52021XC0805(05)

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 52021XC0805(05) - EN

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 52021XC0805(05)

Veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaati tehtava liidu muudatuse taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõikele 3 2021/C 313/08

C/2021/5871

ELT C 313, 5.8.2021, p. 25–33 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

HTML

PDF

Official Journal

5.8.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 313/25

Veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaati tehtava liidu muudatuse taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõikele 3

(2021/C 313/08)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (1) artiklile 98 annab käesoleva dokumendi avaldamine õiguse esitada vastuväiteid kahe kuu jooksul alates dokumendi avaldamise kuupäevast.

TOOTESPETSIFIKAATI TEHTAVA LIIDU MUUDATUSE TAOTLUS

„SOAVE“

PDO-IT-A0472-AM04

Taotluse esitamise kuupäev: 21. märts 2019

1. Taotleja ja õigustatud huvi

Consorzio Tutela Vini Soave e Recioto di Soave

Associazione di produttori della DOP Soave

2. Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab:

☐	Toote nimetus

☐	Viinamarjasaaduse kategooria

☐	Seos piirkonnaga

☒	Turustamiskeeld

3. Muudatuse kirjeldus ja põhjused

Säte villimise kohta määratletud geograafilises piirkonnas

Spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

Artikli 5 lõige 1

Kirjeldus ja põhjused

Muudatus on seotud sättega villimise kohta määratletud tootmispiirkonnas.

Muudatusega soovivad kaitstud päritolunimetuse „Soave“ alla kuuluva veini tootjad kõrvaldada puuduse tootespetsifikaadi algtekstis, mis kiideti heaks 1968. aasta lõpus ehk ajal, mil riiklike või ELi päritolunimetuste üldeeskirjades oli täpsustatud, et villimine ja pakendamine pidi toimuma määratletud alal. See üldreegel kehtestati pärast Euroopa Kohtu 16. mai 2000. aasta otsust kohtuasjas C-388/95.

Muudatuse põhjuseks on vajadus säilitada kaitstud päritolunimetusega „Soave“ veinide kvaliteet, tagada nende päritolu ning tõhus ja õigeaegne kontroll.

Näib, et transportimine ja villimine väljaspool tootmispiirkonda võib kahjustada veini „Soave“ kvaliteeti, kuna see võib kokku puutuda redoksreaktsioonide, äkiliste temperatuurimuutuste ja mikrobioloogilise saastega. Eelkõige võivad need nähtused avaldada negatiivset mõju füüsikalis-keemilistele (minimaalne üldhappesus, minimaalne suhkruvaba ekstrakt jne) ja organoleptilistele (värvus, lõhn ja maitse) omadustele.

Mida kaugemale veini transporditakse, seda suuremad on riskid. Villimine päritolupiirkonnas aitab säilitada toote omadusi ja kvaliteeti, kuna veinisaadetisi ei veeta üldse või veetakse ainult lühikeste vahemaade taha.

Need aspektid koos päritolunimetuse „Soave“ alla kuuluvate veinide tootjate aastatega omandanud kogemuste ning põhjalike tehniliste ja teaduslike teadmistega veinide eriomaduste kohta võimaldavad villimist päritolupiirkonnas parimate tehnoloogiliste ettevaatusabinõude toel, et säilitada kõik spetsifikaadiga hõlmatud veinide füüsikalised, keemilised ja organoleptilised omadused.

Tootmispiirkonnas toimuva villimise teine eesmärk on tagada, et pädev asutus saaks täita oma järelevalveülesandeid maksimaalselt tõhusalt, sujuvalt ja kulutõhusalt. Nende nõuete täitmist ei ole võimalik tagada samal määral väljaspool tootmispiirkonda.

Kontrolliasutus, kes kontrollib igal aastal spetsifikaadi sätete järgimist, võib kooskõlas vastava kontrollikavaga väga kiiresti kavandada veini „Soave“ villimise ajal kontrollkäike kõigi tootmispiirkonnas asuvate asjaomaste ettevõtjate juurde.

Eesmärk on süstemaatiliselt tagada, et villida saab ainult selliseid veini „Soave“ saadetisi, mille puhul on eelnevalt tõendatud, et need on läbinud kontrolliasutuse tehtud füüsikalis-keemilised ja organoleptilised testid. See võimaldab läbi viia tõhusamaid kontrolle tootjate jaoks väheste kuludega, et pakkuda tarbijatele maksimaalset veini ehtsuse garantiid.

Kõnealune muudatus on seotud koonddokumendi punktiga 1.9.

KOONDDOKUMENT

1. Toote nimetus

Soave

2. Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

5.	Kvaliteetvahuvein

4. Veini(de) kirjeldus

„Soave“ (sealhulgas „Soave“ Classico ja „Soave“ Colli Scaligeri)

Värvus: õlgkollasest mõnel juhul rohekaskollaseni;

lõhn: iseloomulik intensiivne ja hõrk lõhn;

maitse: kuiv, keskmiselt täidlane ja harmooniline, kergelt mõrkjas;

minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 10,5 mahuprotsenti „Soave“ puhul ning 11,0 mahuprotsenti „Soave“ Classico ja „Soave“ Colli Scaligeri puhul;

suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 15,0 g/l „Soave“ ning 16,0 g/l „Soave“ Classico ja „Soave“ Colli Scaligeri puhul.

Analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

„Soave Spumante“ (sealhulgas „Soave“ Spumante Classico ja „Soave“ Spumante Colli Scaligeri)

Vaht: õrn ja säilib kaua;

Värvus: õlgkollasest mõnel juhul särava rohekani;

lõhn: iseloomulik intensiivne ja hõrk lõhn;

maitse: keskmiselt täidlane, harmooniline, päris kuiva või kuiva (extra brut, brut, extra dry või dry) veini puhul kergelt mõrkjas;

minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 11 mahuprotsenti;

suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 15,0 grammi liitri kohta.

Analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	5,0 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5. Veinivalmistustavad

a. Veinivalmistuse eritavad

Itaalia vahuveini valmistamismeetod (autoklaavis) või klassikaline meetod

Veinivalmistuse eritava

Looduslik kääritamine autoklaavides Charmat’ või Martinotti meetodil või klassikalisel meetodil (teisene kääritamine pudelis) kooskõlas vahuveinide tootmise suhtes kehtivate eeskirjadega.

b. Maksimaalne saagikus

„Soave“, „Soave“ Spumante

15 000 kg viinamarju hektari kohta

„Soave“ Classico, sealhulgas Spumante „Soave“ Colli Scaligeri, sealhulgas Spumante

14 000 kg viinamarju hektari kohta

6. Määratletud geograafiline piirkond

– Kontrollitud päritolunimetusega „Soave“ veini tootmiseks ettenähtud viinamarju kasvatatakse piirkonnas, mis hõlmab täielikult või osaliselt Verona provintsi järgmiste kommuunide territooriumi: Soave, Monteforte d’Alpone, San Martino Buon Albergo, Mezzane di Sotto, Roncà, Montecchia di Crosara, San Giovanni Ilarione, San Bonifacio, Cazzano di Tramigna, Colognola ai Colli, Caldiero, Illasi e Lavagno.

Kõnealuse ala piirid on kindlaks määratud järgmiselt.

Läänest lõunasse kulgeb piir San Martino Buon Albergo asulast piki riigimaanteed nr 11 kuni S. Pietroni. Seejärel pöördub see Caldierosse viivat teed pidi lõunasse ning edasi mööda Rocca ja Gazzo mägede serva veidi kõrgemal kui 40 m merepinnast, kuni jõuab tagasi riigimaanteele nr 11 ja kulgeb edasi mööda kommuuniteed, mis ületab viaduktil Milano-Veneetsia raudtee. Sealt edasi kattub piir riigimaanteega nr 11 kuni sillani, mis läheb San Bonifacio suhkrutehase lähedal üle Alpone jõe; edasi läbib piir mööda maanteed San Lorenzo asula, kuni ristub Serenissima kiirteega, mis piiritleb määratletud piirkonda San Bonifacio kommuuni territooriumil kuni Vicenza provintsi piirini. Määratletud piirkonna piir langeb kokku Monteforte, Roncà ja San Giovanni Ilarione kommuune Vicenza provintsist eraldava piiriga kuni provintsi piiri ületava maanteeni Monte Madarosast lõunas; seejärel kulgeb piir seda teed mööda Derutit, Lovatit, Paludit ja Rossettit läbides kuni San Giovanni Ilarione asulani; sealt edasi jookseb piir maanteed mööda läbi Cereghi, Fornace ja Tessari 250 m kõrgusel merepinnast, kulgeb piki Vaio Munit Soejosse ja edasi kuni punktini, kus saavad kokku Tregnago, San Giovanni Ilarione ja Cazzano kommuunide piirid. Alates sellest punktist järgib piir Cazzano kommuuni piiri kuni Soraigheni; sealt kulgeb see edasi mööda teed, mis viib M. Bastia nõlvadest allpool esmalt põhja suunas ja keerab seejärel C. Andreani lähedal itta. Edasi läbib see teed mööda Montecchia di Crosara ja jõuab Albo jõeni. Pärast liitumist Tolottist lähtuva teega pöördub see 300 m kõrgusel merepinnast lõunasse, möödudes allpool C. Brustolonist, ning ühineb Damisse viiva teega, mis tõuseb 326 m kõrgusele; sealt edasi liigub see punkti, kus 418 m kõrgusel merepinnast puutuvad kokku Soave, Cazzano ja Montecchia vahelised piirid, ja edasi sealt mööda Cazzano ja Montecchia vahelist piiri põhja suunas, kuni see 100 meetri pärast ristub teega, mida mööda jätkub piir lääne suunas kuni C. Fontana Forani. Seejärel kulgeb see mööda teed lõuna suunas kuni Pissolo di Soprani ja seejärel mööda Faellat läbivat teed, pöördudes seejärel ida suunas kuni Pissolo di Sottoni. Seejärel kulgeb see teed mööda lõuna suunas kuni Pissolo di Soprani ja jätkub Pissolo di Sotto suunas, kuni möödub sellest asulast. Edasi läbib see Chiavica ja jätkub mööda Cazzanost Canovasse viivat teed. See jõuab Canova asulasse ja pöördub kohe pärast seda läände, langedes 84 m kõrguselt 73 m kõrgusele. See möödub Pissolost ja jõuab Cantina Socialeni (vt A1*). Edasi kulgeb see Via Montit mööda Cazzanoni.

Sellel teel Cazzano keskosas (100 m kõrgusel merepinnast) pöördub piir lääne suunda, jätkudes kuni T. Tramignani, ning liigub seejärel lõuna suunas kuni Illasi maanteel asuva sillani. Piir jookseb seda teed mööda lääne poole kuni S. Colombano ristteeni ning edasi kuni kabelini (135 m kõrgusel merepinnast). See kulgeb edasi lõuna suunas (vt A2*) kuni Grisini ja seejärel idakagu suunas, läbides Case Val dell’Oco, ning edasi kuni Cereolo di Soprani. See jätkub Cereolo di Sottosse viivat teed mööda ja edasi läänesuunalisel teel ja edelasuunalisel teel, mis jõuab Bocca Scalucesse; edasi kulgeb see esmalt põhjasuunalisel teel ja seejärel teel, mis Pistozast möödudes jõuab Illasisse viivale teele. Piir kulgeb piki seda teed veidi maad (umbes 100 meetrit) lääne suunas ja edasi mööda teed, mis läbib põhja poole jääva C. Troni serva, ja seejärel ikka lääne suunas mööda teed, mis ühineb Illasi maanteega. Piir jätkub umbes 250 meetri ulatuses lõunasuunalisel teel ja seejärel läänesuunalisel teel, mis möödub Mormonteast lõuna poolt, kuni umbes 16. kilomeetrini Illasisse viival maanteel. Edasi kulgeb see edela suunas veidi maad piki Illasi jõge. See ületab jõe ning kulgeb edasi läbi Valnogara ja seejärel piki Via Montecurtot, esiteks lääne suunas kuni ristumiseni Via Caraga ja seejärel mööda kujuteldavat joont lääneedela suunal (vt A3*), ristudes Montecurto di Sopra juures Illasi kommuuni piiriga. Seejärel järgib see kõnealust piiri põhja suunas, kuni jõuab Lione maanteel peaaegu 92 m kõrguseni merepinnast. Piir kulgeb seda teed mööda põhja suunas, läbides Lione ja möödudes C. Spiazzist, ning pöördub Leon S. Marco juures teele, mis kirde suunas liikudes jõuab 135 m kõrgusel merepinnast C. Santisse. Sealt edasi jookseb piir mööda Fratta maanteed ligikaudu 300 meetrit lääne suunda ja pöördub seejärel põhja, kulgedes läbi Fratta ja seejärel lääne suunas kuni Mezzane di Sottoni. Edasi kulgeb see lõuna suunas mööda maanteed, mis läbib Casoni, Turano ja Val di Mezzo serva, möödub Boschettost ja ulatub Villa Alberti juures 73 m kõrgusele merepinnast. Seejärel kulgeb see mööda maanteed edela suunas kuni Barco di Soprani ning kulgeb seejärel kõigepealt lääne ja seejärel loode suunda kuni ristumiseni S. Bricciosse viiva maanteega. Edasi kulgeb see kirde suunas kuni Casettani ning seejärel mööda lääne poole viivat teed kuni maanteeni, mis möödub veidi maad lõuna poolt S. Roccost ja Ca’ Brusàst, ning suundub seejärel lõunasse mööda teed, mis möödub l’Arcandolest ja jõuab San Martino Buon Albergoni, kust piir algas.

– „Classico“ tähisega veini „Soave“ valmistamiseks sobivad viinamarjad peavad olema toodetud ministri 23. oktoobri 1931. aasta käskkirjaga (avaldatud 16. detsembri 1931. aasta ametlikus teatajas nr 289) heakskiidetud piirkonnas, mis hõlmab osa Soave ja Monteforte d’Alpone kommuunide territooriumist ja on kindlaks määratud järgmiselt: Soaves asuvast Porta Veronast kulgeb piir mööda Soave-Monteforte maanteed kuni Soave piirkonnas asuva San Lorenzo külani. Sealt suundub see põhja piki Monte Tondo nõlva kuni Soave ja Monteforte kommuunide territooriumide vahelise piirini. Seejärel kulgeb see piki Monte Zoppega nõlvu, läbides Monteforte d’Alpone asula, järgmisi teid pidi sellises järjestuses: Via Zoppega, Via Novella, Via San Carlo, Via 27 Aprile. Siis ületab see Alpone jõe ja jätkub taas piki Via Alponet. Edasi suundub piir põhja ja jõuab lõpuks Via Romale, hõlmates Monticello piirkonda (vt B1*). See ristub Via Santa Crocega ja suundub loodesse, hõlmates Cantina Sociale di Monteforte. Seejärel kulgeb see piki Via XX Settembret lõuna suunas ja seejärel Alpone jõe teisel kaldal. Edasi jõuab see Via della Fontanale, mis suundub esmalt läände, seejärel lõunasse, seejärel läände ja lõpuks põhja ning kulgeb seejärel piki Monte Riondo nõlvu (vt B2*). Piir jookseb umbes 530 meetrit mööda Via Monte Riondot ja pöördub seejärel põhja suunas, et jätta välja Torrente Ponsara jõesetete ala. Seejärel kulgeb piir maanteed mööda ida suunas ja jõuab Monte Forte d’Alpone kommuuni katastrilehe 13 piirile, mis umbes 110 meetri ulatuses langeb kokku Via Cerviaga. Piir hõlmab Casotti küla (vt B3*) ja jõuab seejärel Monteforte-Brognoligo maanteele. Mööda seda maanteed jookseb piir põhja suunas, kuni jõuab Torrente Carbonare jõeni, ja (vt B4*) lääne suunas piki Monte Grande nõlvu. Seejärel laskub see ida poole, Carbonare orust vasakule, hõlmates Brognoligo asula, Valle ja Mezzavilla külad ning Costalunga asula (vt B5*). Siin pöördub see Sorte munitsipaalmaanteed mööda põhja poole, kuni jõuab Roggia Viennega ja Alpone jõe ristumispunkti. Seejärel kulgeb see piki Monteforte territooriumi põhjapiiri Soave kommuuni piirini Moscatellos. Seda piiri järgides jõuab see Valle Crivellarani punktis, kus Soave piir moodustab nurga. Sealt edasi eraldub veinipiirkonna piir kommuuni piirist, kulgeb lääne suunas ja ulatub Villa Visco juures 331 m kõrgusele merepinnast. Seejärel järgib see Monte Campanost laskuvat teelõiku, läbib kõrguse 250 m merepinnast ja jõuab varsti pärast seda Casa Nui juures Anguane kõrvalharuni (vt B6*) ning kulgeb seda mööda edasi kuni Soave-Cazzano provintsimaanteeni. See jookseb piki provintsimaanteed lõuna suunas kuni Battocchi viimaste majadeni. Sealt kulgeb piir itta mööda La Carcerat läbivat kommuuniteed, kuni ristub umbes 54 m kõrgusel merepinnast Soave-Castelcerino provintsimaanteega. Seejärel laskub see Monte Foscarino ja Monte Cèrcene kommuuniteed pidi lõunasse kuni ristumiseni Soave-Castelcerino provintsimaanteega. Pöördudes diagonaalselt edelasse ja möödudes Borgata Bassano asulast, jõuab see Tramigna jõekanalini. Edasi kulgeb piir lõuna suunas kuni Soave-Borgo San Matteo provintsimaanteeni, pöörab piki Soave lõunamüüre läände ja jõuab Porta di Veronani, kus algab Classica piirkond.

– Selliste „Soave“ veinide valmistamiseks kasutatavad viinamarjasordid, mis kannavad ka „Colli Scaligeri“ alampiirkonna tähist, peavad olema toodetud piirkonnas, mis on kindlaks määratud järgmiselt: piir algab läänepiirkonnast (San Martino Buon Albergo) ja laskub San Roccos asuvast Marcellisest Bosco della Frattasse kuni Fenilonini. Edasi jookseb see madalikku mäest lahutava tee kõrval Palùni ja seejärel San Giacomo suunas Casetteni. Sealt pöördub see lähedalasuva mäe serva mööda provintsimaanteele, mis suundub Lavagno kommuunis asuva Monticelli poole. Läbides Fontana, kulgeb see San Pietroni (Lavagno). Kõrvuti teega, mis moodustab tasandiku ja mäe vahelise piiri, läbib see Villa Alberti, möödudes Boschettost ja Turanost, kuni lõikub 92 m kõrgusel Progno di Mezzanega; kulgeb seda mööda põhja suunas kuni ristumiseni itta ja seejärel lõunasse suunduva Via Leoniga C. Spiazzi suunas ning seejärel läbi Squarzego, Montecurto di Sopra, Canova ja Casotti. Sealt kulgeb see edasi itta kuni Calleni Illasi kommuunis, provintsimaanteed mööda lõuna suunas kuni San Zeno kirikuni ja seejärel itta kuni Cerianini. Sealt suundub see Villasse ja kulgeb mööda teed, mis lahutab mäge Naronchi kõrval asuvast tasandikust. Seejärel kulgeb see lõuna suunas läbi San Pietro tee kõrval, kuni jõuab Ponteselloni, Canevani ja siis põhja Orgnanoni. Orgnanost kulgeb see kirde suunas, järgides mäeprofiili, ja jõuab San Vittoreni. Sealt suundub maantee Molini kaudu põhja, kuni jõuab Cantina Sociales asuva Cazzano di Tramigna kommuunini, läbides Fenil del Monte. See kulgeb kuni Molinini (Cazzano di Tramigna kaudu) ja pöördub enne ristumist Via Siro Contiga Chiavica kaudu lõunakagu suunda, möödudes Canovast ja jõudes Soave kommuuni Costeggiolas. Pärast Soave Classico piirkonna piiri tõuseb see kirde suunas, läbides Casa Nui, Villa Visco ja Valle Crivellara, ning jätkub seejärel ida suunas, külgnedes Classico piirkonnaga ja läbides Meggiano ja Ca’ Vecchie. Seejärel suundub piir põhja poole, läbides Montecchia di Crosara kommuunis i Motti ning seejärel Castello, Montecchia keskuse ja Biondari kuni Laurini. Sealt edasi ületab tee provintsimaantee ja jõuab basaldikarjäärini ning kulgeb seejärel lõuna poole Danesi di Sotto, Casarotti ja Dal Cero suunas. Seejärel jõuab see ida poole jäävasse Roncà kommuuni, läbides Prandi ja jõudes Roncà asulasse (vt C1 ja C2). Sealt kulgeb piir Vittori suunas ning lõunasse jäävate Momello ja Binello suunas, kuni jõuab Calderinasse, mis asub Gambellara kommuuni piiril. Määratletud piirkonna piir langeb kokku Monteforte, Roncà ja San Giovanni Ilarione kommuune Vicenza provintsist eraldava piiriga kuni provintsi piiri ületava maanteeni Monte Madarosast lõunas; seejärel kulgeb piir seda teed mööda Derutit, Lovatit, Paludit ja Rossettit läbides kuni San Giovanni Ilarione asulani; sealt edasi jookseb piir maanteed mööda läbi Cereghi, Fornace ja Tessari 250 m kõrgusel merepinnast, kulgeb piki Vaio Munit Soejosse ja edasi kuni punktini, kus saavad kokku Tregnago, San Giovanni Ilarione ja Cazzano kommuunide piirid. Alates sellest punktist järgib piir Cazzano kommuuni piiri kuni Soraigheni; sealt kulgeb see edasi mööda teed, mis viib M. Bastia nõlvadest allpool esmalt põhja suunas ja keerab seejärel C. Andreani lähedal ida suunas. Edasi läbib see teed mööda Montecchia di Crosara ja jõuab Albo jõeni. Pärast liitumist Tolottist lähtuva teega pöördub see 300 m kõrgusel merepinnast lõunasse, möödudes allpool C. Brustolonist, ning ühineb Damisse viiva teega, mis tõuseb 326 m kõrgusele; sealt edasi liigub see punkti, kus 418 m kõrgusel merepinnast puuduvad kokku Soave, Cazzano ja Montecchia vahelised piirid, ja edasi sealt mööda Cazzano ja Montecchia vahelist piiri põhja suunas, kuni see 100 meetri pärast ristub teega, mida mööda jätkub piir lääne suunas kuni C. Fontana Forani. Seejärel kulgeb see teed mööda lõuna suunas kuni Pissolo di Soprani ja jätkub Pissolo di Sotto suunas, kuni möödub sellest asulast. Edasi läbib see Chiavica ja jätkub mööda Canovast Cazzano di Tramignasse viivat teed. Cazzano keskossa jõudes (100 m kõrgusel merepinnast) pöördub piir lääne suunda, jätkudes kuni T. Tramignani, ning liigub seejärel lõuna suunas kuni Illasi maanteel asuva sillani. Piir jookseb seda teed mööda lääne poole kuni S. Colombano ristteeni ning edasi kuni kabelini (135 m kõrgusel merepinnast). See kulgeb edasi lõuna suunas (vt A2*) kuni Grisini ja seejärel idakagu suunas, läbides Case Val dell’Oco, ning edasi kuni Cereolo di Soprani. See jätkub Cereolo di Sottosse viivat teed mööda ja edasi läänesuunalisel teel, mis jõuab Bocca Scalucesse; edasi kulgeb see esmalt põhjasuunalisel teel ja seejärel teel, mis Pistozast möödudes jõuab Illasisse viivale teele. Piir kulgeb piki seda teed veidi maad (umbes 100 meetrit) lääne suunas ja edasi mööda teed, mis läbib põhja poole jääva C. Troni serva ja seejärel ikka lääne suunas mööda teed, mis ühineb Illasi maanteega. Piir jätkub umbes 250 meetri ulatuses lõunasuunalisel teel ja seejärel läänesuunalisel teel, mis möödub Mormonteast lõuna poolt, kuni umbes 16. kilomeetrini Illasisse viival maanteel. Edasi kulgeb see edela suunas veidi maad piki Illasi jõge. See ületab jõe ja kulgeb piki maanteed maanteeni i Guerrisse, kust edasi jookseb lääne suunas Montecurto di Soprast kuni i Guerrini ulatuvat kujuteldavat joont pidi (vt A3*) ning lõikub seda joont järgides Montecurto di Sopra juures Illasi kommuuni piiriga. Seejärel järgib see kõnealust piiri põhja suunas, kuni jõuab Lione maanteel peaaegu 92 m kõrguseni merepinnast. See kulgeb seda teed mööda põhja suunas, läbides Lione ja möödudes C. Spiazzist, ning pöördub Leon S. Marco juures teele, mis kirde suunas liikudes jõuab 135 m kõrgusel merepinnast C. Santisse. Sealt edasi jookseb piir mööda Fratta maanteed ligikaudu 300 meetrit lääne suunda ja pöördub seejärel põhja, kulgedes läbi Fratta ja seejärel lääne suunas kuni Mezzane di Sottoni. Edasi kulgeb see lõuna suunas mööda maanteed, mis läbib Casoni, Turano ja Val di Mezzo serva, möödub Boschettost ja ulatub Villa Alberti juures 73 m kõrgusele merepinnast. Seejärel kulgeb see mööda maanteed edela suunas kuni Barco di Soprani ning seejärel kõigepealt lääne ja siis loode suunda kuni ristumiseni S. Bricciosse viiva maanteega. Piir jookseb kirde suunas kuni Casettani ja kulgeb mööda teed lääne suunas kuni maanteeni, mille kaudu see jõuab S. Rocconi.

See piirkond hõlmab ka Monte Rocca ja Monte Gazzo mägesid Caldiero kommuunis ja Monte Bissoni mäge Soave kommuunis, mis on kindlaks määratud järgmiselt:

määratletud ala „Monte Gazzo“ – „Monte Rocca“, Caldiero kommuun.

See saab alguse Padana riigimaanteelt nr 11 Giunone termide juures, kulgedes termideni viivat teed mööda ning piki Monte Gazzo nõlvade serva kuni 53 m kõrgusele merepinnast. Sealt pöörab see vasakule, järgides Monte Rocca piiri moodustava mäe profiili, kuni jõuab kommuuniteeni. Piir pöörab vasakule ja jookseb Caldiero keskpunkti suunas kuni väljakuni. Seejärel suundub see paremale, kuni jõuab Zecconelli kommuuniteeni ja mööda seda õige natuke vasakule ning jätkub siis põhja suunas samal kõrgusel kuni raudteeni. Siit jätkub see mööda raudteed ida poole kuni piiri alguspunktini.

Määratletud ala „Monte Bisson“, Soave kommuun.

Piir algab Fornellos oleva samba juurest ning kulgeb päripäeva põhja poole mööda Bissoni kommuuniteed, kuni see lõikub San Vittore asulasse viiva teega. Piir jätkub paremal pool mööda mäenõlva lõuna suunas kuni Bissoni taluni 42 m kõrgusel merepinnast ja sealt edasi ikka samal kõrgusel lääne suunas Colognola ai Colli kommuunis asuvasse Fornellosse viiva kommuunitee suunas.

7. Viinamarjasort või sordid, millest veinid on valmistatud

„Chardonnay (B)“

„Garganega (B)“

„Trebbiano di Soave (B)“ – „Trebbiano“

8. Seos(te) kirjeldus

Kaitstud päritolunimetus „Soave“ – kõik kategooriad (vein ja kvaliteetvahuvein)

Geograafilise piirkonna üksikasjad:

Seost väljendavad looduslikud tegurid

Kontrollitud päritolunimetusega „Soave“ veinide tootmispiirkond asub Po jõe oru lähedal Monti Lessini piirkonna kesk- ja lääneosas. Vulkaanilist tuhka sisaldavad basaalmullad koosnevad peamiselt lagunenud basaalkivimite substraatidest, mille tulemusena on tekkinud tavaliselt tumeda värvusega, vähese leelisesisaldusega, mineraalirikkad, hea läbilaskvusega, kuid ka aasta ringi hea veemahutavusega liivsavimullad. Mulla mineraalsus soodustab viinamarjasortidest „Garganega“ ja „Trebbiano di Soave“ saadud viinamarjavirrete käärimisprotsessi.

Soave piirkonnas valitseb soodne, pehme ja mõõdukas kliima; aastane sademete hulk on 700–1 000 mm, millest suurem osa jääb kevadesse ja sügisesse. Kliima on tavaliselt mõõdukas ja niiske; suved on kuumad.

Viinamarjaistandused asuvad kõrgusel 35 meetrit merepinnast (mägede jalamil) kuni 380 meetrini merepinnast (kõrgeimatel nõlvadel); istanduste kalle varieerub ja nõlvad avanevad peamiselt itta, lõunasse ja läände.

Seost väljendavad ajaloolised ja inimtegurid

Juba Rooma ajal oli Soave territoorium pagus, st kindlate piiridega viinamarjakasvatuspiirkond, mis oli kuulus oma hea asukoha ja laialdase viljeluse poolest. Piirkonna viinamarjadest valmistati traditsioonilist viinamarjade kuivatamise meetodit kasutades erilisi veine, mida tunti nimetuse acinatici all. Seda on mainitud idagootide kuninga Theoderichi ajast pärinevates kirjades (503 a. D.), milles soovitati Verona tootjatel otsida neid „väga maheda ja täidlase maitsega“ veine kuningliku laua jaoks ning manitseti neid, et nad ei unustaks seda valgetest viinamarjadest valmistatud veini, mis „sädeleb nagu piimajook ning on selge ja puhta [...], rõõmsalt avala ja uskumatult maheda maitsega“. Aastast 680 a. D. pärinevates dokumentides mainitakse Verona piirkonnale iseloomulikku pergolatoestust – see on traditsiooniline viinapuukujundusmeetod, mis on selles piirkonnas tänini kasutusel.

„Soave“ veinide tootmise ja tuntuse kasv viis 1924. aastal esimeste meetmete võtmiseni, et kaitsta piirkonnale iseloomulikke veine. Seejärel asutati Soave piirkonnale iseloomuliku veini kaitsekonsortsium (Consorzio per la difesa del Vino Tipico Soave). 1931. aastal tunnustas Itaalia minister „Vino Típico Soave“ (Soave piirkonnale iseloomuliku veini) esimest määratletud tootmispiirkonda. Kaitstud päritolunimetust tunnustati 1968. aastal.

Viinamarjakasvatajad on sajandeid pidanud Verona stiilis pergolatoestust ideaalseks viinapuu kujundusmeetodiks. Lisaks sellele, et kõnealused pergolad on Verona ümbruse maastiku üks sümboleid, on need väga olulised ka veinide kvaliteedi ja nende tootmise järjepidevuse seisukohast.

Viimastel aastatel on viinapuude kujundusmeetodi täienedes muudetud mõningaid parameetreid, pidades silmas veini valmistamisega seotud eesmärke: kui viinamarjakasvatajad kasutasid varem võrestikku, kus ridadele jäeti 4–5 m pikkune vahe ja reas puule ruumi 0,8–1,5 m (ridadevaheline ruum oli tavaliselt täielikult taimestikuga kaetud), siis nüüd on üle mindud kitsamale istutusvahemaale ning viinapuud lõigatakse palju lühemaks ja pungi jäetakse viinapuule vähem.

Seega võimaldab Verona stiilis pergolatoestus viinamarjadel saavutada optimaalse küpsusastme ja haiguskindluse.

Traditsioonilise pergolatoestuse kõrval kasutatakse ka seinatoestus- või spaleermeetodit, eriti tasandikel, kus on hõlpsam kasutada mehaanilisi abivahendeid viinapuude lõikuseks ja saagikoristuseks.

Kuna järskudel nõlvadel on raske tegevust mehhaniseerida, toimub üldjuhul hiline saagikoristus mägisel maastikul peamiselt käsitsi.

Soave piirkonnas toodetakse praegu märkimisväärsel hulgal suurepäraseid veine, mida suurimad rahvusvahelised veinikataloogid igal aastal autasustavad. See on sageli pälvinud ka silmapaistvaid auhindu suurimatel veinivalmistamise võistlustel kogu maailmas.

Kaitstud päritolunimetus „Soave“ – veini kategooria

Toote kvaliteedi ja omaduste põhjuslik seos geograafilise keskkonnaga koos selle looduslike ja inimfaktoritega.

Kaitstud päritolunimetusega „Soave“ veinid, sealhulgas need, millel on tähised „Classico“ ja „Colli Scaligeri“, on õlgkollase ja mõnikord roheka värvusega, tugeva meeldiva aroomi ja hästi tasakaalustatud happesusega rikkaliku maitsega; täpsemalt on selgelt tunda mandli- ja valgete lillede, eksootiliste puuviljade, tsitruste ja vürtside varjundit.

Verona piirkonna mäed on ideaalseks keskkonnaks kaitstud päritolunimetusega „Soave“ veinidele, sealhulgas tähiseid „Classico“ ja „Colli Scaligeri“ kandvatele veinidele. Lubjarikkad ja vulkaanilised mullad on toitainerikkad ning Monti Lessini jõest lähtuvad jahedad ojad võimaldavad optimaalset küpsemist, säilitades samal ajal valgete veinide jaoks vajaliku viinamarjahappesuse. Traditsioonilise pergolatoestusega viinapuukujundusmeetodi, viinamarjakasvatajate oskusteabe, sajanditepikkuste traditsioonide ja moodsasse tehnoloogiasse tehtud investeeringute toel saab toota väga kompleksse aroomi ja rikkaliku maitsega veine, mille suhkrusisaldus on keskmine ja happesus tasakaalus.

Täpsemalt on kaitstud päritolunimetusega „Soave“ vein, mis kannab tähist „Classico“, piirkonna vanima traditsiooniga vein, millel on mineraalsed organoleptilised omadused ja täidlane, ümar maitse, milles on vähe taimseid, nasaalseid ja retronasaalseid nüansse.

KPN „Soave“ – kvaliteetvahuveini kategooria

Toote kvaliteedi ja omaduste põhjuslik seos geograafilise keskkonnaga koos selle looduslike ja inimfaktoritega.

Kaitstud päritolunimetusega „Soave“ vahuveinidel ja veinidel, millel on tähised „Classico“ ja „Colli Scaligeri“, on peen ja püsiv vaht. Veinid on õlgkollased, kaldudes vahel erkrohelise värvuse poole, neil on peen aroom ning meeldiv maitsetasakaal ekstraktide ja suhkru vahel. Suhkrusisaldus varieerub päris kuivast (extra brut) kuivani.

Soave piirkonnale iseloomulikud mõõdukas kliima ning päevase ja öise temperatuuri vahelised kõikumised on väga vajalikud selleks, et toota märkimisväärsel hulgal aromaatseid lähteaineid, mis parandavad kaitstud päritolunimetuse „Soave“ veinideks tarvilike viinamarjasortide organoleptilisi omadusi ja iseloomulikke nüansse.

Vahuveinile lisab meeldivat erksust kirgas happesus ning ekstraktide ja suhkru sümpaatne tasakaal maitses. Vahuveini tootmiseks kasutatavad viinamarjad korjatakse varem kui kaitstud päritolunimetusega „Soave“ veini tootmiseks mõeldud viinamarjad, et tagada piisavalt suur happesus. Happesuse tagavad ka mulla madal pH ja piirkonnale iseloomulikud temperatuurimuutused.

9. Konkreetsed lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

KPN „Soave“

Õigusraamistik:

ELi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus:

komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 5 lõike 1 punkti b tähenduses võib veini valmistada Verona provintsi territooriumil ning Vicenza provintsi Gambellara ja Montebello kommuuni territooriumil.

KPN „Soave“

Õigusraamistik:

siseriiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

pudelitesse villimine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus:

muudatuse põhjuseks on vajadus säilitada kaitstud päritolunimetusega „Soave“ veinide kvaliteet, tagada nende päritolu ning tõhus, kulutõhus ja õigeaegne kontroll.

Näib, et transportimine ja villimine väljaspool tootmispiirkonda võib kahjustada veini „Soave“ kvaliteeti, kuna vein võib kokku puutuda redoksreaktsioonide, äkiliste temperatuurimuutuste ja mikrobioloogilise saastega, mis võib kahjustada veini füüsikalis-keemilisi (minimaalne koguhappesus, suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus) organoleptilisi (värv, lõhn ja maitse) omadusi.

Mida kaugemale veini transporditakse, seda suuremad on riskid.

Villimine päritolupiirkonnas aitab säilitada toote omadusi ja kvaliteeti, kuna veinisaadetisi ei veeta üldse või veetakse ainult lühikeste vahemaade taha.

Kontrolliasutus võib kooskõlas vastava kontrollikavaga väga kiiresti kavandada veini „Soave“ villimise ajal kontrollkäike kõigi tootmispiirkonnas asuvate asjaomaste ettevõtjate juurde.

Eesmärk on süstemaatiliselt tagada, et villitakse ainult kaitstud päritolunimetusega „Soave“ veinide saadetisi. See võimaldab läbi viia tõhusamaid kontrolle tootjate jaoks väheste kuludega, et pakkuda tarbijatele maksimaalset veini ehtsuse garantiid.

Lisaks võivad villijad kehtivate siseriiklike õigusaktide kohaselt ja olemasolevate õiguste kaitsmiseks taotleda erandit villimise jätkamiseks oma ruumides, mis asuvad väljaspool määratletud ala, tingimusel, et nad esitavad põllumajandus-, toidu- ja metsanduspoliitika ministeeriumile asjakohase taotluse ning dokumendid, mis tõendavad, et nad on villinud kaitstud päritolunimetusega „Soave“ veine vähemalt kaks aastat viie aasta jooksul enne piirkonnas villimise nõude kehtestanud muudatuse jõustumist (see ei pea olema pidev kaheaastane periood).

Kaitstud päritolunimetus „Soave“ – viited täiendavatele geograafilistele tähistele

Õigusraamistik:

ELi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

veinide „Soave“, „Soave“ Classico ja „Soave“ Colli Scaligeri kirjeldamisel ja esitlemisel võib viidata järgmistele täiendavatele geograafilistele üksustele:

1.	Brognoligo

Broia

3.	Ca’ del vento

4.	Campagnola

Carbonare

Casarsa

7.	Castelcerino

8.	Castellaro

Colombara

10.	Corte del Durlo

11.

Costalta

12.	Costalunga

13.

Coste

14.	Costeggiola

15.

Croce

16.

Duello

17.

Fittà

18.

Froscà

19.

Foscarino

20.

Menini

21.	Monte di Colognola

22.	Monte Grande

23.

Paradiso

24.

Pigno

25.

Ponsara

26.

Pressoni

27.	Roncà - Monte Calvarina

28.

Rugate

29.

Sengialta

30.

Tenda

31.	Tremenalto

32.

Volpare

33.

Zoppega

Link tootespetsifikaadile

https://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/16389

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

Top

Choose the experimental features you want to try