1.   

nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tunnistaksid kultuuri olemuslikku väärtust ning seda, et kultuur on ühiskonna, selle arengu ja inimeste heaolu, majanduse ja kaasatuse jaoks väga vajalik, ning näeksid seetõttu ette piisava ja pideva rahalise ja struktuurilise toetuse;

2.   

peab kahetsusväärseks asjaolu, et kultuuritegevust on sageli peetud vähemoluliseks; tuletab meelde, et kultuuril on meie ühiskonnas oluline roll, veelgi enam kriisi ajal, ning nõuab seetõttu kõigi kultuuriasutuste võimalikult kiiret avamist; tunnistab, et kultuuri- ja loomesektori praeguste probleemide lahendamiseks on oluline mitte ainult tagada kohene toetus ja võtta kõik vajalikud erakorralised meetmed, vaid ka kaaluda selle elutähtsa sektori nõuetekohast taaskäivitamist, andes struktuuritoetust mitte ainult innovatsiooniprogrammide ja eelarvevahendite kaudu, vaid ka nooremale põlvkonnale selles valdkonnas pakutavate õppimisvõimaluste kaudu;

3.   

kutsub komisjoni üles arendama edasi ja koondama kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse ökosüsteemi käsitlevat tööstuspoliitika raamistikku sidusaks, konkurentsivõimeliseks ja pikaajaliseks strateegiaks, et suurendada nende valdkondade konkurentsivõimet, strateegilist väärtust Euroopa majanduse ja euroopaliku eluviisi jaoks ning võimaldada neil kasutada oma potentsiaali töökohtade ja majanduskasvu loomisel; rõhutab kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse potentsiaali seoses noorte tööhõive ja taasindustrialiseerimisega ning toob eelkõige esile kultuuri- ja loomesektoris ja -majanduses digitaalkeskkonnast tulenevaid üha suuremaid võimalusi noortele;

4.   

palub komisjonil ja liikmesriikidel lisada kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse kõikidesse finantstoetusvahenditesse, nagu programm „InvestEU“ ja taasterahastu „NextGenerationEU“; rõhutab, kui oluline on suunata need vahendid eri sektorite eripärade ja võimalike toetusesaajate suuruse alusel, et tagada kooskõlastatud lahendused, mis ei tekitaks ELis rohkem ebavõrdsust;

5.   

kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tunnistama, et piiriülesel koostööl on Euroopa lisaväärtus, ja kõrvaldama kõik kunstnike ja kultuuritöötajate kestlikku ja kaasavat piiriülest liikuvust ELis ja kolmandate riikidega takistavad tõkked;

6.   

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama kultuuri- ja loomesektoris ja -majanduses tegutsevaid autoreid, esitajaid ja muid loovisikuid ja töötajaid ning andma neile selget teavet ja suuniseid liikuvusvõimaluste kohta ning vaatama vajaduse korral läbi kõigi liikmesriikide haldusnõuded, muu hulgas viisade, maksustamise, sotsiaalkindlustuse, koolitusele juurdepääsu ja kunstihariduse kraadide tunnustamise, sh kutsehariduse ja -koolituse ning akadeemiliste kvalifikatsioonide kohta, et lihtsustada ja ühtlustada juurdepääsu kõigile eespool nimetatud valdkondadele, samuti liidu programmidele ja fondidele, mis võivad vastata nende vajadustele, näiteks programm „Loov Euroopa“, sh sellistele programmidele ja fondidele, mis ei ole otseselt ja spetsiaalselt suunatud kultuuri- ja loomesektorile ja -majandusele; nõuab noorte loovisikute ja novaatorite liikuvuse toetamiseks eriprogrammide loomist, et edendada vahetusi ja innovatsiooni kultuuri ja loovuse valdkonnas;

7.   

väljendab heameelt selle üle, et luuakse liikuvusalased teabepunktid, et abistada kunstnikke ja kultuuritöötajaid ning toetada kestlikku liikuvust; kutsub kõiki liikmesriike üles looma vähemalt ühe sellise liikuvusalase teabepunkti, et pakkuda kunstnikele ning kultuuri- ja loometöötajatele tasuta ja kohandatud tuge; soovitab komisjonil anda liikuvuse kohta järjepidevat ja põhjalikumat teavet, mis on kohandatud piiriülestele kultuuritöötajatele, samuti autoritele, esitajatele ja loovisikutele, selliste algatuste kaudu nagu ajakohastatud töövahendid ja käsiraamatud;

8.   

kutsub komisjoni üles andma kunstnikele selget teavet ELi ja Ühendkuningriigi suhetega seotud liikuvusküsimuste kohta;

9.   

mõistab hukka asjaolu, et enamik liikmesriike ei suutnud direktiivi (EL) 2019/790, mis käsitleb autoriõigust digitaalsel turul, rakendada õigeaegselt enne tähtaega, mis oli 7. juuni 2021; peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjon avaldas suunised alles kolm päeva enne rakendamise tähtaega; on veendunud, et see näitab vajadust määruse järele, mis hõlmaks ka menetlusküsimusi;

10.   

julgustab liikmesriike lubama kultuuri- ja loometöötajatel arvata maksudest maha oma kunstitegevusega seotud ärikulud ja seadmete või koolitusega (täiendamine ja ümberõpe) seotud kulud;

11.   

rõhutab, et kultuuri- ja loomesektoris ja -majanduses on vaja üksikasjalikke sooliselt eristatud võrreldavaid andmeid ja statistikat kultuurivaldkonna tööhõive ja sissetulekute kohta;

12.   

ergutab kultuuri- ja haridussektori suuremat koostoimet ning kunsti- ja kultuurikoolide ja -asutuste suurema osalemise edendamist programmi „Erasmus+“ meetmetes ja muudes ELi programmide meetmetes nii õpilaste kui ka õpetajate jaoks; kutsub liikmesriike üles võtma täiel määral arvesse kunstihariduse, kutsehariduse ja -õppe ning akadeemiliste kvalifikatsioonide kättesaadavust ja edendama seda osana terviklikust lähenemisest, mis hõlmab kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse ning terve ühiskonna taastumist; märgib, kui oluline on pakkuda elukestva õppe, oskuste täiendamise, ümberõppe ja koolitusvõimalusi, muu hulgas mentorlusprogrammide kaudu, ja töötada välja kogu ELi hõlmavad koolitusmaterjalid, mis käsitlevad üleminekut hariduse omandamiselt kultuuri- ja loomemajanduse töökohtadele;

13.   

kutsub liikmesriike üles võtma üle autoriõigusi digitaalsel ühtsel turul käsitleva direktiivi (EL) 2019/790, pöörates suurt tähelepanu kultuuri- ja loometeoste ning nende loojate kaitsele, ning eelkõige tagama autoritele ja esitajatele õiglase tasu; kutsub komisjoni üles jälgima tähelepanelikult nende peamiste põhimõtete tulemuslikku rakendamist;

14.   

juhib tähelepanu territoriaalsete litsentside tähtsusele enamiku kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse üksuste ärimudelis; tuletab meelde komisjoni vahearuannet põhjendamatut asukohapõhist tõkestust käsitleva määruse kohta; juhib tähelepanu vajadusele võtta enne järelmeetmete kaalumist arvesse õiguste omajate arvamust kõigis autoriõigusega kaitstud sisu käsitlevates aruteludes; tuletab meelde, et autoriõigustelt saadav tulu ei ole mitte ainult kunstnike ja loovisikute, vaid ka paljude kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse väikeste osalejate õiglase tasustamise tähtsaim osa; tuletab meelde, et järsud muudatused selles valdkonnas võivad tuua paljudele neist kaasa dramaatilisi tagajärgi;

15.   

peab kahetsusväärseks asjaolu, et direktiivide (EL) 2019/790 ja (EL) 2019/789 (12) ülevõtmine siseriiklikku õigusesse on mõnevõrra edasi lükkunud ning vaid vähesed liikmesriigid on kasutanud artiklis 18 sätestatud võimalust rakendada asjakohaseid tasustamismehhanisme; nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid direktiivi (EL) 2019/790 artikli 18 kohaselt kasutusele tõhusad tasustamismehhanismid;

16.   

kutsub komisjoni üles edendama õiguste kollektiivset teostamist hiljuti vastu võetud autoriõigust käsitlevate direktiivide rakendamisel ja oma tulevastes algatustes, et tagada loovisikutele õiglane tasu ning üldsuse laialdane juurdepääs kultuuri- ja loometeostele;

17.   

nõuab tungivalt, et komisjon rakendaks tulemuslikult soolise võrdõiguslikkuse, kaasamise ja integratsioonialgatusi kultuuri- ja audiovisuaalvaldkonnas programmi „Loov Euroopa“ kaudu ning jälgiks nende tulemusi;

18.   

kutsub komisjoni üles hindama muusika voogedastusplatvormide mõju Euroopas, et tagada nende soovitusalgoritmide läbipaistvus, kuna nendest sõltub suures osas, millist sisu nende tarbijad kuulavad ja teenuste esitusloenditel ja kasutajaliidestel näevad, ning kaaluma positiivsete kohustuste kehtestamist, et edendada kultuurilist mitmekesisust ja Euroopa teoste leitavust nende teenustes;

19.   

mõistab kindlalt hukka stereotüübid, seksismi ja seksuaalse ahistamise kultuuri- ja loomesektoris ja -majanduses;

20.   

väljendab heameelt mõnede liikmesriikide algatuste üle toetada riiklike kultuuriasutuste kõrgemate ametikohtade valikumenetlustes soolist võrdõiguslikkust;

21.   

tunnistab kultuuri ja kunsti olulist rolli kultuurilise mitmekesisuse ja kaasava ühiskonna edendamisel ning võitluses diskrimineerimise kõigi vormide vastu;

22.   

rõhutab, et praegune pandeemia on toonud välja digitaalvaldkonna tähtsuse ning suurendanud kunstnike ja kasutajate sõltuvust domineerivatest digiplatvormidest; rõhutab sellega seoses vajadust suurema läbipaistvuse järele; tuletab meelde, et mõnede kunstnike ja loovisikute jaoks, kes sõltusid peamiselt avalikest üritustest, kujutab see majandusliku paradigma muutus endast probleemi seoses tulude stabiilsusega; on mures asjaolu pärast, et selles uues ärimudelis ei suuda paljud kunstnikud ja loovisikud teenida sama suurt tulu kui varem, kuna domineerivate või suurte voogedastusplatvormide poolne väljaostuklauslite kehtestamine jätab autorid ilma autoritasudest ning takistab loovisikute piisavat ja proportsionaalset tasustamist; palub seetõttu komisjonil olukorda hinnata ja võtta meetmeid, et tagada tulude nõuetekohane ja õiglane jaotamine kõigile loovisikutele, kunstnikele ja õiguste omajatele;

23.   

peab kiiduväärseks komisjoni esialgset mõjuhinnangut ja füüsilisest isikust ettevõtjate kollektiivläbirääkimisi käsitlevat hiljutist avalikku konsultatsiooni, milles uuritakse võimalust kõrvaldada füüsilisest isikust ettevõtjate ja vabakutseliste kollektiivläbirääkimisi piiravad konkurentsiõigusest tulenevad takistused; nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon kasutaks võimalikult laia lähenemist, et tagada kõigi füüsilisest isikust ettevõtjate, sealhulgas kunstnike ja kultuuritöötajate juurdepääs kollektiivläbirääkimistele; kutsub komisjoni üles täiendavalt hindama kehtivaid riigiabi käsitlevaid õigusnorme ja nende kohaldamist kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse suhtes ning võimalikke kohandamisvajadusi; kutsub liikmesriike üles tunnustama kõigi kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse töötajate ühinemisvabadust ning edendama kollektiivläbirääkimisi;

24.   

juhib tähelepanu sellele, et ebatüüpilised töösuhted (osalise tööajaga ja tähtajalised töölepingud, ajutine töö ja majanduslikult sõltuva füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine) on meedia- ja kultuurisektoris tavalised, mis toob kunstnikele ja kultuuritöötajatele sageli kaasa ebakindlad töötingimused; rõhutab, et kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse töötingimusi tuleb kiiresti parandada; julgustab liikmesriike kasutama ülespoole suunatud lähenemist, et kehtestada kunstnike ja kultuuritöötajate töötingimuste, õiglase tasustamise ja sotsiaalkindlustuse miinimumnõuded, tunnistades samal ajal kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse eripärasid, nagu hooajatöö ja loomingulisuse rahas mittemõõdetav kvaliteet;

25.   

kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku Euroopa kunstniku staatuse kohta, milles kehtestatakse kõigi ELi riikide jaoks ühiste töötingimuste ja miinimumstandardite ühtne raamistik, austades samal ajal täielikult liikmesriikide ja ELi vastutust seoses tööturu ja kultuuripoliitikaga, võttes selleks vastu või kohaldades mitmeid sidusaid ja kõikehõlmavaid suuniseid, muu hulgas lepingute, kollektiivse esindamise ja juhtimise vahendite, sotsiaalkindlustuse, haigus- ja töötuskindlustuse, pensioniskeemide, otseste ja kaudsete maksude, mittetariifsete tõkete ja teabe asümmeetria kohta; peab sellega seoses tervitatavaks, et esimese sammuna hakkavad liikmesriigid avatud koordinatsiooni meetodi alusel kunstnike staatuse üle aru pidama; nõuab avatud koordinatsiooni meetodi raames töörühma loomist, et hõlbustada parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel ning jälgida edusamme kunstnike töötingimuste parandamisel;

26.   

palub komisjonil kaardistada liikmesriikides kehtivad kunstnike ja kultuuritöötajate määratlused, et töötada välja ühine arusaam, mis kajastuks ELi poliitikakujundamises ja kultuuristatistikas; märgib, et sellises määratluses tuleks arvesse võtta kultuuritöö protsessipõhist olemust ja tunnistada loomeprotsessi eri etappide tööjõumahukust; on seisukohal, et see määratlus tuleks viia kooskõlla ka UNESCO 1980. aasta soovitusega kunstniku staatuse kohta;

27.   

nõuab kultuuri- ja loomeoskuste, kvalifikatsioonide ja diplomite suuremat piiriülest ülekantavust ja tunnustamist, et hõlbustada kultuuri- ja loomesektoris ja -majanduses tegutsevate isikute liikuvust;

28.   

kutsub liikmesriike ja komisjoni üles toetama kutseõppeprogramme ja algatusi kõigi autorite, esitajate ja loovisikute karjääri arendamiseks ning eelkõige toetama neid digitaalsete, ettevõtlusalaste ja muude oskuste omandamisel, et saada kasu digitaalsetest võimalustest oma töö edendamiseks ja teiste kunstnikega koostöö tegemiseks;

29.   

nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid täidaksid oma kohustust kaitsta ja edendada kunstivabadust, et kaitsta põhiõigust väljendusvabadusele ning tagada, et ELi kodanikud saaksid kunstiloomingut vabalt nautida ja kultuurielus osaleda, ning nõuab tungivalt, et komisjon karistaks neid liikmesriike, kes oma kohustusi ei täida; kutsub komisjoni üles seda teemat täiendavalt uurima ja koostama tegevuskava kunstilise väljendusvabaduse paremaks kaitsmiseks Euroopas; kutsub liikmesriike üles looma ühiselt struktureeritud dialoogi kunstnike, õigusekspertide ja asjaomaste sidusrühmade vahel, et määrata kindlaks kunstilise eneseväljenduse vabaduse ühised standardid ning töötada välja ja rakendada asjakohaseid suuniseid;

30.   

väljendab heameelt nõukogu hiljutiste järelduste üle kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse taastumise, vastupanuvõime ja kestlikkuse kohta, pidades eelkõige silmas üleskutset tagada kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse spetsialistidele õiglane ja kestlik tööturg ja sotsiaalkaitse ning vajadust tagada kunstnike sissetulek; kutsub liikmesriike üles töötama nende järelduste kiire rakendamise nimel;

31.   

kutsub liikmesriike üles tagama kunstnikele ja kultuuritöötajatele täieliku juurdepääsu sotsiaalkaitsele, olenemata nende tööalasest staatusest, sealhulgas juurdepääsu töötushüvitisele, tervishoiule ja pensionidele; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon võtaksid erimeetmeid loomevaldkonna eri kategooriate jaoks, et võidelda ebastabiilse sissetuleku, tasustamata töö ja tööalase ebakindluse vastu ning tagada miinimumsissetulek;

32.   

kutsub liikmesriike üles võtma kõigi asjakohaste poliitikameetmete, rahastamisprogrammide ja meetmete väljatöötamisel nõuetekohaselt arvesse tõrjutud rühmadesse kuuluvate kunstnike ainulaadset olukorda ning kõrvaldama kõik takistused soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel sektoris, eelkõige võttes meetmeid, mis võimaldavad kõigi kultuuritöötajate ja kunstnike võrdset juurdepääsu, osalemist ja esindatust;

33.   

kutsub liikmesriike üles suurendama oma toetust kultuuri- ja loomesektorile ja -majandusele, tugevdades avaliku sektori investeeringuid ning ergutades erainvesteeringuid kultuuri- ja loomesektorisse ja -majandusse ning avaliku ja erasektori partnerlusi; kutsub liikmesriike üles tagama kunstnikele ja kõigile loovisikutele lihtsama juurdepääsu rahastamisele;

34.   

kutsub liikmesriike üles mitmekesistama kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse toetusallikaid ning tagama, et ei tehtaks rahalisi kärpeid ega vähendataks olemasolevaid vahendeid, kuna sektoril on endiselt raskusi viimaste kärbete tagajärgedega;

35.   

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles lihtsustama avaliku sektori toetuste ja laenude saamise võimalusi ning vähendama selleks kõigis taotlus- ja aruandlusprotsessi etappides halduskoormust ja tagama läbipaistvuse; rõhutab vajadust edendada koostoimet kõigi asjaomaste ELi rahastamiskavade vahel, milles on ette nähtud spetsiaalsed summad kultuuri- ja loomesektorile, nagu programmid „Euroopa horisont“, „Loov Euroopa“, „InvestEU“, „Digitaalne Euroopa“, ühtekuuluvuspoliitika fondid ning taastus- ja vastupidavusrahastu, mida tuleb kasutada, et kunstnikke ja kultuuritöötajaid paremini toetada ning pakkuda uusi, kättesaadavaid ja võimaluse korral korrapäraseid rahastamisvooge;

36.   

rõhutab, kui oluline on suunata piisav osa majanduse taastamise meetmetest kultuuri- ja loomesektorisse ja -majandusse; kordab, et kutsub komisjoni ja liikmesriike üles lisama kultuuri riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse ning eraldama vähemalt 2 % taaste- ja vastupidavusrahastu rahastamispaketist kultuurile spetsiaalsete kaasavate meetmetega, mis on kõigile kättesaadavad, jätmata kedagi kõrvale; on mures selle pärast, et mõne liikmesriigi esitatud kavade puhul tundub, et nendele sektoritele on ette nähtud väiksem protsent või neile ei ole üldse rahastamist ette nähtud; palub komisjonil avaldada andmed kavades eraldatud vahendite summade ja eesmärkide kohta, et tagada läbipaistvus ja hõlbustada demokraatlikku järelevalvet;

37.   

kordab, kui oluline on toetada kõiki kultuurisektoreid, sealhulgas kultuurivahendusega seotud elukutseid, millel on oluline roll kunstiteose või kultuuripärandi vahendajana üldsusele, tagades seeläbi laia publiku juurdepääsu kultuurile ja kultuuri levitamise;

38.   

rõhutab, et kultuuri- ja loomesektor ja -majandus oli esimeste hulgas, mida pandeemia kõige rängemalt tabas ja mis taastub viimasena, kuna kultuurisündmuste ja -paikade täituvusele seatud piirangute tõttu on kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse taastumine eeldatavalt veelgi aeglasem; rõhutab, et kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse taastumine peab käima käsikäes üleminekuga sektori kestlikkusele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama lühiajaliselt kogu kultuuriökosüsteemi taastumist ning pikas perspektiivis tugevdama kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse vastupanuvõimet, konkurentsivõimet ja innovatsiooni ning tugevdama neid sektoreid, pakkudes õiglast ja struktureeritud toetust kõigile, eelkõige kõige kaitsetumatele osalejatele, ning edendama kunstnike, autorite, esitajate, kultuuritöötajate ja kultuurivahendajate tööhõivevõimalusi, toetades koostööd eri valdkondade vahel, ning tagama kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse sotsiaal-majandusliku olukorra tervikliku jälgimise töötingimuste Euroopa raamistiku abil, et need sektorid tuleksid edaspidiste suurte kriisidega võimalikult hästi toime ja et toetada nende digiüleminekut ja rohelisele majandusele üleminekut;

39.   

rõhutab, et kõik meetmed, millega edendatakse kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse taastumist, ei peaks olema suunatud üksnes majanduse taastamisele, vaid neid tuleks kasutada ka kunstnike ja kultuuritöötajate töötingimuste parandamiseks ja töötajate täiendus- ja ümberõppeks, et võimaldada neil tegutseda digitaalajastul ja -maailmas, ning investeeringuteks kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse roheinnovatsiooni jõusse, kuna nad edendavad kestlikkust ja võtavad varakult kasutusele ja võimaldavad murrangulisi tehnoloogiaid, mis on vajalikud kliimamuutustega võitlemiseks; rõhutab digitaliseerimisest kultuuri- ja loomesektorile ja -majandusele tulenevaid probleeme ning seetõttu ärimudelite pideva ümbermõtestamise ja ümberkujundamise vajadust, et töötada välja turupõhised lahendused, mis põhinevad suurandmetel, pilvandmetöötlusel, info- ja kommunikatsioonitehnoloogial, tehisintellektil ja internetiplatvormide tugeval rollil; rõhutab, et vaatajaskonna andmed ja sisusoovitussüsteemid peavad olema läbipaistvad ja Euroopa kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse õiguste omajatele kättesaadavad; rõhutab seetõttu, kui oluline on tagada kultuuri- ja loomesisu ning Euroopa kultuuripärandi digiteerimise, säilitamise ja internetis kättesaadavuse rahastamine;

40.   

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koguma ja jagama usaldusväärseid andmeid kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse abistamise parimate tavade ja meetodite kohta; nõuab lisaks parimate tavade vahetamist tõhusaimate meetodite kohta, kuidas jaotada taastumisvahendeid lühikeses ja keskpikas perspektiivis, et vahendid jõuaksid võimalikult paljude kultuuri- ja loomesektoris ja -majanduses osalejateni, nii et ükski kunstnik ega kultuuritöötaja ei jääks kõrvale;

41.   

rõhutab autorite ja esitajate tasustamise tähtsust internetis ja mujal, eelkõige kollektiivläbirääkimiste edendamise kaudu;

42.   

kutsub komisjoni üles pidevalt jälgima kultuuri- ja loomesektorit ja -majandust, viies läbi korrapäraseid uuringuid kunstnike olukorra kohta, et saada täpseid, usaldusväärseid, ajakohastatud ja sektoripõhiseid andmeid Euroopa tasandil, et kavandada usaldusväärset poliitikakujundamist ning parandada kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse kaardistamist ja olla tulevaste kriiside korral paremini ette valmistatud;

43.   

väljendab heameelt asjaolu üle, et kriisi ajal on paljud töötajate ja organisatsioonide kultuuriökosüsteemid kohanenud uute digitaalsete turustusviisidega ja võtnud kasutusele uuenduslikud võimalused oma publikuni jõudmiseks; juhib siiski tähelepanu sellele, et digitaalne kaasamine ei tohiks asendada isiklikku kultuurikogemust;

44.   

julgustab edendama selliste uute tehnoloogiate kasutamist nagu tehisintellekt, et kunstnikud leiaksid uusi viise oma töö loomiseks ja levitamiseks ning saaksid rohkem kasu digitaalkeskkonna pakutavatest võimalustest;

45.   

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.