koordineerida järgmisi toiminguid:

1)selle hindamine, kas artiklis 18 osutatud kriisietapi käivitamine on õigustatud;

2)arutlemine selle üle, kas on asjakohane, vajalik ja proportsionaalne, et liikmesriigid ostaksid ühiselt pooljuhte, vahesaadusi või tooraineid, mida võimalik pooljuhtide kriis mõjutab või võib mõjutada (edaspidi „kooskõlastatud hanked“);

b)alustab liidu nimel konsultatsioone või koostööd asjaomaste kolmandate riikidega, et leida tarneahela häiretele koostööpõhised lahendused, järgides rahvusvahelisi kohustusi. See võib vajaduse korral hõlmata kooskõlastamist asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel.

6.Liikmesriigid viivad lõike 5 punkti a alapunktis ii osutatud kooskõlastatud hanke läbi kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL artiklis 38 sätestatud eeskirjadega 66 .

7.Artikli 26 lõike 1 kohaselt määratud riikide pädevad asutused kaardistavad oma riigi territooriumil pooljuhtide tarneahelas tegutsevad ettevõtjad, sealhulgas mittekonfidentsiaalse teabe teenuste või kaupade kohta ja kontaktandmed. Nad edastavad kõnealuse loetelu ja kõik selle hilisemad ajakohastamised komisjonile. Komisjon võib pärast Euroopa pooljuhtide nõukojaga konsulteerimist anda välja suunised kogutava teabe täpsustamiseks ning määratleda tehnilised kirjeldused ja vormingud.

Artikkel 16
Liidu riskihindamise ja varajase hoiatamise indikaatorid

1.Komisjon hindab pärast Euroopa pooljuhtide nõukojaga konsulteerimist riske, mis võivad häirida, ohustada või negatiivselt mõjutada pooljuhtide tarnimist (liidu riskihindamine). Liidu riskihindamises määrab komisjon kindlaks varajase hoiatamise indikaatorid.

2.Vajaduse korral vaatab komisjon liidu riskihindamise, sealhulgas varajase hoiatuse indikaatorid läbi.

3.Artikli 15 kohast pooljuhtide väärtusahela järelevalvet tehes jälgivad liikmesriigid komisjoni poolt kindlaks määratud varajase hoiatamise indikaatoreid.

Artikkel 17
Peamised turuosalised

1.Liikmesriigid teevad kindlaks peamised turuosalised pooljuhtide tarneahelates oma riigi territooriumil, võttes arvesse järgmisi elemente:

a)muude liidu ettevõtjate arv, kes sõltuvad turuosalise pakutavast teenusest või kaubast;

b)peamise turuosalise turuosa selliste teenuste või kaupade turul liidus või kogu maailmas;

c)turuosalise tähtsus teenuse või kauba pakkumise piisava taseme säilitamisel liidus, võttes arvesse alternatiivide olemasolu kõnealuse teenuse osutamiseks või kauba pakkumiseks;

d)mõju, mida turuosalise osutatava teenuse või kauba pakkumise katkemine võib avaldada liidu pooljuhtide tarneahelale ja sellest sõltuvatele turgudele.

2.Tehes pooljuhtide väärtusahela järelevalvet vastavalt artiklile 15, jälgivad liikmesriigid pärast konsulteerimist Euroopa pooljuhtide nõukojaga nende peamiste turuosaliste pakutavate teenuste või kaupade kättesaadavust ja terviklust.

2. jagu
Pooljuhtide tarne kriisietapp

Artikkel 18
Kriisietapi aktiveerimine

1.Pooljuhtide kriis loetakse tekkinuks, kui pooljuhtide tarnes esineb tõsiseid häireid, mis põhjustavad märkimisväärset nappust, mis:

a)toob kaasa märkimisväärseid viivitusi või märkimisväärset negatiivset mõju ühele või mitmele liidu olulisele majandussektorile või

b)takistab kriitilise tähtsusega sektorites kasutatavate oluliste toodete tarnimist, parandamist ja hooldust.

2.Kui komisjoni hinnang annab konkreetseid, tõsiseid ja usaldusväärseid tõendeid pooljuhtide kriisi kohta, võib komisjon rakendusaktidega aktiveerida kriisietapi kooskõlas artikli 33 lõikega 2. Aktiveerimise kestus määratakse kindlaks rakendusaktis. Kui see on pooljuhtide kriisi ulatust ja tõsidust silmas pidades nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetavate rakendusaktide suhtes artikli 33 lõikes 3 sätestatud menetlust.

3.Enne kriisietapi aktiveerimise kestuse lõppu hindab komisjon pärast konsulteerimist Euroopa pooljuhtide nõukojaga, kas kriisietapi aktiveerimist tuleks pikendada. Kui hindamisel jõutakse järeldusele, et pikendamine on asjakohane, võib komisjon aktiveerimist rakendusaktidega pikendada. Pikendamise kestus määratakse kindlaks artikli 33 lõike 2 kohaselt vastu võetavates rakendusaktides. Komisjon võib korduvalt otsustada pikendada kriisietapi aktiveerimist, kui see on asjakohane.

4.Kriisietapi ajal kutsub komisjon liikmesriigi taotlusel või omal algatusel vajaduse korral kokku Euroopa pooljuhtide nõukoja erakorralised istungid. Liikmesriigid teevad tihedat koostööd komisjoniga ja koordineerivad Euroopa pooljuhtide nõukojas pooljuhtide tarneahela suhtes võetavaid riiklikke meetmeid.

5.Kui kriisietapi aktiveerimise kestus lõpeb, lõpetatakse artiklite 20, 21 ja 22 kohaselt võetud meetmete kohaldamine. Komisjon vaatab artikli 16 lõike 2 kohase liidu riskihindamise läbi hiljemalt kuus kuud pärast kriisietapi kestuse lõppu.

Artikkel 19
Hädaabimeetmed

1.Kui kriisietapp on aktiveeritud ja kui see on asjakohane pooljuhtide kriisi lahendamiseks liidus, võtab komisjon artiklis 20 sätestatud meetme selles sätestatud tingimustel. Lisaks võib komisjon võtta artiklis 21 või artiklis 22 või mõlemas sätestatud meetmeid nendes sätestatud tingimustel.

2.Komisjon võib pärast konsulteerimist Euroopa pooljuhtide nõukojaga piirata artiklites 21 ja 22 sätestatud meetmeid teatavate kriitilise tähtsusega sektoritega, mille toimimine on pooljuhtide kriisi tõttu häiritud või häirumisohus.

3.Kui kriisietapp on aktiveeritud ja kui see on asjakohane pooljuhtide kriisi lahendamiseks liidus, võib Euroopa pooljuhtide nõukoda:

a)hinnata kaitsemeetmete võimaliku kehtestamise mõju, sealhulgas eelkõige seda, kas turuolukord vastab olulise toote märkimisväärsele nappusele vastavalt määrusele 2015/479, ja esitada komisjonile arvamuse;

b)hinnata täiendavaid asjakohaseid ja mõjusaid kiireloomulisi meetmeid ja anda nende kohta nõu.

4.Lõikes 1 osutatud meetmete kasutamine peab olema proportsionaalne ja piirduma sellega, mis on vajalik oluliste ühiskondlike funktsioonide või majandustegevuse tõsiste häirete kõrvaldamiseks liidus, ning see peab olema liidu parimates huvides. Nende meetmete kasutamisel välditakse VKEde ebaproportsionaalset halduskoormust.

5.Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu korrapäraselt kõigist lõike 1 kohaselt võetud meetmetest ja põhjendab oma otsust.

6.Komisjon võib pärast konsulteerimist Euroopa pooljuhtide nõukojaga anda välja suunised kiireloomuliste meetmete rakendamise ja kasutamise kohta.

Artikkel 20
Teabe kogumine

1.Komisjon nõuab pärast konsulteerimist Euroopa pooljuhtide nõukojaga, et ettevõtjate esindusorganisatsioonid või vajaduse korral üksikud ettevõtjad, kes tegutsevad pooljuhtide tarneahelas, teavitaksid komisjoni oma tootmisvõimekusest, tootmisvõimsusest ja praegustest esmastest häiretest ning esitaksid muud olemasolevad andmed, mis on vajalikud pooljuhtide kriisi olemuse hindamiseks või võimalike leevendamis- või kiireloomuliste meetmete kindlakstegemiseks ja hindamiseks riiklikul või liidu tasandil.

2.Teabenõudes nimetatakse nõude õiguslik alus, nõue peab olema andmete detailsuse ja mahu ning taotletud andmetele juurdepääsu sageduse mõttes proportsionaalne, võtma arvesse ettevõtja õiguspäraseid eesmärke ning andmete kättesaadavaks tegemiseks vajalikke kulusid ja jõupingutusi ning määrama kindlaks teabe esitamise tähtaja. Selles märgitakse ka artikliga 28 ettenähtud karistused.

3.Nõutud teabe esitavad ettevõtjate või asjaomaste ettevõtjate ühenduste nimel ettevõtjate omanikud või nende esindajad, ning juriidiliste isikute, äriühingute ja iseseisva õigusvõimeta ühenduste puhul isikud, kes on seaduse või põhikirja järgi volitatud neid esindama. Nõuetekohaselt volitatud juristid võivad esitada teavet oma klientide nimel. Viimased jäävad täielikult vastutavaks selle eest, et ei esitataks ebatäielikku, ebaõiget või eksitavat teavet.

4.Kui ettevõtja esitab vastuseks käesoleva artikli alusel esitatud nõudele ebaõiget, mittetäielikku või eksitavat teavet või ei esita teavet ettenähtud tähtaja jooksul, määratakse talle trahv vastavalt artiklile 28.

5.Kui liidus asutatud ettevõtja saab teabenõude oma pooljuhtidega seotud tegevuse kohta kolmandast riigist, teavitab ta sellest komisjoni viisil, mis võimaldab komisjonil nõuda samalaadset teavet. Komisjon teavitab Euroopa pooljuhtide nõukoda sellisest kolmanda riigi taotlusest.

Artikkel 21
Prioriteetsed tellimused

1.Kui see on vajalik ja proportsionaalne kõigi või teatavate kriitilise tähtsusega sektorite toimimise tagamiseks, võib komisjon kohustada integreeritud tootmisrajatisi ja ELi avatud pooljuhitehaseid võtma vastu ja käsitlema prioriteetsena kriisi korral oluliste toodete tellimusi („prioriteetne tellimus“). See kohustus on ülimuslik mis tahes era- või avalik-õigusliku kohustuse suhtes.

2.Lõikes 1 sätestatud kohustuse võib kehtestada ka teistele pooljuhtide ettevõtjatele, kes on nõustunud sellise võimalusega avaliku sektori toetuse saamise kontekstis.

3.Kui liidus asutatud pooljuhtide ettevõtja suhtes kohaldatakse kolmanda riigi prioriteetse tellimuse meedet, teavitab ta sellest komisjoni. Kui see kohustus mõjutab märkimisväärselt teatavate kriitilise tähtsusega sektorite toimimist, võib komisjon kohustada kõnealust ettevõtjat võtma vastu ja käsitlema prioriteetsena kriisi korral oluliste toodete tellimusi kooskõlas lõigetega 4, 5 ja 6.

4.Lõigetest 1, 2 ja 3 tulenevad kohustused kehtestab komisjon oma otsusega. Otsus tehakse kooskõlas kõigi kohaldatavate liidu juriidiliste kohustustega, võttes arvesse juhtumi asjaolusid, sealhulgas vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Otsuses võetakse eelkõige arvesse asjaomase ettevõtja õiguspäraseid eesmärke ning tootmisjärjekorra muutmiseks vajalikke kulusid ja jõupingutusi. Komisjon märgib oma otsuses prioriteetse tellimuse õigusliku aluse, määrab tähtaja, mille jooksul tellimus tuleb täita, ning vajaduse korral täpsustab toote ja koguse ning märgib artiklis 28 sätestatud karistused kohustuse täitmata jätmise eest. Prioriteetne tellimus esitatakse õiglase ja mõistliku hinnaga.

5.Asjaomane ettevõtja on kohustatud prioriteetse tellimuse vastu võtma ja seda prioriteetsena käsitlema. Ettevõtja võib taotleda, et komisjon vaataks prioriteetse tellimuse uuesti läbi, kui ta leiab, et see on nõuetekohaselt põhjendatud ühel järgmistest põhjustest:

a)kui ettevõtja ei suuda täita prioriteetset tellimust ebapiisava tootmisvõimekuse või tootmisvõimsuse tõttu, isegi tellimuse eeliskohtlemise korral;

b)kui tellimuse vastuvõtmine tooks kaasa ebamõistliku majandusliku koormuse ja tooks ettevõtjale kaasa erilised raskused.

6.Kui ettevõtja on kohustatud prioriteetse tellimuse vastu võtma ja seda prioriteetsena käsitlema, ei vastuta ta selliste lepinguliste kohustuste rikkumise eest, mis on vajalikud prioriteetsete tellimuste täitmiseks. Vastutus välistatakse ainult sel määral, mil lepinguliste kohustuste rikkumine oli vajalik ettenähtud prioriteetsuse täitmiseks.

Artikkel 22

Ühisostmine

1.Komisjon võib kahe või enama liikmesriigi taotlusel anda volitused tegutseda osalevate liikmesriikide (edaspidi „osalevad liikmesriigid“) nimel keskse hankijana nende kriisi korral oluliste toodete riigihangetes, mis on korraldatud teatavates kriitilise tähtsusega sektorites („ühisostmine“).

2.Komisjon hindab Euroopa pooljuhtide nõukojaga konsulteerides taotluse kasulikkust, vajalikkust ja proportsionaalsust. Kui komisjon otsustab jätta taotluse rahuldamata, teavitab ta sellest asjaomaseid liikmesriike ja Euroopa pooljuhtide nõukoda ning põhjendab oma keeldumist.

3.Komisjon koostab ettepaneku raamlepingu kohta, mille allkirjastavad osalevad liikmesriigid. Selle raamlepinguga korraldatakse üksikasjalikult lõikes 1 osutatud ühisostmine.

4.Komisjon korraldab käesoleva määruse alusel hankeid kooskõlas normidega, mida kohaldatakse komisjoni enda hankemenetluste suhtes vastavalt finantsmäärusele. Komisjonil võib olla võimalus ja vastutus sõlmida kõikide osalevate liikmesriikide nimel ettevõtjate, sealhulgas kriisi korral oluliste toodete üksiktootjatega lepinguid, mis käsitlevad selliste toodete ostmist või selliste toodete tootmise või arendamise eelrahastamist, vastutasuks eelisõiguse eest tulemustele.

5.Kui kriisi korral oluliste toodete hankimine hõlmab rahastamist liidu eelarvest, võib ettevõtjatega sõlmitavates erilepingutes sätestada eritingimused.

6.Komisjon viib läbi hankemenetlused ja sõlmib ettevõtjatega osalevate liikmesriikide nimel lepingud. Komisjon kutsub osalevaid liikmesriike üles nimetama esindajad, kes osalevad hankemenetluste ettevalmistamisel. Ostetud toodete kasutuselevõtu ja kasutamise eest vastutavad osalevad liikmesriigid.

V peatükk

Juhtimine

1. jagu

Euroopa pooljuhtide nõukoda

Artikkel 23

Euroopa pooljuhtide nõukoja loomine ja ülesanded

1.Luuakse Euroopa pooljuhtide nõukoda.

2.Euroopa pooljuhtide nõukoda annab komisjonile nõu ja abi vastavalt käesolevale määrusele, eelkõige:

a)annab algatuse kohta nõu kiipide ühisettevõtte ametiasutuste nõukogule;

b)vahetab teavet integreeritud tootmisrajatiste ja ELi avatud pooljuhitehaste toimimise kohta;

c)arutab ja teeb ettevalmistusi selliste konkreetsete sektorite ja tehnoloogiate kindlaksmääramiseks, millel on potentsiaalselt suur sotsiaalne mõju ja vastav julgeolekualane tähtsus, mille jaoks on vaja usaldusväärsete toodete sertifitseerimist,

d)tegeleb järelevalve ja kriisidele reageerimise küsimustega;

e)annab nõu käesoleva määruse järjepideva kohaldamise kohta, hõlbustab liikmesriikidevahelist koostööd ja teabevahetust käesoleva määrusega seotud küsimustes.

3.Euroopa pooljuhtide nõukoda toetab komisjoni rahvusvahelises koostöös, sealhulgas teabe kogumisel ja kriiside hindamisel, kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega.

4.Euroopa pooljuhtide nõukoda tagab vajaduse korral koordineerimise, koostöö ja teabevahetuse liidu õiguse alusel loodud asjaomaste kriisile reageerimise ja kriisiks valmisoleku struktuuridega.

Artikkel 24
Euroopa pooljuhtide nõukoja struktuur

1.Euroopa pooljuhtide nõukoda koosneb liikmesriikide esindajatest ja selle eesistujaks on komisjoni esindaja.

2.Iga artikli 26 lõikes 3 osutatud riiklik ühtne kontaktpunkt nimetab Euroopa pooljuhtide nõukotta kõrgetasemelise esindaja. Kui see on funktsiooni ja eksperditeadmiste osas asjakohane, võib liikmesriigil seoses Euroopa pooljuhtide nõukoja eri ülesannetega olla rohkem kui üks esindaja. Igal Euroopa pooljuhtide nõukoja liikmel on asendusliige.

3.Euroopa pooljuhtide nõukoda võtab komisjoni ettepaneku alusel ja tema nõusolekul oma liikmete lihthäälteenamusega vastu oma töökorra.

4.Komisjon võib konkreetsete küsimuste uurimiseks moodustada alalisi või ajutisi allrühmi. Vajaduse korral võib komisjon kutsuda sellistesse allrühmadesse vaatlejatena organisatsioone, kes esindavad pooljuhtide tööstuse huve, sealhulgas protsessori- ja pooljuhitehnoloogiate tööstusliit ning pooljuhtide kasutajad liidu tasandil. Luuakse allrühm, kuhu kuuluvad liidu teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonid, et uurida strateegiliste tehnoloogiasuundade konkreetseid aspekte ja anda sellest aru Euroopa pooljuhtide nõukojale.

Artikkel 25
Euroopa pooljuhtide nõukoja tegevus

1.Euroopa pooljuhtide nõukoja korralised istungid toimuvad vähemalt kord aastas. Nõukoda võib pidada erakorralisi istungeid komisjoni või liikmesriigi taotlusel, nagu on osutatud artiklites 15 ja 18.

2.Euroopa pooljuhtide nõukoda peab eraldi istungeid artikli 23 lõike 2 punktis a osutatud ülesannete ning artikli 23 lõike 2 punktides b, c ja d osutatud ülesannete täitmiseks.

3.Eesistuja kutsub kokku koosolekud ja valmistab ette päevakorra vastavalt Euroopa pooljuhtide nõukoja käesolevast määrusest tulenevatele ülesannetele ja nõukoja töökorrale. Komisjon pakub Euroopa pooljuhtide nõukojale artikli 23 kohaseks tegevuseks haldus- ja analüütilist tuge.

4.Komisjon võib vajaduse korral määrata istungitel osalema vaatlejaid. Komisjon võib kutsuda Euroopa pooljuhtide nõukoja istungitele ajutiselt osalema spetsiifiliste eriteadmistega eksperte, sealhulgas asjaomastest sidusrühmade organisatsioonidest, kes on pädevad konkreetses päevakorraküsimuses. Komisjon võib hõlbustada teabevahetust Euroopa pooljuhtide nõukoja ning muude liidu organite, asutuste ja nõuanderühmade vahel. Komisjon kutsub Euroopa pooljuhtide nõukotta vaatlejana Euroopa Parlamendi esindaja. Komisjon tagab, et asjaomased teised liidu institutsioonid ja asutused osalevad vaatlejatena Euroopa pooljuhtide nõukoja istungitel, mis on seotud IV peatükiga (Järelevalve ja kriisidele reageerimine). Vaatlejatel ja ekspertidel ei ole hääleõigust ning nad ei osale Euroopa pooljuhtide nõukoja ja selle allrühmade arvamuste, soovituste või nõuannete koostamisel.

5.Euroopa pooljuhtide nõukoda võtab vajalikud meetmed, et tagada konfidentsiaalse teabe turvaline käitlemine ja töötlemine.

2. jagu

Riikide pädevad asutused

Artikkel 26
Riikide pädevate asutuste ja ühtsete kontaktpunktide määramine

1.Iga liikmesriik määrab ühe või mitu riigi pädevat asutust, et tagada käesoleva määruse kohaldamine ja rakendamine riigi tasandil.

2.Kui liikmesriigid määravad rohkem kui ühe riigi pädeva asutuse, määravad nad selgelt kindlaks asjaomaste asutuste vastavad kohustused ning tagavad, et nad teevad tulemuslikult ja tõhusalt koostööd käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas seoses lõikes 3 osutatud riigi ühtse kontaktpunkti määramise ja tegevusega.

3.Iga liikmesriik määrab ühe riigi ühtse kontaktpunkti, kes täidab sidepidamisfunktsiooni, et tagada piiriülene koostöö teiste liikmesriikide pädevate asutuste, komisjoni ja Euroopa pooljuhtide nõukojaga (edaspidi „ühtne kontaktpunkt“). Kui liikmesriik nimetab ainult ühe pädeva asutuse, siis on see pädev asutus ka ühtne kontaktpunkt.

4.Iga liikmesriik teavitab komisjoni riigi pädeva asutuse määramisest ning vajaduse korral rohkem kui ühe riigi pädeva asutuse määramise põhjustest ja riigi ühtsest kontaktpunktist, sealhulgas nende käesolevast määrusest tulenevatest täpsetest ülesannetest ja kohustustest, nende kontaktandmetest ja nende hilisematest muudatustest.

5.Liikmesriigid tagavad, et riikide pädevad asutused, sealhulgas määratud ühtne kontaktpunkt, kasutavad oma volitusi erapooletult, läbipaistvalt ja õigeaegselt ning et neile antakse volitused ja piisavad tehnilised, rahalised ja inimressursid käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

6.Liikmesriigid tagavad, et vajaduse korral ning kooskõlas liidu ja siseriikliku õigusega konsulteerivad riikide pädevad asutused teiste asjaomaste riigi ametiasutustega ja asjaomaste huvitatud isikutega ning teevad nendega koostööd. Komisjon hõlbustab riikide pädevate asutuste vahelist kogemuste vahetamist.

VI peatükk

Konfidentsiaalsus ja karistused

Artikkel 27
Konfidentsiaalse teabe käsitlemine

1.Komisjon ja liikmesriikide pädevad asutused, nende ametnikud, teenistujad ja teised kõnealuste asutuste järelevalve all töötavad isikud ning liikmesriikide muude asutuste ametnikud ja avalikud teenistujad ei tohi avaldada käesoleva määruse alusel saadud või vahetatud teavet, mille kohta kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus. Nad austavad oma ülesannete ja tegevuse käigus saadud teabe ja andmete konfidentsiaalsust viisil, mis kaitseb eelkõige intellektuaalomandiõigust ja tundlikku äriteavet või ärisaladusi. See kohustus kehtib kõigi liikmesriikide esindajate, vaatlejate, ekspertide ja muude osalejate suhtes, kes osalevad Euroopa pooljuhtide nõukoja istungitel vastavalt artiklile 23, ning komitee liikmete suhtes vastavalt artikli 33 lõikele 1.

2.Komisjon ja liikmesriigid võivad vajaduse korral vahetada konfidentsiaalset teavet nende kolmandate riikide pädevate asutustega, kellega nad on leppinud kokku kahe- või mitmepoolsetes konfidentsiaalsuse kokkulepetes, mis tagavad konfidentsiaalsuse piisava taseme.

3.Komisjon võib pärast teabe kogumisel saadud kogemusi võtta vajaduse korral vastu rakendusakte, et määrata kindlaks konfidentsiaalse teabe käsitlemise praktiline kord käesoleva määruse kohase teabevahetuse kontekstis. Need rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Artikkel 28
Karistused ja trahvid

1.Kui seda peetakse vajalikuks ja proportsionaalseks, võib komisjon oma otsusega:

a)määrata trahve, kui ettevõtjate esindusorganisatsioonid või ettevõtjad annavad tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõiget, mittetäielikku või eksitavat teavet vastuseks artikli 20 kohaselt esitatud nõudele või ei esita teavet ettenähtud tähtaja jooksul;

b)määrata trahve, kui ettevõtja tahtlikult või raske hooletuse tõttu ei täida kohustust teavitada komisjoni kolmanda riigi kehtestatud kohustusest vastavalt artikli 20 lõikele 5 ja artikli 21 lõikele 3;

c)määrata perioodilisi karistusmakseid, kui ettevõtja tahtlikult või raske hooletuse tõttu ei täida kriisi korral oluliste toodete tootmise prioriteetsena käsitlemise kohustust vastavalt artiklile 21;

2.Lõike 1 punktides a ja b osutatud juhtudel määratavad trahvid ei ületa 300 000 eurot.

3.Lõike 1 punktis c osutatud juhtudel määratud perioodilised karistusmaksed ei ületa 1,5 % eelmise eelarveaasta keskmisest päevakäibest iga tööpäeva kohta, mil artiklis 21 sätestatud kohustust ei täideta, arvutatuna alates otsuses määratud kuupäevast.

4.Trahvi või perioodilise karistusmakse summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse rikkumise olemust, raskusastet ja kestust, võttes nõuetekohaselt arvesse proportsionaalsuse ja asjakohasuse põhimõtteid.

5.Kui ettevõtja on täitnud kohustuse, mille täitmiseks karistusmakse määrati, võib komisjon määrata karistusmakse lõppsumma esialgses otsuses ettenähtud karistusmaksest väiksemana.

6.Euroopa Liidu Kohtul on täielik pädevus vaadata läbi otsused, millega komisjon on määranud trahvid või perioodilised karistusmaksed. Euroopa Kohus võib määratud trahvi või perioodilise karistusmakse tühistada, seda vähendada või suurendada.

Artikkel 29
Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete määramise aegumistähtaeg

1.Artiklil 28 põhinevatel komisjoni volitustel on järgmised aegumistähtajad:

a)kaks aastat juhul, kui on rikutud artikli 20 kohaseid teabenõudeid käsitlevaid sätteid;

b)kaks aastat juhul, kui on rikutud artikli 20 lõike 5 ja artikli 21 lõike 3 kohaseid teavitamiskohustust käsitlevaid sätteid;

c)kolm aastat juhul, kui on rikutud sätteid, mis käsitlevad kohustust pidada esmatähtsaks kriisi korral oluliste toodete tootmist vastavalt artiklile 21.

2.Aegumistähtaega arvestatakse eeskirjade rikkumise toimepaneku päevast. Kestva või korduva rikkumise puhul hakatakse aegumistähtaega arvestama rikkumise lõpetamise päevast.

3.Kõik meetmed, mida komisjon või liikmesriikide pädevad asutused võtavad käesoleva määruse sätete järgimise tagamiseks, katkestavad aegumistähtaja kulgemise.

4.Aegumistähtaeg katkeb kõigi poolte suhtes, keda peetakse rikkumises osalemise eest vastutavaks.

5.Kui aegumistähtaeg katkeb, hakatakse seda iga kord uuesti arvestama. Aegumistähtaeg möödub hiljemalt päeval, mil kahekordse aegumistähtajaga võrdne ajavahemik lõpeb, ilma et komisjon oleks määranud trahvi või perioodilist karistusmakset; Seda tähtaega pikendatakse aja võrra, mille jooksul aegumistähtaeg oli peatatud, sest komisjoni otsust menetleti Euroopa Liidu Kohtus.

Artikkel 30
Sundtäitmise aegumistähtaeg

1.Komisjoni õigusel nõuda artikli 28 alusel tehtud otsuste täitmist on kolme aasta pikkune aegumistähtaeg.

2.Aegumistähtaega hakatakse arvestama lõpliku otsuse tegemise päevast.

3.Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete sundtäitmise aegumistähtaeg katkeb:

a)kui teatatakse otsusest muuta trahvi või perioodilise karistusmakse algset summat või otsusest jätta sellise muutmise taotlus rahuldamata;

b)kui komisjon või tema taotlusel tegutsev liikmesriik võtab meetmeid, mille eesmärk on pöörata trahv või perioodiline karistusmakse täitmisele.

4.Iga kord, kui aegumistähtaeg katkeb, hakatakse seda uuesti arvestama.

5.Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete sundtäitmise aegumistähteg peatatakse seniks, kuni:

a)on antud aega maksmiseks;

b)makse sissenõudmine on peatatud Euroopa Liidu Kohtu otsusega.

Artikkel 31
Trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramisel on õigus olla ära kuulatud

1.Enne artikli 28 kohase otsuse vastuvõtmist annab komisjon asjaomastele ettevõtjatele või ettevõtjate esindusorganisatsioonidele võimaluse avaldada arvamust seoses järgmisega:

a)komisjoni esialgsed järeldused, sealhulgas kõik need küsimused, mille suhtes on komisjon esitanud vastuväiteid;

b)meetmed, mida komisjon võib kavatseda võtta käesoleva lõike punktis a osutatud esialgsete järelduste põhjal.

2.Asjaomased ettevõtjad ja ettevõtjate esindusorganisatsioonid võivad esitada oma tähelepanekud komisjoni esialgsete järelduste kohta aja jooksul, mille komisjon on oma esialgsetes järeldustes määratlenud ja mis ei tohi olla lühem kui 14 päeva.

3.Komisjoni otsused põhinevad ainult argumentidel, mille kohta asjaomastel ettevõtjatel ja ettevõtjate esindusorganisatsioonidel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

4.Iga menetluse käigus tagatakse täielikult asjaomase ettevõtja või ettevõtjate esindusorganisatsioonide õigus kaitsele. Asjaomastel ettevõtjatel või ettevõtjate esindusorganisatsioonidel on õigus saada juurdepääs komisjoni toimikule vastavalt kokkulepitud avalikustamise tingimustele, tingimusel et võetakse arvesse ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikutele juurdepääsu õigus ei laiene konfidentsiaalsele teabele ning komisjoni või liikmesriikide asutuste sisekasutuseks mõeldud dokumente. Eelkõige ei laiene juurdepääsuõigus komisjoni ja kõnealuste liikmesriikide asutuste kirjavahetusele. Käesolev lõige ei takista komisjonil avalikustada ja kasutada teavet, mis on vajalik rikkumise tõendamiseks.

VII peatükk

Volituste delegeerimine ja komiteemenetlus

Artikkel 32

Delegeeritud volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artikli 9 lõigetes 2 ja 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva seadusandliku akti jõustumise kuupäevast.

3.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 9 lõigetes 2 ja 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval ning see ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.Artikli 9 lõigete 2 ja 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile või nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 33

Komitee

1.Komisjoni abistab komitee (edaspidi „pooljuhtide komitee”). Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

3.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes artikliga 5.

VIII peatükk

Lõppsätted

Artikkel 34

Määruse (EL) 2021/694 (millega luuakse programm „Digitaalne Euroopa“ ja tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2015/2240) muutmine

1.Määrust (EL) nr 2021/694 muudetakse järgmiselt.

1)Artikli 3 lõikesse 2 lisatakse punkt f järgmises sõnastuses:

„f) erieesmärk nr 6 – „Pooljuhid““;

2)lisatakse artikkel 8a järgmises sõnastuses:

„Artikkel 8a

Erieesmärk nr 6 – „Pooljuhid“

Erieesmärgi nr 6 „pooljuhid“ raames antava liidu rahalise toetusega püütakse saavutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse XX/XX artikli 4 punktides a–d sätestatud eesmärgid.“

3)    Artikli 9 lõikeid 1 ja 2 muudetakse järgmiselt:

„Artikkel 9

Eelarve

1. Rahastamispakett programmi rakendamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027 on 8 638 000 000 eurot jooksevhindades.

2. Lõikes 1 esitatud summa soovituslik jaotus on järgmine:

2 076 914 000 eurot erieesmärgiks nr 1 – „Kõrgjõudlusega andmetöötlus“;

1 841 956 000 eurot erieesmärgiks nr 2 – „Tehisintellekt“;

1 529 566 000 eurot erieesmärgiks nr 3 – „Küberturvalisus ja usaldus“;

517 347 000 eurot erieesmärgiks nr 4 – „Kõrgtasemel digioskused“;

1 022 217 000 eurot erieesmärgiks nr 5 – „Digivõimekuse juurutamine ja parim kasutamine ning koostalitlusvõime“.

1 650 000 000 miljardit eurot erieesmärgiks nr 6 – „Pooljuhid“.“

4)Artikli 11 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Erieesmärkide nr 1, nr 2, nr 3 ja nr 6 raames käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kolmandate riikide ja organisatsioonidega tehtava koostöö suhtes kohaldatakse artiklit 12.“

5)    Artikli 12 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Kui see on julgeolekukaalutlustel asjakohaselt põhjendatud, võib tööprogrammis sätestada ka, et assotsieerunud riikides asutatud õigussubjektidel ning liidus asutatud, ent kolmandatest riikidest kontrollitavatel õigussubjektidel võib olla õigus osaleda kõigis või teatavates erieesmärkide nr 1, nr 2 ja nr 6 meetmetes üksnes juhul, kui nad vastavad nõuetele, mida need õigussubjektid peavad täitma, et tagada liidu ja selle liikmesriikide oluliste julgeolekuhuvide kaitse ning salastatud dokumentides sisalduva teabe kaitse. Need nõuded sätestatakse tööprogrammis.“

6)Artiklisse 13 lisatakse lõige 3 järgmises sõnastuses:

„3.    Erieesmärgi nr 6 koostoimet liidu muude programmidega on kirjeldatud määruse XX/XX artiklis 6 ja III lisas.“

7)Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

8)„1.Programmi rakendatakse eelarve otsese täitmise kaudu vastavalt finantsmäärusele või eelarve kaudse täitmise kaudu, delegeerides teatavad rakendusülesanded finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktis c osutatud üksustele vastavalt käesoleva määruse artiklitele 4–8a. Üksused, kellele on delegeeritud programmi rakendamine, võivad käesolevas määruses sätestatud osalemise ja levitamise õigusnormidest kõrvale kalduda üksnes siis, kui selline kõrvalekaldumine on ette nähtud nende üksuste loomise või nendele üksustele eelarve täitmise alaste ülesannete delegeerimise õigusaktis või, kui tegemist on finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunktide ii, iii või v kohaste üksustega, kui selline kõrvalekaldumine on ette nähtud rahalist panust käsitlevas lepingus ja seda on vaja nende üksuste tegevusega seotud spetsiifiliste vajaduste või meetme olemuse tõttu.“

9)Artiklisse 14 lisatakse järgmine lõige:

„4. Kui määruse XX/XX artiklis 22 sätestatud tingimused on täidetud, kohaldatakse kõnealuse artikli sätteid.“

10)Artikli 17 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Rahastamiskõlblikud on üksnes meetmed, mis aitavad saavutada artiklites 3–8a sätestatud eesmärke.“

11)I lisale lisatakse järgmine lõik:

„Erieesmärk nr 6 – Pooljuhid

Erieesmärgi nr 6 alla kuuluvad meetmed on esitatud määruse XX/XX I lisas.“

12)II lisasse lisatakse järgmine lõik:

„Erieesmärk nr 6 – Pooljuhid

Mõõdetavad näitajad, mida kasutatakse programmi rakendamise järelevalveks ja mille abil antakse aru erieesmärgi nr 6 saavutamisel teatud edusammudest, on esitatud määruse XX/XX II lisas.“

13)III lisasse lisatakse järgmine punkt:

„Erieesmärk nr 6 –Pooljuhid Erieesmärgi nr 6 koostoime liidu programmidega on sätestatud määruse XX/XX III lisas.“

Artikkel 35

Hindamine ja läbivaatamine

1.Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt kolm aastat pärast kuupäeva, mil käesolevat määrust hakatakse kohaldama, ning pärast seda iga nelja aasta järel aruande käesoleva määruse hindamise ja läbivaatamise kohta. Aruanded avalikustatakse.

2.Hindamise ja läbivaatamise eesmärgil esitavad Euroopa pooljuhtide nõukoda, liikmesriigid ja riikide pädevad asutused komisjonile tema taotluse korral teavet.

3.Hindamise ja läbivaatamise käigus võtab komisjon arvesse Euroopa pooljuhtide nõukoja, Euroopa Parlamendi, nõukogu ja muude asjaomaste asutuste ja allikate seisukohti ja tähelepanekuid.

Artikkel 36

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.    ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK    

1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus    

1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad    

1.3.    Ettepanek/algatus käsitleb    

1.4.    Eesmärgid    

1.4.1.    Üldeesmärgid    

1.4.2.    Erieesmärgid    

1.4.3.    Oodatavad tulemused ja mõju    

1.4.4.    Tulemusnäitajad    

1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendused    

1.5.1.    Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava    

1.5.2.    ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.    

1.5.3.    Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid    

1.5.4.    Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega    

1.5.5.    Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang    

1.6.    Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju    

1.7.    Ettenähtud eelarve täitmise viis(id)    

2.    HALDUSMEETMED    

2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad    

2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteem(id)    

2.2.1.    Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus    

2.2.2.    Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta    

2.2.3.    Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).    

2.3.    Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed    

3.    ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.    Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1.    Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

3.2.2.    Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang)

3.2.3.    Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

3.2.4.    Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.    Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.    Hinnanguline mõju tuludele    

Käesolevas finantsselgituses käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega kehtestatakse Euroopa pooljuhiökosüsteemi tugevdamise meetmete raamistik (kiibimäärus), ja ettepaneku võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EL) 2021/2085, millega luuakse ühisettevõtted programmi „Euroopa horisont“ raames, mõju eelarvele. See lisandub finantsselgitusele, mis kehtestati peamiste digitehnoloogiate ühisettevõtte (KDT JU) jaoks ja mis on osa ettepanekust võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühisettevõtted programmi „Euroopa horisont“ raames (COM(2021) 87, 23. veebruar 2021).

Käesolevas finantsselgituses nimetatud mõju eelarvele on kahetine:

Kulud, mis on seotud Euroopa kiibialgatusega (välja arvatud kiibifond) ja KDT JU käimasolevate tegevustega, mida hakkab haldama kiipide ühisettevõte. Kiipide ühisettevõtte (varem: „peamiste digitehnoloogiate ühisettevõtte“) hallatavad kogukulud on 4,175 miljardit eurot, millest 1,8 miljardit eurot oli varem KDT JU raames kulukohustustega seotud.

Kulud, mis on seotud Euroopa Komisjoni töötajatega, et toime tulla uute ülesannetega, mis on komisjonile usaldatud kiipide ühisettevõtte üle järelevalve teostamiseks, Euroopa kiibitaristu konsortsiumi taotluste läbivaatamiseks ja nende kohta otsuste tegemiseks, integreeritud tootmisrajatise või ELi avatud pooljuhitehase taotluste läbivaatamiseks ja nende kohta otsuste tegemiseks, Euroopa pooljuhtide nõukoja toetamiseks ning koos liikmesriikidega pooljuhtide tarneahelate järelevalveks ja vajaduse korral meetmete kohta otsuste tegemiseks. Nende tegevuste jaoks on ette nähtud kokku 9 täistööajale taandatud töötajat.

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2Asjaomased poliitikavaldkonnad 

1.1.Ettepanek/algatus käsitleb 

 uut meedet 

uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 67  

 olemasoleva meetme pikendamist 

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 

1.2.Eesmärgid

1.2.1.Üldeesmärgid

1.2.2.Erieesmärgid

Luua Euroopa kiibialgatus, et toetada laiaulatuslikku tehnoloogilise suutlikkuse suurendamist liidus loodud piiriülestesse ja avalikult juurdepääsetavatesse uuenduslikesse taristutesse tehtavate investeeringute kaudu, et võimaldada arendada tipptasemel ja järgmise põlvkonna pooljuhitehnoloogiaid, mis tugevdavad ELi kõrgetasemelise projekteerimise, süsteemide lõimimise ja kiipide tootmise võimekust (1. sammas, Euroopa kiibialgatus).

Luua raamistik varustuskindluse tagamiseks, meelitades ligi investeeringuid ja suurendades pooljuhtide tootmisvõimsust ning täiustades pakendamist, katsetamist ja kokkupanekut esimeste omataoliste integreeritud tootmisrajatiste ja ELi avatud pooljuhitehaste kaudu (2. sammas „Varustuskindlus“).

Luua liikmesriikide ja komisjoni vaheline koordineerimismehhanism, et tugevdada koostööd liikmesriikidega ja nende vahel, jälgida pooljuhtide pakkumist, hinnata nõudlust, prognoosida nappust, käivitada kriisietapp ja tegutseda spetsiaalse meetmepaketi kaudu (3. sammas „Valmisolek ja järelevalve“).

1.2.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.2.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

1.3.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.3.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.3.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.3.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.3.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.3.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.4.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

 Piiratud kestusega

    jõustub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (millega kehtestatakse Euroopa pooljuhiökosüsteemi tugevdamise meetmete raamistik (kiibimäärus)) ettepaneku vastuvõtmise kuupäevast

    Finantsmõju avaldub kulukohustuste assigneeringutele ajavahemikus 2023–2027 ning maksete assigneeringutele ajavahemikus 2023–2031.

 Piiramatu kestusega    

1 Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

2 millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.5.Ettenähtud eelarve täitmise viis(id) 

 Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

 oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

    rakendusametite kaudu

 Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

 Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

    kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

    rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

    Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

 finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

    avalik-õiguslikele asutustele;

 avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele piisavate finantstagatistega määral;

 liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ning kes esitavad piisavad finantstagatised;

    isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.HALDUSMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad 

Märkige sagedus ja tingimused.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.2.1Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.1.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal). 

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade 

    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ettepanekuga ei suurendata mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 rubriigis 1 kavandatud kulude kogusummat. ELi eelarvest Euroopa kiibialgatusele eraldatav toetus koondatakse programmist „Euroopa horisont“ ja programmist „Digitaalne Euroopa“ ning, välja arvatud Euroopa Innovatsiooninõukogu meetmed, suunatakse rakendamise eesmärgil peamiste digitehnoloogiate (edaspidi kiipide) ühisettevõttesse. Selleks luuakse programmi „Digitaalne Euroopa“ raames kuues erieesmärk.

Seda kuuendat erieesmärki rahastatakse

i    programmi „Digitaalne Euroopa“ praeguse rahastamispaketi sisemise ümberpaigutamisega;

ii    rubriigi 1 mittesihtotstarbelise varu kasutamisega ja

III    Euroopa Ühendamise Rahastu (Transport) ja Euroopa ühendamise rahastu (Digivaldkond) rahastamispakettide vähendamisega.

Punktis 3.2.4 esitatud kokkuvõtlik tabel annab täieliku ülevaate kõigist rahastamisallikatest.

·Tegevusassigneeringud, mis on programmi „Euroopa horisont“ raames sihtotstarbeliselt eraldatud või ümber jaotatud Euroopa kiibialgatusele

·Tegevusassigneeringud, mis koondatakse programmi „Digitaalne Euroopa“ kuuenda erieesmärgi alla Euroopa kiibialgatusele, mida hakkab rakendama tulevane kiipide ühisettevõte:

Teabe eesmärgil: ülevaade rakendamisest Euroopa Innovatsiooninõukogu ja kiipide ühisettevõtte poolt

Aprogramm „Euroopa horisont“

Rakendamine Euroopa Innovatsiooninõukogu poolt

Rakendamine kiipide ühisettevõtte poolt

500 miljonit eurot, mis on ette nähtud Euroopa kiibialgatusele peamiste digitehnoloogiate ühisettevõtte olemasoleva rahastamispaketi raames, rakendab kiipide ühisettevõte:

Programmi „Euroopa horisont“ raames ümber jaotatud 850 miljonit eurot rakendab peamiste digitehnoloogiate (tulevane kiipide) ühisettevõte ning jaotatakse tegevus- ja toetuskuludeks järgmiselt:

Programmi „Euroopa horisont“ alla kuuluva peamiste digitehnoloogiate (tulevase kiipide) ühisettevõtte konsolideeritud assigneeringud, sealhulgas assigneeringud, mis hõlmavad peamiste digitehnoloogiate ühisettevõtte varasemat tegevust, mis ei kuulu Euroopa kiibialgatuse alla, on järgmised:

BProgramm „Digitaalne Euroopa“

Programmi „Digitaalne Euroopa“ raames, välja arvatud programmi „InvestEU“ raames rakendatav 125 miljonit eurot, rakendab 1 525 miljonit eurot peamiste digitehnoloogiate (tulevane kiipide) ühisettevõte ning see jaotatakse tegevus- ja toetuskuludeks järgmiselt:

Rubriigi 1 raames koondatavate täiendavate assigneeringute kogusumma, mida tulevane kiipide ühisettevõte Euroopa kiibialgatuse jaoks rakendab, on 2 375 miljonit eurot, millest 850 miljonit eurot programmi „Euroopa horisont“ raames ja 1 525 miljonit eurot programmi „Digitaalne Euroopa“ raames. See jaguneb tegevuskuludeks (3. jaotis) ja toetuskuludeks (1. ja 2. jaotis) järgmiselt:

Tulevase kiipide ühisettevõtte programmi „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ raames rakendatavate assigneeringute kogusumma, sealhulgas assigneeringud, mis hõlmavad Peamiste Digitehnoloogiate Ühisettevõtte varasemat tegevust, mis ei ole osa Euroopa kiibialgatusest, on 4 175 miljonit eurot. See jaguneb tegevuskuludeks (3. jaotis) ja toetuskuludeks (1. ja 2. jaotis) järgmiselt:

Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas (sisekorraeeskirjade V lisa), ja laadida see üles DECIDE’i talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang) 

Alljärgnevas tabelis esitatud soovituslikud eesmärgid ja väljundid on esimesed kavandid, mis põhinevad suures osas kavandatava määruse II lisas esitatud indikaatoritel. Täpsemad määratlused muutuvad eeldatavasti kättesaadavaks hilisemas etapis.

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade 

    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kuna tegemist on uue algatusega, ei ole peadirektoraadis töötajaid, kes juba meedet haldaksid ja keda saaks seetõttu peadirektoraadi siseselt ümber paigutada. Seetõttu tuleks personalivajadused katta täiendava eraldisega, mis tuleks anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

3.2.3.1.Hinnanguline personalivajadus

    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Alljärgnevas tabelis on esitatud kavandatavast määrusest tulenev kiipide ühisettevõtte täiendav personal.

Hinnanguline täistööajale taandatud töötajate arv