Kommenteeritud kokkuvõte

Mõjuhinnangu aruanne, mis on lisatud dokumendile „Ettepanek Euroopa ühtse juurdepääsupunkti kohta“

A. Vajadus meetmete järele

Miks? Mis on lahendamist vajav probleem?

Usaldusväärsete investeerimisotsuste tegemiseks peab kapitaliturgude investoritel olema juurdepääs teabele, mida üksused peavad ELi õiguse kohaselt avaldama (finants- ja kestlikkusteave, tooteteave jne), ja võimalus seda teavet digitaalselt kasutada. Tänapäeval on juurdepääs sellele teabele liikmesriikide vahel hajutatud ja seda ei saa peaaegu üldse digitaalselt kasutada. Muudeks takistusteks on keelebarjäär, kuid ka piiravad kasutustingimused. See muudab äri- ja tooteteabe kasutajate jaoks asjaomase teabe otsimise, kasutamise ja analüüsimise kulukaks. See vähendab ELi finantsteenuste tõhusust ja terviklikkust ning takistab kestlikku majanduskasvu.

Mida selle algatusega loodetakse saavutada?

Euroopa ühtse juurdepääsupunkti (ingl European Single Access Point e ESAP) loomisest teatati komisjoni kapitaliturgude liidu tegevuskavas 2020. aasta septembris. Selle eesmärk on vähendada tõkkeid, mis takistavad juurdepääsu teabele digitaalsete vahendite abil. See suurendab teabevooge liidus, sealhulgas piiriüleselt. Samuti on selle eesmärk edendada teabe digitaalset kasutamist ja taaskasutamist. Need teabevoogude ja -kasutusega seotud edusammud aitavad omakorda kaasa finantsteenuste ja kapitaliturgude integreerimisele ning kapitali paremale jaotamisele. Ühtse andmeruumina võimaldab Euroopa ühtne juurdepääsupunkt arendada ka uusi tehnoloogiaid ja teenuseid, mis põhinevad näiteks automatiseerimisel või tehisintellektil.

Milline on ELi tasandi meetmete lisaväärtus?

Selle algatuse eesmärki (st andmebaaside ja teabe integreerimine kogu liidus ja nende digitaalselt kasutatavaks muutmine) ei suuda liikmesriigid üksi piisaval määral saavutada. Praegu on enamik ettevõtete aruandluse avalikustamise kanaleid ja vorme käsitlevaid eeskirju sätestatud liikmesriikide õigusaktides. Võttes arvesse Euroopa ühtse juurdepääsupunkti loomise ulatust ja mõju, on neid küsimusi võimalik tõhusamalt lahendada liidu tasandil.

B. Lahendused

Milliseid seadusandlikke ja mitteseadusandlikke poliitikavariante on kaalutud? Kas on olemas eelistatud variant? Miks?

Uuriti mitmeid seadusandlikke ja mitteseadusandlikke variante, mille tulemusena tõusid esile järgmised eelistatud variandid viies peamises mõõtmes:

-ulatus: ESAPi kaudu kättesaadava teabe ulatus hõlmab kogu ELi finantsteenuseid käsitlevate õigusaktide kohaldamisalasse kuuluvate üksuste avaldatud teavet üksuste, toodete ja muu asjakohase kohta; aastatel 2024–2026 kasutatakse järkjärgulist lähenemisviisi;

-vorming: ESAP aktsepteerib teavet/dokumente, mis on koostatud avatud ja laialdaselt kasutatavas andmeväljavõttu võimaldavas vormingus, ning võimaldab pikemas perspektiivis edasi arendada masinloetavaid vorminguid, tehes seda juhtumipõhiselt koos ühiste metaandmete miinimumkogumitega;

-teabe kogumispunktid: teabe kogumine korraldatakse detsentraliseeritult, tuginedes olemasolevatele riiklikele asutustele, nagu ametlikult kindlaksmääratud süsteemid, või ELi asutustele, nagu Euroopa järelevalveasutused. Kõik kogumispunktid võimaldavad ESAPile juurdepääsu sellele teabele rakendusliideste kaudu;

-avaandmed: ESAP edendab avatud kasutustingimustel põhinevat avaandmete poliitikat, mis võimaldab täielikult taaskasutust, vaba juurdepääsu teabele ja laialdaselt kasutatavaid avatud vorminguid;

-haldus: ESAPit haldab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA).

Kes millist varianti toetab? 

ESAPil on laialdane toetus kõigis peamistes sidusrühmades. Mis puudutab kavandamist ja ülesehitust, siis enamik sihtotstarbelisele konsultatsioonile vastanuid ja e-seminaridel osalejaid pooldas, et tsentraliseeritult oleks hõlpsasti kättesaadav ja masinloetav laiaulatuslik avalik finants- ja kestlikkusteave. Teabe kasutajad nõuavad andmete head kvaliteeti ja täiendavaid digiteeritud andmeid, et võimaldada nende elektroonilist kasutamist. Haldamise kohta leidis enamik, et ESAPit peaks juhtima avalik-õiguslik asutus, ehkki paljud toetasid ka erasektori suuremat kaasamist juhtimisse.

C. Eelistatud poliitikavariandi mõju

Millised on eelistatud poliitikavariandi (kui see on olemas, vastasel korral peamiste poliitikavariantide) eelised? 

ESAP tõhustab teabe liikumist nii liikmesriikides kui ka piiriüleselt. See edendab kõnealuse teabe digitaalset kasutamist. Sellega kaasneb kõigi turuosaliste ja vabatahtlike andmeesitajate – sõltumata nende suurusest või nende turu suurusest – suurem, võrdne ja mittediskrimineeriv nähtavus investorite, analüütikute, vahendajate, teadlaste või fondide jaoks. See avab rahastamisvõimalusi ja aitab kaasa kapitali paremale jaotamisele ja soodsamale hinnale ning suurendab siseturu vastupidavust. ESAP võimaldab hõlpsat, õigeaegset ja sujuvat juurdepääsu suuremale hulgale teabele, avades seeläbi uusi väljavaateid. Samuti võimaldab see säästa kasutajatel teabe otsimisele ja töötlemisele kuluvat aega ja ressursse. ESAP aitab rahuldada kasvavat vajadust ettevõtjate kestlikkusega seotud teabe järele, aidates seega kaasa kestliku rahastamise ja rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele. ESAP võimaldab pakkuda finantsvaldkonnas uuenduslikke teenuseid, mis põhinevad analüütikal, suurandmetel või tehisintellektil/masinõppel, samuti võimalust pääseda andmetele juurde ja kasutada neid elektrooniliste seadmete abil.

Millised on eelistatud poliitikavariandi (kui see on olemas, vastasel korral peamiste poliitikavariantide) kulud? 

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kogukulud seoses ESAPi rakendamise (taristu) ja haldamisega on aastatel 2022–2027 kuni 16 miljonit eurot. ELi/riiklike teabekogumispunktide ESAPiga ühendamise kulud on hinnanguliselt ligikaudu 50 800 eurot kogumisasutuse kohta ja kokku 3,1 miljonit eurot (ühekordsed kulud), samal ajal kui korduvkulud oleksid ligikaudu 6500 eurot kogumisasutuse kohta ja ligikaudu 0,4 miljonit eurot kokku. ESAPiga seotud andmekoostajate puhul peaksid ühekordsed kulud (nt registreerimine kogumisasutuses) olema tühised, kuid iga-aastased korduvkulud, mis on seotud aruande esitamise ning juriidilise isiku tunnuse, digitaalse sertifikaadi ja allkirjastamisvahendi omandamisega, on hinnanguliselt kuni 800 eurot individuaalse asutuse jaoks ja ligikaudu 121 miljonit eurot ELi tasandil kokku.

Milline on mõju ettevõtjatele, VKEdele ja mikroettevõtjatele?

Kuna vajadus suurema nähtavuse järele on teravam VKEde seas (VKEsid käsitlevate uuringute vähesuse tõttu), võimaldab ESAP teavet vabatahtlikult üles laadida ka börsil noteerimata üksustel, näiteks VKEdel, avades seega suurema nähtavusega uusi rahastamisvõimalusi ja aidates tõsta nende laienemissuutlikkust.

Kas on ette näha märkimisväärset mõju riigieelarvetele ja ametiasutustele? 

ESMA-le pärast õigusakti jõustumist eraldatavaid rahalisi vahendeid (nii haldus- kui ka tegevuskuludeks) kaasrahastatakse kuni 40 % ulatuses ELi eelarvest ja ülejäänud 60 % ulatuses liikmesriikide pädevate asutuste poolt. Ettepanekuga ei kirjutata ette, kuidas riiklikud avalik-õiguslikud andmekogujad vajaduse korral oma rahastamisallikaid kohandavad. Komisjoni tehnilise toe instrumendi programm (struktuurireformide toe peadirektoraat) võib osaliselt rahastada tehnilist abi ESAPi rakendamiseks liikmesriikide pädevate asutuste poolt, kui nad seda taotlevad.

Kas on oodata muud olulist mõju? 

Ei.

D. Järelmeetmed

Millal poliitika läbi vaadatakse?

Tehakse ettepanek vaadata kõnealune poliitika läbi viis aastat pärast selle jõustumist ja rakendada järelevalvevahendeid.