Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52022AE6159

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Euroopa raamistik süsiniku sidumise sertifitseerimiseks“ (COM(2022) 672 final – 2022/0394 (COD))

    EESC 2022/06159

    ELT C 184, 25.5.2023, p. 83–87 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    25.5.2023   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 184/83


    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Euroopa raamistik süsiniku sidumise sertifitseerimiseks“

    (COM(2022) 672 final – 2022/0394 (COD))

    (2023/C 184/15)

    Raportöör: Stoyan TCHOUKANOV

    Konsulteerimistaotlus

    Euroopa Parlament, 1.2.2023

    Euroopa Ülemkogu, 6.2.2023

    Õiguslik alus

    Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõige 1

    Vastutav tööorgan

    põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon

    Vastuvõtmine sektsioonis

    9.3.2023

    Vastuvõtmine täiskogus

    22.3.2023

    Täiskogu istungjärk nr

    577

    Hääletuse tulemus

    (poolt/vastu/erapooletuid)

    159/0/2

    1.   Järeldused ja soovitused

    1.1.

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab heaks komisjoni ettepaneku süsiniku sidumise sertifitseerimise ELi raamistiku kohta, tunnistades vajadust suurendada süsiniku sidumist ja edendada regeneratiivseid tavasid, pööramata samas põhitähelepanu kõrvale kasvuhoonegaaside heite oluliselt vähendamiselt, et piirata globaalset soojenemist. Komitee märgib siiski, et ettepanekus jäetakse liiga palju olulisi aspekte edasiseks käsitlemiseks delegeeritud õigusaktides.

    1.2.

    Komitee tunnistab, et praegu on liidus kasutusel erinevad süsiniku sidumise valideerimise ja tasustamise süsteemid ning et ühine sertifitseerimisraamistik võib suurendada selgust ja usaldusväärsust, kui kehtestatakse üldised ELi eeskirjad, millega reguleeritakse süsiniku sidumisest saadava kliimakasu mõõtmist, valideerimist ja kontrollimist. Vabatahtliku raamistikuga kaasneb ergutav mõju, sest see võib pakkuda uusi tulukanaleid neile, kes on huvitatud süsinikku siduva tegevuse elluviimisest. Komitee kutsub üles suurendama selgust täieliku rakendamise eeldatava ajakava osas, võttes arvesse loodavaid asutusi ja sertifitseerimisüksusi.

    1.3.

    Komitee märgib, et võivad tekkida õigustatud küsimused süsiniku sidumise kasutamise kohta ELi kliimapoliitikas, alates heite vähendamise eesmärgi võimalikust alandamisest või edasilükkamisest, tuginedes süsiniku edaspidise sidumise lubadusele, kuni petturlike väidete ohu ning CO2 arvestusühikute ostmisel põhineva rohepesuni välja. Rohepesu vältimiseks nõuab komitee, et süsiniku säilitamise eeldatav kestus ja süsiniku vabanemise riskid kajastuksid selgelt erinevate süsiniku sidumise sertifikaatide (mis hõlmavad süsiniku püsivat säilitamist, süsinikku siduvat majandamist ja süsiniku säilitamist kauakestvates toodetes) kasutuses.

    1.4.

    Komitee väljendab heameelt komisjoni eesmärgi üle tagada üldsusele, süsiniku sidumise teenuse osutajatele ja ostjatele läbipaistvus ja selgus sertifitseeritud süsinikku siduvate tegevuste kaudu loodava väärtuse kohta. Komitee kutsub aga üles rakendama sertifikaatide väärtuse ja kasutuse suhtes lisakaitsemeetmeid. Komitee kutsub komisjoni üles esitama suunised, milles määratakse kindlaks asjakohased väited, mida saab esitada sertifitseeritud süsinikusidumise eri juhtudel, ning tegema kindlat vahet süsiniku püsiva säilitamise, süsinikku siduva majandamise ja toodetes süsiniku säilitamise põhjal antud sertifikaatide vahel.

    1.5.

    Komitee nõuab, et raamistikus välja töötatavates tulevastes metoodikates kirjeldataks selgelt aruandekohustuse aspekte ja säilitataks läbipaistvus. Süsiniku vabanemise riske tuleb pidevalt jälgida ja leevendada. Seotud ja säilitatud süsinikuga seonduv vastutus ja vastutuse ülekandmine tuleb selgelt kindlaks määrata kõikide süsinikku siduvate tegevuste lõikes.

    1.6.

    Komitee kutsub komisjoni üles tagama, et meetodid põhineksid teaduslikel tõenditel ja nende puhul juhindutaks teadusringkondadest. Komitee juhib tähelepanu sellele, et sertifitseerimissüsteem on kaugelt liiga keeruline ja koormav, et edendada selliste tavade ulatuslikku kasutuselevõttu – asjakohased menetlused tunduvad väga aeganõudvad ja tehnilised ning võivad vähendada käitajate motivatsiooni tegutseda, arvestades et sageli on tegemist väikesemahuliste ettevõtetega, kelle tulu on väike isegi parima stsenaariumi korral.

    1.7.

    Komitee märgib, et seire, aruandluse ja kontrolli jaoks on vaja erinevaid süsiniku sidumise mõõtmise võimalusi, sealhulgas kaugseire ja satelliidiandmete kasutamine. Vajalikke mõõtmisi silmas pidades rõhutab komitee, et on väga oluline hoida süsiniku sidumisega seonduvad seire-, aruandlus- ja kontrollikulud võimalikult madalad, et oleks tagatud sertifitseerimisraamistiku laialdane kättesaadavus.

    1.8.

    Komitee rõhutab, et enne sertifitseerimisraamistiku lõimimist teiste poliitikavaldkondadega, näiteks ühise põllumajanduspoliitikaga, tuleb hoolikalt hinnata ja käsitleda ettepanekuga seotud võimalikke riske ja kõrvalmõju peamistele osalejatele (põllumajandustootjad, metsatööstus ning ehitus- ja puidutööstus), sealhulgas keskkonna- ja sotsiaal-majanduslikke riske ja mõju.

    1.9.

    Komitee arvates ei tohiks praegust ühist põllumajanduspoliitikat kasutada süsinikku siduva majandamise või süsiniku sidumise rahastamiseks (1). Kuigi ühisel põllumajanduspoliitikal võib olla väike roll süsiniku sidumisel, on see vahend mõeldud toidu, sööda ja biomassi tootmiseks, mis on põllumajandus- ja metsandussektori peamine eesmärk. Selles konkreetses kontekstis on süsiniku sidumine kõrvalsaadus, mis tähendab, et kättesaadavaks tuleks teha täiendavad rahastamisallikad.

    1.10.

    Komitee leiab, et komisjoni jäetud suur ebaselgus rahastamise suhtes takistab oluliselt võimalikke osalejaid osalemast. Seepärast rõhutab komitee vajadust teatava rahastamiskindluse järele. Arvestades tulevasi süsiniku sidumise võimalusi, soovitab komitee töötada välja tegevuskava nende meetmete jaoks ühise rahastamisvahendi loomiseks.

    2.   Üldised märkused

    Vajadus suurendada süsiniku sidumist, et saavutada netonullheite eesmärgid

    2.1.

    Kooskõlas Pariisi kokkuleppega on Euroopa Liit võtnud kohustuse saavutada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside netonullheide ja seejärel negatiivne netoheide. Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli viimase aruande kohaselt ei piisa selle eesmärgi saavutamiseks üksnes heite vähendamisele keskendumisest – süsinikdioksiidi sidumise kasutuselevõtt raskesti vähendatava jääkheite tasakaalustamiseks on vältimatu, kui soovitakse saavutada CO2 ja kasvuhoonegaaside netonullheide (2).

    2.2.

    Kuigi süsiniku sidumine ei asenda kasvuhoonegaaside heite vajalikku järsku vähendamist, peab see täiendama heite vähendamisega seotud jõupingutusi, et saavutada netonullheide ja negatiivne netoheide. Seepärast tuleb süsiniku sidumist kogu maailmas märkimisväärselt suurendada, et kontrollida kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni atmosfääris ja piirata globaalset soojenemist. Kliimaeesmärkide saavutamiseks tuleb ELi andmetel vähendada liidu heidet võrreldes 1990. aasta tasemega 85–95 % võrra, kusjuures selle lünga täitmiseks on vaja süsiniku sidumist. Seetõttu tuleb igal aastal atmosfäärist siduda mitusada miljonit tonni CO2.

    2.3.

    Selle saavutamiseks on EL seni käivitanud mitmeid algatusi:

    Euroopa kliimamäärus, milles on sätestatud ELi eesmärk saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus;

    maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määrus, mille viimases muutmisettepanekus nähakse 2030. aastaks ette mullast, metsadest ja puittoodetest pärit süsiniku netosidumise eesmärk 310 miljonit CO2 ekvivalenttonni;

    teatis kestlike süsinikuringete kohta, milles on esitatud süsinikku siduva majandamise tegevuskava, mis aitab kaasa LULUCFi määrusest tuleneva kavandatud 2030. aasta eesmärgi saavutamisele, ning tööstuslahendused, mille abil seotakse 2030. aastaks vähemalt 5 miljonit tonni CO2. Teatises anti teada ka kavast töötada välja ettepanek süsiniku sidumise sertifitseerimise õigusraamistiku kohta.

    Süsiniku sidumise projektide juhtimine

    2.4.

    Oma ettepaneku abil, millega luuakse liidu vabatahtlik süsiniku sidumise sertifitseerimise raamistik, püüab Euroopa Komisjon suurendada kvaliteetset ja kestlikku süsiniku sidumist, stimuleerides rahastamist, võideldes rohepesu vastu ja suurendades usaldusväärsust ning ühtlustades turutingimusi.

    2.5.

    Komisjon kehtestab kolm peamist süsinikusidumise meetodite kategooriat:

    süsiniku püsiv säilitamine hõlmab selliseid meetodeid nagu bioenergia tootmisel CO2 kogumine ja säilitamine (BECCS) ning CO2 kogumine otse atmosfäärist ja selle säilitamine (DACCS). 2030. aastaks tuleks selle kategooria meetodite abil siduda vähemalt 5 miljonit tonni CO2 ning saavutada 2050. aastaks kuni 200 miljoni tonni CO2 sidumine;

    süsinikku siduv majandamine hõlmab selliseid meetodeid nagu metsastamine ja taasmetsastamine, parem metsa majandamine, agrometsandus, süsiniku sidumine mullas ja turbaalade taastamine. Koos süsinikku säilitavate toodetega aitab süsinikku siduv majandamine saavutada kavandatud LULUCFi määruse süsiniku netosidumise eesmärki, milleks on saavutada 2030. aastaks 310 miljonit CO2 ekvivalenttonni aastas, ja 2050. aastaks kliimapositiivne majandus;

    süsinikku säilitavad tooted hõlmavad selliseid meetodeid nagu puidupõhiste materjalide kasutamine ehituses ning süsiniku pikaajaline kogumine ja kasutamine. Koos süsinikku siduva majandamisega aitab see saavutada eespool nimetatud kavandatud LULUCFi määruse ja kliimapositiivsuse eesmärke.

    2.6.

    Tagamaks et määruse kohaselt sertifitseeritakse üksnes kvaliteetne süsiniku sidumine, on komisjon kehtestanud teatavad põhikriteeriumid:

    süsinikku siduvaid tegevusi tuleb täpselt mõõta ja need peavad tagama selge kliimakasu (kvantifitseerimine);

    süsinikku siduvad tegevused peavad ulatuma kaugemale turutavadest ja sellest, mis on õiguslikult nõutav (täiendavus);

    sertifikaadid peavad selgelt kajastama süsiniku säilitamise kestust ja neis tuleb vahet teha ajutisel ja püsival säilitamisel (pikaajaline säilitamine);

    lisaks peaksid süsinikku siduvad tegevused kaasa aitama muudele keskkonnaeesmärkidele, näiteks elurikkusele, või vähemalt mitte kahjustama keskkonda (keskkonnasäästlikkus).

    2.7.

    Selleks et selgemalt määrata iga süsinikusidumise meetodi suhtes kehtivad eeskirjad ja võtta kasutusele kvaliteedikriteeriumid, töötab komisjon eksperdirühma kaasabil välja kohandatud sertifitseerimismeetodid ja sätestab need delegeeritud õigusaktides. EL töötab kõigepealt välja meetodid ja tunnustab sertifitseerimissüsteeme. Teises etapis saavad käitajad liituda ELi tunnustuse saanud sertifitseerimissüsteemidega, kuid kolmandad isikud kontrollivad tegevusi, mida võib sertifitseerida. Sertifitseeritud süsinikusidumine registreeritakse koostalitlusvõimelistes registrites.

    2.8.

    Süsiniku sidumisega seotud olemasolevatel ja tulevastel algatustel on koostoime mitmes aspektis. Kavandatava määruse kohane süsiniku sidumine võiks:

    saada avaliku sektori toetust ühise põllumajanduspoliitika, riigiabi või innovatsioonifondi kaudu;

    olla hõlmatud äriühingute aruandlusega ning olla täpsemalt kindlaks määratud roheväidete põhistamise algatuses ja äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivis;

    kasutada ära koostoimet muude märgiste ja sertifikaatidega, näiteks mahepõllumajanduse ja säästva biomassi sertifikaat;

    olla hõlmatud tarneahela lepingutesse, millega luuakse tööstuslikud väärtusahelad ja koostoime kestlike toidusüsteemidega;

    aidata kaasa vabatahtlike CO2-turgude terviklikkusele.

    3.   Konkreetsed märkused

    Usaldusväärne sertifitseerimine kui hädavajalik tugisammas süsiniku sidumise suutlikkuse kiireks suurendamiseks Euroopas

    3.1.

    Kui kehtestada üldised ELi eeskirjad, millega reguleeritakse süsiniku sidumisest tuleneva kliimakasu mõõtmist, valideerimist ja kontrollimist, võib see oluliselt toetada usaldusväärse süsiniku sidumise suutlikkuse arendamist Euroopas. See hõlmab mitmesuguseid põllumajandustootjatele, metsandusspetsialistidele, tööstusele ja teistele mõeldud uuenduslikke meetodeid, mille abil koguda ja säilitada mittefossiilset CO2.

    3.2.

    Sertifitseerimine on vajalik ja oluline samm süsiniku sidumise lõimisel ELi kliimapoliitikaga. See hõlmab näiteks stiimulite loomist maavaldajatele süsiniku mullas säilitamiseks (nt ühise põllumajanduspoliitika kaudu), mittefossiilset süsinikku säilitavate ehitusmaterjalide hangete toetamist (nt ehituseeskirjade kaudu) või aruandlust kliimaeesmärkide kohta (nt äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi kaudu).

    3.3.

    Seepärast toetab komitee täielikult süsiniku sidumise sertifitseerimise raamistikku kui sammu usaldusväärse sertifitseerimise suunas.

    Vajadus jälgida seotud süsinikku, et tagada sellega kaasnev kliima-, majanduslik ja ühiskondlik kasu

    3.4.

    Kuigi on hädavajalik süsiniku sidumine ulatuslikult kasutusele võtta, on sama oluline tagada ka kontroll asjakohaste jõupingutuste üle. Komitee märgib, et võib tekkida õigustatud küsimusi süsiniku sidumise kasutamise kohta ELi kliimapoliitikas, alates heite vähendamise võimalikust pärssimisest kuni petturlike roheväidete ohu ja CO2 arvestusühikute ostmisel põhineva rohepesuni välja.

    3.5.

    Seepärast on komitee seisukohal, et EL vajab tõhusat ja usaldusväärset sertifitseerimisraamistikku, et tagada üksnes kvaliteetse ja usaldusväärse süsinikusidumise sertifitseerimine. See võimaldab ELil tunnustada ja tasustada süsiniku sidumist ilma CO2 heite vähendamist pärssimata.

    3.6.

    Väga oluline on kehtestada kvaliteeditase kogu sertifitseeritud süsinikusidumise jaoks. Sellega tagatakse peamistele osalejatele kindlustunne, et ELi sertifitseeritud süsinikusidumine toob reaalse kliimakasu. Lisaks peab see andma piisavalt tugeva signaali selle kohta, et sertifitseeritud süsinikusidumise saab ohutult lõimida ELi laiemasse kliimaga seotud poliitikasse.

    3.7.

    Sellega seoses peab olema nähtav, et süsinikku siduvad tegevused on täiendavad, st ilma sekkumiseta ei toimuks süsiniku sidumist. See on range nõue juhuks, kui sertifikaate oleks vaja kasutada hüvitisnõuete puhul, kuid seda võib leevendada, kui hüvitisnõudeid ei esitata (nt valitsuse otsetoetuste puhul põllumajandustootjatele, et stimuleerida üleminekut regeneratiivsetele põllumajandustavadele). Seepärast peaks süsinikku siduvatest tegevustest saadav kasu toetama lisaks kestlikkust, mitte piirduma üksnes „neutraalse“ mõjuga, nagu komisjon on praegu kavandanud.

    3.8.

    Komitee rõhutab samuti, et süsiniku vabanemise riske (säilitatud CO2 vabanemine) tuleb pidevalt jälgida ja vähendada. Seotud ja säilitatud süsinikuga seonduv vastutus ja vastutuse ülekandmine tuleb selgelt kindlaks määrata ja see peab konkreetselt lähtuma igast süsiniku sidumise liigist.

    Süsiniku püsiva säilitamise, süsinikku siduva majandamise ja süsiniku toodetes säilitamise eristamine

    3.9.

    Süsinikusidumise meetodid erinevad märkimisväärselt selle poolest, kuidas CO2 atmosfäärist eraldatakse ning kus ja kui kaua süsinikku säilitatakse.

    3.10.

    Üldiselt on maapealsetes süsinikutalletajates ja elavas biomassis säilitatav süsinik (lühiajalise süsinikuringega süsinikusidumise meetodid) haavatavam ja selle säilitamisaeg on lühem kui geoloogilistes süsinikutalletajates (pikaajalise süsinikuringega süsinikusidumise meetodid) säilitataval süsinikul.

    3.11.

    Seetõttu tuleks erinevaid süsiniku sidumise ja säilitamise meetodeid vastavalt süsiniku säilitamise laadile erineval viisil arvesse võtta, hallata ja sertifitseerida. EL juba eraldab LULUCFi samba tööstussektori heitest. Teatises „Kestlikud süsinikuringed“ tehakse vahet fossiilsel, biogeensel ja atmosfäärsel süsinikul, mida selles teatises soovitatakse ELis hiljemalt 2028. aastaks eraldi märgistada, jälgida ja arvesse võtta.

    3.12.

    Lisaks tuleb rõhutada, et süsinikusidumise meetodite kolmel rühmal (süsiniku püsiv säilitamine, süsinikku siduv majandamine ja süsiniku säilitamine toodetes) on erinev roll meie liikumisel netonullheite suunas, neil on erinev kliimamõju, kulud, kasutuselevõtuga seotud probleemid ja valmidusaste ning erinev on ka üldsuse arusaam neist. Seepärast tuleks neid ka erineval viisil stimuleerida ja juhtida, võimaldades kohandatud poliitikat ja rahalist toetust, mis vastab iga süsinikusidumise meetodi vajadustele.

    3.13.

    Eespool toodut silmas pidades nõustub komitee komisjoni eesmärgiga tagada üldsusele, süsiniku sidumise teenuse osutajatele ja ostjatele läbipaistvus ja selgus sertifitseeritud süsinikku siduvate tegevuste kaudu loodava väärtuse kohta.

    3.14.

    Kuid komitee kutsub komisjoni üles minema kaugemale ja kehtestama ka suunised, millega määratakse kindlaks asjakohased väited, mida saab esitada sertifitseeritud süsinikusidumise eri juhtudel (st süsiniku püsiv säilitamine, süsinikku siduv majandamine ja süsiniku säilitamine toodetes). See on äärmiselt oluline selleks, et edendada kõikvõimalikke süsinikusidumise sertifitseerimise juhte, tagades samal ajal väidetava kliimakasu usaldusväärsuse ja vältides rohepesu.

    Läbipaistvuse ja teaduspõhisuse tagamine meetodite väljatöötamisel

    3.15.

    Kuna komisjon peab eksperdirühma toel korraldama spetsiaalse protsessi, et töötada välja meetodid süsinikku siduvate tegevuste jaoks ning esitada delegeeritud õigusaktides sertifikaatide kohta lisatäpsustused, kutsub komitee üles kaasama kodanikuühiskonna ja sellega konsulteerima.

    3.16.

    Komitee kutsub komisjoni üles tagama selle, et väljatöötatavad meetodid põhinevad teaduslikel tõenditel ja nende puhul juhindutakse teadusringkondadest.

    3.17.

    Komitee märgib, et seire, aruandluse ja kontrolli jaoks on vaja erinevaid süsiniku sidumise mõõtmise võimalusi, sealhulgas kaugseire ja satelliidiandmete kasutamine. Vajalikke mõõtmisi silmas pidades rõhutab komitee, et on väga oluline hoida süsiniku sidumisega seonduvad seire-, aruandlus- ja kontrollikulud võimalikult madalad, et oleks tagatud sertifitseerimisraamistiku laialdane kättesaadavus.

    3.18.

    EL peaks kaaluma sihtotstarbelise rahastuse eraldamist teadusuuringuteks, meetodite väljatöötamiseks ja katseliseks rakendamiseks. Väikeste osalejate vaatenurgast on sertifitseerimisraamistiku võimalikult laialdase kättesaadavuse tagamiseks väga oluline toetada suutlikkuse suurendamist ja tagada halduskulude katmine.

    3.19.

    Lõpetuseks rõhutab komitee, et enne sertifitseerimisraamistiku lõimimist teiste poliitikavaldkondade, näiteks ühise põllumajanduspoliitikaga, tuleb hoolikalt hinnata ja käsitleda ettepanekuga seotud võimalikke riske ja kõrvalmõju peamistele osalejatele (põllumajandustootjad, metsatööstus ning ehitus- ja puidutööstus), sealhulgas keskkonna- ja sotsiaal-majanduslikke riske ja mõju.

    Brüssel, 22. märts 2023

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

    Christa SCHWENG


    (1)  ELT C 323, 26.8.2022, lk 95.

    (2)  Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli III töörühma kokkuvõte poliitikakujundajatele, 2022.


    Top