EUROOPA KOMISJON

Brüssel,20.7.2021

SWD(2021) 715 final

KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT

2021. aasta aruanne õigusriigi kohta




Peatükk õigusriigi olukorra kohta Iirimaal

Lisatud dokumendile:

EUROOPA KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDI, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

2021. aasta aruanne õigusriigi kohta
Õigusriigi olukord Euroopa Liidus

{COM(2021) 700 final} - {SWD(2021) 701 final} - {SWD(2021) 702 final} - {SWD(2021) 703 final} - {SWD(2021) 704 final} - {SWD(2021) 705 final} - {SWD(2021) 706 final} - {SWD(2021) 707 final} - {SWD(2021) 708 final} - {SWD(2021) 709 final} - {SWD(2021) 710 final} - {SWD(2021) 711 final} - {SWD(2021) 712 final} - {SWD(2021) 713 final} - {SWD(2021) 714 final} - {SWD(2021) 716 final} - {SWD(2021) 717 final} - {SWD(2021) 718 final} - {SWD(2021) 719 final} - {SWD(2021) 720 final} - {SWD(2021) 721 final} - {SWD(2021) 722 final} - {SWD(2021) 723 final} - {SWD(2021) 724 final} - {SWD(2021) 725 final} - {SWD(2021) 726 final} - {SWD(2021) 727 final}

I.Kohtusüsteem

Iirimaal kehtib üldise õiguse (common law) süsteem ning kohtud jagunevad tsiviil- ja kriminaalkohtuteks. Kohtusüsteem koosneb kõrgeimast apellatsioonikohtust (Iirimaa kõrgeim kohus), apellatsioonikohtust ning esimese astme kohtutest, mille hulka kuuluvad kõrge kohus, kellel on täielik pädevus kõikides kriminaal- ja tsiviilasjades, ning piiratud pädevusega kohtud: regionaalne kohus ja piirkondlik kohus, mis jaotuvad geograafiliselt. Kriminaalasjade erikohtud 1 on vandekohtuta kohtud, mis menetlevad poolsõjaväeliste üksuste, õõnestustegevuse ja organiseeritud kuritegevusega seotud kriminaalasju. Lisaks tegutseb hulk erikohtuid 2 eri valdkondades, nagu näiteks töösuhted 3 . 2019. aastal loodi kohtute nõukoda 4 . Kohtunikud nimetab ametisse Iirimaa president valitsuse ettepanekul. Ametisse nimetamiseks sobivad kandidaadid valib välja kohtunike ametisse nimetamise nõuandekogu. Prokuratuur ei ole osa kohtusüsteemist. Valitsusele annab juriidilist nõu õigusnõunik. Kutselisi õigusnõustajaid on kahte liiki: juristid, keda esindab juristide liit, ning vandeadvokaadid, keda üldjuhul esindab Iirimaa advokatuur. Seaduse kohaselt teeb Iirimaal mõlemat liiki õigusnõustajate üle riiklikku järelevalvet 2016. aastal loodud sõltumatu õigusteenuste järelevalveamet.

Sõltumatus

Üldsus ja ettevõtjad peavad kohtute ja kohtunike sõltumatust endiselt 5 suureks. 73 % elanikkonnast ja 77 % ettevõtjatest pidasid kohtute ja kohtunike sõltumatust „võrdlemisi suureks“ või „väga suureks“ 6 . Kohtusüsteemi sõltumatust on sama kõrgelt hinnatud alates 2016. aastast.

Hiljuti loodud kohtute nõukoda on jätkanud oma tööd, muu hulgas uuringute tegemist ja dokumentide koostamist, et anda välja mitmed suunised 7 . On hakatud ellu viima nüüdisaegset kohtunike haridus- ja koolitusprogrammi, millele aitab kaasa tegevkohtuniku nimetamine kohtunike ja kohtutöötajate õppe direktoriks. Euroopa Nõukogu riikide korruptsioonivastane ühendus (GRECO) pidas kiiduväärseks kohtute nõukoja loomist kooskõlas tema varasemate soovitustega 8 . Kohtute nõukoda korraldab uuringuid, millest ta juhindub karistussuuniste koostamisel. Nõukogu võttis 2021. aasta märtsis vastu isikukahjualased suunised, milles on sätestatud üldised suunised isikukahjunõuete alusel määratavate või hinnatavate summade kohta, ning need hakkasid kehtima 2021. aasta aprillis, kui õigusakt jõustus. Selliste suuniste rakendamisel tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta kohtusüsteemi sõltumatuse põhimõttest kinnipidamist 9 .

Koostamisel on uus seaduseelnõu kohtunike ametisse nimetamise ja edutamise kohta. Pärast kohtunike ametisse nimetamist käsitleva 2017. aasta seaduseelnõu menetlusest väljalangemist parlamendi eelmise koosseisu ametiaja lõpus esitas uus valitsus eelnõu uue üldise ülesehituse 10 2020. aasta detsembris 11 . Seaduseelnõu esitatakse parlamendile eeldatavasti 2021. aasta kolmandas kvartalis.

Kavandatava kohtunike ametisse nimetamise komisjoni koosseisu on muudetud. Seaduseelnõu uues üldises ülesehituses on ette nähtud moodustada üheksast liikmest koosneva kohtunike ametisse nimetamise komisjon, millega asendatakse praegune kohtunike ametisse nimetamise nõuandekogu (JAAB) 12 . Komisjoni kuuluvad Iirimaa kõrgeima kohtu esimees (esimehena), kaks kohtute nõukoja nimetatud kohtunikku (üks on tegutsenud juristina ja üks vandeadvokaadina), üks kohtuesimees (selle kohtu esimees, kuhu nimetamiseks komisjon isikuid soovitab) ja neli valdkonnaga mitteseotud liiget (kellest kolm valib avalikku teenistusse määramise talitus avaliku konkursiga ja ühe nimetab Iirimaa inimõiguste ja võrdõiguslikkuse komisjon) 13 . Õigusnõunik osaleb komisjonis ametikohustustest tulenevalt ja hääleõiguseta. Kavandatava komisjoni koosseisu puhul ei ole ette nähtud oma kolleegide poolt valitud kohtunike selget enamust, 14 kuigi arvesse on võetud teatavaid muresid, mida on väljendatud seoses varasemate valdkonnaga mitteseotud enamust ja valdkonnaga mitteseotud esimeest puudutavate plaanidega 15 . Valitsuse peamiseks õigusnõustajaks oleva ja valitsuse istungitel osaleva õigusnõuniku liikmesus, 16 kuigi see ei ole hääleõiguslik, võib tekitada muret komisjoni valitsusest sõltumatuse pärast, 17 nagu on märkinud inimõiguste ja võrdõiguslikkuse komisjon 18 ja juristide liit 19 . Üldises ülesehituses on ette nähtud ka kõrgemate kohtunike ametisse nimetamise nõuandekomitee, kes soovitab isikuid Iirimaa kõrgeima kohtu esimeheks, apellatsioonikohtu esimeheks ja kõrge kohtu esimeheks nimetamiseks. See komitee koosneb Iirimaa kõrgeima kohtu esimehest, ühest valdkonnaga mitteseotud liikmest ja õigusnõunikust. Seetõttu oleks õigusnõunikul oluline roll kohtusüsteemi kõige kõrgemate ametikohtade täitmisel, mis võib samuti tekitada muret sõltumatuse pärast. On oluline, et lõpliku reformiga tagatakse kohtusüsteemi sõltumatus kooskõlas ELi õigusega ja Euroopa standardeid arvesse võttes 20 ning et reform tehakse asjaomaste sidusrühmade 21 ja Veneetsia komisjoniga ulatuslikult konsulteerides. Eelkõige peaks selline sõltumatu ametisse nimetamise asutus Euroopa Nõukogu soovituste kohaselt koosnema suures osas kohtunikest ja tal peaks olema õigus anda soovitusi või avaldada arvamusi, mida asjakohane ametisse nimetav asutus praktikas järgib 22 .

Kavandatav kohtunike ametisse nimetamise ja edutamise kord tekitab muret. Praeguse süsteemi kohaselt esitab JAAB kohtunike esmakordsel ametisse nimetamisel justiitsministrile iga vaba ametikoha jaoks vähemalt seitse kandidaati 23 . Kandidaadid ei ole nimekirjas eelistatuse järjekorras ning valitsus ei ole kohustatud valimisel piirduma vaid selle nimekirjaga. Kohtunikke edutab Iirimaa president valitsuse ettepanekul ning JAABi sellesse menetlusse kaasama ei pea. Väljendati muret täitevvõimule praeguse süsteemi kohaselt jäetud ulatusliku kaalutlusõiguse pärast 24 . Uue seaduseelnõu üldise ülesehitusega on ette nähtud, et kõigi kohtunike ametisse nimetamiste ja edutamiste suhtes tuleb kohaldada kavandatavat uut menetlust, mis võib suurendada kohtusüsteemi sõltumatust. Uue seaduseelnõu üldise ülesehitusega on ette nähtud, et komisjon esitab valitsusele viis pingeritta seadmata kandidaati, 25 piirates seega valitsuse kaalutlusõigust paremini kui praegune seitsmest kandidaadist koosneva nimekirjaga süsteem. 2017. aasta seaduseelnõus oli siiski ette nähtud veelgi suurem piiramine, st ainult kolmest pingeritta seatud kandidaadist koosneva nimekirja esitamine. Uue seaduseelnõu üldise ülesehitusega ette nähtud esitatavate kandidaatide arv ja pingerea puudumine annab valitsusele kohtunike ametisse nimetamisel ulatusliku kaalutlusõiguse, mis on pälvinud kriitikat 26 . Seda kaalutlusõigust suurendab veelgi valitsuse võimalus valida komisjoni koostatud nimekirja väline kandidaat, ilma et ta peaks seda põhjendama 27 . Valitsus on seisukohal, et seda kaalutlusõigust nõuavad põhiseaduse sätted, mille kohaselt nimetab kohtunikud ametisse president 28 . On siiski oluline, et selle reformi käigus võetakse arvesse Euroopa Nõukogu soovitusi, mis on seotud vajadusega, et täitevvõim järgiks praktikas sõltumatute asutuste soovitusi 29 .

Käimas on töö kohtunike distsiplinaarkorra kehtestamiseks, samal ajal kui kohtunike ametist vabastamise üle otsustab endiselt parlament. Kohtute nõukoja kohtute järelevalvekomitee, mis loodi 2020. aastal kohtunike ametialaste rikkumistega seotud kaebuste läbivaatamiseks, töötab välja kohtunike käitumissuunised, kaebuste mitteametliku lahendamise menetlused ning kaebuste vastuvõetavuse ja toimimise korra. Kaebuste esitamise menetlus peaks valmima 2022. aasta suveks 30 . Hoolimata selles valdkonnas tehtud edusammudest, tunti muret selle pärast, et praegu ei ole olemas kohtunike suhtes kohaldatavaid ametlikke distsiplinaarmenetlusi 31 . Seda muret väljendas muu hulgas kodanikuühiskond 32 . Seetõttu võivad tulevased suunised ja menetlused kohtunike vastutust suurendada; on oluline, et nendega säilitatakse kohtusüsteemi sõltumatus kooskõlas ELi õigusega ja Euroopa Nõukogu soovitusi arvesse võttes 33 . Kohtunike ametist vabastamise üle otsustab endiselt parlament, kellel on selles küsimuses kaalutlusõigus, mis võib tekitada muret protsessi politiseerimise pärast, isegi kui seda protsessi ei ole kunagi kasutatud 34 .

Kvaliteet

Kohtunike arv on endiselt väike ja kohtunike koolitamiseks kättesaadavad rahalised vahendid näivad olevat piiratud. Kohtunike arv elaniku kohta on endiselt ELi väikseim, mis võib mõjutada ka Iirimaa kohtusüsteemi tõhusust 35 . Samal ajal kui valitsus on võtnud kohustuse vaadata läbi nende kohtunike arv ja liigid, keda on vaja tõhusa õigusemõistmise tagamiseks järgmisel viiel aastal, 36 võiksid kiireloomulisemad meetmed aidata lahendada ka sidusrühmade tõstatatud probleeme 37 . Kohtusüsteemi eelarve elaniku kohta on viimastel aastatel pidevalt suurenenud ja on üks ELi suurimaid, samal ajal kui eelarve osakaal SKPst on püsinud muutumatuna ja alla ELi keskmise 38 . Mis puudutab kohtunike koolitamist, 39 siis 2020. aastal nimetati ametisse osalise tööajaga kohtunike ja kohtutöötajate õppe direktor (kes on tegevkohtunik). Koolitusprogrammi ei ole olnud võimalik laiendada, kuigi viimasel ajal on tehtud edusamme selle programmi arendamise hõlbustamiseks vajaliku haldustoe tagamisel 40 . 2021. aastal korraldati kohtunike koolitamisega seotud vajaduste uuring 41 .

Jätkub arutelu kohtuvaidluste kulude ja tasuta õigusabi süsteemi üle, 42 mis võib parandada õiguskaitse kättesaadavust. Tsiviilasjades õigusemõistmise läbivaatamise aruanne 43 avaldati 2020. aasta oktoobris ja see sisaldab soovitusi, mille eesmärk on parandada õiguskaitse kättesaadavust tsiviilasjades, edendada vaidluste varajast lahendamist, vähendada kohtuvaidluste kulusid, luua reageerimisvõimelisem ja proportsionaalsem süsteem ning tagada menetlusosalistele paremad tulemused. Läbivaatamisaruandes soovitati koostada mittesiduvad suunised õigusabikulude kohta 44 . Valitsus on algatanud selle ettepaneku hindamise, sealhulgas hindamise, kas tuleks kehtestada õiguslikult siduvad õigusabikulud 45 . Selleteemalisi soovitusi oodatakse 2021. aasta lõpuks. Valitsus on võtnud ka kohustuse hakata sel aastal läbi vaatama tsiviilasjades antava tasuta õigusabi süsteemi. Need algatused saaksid aidata lahendada muresid, mis on seotud õiguskaitse kättesaadavuse, eriti aga tsiviilasjades antava tasuta õigusabi süsteemiga 46 . Mis puudutab kriminaalasjades antavat tasuta õigusabi, siis valitsus kavatseb anda süsteemi haldamise üle õigusabiteenistusele 47 . Kuigi kriminaalasjades antava tasuta õigusabi süsteemi peetakse üldiselt hästi toimivaks, on Iirimaa advokatuur väljendanud muret selle süsteemi raames vandeadvokaatidele ette nähtud tasu väiksuse pärast 48 . Tasuta õigusabi süsteemide tugevdamine ja õigusabikulude piiramine näib olevat oluline õiguskaitse kättesaadavuse parandamiseks. Lisaks saaks veelgi parandada vaidluste kohtuvälise lahendamise meetodite kasutamise edendamist ja stiimuleid 49 .

Õigusteenuste järelevalveamet võtab lisameetmeid seni püsinud tõkete kõrvaldamiseks õigusteenuste turult. Amet kavatseb enne 2021. aasta lõppu kehtestada õiguspartnerluste raamistiku (mis võib hõlmata vandeadvokaatide omavahelisi partnerlusi ning vandeadvokaatide ja juristide partnerlusi). Samuti kavatseb amet tulla tagasi multidistsiplinaarsete teenuseosutajate (hõlmavad õigusvaldkonna töötajaid ja muude kutsealade esindajaid, nt arhitekte, raamatupidajaid) kasutamise juurde, mis järgneb õiguspartnerluste loomisele. Amet avaldas 2020. aastal aruande, milles kaaluti, kas juristi ja vandeadvokaadi kutsealad tuleks ühendada. Aruandes järeldati, et puudub tõenduslik alus kutsealade ühendamise soovitamiseks, kuid kohustuti selle küsimuse juurde tagasi tulema, kui muud seadusekohased reformid on tehtud 50 . Amet avaldas ka õigusvaldkonna töötajate hariduse ja koolituse aruande, soovitades reforme, et määrata kindlaks juristi või vandeadvokaadina tegutsemiseks nõutav pädevus ja standardid. Samuti soovitab ta kehtestada õigusraamistiku, et akrediteerida olemasolevad õigusvaldkonna töötajate haridus- ja koolitusteenuste osutajad ning võimaldada akrediteerida uusi teenuseosutajaid, et pakkuda juristidele ja vandeadvokaatidele erialast koolitust 51 . Amet teeb praegu nende soovituste rakendamisel koostööd justiitsministeeriumiga. Amet võtab ette ka uurimisprojekti võimalike tõkete kohta, mis võivad takistada vandeadvokaadi- või juristikarjääri alustamist, ja tulemused avaldatakse enne 2021. aasta lõppu. 2020. aastal võttis amet üle õigusvaldkonna töötajate reklaamimise reguleerimise, kehtestades uued eeskirjad 52 . Oleks oluline, et amet hindaks, kas ja kuidas on võetud meetmed aidanud piirata õigusabikulusid ja parandada õiguskaitse kättesaadavust.

Jätkub töö 53 kohtusüsteemi digiteerimisel esinevate lünkade kõrvaldamiseks. Kohtuteenistus on välja andnud pikaajalise strateegia, 54 mille eesmärk on paremini toetada õiguskaitse kättesaadavust. Ajakohastamisprogrammi prioriteetide hulka kuuluvad dokumentide elektrooniline esitamine, kohtuasjade haldamise süsteem ja e-kohtute toimimisele kaasaaitamiseks taristu loomine. COVID-19 pandeemia ajal on virtuaalse kohtusaali programm võimaldanud alates 2020. aasta märtsist pidada rohkem kui 2 200 virtuaalset kohtuistungit. Kaugkohtud tegutsevad endiselt kõigis kohtupiirkondades, ulatuslikult Iirimaa kõrgeimas kohtus, apellatsioonikohtus ja kõrges kohtus, ning nende tegevust on kavas jätkata ka tulevikus. Hoolimata 2020. aasta meetmetest, mis võimaldavad kaugistungeid tsiviilasjades ja kriminaalasjade apellatsioonimenetlustes rohkem kasutada, jääb Iirimaa nende menetlusnormide poolest, mis võimaldavad kasutada kohtutes tsiviil-, kaubandus-, haldus- ja kriminaalasjades digitehnoloogiat, alla ELi keskmise 55 . Iirimaal kasutatakse kohtutes ja prokuratuuris ELi keskmisest vähem ka digitehnoloogiat, 56 kohtutes elektroonilisi sidevahendeid, 57 digilahendusi kohtumenetluste elluviimiseks ja jälgimiseks kriminaalasjades 58 ning üldsuse veebipõhist juurdepääsu avaldatud kohtuotsustele 59 . Seetõttu on vaja Iirimaa kohtusüsteemi täiendavalt digiteerida, et kõrvaldada olemasolevad lüngad ja võimaldada ka koguda andmeid menetluste kestuse kohta vastavalt Euroopa Nõukogu kohtute efektiivsust hindava komisjoni (CEPEJ) metoodikale 60 .

Valitsus on teatanud kavatsusest vaadata läbi kriminaalasjade erikohtute toimimine. ÜRO 61 ja kodanikuühiskond 62 on juba pikka aega kutsunud üles kaaluma 1972. aastal terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega seotud juhtumitega tegelemiseks loodud kriminaalasjade erikohtu kaotamist või tugevdama kohtu menetlust, tagamaks, et järgitakse õigust õiglasele kohtulikule arutamisele. 2021. aasta veebruaris määras valitsus rühma, kelle ülesandeks on vaadata läbi riigivastaste kuritegude seadused. Läbivaatamisrühma pädevusse kuulub kriminaalasjade erikohtu toimimine 63 .

Tõhusus

Menetluste kestusega seotud probleemid on süvenenud 64 . 2019. aastal oli kõrge kohtu menetluste keskmine kestus 785 päeva, mis on umbes 35 päeva rohkem kui 2018. aastal. Eelkõige pikenesid veelgi kaubandusmenetlused, mis olid 2019. aastal ligikaudu 220 päeva võrra pikemad kui 2018. aastal. Regionaalsete ja piirkondlike kohtute menetluste kestus 2019. aastal seevastu lühenes, võrreldes 2018. aastaga, mil see pikenes. Apellatsioonikohtu menetluste kestus pikenes 2019. aastal (1 220 päeva) 2018. aastaga (1 101 päeva) võrreldes ligikaudu 110 päeva võrra. Aastatel 2018–2019 pikenes kriminaalmenetluste kestus regionaalses kohtus ligikaudu 120 päeva ja keskkriminaalkohtus ligikaudu 100 päeva 65 . Tsiviilasjades õigusemõistmise läbivaatamise aruandes anti soovitusi menetluste venimise ja kestuse vähendamiseks 66 . 24. mail 2021 allkirjastati seadusena kriminaalmenetluse seaduse eelnõu, millega on ette nähtud eelistungid, mis võivad teatavate süütegude puhul tagada kiirema ja tõhusama kohtumenetluse 67 .

Valitsus kavatseb teha enne 2021. aasta lõppu ettepaneku hüvitisesüsteemi kohta kohtumenetluse ülemäärase kestuse puhuks. Seda nõuab Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus, mille täitmise üle teeb endiselt tõhustatud järelevalvet Euroopa Nõukogu ministrite komitee 68 .

II.Korruptsioonivastane raamistik

Iirimaal vastutab korruptsiooni uurimise eest riiklik politsei- ja julgeolekuteenistus An Garda Síochána. Garda riikliku majanduskuritegude büroo korruptsioonivastane üksus on ainuvastutav piiriülese altkäemaksu juhtumite uurimise eest ning vastutab riikliku tähtsusega riigisiseste altkäemaksu- ja korruptsioonijuhtumite uurimise eest. Korruptsioonivastane üksus tegutseb altkäemaksu- ja korruptsioonijuhtumite uurimise, ennetamise ja tõkestamise tippkeskusena. Politsei teeb korruptsioonivastases võitluses kriminaaluurimisi. 2020. aasta novembris alustas tegevust uus üksus, mis keskendub politseisisese korruptsiooni uurimisele. Hiljuti on välja töötatud uus uurimiste juhtimise süsteem, mida riiklik politsei- ja julgeolekuteenistus praegu katsetab. Valimisseaduste, eetikaseaduste ning 2015. aasta lobitöö reguleerimise seaduse täitmise järelevalvet korraldab avaliku teenistuse standardite komisjon (SIPO).

Ekspertide ja äriringkondade hinnangul on korruptsioon avalikus sektoris endiselt suhteliselt vähe levinud. Transparency Internationali 2020. aasta korruptsiooni tajumise indeksis oli Iirimaale antud 72 punkti 100st ning Iirimaa on sellega Euroopa Liidus 7. ja maailmas 20. kohal 69 . See näitaja on püsinud suhteliselt stabiilsena 70 viimasel viie aasta jooksul 71 .

Pärast kriminaalõigusraamistiku põhjalikku läbivaatamist kavatseb valitsus seda muuta, et korruptsioonivastast võitlust tõhustada. 2018. aasta karistusseadus 72 on ühtne konsolideeritud õigusakt. Altkäemaksu ja korruptsiooni käsitlevaid õigusnorme on ajakohastatud ja need on 2018. aasta seadusega konsolideeritud ning nüüd on altkäemaksu- ja korruptsioonisüütegudest politseile teatamata jätmine kuritegu. Korruptsioonisüütegudel on piiriülese korruptsiooni seaduse alusel ka eksterritoriaalne mõju, kui tõendatakse, et osa asjakohasest väljaspool riiki aset leidnud käitumisest oleks süütegu, kui see oleks toimunud Iirimaal 73 . Nagu eelmisel aastal teatati, hinnati põhjalikult ametiasutuste tulemuslikkust majanduskuritegevuse ja korruptsioonivastases võitluses 74 . Niinimetatud Hamiltoni ülevaade 75 avaldati 2020. aasta detsembris. Pärast nimetatud hindamist on justiitsministeerium kindlaks määranud prioriteedid, mida on võimalik lühemas perspektiivis saavutada, näiteks kriminaalmenetluse seaduse eelnõu vastuvõtmine, mis on lisatud praegusesse seadusloomekavasse. Prioriteediks on ka avaliku sektori eetikat käsitlevate õigusnormide tugevdamine ja õigusaktide muutmine, et tegeleda parlamendi (Oireachtas) endiste liikmete võimalike rikkumiste juhtudega, milles nad võisid minna vastuollu oma eetikaseadustest tulenevate kohustustega. Need hõlmavad ka kriminaalõigusaktide muutmist, et teha võimalikuks eraldi läbiotsimismääruste tegemine, mis võimaldavad politseil nõuda nende elektroonikaseadmete paroole, mis on selliste isikute omanduses või käsutuses, kelle suhtes on väljastatud vahistamismäärus 76 .

Iirimaa vaatab praegu läbi oma riiklikku korruptsioonivastast struktuuri. Hamiltoni ülevaate üks peamisi soovitusi on luua alaline sektoriülene nõuandekomisjon, et koordineerida ja juhtida majanduskuritegevuse ja korruptsiooni terviklikku käsitlust. Selleks et lahendada olukord, kus puudub majanduskuritegevuse ja korruptsiooni vastu võitlemise riiklik strateegia ning korruptsioonivastase pädevusega asutusi on mitu, soovitati Hamiltoni ülevaates ka töötada välja mitmeaastane strateegia ja sellega kaasnev tegevuskava 77 .

Korruptsioonivastase poliitika ning korruptsiooni avastamise, uurimise ja selle eest süüdistuse esitamise pädevus ja ülesanded jagunevad mitme spetsialiseerunud õiguskaitseasutuse vahel. Garda riiklik majanduskuritegevuse büroo (GNECB) ja selle juurde loodud spetsiaalne korruptsioonivastane üksus vastutavad eelkõige kõigi korruptsioonisüütegude, sealhulgas piiriülese altkäemaksu juhtude uurimise eest. Samal ajal kui politseile eraldati hiljuti märkimisväärseid rahalisi vahendeid, 78 ei ole samavõrd suurendatud riigiprokuratuuri rahalisi vahendeid, kuigi süsteemi muude osade (politsei, kohtud, kohtunikud) suurenenud rahastamine mõjutab riigiprokuratuuri töökoormust, sest politseinike, avastatud kuritegude ja uurimiste arvu kasv suurendab riigiprokuratuuri süüdistustoimikute arvu. Politseis alustas tegevust ka uus korruptsioonivastane üksus, mis tegeleb politseisisese korruptsiooni uurimisega. Riigiprokuratuur keskendub üksnes uurimisasutuste edastatud süütegude eest süüdistuse esitamisele ega oma ennetavat funktsiooni. Riigiprokuratuuril on finantskuritegude eriüksus, millega korruptsioonivastane üksus teeb asjakohaste korruptsioonijuhtumitega seoses otsest koostööd. Politsei on Transparency International Ireland’i algatuse „Integrity at Work“ liige ja püüab edendada rikkumistest teatamist toetavat töökeskkonda. GNECB korruptsioonivastasel üksusel on tasuta telefoninumber altkäemaksust ja korruptsioonist konfidentsiaalselt teatamiseks.

Garda riikliku majanduskuritegevuse büroo (GNECB) korruptsioonivastase üksuse jaoks on endiselt probleemiks piiratud ressursid. GNECB-l on praegu 74 uurijat (kellest 12 on ajutiselt üle viidud), 18 tsiviiltöötajat ja kolm kohtueksperti. GNECB korruptsioonivastane üksus koosneb praegu ainult kolmest isikust: ühest politseiseersant-uurijast ja kahest uurijast. Hiljuti lõppes konkurss GNECB-le uurijate valimiseks ja korruptsioonivastane üksus saab ühe täiendava personaliliikme. Korruptsioonivastane üksus kasutab suuremate operatsioonide elluviimisel GNECB ressursse ja tal on tihedad töösuhted teiste riiklike üksustega 79 . Hamiltoni ülevaates mainiti korruptsioonivastase üksuse ressursside nappust ning soovitati tagada, et GNECB-le ja riigiprokuratuurile antakse lisaressursse. Viimati nimetatuga seotud soovitus hõlmas lisaprokuröre koos lähetatud digitaalkriminalistika spetsialisti ja lähetatud kohtueksperdiga 80 . GNECB andmete kohaselt on üksuses praegu pooleli üheksa korruptsioonijuhtumi uurimist, millest kolm on seotud piiriülese altkäemaksuga.

Mõningaid probleeme tekitab elektrooniliste tõendite analüüsimine korruptsioonijuhtumite puhul. Hiljuti töötati välja uurimiste juhtimise süsteem, mida praegu katsetatakse. Selle süsteemiga ühtlustatakse kõik uurimised ja registreeritakse kõik meetmed, millega asendatakse praegu kasutusel olevad paberipõhised süsteemid. Ametiasutuste sõnul on veel üks probleem elektrooniliste tõendite, sealhulgas mobiili-, arvuti-, pilve- ja sotsiaalvõrgustike andmete kogumine 81 . Korruptsioonivastasel üksusel ei ole praegu juurdepääsu vahendile, mis võimaldaks neid andmeid tulemuslikult ja tõhusalt uurida. Seetõttu nõuab elektrooniliste andmete uurimine märkimisväärsel hulgal uurimisressursse ja põhjustab uurimistes märkimisväärseid viivitusi.

Korruptsiooni tõkestamise ja eetilise käitumise edendamise meetmed on kehtestatud, kuid endiselt on probleeme õigusnormide täitmise tagamisega. Varade deklareerimisega seotud üldnormid ja menetlused on sätestatud eetikaseadustes 82 . Kõik parlamendi mõlema koja liikmed, õigusnõunik ja avaliku sektori asutuste kõrgematele ametikohtadele nimetatud isikud peavad esitama avaliku teenistuse standardite komisjonile (SIPO) huvide deklaratsiooni ja tõendid nõuete täitmise kohta. SIPO jätkab järelevalvet õigusaktide rakendamise üle, kuid teatatud on probleemidest, 83 sest deklareeritavad huvid ei hõlma kohustusi (nt hüpoteek- ja muud laenud) ning avalikke deklaratsioone peavad esitama ainult parlamendiliikmed. SIPO-l ei ole pädevust uurida ametiisiku või ametniku tegevust, mis järgneb ametist lahkumisele.

Endiselt esineb mõningaid puudusi seoses suutlikkusega tagada lobitööd ja pöördukse efekti käsitlevate õigusnormide täitmine. 2015. aasta lobitöö reguleerimise seadusega kehtestati lobistide registri loomise nõue. 2015. aasta lobitöö reguleerimise seaduse teise kohustusliku läbivaatamise aruanne avaldati 2020. aasta veebruaris 84 . Veebipõhise registri 85 üle teeb järelevalvet SIPO. Praegu on registrisse kantud üle 2 100 organisatsiooni ja üksikisiku. SIPO-l on teatavad seadusest tulenevad täidesaatvad volitused, sealhulgas võimalus teha uurimisi, kui ta usub, et isik võib olla toime pannud rikkumise. Lisaks on tal õigus uurida konkreetseid süütegusid ja nende eest süüdistusi esitada, sealhulgas juhul kui lobist ei ole end registreerinud 86 . Seadusega on ette nähtud ka töösuhtejärgne üheaastane ooteaeg, mille jooksul ei saa teatavad ametiisikud tegeleda konkreetse lobitööga. Töösuhtejärgsetele piirangutele on peale seaduse viidatud ka ametnike käitumisjuhendis ning avaliku teenistuse standardites ja käitumisjuhendis. Kuna SIPO töötab piiratud ressurssidega (mida ta jagab ombudsmani bürooga), ei saa ta käitumisjuhendite täitmist proaktiivselt tagada. Pöördukse efektiga seoses on töösuhtejärgsed piirangud sätestatud 2015. aasta lobitöö reguleerimise seaduses, ametnike käitumisjuhendis ning avaliku teenistuse standardites ja käitumisjuhendis. SIPO-l puuduvad aga vajalikud volitused nõuete täitmise jälgimiseks.

Huvide konflikte käsitlevad ühtlustatud õigusnormid on ikka veel välja töötamata. Valitsus võtab praegu ette eetikaseaduste läbivaatamise, pärast seda, kui 2015. aasta avaliku teenistuse standardite seaduse eelnõu, 87 mis oleks tugevdanud olemasolevat huvide konfliktide tuvastamise, deklareerimise ja haldamise ning korruptsiooniriskide minimeerimise raamistikku, parlamendi viimase koosseisu laialisaatmise tõttu menetlusest välja langes 88 . Korruptsiooni ennetamise ja eetilise käitumise edendamise meetmeid on nimetatud 2020. aasta valitsusprogrammi prioriteetidena. Riikide korruptsioonivastane ühendus (GRECO) on sellega seoses märkinud, et 2015. aasta seaduseelnõu menetlusest väljalangemine on mõjutanud parlamendiliikmete eetilise käitumise ühtse ja konsolideeritud õigusraamistiku loomist ja varade deklareerimise korra parandamist 89 .

Mis puutub COVID-19 pandeemiaga toimetulekuks ja sellest tingitud olukorra leevendamiseks võetavatesse meetmesse, siis näib, et riigihanked on altkäemaksu ja korruptsiooni seisukohast suure riskiga valdkond. Praegu on neli korruptsioonivastase üksuse pooleliolevat uurimist seotud hangetega ning abi on antud veel kolmel juhul. GNECB korraldas ka pettustest teadlikkuse suurendamise nädala, mille jooksul avaldati meedias korrapäraselt teavet pettuste ennetamise kohta. Selle kampaania käigus käsitleti ühe teemana COVID-19 hangetega seotud pettusi.

III.Meedia mitmekesisus ja meediavabadus

Iirimaal kaitseb väljendusvabadust põhiseadus, mis kohustab riiki tagama põhiõiguste, sealhulgas väljendus- ja ajakirjandusvabaduse kaitse 90 . 2021. aastal viiakse muudetud audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi 91 ülevõtmise raames eeldatavasti lõpule meediat käsitlevate õigusnormide ulatuslik muutmine.

Sõltumatu meediat reguleeriva asutuse õigusraamistik on läbivaatamisel. Uue õigusraamistikuga, mis kehtestatakse tulevase veebiturvalisuse ja meediaregulatsiooni seaduse eelnõuga, 92 nähakse ette Iirimaa ringhäälinguameti (BAI) tegevuse lõpetamine ja kõigi tema ülesannete määramine uuele meediakomisjonile. Meediakomisjonile antakse ka uued nõuetele vastavuse tagamise ja karistuste määramise volitused, sealhulgas õigus taotleda rahaliste halduskaristuste määramist, et teha järelevalvet veebiteenuste uue raamistiku üle. Meediakomisjoni kuulub kuni kuus liiget, kes määratakse avalikku teenistusse määramise talituse korraldatud avaliku konkursi tulemusel. Praegu on BAI-l üheksa liiget, kellest viis määrab valitsus turismi-, kultuuri-, kunsti-, gaelikeelsete piirkondade, spordi- ja meediaministri ettepanekul 93 . Uut komisjoni juhib tegevesimees, kellel on juhtiv roll. Seaduseelnõu üldise ülesehituse kohaselt on uue meediakomisjoni reguleerimistegevust kavas rahastada sektorile kehtestatud maksudest nii nagu BAI praeguse rahastamissüsteemi puhul 94 . Üldine ülesehitus kinnitab, et komisjon on oma ülesannete täitmisel sõltumatu. Uus õigusraamistik võetakse eeldatavasti vastu 2021. aasta lõpuks. Samamoodi nagu 2020. aastal ilmnes 2021. aasta meedia mitmekesisuse seire 95 tulemusel, et Iirimaa meediat reguleeriva asutuse sõltumatust ja tulemuslikkust ähvardavad ohud on väikesed, ning toodi esile seda, et kehtivad õiguslikud kaitsemeetmed piiravad võimaliku välise sekkumise ulatust tulemuslikult.

Iirimaal on uudistemeedia sektoris hästitoimiv eneseregulatsiooni organite süsteem. Raamistik põhineb Iirimaa pressinõukogu 96 ja pressiombudsmani büroo tegevusel ning hõlmab ajalehti (trüki- ja veebiajalehti), ajakirju ja ainult veebipõhiseid uudisteväljaandeid, mis kuuluvad pressinõukogusse. 2020. aasta aruande kohaselt esitati Iirimaa pressinõukogule eelmisel aastal 346 kaebust ja pressiombudsmani büroo analüüsis 25 kaebust 97 . Kaebuste arv suurenes, võrreldes 2019. aastaga, mil esitati 252 kaebust 98 . 2021. aastal on pressiombudsmani büroo uurinud juba kümmet juhtumit 99 .

On võetud mitmesuguseid meetmeid, et tagada avatud ja mitmekesiste ringhäälinguteenuste osutamine Iirimaal 100 . 11. novembril 2020 võeti kasutusele otsingut võimaldav andmebaas, 101 mis sisaldab teavet Iiri meediaettevõtete omanike kohta. Seda ajakohastatakse regulaarselt iga kuue kuu tagant. 2014. aasta konkurentsi- ja tarbijakaitseseaduse kohaselt on meediasektoris toimuvate omanditehingute (ühinemiste) mõju meedia mitmekesisusele Iirimaal pädev hindama turismi-, kultuuri-, kunsti-, gaelikeelsete piirkondade, spordi- ja meediaminister 102 . Lisaks peab ringhäälinguamet iga kolme aasta järel läbi vaatama Iirimaa meediaettevõtete omandisuhted, keskendudes eelkõige omandisuhete muutustele ja nende mõjule meedia mitmekesisusele. Esimesed kaks läbivaatamist toimusid 2015. ja 2018. aastal. Eelseisva, 2021. aastaks kavandatud läbivaatamise ettevalmistamisel 103 korraldas ringhäälinguamet sidusrühmadele avaliku konsultatsiooni, mis kestis 30. aprillini 2021. Need läbipaistvusmeetmed 104 on olulised, võttes arvesse Iiri meediasektori suurt kontsentreeritust, eriti kohalikul tasandil 105 . 2021. aasta meedia mitmekesisuse seire tulemusel on osutatud andmete nappusele, mis ei võimalda hinnata uudistemeedia kontsentreerumist 106 .

Valitsus võttis mõningaid meetmeid COVID-19 pandeemia mõju leevendamiseks. Nagu on teatanud Piirideta Reporterid, olid paljud piirkondlikud väljaanded 2020. aastal finantskrahhi äärel 107 . Ka mitu tasuta trükiväljaannet peatas COVID-19 pandeemia tõttu oma tegevuse ja mõnda raadiojaama hoidis tegevust lõpetamast üksnes riikliku reklaami kasv, mis oli seotud COVID-19 meetmete kajastamisega 108 . Pandeemiast tingitud töötuse korral makstavate hüvitiste kava oli avatud kõigile töötajatele, sealhulgas ajakirjanikele, ning see aitas leevendada neile COVID-19 pandeemiast tulenevat majanduslikku mõju. Vabakutselised võisid samuti saada teatavat rahalist toetust füüsilisest isikust ettevõtjana 109 .

Valitsus vaeb meediasektori tulevikku. Iirimaa valitsus otsustas algatada arutelu võimalike pikaajaliste meetmete üle meediasektori toetamiseks, luues 2020. aasta oktoobris sõltumatu meedia tuleviku komisjoni 110 . Komisjoni aruteludes on keskendutud eelkõige probleemidele, millega seisavad seoses muutuvate tuluvoogude, lugejas-, kuulajas- ja vaatajaskonna käitumise ja meediatarbimise uute tehniliste mudelitega silmitsi kõik meediasektoris tegutsejad. Komisjon korraldas ajavahemikul 12. detsembrist 2020 kuni 8. jaanuarini 2021 avaliku konsultatsiooni, mille tulemusel saadi sidusrühmadelt ja üldsuselt üle 800 kirjaliku vastuse. Komisjon peab praegu mitmeid temaatilisi dialooge, et koostada 2021. aasta suveks aruanne ja soovitused. 

Käimas on arutelud ajakirjanike kaitseraamistiku muutmise üle. Pärast 2009. aasta laimuvastase seaduse 111 läbivaatamise kavatsusest teatamist on Iirimaa valitsus lõpetamas seaduse läbivaatamist. 2021. aasta lõpuks võidakse esitada uus laimuvastase seaduse ülesehitus. Nagu sidusrühmad on rõhutanud, 112 võimaldab praegune kord määrata laimamise eest ebaproportsionaalselt suure kahjuhüvitise, millel võib olla negatiivne mõju ajakirjandusvabadusele. Viimane konsultatsioon seoses Iirimaa laimuvastase seaduse läbivaatamisega toimus 2016. aasta lõpus ja selle tulemusel ei tehtud seadusesse ühtki muudatust. 2020. aastal registreeris Euroopa Nõukogu ajakirjanduse kaitse ja ajakirjanike turvalisuse edendamise platvorm ühe hoiatusteate Iirimaa kohta. See oli esimene Iirimaaga seotud hoiatusteade alates 2015. aastast 113 . Hoiatusteade puudutas hagi, mille esitas poliitiline aktivist, keda mainiti ajalehe Dublin Inquirer pressiteates. Hagi oli seotud väidetava hooletusega ajalehe ajakirjanike käitumises. 2021. aastal ei ole registreeritud ühtegi hoiatusteadet. Seoses ajakirjanike digitaalse turvalisusega korratakse 2021. aasta meedia mitmekesisuse seire aruandes andmete säilitamise seadusest tulenevaid õiguslikke riske, eelkõige konkreetsete kaitsemeetmete puudumist ajakirjandusallikate kaitseks 114 . Kuigi Iirimaa valitsus teatas 2020. aastal kavatsusest vaadata läbi sideseadus, ei kuulu see praeguste prioriteetsete dokumentide hulka 115 .

IV.Muud kontrolli- ja tasakaalustussüsteemiga seotud institutsioonilised küsimused

Iirimaal on kahekojaline parlament: parlament (Oireachtas) koosneb alamkojast (Dáil Éireann) ja ülemkojast (Seanad Éireann). Õigusaktide eelnõusid saavad algatada valitsuse ministrid ning parlamendi liikmed. Põhiseaduslikkuse järelevalvet teeb kõrge kohus, kelle otsuseid saab edasi kaevata apellatsioonikohtusse ja Iirimaa kõrgeimasse kohtusse. Iirimaa riiklik inimõiguste ja võrdõiguslikkuse asutus on Iirimaa inimõiguste ja võrdõiguslikkuse komisjon (IHREC).

COVID-19 pandeemiaga toimetulekuks kasutatakse seadusandlikku tavamenetlust, kuid seoses parlamendi järelevalvega erakorraliste meetmete üle on esile kerkinud teatavaid probleeme. Iirimaa reageerimist COVID-19 pandeemiale, mis tugineb endiselt seadusandlikule tavamenetlusele, 116 on suures osas rakendatud tervishoiuministri allkirjastatud õigusaktidega, millega seotud volitused delegeeriti esmaste õigusaktidega 117 . Aegumisklauslite kohaselt pidid nendes õigusnormides sätestatud asjakohased volitused jääma jõusse kuni 9. novembrini 2020, juhul kui neid ei pikendata. 2020. aasta oktoobris esitatud ettepaneku kohaselt pikendati volitusi 9. juunini 2021. Sellele seisis vastu mitu parlamendiliiget, kes soovitas lühemaajalist pikendamist. Selle ettepaneku arutamiseks jäetud lühike aeg pälvis kriitikat 118 . IHRECi aruandes 119 soovitati lühemaajalist pikendamist ja iga pikendamise maksimaalse kestuse õigusaktis kindlaksmääramist, kuid toodi esile ka muid probleeme 120 . Samasuguseid probleeme kordasid ka kodanikuühiskonna organisatsioonid 121 . Jaanuaris toimunud üldvalimiste ja valitsuse ametisse nimetamisega viivitamise tõttu ei peetud 2020. aasta jaanuarist oktoobrini komisjonide korralisi koosolekuid, samal ajal kui 6. maist 2020 kuni 30. septembrini 2020 toimus COVID-19-le reageerimise erikomisjoni koosolek. 2021. aasta juunis pikendati veelgi aegumisklausleid, mis sisalduvad neljas esmases õigusaktis, mis võeti kasutusele COVID-19ga toimetulekuks 122 . Selle tulemusena jätkatakse meetmete rakendamist kuni 9. novembrini 2021 ning mõlema koja otsusega võib neid veel korra kolme kuu võrra pikendada.

Pandeemia algusest saadik on seadusandlikku protsessi iseloomustanud lühemad parlamendis peetavad arutelud. Tihti kasutati menetluslikke vahendeid parlamentaarse arutelu lühendamiseks ja küsimuste parlamendis kiiresti käsitlemise tagamiseks, peamiselt COVID-19ga seotud õigusaktide puhul. See hõlmas loobumist nõudest seaduseelnõu teksti enne selle avaldamist kontrollida (seadusloome-eelne kontroll), 123 kiirkorras menetlemise ettepanekute kasutamist, et lühendada aruteluks ettenähtud aega, ja varakult allkirjastamise ettepanekuid, et tagada parlamendis vastu võetud seaduseelnõu kiire läbivaatamine presidendi poolt. 2020. aastal tehti 32st vastuvõetud seaduseelnõust 124 30 puhul kiirkorras menetlemise ettepanek ja kasutati 19 kiirkorras menetlemise ettepanekut, et lühendada arutelu 17 õigusakti eelnõu üle. 2020. aastal oldi 18 korral üksmeelel varakult allkirjastamise ettepaneku suhtes, 125 mis võimaldas presidendil seaduseelnõu läbi vaadata viie päeva jooksul. Uute komisjonide moodustamise etapis, mis algas 2020. aasta septembris pärast mõlema koja valimisi, lepiti kokku seadusloome-eelse kontrolli nõudest loobumises seoses 17 seaduseelnõuga, mis võeti vastu. 2020. aastal võttis kogu alamkoja komisjon parlamendikomisjoni etapi ette 26 õigusakti puhul. Kodanikuühiskonna organisatsioonid tundsid muret konsultatsioonideks jäetud lühikese tähtaja pärast 126 .

Iirimaa inimõiguste ja võrdõiguslikkuse komisjoni akrediteering vaadatakse läbi 2021. aastal. ÜRO riiklike inimõiguste institutsioonide ülemaailmne liit (GANHRI) akrediteeris nimetatud komisjoni 2015. aasta novembris A-staatusega asutusena 127 . Iirimaa inimõiguste ja võrdõiguslikkuse komisjon avaldas 2021. aasta veebruaris aruande Iirimaa erakorraliste volituste kohta COVID-19 pandeemia ajal 128 . Aruandes järeldati, et pandeemia tõrjeks seni võetud põhimeetmed (peamiselt liikumis- ja kodustele kogunemistele seatud piirangud, näo katmise kohustus) on põhjendatud riigi kohustusega kaitsta rahvatervist 129 . Aruandes on esitatud ka mitu järeldust, näiteks on seal soovitatud, et Iirimaa valitsus hoiaks alati selgelt lahus õiguslikult kohustuslikud meetmed ja rahvatervisealased nõuanded või et kõigi COVID-19 pandeemiale reageerimiseks vastu võetud meetmete suhtes tuleks kohaldada aegumisklausleid.

Iirimaal on aktiivne ja mitmekesine kodanikuühiskond, ehkki rahastamispiirangud tekitavad endiselt mõningaid probleeme 130 . Lisaks 45 miljoni euro suurusele COVID-19 stabiilsusfondile, mille valitsus lõi 2020. aastal nende kogukonna- ja vabatahtlike organisatsioonide, heategevusorganisatsioonide ja sotsiaalsete ettevõtete jaoks, kes osutavad esmatähtsaid teenuseid, 131 on 2021. aastaks eraldatud täiendavalt 10 miljonit eurot. Kodanikuühiskonna organisatsioonid väljendasid endiselt muret mõju pärast, 132 mida avaldab valimisseaduses sätestatud teatavat summat ületavate 133 või väljaspool Iirimaad elavate mittekodanike tehtud 134 poliitiliste annetuste keeld. Seaduse rakendamise järelevalve eest vastutav avaliku teenistuse standardite komisjon on samuti kutsunud üles valimisseadust põhjalikult läbi vaatama 135 . Hiljuti avaldati valimisreformi üldine ülesehitus, mille eesmärk on luua sõltumatu seadusjärgne valimiskomisjon. Valitsuse kavatsuse kohaselt vaatab valimiskomisjon 1997. aasta valimisseaduse põhjalikult läbi, võttes muu hulgas arvesse kodanikuühiskonna organisatsioonide tõstatatud probleeme 136 .

I lisa. Allikate loetelu tähestikulises järjekorras*

* 2021. aasta õigusriigi aruande teemalise konsultatsiooni raames saadud arvamuste loetelu on kättesaadav aadressil  https://ec.europa.eu/info/policies/justice-and-fundamental-rights/upholding-rule-law/rule-law/rule-law-mechanism/2021-rule-law-report-targeted-stakeholder-consultation .

Avaliku sektori kulutuste ja reformiministeerium (2020), „Second Statutory Review of the Regulation of Lobbying Act 2015“ ( https://www.gov.ie/en/publication/7ef279-second-statutory-review-of-the-regulation-of-lobbying-act-2015/ ).

Avaliku teenistuse standardite komitee (2020), 2019. aasta aruanne ( https://www.sipo.ie/reports-and-publications/annual-reports/ ).

Direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda.

Euroopa Inimõiguste Kohus, 22. detsembri 2009. aasta otsus kohtuasjas Parlov-Tkalčić vs. Horvaatia, kaebus nr 24810/06.

Euroopa Kohus, 19. novembri 2019. aasta otsus kohtuasjas A. K. jt vs. Sąd Najwyższy, CP vs. Sąd Najwyższy ja DO vs. Sąd Najwyższy, liidetud kohtuasjad C-585/18, C-624/18 ja C-625/18, ECLI:EU:C:2019:982.

Euroopa Kohus, 20. aprilli 2021. aasta otsus kohtuasjas Repubblika vs. Il-Prim Ministru, C-896/19, ECLI:EU:C:2021:311.

Euroopa Komisjon (2019), „Eurobaromeetri kiiruuring nr 482: ettevõtjate suhtumine korruptsiooni ELis“.

Euroopa Komisjon (2020), „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Iirimaal“.

Euroopa Komisjon (2020), „Eurobaromeetri eriuuring nr 502: korruptsioon“.

Euroopa Komisjon (2021), ELi õigusemõistmise tulemustabel.

Euroopa Nõukogu ministrite komitee (2010), ministrite komitee soovitus CM/Rec(2010)12 liikmesriikidele kohtunike sõltumatuse, tulemuslikkuse ja vastutuse kohta ( https://www.coe.int/en/web/cdcj/judicial-independence-and-impartiality ).

Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjon (2010), „Report on the Independence of the Judicial System Part I: The Independence of Judges, adopted by the Venice Commission at its 82nd Plenary Session“ (CDL-AD(2010)004-e).

Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjon (2020), „Malta, Opinion on proposed legislative changes“ (CDL-AD(2020)006).

GRECO (2020), neljas hindamisvoor – korruptsiooni ennetamine parlamendiliikmete, kohtunike ja prokuröride suhtes, Iirimaa hindamisaruanne ( https://rm.coe.int/fourth-evaluation-round-corruption-prevention-in-respect-of-members-of/1680a06655 ).

Iirimaa advokatuur (2021), „Submission to the Department of Justice on the General Scheme of the Judicial Appointments Commission Bill 2020“ ( https://www.lawlibrary.ie/media/lawlibrary/media/Secure/Submission-to-DOJ-with-Appendix.pdf ).

Iirimaa advokatuurinõukogu (2021), „Submission to the Department of Justice on the General Scheme of the Judicial Appointments Commission Bill 2020“ ( https://www.lawlibrary.ie/News/reports-and-submissions.aspx ).

Iirimaa advokatuurinõukogu (2021), Iirimaa advokatuurinõukogult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside.

Iirimaa inimõiguste ja võrdõiguslikkuse komisjon (2021), „Ireland’s Emergency Powers During the Covid-19 Pandemic“ ( https://www.ihrec.ie/documents/irelands-emergency-powers-during-the-covid-19-pandemic/ ).

Iirimaa inimõiguste ja võrdõiguslikkuse komisjon (2021), „Submission to the Minister for Justice on the General Scheme of the Judicial Appointments Commission“ ( https://www.ihrec.ie/documents/submission-to-the-minister-for-justice-on-the-general-scheme-of-the-judicial-appointments-commission-bill-2020/ ).

Iirimaa juristide liit (2021), „Submission to the joint Oireachtas Committee on Justice on the General Scheme of Judicial Appointments Commission Bill 2020“ ( https://www.lawsociety.ie/globalassets/documents/submissions/2021-judicial-appointments-commission-bill.pdf ).

Iirimaa kodanikuvabaduste nõukogu (2020), „Untenable in a democracy: ICCL renews call for abolition of Special Criminal Court“ ( „Untenable in a democracy: ICCL renews call for abolition of Special Criminal Court - Irish Council for Civil Liberties“ ).

Iirimaa kodanikuvabaduste nõukogu (2021), „ICCL calls for end to mandatory quarantine if rights issues not addressed“, 19. aprill 2021 (https://www.iccl.ie/news/iccl-calls-for-end-to-mandatory-quarantine-if-rights-issues-not-addressed/).

Iirimaa kodanikuvabaduste nõukogu (2021), Iirimaa kodanikuvabaduste nõukogult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside.

Iirimaa kohtuteenistus (2020), „Supporting Access to Justice in a modern, digital Ireland. Long-term strategic vision – 2030“ ( https://iwla.ie/wp-content/uploads/2020/11/Long-Term-Strategic-Vision.pdf ).

Iirimaa pressinõukogu (2020), „Annual Report 2019 of The Press Council of Ireland and Office of the Press Ombudsman“ ( http://www.presscouncil.ie/about-us/recent-decisions-and-news/annual-report-2019-of-the-press-council-of-ireland-and-office-of-the-press-ombudsman- ).

Iirimaa pressinõukogu (2021), „Submission by Press Council of Ireland and Press Ombudsman to the Future of Media Commission“ ( https://www.presscouncil.ie/office-of-the-press-ombudsman-164/publications-and-press-releases/press-releases-1048/submission-by-press-council-of-ireland-and-press-ombudsman-to-the-future-of-media-commission ).

Iirimaa ringhäälinguamet (2019), „Submission to the Department of Communications, Climate Action & Environment Public Consultation on the Regulation of Harmful Content on Online Platforms and the Implementation of the Revised Audiovisual Media Service Directive“ ( https://www.bai.ie/en/bai-publishes-submission-on-regulation-of-harmful-online-content-implementation-of-new-audiovisual-media-services-directive/ ).

Iirimaa valitsus (2021), Iirimaalt õigusriigi olukorda käsitleva 2020. aasta aruande koostamiseks saadud teave.

Justiitsministeerium (2020a), „Draft General Scheme of Judicial Appointments Commission Bill 2020“ ( http://www.justice.ie/en/JELR/Pages/General_Scheme_of_the_Judicial_Appointments_Commission_Bill_2020 ).

Justiitsministeerium (2020b), läbivaatamisrühma aruanne tsiviilasjades õigusemõistmise kohta, esimees: kõrge kohtu endine esimees kohtunik Peter Kelly ( http://www.justice.ie/en/JELR/Pages/Review_of_the_Administration_of_Civil_Justice_-_Review_Group_Report ).

Justiitsministeerium (2021a), „Justice plan 2021“ ( http://www.justice.ie/en/JELR/Department_of_Justice_Action_Plan_2021.pdf/Files/Department_of_Justice_Action_Plan_2021.pdf ).

Justiitsministeerium (2021b), Hamiltoni läbivaatamisrühma rakenduskava ( https://www.gov.ie/en/publication/d03ff-hamilton-review-group-implementation-plan/ ).

Justiitsministeerum (2020c), läbivaatamisrühma aruanne majanduskuritegude ja korruptsiooni ennetamise, uurimise ja nende eest karistamise struktuuride ja strateegiate kohta ( https://www.gov.ie/en/publication/be30e-review-group-report-on-structures-and-strategies-to-prevent-investigate-and-penalise-economic-crime-and-corruption/ ).

Kohtute nõukoda (2021), „Personal Injuries Guidelines“ ( https://judicialcouncil.ie/assets/uploads/documents/Personal%20Injuries%20Guidelines.pdf ).

Peaministri büroo (2020, 2021), „Programme for Government: Our Shared Future“ ( https://www.gov.ie/en/publication/7e05d-programme-for-government-our-shared-future/ ).

Piirideta Reporterid, aruanne Iirimaa kohta ( https://rsf.org/en/ireland ).

Rahumeelse kogunemise ja ühinemise vabaduse õigusega tegelev ÜRO eriraportöör ning inimõiguste kaitsjate olukorraga tegelev ÜRO eriraportöör (2020), „Mandates of the Special Rapporteur on the rights to freedom of peaceful assembly and of association and the Special Rapporteur on the situation of human rights defenders“ ( DownLoadPublicCommunicationFile (ohchr.org) .

Transparency International (2021), „Corruption Perceptions Index 2020“.

Õigusteenuste järelevalveamet (2020), „Greater than the Sum of Its Parts? Consideration of Unification of the Solicitors’ Profession and Barristers’ Profession ( https://www.lsra.ie/lsra-publishes-reports-on-legal-practitioners-education-and-training-and-unification/ ).

Õigusteenuste järelevalveamet (2020), „LSRA takes over the regulation of advertising by legal practitioners“ ( „LSRA takes over regulation of advertising by legal practitioners – Legal Services Regulatory Authority“ ).

Õigusteenuste järelevalveamet (2020), „Setting Standards: Legal Practitioner Education and Training ( https://www.lsra.ie/lsra-publishes-reports-on-legal-practitioners-education-and-training-and-unification/ ).

ÜRO inimõiguste komitee (2014), „Concluding observations on the fourth periodic report of Ireland“ ( http://docstore.ohchr.org/SelfServices/FilesHandler.ashx?enc=6QkG1d%2FPPRiCAqhKb7yhsieXFSudRZs%2FX1ZaMqUUOS9yIqPEMRvxx26PpQFtwrk%2BhtvbJ1frkLE%2BCPVCm6lW%2BYjfrz7jxiC9GMVvGkvu2UIuUfSqikQb9KMVoAoKkgSG) .

II lisa. Iirimaale tehtud riigikülastus

Komisjoni talitused korraldasid 2021. aasta märtsis virtuaalsed kohtumised järgmiste asutuste ja organisatsioonidega:

·avaliku teenistuse standardite komisjon (SIPO)

·Garda majanduskuritegevuse büroo

·Garda Síochána ombudsmani komisjon (GSOC)

·Hamiltoni komisjon

·Iirimaa advokatuur

·Iirimaa ajakirjanike liit

·Iirimaa inimõiguste ja võrdõiguslikkuse komisjon

·Iirimaa juristide liit

·Iirimaa kodanikuvabaduste nõukogu

·Iirimaa ringhäälinguamet

·Iirimaa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate liit (ISME)

·justiitsministeerium

·kohtuteenistus

·kohtuvõimu esindajad

·korporatiivse õiguskaitse direktori büroo (ODCE)

·Oireachtase teenistus (parlamenditeenistus)

·pressinõukogu

·riigiprokuratuur

·Transparency International

·õigusteenuste järelevalveamet

* Komisjon arutas õigusriigi üldküsimusi ka mitmel kohtumisel järgmiste organisatsioonidega:

·Amnesty International

·CIVICUS

·Civil Society Europe

·EuroCommerce

·Euroopa Ajakirjandus- ja Meediavabaduse Keskus

·Euroopa Ajakirjanike Liit

·Euroopa kirikute konverents

·Euroopa kodanike foorum

·Euroopa kodanikuvabaduste liit

·Euroopa mittetulundusõiguse keskus

·Euroopa Noortefoorum

·European Partnership for Democracy

·Front Line Defenders

·Human Rights House Foundation

·Human Rights Watch

·ILGA Euroopa büroo

·International Press Institute

·Madalmaade Helsingi komitee

·Open Society European Policy Institute

·Philanthropy Advocacy

·Piirideta Reporterid

·Protection International

·Rahvusvaheline Inimõiguste Föderatsioon

·Rahvusvaheline Juristide Komisjon

·Rahvusvahelise Pereplaneerimise Föderatsiooni Euroopa võrgustik (IPPF EN)

·reproduktiivõiguste keskus

·Transparency International EU

(1)      1939. aasta riigivastaste kuritegude seadusega on ette nähtud kriminaalasjade erikohtute loomine. Kriminaalasjade erikohus, mida praegu nimetatakse kriminaalasjade erikohtuks nr 1, on tegutsenud alates 1972. aastast. Alates 2016. aastast tegutseb kriminaalasjade erikohus nr 2. Kriminaalasjade erikohtu koosseis on viieliikmeline ja vandemehed puuduvad. Valitsus nimetab kriminaalasjade erikohtutesse kõrge kohtu, regionaalse kohtu ja piirkondliku kohtu kohtunikest koosneva kolleegiumi. Kolleegiumisse kuulub praegu 19 kohtunikku. Terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega seotud asjad antakse automaatselt kriminaalasjade erikohtu menetleda. Muud kuriteod antakse või edastatakse sellele kohtule, kui riigi peaprokurör kinnitab, et üldkohtud ei ole piisavalt pädevad, et tagada tulemuslik õigusemõistmine ning avaliku korra ja julgeoleku säilitamine. Kriminaalasjade erikohtu süüdimõistva kohtuotsuse või määratud karistuse võib edasi kaevata apellatsioonikohtusse.

(2)      Sealhulgas töökohus, millel on ainsana pädevus lahendada apellatsiooni korras kõiki tööalaseid õigusi käsitlevate õigusnormidega seotud vaidlusi. Töökohus ei ole küll kohus selle sõna otseses tähenduses, kuid selle pädevuse teostamisel osaleb töökohus õigusemõistmises. Töökohtul on ka 1946.–2015. aasta töösuhete seaduste kohane pädevus. Seda pädevust teostades tegutseb ta töösuhete kõrgema astme kohtuna, kes kuulab asjas ära mõlemad pooled ja annab seejärel soovituse, milles ta esitab oma arvamuse vaidluse ja selle lahendamise tingimuste kohta. Töökohtu soovitused, mis on seotud 1946.–2015. aasta töösuhete seaduste kohaste vaidluste uurimisega, ei ole asjaomastele pooltele siduvad. Otsused, mille töökohus on teinud tööalaseid õigusi käsitlevate õigusnormide alusel, on õiguslikult siduvad.

(3)      Iirimaa kõrgeim kohus tegi 2021. aasta aprillis kohtuotsuse (Zalewski vs. Adjudication Officer ja Workplace Relations Commission) töösuhete komisjoni (kus enamikku vaidlusi menetleb otsustuspädev ametnik) põhiseaduslikkuse kohta, võttes arvesse ka kõrgema astme kohtu staatusega töökohtu rolli. Enamus leidis, et 2015. aasta töösuhete seaduse kohaste volituste kasutamine otsustuspädevate ametnike poolt oli õigusemõistmine põhiseaduse artikli 37 tähenduses. Seda tehes lükkas Iirimaa kõrgeim kohus tagasi kaebuse 2015. aasta seaduse ja 1977. aasta töölepingu õigusvastase lõpetamise seaduse (muudetud kujul) teatavate paragrahvide kehtivuse kohta. Iirimaa kõrgeim kohus otsustas siiski ka, et põhiseadusega on vastuolus kaks 2015. aasta seaduse aspekti: nõue, et kõik otsustuspädeva ametniku ees toimuvad ärakuulamised peavad olema mitteavalikud, ning vande andmist käsitleva sätte või valeütluste andmise eest karistamise võimaluse puudumine. Iirimaa kõrgeim kohus tegi ka teatavaid tähelepanekuid seoses vajadusega suurendada otsustuspädevate ametnike sõltumatust olukorras, kus nende tegevus kujutab endast õigusemõistmist – olgugi et piiratud ulatuses –, sedavõrd et see oleks põhiseaduse artikli 37 kohaselt lubatav.

(4)      „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Iirimaal“, lk 2.

(5)      „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Iirimaal“, lk 3.

(6)      2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonised 48 ja 50. Kohtusüsteemi tajutava sõltumatuse tasemed on järgmised: väga madal (kohtusüsteemi sõltumatust peab võrdlemisi suureks või väga suureks vähem kui 30 % vastanutest); madal (30–39 % vastanutest), keskmine (40–59 % vastanutest), kõrge (60–75 % vastanutest), väga kõrge (rohkem kui 75 % vastanutest).

(7)      „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Iirimaal“, lk 4–5.

(8)      GRECO neljas hindamisvoor – hindamisaruanne, punkt 124; GRECO neljas hindamisvoor – teine vastavuse vahearuanne, punktid 25–28.

(9)      Euroopa Nõukogu standardite kohaselt peab kohtusüsteemi sõltumatus olema kaitstud nii kohtuvälise kui ka -sisese mõjutamise eest. Näiteks Veneetsia komisjon on leidnud, et kui Iirimaa kõrgeim kohus või muu kõrgeim kohus kehtestab alama astme kohtutele siduvaid suuniseid, on tegemist kohtusisese sõltumatuse seisukohalt probleemse tavaga (Veneetsia komisjoni arvamus (CDL-AD(2010)004-e, punkt 70).

(10)      Enne seaduseelnõu valmimist võidakse avaldada eelnõu üldine ülesehitus, mida sageli nimetatakse eelnõu põhielementideks.

(11)      Justiitsministeerium (2020), „General Scheme of the Judicial Appointments Commission Bill 2020“ („Kohtunike ametisse nimetamise komisjoni 2020. aasta seaduseelnõu üldine ülesehitus)“.

(12)      „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Iirimaal“, lk 3. JAABi liikmeteks on viie kohtu eesistujad, õigusnõunik, juristide liidu esindaja ja advokatuurinõukogu esindaja ning kolm valdkonnaga mitteseotud liiget, kelle nimetab justiitsminister.

(13)      Juristide liit ja Iirimaa advokatuur kutsusid üles kaasama komisjoni juristide ja vandeadvokaatide esindajaid. Juristide liit, „Submission to the Joint Oireachtas Committee On Justice on the General Scheme of the Judicial Appointments Commission Bill 2020“, 2021. Iirimaa advokatuurinõukogu, „Submission to the Department of Justice on the General Scheme of the Judicial Appointments Commission“, 2021.

(14)      Veneetsia komisjon, CDL-AD(2020)006, punkt 19.

(15)      „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Iirimaal“, lk 3.

(16)      Õigusnõunikul on kohtu alla andmisel piiratud ülesanded. Need ülesanded on peamiselt riigi peaprokuröril.

(17)      Veneetsia komisjon, CDL-AD(2020)006, punktid 21–22.

(18)      Iirimaa inimõiguste ja võrdõiguslikkuse komisjon, „Submission to the Minister for Justice on the General Scheme of the Judicial Appointments Commission“, 2021, lk 14.

(19)      Juristide liit, „Submission to the Joint Oireachtas Committee On Justice on the General Scheme of the Judicial Appointments Commission Bill 2020“, 2021, lk 6. Iirimaa advokatuur leidis, et kui õigusnõunik on end ametist taandanud, kuna ta kandideerib sellisesse kohtunikuametisse, peaks komisjonis osalema asendusliige. Iirimaa advokatuurinõukogu, „Submission to the Department of Justice on the General Scheme of the Judicial Appointments Commission“, 2021.

(20)      Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitus CM/Rec(2010)12, punktid 46–47. Euroopa Kohus on seoses kohtunike ametisse nimetamisega, kui seda teeb täitevvõim kohtunike nõukoja ettepanekul, märkinud, et sellise nõukoja osalemine muudab ametisse nimetamise menetluse objektiivsemaks vaid juhul, kui nõukoda ise on piisavalt sõltumatu seadusandlikust ja täitevvõimust ning ametivõimust, kellele ta peab kohtuniku ametisse nimetamise ettepaneku esitama. Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. november 2019, AK, liidetud kohtuasjad C‑585/18, C‑624/18 ja C‑625/18, punktid 137–138.

(21)      Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) 23. novembri 2007. aasta arvamus nr 10, „Opinion n°10 on Council for the Judiciary in the service of society“ (Kohtunike nõukoda ühiskonna teenistuses) (teadmiseks Euroopa Nõukogu ministrite komiteele), 2007, punkt 87; Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu arvamus nr 23, „The role of associations of judges in supporting judicial independence“ (Kohtunike ühenduste roll kohtute sõltumatuse tagamisel), 2020, punkt 47.

(22)      Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitus CM/Rec(2010)12, punkt 47.

(23)      1995. aasta kohtute ja kohtuametnike seaduse § 16. Kui JAABile teatab oma soovist kandideerida kohtuniku ametikohale vähem kui seitse isikut või kui JAAB ei saa ministrile soovitada vähemalt seitset isikut, esitab JAAB ministrile iga kandideerida sooviva isiku nime ja soovitab ministril valida neist isikutest see, keda ta peab sobivaks.

(24)      „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Iirimaal“, lk 3. GRECO kehtivas soovituses rõhutati vajadust vaadata läbi praegune kohtunike valimise, värbamise, edutamise ja ümberpaigutamise süsteem, et ametisse nimetamisel eelistataks parima kvalifikatsiooniga ja sobivaimaid kandidaate ning seda tehtaks läbipaistvalt ja täitevvõimu ülemäärase mõjuta. GRECO neljas hindamisvoor – hindamisaruanne, punkt 132; GRECO neljas hindamisvoor, teine vastavuse vahearuanne, punkt 34.

(25)      Kaheksa soovitust juhul, kui on kaks vaba ametikohta, ja 11 soovitust, kui on kolm vaba ametikohta.

(26)      Iirimaa advokatuurinõukogu, „Submission to the Department of Justice on the General Scheme of the Judicial Appointments Commission“, 2021, lk 3–4. Iirimaa inimõiguste ja võrdõiguslikkuse komisjon, „Submission to the Minister for Justice on the General Scheme of the Judicial Appointments Commission“, 2021: „komisjon soovitab, et [kohtunike ametisse nimetamise komisjonile] sõltumatu menetluse tagamisel olulise rolli andmiseks tuleks märkimisväärselt vähendada valitsusele soovitatavate kandidaatide arvu“, lk 25. Komisjon soovitab ka, et kavandatud õigusaktis nõutaks sõnaselgelt, et kõiki vabu ametikohti reklaamitaks avalikult ja juurdepääsetaval viisil (lk 21).

(27)      Vt sellega seoses kohtuotsus, Euroopa Kohus, 20. aprill 2021, Repubblika, C-896/19, ECLI:EU:C:2021:311, punkt 71, milles Malta peaministri kohustust põhjendada Vabariigi Presidendile ametisse nimetamiseks sellise kandidaadi esitamist, keda põhiseaduse alusel moodustatud kohtunike ametisse nimetamise komitee ei ole välja pakkunud, peeti asjakohaseks, sest kuna peaminister kasutab seda vaid erandjuhtudel, ei tekita see põhjendatud kahtlusi valitud kandidaatide sõltumatuse suhtes.

(28)      Iirimaa põhiseadus, artikli 35 lõige 1: „Iirimaa kõrgeima kohtu, apellatsioonikohtu, kõrge kohtu ja kõigi teiste põhiseaduse artikli 34 alusel loodud kohtute kohtunikud nimetab ametisse president.“

(29)      Ministrite komitee soovitus CM/Rec(2010)12 liikmesriikidele kohtunike kohta: kohtunike sõltumatus, tõhusus ja vastutus, punkt 47: „Kui aga põhiseaduses või muudes õigusaktides on ette nähtud, et kohtunike valimise ja edutamise üle otsustab riigipea, valitsus või seadusandja, peaks sõltumatu ja pädev organ, mis koosneb suures osas kohtunikest (ilma et see piiraks 4. peatükis sätestatud kohtute nõukodade suhtes kehtivaid õigusnorme), saama anda soovitusi või avaldada oma arvamust, millest asjakohane ametisse nimetav organ saab juhinduda.“

(30)      Kohtute nõukoja juhatusel on õigus saada kohtunike käitumist ja eetikat käsitlevate suuniste eelnõu 30. juuniks 2021 ning nende suuniste vastuvõtmise tähtaeg kohtute nõukojas on 30. juuni 2022.

(31)      „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Iirimaal“, lk 4. Kehtivas GRECO soovituses on viidatud vajadusele kehtestada kohtunikele ametlik käitumisjuhend ning siduda see dokument vastutusmehhanismiga. GRECO neljas hindamisvoor, punkt 146; GRECO neljas hindamisvoor, teine vastavuse vahearuanne, punkt 44.

(32)      Iirimaa kodanikuvabaduste nõukogult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside „EU 2020: Demanding on Democracy, Country & Trend Reports on Democratic Records by Civil Liberties Organisations Across the European Union – Ireland“, lk 5.

(33)      Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitus CM/Rec(2010)12, punkt 69. Kehtivas GRECO soovituses on viidatud vajadusele kehtestada kohtunikele ametlik käitumisjuhend ning siduda see dokument vastutusmehhanismiga. GRECO neljas hindamisvoor, punkt 146; GRECO neljas hindamisvoor – vastavuse vahearuanne, punkt 43.

(34)      „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Iirimaal“, lk 3. Pealegi piirdub distsiplinaarkaristuste või ametist vabastamise kohtulik kontroll üksnes menetluse õiguspärasuse kontrollimisega ning otsuste sisu pole võimalik vaidlustada. Euroopa Nõukogu standardid, mille kohaselt peab kohtusüsteemi sõltumatus olema kaitstud nii lubamatu kohtuvälise kui ka -sisese mõjutamise eest. Vt ka joonealune märkus nr 9.

(35)      2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 32.

(36)      Justiitsministeerium, „Justice Plan 2021“, 2021, 80. meede.

(37)      Iirimaa advokatuurinõukogult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 8.

(38)      2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 30. Õigusemõistmise tulemustabeli metoodika mõõdab kohtusüsteemi tehtud investeeringuid protsendina SKPst.

(39)      Neljanda hindamisvooru teises vahearuandes leidis GRECO, et endiselt ei ole järgitud soovitust institutsionaliseerida ja piisavalt rahastada kohtunikele mõeldud spetsiaalset sissejuhatavat ja täienduskoolitust, järgides samal ajal kohtusüseemi sõltumatuse põhimõtet.

(40)      Iirimaalt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 12.

(41)      Samas.

(42)      „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Iirimaal“, lk 5–6.

(43)      Läbivaatamisrühma aruanne tsiviilasjades õigusemõistmise kohta, esimees: kõrge kohtu endine esimees kohtunik Peter Kelly.

(44)      Tsiviilasjades õigusemõistmise läbivaatamise aruanne, lk 322.

(45)      Iirimaa, „Justice Plan 2021“, 83. meede.

(46)      „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Iirimaal“, lk 5–6.

(47)      Iirimaa, „Justice Plan 2021“, 88. meede.

(48)      Iirimaa advokatuurilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 8.

(49)      2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 27.

(50)      Õigusteenuste järelevalveamet (2020), „Greater than the Sum of Its Parts? Consideration of Unification of the Solicitors’ Profession and Barristers’ Profession“.

(51)      Õigusteenuste järelevalveamet (2020), „Setting Standards: „Legal Practitioner Education and Training“.

(52)      Õigusteenuste järelevalveamet, pressiteade „LSRA takes over the regulation of advertising by legal practitioners“, 2020.

(53)      „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Iirimaal“, lk 6-7.

(54)      Iirimaa kohtuteenistus (2020), „Courts Service Long-Term Strategic Vision to 2030: Supporting Access to Justice in a modern, digital Ireland“.

(55)      2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 40.

(56)      2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 41.

(57)      2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 42.

(58)      2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 5.

(59)      2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 6.

(60)      CEPEJ andmeid kasutatakse ELi õigusemõistmise tulemustabelis.

(61)      ÜRO inimõiguste komitee, „Concluding observations on the fourth periodic report of Ireland“, 2014.

(62)      Iirimaa kodanikuvabaduste nõukogu (2020), „Untenable in a democracy: ICCL renews call for abolition of Special Criminal Court“.

(63)      Iirimaalt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 17.

(64)      „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Iirimaal“, lk 7.

(65)      Iirimaalt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 16.

(66)      Justiitsministeerium, tsiviilasjades õigusemõistmise läbivaatamise aruanne, 2020, lk 398–399.

(67)      2021. aasta kriminaalmenetluse seaduse eelnõu.

(68)      „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Iirimaal“, lk 8.

(69)      Transparency International, „Corruption Perceptions Index 2020“ („Korruptsiooni tajumise indeks 2020“), 2021, lk 2–3. Tajutava korruptsiooni tasemeid liigitatakse järgmiselt: madal (ekspertide hulgas ja äriringkondades hinnatakse avaliku sektori korruptsiooni taset enam kui 79 punktiga); suhteliselt madal (tulemus vahemikus 79–60), suhteliselt kõrge (tulemus vahemikus 59–50), kõrge (tulemus alla 50).

(70)      2015. aastal oli see näitaja 75, 2020. aastal aga 72. See näitaja suureneb/väheneb oluliselt (muutus viimase viie aasta jooksul rohkem kui viis punkti); paraneb/halveneb (muutus vahemikus 4–5 punkti); on viimasel viiel aastal suhteliselt stabiilne (muutus vahemikus 1–3 punkti).

(71)      Eurobaromeetri eelmise aasta andmeid korruptsiooni tajumise ning kodanike ja ettevõtjate kogemuste kohta ajakohastatakse iga kahe aasta tagant. Viimased andmed pärinevad Eurobaromeetri eriuuringust nr 502 (2020) ja Eurobaromeetri kiiruuringust nr 482 (2019).

(72)      2018. aasta korruptsioonisüütegude karistusseadus.

(73)      2019. aasta seadus eksterritoriaalset jurisdiktsiooni käsitlevate kriminaalõigusnormide kohta, § 3.

(74)      „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Iirimaal“, lk 10.

(75)      Justiitsministeerium, läbivaatamisrühma aruanne majanduskuritegude ja korruptsiooni ennetamise, uurimise ja nende eest karistamise struktuuride ja strateegiate kohta, 2020.

(76)      Peaministri büroo (2020), „Programme for Government: Our Shared Future“.

(77)      Justiitsministeerium, Hamiltoni läbivaatamisrühma rakenduskava, 2021. Rakenduskava soovituste elluviimiseks avaldati 2021. aasta aprillis.

(78)      An Garda Síochána 2021. aasta eelarve on 1,952 miljardit eurot. See rahasumma võimaldab jätkata Garda ametnike ja tsiviiltöötajate värbamist. Selle tulemusena on nüüd riigis üle 14 600 Garda ametniku ja üle 3 000 Garda tsiviiltöötaja. 2021. aasta eelarves on ette nähtud kuni 620 uue politseiametniku ja 500 tsiviiltöötaja värbamine Gardasse.

(79)      Näiteks kuritegeliku vara büroo, Garda riiklik küberkuritegevuse büroo, Garda riiklik kriminaaluurimisbüroo ning Garda riiklik uimastite ja organiseeritud kuritegevuse büroo. Korruptsioonivastase üksuse uurijad on An Garda Síochána ametnikud.

(80)      Justiitsministeerium, läbivaatamisrühma aruanne majanduskuritegude ja korruptsiooni ennetamise, uurimise ja nende eest karistamise struktuuride ja strateegiate kohta, 2020.

(81)      Iirimaale tehtud riigikülastuse käigus Garda riiklikult majanduskuritegevuse büroolt kirjalikult saadud tagasiside.

(82)      1995. aasta avaliku teenistuse eetika seadusele ja 2001. aasta avaliku teenistuse standardite seadusele viidatakse koos kui eetikaseadustele. Nende seaduste eest vastutab avaliku sektori kulutuste ja reformiminister.

(83)      Iirimaa riigikülastuse käigus saadud teave.

(84)      Läbivaatamisaruanne sisaldab mitut standardite komisjonile edasiste meetmete võtmiseks antud soovitust, millest enamik on seotud suurema selguse, suuniste ja teadmiste saamiseks esitatud taotlustega. Avaliku sektori kulutuste ja reformiministeerium, „Second Statutory Review of the Regulation of Lobbying Act 2015“, 2020. 2015. aasta seaduse kolmas kohustuslik läbivaatamine peab olema alanud 1. septembriks 2022.

(85)      Vt www.lobbying.ie.

(86)      Avaliku sektori kulutuste ja reformiministeerium, „Second Statutory Review of the Regulation of Lobbying Act 2015“, 2020.

(87)      2015. aasta avaliku teenistuse standardite seaduse eelnõu.

(88)      „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Iirimaal“, lk 10.

(89)      GRECO neljas hindamisvoor – teine vastavuse vahearuanne, lk 9.

(90)      Iirimaa põhiseadus, artikkel 40.

(91)      Direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda. Iirimaa oli 2021. aasta maailma ajakirjandusvabaduse indeksis 12. kohal (ELi liikmesriikide seas 7. kohal) ehk üks koht kõrgemal kui 2020. aastal, mil ta oli 13. kohal. Piirideta Reporterid, ajakirjandusvabaduse indeksi aruanne Iirimaa kohta.

(92)      Veebiturvalisuse ja meediaregulatsiooni seaduse eelnõu eesmärk on võtta Iirimaa õigusraamistikku üle muudetud audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv.

(93)      BAI praeguste töötajate ja ülesannete üle teeb järelevalvet ringhäälingu eest vastutav komisjoni liige.

(94)      Selleks et toetada uudismeedia sektorit COVID-19 pandeemia ajal, palus side-, kliimameetmete ja keskkonnaminister BAI-l kaaluda sõltumatute raadiojaamade maksust vabastamist 2020. aasta esimesel kuuel kuul. 2019. aasta aruande kohaselt täitis BAI selle palve, kasutades mitut rahavoogude juhtimise ja eelarvestrateegiat.

(95)      Meedia mitmekesisuse seire vahend, Iirimaad puudutav aruanne, 2021, lk 10.

(96)      „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Iirimaal“, lk 12.

(97)      Pressinõukogu 2020. aasta aruanne.

(98)      Samas.

(99)      Iirimaa pressinõukogu, pressiombudsmani otsused.

(100)      Nagu on sätestatud 2009. aasta ringhäälinguseaduse §-s 25. Eeldatavasti kinnitatakse seda põhimõtet tulevase veebiturvalisuse ja meediaregulatsiooni seaduse eelnõu 10. osas. 

(101)  Andmebaasi töötasid välja ja seda haldasid DCU sidekooli töötajad. Projekt on ringhäälinguameti algatus, mis on seotud tema seadusest tuleneva kohustusega korraldada Iirimaa meedia mitmekesisuse uuringuid. Andmebaas on kättesaadav veebisaidil mediaownership.ie.

(102)      Ajavahemikul 2018–2020 kiideti heaks kõik kavandatud meediaettevõtete ühinemised. Vt gov.ie – „Media Mergers“ (www.gov.ie) .

(103) 2014. aasta konkurentsi- ja tarbijakaitseseaduse kohaselt tuleks sellises aruandes kirjeldada Iirimaal meediaga tegelevate ettevõtjate omandi- ja valitseva mõju suhteid ning selliste ettevõtjate omandi- ja valitseva mõju suhete muutusi viimase kolme aasta jooksul ning analüüsida selliste muutuste mõju meedia mitmekesisusele Iirimaal.

(104)      Nagu näitab uuring muudetud audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi uute sätete rakendamise kohta Iirimaal, teatavad asjakohased asutused, olgu siis sideministeerium (ringhäälinguamet) või konkurentsikomisjon, meediaettevõtete ühinemise otsustest ja kõigist muudest meedia omandisuhteid käsitlevatest otsustest avalikult ning neid kajastatakse üleriigilises ja piirkondlikus meedias.

(105)      Piirideta Reporterid, ajakirjandusvabaduse indeksi aruanne Iirimaa kohta: „Independent News and Media (INM) kontrollis suurt osa päeva- ja pühapäevalehtede turust, samal ajal kui ringhäälingus domineeris endiselt pooleldi riigi omandis olev ettevõte RTE, kes ise seisab silmitsi suureneva finantskoormusega, mis ohustab tema edasist püsimist.“

(106)      Probleemiks näib olevat andmete puudumine kõigi meediaturgude tulude ja lugejas-, kuulajas- ja vaatajaskonna kontsentreerumise kohta. Vt meedia mitmekesisuse seire vahend, Iirimaad puudutav aruanne, lk 11.

(107)      Piirideta Reporterite ajakirjandusvabaduse indeksi aruanne Iirimaa kohta: „Independent News and Media (INM) kontrollis suurt osa päeva- ja pühapäevalehtede turust, samal ajal kui ringhäälingus domineeris endiselt pooleldi riigi omandis olev ettevõte RTE, kes ise seisab silmitsi suureneva finantskoormusega, mis ohustab tema edasist püsimist.“

(108)      Meedia mitmekesisuse seire vahend, Iirimaad puudutav aruanne, 2021, lk 8.

(109)      Euroopa Ajakirjanike Liit (2020), „COVID-19: What financial support have the media and journalists received in Europe?“.

(110)      Komisjon koosneb 10 liikmest, kes valitakse nende meediapädevuse ja -kogemuste alusel. 

(111)      „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Iirimaal“, lk 13.

(112)      Piirideta Reporterid

(113)      Iirimaa ametiasutused pressiteatega ei tegelenud.

(114)

     2017. aasta Murray aruandes leiti, et seaduses sätestatud andmete säilitamise kord ei taga piisavalt ajakirjandusallikate kaitse põhimõtte järgimist.

(115)

     Sügisene õigusloomeprogramm.

(116)      „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Iirimaal“, lk 14. Seadusandliku tavamenetluse kohaselt on parlamendile ette nähtud järelevalveõigus. 

(117)      Märtsis pandeemia alguses võttis parlament vastu 2020. aasta tervishoiu ja tervisekaitse ning muude erakorraliste avaliku huviga seotud meetmete seaduse. Täiendavad nõuete täitmise tagamise meetmed kiideti heaks 2020. aasta COVID-19ga seotud nõuete täitmise tagamise volitusi käsitleva karistusseadusega (septembris) ja 2020. aasta tervishoiuseaduse muutmise seadusega (oktoobris). Märtsis võttis parlament vastu ka 2020. aasta COVID-19 tõttu võetavate erakorraliste avaliku huviga seotud meetmete seaduse, millega anti pandeemia ränkade majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega toimetulemiseks ulatuslikud seadusjärgsed volitused ning muudeti 2001. aasta vaimse tervise seaduse alusel kinnipidamisloa andmise menetlusi.

(118)      Iirimaa inimõiguste ja võrdõiguslikkuse komisjon, „Ireland’s Emergency Powers During the Covid-19 Pandemic“, 2021, lk 27.

(119)      Samas.

(120)      Iirimaa inimõiguste ja võrdõiguslikkuse komisjoni aruandes kritiseeriti ka parlamendi poolt tervishoiuministri vastu võetud teiseste õigusaktide üle tehtava järelevalve piiratud ulatust, kuna nende vastuvõtmisele ei eelne konsulteerimist parlamendikomisjonidega ja ka järelkontroll on piiratud. Muud probleemid on seotud õiguslike nõuete ja tervisesuuniste vahelise piiri hägustumisega, eeskirjade tagasiulatuva kohaldamisega ja eeskirjade kiire avaldamise puudumisega.

(121)      Iirimaa kodanikuõiguste nõukogult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 12.

(122)      2021. aasta COVID-19ga seotud tervise- ja karistusseaduse muutmise seadus.

(123)      Vastavalt alamkoja kodukorra § 173 lõikele 1 võib ettevõtluskomisjon, mis koosneb valitsuse ja kõigi opositsiooniparteide esindajatest, loobuda seadusloome-eelse kontrolli nõudest valitsuse liikme taotlusel.

(124)      32st eelnõust 15 keskendusid eri sätete ja meetmete kehtestamisele COVID-19 pandeemiaga toimetulekuks.

(125)      Varakult allkirjastamise ettepanek – põhiseaduse artikli 25 lõike 2 punktis 1 on sätestatud, et kui seaduseelnõu on läbinud mõlemas kojas kõik etapid, saadetakse see peaministrile, kes esitab selle presidendile. Seejärel vaatab president seaduseelnõu läbi ja peaks selle allkirjastama „kõige varem viiendal päeval ja hiljemalt seitsmendal päeval pärast selle kättesaaamist“. Põhiseaduse sama lõike punkt 2 lubab, et „valitsuse taotlusel ja ülemkoja eelneval nõusolekul võib president“ allkirjastada seaduseelnõu enne viiendat päeva. Selleks kasutatakse ülemkoja ettepanekut (esitatakse pärast seda, kui ülemkoda on lõpetanud seaduseelnõu menetlemise) ja ülemkoda peab koos valitsusega paluma, et president allkirjastaks seaduseelnõu varem kui viiendal päeval.

(126)      ENNHRI-lt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 217, ning Iirimaa riigikülastuse käigus saadud teave.

(127)      „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Iirimaal“, lk 15.

(128)      Iirimaa inimõiguste ja võrdõiguslikkuse komisjon, „Ireland’s Emergency Powers During the Covid-19 Pandemic“, 2021. 

(129)      Iirimaa inimõiguste ja võrdõiguslikkuse komisjoni aruanne ei hõlma meedet, mille Iirimaa valitsus kehtestas 2021. aasta kevadel mitmest kindlaksmääratud riigist Iirimaale saabuvatele reisijatele kohustusliku hotellikarantiinisüsteemi kehtestamiseks. Süsteemi on kritiseeritud; vt näiteks Iirimaa kodanikuvabaduste nõukogu, „ICCL calls for end to mandatory quarantine if rights issues not addressed“, 19. aprill 2021.

(130)      „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Iirimaal“, lk 15.

(131)      Fond keskendub organisatsioonidele, kes pakuvad tuge ja teenuseid järgmistes sektorites: tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (muu hulgas seoses sõltuvuse, puude ja vaimse tervisega); laste- ja pereteenused (sealhulgas nõustamine/ravi); kodu-, seksuaal- ja sooline vägivald; eluase/kodutus; kogukonnateenused (nt toidu kojutoomine / sõprusteenused / eakatele pakutav tugi / haavatavate inimeste tugirühmad jne) ning kogukonnahariduse sektor.

(132)      „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Iirimaal“, lk 15. Vt ka ÜRO rahumeelse kogunemise ja ühinemise vabaduse õiguse eriraportööri ning ÜRO inimõiguste kaitsjate olukorra eriraportööri 10. detsembri 2020. aasta teatis.

(133)      1997. aasta valimisseaduse kohaselt võivad kolmandad isikud saada annetajalt igal kalendriaastal kuni 2 500 euro ulatuses annetusi.

(134)      SIPO on asjaomaseid õigusakte tõlgendanud nii, et need hõlmavad ka kodanikuühiskonna organisatsioonide teatud tegevusi, näiteks selgitustööd, isegi väljaspool valimisperioode.

(135)      SIPO, 2019. aasta aruanne, 2020, lk 27–28.

(136)      2020. aasta valimisreformi seaduseelnõu üldine ülesehitus.