EUROOPA KOMISJON

Brüssel,26.10.2022

COM(2022) 515 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE,

Euroopa Liidus maanteetranspordis kasutatava bensiini ja diislikütuse kvaliteet







(Aruandeaasta 2020)

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Euroopa Liidus maanteetranspordis kasutatava bensiini ja diislikütuse kvaliteet 
(Aruandeaasta 2020)

1.    Sissejuhatus

Vastavalt bensiini ja diislikütuse kvaliteeti käsitleva direktiivi 98/70/EÜ 1 (edaspidi „kütusekvaliteedi direktiiv“) artiklile 7a ning nõukogu direktiivi (EL) 2015/652 (millega kehtestatakse arvutusmeetodid ja aruandlusnõuded vastavalt direktiivile 98/70/EÜ) 2 artiklile 5 peavad liikmesriigid igal aastal esitama aruande oma territooriumil tarnitud kütuste ja energia kasvuhoonegaaside (KHG) heitemahukuse kohta. See aruandekohustus kehtis esimest korda aruandeaasta 2017 suhtes pärast nõukogu direktiivi (EL) 2015/652 kohaldamist ja ülevõtmist. Käesolev aastaaruanne sisaldab 2020. aasta kohta esitatud andmeid.

Peale selle on liikmesriigid direktiivi 98/70/EÜ artikli 8 lõike 3 kohaselt kohustatud esitama oma riigi andmed kütusekvaliteedi kohta eelmisel kalendriaastal.

Käesolevas aastaaruandes võetakse kokku teave, mille liikmesriigid on eespool nimetatud aruandlusnõuete kohaselt esitanud. Aruanne on koostatud andmete põhjal, mille liikmesriigid esitasid Euroopa Keskkonnaametile (EEA) 2020. aasta kohta.

2.    Kütuse- ja energialiikide mahud ning olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitemahukus

Kütusekvaliteedi direktiivi artiklis 7a, tõlgendatuna koos nõukogu direktiiviga (EL) 2015/652, on kehtestatud aruandlusnõuded järgmise kohta:

·iga kütuse- või energialiigi kogumaht, mis on tarnitud maanteetranspordi ja väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate jaoks (sh siseveelaevad, kui need ei ole merel), põllumajandus- ja metsatraktorite jaoks ning väikelaevade jaoks (kui need ei ole merel);

·olelusringi jooksul tekkivad kasvuhoonegaaside heitkogused energiaühiku kohta, sh maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva biokütuste hinnangulise heite esialgsed keskmised väärtused 3 ;

·lähteaine ja tootmisviis iga biokütuse kohta, mis on liikmesriigi territooriumil tarnitud.

Kütusekvaliteedi direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid kütusetarnijatelt nõudma, et nad vähendaksid transpordikütuste olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitemahukust (s.t tarnitud kütuse ja energia olelusringi jooksul tekkivaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid energiaühiku kohta) 31. detsembriks 2020 vähemalt 6 % võrreldes 2010. aasta kütuse alusstandardiga (94,1 CO2 ekvivalentgrammi megadžauli kohta). Vähemalt 6 % vähendamise eesmärgi täitmise hindamisel ei võeta arvesse maakasutuse kaudsest muutusest tulenevat kasvuhoonegaaside heidet. Taastuvenergia direktiiviga (EL) 2018/2001 4 on ette nähtud mitu meedet maakasutuse kaudse muutuse käsitlemiseks, sealhulgas toidu- ja söödakultuuripõhiste biokütuste piirmäär. Kõnealuse direktiivi kohase delegeeritud õigusaktiga 5 on kehtestatud üksikasjalikud kriteeriumid maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga lähteainete kindlaksmääramiseks biokütuste puhul, mis kaotatakse järk-järgult 2030. aastaks, ning maakasutuse kaudse muutuse väikese riskiga biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste sertifitseerimise kriteeriumid.

2020. aastal esitasid kõik 27 liikmesriiki, Ühendkuningriik, Norra ja Island asjakohases vormingus andmed kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohta. Ühendkuningriik esitas andmed siiski Põhja-Iirimaa andmeid eraldamata, 6 mistõttu ei olnud võimalik Põhja-Iirimaa andmeid aruande koondandmetesse lisada. Kuna 2020. aasta aruandluskohustust ei kohaldata Ühendkuningriigi suhtes tervikuna, ei sisalda aruanne ka andmeid kogu Ühendkuningriigi kohta. Käesolev aruanne sisaldab siiski teatavaid Põhja-Iirimaa andmeid, mis olid esitatud väljaspool aruandlusformaati. Koondandmete võrdlus näitab kõikide vaatlusaastate EL 27 andmeid.

2.1    Kasvuhoonegaaside heide ja kaugus 2020. aasta eesmärgist

Esitatud andmete kohaselt oli 27-s aruande esitanud liikmesriigis 2020. aastal tarnitud kütuse ja energia kasvuhoonegaaside keskmine heitemahukus 89 CO2 ekvivalentgrammi megadžauli kohta, mis tähendab 51 miljoni CO2 ekvivalenttonni säästmist 2020. aasta jooksul. See on 5,5 % väiksem kui 2010. aasta lähtetase 94,1 CO2 ekvivalentgrammi megadžauli kohta (võrreldes ELi 27 liikmesriigis 2019. aastal saavutatud 4,3 %-lise vähendamisega), mis tähendab, et 6 % eesmärgi saavutamiseks on vaja kõigi fossiilkütuste, biokütuste ja energia kasvuhoonegaaside heitemahukust täiendavalt vähendada 0,5 %. 

2020. aasta kohta esitatud andmed näitavad, et ELi kütusetarnijate edusammud on ELi liikmesriigiti väga erinevad. Üksteist liikmesriiki (Belgia, Küpros, Tšehhi, Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Ungari, Luksemburg, Malta ja Rootsi) on saavutanud oma eesmärgi vähendada transpordikütuste kasvuhoonegaaside heitemahukust 2020. aastaks 2010. aastaga võrreldes 6 % (vt joonis 1). See on paljude liikmesriikide jaoks oluline edasiminek võrreldes 2019. aruandeaastaga, mil ainult kaks liikmesriiki – Rootsi ja Soome – olid saavutanud 6 % eesmärgi. Suurimat edu saavutasid aasta jooksul Küpros ja Eesti: aastatel 2019–2020 oli edasiminek võrreldes 2010. aasta lähtetasemega 4,7 ja 4,5 protsendipunkti, järgnesid Belgia, Taani ja Ungari, kelle edusammud jäid vahemikku 3,3–3,1 protsendipunkti. Ühendkuningriigi esitatud esialgsete andmete põhjal 7 vähendas Põhja-Iirimaa 2020. aastal Põhja-Iirimaal tarnitud kütuse kasvuhoonegaaside heitemahukust 6,2 %.

Ülejäänud riikide eesmärgini jõudmist käsitledes tuleb märkida, et Slovakkia, Madalmaad ja Austria on juba väga lähedal 6 % eesmärgi saavutamisele: vastavalt 5,8 %, 5,4 % ja 5,1 %, samas kui Rumeenia, Poola, Itaalia, Prantsusmaa, Bulgaaria ja Kreeka on saavutanud vähenemise vahemikus 4–5 %. Seitsmes liikmesriigis (Sloveenia, Hispaania, Portugal, Leedu, Iirimaa, Läti ja Horvaatia) on kasvuhoonegaaside heitemahukuse vähenemine endiselt väiksem kui 4 %. Lisateavet leiab Euroopa Keskkonnaameti tehnilisest aruandest nr 2022/2 transpordikütuste kasvuhoonegaaside heitemahukuse kohta ELis 2020. aastal 8 .

Joonis 1. Kütuste kasvuhoonegaaside heitemahukuse vähendamine ELi kütusetarnijate poolt liikmesriikides aastatel 2010–2019 ja 2010–2020 (allikas: EEA)

Lisaks teatasid 2020. aastal üksteist liikmesriiki (Austria, Küpros, Tšehhi, Taani, Eesti, Ungari, Itaalia, Luksemburg, Poola, Rumeenia ja Slovakkia), et suutsid vähendada töötlemiseelses etapis tekkivat kasvuhoonegaaside heidet 9 ja selle osa üldise kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgi täitmisel oli 0,3–2,3 protsendipunkti. Sellest tulenevalt oli töötlemiseelses etapis tekkiva heite kogus 2020. aastal kokku 2 625 kt CO2eq, mis vähendas kütuse kasvuhoonegaaside heitemahukust täiendavalt 0,3 protsendipunkti võrra 5,2 %-lt 5,5 %-le (vt aruande lisa tabel 5). Töötlemiseelses etapis tekkiva heite vähendamine, millest tarnija on teatanud, tuleb kvantifitseerida ja sellest tuleb teatada vastavalt nõukogu direktiivis (EL) 2015/652 sätestatud nõuetele. Üksikasjalikum teave töötlemiseelses etapis tekkiva heite vähendamise mõõtmise, seire ja esitamise meetodite kohta on esitatud asjaomases juhendis 10 .

Maakasutuse kaudsest muutusest tulenevat heidet arvesse võttes 11 oli 2020. aastal ELis tarnitud kütuste keskmine kasvuhoonegaaside heitemahukus 3,3 % väiksem kui 2010. aastal. See tähendab, et 2020. aastal säästeti 30 miljonit CO2 ekvivalenttonni. Vastavalt direktiivi 98/70/EÜ artiklile 7d, millega nähakse ette biokütuste olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamine, ei võeta maakasutuse kaudsest muutusest tulenevat heidet vähemalt 6 % vähendamise eesmärgi täitmise hindamisel arvesse.

Vaja on täiendavaid meetmeid, et vähendada transpordis kasutatava kütuse CO2-heidet ja aidata saavutada kõrgemaid kliimaeesmärke, nagu on sätestatud Euroopa rohelises kokkuleppes ja sellele järgnenud seadusandlikus paketis „Eesmärk 55“, mille komisjon esitas 14. juulil 2021 ja mida menetletakse praegu kaasotsustamismenetluse teel. Taastuvenergia direktiivi kavandatud muutmine 12 suurendab oluliselt üldist eesmärki vähendada kõigi transpordikütuste kasvuhoonegaaside heitemahukust 2030. aastaks 13 % võrreldes 2010. aasta lähtetasemega, samas kui komisjon on teinud ettepaneku tunnistada kütusekvaliteedi direktiivi 6 % vähendamise eesmärk kehtetuks, et vältida topeltreguleerimist ja ühtlustada õigusakte. Kavandatud määruste „ReFuelEU Aviation“ ja „FuelEU Maritime“ eesmärk on samuti hoogustada säästvate alternatiivkütuste tootmist ja kasutuselevõttu lennundus- ja merendussektoris.

2.2    Kütusetarned

Käesolevas osas esitatakse kokkuvõtvalt liikmesriikide andmed kõigi selliste fossiilkütuste, biokütuste ja muud kui bioloogilist päritolu kütuste kohta, mis kuuluvad kütusekvaliteedi direktiivi kohaldamisalasse ning mida kasutatakse maanteetranspordis ja väljaspool teid kasutatavates liikurmasinates.

27 liikmesriigi teatatud kütuse kogutarne 2020. aastal oli 10 585 petadžauli (PJ), mis on 10,8 % vähem kui 2019. aastal, peamiselt COVID-19 kriisi mõju tõttu. Kütusetarnetes olid jätkuvalt ülekaalus fossiilkütused (93,2 %), millele järgnesid biokütused (6,8 %) ja väga väikesel määral (0,02 %) elekter (vt punkt 2.4). 2020. aastal ei esitatud andmeid muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste kohta.

2020. aastal oli fossiilkütuste hulgas endiselt ülekaalus diislikütus (56,1 %; 5 934 PJ), millele järgnesid bensiin (22,2 %; 2 354 PJ) ja gaasiõli (12,6 %; 1 337 PJ). Veeldatud naftagaasi ja maagaasi osa kokku oli 2,2 % (236 PJ) (vt joonis 2).

Joonis 2. Kütuseliikide osakaal kütusetarnetes 2020. aastal (allikas: EEA)

2.3    Biokütuste tarbimine

Võrreldes 2019. aastaga suurenes biokütuste kogutarbimine 27 liikmesriigis 2020. aastal veidi: 693 PJ-lt 723 PJ-le. Biokütuste tarbimises oli endiselt ülekaalus biodiisel (rasvhapete metüülestrid, FAME), mis moodustas 62,0 % biokütuste kogutarbimisest (449 PJ), sellele järgnesid hüdrogeenitud taimeõli (HVO) (20,2 %; 146 PJ) ja bioetanool (13,4 %; 97 PJ). Bioetüül-tert-butüüleeter (bio-ETBE) moodustas 1,6 % (11 PJ) ja biogaas 1,4 % (10 PJ) biokütuste kogutarbimisest. Kõigi teiste biokütuste osakaal oli märksa väiksem (vt joonis 3). Seega segatakse üle 80 % kõigist biokütustest diislikütusesse. Täpsemad andmed kõigi biokütuste ja nende tootmisviiside kohta on esitatud Euroopa Keskkonnaameti tehnilises aruandes nr 2022/02.

Joonis 3. Biokütuseliikide osakaal kütusetarnetes 2020. aastal (allikas: EEA)

2.4    Elektritarbimine

Kütusetarnijate aruandlus elektritarbimise kohta on vabatahtlik. Andmed elektrisõidukite ja -mootorrataste tarbitud elektri kohta esitasid 15 liikmesriiki (2019. aastal 11 liikmesriiki) (vt tabel 1). Elektrisõidukite tarbitud elektrienergia üldkogus on suurenenud 3 714 644 GJ-lt 2019. aastal 6 218 196 GJ-ni (jõuseadme kasutegurit arvestamata), mis tähendab 67 % kasvu. Elektrisõidukite tegelik elektritarbimine eri liikmesriikides võib olla suurem, kuna artikli 7a kohaselt ei ole tarbitud elektri koguse esitamine kohustuslik ja paljud liikmesriigid seda ikka veel ei tee, kuigi see aitaks kaasa 6 % eesmärgi saavutamisele.

Tabel 1. Elektrisõidukite ja -mootorrataste tarbitud elekter, mille kütusetarnijad on 2020. aasta kohta esitanud oma panusena kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgi saavutamisse (allikas: EEA)

3.    Ülevaade 2020. aasta kütusekvaliteedi andmetest ELis

Kõik 27 liikmesriiki, Norra ja Ühendkuningriik seoses Põhja-Iirimaaga esitasid kütusekvaliteedi direktiivi artikli 8 kohaselt 2020. aasta kohta oma riigi kütusekvaliteedi andmete aruanded.

Käesolevas osas esitatakse 27 ELi liikmesriigi andmed maanteetranspordis kasutamiseks mõeldud bensiini ja diislikütuse müügi ning nendes sisalduvate biokomponentide kohta. Välja on jäetud muud fossiilkütused, muud biokütused ja muud kui bioloogilist päritolu kütused, samuti väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate kütused.

3.1    Bensiin ja diislikütus

Diislikütuse osakaal püsis aastatel 2017–2020 stabiilsena, ulatudes 2020. aastal 73,2 %ni kogumüügist. Varem oli see mõnevõrra suurenenud: 2014. aastal oli see 71,2 % ja 2017. aastal 73,3 %. Selle põhjuseks on viimastel aastakümnetel Euroopa sõidukipargis toimunud diiselsõidukite osakaalu kasv, mis on aga pärast diiselmootorite heitgaaside skandaali peatunud. 2020. aastal müüdud diislikütuse üldkogus vähenes COVID-19 kriisi mõjul 2019. aastaga võrreldes 12 %. Bensiini müük vähenes 2020. aastal sarnase protsendi võrra (12,4 %) (vt tabel 2).

Tabel 2. Diislikütuse ja bensiini müük EL 27 riikides (miljonites liitrites ja osakaal) aastatel 2017–2020

Diislikütuse tarbimine on ülekaalus kõigis ELi liikmesriikides, välja arvatud Küprosel, kus bensiini osakaal on 50 %. Muud suhteliselt suure bensiinitarbimisega riigid on Kreeka, Madalmaad ja Soome (osakaal vastavalt 45 %, 42 % ja 38 %), teises otsas on Bulgaaria, Läti ja Leedu, kus bensiini osakaal on vastavalt 18 %, 16 % ja 13 %.

Ajavahemikul 2019–2020 ei ole eriti muutunud bensiini müügi jaotumine uurimismeetodil määratud oktaaniarvu (RON) järgi. Suurem osa 2020. aastal müüdud bensiinist oli oktaaniarvuga RON 95, kuid 2019. aastaga võrreldes selle osakaal veidi suurenes. Oktaaniarvuga 95 ≤ RON < 98 kütuse osakaal müügis vähenes, samal ajal kui RON ≥ 98 kütuse müük eelneva aastaga võrreldes veidi kasvas (vt tabel 3).

Tabel 3. EL 27 riikides müüdud bensiini jaotus uurimismeetodil määratud oktaaniarvu järgi

3.2    Biokomponentide sisaldus

2020. aastal oli ELis peaaegu kogu müüdud bensiin ja diislikütus biokomponentide sisaldusega. Kogu müüdud bensiinist 99,8 % sisaldas biokomponente 14 järgmise jaotusega: 65,7 % sisaldas etanooli kuni 5 mahuprotsenti (E5), mis on 7,6 protsendipunkti vähem kui 2019. aastal, ning 33,3 % sisaldas kuni 10 % etanooli (E10), mis näitab 2019. aastaga võrreldes 7,6 protsendipunkti suurust kasvu; 1,0 % bensiini sisaldas rohkem kui 10 % etanooli (E+ 15 ).

Kogu müüdud diislikütusest 99,7 % sisaldas biokomponente. 86,2 % diislikütusest sisaldas rasvhapete metüülestreid kuni 7 % (B7),13,8 % diislikütuse puhul oli see sisaldus suurem (B+) 16 , mis on märkimisväärne kasv 0,8 %-lt 2019. aastal (vt tabel 4).

Tabel 4. Biokomponentide kasutamine EL 27 riikides aastatel 2017–2020 müüdud bensiinis ja diislikütuses

3.3    Müüdud kütuste vastavus kvaliteedinormidele

Üldiselt järgitakse ELis kütuse kvaliteedinorme hästi. Valdav osa 2020. aastal võetud kütuseproovide põhiparameetritest jäi lubatud hälbe piiridesse.

Leedu, Sloveenia ja Rootsi aruannetest nähtub, et nii kontrollitud bensiin kui ka diislikütus vastas nõuetele täielikult. Kaheksa liikmesriiki (Bulgaaria, Leedu, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Rumeenia, Sloveenia ja Rootsi) teatasid, et kontrollitud bensiin vastas nõuetele täielikult, ning 17 liikmesriiki (Austria, Horvaatia, Taani, Soome, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia ja Rootsi) teatasid sama diislikütuse kohta.

Liikmesriigid teatasid kokku 235 bensiini mittevastavuse juhtumist ja 90 diislikütuse mittevastavuse juhtumist, mille osakaal on 2020. aastal võetud proovide koguarvus vastavalt 1 % ja 0,4 %, mis on 33 % vähem kui 2019. aastal. Bensiini puhul ei vastanud kõige sagedamini nõuetele aururõhk suveperioodil (ületati 15 liikmesriigis), uurimismeetodil määratud oktaaniarv (RON, kuues liikmesriigis), mootorimeetodil määratud oktaaniarv (MON, viies liikmesriigis), aromaatsete ühendite sisaldus (süsivesinike analüüs, viies liikmesriigis) ja väävlisisaldus (ühes liikmesriigis, Prantsusmaal). Diislikütuse puhul ei vastanud kõige sagedamini nõuetele väävlisisaldus ja rasvhapete metüülestrite sisaldus (mõlemad parameetrid kuues liikmesriigis).

Kõik liikmesriigid kirjeldasid mittevastavate proovide korral võetud meetmeid. Need meetmed hõlmasid pädevatele asutustele teatamist, uurimise algatamist, karistuste ja rahatrahvide määramist ning kordusproovide võtmist. Vähestel juhtudel meetmeid ei võetudki, kui parameetri hälve lubatud piirist oli väga väike.

Seetõttu ei olnud komisjonil vaja selles valdkonnas uurimist algatada. Võib teha järelduse, et kehtiv kütusekvaliteedi seiresüsteem tagab, et ELis müüakse kütusekvaliteedi direktiivi nõuetele vastavaid kvaliteetseid kütuseid.

Lisa

Tabel 5. Töötlemiseelses etapis tekkiva heite vähendamise panus 2020. aastal kasvuhoonegaaside heitemahukuse 6 % vähendamise eesmärgi saavutamisse, v.a maakasutuse kaudne muutus (allikas: EEA)

(1)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta (EÜT L 350, 28.12.1998, lk 58).

(2)

 Nõukogu 20. aprilli 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/652, millega kehtestatakse arvutusmeetodid ja aruandlusnõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta (ELT L 107, 25.4.2015, lk 26).

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1513, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta ning direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 239, 15.9.2015, lk 8).

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209).

(5)

 C(2019) 2055 final: https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/2_en_act_part1_v3.pdf

(6)

 Pärast üleminekuaja lõppu ei kohaldata asjaomaseid aruandlusnõudeid sätestanud nõukogu direktiivi (EL) 2015/652 enam kogu Ühendkuningriigi suhtes. Vastavalt väljaastumislepingu Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli artikli 5 lõikele 4 koostoimes 2. lisa punktiga 47 ( https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12020W/TXT ) kohaldatakse seoses Põhja-Iirimaaga Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis jätkuvalt nõukogu direktiivi (EL) 2015/652.

(7)

Ühendkuningriik viimistleb praegu oma aruandeid Põhja-Iirimaa kohta vastavalt kütusekvaliteedi direktiivi artiklile 7a ja kooskõlas nõukogu direktiivi (EL) 2015/652 artikliga 5.

(8)

  https://www.eionet.europa.eu/etcs/etc-cm/products/etc-cm-report-2022-02  

(9)

Töötlemiseelses etapis tekkiv heide – kogu kasvuhoonegaaside heide, mis tekib enne, kui tooraine jõuab rafineerimistehasesse või töötlemisettevõttesse, kus kütus toodetakse.

(10)

https://ec.europa.eu/clima/system/files/2016-11/guidance_note_on_uer_en.pdf

(11)

Selle arvutuse jaoks võeti arvesse maakasutuse kaudsest muutusest tulenevaid biokütuste hinnangulisi heitkoguseid vastavalt kütusekvaliteedi direktiivi V lisas olevale loetelule.

(12)

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021PC0557

(13)

Vastavalt nõukogu direktiivi (EL) 2015/652 I lisa 1. osale arvutatakse kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärk elektrikoguste alusel, kasutades elektrisõidukite tehnoloogia kohandustegurit, mis vastab jõuseadme kasuteguri arvestamisele.

(14)

See hõlmab bioetanooli, mis segatakse otse bensiini sisse või muundatakse ETBE-ks ja seejärel segatakse bensiini sisse.

(15)

E+ on bensiin, mille etanoolisisaldus on > 10 mahuprotsenti.

(16)

B+ on diislikütus, mille biodiislisisaldus on > 7 mahuprotsenti.

(17)

Ainult Malta ja Slovakkia teatasid 186 miljoni liitri biokütusesisalduseta bensiini müümisest, mis moodustab 0,2 % bensiini kogumüügist 2020. aastal (väikese osakaalu tõttu on see tabelist 4 välja jäetud).

(18)

Ainult Läti teatas 638 miljoni liitri biokütusesisalduseta diislikütuse müümisest talveperioodil. See moodustab 0,3 % diislikütuse kogumüügist 2020. aastal (väikese osakaalu tõttu on see tabelist 4 välja jäetud).