Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52021IP0276

    Euroopa Parlamendi 9. juuni 2021. aasta resolutsioon ühtekuuluvuspoliitika soolise mõõtme kohta (2020/2040(INI))

    ELT C 67, 8.2.2022, p. 16–24 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    8.2.2022   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 67/16


    P9_TA(2021)0276

    Ühtekuuluvuspoliitika sooline mõõde

    Euroopa Parlamendi 9. juuni 2021. aasta resolutsioon ühtekuuluvuspoliitika soolise mõõtme kohta (2020/2040(INI))

    (2022/C 67/02)

    Euroopa Parlament,

    võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ja artikli 3 lõiget 3 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 6 ja 8,

    võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „põhiõiguste harta“) artiklit 23,

    võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast, eriti selle 2., 3. ja 9. põhimõtet,

    võttes arvesse 18. detsembri 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (1),

    võttes arvesse kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ning eriti selle eesmärki nr 5, mille kohaselt tuleb saavutada sooline võrdõiguslikkus ja parandada naiste elamistingimusi aastaks 2030 (2),

    võttes arvesse Euroopa hartat meeste ja naiste võrdõiguslikkuse kohta kohalikus elus (3),

    võttes arvesse ELi direktiive alates 1975. aastast meeste ja naiste võrdse kohtlemise erinevate aspektide kohta (direktiiv 79/7/EMÜ (4), direktiiv 86/613/EMÜ (5), direktiiv 92/85/EMÜ (6), direktiiv 2004/113/EÜ (7), direktiiv 2006/54/EÜ (8), direktiiv 2010/18/EL (9) ja direktiiv 2010/41/EL (10)),

    võttes arvesse oma 24. mai 2012. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamise kohta (11),

    võttes arvesse oma 12. märtsi 2013. aasta resolutsiooni sooliste stereotüüpide kaotamise kohta ELis (12),

    võttes arvesse oma 9. septembri 2015. aasta resolutsiooni naiste karjääri kohta teaduses ja ülikoolides ning klaaslae efekti kohta (13),

    võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni Euroopa naisettevõtlust takistavate väliste tegurite kohta (14),

    võttes arvesse oma 28. aprilli 2016. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise kohta digitaalajastul (15)

    võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) 25. jaanuaril 2017. aastal avaldatud uuringut „Gender in regional cohesion policy“ (16) (Sooküsimus piirkondlikus ühtekuuluvuspoliitikas),

    võttes arvesse oma 14. veebruari 2017. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohta vaimse tervise ja kliiniliste uuringute alal (17),

    võttes arvesse oma 14. märtsi 2017. aasta resolutsiooni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus 2014.–2015. aastal (18),

    võttes arvesse oma 4. aprilli 2017. aasta resolutsiooni naiste ja nende rolli kohta maapiirkondades (19),

    võttes arvesse oma 14. juuni 2017. aasta resolutsiooni vajaduse kohta koostada ELi strateegia soolise pensionilõhe kaotamiseks ja ärahoidmiseks (20),

    võttes arvesse oma 3. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamise kohta ELi era- ja avalikus sektoris (21),

    võttes arvesse oma 16. jaanuari 2018. aasta resolutsiooni naiste, soolise võrdõiguslikkuse ja kliimaõigluse kohta (22),

    võttes arvesse oma 13. märtsi 2018. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta ELi kaubanduslepingutes (23),

    võttes arvesse oma 17. aprilli 2018. aasta resolutsiooni naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamise kohta digitaalvaldkonna kaudu (24),

    võttes arvesse oma 15. novembri 2018. aasta resolutsiooni hooldusteenuste kohta ELis soolise võrdõiguslikkuse parandamiseks (25),

    võttes arvesse EIGE uuringut „Gender budgeting – Mainstreaming gender into the EU budget and macroeconomic policy framework“ (Sooline eelarvestamine – soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine ELi eelarvesse ja makromajanduspoliitika raamistikku), mis avaldati 10. aprillil 2019 (26),

    võttes arvesse naiste ja meeste võrdsete võimaluste nõuandekomitee 19. detsembri 2018. aasta arvamust „The future of gender equality strategy after 2019: the battles that we win never stay won“ (27) (Soolise võrdõiguslikkuse strateegia tulevik pärast 2019. aastat: lahingutes saavutatud võit ei ole kunagi püsiv),

    võttes arvesse oma 15. jaanuari 2019. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse ja maksupoliitika kohta ELis (28),

    võttes arvesse oma 13. veebruari 2019. aasta resolutsiooni tagasilöökide kohta naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas ELis (29),

    võttes arvesse komisjoni talituste 6. märtsi 2019. aasta töödokumenti „2019 Report on equality between women and men in the EU“ (2019. aasta aruanne naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta ELis) (SWD(2019)0101) (30),

    võttes arvesse oma 28. novembri 2019. aasta resolutsiooni ELi ühinemise kohta Istanbuli konventsiooniga ja muude meetmete kohta soolise vägivalla vastu võitlemiseks (31),

    võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 2019. aasta järeldusi sooliselt võrdõiguslike majanduste kohta ELis: edasised sammud (32),

    võttes arvesse aruannet „The Missing Entrepreneurs 2019: Policies for Inclusive Entrepreneurship“ (Puuduvad ettevõtjad 2019: kaasava ettevõtluse poliitika), mille OECD avaldas 10. detsembril 2019 (33),

    võttes arvesse oma 18. detsembri 2019. aasta resolutsiooni LGBTI-inimeste avaliku diskrimineerimise ja nende vastu suunatud vaenukõne, sealhulgas LGBTI-vabade piirkondade kohta (34),

    võttes arvesse 19. veebruaril 2019. aastal Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi avaldatud uuringut „Gender Dimension of the EU Cohesion Policy“ (Sooline mõõde ELi ühtekuuluvuspoliitikas) (35),

    võttes arvesse oma 30. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni soolise palgalõhe kohta (36),

    võttes arvesse oma 13. veebruari 2020. aasta resolutsiooni ELi prioriteetide kohta ÜRO naiste staatuse komisjoni 64. istungjärguks (37),

    võttes arvesse komisjoni 5. märtsi 2020. aasta teatist „Võrdõiguslikkuse liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ (COM(2020)0152),

    võttes arvesse komisjoni 17. juuni 2020. aasta teabelehte „Coronavirus Pandemic – Impact on Gender Equality“ (Koroonaviiruse pandeemia mõju soolisele võrdõiguslikkusele) (38),

    võttes arvesse Euroopa Nõukogu 29. mai 2020. aasta teatist „National minorities and COVID-19: inequality deepened, vulnerability exacerbated“ (Rahvusvähemused ja COVID-19: süvenenud ebavõrdsus, suurenenud kaitsetus),

    võttes arvesse komisjoni 24. juuli 2020. aasta aruteludokumenti 129 pealkirjaga „Gender Smart Financing – Investing In & With Women: Opportunities for Europe“ (Sooteadlik rahastamine – investeerimine naitsesse ja naistega: Euroopa võimalused) (39),

    võttes arvesse komisjoni 18. septembri 2020. aasta teatist „Võrdõiguslik liit: ELi rassismivastane tegevuskava 2020–2025“ (COM(2020)0565),

    võttes arvesse EIGE 16. oktoobril 2020. aastal avaldatud 2020. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksit (40),

    võttes arvesse komisjoni 12. novembri 2020. aasta teatist „Võrdõiguslikkuse liit: LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ (COM(2020)0698),

    võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

    võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust,

    võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A9-0154/2021),

    A.

    arvestades, et naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõte on üks ELi põhiväärtustest, mis on sätestatud aluslepingutes ja põhiõiguste hartas; arvestades, et seetõttu tuleks soolõimet rakendada ja integreerida läbiva põhimõttena kõikidesse ELi meetmetesse, tegevustesse, programmidesse ning liidu rahastatud projektidesse ja poliitikavaldkondadesse, kaasa arvatud ühtekuuluvuspoliitikasse; arvestades, et on vaja rohkem pingutada, et võidelda naiste diskrimineerimise ja ebavõrdsuse eri vormidega; arvestades, et ühissätete määruse (41) (2014–2020) artiklis 7 on sätestatud, et kogu programmide ettevalmistamise ja elluviimise ajal tuleb võtta arvesse ja toetada meeste ja naiste võrdõiguslikkust ning sooküsimuste lõimimist seoses programmide seire, aruandluse ja hindamisega; arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse võitluses esirinnas olevad naised ja mehed on näidanud pühendumust, julgust ja juhtrolli võrdsete võimaluste edendamisel kogu maailmas, eriti seal, kus selline ebavõrdsus püsib, kus naisi kiusatakse taga ja nende õigusi rikutakse ainuüksi seetõttu, et nad on naised; arvestades, et Euroopa kodanikena peaksime olema uhked selle üle, et oleme saavutanud meeste ja naiste õigused ja kohustused, vabadused ja võimalused, ning arvestades, et naised juhivad praegu mõnda kõige olulisematest institutsioonidest ja neil on mõned Euroopa tähtsaimad poliitilised ametikohad; arvestades, et need positiivsed näited aitavad tegeleda olemasolevate stereotüüpidega ja edendada eeskujusid;

    B.

    arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika käsitleb eri piirkondade vahelisi erinevusi ja mahajäämust kõige ebasoodsamates piirkondades, et edendada nende üldist harmoonilist arengut majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks, mille oluline osa on soolise võrdõiguslikkuse saavutamine; arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika on tõestanud oma asjakohasust, saavutades märkimisväärseid edusamme kodanike võrdsuse ja territoriaalse tasakaalu suunas;

    C.

    arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika on oluline vahend mitte ainult kodanike võrdõiguslikkuse, kestliku arengu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamise aktiivseks ja tõhusaks toetamiseks, vaid ka erinevuste vähendamiseks, mis mõjutavad endiselt diskrimineerimise all kannatavaid rühmi, sealhulgas seksuaalse sättumuse alusel; arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse edendamine on kõigi ühtekuuluvuspoliitika fondide horisontaalne eesmärk; arvestades, et struktuurifondid on väga oluline ressurss, millega toetada liikmesriike edusammude tegemisel soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas;

    D.

    arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse ning muu hulgas meeste ja naiste, piirkondade ja põlvkondade võrdõiguslikkuse saavutamine on keskse tähtsusega, et vähendada kohalikku ja piirkondlikku ning majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust ning tagada ELi, selle liikmesriikide ja piirkondade pikaajaline konkurentsivõime ning õiglane, kaasav ja kestlik areng; arvestades, et viimastel aastakümnetel on meeste ja naiste võrdõiguslikkuse valdkonnas saavutatud edu ning sooline võrdõiguslikkus on ELis paljudes valdkondades läbivalt paranenud; arvestades, et naiste alaesindatus tööturul ja olemasolevad näitajad näitavad endiselt vertikaalset ja horisontaalset killustatust tööturul ning sotsiaal-majanduslikus ja poliitilises sfääris; arvestades, et Rooma leping juba sisaldas võrdse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtet, ning arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika võib aidata kaasa majandusliku ja sotsiaalse arengu aluseks olevate tingimuste loomisele, mis on kasulikud ka selle lõhe edasiseks vähendamiseks ja naiste tööturule kaasamise seisukohast; arvestades, et EIGE andmetel oleks soolise võrdõiguslikkuse tulemuslikul edendamisel tugev positiivne sotsiaalne ja majanduslik mõju, sealhulgas ELi SKP kasv inimese kohta, miljonite uute töökohtade loomine ja liikmesriikide SKP suurenemine;

    E.

    arvestades, et Euroopa Kontrollikoda hindab praegu soolõimet Euroopa eelarves; arvestades, et see auditiaruanne, mis avaldatakse 2021. aasta esimeses kvartalis, annab kasulikku teavet selle kohta, kuidas rakendada soolist mõõdet mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kohastes ühtekuuluvuspoliitika meetmetes;

    F.

    arvestades, et programmitöö perioodil 2014–2020 on ühtekuuluvuspoliitika kaudu soolise võrdõiguslikkuse edendamisel kriitilise tähtsusega elemendid olnud muu hulgas erinevus partnerluslepingutes ja rakenduskavades esitatud ametlike avalduste (milles deklareeritakse võrdsete võimaluste ja mittediskrimineerimise põhimõtete edendamist) ning nende tegeliku rakendamise vahel, samuti üsna nõrk poliitiline pühendumus selles valdkonnas; arvestades, et partnerluslepingutes ja rakenduskavades deklareeritakse, et nendega järgitakse ja edendatakse võrdsete võimaluste ja mittediskrimineerimise põhimõtteid; arvestades, et on vaja teha suuremaid jõupingutusi seoses naiste osalemisega ühtekuuluvuspoliitika tsükli kõigis etappides, eelkõige programmide ja otsustusprotsesside väljatöötamisel ning valitud projektide elluviimisel; arvestades, et programmitöö perioodil 2014–2020 on sooküsimustega tegeletud peamiselt Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) rakenduskavade kaudu; arvestades, et samal ajavahemikul on Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) aidanud soolist võrdõiguslikkust edendada väga piiratud määral;

    G.

    arvestades, et sooliselt eristatud andmed, mis põhinevad usaldusväärsetel ja kontrollitud allikatel ning sooga seotud näitajatel, on väga olulised selleks, et võimaldada konkreetsetel sektoritel või piirkondadel kasutada tõhusalt ELi toetust, mis põhineb ebavõrdsuse kohalikul olukorral, et parandada otsustusprotsessi ja hinnata ühtekuuluvuspoliitika otseste ja kaudsete meetmete tulemusi, mille eesmärk on aidata tuvastada võimalikku ebavõrdsust või ebaõiglust, et võtta meetmeid ja töötada välja tõhus poliitika, kaitsmaks kodanike võrdseid õigusi ja vabadusi;

    H.

    arvestades, et poliitika sidusus soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas on puudulik ning arvestades, et seni puudub ühtne süsteem, mis hõlbustaks soolõime ühesugust mõistmist ja rakendamist ELi institutsioonides;

    I.

    arvestades, et kõik majanduslikud, tööhõivealased ja sotsiaalsed tagajärjed, mida pandeemia kaasa tõi, ei ole veel teada; arvestades, et esialgsed uuringud näitavad, et COVID-19 pandeemia on suurendanud olemasolevat ebavõrdsust meeste ja naiste vahel, eelkõige seoses tasustamata hooldustöö ning töö- ja eraelu tasakaalustamatuse suurenemise ning koduvägivallaga, ning sellel on ebaproportsionaalne mõju tütarlastele ja naistele, eriti tõrjutud rühmadesse kuuluvatele tütarlastele ja naistele; arvestades, et selle põhjuseks on ka asjaolu, et naised moodustavad sageli enamiku töötajatest pandeemiaga kokku puutuvates sektorites, nagu haridus ja tervishoid; arvestades, et ühtekuuluvuspoliitikas ja konkreetsemalt tulevases Euroopa Sotsiaalfondis+ tuleks seda arvesse võtta;

    J.

    arvestades, et kriisist tugevalt mõjutatud sektoreid toetatakse ELi taasterahastust; arvestades, et mõjul Euroopa ühiskonnale tervikuna on seega pikaajalised tagajärjed kõigi kodanike haridusele, tööalasele konkurentsivõimele ja tulevikule ning et tuleks tunnustada Euroopa institutsioonide kiiret reageerimist ja nende valmisolekut Euroopa ühiskonda toetada; arvestades, et ELi taasterahastu üldistes prioriteetides keskendutakse sektoritele, kus meeste tööhõive on suur, ning seetõttu võib see suurendada meeste ja naiste vahelist ebavõrdsust tööhõives;

    K.

    arvestades, et naistel ja meestel ei ole samad ressursid, vajadused ega eelistused; arvestades, et paljudes poliitikavaldkondades võetakse sageli peamiselt arvesse meeste vaatenurki; arvestades, et seetõttu on naiste ja meeste kogemused teenuste ja infrastruktuuridega erinevad ning nende prioriteedid ei ole põhiteenuste osas sageli samad;

    L.

    arvestades, et VKEd on piirkondliku majanduse selgroog; arvestades, et võrdõiguslikkuse, töö- ja eraelu tasakaalu, kaasava töölevõtmise ja võrdse tasustamise edendamine võimaldab VKEdes soolist võrdõiguslikkust;

    M.

    arvestades, et paljud investeeringud mõjutavad naisi ja mehi erinevalt, mistõttu tuleb investeeringutele kohaldada soolise võrdõiguslikkuse perspektiivi;

    Ühtekuuluvuspoliitika roll soolise võrdõiguslikkuse edendamisel, et toetada sotsiaal-majanduslikku kasvu ja kestlikku arengut

    1.

    rõhutab ühtekuuluvuspoliitika tähtsust inimeste ja piirkondade võrdsete õiguste, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse edendamisel ning ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegia rakendamisel, sh sooga seotud tervishoiualased prioriteedid, nagu seksuaal- ja reproduktiivtervis ning seonduvad õigused; tuletab meelde, et kõik poliitilised eesmärgid vajavad nende rakendamiseks eraldatud asjakohaseid, piisavaid ja kestlikke ressursse; soovitab liikmesriikidel võtta programmide väljatöötamisel ja heakskiitmisel arvesse soolise võrdõiguslikkuse meetmeid;

    2.

    on täiesti veendunud, et soolise võrdõiguslikkuse küsimusega tegeletakse ikka veel peamiselt üldisel moel ja see on piiratud Euroopa Sotsiaalfondi poliitikavaldkondadega ning kontekstianalüüsi- ja programmietappidega, kuigi see vajaks rohkem regulaarset tähelepanu rakendus-, seire- ja hindamisetappides; tuletab meelde, et igas programmitöö etapis tuleb kindlaks määrata prioriteetsed valdkonnad, mis aitavad kaasa soolisele võrdõiguslikkusele ja kestlikule arengule;

    3.

    on kindlalt veendunud, et ELi õigusnorme tuleks koostada selgelt, nii et neid oleks kodanike hüvanguks hõlpsam kohaldada, sealhulgas seoses soolise võrdõiguslikkuse ning meeste ja naiste võrdõiguslikkusega; rõhutab, et sobivate vahendite puudumine on üks oluline diskrimineerimise põhjus;

    4.

    rõhutab, et on vaja tugevat poliitilist pühendumust, et kaitsta õigusaktides soolist võrdõiguslikkust kogu elanikkonna jaoks ning tagada õiglane, kaasav ja kestlik majanduskasv ja territoriaalne areng; juhib tähelepanu sellele, et soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks on oluline tagada töö- ja eraelu tasakaal, mis vähendab survet naistele perekondlikel põhjustel võetava puhkuse ajal; rõhutab seetõttu, et ELis on vaja tugevamat töö- ja eraelu tasakaalustamise strateegiat, et edendada soolist võrdõiguslikkust;

    5.

    rõhutab, kui tähtis on kooskõlastatud soolise võrdõiguslikkuse juhtimisraamistik, riiklikud juhised ja tehniline tugi soolise mõju jälgimiseseks kõigis ELi ametlikes keeltes, samuti tugevam järelevalve ELi tasandil pärast programmide vastuvõtmist; nõuab lisaks, et võetaks arvesse seost riiklike kavadega, mis tulenevad majanduse elavdamise kavast, et arendada nende programmide majandusliku ja sotsiaalse arengu eesmärke;

    6.

    rõhutab, et on vaja selgete eesmärkide ja sihtidega soolise võrdõiguslikkuse strateegiat riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning teadlikkuse suurendamise programme, mis käsitleksid soolise võrdõiguslikkuse ning naiste ja meeste võrdsete võimaluste edendamise kasulikkust sotsiaal-majandusliku kasvu ja säästva arengu jaoks riiklikul ja piirkondlikul tasandil;

    7.

    on seisukohal, et tuleb parandada korraldusasutuste ja rakenduspartnerite oskusi ja arendada nende koolitamist ja suutlikkuse suurendamist seoses struktuurifondide soolise mõõtmega ning täita vajadus kooskõlastatud järelevalvestrateegiate, ühtlustatud metoodika ja hindamissüsteemide järele seoses kasulike andmete haldamise ja jaotamisega, et teha kindlaks võimalik ebavõrdsus kodanike vahel; rõhutab, kui oluline on hinnata koolitustulemusi, et hinnata nende tulemuslikkust soolõime rakendamise parandamisel;

    8.

    rõhutab, kui tähtis on järgida ühtekuuluvuspoliitika riikliku programmitöö puhul partnerluse põhimõtet; kutsub liikmesriike üles tegema partnerluspõhimõtte raames ja partnerluslepingute koostamisel tihedat koostööd kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, sotsiaal- ja majanduspartnerite, kodanikuühiskonna ja akadeemiliste ringkondadega, et võtta arvesse probleeme, mis on seotud tõhusa võrdõiguslikkuse poliitikaga kohalikul ja piirkondlikul tasandil, ning julgustab liikmesriike viima läbi kampaaniaid võrdõiguslikkuse poliitika edendamiseks, eelkõige töö- ja eraelu ühitamise, karjäärivalikutes sooliste stereotüüpide kaotamise ja naiste majandusliku sõltumatuse parandamise valdkonnas;

    9.

    on seisukohal, et programmi sidusrühmadel ja seirekomisjonidel peaksid olema kasutada selgemad näitajad programmi tõhususe ja tulemuslikkuse kohta, mis puudutab soolise perspektiivi rakendamist konkreetsetes projektides, eriti ERFi sekkumistes; leiab, et suuniseid, koolitusprogramme ja konkreetseid näiteid headest tavadest selle probleemi lahendamiseks on endiselt vähe; rõhutab sellega seoses Euroopa Regionaalarengu Fondi/Ühtekuuluvusfondi potentsiaali naiste ebavõrdsuse kaotamisel, pöörates erilist tähelepanu naisettevõtlusele ja digitaalsektorile, kuna naised moodustavad Euroopa Liidus füüsilisest isikust ettevõtjatest vaid 34,4 % ja idufirmadest ettevõtjatest 30 %; nõuab tungivalt, et nõukogu jõuaks kokkuleppele ettepaneku suhtes võtta vastu direktiiv, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (naissoost juhatuse liikmete direktiiv), kuna see on väga oluline vahend suurema soolise tasakaalu saavutamiseks majanduslike otsuste tegemisel kõrgeimal tasandil; nõuab, et osa ühtekuuluvuspoliitika vahenditest eraldataks vaesuses elavate naiste, vaesuse ohus elavate naiste, üksikemade, puuetega naiste ja vägivalla ohvriks langenud naiste toetamiseks; kutsub liikmesriike ja nende vastavaid ametiasutusi üles selliseid programme ellu viima;

    10.

    rõhutab, et kõik ühtekuuluvuspoliitika alusel rakendatavad programmid peaksid tagama soolise võrdõiguslikkuse ettevalmistamise, rakendamise, seire ja hindamise käigus ning samuti võrdsed võimalused kõigile, sh vajaduse korral positiivse tegevuse kaudu ja ilma sool, rassil, rahvusel, religioonil, veendumustel, puudel, vanusel või seksuaalsel sättumusel põhineva diskrimineerimiseta; rõhutab, et meetmed, mille eesmärk on kaotada ühtekuuluvuspoliitika raames sooline ebavõrdsus, peaksid samuti kasutama valdkonnaülest lähenemisviisi; on arvamusel, et eksperdirühmade koosseis poliitikatsükli eri etappides peaks olema sooliselt tasakaalustatud;

    11.

    palub, et komisjon, liikmesriigid ja nende ametiasutused järgiksid rahastamisprogramme või piirkondi käsitlevate otsuste tegemisel õigusriigi põhimõtteid, sealhulgas mittediskrimineerimise põhimõtet ja põhiõiguste austamist, millele järgneksid järelevalve, uurimine ja asjakohased meetmed nende põhimõtete rikkumise korral, tagades samal ajal alati lõplike abisaajate kaitse; on veendunud, et ühtekuuluvuspoliitika toetusesaajad ei tohiks kasutada diskrimineerivat poliitikat, eelkõige nende rühmade suhtes, kes endiselt kannatavad diskrimineerimise all, nagu LGBTI kogukond; julgustab lükkama tagasi taotlusi potentsiaalsetelt toetusesaajatelt, sealhulgas piirkondlikelt või kohalikelt ametiasutustelt, kes on võtnud LGBTI kogukonna liikmete suhtes diskrimineerivaid meetmeid, nagu LGBTI-vabade tsoonide väljakuulutamine;

    12.

    juhib tähelepanu vajadusele parandada sünergiat ühtekuuluvuse, taastamisfondide ja muude olemasolevate programmide vahel, nt programmid, mille eesmärk on parandada naiste töötingimusi, võidelda sealhulgas soolise palgalõhe ja ebakindla tööga, investeerida hoolekandeasutustesse, võidelda soolise vägivallaga ja ennetada seda ning tagada muu hulgas juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste teenustele;

    13.

    tunnistab naistele kui peamistele ametlikes ja mitteametlikes keskkondades hooldajatele pandud koormust ja tunnustab ka selle sotsiaalset väärtust, eriti COVID-19 kriisi ajal; tõdeb, et 80 % kõigist hooldusteenustest kogu ELis osutavad sageli tasustamata mitteametlikud hooldajad, kellest 75 % on naised; juhib seepärast tähelepanu tõsiasjale, et ühtekuuluvusfondidel on väga tähtis roll, tagamaks investeerimist hooldusteenustesse; palub, et liikmesriigid peaksid esmatähtsaks kasutada ühtekuuluvuspoliitika raames kättesaadavaid rahalisi vahendeid hooldusteenuste osutamiseks, et vastata mitte ainult kasvavale nõudlusele hooldustaristu järele, vaid ka tulemuslikult vähendada soolist ebavõrdsust tööhõives, sellest tulenevat palga- ja pensionilõhet ja tööturu segregatsiooni ning selle tulemusena parandada töötingimusi ja tagada sama töö eest võrdne palk, võidelda mitteametliku tööhõive ja ebakindluse vastu ning luua selles sektoris uusi kvaliteetseid töökohti, samuti toetada üleminekut paremale hooldusmajandusele, mis on kõigile kättesaadav; palub seetõttu, et komisjon esitaks ettepaneku Euroopa hoolduskokkuleppe kohta, mille eesmärk on toetada sellist üleminekut; rõhutab lisaks vajadust investeerida naiste sotsiaal-majanduslikku kaitsesse, kuna enamasti võtavad just naised vastutuse tasustamata hooldustöö eest ja neil on sageli väga väike sotsiaalkaitse;

    14.

    rõhutab, et tuleb tegeleda tõsise digilõhe kaotamisega ning on vaja rohkem investeerida digiüleminekusse, digitaalsesse innovatsiooni ja digitaalsesse ühenduvusse; rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika peab toetama naiste ja meeste võrdset juurdepääsu koolitusele ja tööhõivele, rakendama positiivseid meetmeid, et ületada sooline digilõhe ning toetada õiglast üleminekut ning rohe- ja digipööret, kaitstes samal ajal töötajaid, keda need üleminekud mõjutavad, näiteks suurendades naissoost lõpetajate osakaalu loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnas ning nende osalemist sektorites, mis on keskkonnaalase ülemineku jaoks üliolulised, näiteks energiasektoris; tunnistab, et innovatsioon on ELi kestliku arengu ja keskkonnahoidlike töökohtade põhielement ning et kohandatud strateegiatega saab iga piirkond kindlaks teha ja arendada oma konkurentsieeliseid;

    15.

    rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitikal on otsustav roll investeerimisel kvaliteetsetesse avalikesse teenustesse, sh tervishoiud ja sotsiaaltaristusse, nii võitlemiseks mitmesuguse ebavõrdsuse, eriti soolise ebavõrdsuse vastu kui ka sotsiaalse vastupidavuse ülesehitamiseks ning majanduslike, sotsiaalsete ja tervishoiukriisidega toimetulekuks; tuletab meelde, et ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on piirkondade harmooniline areng sotsiaalse ja majandusliku lähenemise kaudu, mis suurendab kodanike heaolu; leiab seetõttu, et ühtekuuluvuspoliitika peaks pöörama erilist tähelepanu naistele, kes elavad tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondades ja regioonides, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, näiteks äärepoolseimates ja väga hõredalt asustatud piirkondades, saartel, piiriülestel ja mäestikualadel; rõhutab, et soolise võrdõiguslikkuse poliitika tõhus rakendamine aitab pöörata ümber rahvastikukao tendentsid piirkondades, mis on selle nähtuse suhtes vähekaitstud;

    16.

    rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on rakendanud kestlikke linna- ja piirkondlikke strateegiaid vastavalt kestliku arengu tegevuskavale 2030, mis on taganud, et kohaliku ja piirkondliku poliitika kujundamisel võetakse arvesse kestliku arengu kõiki mõõtmeid, sealhulgas kestliku arengu 5. eesmärki; rõhutab nende linnade ja piirkondade rolli, mis on juba pikka aega olnud soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel ühiskonnas esirinnas, samuti Euroopa linnaarengu algatuste, nt Leipzigi harta rolli; usub, et ühtekuuluvuspoliitika peaks vähendama linnakeskkonna laialt levinud ebavõrdsust, aidates integreerida naisi paremini regionaal- ja linnaarengu poliitika kavandamisse, et kujundada sooliselt kaasavaid linnu ja kogukondi, mis toimivad kõigi jaoks; rõhutab, et sootundlik linnaplaneerimine võib tagada õiglasema ja võrdsema juurdepääsu linnakaupadele; rõhutab lisaks, et piirkondadel ja kohalikel omavalitsustel on sotsiaalse kaasatuse edendamisel keskne roll ning et sootundlik territoriaalne planeerimine võib aidata selles protsessis edu saavutada;

    Sooline võrdõiguslikkus ühtekuuluvuspoliitikas pärast 2020. aastat

    17.

    nõuab tugevat poliitilist pühendumist soolisele võrdõiguslikkusele ELi, riiklikul ja piirkondlikul tasandil, et suurendada tähelepanu, mida riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud sidusrühmad pööravad soolisele võrdõiguslikkusele ja võrdõiguslikkuse aspektidele nii inimõiguste perspektiivist lähtuvalt kui ka sotsiaal-majandusliku arengu olulise osana, ning selles valdkonnas edasise pühendumise toetamist;

    18.

    nõuab, et kõigisse 2020. aastale järgnevatesse programmidesse lisataks selged ja konkreetsed eesmärgid ning nõuded soolise võrdõiguslikkuse ning meeste ja naiste võrdsete õiguste ja suuremate võimaluste kohta, koos konkreetsete ja valdkondadevaheliste meetmetega kõigis tegevustes;

    19.

    toetab kindlalt eeltingimust töötada välja selgete eesmärkide ja sihtidega riiklik soolise võrdõiguslikkuse strateegia, mis toetaks ühtekuuluvuspoliitika sekkumismeetmeid, et parandada selle tulemuslikkust ja lisaväärtust seoses soolise võrdõiguslikkusega; kutsub liikmesriike üles sellist strateegiat jõustama, sealhulgas vajaduse korral sihipäraste meetmete, kohustuste ja siduvate suuniste kaudu;

    20.

    kutsub liikmesriike üles kasutama ühtekuuluvuspoliitika rahalisi vahendeid, et veelgi vähendada majanduslikke ja sotsiaalseid erinevusi piirkondade vahel, pöörates erilist tähelepanu võitlusele vaesuse feminiseerumise, naiste töötuse ja paljudest majanduslikest võimalustest kõrvalejäämise vastu, soolise vägivalla ja diskrimineerimise kõigi vormide ennetamisele ja nende vastu võitlemisele, naiste mõjuvõimu suurendamisele ja taotlemisele tööturule juurdepääsu parandamise ja taasintegreerimise kaudu ning tervisega seotud prioriteetidele, mis on määratletud soolise võrdõiguslikkuse strateegias 2020–2025, eelkõige seksuaal- ja reproduktiivtervisele ja -õigustele, mis on põhiline inimõigus ja heaolu tähtis aspekt, ning võrdõiguslikkuse edendamisele; nõuab lisaks, et parandataks sünergiat ühtekuuluvuse, taastamisfondide ja muude olemasolevate programmide vahel, et parandada naiste töötingimusi, võidelda sealhulgas soolise palgalõhe ja ebakindla tööga, investeerida hoolekandeasutustesse, võidelda soolise vägivallaga ja ennetada seda ning tagada muu hulgas juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste teenustele;

    21.

    rõhutab, kui olulised on partnerlused soolise võrdõiguslikkusega tegelevate asutustega, ning toetab kindlalt nende organisatsioonide kaasamist kõikidesse programmi etappidesse, et rakendatud meetmed oleksid paremini kooskõlas naiste ja meeste vajadustega; selleks tuleb konsolideerida institutsioonilisi raamistikke ning tugevdada soolise võrdõiguslikkuse koordineerimis- ja tugiorganeid kõigis poliitikavaldkondades;

    22.

    nõuab, et liikmesriikide hindamiste osana viidaks sisse soolise mõju eel- ja järelhindamine seoses soolise võrdõiguslikkuse edendamisega rahaliste vahendite kasutamise viisis ning sellega, kas soolise võrdõiguslikkuse eesmärke järgitakse tulemuslikult; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et 2020. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika vahehindamise käigus hinnataks ka nende allikate kasutamist, et teha kindlaks nende tulemuslikkus, tõhusus, mõju ning vajaduse korral kaasavus ja mittediskrimineerimine, sealhulgas soolisest perspektiivist;

    23.

    tuletab meelde, et fonde tuleb hinnata konkreetsete seirenõuete alusel kogutud teabe alusel; rõhutab, et mõõdetavad näitajad peaksid vajaduse korral võimaldama jälgida ka soolise võrdõiguslikkuse toetamist;

    24.

    väljendab heameelt, et sooline võrdõiguslikkus ja soolõime on nüüd uue mitmeaastase finantsraamistiku üks horisontaalsetest prioriteetidest ja uue ühissätete määruse horisontaalne põhimõte; tuletab meelde, et sooteadlik eelarvestamine tähendab soolõime rakendamist eelarvemenetluse kõigil tasanditel; rõhutab, et programmide järelevalve eesmärk ei peaks olema üksnes kõigi eelarveridade asjakohaste kulude mõõtmine, vaid veelgi olulisem on hinnata ELi eelarve tulemusi soolise võrdõiguslikkuse parandamisel; rõhutab, et kõik soolise mõju hindamised peaks olema ELi ametlikes keeltes kättesaadavad; soovitab kasutada kriteeriume, mis ei hinda ainult riigi mediaanpalka ja aasta mediaanbrutosissetulekut ostujõu pariteedis, vaid ka mittemajanduslikke näitajaid, näiteks neid, mis mõõdavad subjektiivset heaolu, soolise vägivalla kaotamist, kodanikuaktiivsust, töö- ja eraelu tasakaalu ning sotsiaalseid sidemeid; rõhutab, et tulemust on võimalik hinnata ainult siis, kui sooliselt eristatud andmed on kättesaadavad;

    25.

    juhib tähelepanu asjaolule, et ühtekuuluvuspoliitika ja linnaplaneerimise valdkonnas napib mitmes liikmesriigis soopõhiseid andmeid, ning kutsub liikmesriike üles võtma kasutusele sooliselt eristatud andmetele vastavad andmekogumismeetodid, et soolisi erinevusi oleks võimalik nõuetekohaselt analüüsida; rõhutab, et soolõime tagamiseks peaks komisjon rakendama ühtekuuluvuspoliitika valdkonna iga poliitika ja seadusandliku ettepaneku soolise mõju hindamist, määratlema soolise võrdõiguslikkuse näitajad, koguma soo järgi liigendatud andmeid ja viima läbi soopõhiseid hindamisi;

    26.

    kutsub kõiki institutsioone üles töötama välja juhendid ja pakkuma regulaarselt koolitusi kõigil juhtimistasanditel, et levitada ja juurutada soolõime, integratsiooni ja usaldusväärse juhtimise konkreetseid häid tavasid; rõhutab lisaks, et projektide valimise etapis tuleks soolõime kriteeriume veelgi tugevdada kõrgema hinde ja praktilisemate tegevuste nõuetega; väljendab heameelt EIGE rolli üle soolise võrdõiguslikkuse edendamisel ja soolise diskrimineerimise vastases võitluses; rõhutab selle positiivset panust soolõimesse, sealhulgas ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas; nõuab EIGE piisavat rahastamist ja soovitab kasutada olemasolevaid EIGE väljatöötatud vahendeid, näiteks sootundliku eelarvestamise töövahendit kõigis Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide hindamise, rakendamise ja järelevalve etappides;

    27.

    rõhutab asjaolu, et lugematu arv naisi seisab silmitsi COVID-19 pandeemia probleemidega, mistõttu on järsult kasvanud teated koduvägivallast; kutsub nõukogu üles ratifitseerima kiiresti ELi nimel Istanbuli konventsiooni naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise kohta; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles eraldama ühtekuuluvuspoliitika vahendeid ja viima ellu programme, mille eesmärk on ennetada ja tõkestada naistevastast vägivalda ning aidata vägivalla ohvreid; juhib tähelepanu erinevustele soolise vägivalla all kannatavatele naistele ja lastele pakutavate teenuste kvantiteedis ja kvaliteedis ning ühtekuuluvuspoliitika rollile sellise ebavõrdsuse kaotamisel; rõhutab, et kohalikud omavalitsused peavad kaasama oma töösse piirkondlikke tööandjaid ja valitsusväliseid organisatsioone;

    28.

    kutsub komisjoni üles lisama vajalikud soovitused soolise mõõtme ja sooga seotud küsimuste edendamiseks oma uue 2021.–2027. aasta ühtekuuluvuspoliitika algatamise teatisesse;

    o

    o o

    29.

    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

    (1)  https://www.ohchr.org/documents/professionalinterest/cedaw.pdf

    (2)  https://sdgs.un.org/goals/goal5

    (3)  https://enut.ee/files/CEMR-harta-kohalikus-elus.pdf

    (4)  Nõukogu 19. detsembri 1978. aasta direktiiv 79/7/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas (EÜT L 6, 10.1.1979, lk 24).

    (5)  Nõukogu 11. detsembri 1986. aasta direktiiv 86/613/EMÜ füüsilisest isikust ettevõtjatena, kaasa arvatud põllumajanduses füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, ja füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate naiste kaitse kohta seoses raseduse ning sünnitusega (EÜT L 359, 19.12.1986, lk 56).

    (6)  Nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiiv 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 348, 28.11.1992, lk 1).

    (7)  Nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega (ELT L 373, 21.12.2004, lk 37).

    (8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (ELT L 204, 26.7.2006, lk 23).

    (9)  Nõukogu 8. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/18/EL, millega rakendatakse Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Keskliitude Ühenduse, Euroopa Käsitööga Tegelevate Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtete Keskliidu, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt vanemapuhkuse kohta sõlmitud muudetud raamkokkulepet ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/34/EÜ (ELT L 68, 18.3.2010, lk 13).

    (10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiiv 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ (ELT L 180, 15.7.2010, lk 1).

    (11)  ELT C 264 E, 13.9.2013, lk 75.

    (12)  ELT C 36, 29.1.2016, lk 18.

    (13)  ELT C 316, 22.9.2017, lk 173.

    (14)  ELT C 11, 12.1.2018, lk 35.

    (15)  ELT C 66, 21.2.2018, lk 44.

    (16)  https://eige.europa.eu/publications/gender-regional-cohesion-policy

    (17)  ELT C 252, 18.7.2018, lk 99.

    (18)  ELT C 263, 25.7.2018, lk 49.

    (19)  ELT C 298, 23.8.2018, lk 14.

    (20)  ELT C 331, 18.9.2018, lk 60.

    (21)  ELT C 346, 27.9.2018, lk 6.

    (22)  ELT C 458, 19.12.2018, lk 34.

    (23)  ELT C 162, 10.5.2019, lk 9.

    (24)  ELT C 390, 18.11.2019, lk 28.

    (25)  ELT C 363, 28.10.2020, lk 80.

    (26)  https://eige.europa.eu/publications/gender-budgeting-mainstreaming-gender-eu-budget-and-macroeconomic-policy-framework

    (27)  https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/aid_development_cooperation_fundamental_rights/opinion_on_gender_equality_policy_post_2019_2018_en.pdf

    (28)  ELT C 411, 27.11.2020, lk 38.

    (29)  ELT C 449, 23.12.2020, lk 102.

    (30)  https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-7263-2019-INIT/en/pdf

    (31)  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0080.

    (32)  https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-14254-2019-INIT/en/pdf.

    (33)  https://www.oecd.org/industry/the-missing-entrepreneurs-43c2f41c-en.htm

    (34)  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0101.

    (35)  Uuring/süvaanalüüs „Gender Dimension of the EU Cohesion Policy“ (Sooline mõõde ELi ühtekuuluvuspoliitikas), Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraat, poliitikaosakond B – struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika, 19. veebruar 2019. Kättesaadav aadressil: https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/ STUD/2019/629185/IPOL_STU(2019)629185_EN.pdf

    (36)  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0025.

    (37)  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0039.

    (38)  https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/research_and_innovation/research_by_area/documents/ec_rtd_covid19-gender-equality_factsheet.pdf

    (39)  https://ec.europa.eu/info/publications/gender-smart-financing-investing-and-women-opportunities-europe_en

    (40)  https://eige.europa.eu/publications/gender-equality-index-2020-digitalisation-and-future-work

    (41)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).


    Top