—

Euroopa kliimamäärus, milles on sätestatud ELi eesmärk saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus;

—

maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määrus, mille viimases muutmisettepanekus nähakse 2030. aastaks ette mullast, metsadest ja puittoodetest pärit süsiniku netosidumise eesmärk 310 miljonit CO2 ekvivalenttonni;

—

teatis kestlike süsinikuringete kohta, milles on esitatud süsinikku siduva majandamise tegevuskava, mis aitab kaasa LULUCFi määrusest tuleneva kavandatud 2030. aasta eesmärgi saavutamisele, ning tööstuslahendused, mille abil seotakse 2030. aastaks vähemalt 5 miljonit tonni CO2. Teatises anti teada ka kavast töötada välja ettepanek süsiniku sidumise sertifitseerimise õigusraamistiku kohta.

—

süsiniku püsiv säilitamine hõlmab selliseid meetodeid nagu bioenergia tootmisel CO2 kogumine ja säilitamine (BECCS) ning CO2 kogumine otse atmosfäärist ja selle säilitamine (DACCS). 2030. aastaks tuleks selle kategooria meetodite abil siduda vähemalt 5 miljonit tonni CO2 ning saavutada 2050. aastaks kuni 200 miljoni tonni CO2 sidumine;

—

süsinikku siduv majandamine hõlmab selliseid meetodeid nagu metsastamine ja taasmetsastamine, parem metsa majandamine, agrometsandus, süsiniku sidumine mullas ja turbaalade taastamine. Koos süsinikku säilitavate toodetega aitab süsinikku siduv majandamine saavutada kavandatud LULUCFi määruse süsiniku netosidumise eesmärki, milleks on saavutada 2030. aastaks 310 miljonit CO2 ekvivalenttonni aastas, ja 2050. aastaks kliimapositiivne majandus;

—

süsinikku säilitavad tooted hõlmavad selliseid meetodeid nagu puidupõhiste materjalide kasutamine ehituses ning süsiniku pikaajaline kogumine ja kasutamine. Koos süsinikku siduva majandamisega aitab see saavutada eespool nimetatud kavandatud LULUCFi määruse ja kliimapositiivsuse eesmärke.

—

süsinikku siduvaid tegevusi tuleb täpselt mõõta ja need peavad tagama selge kliimakasu (kvantifitseerimine);

—

süsinikku siduvad tegevused peavad ulatuma kaugemale turutavadest ja sellest, mis on õiguslikult nõutav (täiendavus);

—

sertifikaadid peavad selgelt kajastama süsiniku säilitamise kestust ja neis tuleb vahet teha ajutisel ja püsival säilitamisel (pikaajaline säilitamine);

—

lisaks peaksid süsinikku siduvad tegevused kaasa aitama muudele keskkonnaeesmärkidele, näiteks elurikkusele, või vähemalt mitte kahjustama keskkonda (keskkonnasäästlikkus).

—

saada avaliku sektori toetust ühise põllumajanduspoliitika, riigiabi või innovatsioonifondi kaudu;

—

olla hõlmatud äriühingute aruandlusega ning olla täpsemalt kindlaks määratud roheväidete põhistamise algatuses ja äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivis;

—

kasutada ära koostoimet muude märgiste ja sertifikaatidega, näiteks mahepõllumajanduse ja säästva biomassi sertifikaat;

—

olla hõlmatud tarneahela lepingutesse, millega luuakse tööstuslikud väärtusahelad ja koostoime kestlike toidusüsteemidega;

—

aidata kaasa vabatahtlike CO2-turgude terviklikkusele.