—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ja artikli 3 lõiget 3 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 6 ja 8,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „põhiõiguste harta“) artiklit 23,

—

võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast, eriti selle 2., 3. ja 9. põhimõtet,

—

võttes arvesse 18. detsembri 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (1),

—

võttes arvesse kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ning eriti selle eesmärki nr 5, mille kohaselt tuleb saavutada sooline võrdõiguslikkus ja parandada naiste elamistingimusi aastaks 2030 (2),

—

võttes arvesse Euroopa hartat meeste ja naiste võrdõiguslikkuse kohta kohalikus elus (3),

—

võttes arvesse ELi direktiive alates 1975. aastast meeste ja naiste võrdse kohtlemise erinevate aspektide kohta (direktiiv 79/7/EMÜ (4), direktiiv 86/613/EMÜ (5), direktiiv 92/85/EMÜ (6), direktiiv 2004/113/EÜ (7), direktiiv 2006/54/EÜ (8), direktiiv 2010/18/EL (9) ja direktiiv 2010/41/EL (10)),

—

võttes arvesse oma 24. mai 2012. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamise kohta (11),

—

võttes arvesse oma 12. märtsi 2013. aasta resolutsiooni sooliste stereotüüpide kaotamise kohta ELis (12),

—

võttes arvesse oma 9. septembri 2015. aasta resolutsiooni naiste karjääri kohta teaduses ja ülikoolides ning klaaslae efekti kohta (13),

—

võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni Euroopa naisettevõtlust takistavate väliste tegurite kohta (14),

—

võttes arvesse oma 28. aprilli 2016. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise kohta digitaalajastul (15)

—

võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) 25. jaanuaril 2017. aastal avaldatud uuringut „Gender in regional cohesion policy“ (16) (Sooküsimus piirkondlikus ühtekuuluvuspoliitikas),

—

võttes arvesse oma 14. veebruari 2017. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohta vaimse tervise ja kliiniliste uuringute alal (17),

—

võttes arvesse oma 14. märtsi 2017. aasta resolutsiooni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus 2014.–2015. aastal (18),

—

võttes arvesse oma 4. aprilli 2017. aasta resolutsiooni naiste ja nende rolli kohta maapiirkondades (19),

—

võttes arvesse oma 14. juuni 2017. aasta resolutsiooni vajaduse kohta koostada ELi strateegia soolise pensionilõhe kaotamiseks ja ärahoidmiseks (20),

—

võttes arvesse oma 3. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamise kohta ELi era- ja avalikus sektoris (21),

—

võttes arvesse oma 16. jaanuari 2018. aasta resolutsiooni naiste, soolise võrdõiguslikkuse ja kliimaõigluse kohta (22),

—

võttes arvesse oma 13. märtsi 2018. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta ELi kaubanduslepingutes (23),

—

võttes arvesse oma 17. aprilli 2018. aasta resolutsiooni naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamise kohta digitaalvaldkonna kaudu (24),

—

võttes arvesse oma 15. novembri 2018. aasta resolutsiooni hooldusteenuste kohta ELis soolise võrdõiguslikkuse parandamiseks (25),

—

võttes arvesse EIGE uuringut „Gender budgeting – Mainstreaming gender into the EU budget and macroeconomic policy framework“ (Sooline eelarvestamine – soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine ELi eelarvesse ja makromajanduspoliitika raamistikku), mis avaldati 10. aprillil 2019 (26),

—

võttes arvesse naiste ja meeste võrdsete võimaluste nõuandekomitee 19. detsembri 2018. aasta arvamust „The future of gender equality strategy after 2019: the battles that we win never stay won“ (27) (Soolise võrdõiguslikkuse strateegia tulevik pärast 2019. aastat: lahingutes saavutatud võit ei ole kunagi püsiv),

—

võttes arvesse oma 15. jaanuari 2019. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse ja maksupoliitika kohta ELis (28),

—

võttes arvesse oma 13. veebruari 2019. aasta resolutsiooni tagasilöökide kohta naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas ELis (29),

—

võttes arvesse komisjoni talituste 6. märtsi 2019. aasta töödokumenti „2019 Report on equality between women and men in the EU“ (2019. aasta aruanne naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta ELis) (SWD(2019)0101) (30),

—

võttes arvesse oma 28. novembri 2019. aasta resolutsiooni ELi ühinemise kohta Istanbuli konventsiooniga ja muude meetmete kohta soolise vägivalla vastu võitlemiseks (31),

—

võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 2019. aasta järeldusi sooliselt võrdõiguslike majanduste kohta ELis: edasised sammud (32),

—

võttes arvesse aruannet „The Missing Entrepreneurs 2019: Policies for Inclusive Entrepreneurship“ (Puuduvad ettevõtjad 2019: kaasava ettevõtluse poliitika), mille OECD avaldas 10. detsembril 2019 (33),

—

võttes arvesse oma 18. detsembri 2019. aasta resolutsiooni LGBTI-inimeste avaliku diskrimineerimise ja nende vastu suunatud vaenukõne, sealhulgas LGBTI-vabade piirkondade kohta (34),

—

võttes arvesse 19. veebruaril 2019. aastal Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi avaldatud uuringut „Gender Dimension of the EU Cohesion Policy“ (Sooline mõõde ELi ühtekuuluvuspoliitikas) (35),

—

võttes arvesse oma 30. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni soolise palgalõhe kohta (36),

—

võttes arvesse oma 13. veebruari 2020. aasta resolutsiooni ELi prioriteetide kohta ÜRO naiste staatuse komisjoni 64. istungjärguks (37),

—

võttes arvesse komisjoni 5. märtsi 2020. aasta teatist „Võrdõiguslikkuse liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ (COM(2020)0152),

—

võttes arvesse komisjoni 17. juuni 2020. aasta teabelehte „Coronavirus Pandemic – Impact on Gender Equality“ (Koroonaviiruse pandeemia mõju soolisele võrdõiguslikkusele) (38),

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu 29. mai 2020. aasta teatist „National minorities and COVID-19: inequality deepened, vulnerability exacerbated“ (Rahvusvähemused ja COVID-19: süvenenud ebavõrdsus, suurenenud kaitsetus),

—

võttes arvesse komisjoni 24. juuli 2020. aasta aruteludokumenti 129 pealkirjaga „Gender Smart Financing – Investing In & With Women: Opportunities for Europe“ (Sooteadlik rahastamine – investeerimine naitsesse ja naistega: Euroopa võimalused) (39),

—

võttes arvesse komisjoni 18. septembri 2020. aasta teatist „Võrdõiguslik liit: ELi rassismivastane tegevuskava 2020–2025“ (COM(2020)0565),

—

võttes arvesse EIGE 16. oktoobril 2020. aastal avaldatud 2020. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksit (40),

—

võttes arvesse komisjoni 12. novembri 2020. aasta teatist „Võrdõiguslikkuse liit: LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ (COM(2020)0698),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—

võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust,

—

võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A9-0154/2021),

A.

arvestades, et naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõte on üks ELi põhiväärtustest, mis on sätestatud aluslepingutes ja põhiõiguste hartas; arvestades, et seetõttu tuleks soolõimet rakendada ja integreerida läbiva põhimõttena kõikidesse ELi meetmetesse, tegevustesse, programmidesse ning liidu rahastatud projektidesse ja poliitikavaldkondadesse, kaasa arvatud ühtekuuluvuspoliitikasse; arvestades, et on vaja rohkem pingutada, et võidelda naiste diskrimineerimise ja ebavõrdsuse eri vormidega; arvestades, et ühissätete määruse (41) (2014–2020) artiklis 7 on sätestatud, et kogu programmide ettevalmistamise ja elluviimise ajal tuleb võtta arvesse ja toetada meeste ja naiste võrdõiguslikkust ning sooküsimuste lõimimist seoses programmide seire, aruandluse ja hindamisega; arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse võitluses esirinnas olevad naised ja mehed on näidanud pühendumust, julgust ja juhtrolli võrdsete võimaluste edendamisel kogu maailmas, eriti seal, kus selline ebavõrdsus püsib, kus naisi kiusatakse taga ja nende õigusi rikutakse ainuüksi seetõttu, et nad on naised; arvestades, et Euroopa kodanikena peaksime olema uhked selle üle, et oleme saavutanud meeste ja naiste õigused ja kohustused, vabadused ja võimalused, ning arvestades, et naised juhivad praegu mõnda kõige olulisematest institutsioonidest ja neil on mõned Euroopa tähtsaimad poliitilised ametikohad; arvestades, et need positiivsed näited aitavad tegeleda olemasolevate stereotüüpidega ja edendada eeskujusid;

B.

arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika käsitleb eri piirkondade vahelisi erinevusi ja mahajäämust kõige ebasoodsamates piirkondades, et edendada nende üldist harmoonilist arengut majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks, mille oluline osa on soolise võrdõiguslikkuse saavutamine; arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika on tõestanud oma asjakohasust, saavutades märkimisväärseid edusamme kodanike võrdsuse ja territoriaalse tasakaalu suunas;

C.

arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika on oluline vahend mitte ainult kodanike võrdõiguslikkuse, kestliku arengu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamise aktiivseks ja tõhusaks toetamiseks, vaid ka erinevuste vähendamiseks, mis mõjutavad endiselt diskrimineerimise all kannatavaid rühmi, sealhulgas seksuaalse sättumuse alusel; arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse edendamine on kõigi ühtekuuluvuspoliitika fondide horisontaalne eesmärk; arvestades, et struktuurifondid on väga oluline ressurss, millega toetada liikmesriike edusammude tegemisel soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas;

D.

arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse ning muu hulgas meeste ja naiste, piirkondade ja põlvkondade võrdõiguslikkuse saavutamine on keskse tähtsusega, et vähendada kohalikku ja piirkondlikku ning majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust ning tagada ELi, selle liikmesriikide ja piirkondade pikaajaline konkurentsivõime ning õiglane, kaasav ja kestlik areng; arvestades, et viimastel aastakümnetel on meeste ja naiste võrdõiguslikkuse valdkonnas saavutatud edu ning sooline võrdõiguslikkus on ELis paljudes valdkondades läbivalt paranenud; arvestades, et naiste alaesindatus tööturul ja olemasolevad näitajad näitavad endiselt vertikaalset ja horisontaalset killustatust tööturul ning sotsiaal-majanduslikus ja poliitilises sfääris; arvestades, et Rooma leping juba sisaldas võrdse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtet, ning arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika võib aidata kaasa majandusliku ja sotsiaalse arengu aluseks olevate tingimuste loomisele, mis on kasulikud ka selle lõhe edasiseks vähendamiseks ja naiste tööturule kaasamise seisukohast; arvestades, et EIGE andmetel oleks soolise võrdõiguslikkuse tulemuslikul edendamisel tugev positiivne sotsiaalne ja majanduslik mõju, sealhulgas ELi SKP kasv inimese kohta, miljonite uute töökohtade loomine ja liikmesriikide SKP suurenemine;

E.

arvestades, et Euroopa Kontrollikoda hindab praegu soolõimet Euroopa eelarves; arvestades, et see auditiaruanne, mis avaldatakse 2021. aasta esimeses kvartalis, annab kasulikku teavet selle kohta, kuidas rakendada soolist mõõdet mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kohastes ühtekuuluvuspoliitika meetmetes;

F.

arvestades, et programmitöö perioodil 2014–2020 on ühtekuuluvuspoliitika kaudu soolise võrdõiguslikkuse edendamisel kriitilise tähtsusega elemendid olnud muu hulgas erinevus partnerluslepingutes ja rakenduskavades esitatud ametlike avalduste (milles deklareeritakse võrdsete võimaluste ja mittediskrimineerimise põhimõtete edendamist) ning nende tegeliku rakendamise vahel, samuti üsna nõrk poliitiline pühendumus selles valdkonnas; arvestades, et partnerluslepingutes ja rakenduskavades deklareeritakse, et nendega järgitakse ja edendatakse võrdsete võimaluste ja mittediskrimineerimise põhimõtteid; arvestades, et on vaja teha suuremaid jõupingutusi seoses naiste osalemisega ühtekuuluvuspoliitika tsükli kõigis etappides, eelkõige programmide ja otsustusprotsesside väljatöötamisel ning valitud projektide elluviimisel; arvestades, et programmitöö perioodil 2014–2020 on sooküsimustega tegeletud peamiselt Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) rakenduskavade kaudu; arvestades, et samal ajavahemikul on Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) aidanud soolist võrdõiguslikkust edendada väga piiratud määral;

G.

arvestades, et sooliselt eristatud andmed, mis põhinevad usaldusväärsetel ja kontrollitud allikatel ning sooga seotud näitajatel, on väga olulised selleks, et võimaldada konkreetsetel sektoritel või piirkondadel kasutada tõhusalt ELi toetust, mis põhineb ebavõrdsuse kohalikul olukorral, et parandada otsustusprotsessi ja hinnata ühtekuuluvuspoliitika otseste ja kaudsete meetmete tulemusi, mille eesmärk on aidata tuvastada võimalikku ebavõrdsust või ebaõiglust, et võtta meetmeid ja töötada välja tõhus poliitika, kaitsmaks kodanike võrdseid õigusi ja vabadusi;

H.

arvestades, et poliitika sidusus soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas on puudulik ning arvestades, et seni puudub ühtne süsteem, mis hõlbustaks soolõime ühesugust mõistmist ja rakendamist ELi institutsioonides;

I.

arvestades, et kõik majanduslikud, tööhõivealased ja sotsiaalsed tagajärjed, mida pandeemia kaasa tõi, ei ole veel teada; arvestades, et esialgsed uuringud näitavad, et COVID-19 pandeemia on suurendanud olemasolevat ebavõrdsust meeste ja naiste vahel, eelkõige seoses tasustamata hooldustöö ning töö- ja eraelu tasakaalustamatuse suurenemise ning koduvägivallaga, ning sellel on ebaproportsionaalne mõju tütarlastele ja naistele, eriti tõrjutud rühmadesse kuuluvatele tütarlastele ja naistele; arvestades, et selle põhjuseks on ka asjaolu, et naised moodustavad sageli enamiku töötajatest pandeemiaga kokku puutuvates sektorites, nagu haridus ja tervishoid; arvestades, et ühtekuuluvuspoliitikas ja konkreetsemalt tulevases Euroopa Sotsiaalfondis+ tuleks seda arvesse võtta;

J.

arvestades, et kriisist tugevalt mõjutatud sektoreid toetatakse ELi taasterahastust; arvestades, et mõjul Euroopa ühiskonnale tervikuna on seega pikaajalised tagajärjed kõigi kodanike haridusele, tööalasele konkurentsivõimele ja tulevikule ning et tuleks tunnustada Euroopa institutsioonide kiiret reageerimist ja nende valmisolekut Euroopa ühiskonda toetada; arvestades, et ELi taasterahastu üldistes prioriteetides keskendutakse sektoritele, kus meeste tööhõive on suur, ning seetõttu võib see suurendada meeste ja naiste vahelist ebavõrdsust tööhõives;

K.

arvestades, et naistel ja meestel ei ole samad ressursid, vajadused ega eelistused; arvestades, et paljudes poliitikavaldkondades võetakse sageli peamiselt arvesse meeste vaatenurki; arvestades, et seetõttu on naiste ja meeste kogemused teenuste ja infrastruktuuridega erinevad ning nende prioriteedid ei ole põhiteenuste osas sageli samad;

L.

arvestades, et VKEd on piirkondliku majanduse selgroog; arvestades, et võrdõiguslikkuse, töö- ja eraelu tasakaalu, kaasava töölevõtmise ja võrdse tasustamise edendamine võimaldab VKEdes soolist võrdõiguslikkust;

M.

arvestades, et paljud investeeringud mõjutavad naisi ja mehi erinevalt, mistõttu tuleb investeeringutele kohaldada soolise võrdõiguslikkuse perspektiivi;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.