EUROOPA KOMISJON

Brüssel,9.3.2021

COM(2021) 118 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil

1.Ühendame jõud: digiüleminek Euroopa vastupanuvõime heaks

Kõigest ühe aastaga on COVID-19 pandeemia radikaalselt muutnud seda, milline on digitaliseerimise koht meie ühiskonnas ja majanduses ning kuidas seda tajutakse, ning kiirendanud selle tempot. Digitehnoloogia on nüüd hädavajalik töötamiseks, õppimiseks, meelelahutuseks, suhtlemiseks, ostlemiseks ja juurdepääsuks kõigele alates tervishoiuteenustest kuni kultuurini. Samuti on see näidanud, kui otsustav võib olla murrangulise innovatsiooni roll 1 . Pandeemia on toonud esile ka meie digiruumi nõrgad kohad, selle sõltuvuse Euroopa-välistest tehnoloogiatest ja desinformatsiooni mõju meie demokraatlikele ühiskondadele.

Nende probleemide valguses on siht, mille oleme endale seadnud, asjakohasem kui kunagi varem: viia ellu digipoliitikat, mis annab inimestele ja ettevõtetele võimaluse liikuda inimkeskse, kestliku ja jõukama digitaalse tuleviku poole. Euroopa peab arendama edasi oma tugevaid külgi: avatud ja konkurentsivõimelist ühtset turgu ja Euroopa väärtustest välja kasvanud rangeid reegleid, jõulist kaasarääkimist õiglases ja reeglitel põhinevas rahvusvahelises kaubanduses, siinset tugevat tööstusbaasi, kõrge kvalifikatsiooniga kodanikke ja tugevat kodanikuühiskonda. Samal ajal peab ta hoolikalt hindama kõiki strateegilisi nõrkusi, haavatavaid kohti ja kõrge riskiga sõltuvusi, mis ohustavad tema eesmärkide saavutamist, ning nendega tegelema ja kiirendama ka nendega seotud investeeringuid 2 .

Sel viisil saaks Euroopa olla omavahel ühendatud maailmas digitaalselt suveräänne, arendades ja rakendades tehnoloogilist võimekust viisil, mis võimaldab inimestel ja ettevõtetel haarata kinni digipöörde pakutavatest võimalustest ning ehitada tervemat ja rohelisemat ühiskonda 3 .

Oma 2020. aasta septembris peetud kõnes olukorrast Euroopa Liidus teatas president von der Leyen, et Euroopa peaks oma digitaalse suveräänsuse kindlustamiseks võtma vastu ELi ühise visiooni aastaks 2030, lähtudes selgeteste eesmärkidest ja põhimõtetest. President pani erilist rõhku Euroopa pilvandmetöötlusele, juhtpositsioonile eetilise tehisintellekti valdkonnas, turvalisele digitaalsele identiteedile kõigi jaoks ning oluliselt täiustatud andme-, superarvuti- ja ühenduvustaristutele. Vastuseks kutsus Euroopa Ülemkogu komisjoni üles esitama 2021. aasta märtsiks tervikliku nn digikompassi, milles esitatakse digitaalsed eesmärgid aastaks 2030, luuakse seiresüsteem ning visandatakse olulisemad vahe-eesmärgid ja vahendid nende eesmärkide saavutamiseks.

Selle poliitilise hoo saavutamiseks tuleb intensiivistada tööd, mida on viimasel kümnendil alustatud, selleks et kiirendada Euroopa digipööret – liikuda edasi senistest edusammudest lähtudes, et jõuda täielikult toimiva ühtse digituruni 4 , ja viia jõulisemalt ellu tegevusi, mis on kindlaks määratud strateegias „Euroopa digituleviku kujundamine“ 5 . Strateegias esitati poliitikareformi programm 6 , mida on andmehalduse õigusakti, digiteenuste õigusakti, digiturgude õigusakti ja küberturvalisuse strateegia näol juba hakatud ellu viima. Digipöördeks vajalikke investeeringuid toetatakse mitmest liidu eelarvelisest toetusvahendist, sealhulgas ühtekuuluvusprogrammidest, tehnilise toe instrumendist ja digitaalse Euroopa programmist. Seda reformikava aitab toetada kaasseadusandjate kokkulepe, et vähemalt 20 % taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest peaks toetama digipööret, pakkudes rahastust, mis võimaldab panna Euroopa digikümnendile kindla aluse.

2.Visioon aastaks 2030: võimestatud kodanikud ja ettevõtted

Euroopa tee digimajanduse ja -ühiskonnani tähendab solidaarsust, jõukust ja kestlikkust, mis lähtub kodanike ja ettevõtete võimestamisest ja mille käigus tagatakse tema digikeskkonna ja tarneahelate turvalisus ja vastupidavus.

Üks pandeemia peamisi õppetunde on see, et digiüleminek võib tuua inimesi kokku sõltumata sellest, kus nad füüsiliselt asuvad. Digitaristu ja kiire ühenduvus annavad inimestele uusi võimalusi. Digiüleminek võib kujuneda otsustavaks õiguste ja vabaduste võimaldajaks, mis laseb inimestel luua sidemeid väljaspool konkreetseid territooriume, ühiskondlikke positsioone või kogukondlikke rühmi ning avab uusi võimalusi õppida, lõbusalt aega veeta, töötada, uurida ja viia ellu oma ambitsioone. See teeb võimalikuks ühiskonna, kus geograafiline kaugus polegi nii oluline, sest inimesed saavad töötada, õppida, suhelda haldusasutustega, hallata oma raha ja makseid, kasutada tervishoiusüsteeme ja automatiseeritud transpordisüsteeme, osaleda demokraatlikus elus, lahutada meelt või tulla kokku ja pidada arutelusid inimestega kõikjal ELis, sealhulgas maapiirkondades ja kõrvalisemates kohtades.

Ent kriis on toonud esile ka meie digiruumi nõrgad kohad, selle kasvanud sõltuvuse elutähtsatest ja sageli väljaspool ELi välja töötatud tehnoloogiatest, sõltuvuse üksikutest tehnoloogiahiidudest, näidanud meile üha kasvavat võltstoodete sissevoolu ja kübervarguste kasvu ning võimendanud desinformatsiooni mõju meie demokraatlikule ühiskonnale. Tekkinud on ka uus digilõhe, mis ei eralda mitte üksnes hästi ühendatud linnapiirkondi maapiirkondadest ja kõrvalistest piirkondadest, vaid ka inimesi, kes saavad täielikult kasutada rikkalikku, juurdepääsetavat ja turvalist digiruumi koos kõigi seal pakutavate teenustega, nendest, kes seda ei saa. Samasugune lõhe on tekkinud ka ettevõtete vahel: ühed suudavad juba praegu kasutada digikeskkonna kõiki võimalusi, teised aga ei ole veel täielikult digitaliseeritud. Selles mõttes on COVID-19 pandeemia paljastanud uue „digivaesuse“, mistõttu on hädavajalik tagada, et kõik Euroopa kodanikud ja ettevõtted saaksid kasutada digipööret, et saavutada parem ja jõukam elu. Euroopa visioon aastaks 2030 on digiühiskond, kus kedagi ei jäeta maha.

Digiüleminek annab inimestele uusi jõukuse allikaid 7 , võimaldab ettevõtjatel teha uuendusi, asutada oma ettevõte või laiendada seda, olenemata sellest, kus nad elavad, avab turgusid ja võimaldab teha investeeringuid kõikjal Euroopas ja kogu maailmas ning loob uusi töökohti ajal, mil üha suurem hulk eurooplasi tunneb, et nende majanduslik julgeolek või keskkond on ohustatud.

Digitehnoloogia võib anda märkimisväärse panuse Euroopa roheleppe eesmärkide saavutamisse. Digilahenduste kasutuselevõtt ja andmete kasutamine aitab minna üle kliimaneutraalsele ja vastupanuvõimelisemale ringmajandusele. Ärireiside asendamine videokonverentsidega vähendab heidet, samas kui digitehnoloogia võimaldab põllumajanduses, energeetikas, hoonetes, tööstuses, linnaplaneerimises ja teenustes keskkonnahoidlikumaid protsesse, aidates seega saavutada Euroopa kavandatud eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55 % ja kaitsta paremini keskkonda. Ka digitaristud ja -tehnoloogiad ise peavad muutuma kestlikumaks ning energia- ja ressursitõhusamaks. Innovatsiooni ja rangete keskkonnastandarditega saavad ettevõtted oma digiülemineku käigus võtta kasutusele digitehnoloogia, millel on väiksem ökoloogiline jalajälg ning suurem energia- ja materjalitõhusus.

Vastupidavad, turvalised ja usaldusväärsed taristud ja tehnoloogiad on hädavajalikud, et tagada Euroopa reeglite ja väärtuste austamine. Tugev ühtne turg, aus konkurents ja toimiv reeglipõhine kaubandus on ELi majandusliku edu ja vastupanuvõime jaoks otsustava tähtsusega.

Samas arendatakse digitehnoloogiat enamasti väljaspool ELi 8 ja liikmesriikide omavaheline lähenemine on digiteerimise valdkonnas endiselt piiratud, mis takistab mastaabisäästu 9 . Suurem sisemine tugevus ja suutlikkus teevad EList tugevama rahvusvahelise partneri. Selleks et ELil oleks võimalik arendada elutähtsaid tehnoloogiaid viisil, mis soodustab tootlikkuse kasvu ja majandusarengut täielikus kooskõlas tema ühiskondlike väärtuste ja eesmärkidega, on vaja oluliselt suurendada investeerimist kõigi asjakohaste ELi fondide ja riiklike kulutuste kaudu, sealhulgas kaasata ohtralt erainvesteeringuid.

3.    Neli põhisuunda, millest lähtudes panna paika ELi kurss

Komisjon teeb ettepaneku luua digikompass, et muuta ELi 2030. aasta digieesmärgid konkreetseteks sihtmärkideks ja tagada, et need saaksid täidetud. Kompass põhineb tõhustatud seiresüsteemil 10 , et jälgida, milline on ELi edasiliikumine digiülemineku tempo, Euroopa strateegilise digisuutlikkuse lünkade ja digipõhimõtete rakendamise küsimustes. See sisaldab vahendeid, millega see visioon teoks teha, ja selles sätestatakse olulisemad vahe-eesmärgid neljas põhisuunas. Kaks esimest keskenduvad digisuutlikkusele taristute ning hariduse ja oskuste valdkonnas, kaks ülejäänut aga ettevõtete ja avalike teenuste digipöördele.

3.1.    Digiosav rahvastik ja kõrgelt kvalifitseeritud digispetsialistid

Kui me tahame olla homses maailmas omaenda õnne sepad, olla kindlad oma vahendites, väärtustes ja valikutes, siis peame lootma digitaalselt võimestatud ja võimekatele kodanikele, digiosavale tööjõule ja palju suuremale digiekspertide arvule kui praegu. Seda tuleks soodustada hästitoimiva digihariduse ökosüsteemi arendamisega ning tõhusa poliitikaga, et edendada sidemeid kogu maailma talentidega ja olla nende jaoks atraktiivne koht.

Digioskused on meie kui ühiskonna kollektiivse toimetulekuvõime suurendamiseks esmavajalikud. Nagu on selgitatud Euroopa oskuste tegevuskavas 11 , on digikümnendis aktiivse osalemise eeltingimuseks kõigi kodanike elementaarsed digioskused ja tööjõu võimalus omandada uusi spetsialiseeritud digioskusi.

Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas on 2030. aastaks ette nähtud eesmärk, et vähemalt elementaarsete digioskustega täiskasvanute osakaal oleks 80 % 12 . Selleks, et kõik eurooplased saaksid täielikult osa kaasava digiühiskonna pakutavast heaolust, ning nagu on soovitatud digipõhimõtete peatükis (4. jagu), peaks juurdepääs haridusele, mis võimaldab omandada elementaarsed digioskused, olema kõigi ELi kodanike õigus ja elukestev õpe peaks saama reaalsuseks.

Laiapõhjalised digioskused peaksid looma ka ühiskonna, mis suudab usaldada digitooteid ja internetipõhiseid teenuseid, tunda ära desinformatsiooni ja pettusekatseid, kaitsta ennast küberrünnete, internetipettuste ja tüssamise eest ning kus lapsed õpivad internetis leiduva infotulvaga toime tulema ja selles orienteeruma.

Kõrgema taseme digioskused nõuavad enamat kui koodi kirjutamise oskus või arvutiteaduse aluste omandamine. Digiväljaõpe ja -haridus peaksid toetama tööjõudu, milles inimesed saavad omandada spetsialiseeritud digioskusi, et leida kvaliteetset tööd ja teha rahuldust pakkuvat karjääri. 2019. aastal oli IKT spetsialiste 7,8 miljonit ja selle arvu varasem aastane kasv oli 4,2 %. Kui see trend jätkub, jääb EL nt sellistes olulisemates valdkondades nagu küberturvalisus või andmeanalüüs kaugele maha prognoositud vajadusest, milleks on 20 miljonit eksperti. Rohkem kui 70 % ettevõtetest on teatanud, et piisavate digioskustega töötajate puudus takistab investeerimast. Samuti valitseb siin tugev sooline tasakaalustamatus: ainult üks kuuest IKT spetsialistist ja üks kolmest loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika eriala lõpetanust on naine 13 . Olukorda raskendab veelgi suutlikkuse puudumine erihariduse ja koolitusprogrammide näol sellistes valdkondades nagu tehisintellekt, kvantandmetöötlus ja küberturvalisus ning digiainete ja hariduslike multimeediavahendite vähene integreeritus teistesse õppeainetesse. Selle probleemi lahendamine nõuab üüratuid investeeringuid, et koolitada tulevasi töötajate põlvkondi ning et töötajate oskusi täiendada ja neid ümber õpetada.

Lisaks kodustele meetmetele tuleks toetada kogu maailmas digikirjaoskuse parandamist, selleks et saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid. Programm „Erasmus+“ pakub võimalusi ka kolmandate riikide digivaldkonna inseneridele ja -spetsialistidele ning suurendab digitaalset õpikeskkonda üldiselt. Aafrikas võiksid riiklikud digioskuste ja töökohtade koalitsioonid töötada välja ühised digioskuste õppekavad ja toetada valitsusi oma asjatundlikkusega ning projektidega, millega tuuakse koolid ja haridusasutused digiajastusse. Samamoodi on digioskused ja digikirjaoskus muutumas keskseks elemendiks meie Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna suhete raames toimuvas digisuutlikkuse suurendamises.

2030. aasta lähenedes on üleilmne konkurents talentide pärast terav, kuna endiselt napib asjatundlikkust, mis on kõigi riikide jaoks innovatsiooni, tootlikkuse kasvu ja heaolu oluline tegur. ELi digipöördes mängivad otsustavat rolli ELi atraktiivsuse suurendamine ja digitalentide toetamise kavad.

3.2.    Turvalised ja toimekindlad kestlikud digitaristud

Euroopa saavutab digivaldkonnas juhtpositsiooni ainult siis, kui ehitab selle üles kestlikule digitaristule, mis hõlmab ühenduvust, mikroelektroonikat ja suutlikkust töödelda hiidandmeid, sest need on tegurid, mis võimaldavad muud tehnoloogilist arengut ja toetavad meie tööstuse konkurentsieelist. Kõigis neis valdkondades on üleeuroopalise mastaabi saavutamiseks vaja kooskõlastamist ja seega tuleb seal teha märkimisväärseid investeeringuid.

Suurepärane ja turvaline ühenduvus kõigile ja kõikjal Euroopas on eeltingimus sellise ühiskonna jaoks, kus kõik ettevõtted ja kodanikud saavad täiel määral osaleda. Võtmetähtsusega on siin gigabitiühenduvuse saavutamine aastaks 2030. Kuigi selle eesmärgi võib saavutada ükskõik millise tehnoloogiate kombinatsiooniga, tuleks keskenduda kestlikumale järgmise põlvkonna püsi-, mobiil- ja satelliitühenduvusele, mille raames ehitatakse välja väga suure läbilaskevõimega võrgud, sealhulgas 5G, mis põhinevad kiirel ja tõhusal spektrijaotusel ning 5G küberturvalisuse meetmepaketi 14 järgimisel, kusjuures eelseisvatel aastatel töötatakse välja ka 6G 15 .

Kümnendi edenedes suureneb selliste võrgutehnoloogiate kasutuselevõtt kodumajapidamistes, mis peegeldab nende kasvavat vajadust ülisuure läbilaskevõimega ühenduvuse järele. Selle kümnendi lõpuks peaksid digitaalse side uued funktsioonid ja võimalused, nagu kõrgtäppis- ja holograafiline meedia ning võrgupõhine sensoorika, andma täiesti uue perspektiivi digitaalselt toimivale ühiskonnale, rõhutades vajadust gigabitiühenduvuse järele. Juba ammu enne kümnendi lõppu on ettevõtetel vaja spetsiaalseid gigabitiühendusi ja andmetaristuid pilv- jm andmetöötluse jaoks, nagu ka koolidel ja haiglatel on neid vaja e-hariduse ja e-tervishoiu jaoks. Kõrgjõudlusega andmetöötlus vajab reaalajas andmetöötluse võimaldamiseks terabitiühendust.

Euroopa digitaalne juhtpositsioon ja konkurentsivõime maailmas sõltuvad tugevast sisemisest ja välisest ühenduvusest ning see peaks olema aluseks ka meie rahvusvahelisele tegevusele, eelkõige Euroopa ajavööndites, võttes arvesse andmelüüside tekkimist ELi äärealadel. ELil on Lääne-Balkani ja idapartnerluse riikide partneritega olemas ulatuslik ühistegevusprogramm, mis sisaldab ka lairibaühenduse kasutuselevõttu. Euroopa saab endale ühendused oma partneritega naaberriikides ja Aafrikas, sealhulgas maapealsete ja merealuste kaablite ning turvalise satelliidisüsteemi kaudu. Lisaks kiirendab EL Euroopa ja Aasia ühendamise strateegia rakendamist uute ühenduvuspartnerluste kaudu India ja ASEANiga. Digipartnerlus Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonnaga täiendab Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikidega sõlmitud digiliidu ühenduvuskomponendi käivitamist, tuginedes BELLA kaablile.

Kui ühenduvus on digipöörde eeltingimus, siis mikroprotsessorid on alguspunktiks enamikule peamistele strateegilistele väärtusahelatele, nagu ühendatud autod, telefonid, asjade internet, kõrgjõudlusega arvutid, servtöötlusarvutid ja tehisintellekt. Kuigi Euroopa projekteerib ja toodab kõrgema turusegmendi kiipe, esineb siin olulisi lünki, eelkõige uusimates tootmistehnoloogiates ja kiipide projekteerimises, ning see muudab Euroopa mitmel moel haavatavaks 17 .

Kodanike, VKEde, avaliku sektori ja suurettevõtete teenistuses olevad digitaristud vajavad kõrgjõudlusega andmetöötlust ja ulatuslikke andmetaristuid. Praegu salvestatakse ja töödeldakse Euroopas toodetud andmeid üldiselt väljaspool Euroopat ning ka kasu saadakse neist väljaspool Euroopat 19 . Kuigi andmeid loovad ja kasutavad ettevõtted peaksid ses osas säilitama vaba valiku, võib see kaasa tuua riske küberturvalisuse, tarnehaavatavuste, teenusepakkuja vahetamise võimaluste alal ja seoses kolmandate riikide ebaseadusliku juurdepääsuga andmetele 20 . ELis asuvatel pilveteenuste pakkujatel on pilveteenuste turust üsna väike osa, mis muudab ELi selliste riskide suhtes haavatavaks ja piirab Euroopa digitööstuse võimet investeerida andmetöötlusturul. Arvestades andmekeskuste ja pilvetaristute mõju energiatarbimisele, peaks EL võtma juhtrolli, et muuta need taristud 2030. aastaks kliimaneutraalseks ja energiatõhusaks, kasutades samal ajal nende jääkenergiat selleks, et aidata kütta meie kodusid, ettevõtteid ja ühist avalikku ruumi. Täiustatud digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) osana võtab komisjon kasutusele mehhanismid Euroopa äriühingute kasutatavate andmekeskuste ja elektrooniliste sidevõrkude energiatõhususe mõõtmiseks.

Nagu on rõhutatud Euroopa andmestrateegias, suureneb loodavate andmete maht märkimisväärselt ning eeldatavalt töödeldakse üha suuremat osa andmetest võrgu servadel, kasutajatele lähemal ja seal, kus andmed luuakse. Selleks on vaja välja töötada ja kasutusele võtta fundamentaalselt uued andmetöötlustehnoloogiad, mis hõlmavad servtöötlust, ja eemalduda tsentraliseeritud pilvepõhistest taristumudelitest. Vastuseks nendele andmetöötlusvõimsuse üha suurema jagunemise ja detsentraliseerumise trendidele ning selleks, et ületada lõhe sobiva pilveteenuse pakkumise ning Euroopa ettevõtete ja avaliku halduse vajaduste vahel, peab Euroopa tugevdama omaenda pilvetaristut ja -suutlikkust 21 .

Ometigi ei saa Euroopa ettevõtted ja haldusasutused pilv- ja servtöötluskeskkonnast täit kasu, kui sellega ei kaasne tipptasemel andmetöötlusvõimsust. Selles asjas kiirendatakse juba loodud Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte kaudu liikmesriikidega tehtavat koostööd, et võtta kasutusele maailma juhtiv liidendatud super- ja kvantandmetöötluse taristu.

Samal ajal peab EL investeerima uutesse kvanttehnoloogiatesse. EL peaks olema üleilmselt esirinnas selliste kvantarvutite arendamisel, mis on täielikult programmeeritavad ja juurdepääsetavad kõikjalt Euroopast ning on ühtlasi ülimalt energiatõhusad ja suudavad tundidega teha tehteid, milleks praegu kulub sadu päevi, kui mitte lausa aastaid.

3.3.    Ettevõtete digipööre

COVID-19 pandeemia ajal on digitehnoloogia kasutuselevõtt muutunud paljude ettevõtete jaoks esmavajalikuks. 2030. aastaks ei ole digitehnoloogiad, sealhulgas 5G, asjade internet, servtöötlus, tehisintellekt, robootika ja liitreaalsus enam pelgalt võimaldid, vaid andmemajanduses uute, õiglasel andmejagamisel põhinevate toodete, tootmisprotsesside ja ärimudelite kesksed elemendid. Selles kontekstis võimendab komisjoni ühtse digituru ja Euroopa digituleviku kujundamise strateegiate 23 ettepanekute kiire vastuvõtt ettevõtete digipööret ning tagab õiglase ja konkurentsivõimelise digimajanduse. Sellega peavad aga kaasnema võrdsed tingimused ka välismaal.

Ettevõtete ümberkujundamine sõltub nende võimest kohaneda uute digitehnoloogiatega kiiresti ja kõikides aspektides, sealhulgas tööstuse ja teenuste ökosüsteemides, mis kipuvad ses osas maha jääma. ELi toetus, eelkõige ühtse turu, digitaalse Euroopa programmi ja ühtekuuluvusfondi programmide kaudu, edendab digivõimekuse, sealhulgas tööstuslike andmeruumide, andmetöötlusvõimsuse, avatud standardite, testimis- ja katserajatiste kasutuselevõttu ja kasutamist.

Ettevõtteid tuleks julgustada võtma kasutusele digitehnoloogiat ja tooteid, millel on väiksem ökoloogiline jalajälg ning suurem energia- ja materjalitõhusus. Digitehnoloogiad tuleb kasutusele võtta kiiresti, selleks et ressursse saaks kasutada intensiivsemalt ja tõhusamalt. Sel viisil vähendab Euroopa materjalitootlikkuse suurendamine nii kulusid tootmissisenditele kui ka meie haavatavust tarnešokkide suhtes.

Eritähelepanu tuleks pöörata tehnoloogia viimasele sõnale vastavale murrangulisele innovatsioonile. Kuigi Euroopas luuakse juba sama palju idufirmasid kui USAs, tuleb siin kiireks kasvuks ja laienemiseks luua soodsamad tingimused ja tõeliselt toimiv ühtne turg 25 . Euroopa on loonud endale mitmesuguseid töövahendeid 26 , kuid idufirmade kasvu rahastamises on investeeringute lõhe USA ja Euroopa vahel ning isegi ELi ja Hiina vahel ikka veel märkimisväärne. ELis on juba sündinud hulk ükssarvikuid, kuid arenguruumi veel on. Algatuse „Startup Nations“ tipptaseme standardi väljatöötamine võib aidata soodustada kasvu piiriüleselt, sealhulgas parandada juurdepääsu laienemiseks vajalikule rahastusele 27 .

Selles üleminekus on keskne roll VKEdel ja seda mitte ainult seetõttu, et nad moodustavad valdava osa ELi ettevõtetest, vaid ka seetõttu, et nad on määrava tähtsusega innovatsiooniallikad 28 . Rohkem kui 200 digitaalse innovatsiooni keskuse ja tööstusklastri toel peaks VKEdel 2030. aastaks olema hõlbus juurdepääs digitehnoloogiale või -andmetele õiglastel tingimustel, mis on tagatud asjakohase regulatsiooniga, ning neil peaks olema võimalik saada piisavat toetust, selleks et digitaliseeruda. Selles osas peaksid rohkem kui 200 mitmel pool ELis asuvat digitaalse innovatsiooni keskust ja tööstusklastrit toetama nii novaatorlike kui ka mittedigitaalsete VKEde digiüleminekut ja ühendama digiteenuste osutajad kohaliku majanduskeskkonnaga. Eesmärk on saavutada ulatuslik digimahukus, ilma kedagi maha jätmata. Komisjon ajakohastab oma tööstusstrateegiat, muu hulgas selleks, et kiirendada tööstuskeskkonna digipööret, et toetada 2030. aasta eesmärkide saavutamist.

3.4.    Avalike teenuste digitaliseerimine

Aastaks 2030 on ELi eesmärk tagada, et demokraatlik elu ja avalikud teenused on veebis täielikult kättesaadavad kõigile, sealhulgas puuetega inimestele, ning et nende käsutuses on oma klassi parim digikeskkond, mis pakub tõhusaid ja personaliseeritud teenuseid ja töövahendeid, mida on lihtne kasutada ja millel on kõrged turva- ja privaatsusstandardid. Turvaline e-hääletamine soodustaks üldsuse suuremat osalust demokraatlikus elus. Kasutajasõbralikud teenused võimaldavad igas vanuses kodanikel ja igas suuruses ettevõtetel tõhusamalt mõjutada valitsuse tegevuse suunda ja tulemusi ning parandada avalikke teenuseid. Valitsus kui platvorm, kui uus viis ehitada üles digitaalseid avalikke teenuseid, pakub terviklikku ja lihtsat juurdepääsu avalikele teenustele, kus keerukama tasandi võimekused, nagu andmetöötlus, tehisintellekt ja virtuaalreaalsus, omavahel põimuvad. Samuti aitab see stimuleerida Euroopa ettevõtluse tootlikkuse kasvu tänu tõhusamatele teenustele, mis on vaikimisi digitaalsed, 31  ning on eeskujuks, mis motiveerib ettevõtteid, eelkõige VKEsid, suuremale digiüleminekule.

Ent selle visiooni teostumiseni on veel pikk tee. Hoolimata sellest, et avalikke teenuseid kasutatakse üha rohkem interneti teel, on digitaalselt osutatavad teenused sageli primitiivsed, näiteks vormide täitmine. Euroopa peab rakendama digiüleminekut, et saavutada paradigma nihe selles, kuidas kodanikud, haldusasutused ja demokraatlikud institutsioonid omavahel suhtlevad, tagades koostalitlusvõime kõigil valitsustasanditel ja avalike teenuste vahel 32 .

ELi kogukonnad arendavad ka arukaid andmeplatvorme, milles on lõimitud eri sektorite ja linnade andmed ning mis parandavad kodanike igapäevaelu kvaliteeti. Tänapäeval piirdub enamik nende platvormide pakutavaid digiteenuseid kõige elementaarsemaga, nagu nutiparkimine, nutivalgustus või ühistranspordi telemaatika. Digiüleminek mängib võtmerolli ka nn „arukate külade“ arendamisel – need on maakogukonnad, mis kasutavad uuenduslikke lahendusi, et suurendada oma vastupanuvõimet, tuginedes kohalikele tugevatele külgedele ja võimalustele.

Maa- ja linnakogukondade platvormid paneb käima digitehnoloogia ning nad pakuvad selliseid teenuseid nagu arukad mitmeliigilised transpordisüsteemid, kiire hädaabi õnnetuste korral, sihipärasemad jäätmekäitluslahendused, liikluskorraldus, linnaplaneerimine, arukad energia- ja valgustuslahendused, ressursside optimeerimine jms. Keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumide 34 kasutamine võib suurendada nõudlust keskkonnahoidliku digipöörde järele.

Digipööre peaks võimaldama ka nüüdisaegseid ja tõhusaid kohtusüsteeme 35 , tarbijate õiguste kaitset ja avalike meetmete, sealhulgas õiguskaitse- ja uurimisorganite suuremat tulemuslikkust 36 : see, mis on ebaseaduslik väljaspool internetti, on ebaseaduslik ka internetis ning õiguskaitseasutused peavad olema parimal viisil ette valmistatud üha arvukamate ja keerukamate digikuritegudega toimetulekuks.

4.    Digitaalne kodakondsus

Ainuüksi digitaristute, -oskuste ja -suutlikkuse kasutuselevõtust ning ettevõtete ja avalike teenuste digiteerimisest ei piisa, et piiritleda ELi lähenemist oma digitulevikule; vaja on ka võimaldada kõigil eurooplastel kasutada digivõimalusi ja -tehnoloogiaid täies ulatuses. Digiruumis on meil vaja hoolitseda selle eest, et samu õigusi, mis kehtivad väljaspool internetti, saaks täielikult kasutada ka internetis.

Täieliku võimestumise jaoks on vaja, et inimestel oleks esmalt juurdepääs taskukohasele, turvalisele ja kvaliteetsele ühenduvusele, võimalus omandada elementaarseid digioskusi – millest peaks saama õigus kõigi jaoks – ja neil peaksid olema olemas muud vahendid, mis üheskoos lasevad neil praegustest ja tulevastest majanduslikest ja ühiskondlikest tegevustest täielikult osa saada. Samuti peab neil olema universaalse digitaalidentiteedi alusel lihtne juurdepääs digitaalsetele avalikele teenustele, aga ka juurdepääs digitaalsetele tervishoiuteenustele. Inimestel peaks olema võimalik kasutada mittediskrimineerivat juurdepääsu interneti teenustele ja tugineda selliste põhimõtete rakendamisele nagu turvaline ja usaldusväärne digiruum, töö- ja eraelu tasakaal kaugtöökeskkonnas, alaealiste kaitse ja eetiline algoritmipõhine otsuste tegemine.

Lisaks peavad digitehnoloogiad ja -teenused, mida inimesed kasutavad, olema kooskõlas kohaldatava õigusraamistikuga ning austama „Euroopa teele“ omaseid õigusi ja väärtusi. Peale selle peaks inimkeskne, turvaline ja avatud digikeskkond olema kooskõlas seadusega, kuid võimaldama inimestel kaitsta ka oma õigusi, nagu õigust eraelu puutumatusele ja andmekaitsele, sõnavabadust, lapse õigusi ja tarbijaõigusi.

Digipõhimõtted põhinevad ELi esmasel õigusel, eelkõige Euroopa Liidu lepingul (ELi leping), Euroopa Liidu toimimise lepingul (ELi toimimise leping), põhiõiguste hartal ja Euroopa Liidu Kohtu praktikal, aga samuti teisestel õigusaktidel 37 .

Selline Euroopa tee digiühiskonnas peaks toetama ja toestama ka avatud demokraatia algatusi, andes panuse kaasavasse poliitikakujundusse, võimaldades inimeste ulatuslikku osalust ja stimuleerides rohujuuretasandi tegevust kohalike algatuste arendamisel, et suurendada demokraatlike otsuste ühiskondlikku vastuvõetavust ja üldsuse toetust.

Sellise Euroopa digiühiskonna tee aluseks on ka ELi põhiõiguste täieliku järgimise tagamine:

·sõnavabadus, sealhulgas mitmekesise, usaldusväärse ja läbipaistva teabe kättesaadavus,

·vabadus luua ettevõte ja ajada äri internetis,

·isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse ning õigus olla unustatud,

·üksikisikute intellektuaalse loomingu kaitse internetis.

Sama oluline on luua terviklik kogum digipõhimõtteid, mis võimaldavad teavitada kasutajaid ning mis on juhtnööriks poliitikakujundajatele ja digiettevõtetele, näiteks:

·üleüldine juurdepääs internetiteenustele,

·turvaline ja usaldusväärne veebikeskkond,

·üleüldine digiharidus ja digioskused, et inimesed saaksid aktiivselt osaleda ühiskonnas ja demokraatlikes protsessides,

·juurdepääs keskkonnahoidlikele digisüsteemidele ja -seadmetele,

·juurdepääsetavad ja inimkesksed digitaalsed avalikud teenused ja haldus,

·inimkesksete algoritmide eetikapõhimõtted,

·laste kaitse ja võimestamine veebikeskkonnas,

·juurdepääs digitaalsetele tervishoiuteenustele.

Komisjon teeb ettepaneku lisada see digipõhimõtete ja õiguste kogum Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu institutsioonidevahelisse pidulikku deklaratsiooni, mis põhineb Euroopa Komisjoni ettepanekul ning tugineb Euroopa sotsiaalõiguste samba kogemustele ja täiendab neid.

Komisjon kavatseb korraldada iga-aastase Eurobaromeetri uuringu, mis on ette nähtud spetsiaalselt selleks, et jälgida, kuidas eurooplased tajuvad oma õiguste ja väärtuste austamist ning mil määral nad arvavad, et meie ühiskonna digitaliseerumine teenib nende huve.

5.    Kompass 2030. aasta eesmärkide ja sihtide saavutamiseks

ELi uuendatud digitaliseerimissihtide saavutamiseks on vaja töökindlat raamistikku. See peaks hõlmama meie neljal tegevussuunal põhinevat visiooni ja digipõhimõtteid ning kõrvaldama määrava tähtsusega suutlikkuslüngad.

5.1. Juhtimine

Töökorralduslikus mõttes kavatseb komisjon teha ettepaneku digikompassi kohta digipoliitika programmi kujul 40 , mis võetakse vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu kaasotsustamismenetluse teel ning milles keskendutakse ühiste digieesmärkide saavutamisele ja kindlale pühendumisele. Programm sisaldaks järgmisi aspekte:

-Rida konkreetseid eesmärke igaühes neljast põhisuunast, mis on esitatud 3. jaos.

-Seiresüsteem, millega mõõdetakse ELi edusamme 2030. aasta olulisemate eesmärkide (3. jagu ja lisa) saavutamisel ja digipõhimõtete (4. jagu) elluviimisel ning hinnatakse ka valdkondi, kus areng on liikmesriikide tasandil olnud ebapiisav, näiteks meetmed puuduvad või olulisemaid regulatiivseid ettepanekuid on rakendatud ebatäielikult 41 . Selle aluseks olevad näitajad, mille abil jälgitakse eesmärke ELi tasandil ja digitaliseerimissuundumusi riigi tasandil, saavad täiustatud DESI aruandluse osaks, et viia nad vastavusse olemasolevate protsesside ja metoodikaga 42 ning neid rakendada.

-Euroopa Komisjon vastutab Euroopa tasandil tehtud edusammude analüüsimise ja üldise aruandluse eest. Selline aruandlus pakub olukorra ülevaadet ja analüüsi ning näitab, kui kaugel ollakse digikümnendi eesmärkide saavutamisest (vt näitena allpool olevat graafikut). Lõppeesmärk on teha kindlaks, millistes valdkondades ollakse maha jäänud ning kuidas saaks leitud lünki Euroopa ja/või riigi tasandi meetmete ja soovituste abil kõrvaldada.

Kui kaugel oleme me 2030. aasta eesmärkidest, mis võimaldavad luua kaasava ja kestliku digiühiskonna?

Analüüsi põhjal avaldab komisjon igal aastal nõukogule ja Euroopa Parlamendile aruande digikümnendi olukorra kohta Euroopas, et anda valgusfoorivärvide abil aru edusammudest 2030. aasta visiooni ja vastavate põhisuundade, sihtide ja põhimõtete elluviimisel ning üldisemalt nende eesmärkide täitmise seisust. Aruanne suurendab teadlikkust sellest, millised on kõrvalekalded ELi 2030. aasta ühistest eesmärkidest ja digipõhimõtetest ning milliseid investeerimislünki on leitud. Iga-aastast digikümnendi olukorra aruannet kui ainukest aruannet digivaldkonna edusammude kohta võetakse arvesse ka Euroopa poolaasta protsessis ning see viiakse vastavusse taaste- ja vastupidavusrahastu protsessiga.

Aruande avaldamisega saab alguse komisjoni ja liikmesriikide vaheline ühisanalüüs, et leida lahendusi nõrkade kohtade kõrvaldamiseks ja pakkuda välja suunatud tegevusi mõjusate parandusmeetmete võtmiseks. Komisjonile antakse volitused võtta koostöös liikmesriikidega operatiivseid järelmeetmeid ja anda soovitusi. Siia hulka võiksid kuuluda soovitused õigusnormide rakendamise kohta 43 või riikliku sekkumise vajaduse kohta, et soodustada lisainvesteeringuid digitehnoloogiasse ja -suutlikkusse, nt mitmeriigiliste projektide arendamise kaudu.

Poliitikaprogrammiga luuakse mehhanism, mis võimaldab komisjonil kaasata liikmesriike tiheda koostöö ja koordineerimise kaudu, selleks et võtta ühiseid kohustusi ning võimalikke meetmeid ELi ja riigi tasandil, võttes arvesse ka muude digipoliitika valdkondade ja algatuste rakendamist. Peale selle võimaldab poliitikaprogramm komisjonil teha liikmesriikidega koostööd, et algatada ja kujundada mitmeriigilisi projekte, nagu on kirjeldatud allpool.

Ehkki tähelepanu keskmes oleks koostöö ja koordineerimine liikmesriikidega, peab selleks, et juhtimine oleks tulemuslik, kõigil majandus- ja ühiskonnaelus osalejatel olema põhjendatud usk tulemuste saavutamisse. Kuna see on ELi digiülemineku kiirendamise edukuse üks põhitingimusi, peetakse kompassi üle asjaomaste sidusrühmadega aru suunatud konsultatsioonides.

5.2. Mitmeriigilised projektid

Euroopa digikümnendi visiooni elluviimiseks on digikompassi neljas valdkonnas vaja digisuutlikkust, mida on võimalik saavutada ainult siis, kui liikmesriikide ja ELi ressursid ühendada. Tehnoloogiliste suurprojektide puhul, mis on vajalikud Euroopa digipöördeks, on üleeuroopaline lähenemine digisuutlikkuse suurendamisele vältimatu. Tipptasemel Euroopa suutlikkus vajab rahastuse kriitilist massi ja kõigi osalejate üksmeelset tegutsemist.

Euroopa Ülemkogu on kutsunud üles tugevdama selliste oluliste tehnoloogiaprojektide puhul veelgi sünergiat ELi ja riiklike vahendite kasutamise vahel. Taaste- ja vastupidavusrahastu määruses ja tehnilise toe instrumendis tunnistatakse võimalust arendada välja mitmeriigilisi projekte, milles kombineeritakse omavahel investeeringuid mitmest riiklikust taaste- ja vastupidavuskavast. Lisaks tuleks pikemaks ajaks ette valmistada meetmed, millega püütakse tagada investeeringute kaasamine ELi eelarvest, liikmesriikidest ja tööstusest.

Mitmeriigiliste projektide võimalikke suundi on liikmesriikidega juba arutatud osana riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamisest juhtalgatuste „Ühendumine“, „Laiendamine“, „Moderniseerimine“ ning „Ümberõpe ja oskuste täiendamine“ raames. Komisjon on pakkunud operatiivabi ja julgustanud liikmesriike kasutama oma riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rahastust, et jõud ühendada ja selliseid mitmeriigilisi projekte toetada.

Komisjon on võtnud kohustuse toetada mitmeriigiliste projektide arendamist ja rakendamist, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastu raames ning tõhustatud dialoogis liikmesriikidega, sealhulgas paindliku juhtimisraamistiku kaudu. 

Seni on eri projektide ja investeeringute jaoks kasutatud mitmesuguseid mehhanisme, 45 mis on toonud ilmsiks tühimiku komisjoni töövahendites, mis võimaldavad kombineerida liikmesriikidest, ELi eelarvest ja erainvesteeringutest saadavat rahastust, et võtta kasutusele ja käitada ühist huvi pakkuvaid taristuid ja teenuseid, mis jäävad väljapoole teadusvaldkonda.

Eelkõige on mitmeriigiliste digiprojektide (ja võimalik, et ka muude valdkondade projektide) algatamise ja käitamise tõhusa mehhanismi jaoks vaja mitut omavahel kombineeritud elementi:

·võimalust luua see kiiresti ja paindlikult, hoolitsedes samas, et see oleks avatud kõigile huvitatud liikmesriikidele;

·standardkorda, millega reguleeritakse selliseid ühiseid küsimusi nagu andmete omandiõigus ja haldamine, sealhulgas komisjoni roll avatuse tagamisel, kooskõla ELi kokkulepitud prioriteetide ja õigusnormidega, sealhulgas konkurentsi- ja riigiabieeskirjadega ning koordineeritust ELi programmide ja poliitikaga;

·tuleb hõlbustada ELi ja riikliku rahastamise ühendamist ning mitmesuguste rahastamisallikate vastastikust täiendavust ja kombineerimist ning samal ajal luua stiimuleid erainvesteeringute kaasamiseks;

·juriidilist võimet hankida ja käitada mitmeriigilisi taristuid ja üleeuroopalisi avalikku huvi pakkuvaid teenuseid, mis ulatuvad väljapoole teadusvaldkonda, soodustades samas müüja neutraalsust.

Et pakkuda tõhusat lahendust ja motiveerida liikmesriike tegema mitmeriigilistes projektides koostööd, tuginedes õppetundidele, mis on saadud muu hulgas selliste projektide rakendamisest taaste- ja vastupidavusrahastu raames, hindab komisjon tulevase digipoliitika programmi ettepaneku raames eri variante, näiteks spetsiaalselt mitmeriigiliste projektide jaoks ette nähtud vahendi teostatavust ja erijooni. 

6.    Digikümnendi rahvusvahelised partnerlussuhted

On leidnud tõendust, et see, mil määral majandus või ühiskond on digitaliseerunud, ei ole mitte ainult majandusliku ja ühiskondliku vastupanuvõime elutähtis tugitala, vaid ka ülemaailmse mõju tegur. Kuna pandeemia on näidanud, et digipoliitika ei ole kunagi väärtuse poolest neutraalne, on ELil olukorras, kus välja on pakutud konkureerivaid mudeleid, nüüd võimalus edendada oma positiivset ja inimkeskset visiooni digimajandusest ja -ühiskonnast.

Et Euroopa digikümnendit saadaks edu, loome me tugevad rahvusvahelised digipartnerlused, mis vastavad meie kompassi neljale sambale: oskustele, taristutele ning ettevõtete ja avalike teenuste ümberkujundamisele. Need tugevdavad ELi suutlikkust panna maksma omaenda huvid ja pakkuda ülemaailmseid lahendusi, võideldes samal ajal ebaausate võtete ja kuritarvituste vastu ning tagades ELi digitaalsete tarneahelate turvalisuse ja vastupidavuse.

ELi lähtepunkt on avatud digimajandus, mis põhineb investeeringu- ja innovatsioonivool kui jõukuse mootoril. Samal ajal edendab EL jõuliselt meie põhihuve ja -väärtusi kolme üldise põhimõtte kaudu: võrdsed võimalused digiturgudel, turvaline küberruum ja põhiõiguste kaitse internetis.

Kaubanduspoliitikal ja -lepingutel on selles oluline roll, kuna nendega kehtestatakse digikaubanduses Euroopa väärtustest lähtuvalt, avatult, ent kindlameelsel viisil ülemaailmsed ja kahepoolsed reeglid. EL on teinud ettepaneku luua uuendatud Atlandi-üleste suhete keskse osana uue ELi-USA kaubandus- ja tehnoloogianõukogu, et süvendada meie kaubandus- ja investeerimispartnerlust, tugevdada meie ühist juhtpositsiooni tehnoloogias ja tööstuses, töötada välja ühilduvad standardid, süvendada teaduskoostööd, edendada ausat konkurentsi ja tagada elutähtsate tarneahelate turvalisus.

EL on mitmepoolsetel foorumitel oluline osaline, kes edendab kaasavat mitmepoolsust, kus valitsused, kodanikuühiskond, erasektor, akadeemilised ringkonnad ja muud sidusrühmad teevad koostööd. Sellised foorumid võivad parandada kogu maailmas digimajanduse toimimist, nagu on juba sündinud Maailma Kaubandusorganisatsioonis uute e-kaubandusreeglite üle peetavatel läbirääkimistel. EL tegutseb aktiivselt ja jõuliselt, et koostöös liikmesriikide ja sarnaselt meelestatud partneritega edendada rahvusvahelistes organisatsioonides oma inimkeskset visiooni digiüleminekust. See koordineeritud tegutsemisviis peaks eelkõige kaitsma sellise tehnoloogia kasutamist, milles peetakse täielikult kinni ÜRO põhikirjast ja inimõiguste ülddeklaratsioonist.

ELi rahvusvahelisi digipartnerlusi toestatakse töövahenditega, milles on omavahel ühendatud regulatiivkoostöö, suutlikkuse suurendamine ja oskuste arendamine, investeerimine rahvusvahelisse koostöösse ja teaduspartnerlused. Selleks otstarbeks kasutatakse üha kasvavat kahepoolsete dialoogide programmi:

·ELi rahvusvahelised digipartnerlused edendavad vastavust või lähenemist ELi õigusnormidele ja standarditele sellistes küsimustes nagu andmekaitse, eraelu puutumatus ja andmevood, tehisintellekti eetiline kasutamine, küberturvalisus ja usaldus, võitlus desinformatsiooni ja ebaseadusliku veebisisu vastu, interneti haldamise tagamine ning digirahanduse ja e-valitsuse arendamise toetamine. Samuti aitab EL leida ühiseid lahendusi, näiteks osaleb G20 ja OECD käimasolevas töös, et leida ülemaailmse konsensuse põhjal lahendus sellele, kuidas käsitleda digimajanduse maksustamist.

·Selleks et toetada oma digipartnerlust arenguriikide ja tärkava turumajandusega riikidega, töötab komisjon välja ja esitab digimajanduse paketid, mis lähtuvad nendest töövahenditest. Neid rahastatakse nn Euroopa tiimi algatuste kaudu, milles on ühendatud ELi 46 ja selle liikmesriikide ressursid ning tehakse koostööd maailma juhtivate Euroopa ettevõtetega, sealhulgas digitaalse innovatsiooni keskuste arendamise ja võrgustike loomise kaudu. Need paketid kavandatakse selliselt, et põhisuunad jäävad omavahel seotuks ja neid käsitletakse igakülgselt, tagades inimkeskse digiarengumudeli edendamise. Digitaalse ühenduvuse edendamine digitaalse lõhe ületamiseks nõuab olulisi investeeringuid ja seega ulatuslikku finantskoostööd, sealhulgas sarnaselt meelestatud partnerite ja rahvusvaheliste finantsasutustega. Euroopa tiim tegeleb selle digitaalse lõhega partnerriikides, pöörates eritähelepanu Aafrikale ja edendades samal ajal ELi tehnoloogiat ja väärtusi. Seda saaks toetada digitaalse ühenduvuse fondi loomisega Euroopa tiimi lähenemisviisi raames. Eelseisvatel kuudel uurib komisjon koos meie partneritega selle teostatavust.

·Digipartnerlused pakuvad võimalust viia läbi ühiseid teadusuuringuid, sealhulgas tööstusküsimusi käsitlevate ühisettevõtete raames, mis toetavad ELi juhtpositsiooni selliste arenevate tehnoloogiate alal nagu 6G, kvanttehnoloogiad või digitehnoloogia kasutamine võitluses kliimamuutuste ja keskkonnaprobleemidega.

Tuginedes uuendatud Atlandi-ülestele suhetele kui meie rahvusvahelise digitegevuse tugevale alussambale, peaks EL olema suunanäitajaks teel sarnase mõtteviisiga partnerite laiema koalitsiooni poole, mis oleks avatud kõigile, kes jagavad tema nägemust inimkesksest digiüleminekust, ja mida arendataks koos nendega. Üheskoos kaitseme me avatud, detsentraliseeritud internetti, mis põhineb ühtsel ülemaailmsel veebil, ning sellise tehnoloogia kasutamist, mis austab isikuvabadusi ja edendab digitaalseid võrdseid tingimusi. Selline koalitsioon peaks tegema koostööd, et hoogustada konkurentsivõimet ja innovatsiooni, kehtestama mitmepoolsetel foorumitel standardeid, näiteks tehisintellekti eetilise kasutamise alal, edendama digitaalseid kaubavooge vastastikku sõltuvate ja vastupidavate tarneahelate kaudu ning edendama turvalist küberruumi. Komisjon ja kõrge esindaja töötavad käsikäes ELi liikmesriikidega, et kujundada välja terviklik ja koordineeritud tegutsemisviis digitaalse koalitsiooni loomiseks ja diplomaatiliseks teavitustegevuseks, sealhulgas ELi delegatsioonide võrgustiku kaudu.

Aastaks 2030 peaks rahvusvahelised digipartnerlused andma tulemuseks avaramad võimalused Euroopa äriühingutele, laiema digikaubanduse, mis toimub turvaliste võrkude kaudu, Euroopa standardite ja väärtuste austamise ning rahvusvaheliselt toetavama keskkonna sellisele inimkesksele digiüleminekule, mida me koos teiste partneritega soovime näha.

7.    Kokkuvõte: kuhu edasi?

Digikompassi teatises märgitakse maha selge teekond ühise visiooni poole ja ühised sammud, mis võimaldaks Euroopal olla digikümnendis edukas nii kodus kui ka laias maailmas.

Eduka digipöörde saavutamiseks on väga oluline üldsuse ja kõigi sidusrühmade kaasamine ja pühendumus. Selles kontekstis alustab komisjon peatselt pärast käesoleva teatise avaldamist ulatuslikku konsultatsiooniprotsessi digitaalsete põhimõtete üle. Ta suhtleb 2021. aasta jooksul liikmesriikide, Euroopa Parlamendi, piirkondade ning majandus- ja sotsiaalpartnerite, ettevõtjate ja kodanikega teatise konkreetsete elementide teemal, sealhulgas kompassi raamistiku ja selles sisalduvate erieesmärkide ja juhtimise teemal. Komisjon loob sidusrühmade foorumi, mis oleks seotud 2030. aasta digikompassi alal tehtava töö mõningate aspektidega.

Nendele kooskõlastustoimingutele tuginedes liigub komisjon edasi, et esitada 2021. aasta kolmandaks kvartaliks kaasseadusandjatele digipoliitika programm, ning loodab teha teiste institutsioonidega 2021. aasta lõpuks otsustavaid edusamme digipõhimõtete deklaratsiooni osas.

(1)

   Täiesti uut tüüpi vaktsiinide (nt Moderna, BioNTech) väljatöötamine on juhtinud laia avalikkuse tähelepanu sellele, kui kasulik on murranguline innovatsioon, mis võimaldab töötada vaktsiine välja vähem kui aasta jooksul sellise tõhususega ja sellise meetodi järgi, mida seni ei ole kunagi rakendatud, ning kui oluline on nende tehnoloogiate valdamine.

(2)

   Majanduse taastumisega tegelenud komisjoni talituste analüüsi kohaselt on selleks, et ületada lõhe USA ja Hiina juhtivate konkurentidega, vaja IKT investeeringuid ja oskusi hinnanguliselt mahus 125 miljardit eurot aastas. Euroopa Investeerimispank on juhtinud tähelepanu riskile, et investeeringute suurendamise asemel kavatseb 45 % ettevõtetest neid COVID-19 kriisi järel hoopis vähendada.

(3)

     Käesolev teatis on osa meetmete sarjast, millega püütakse tugevdada ELi avatud strateegilist autonoomiat ja vastupanuvõimet. Nende meetmete hulka kuuluvad muu hulgas teatis Euroopa majandus- ja finantssüsteemi avatuse, tugevuse ja vastupidavuse edendamise kohta, kaubanduspoliitika läbivaatamine, Euroopa tulevane ajakohastatud tööstusstrateegia ja 2021. aasta strateegilise prognoosi aruanne.

(4)

   Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia, 6. mai 2015. 30 seadusandlikust ettepanekust on kaasseadusandjad heaks kiitnud 28.

(5)

     Euroopa digituleviku kujundamine, 19. veebruar 2020.

(6)

     2021. aastal on kavas vastu võtta kaheksa seadusandlikku ja kolm mitteseadusandlikku ettepanekut, sealhulgas käesolev teatis. Vt Euroopa Komisjoni 2020. aasta tööprogramm.

(7)

   Kui digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks (DESI) oleks 2027. aastaks 90 punkti, suureneks SKP elaniku kohta kogu ELis 7,2 %. Deloitte, veebruar 2021, „Digitalisation: an opportunity for Europe“.

(8)

     Olulisemates tehnoloogiavaldkondades, nagu protsessorid, veebiplatvormid ja pilvetaristu, on Euroopa ettevõtjate positsioon kaugelt kehvem, kui ELi üleilmse majandusliku kaalu põhjal võiks eeldada: näiteks 90 % ELi andmetest haldavad USA ettevõtjad, vähem kui 4 % tipp-veebiplatvormidest on Euroopa päritolu, Euroopas valmistatud mikrokiipide turuosa Euroopas on vähem kui 10 %.

(9)

     DESI näitab, et enamik ELi riike, kus digiteerimise tase on alla ELi keskmise, ei ole viimase viie aasta jooksul kuigi palju edasi liikunud. https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/digital-economy-and-society-index-desi  

(10)

   Tuginedes digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) seiresüsteemile, mille komisjon lõi 2014. aastal ( https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/digital-economy-and-society-index-desi ). 2020. aasta strateegilise prognoosi aruandes on välja kuulutatud, et valmivad toimetulekuvõime tulemustabelid, sealhulgas üks digiaspektide kohta, mis annab täiendavat teavet ELi digitaalse haavatavuse ja suutlikkuse kohta.

(11)

   Euroopa oskuste tegevuskava ja digiõppe tegevuskava.

(12)

     Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava, COM(2021) 102. Vastu võetud 4. märtsil 2021.

(13)

     Vt tulemustabel „Naised digivaldkonnas“ 2020: https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/women-digital-scoreboard-2020 .

(14)

   Komisjon tagab, et osalus ELi rahastamisprogrammides, millest toetatakse asjaomaseid tehnoloogiavaldkondi, sõltub sellest, kas järgitakse turvanõudeid, mis on ette nähtud vastavates ELi programmides, sealhulgas ELi välisrahastamisprogrammides ja rahastamisvahendites, ning on kooskõlas ELi 5G-võrkude küberturvalisuse meetmepaketis kasutatava lähenemisviisiga. .

(15)

     Et aidata kaasa selle eesmärgi saavutamisele, võttis komisjon vastu ettepaneku luua nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõte, et koordineerida programmi „Euroopa horisont“ raames 6G-tehnoloogia alast teadus- ja innovatsioonitegevust ning Euroopa ühendamise rahastu digivaldkonna programmi ja muude programmide raames 5G kasutuselevõtuks tehtavaid algatusi. https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/europe-puts-forward-proposal-joint-undertaking-smart-networks-and-services-towards-6g

(16)

     Selle eesmärgi täitmine jätkub vastavalt komisjoni 2016. aasta teatises „Ühenduvus konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu jaoks – Euroopa gigabitiühiskonna poole“ esitatud kavale ja selles 2025. aastaks püstitatud eesmärkidele.

(17)

   Et aidata kaasa selle eesmärgi saavutamisele, on komisjon võtnud vastu ettepaneku luua peamiste digitehnoloogiate ühisettevõte, et koordineerida programmi „Euroopa horisont“ raames teadus- ja innovatsioonitegevust pooljuht- ja protsessortehnoloogia valdkonnas, ning on käivitanud Euroopa mikroprotsessorite liidu.

(18)

   Mida väiksem on tehnoloogiasõlm, seda väiksemad on struktuurielemendid ning seda väiksemaid, kiiremaid ja tõhusamaid transistoreid saab toota.

(19)

     Eurostati andmete kohaselt kasutas 2020. aastal pilveteenuseid vaid 36 % ELi ettevõtetest, mis on küll parem tulemus kui 2018. aastal, kuid pilve kasutati peamiselt lihtsate teenuste jaoks, nagu e-post ja failide salvestamine (ainult 19 % ettevõtetest kasutab keerukamaid pilveteenuseid).

(20)

     EL tegutseb, et leevendada neid muresid kõigile osalistele kasuliku rahvusvahelise koostöö kaudu: näiteks on välja pakutud ELi-USA kokkulepe elektrooniliste tõendite piiriülese kättesaadavuse lihtsustamiseks, millega leevendatakse õigusnormide konflikti riski ja kehtestatakse selged meetmed ELi kodanike ja ettevõtete andmete kaitseks.

(21)

     Selle eesmärgi saavutamisele aitab kaasa deklaratsioon pilveteenuste föderatsiooni ja pilvandmetöötluse liidu kohta.

(22)

     Servasõlm on arvuti, mis klastertöötluses, kus mitu arvutit jagavad omavahel tarkvarasüsteemi komponente, toimib lõppkasutaja portaalina (ehk „väravana“) suhtluseks teiste sõlmedega.

(23)

   Näiteks ELi küberturvalisuse strateegia digikümnendi jaoks, digiteenuste õigusakt ja digiturgude õigusakt, Euroopa digitaalidentiteet, meedia ja audiovisuaalvaldkonna tegevuskava, Euroopa demokraatia tegevuskava, digirahanduse strateegia, andme- ja tehisintellektistrateegiad, platvormide ja ettevõtete vahelisi suhteid reguleeriv määrus ja geoblokeerimismäärus.

(24)

     Allikas: McKinsey raport „Shaping the digital transformation in Europe“, september 2020.

(25)

     „Euroopa uued liidrid: idu- ja kasvufirmade algatus“, COM(2016) 0733 final.

(26)

   Oluline on süvendada ELi kapitaliturgude liitu, tugevdada rahastuse kaasamist erasektorist ja rahastamist programmist „Euroopa horisont“, Euroopa Innovatsiooninõukogust ja InvestEU programmist.

(27)

   https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/startup-europe

(28)

     „VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks“, COM(2020) 103 final.

(29)

   Digimahukuse indeksiga (Digital Intensity Index, DII) mõõdetakse eri digitehnoloogiate kasutamist ettevõtte tasandil. Ettevõtte digimahukuse punktisumma (0–12) määratakse kindlaks selle järgi, kui palju valitud digitehnoloogiaid ettevõte kasutab. Digimahukuse algtase vastab olukorrale, kus ettevõtte punktisumma on 4 või rohkem.

(30)

     Ükssarvikute all mõistetakse siin nii: 1) ükssarvikuks saanud äriühinguid, st neid, mis on asutatud pärast aastat 1990 ja mille IPO või kaubanduslik müük on ületanud 1 miljardi USA dollari piiri, kui ka 2) potentsiaalseid ükssarvikuid, st äriühingud, mille väärtust on viimases erakapitalil põhinevas rahastamisvoorus hinnatud 1 miljardile USA dollarile või üle selle (st väärtust ei ole teisese tehinguga kinnitatud).

(31)

     Kuigi avalikke teenuseid saab alati kasutada isiklikult kohale minnes, muudab edukas digipööre digikanali inimeste jaoks eelistatud juurdepääsuvõimaluseks.

(32)

   Vt eelkõige Berliini deklaratsiooni digiühiskonna ja väärtuspõhise digivalitsuse kohta, detsember 2020. ELi ühtse digiväravaga ette nähtud digiteerimist tuleks laiendada ka teistele sektoritele, et kodanikud ja ettevõtted saaksid digitaalselt suhelda kõikide riigi haldusasutustega.

(33)

     Prantsusmaal toimus 2020. aasta märtsi alguses 10 000 telekonsultatsiooni päevas; digitervishoiu partnerluse andmetel kasvas see arv märtsi lõpuks ühe miljonini päevas.

(34)

      https://ec.europa.eu/environment/gpp/eu_gpp_criteria_en.htm

(35)

     Komisjoni teatis „Õigusemõistmise digipööre Euroopa Liidus. Võimalusterohked töövahendid“, COM(2020) 710 final.

(36)

     85 % kriminaaluurimistest tugineb elektroonilistele tõenditele.

(37)

     See on nii kehtivate õigusaktide puhul, nagu tarbekaupade müügi ja garantiide direktiiv, Euroopa juurdepääsetavusakt, Euroopa elektroonilise side seadustik, audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv, ühtse digivärava määrus või küberturvalisuse määrus, samuti õigusaktide puhul, mille kohta on tehtud ettepanek ja mille ELi kaasseadusandjad peaksid kiiresti vastu võtma ning mille liikmesriikide parlamendid peaksid ratifitseerima, näiteks digiteenuste õigusakt ja digiturgude õigusakt.

(38)

     Vt punkt 5.1.

(39)

     Vt punkt 5.2.

(40)

     Võimalik, et sarnaneb raadiospektripoliitika programmiga , mille Euroopa Parlament ja nõukogu kiitsid heaks 14. märtsil 2012. Selle otsusega loodi põhjalik tegevuskava, sätestati üldpõhimõtted ja kutsuti üles võtma konkreetseid meetmeid, et saavutada ELi raadiospektri kasutamise poliitika eesmärgid. 

(41)

     Kui nelja põhisuuna olulisemad eesmärgid määratakse kindlaks digipoliitika programmis, siis digipõhimõtted sätestatakse eespool nimetatud institutsioonidevahelises pidulikus deklaratsioonis.

(42)

   Juba praegu esitavad liikmesriigid DESI indeksi jaoks asjakohast teavet, mistõttu aruandlusnõuded ei suurene kuigi järsult, ent samas muutub DESI ametlikuks ja kooskõlastatud vahendiks. Vastavate eesmärkide ja näitajate kindlaksmääramisel ning täitemeetmete mehhanismis on määrav roll liikmesriikidel.

(43)

   See võiks hõlmata näiteks spektripoliitika edasist ühtlustamist.

(44)

     Esitatud mitmeriigiliste projektide loetelu on orienteeriv. See, kas need projektid vastavad taaste- ja vastupidavusrahastust toetuse saamise tingimustele, sõltub sellest, kas nad vastavad täielikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2021/241.

(45)

     Nt ühisettevõtted, Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumid, mittetulundusühingud, üleeuroopalist huvi pakkuvad olulised projektid.

(46)

     Eelkõige naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi kaudu, aga ka Euroopa ühendamise rahastu kaudu.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,9.3.2021

COM(2021) 118 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele

Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil

Ettepanek ühiste eesmärkide kohta avaliku ja erasektori osalejate kaasamiseks

Eesmärkide valimisel vaatles komisjon olemasolevaid põhilisi tulemusnäitajaid, pidades silmas, et eesmärgid peavad olema mõõdetavad, selleks et neid saaks jälgida. Iga eesmärgi puhul esitatakse lähtetase ja andmeallikas. Seejärel on valitud põhilised tulemusnäitajad, lähtudes osaliselt olemasolevatest tulemusnäitajatest, mida jälgitakse näiteks digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) seiresüsteemis, mille komisjon lõi aastal 2014. Siiski on olemas ka võimalikke tulemusnäitajaid, mille puhul on vaja uuringuid (käimasolevaid või tulevasi) või muid allikaid või on vaja välja töötada metoodika või hankida asjakohaseid andmeid. Lisaks tuleb meeles pidada, et isegi kui konkreetset põhilist tulemusnäitajat ei ole alljärgnevas loetelus mainitud, ei tähenda see, et seda ei jälgita. Endiselt jälgitakse paljusid muid põhilisi tulemusnäitajaid ja neist antakse aru täiustatud DESI 1 kaudu.

1. põhisuuna „Digiosav rahvastik ja kõrgelt kvalifitseeritud digispetsialistid“ eesmärgid

2. põhisuuna „Turvalised ja toimekindlad kestlikud digitaristud“ eesmärk

3. põhisuuna „Ettevõtete digipööre“ eesmärk

4. põhisuuna „Avalike teenuste digitaliseerimine“ eesmärgid

(1)

     DESI on liitindeks, mis võtab kokku kümned asjakohased Euroopa digitulemuslikkuse näitajad ja jälgib ELi liikmesriikide arengut viies peamises aspektis: ühenduvus, inimkapital, internetikasutus, digitehnoloogia integreerimine ja avalikud digiteenused. Alates esmakordsest avaldamisest 2014. aastal on DESI pidevalt edasi arenenud. See on peamine analüütiline vahend, mille Euroopa Komisjoni talitused on välja töötanud tõenditel põhineva sisendina, et hinnata digitaalset arengut ELis tervikuna ja liikmesriikides. DESIs sisalduvad andmed kogutakse liikmesriikidest peamiselt Euroopa Komisjoni talituste (Eurostat ja DG Connect) kaudu ning komisjoni talituste algatatud ad-hoc-uuringute abil. DESI on dünaamiline indeks. Selle koosseisus olevaid näitajaid laiendatakse ja muudetakse, et kajastada uusi prioriteete ja muutuvaid suundumusi. Näitajate loetelu vaadatakse igal aastal läbi ja seda täiustatakse, et pidada sammu uusimate tehnoloogiate ja poliitika prioriteetidega.

(2)

   Lisandub Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas püstitatud elementaarsete digioskuste eesmärgile, s.t 80 %-l kodanikest vanuses 16–79 a on vähemalt elementaarsed digioskused (2020. aasta lähtetase: 58,3 %).

(3)

     DESI näitaja „2b1“. Praegu on naiste osakaal töötavate IKT spetsialistide hulgas kõigest 18 %.

(4)

   Sellega viiakse edasi ja laiendatakse gigabitiühiskonna 2025. aasta eesmärke, st kõigil Euroopa majapidamistel nii linnas kui ka maal on juurdepääs vähemalt 100 Mbit/s internetiühendusele, mida on võimalik muuta gigabitiühenduseks, ning „gigabitiühenduvus kõigile peamistele sotsiaal-majandusliku arengu edendajatele (...) ja digimahukatele ettevõtetele“. Kõigis linnapiirkondades ja peamistel maismaa-transporditeedel on aastaks 2025 katkematu 5G leviala.

(5)

   Pange tähele, et DESI raames mõõdetakse seda praegu DESI näitaja „1b2“ abil (hõlmatud kodumajapidamised, mis on kaetud ükskõik millise ülisuure läbilaskevõimega püsivõrguga). Praeguses arengustaadiumis vaadeldakse ülisuure läbilaskevõimega võrkudena järgmisi tehnoloogiaid: „valguskaabel korterini“ (FTTH), „valguskaabel hooneni“ (FTTB) ja kaabelühendus Docsis 3.1, sest kõik need tehnoloogiad suudavad pakkuda 1 Gbit/s allalüli. 100 % eesmärgile võivad oluliselt kaasa aidata kosmosepõhised varad, sest need katavad kaugeid ja/või hõredalt asustatud alasid, milleni on muul viisil raske jõuda. Väga suure läbilaskevõimega võrkude õigusliku määratluse kohta vt direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 lõige 2: „väga suure läbilaskevõimega võrk“ – kas elektroonilise side võrk, mis koosneb vähemalt kuni teenuse pakkumise kohas asuva jaotuspunktini täielikult optilisest kiust, või elektroonilise side võrk, mis suudab sideliikluse tippkoormuse tingimustes pakkuda kättesaadava alla- ja üleslüli ribalaiuse, toimekindluse, vigadega seotud parameetrite ning hilistuse ja selle varieeruvuse näitajate osas samalaadset võrgu jõudlust; võrgu jõudlust võib pidada samalaadseks hoolimata sellest, et lõppkasutaja kogemus võib varieeruda, kuna võrku ja võrgu lõpp-punkti ühendavate meediumide omadused on erinevad.

(6)

   5G levialaga kaetud asustatud alade protsent (st protsent kõigist kohtadest, kus asuvad kodumajapidamised, sealhulgas kõrvalistest piirkondadest) – mõõdetuna igas riigis telekomioperaatorite kogulevialaga.

(7)

   See tähendab alla 5 nm sõlmede tootmisvõimsust suunaga 2 nm sõlmede poole ja tänasest 10 korda suuremat energiatõhusust. Mida väiksem on tehnoloogiasõlm, seda väiksemad on struktuurielemendid ning seda väiksemaid, kiiremaid ja tõhusamaid transistoreid saab toota.

(8)

   Eesmärk on viia ellu andmestrateegias sätestatud visioon, mille kohaselt 80 % andmetöötlusest toimub 2025. aastaks servas. Paljud tulevased andmeteenused ja 5G rakendused, nagu ühendatud automatiseeritud sõidukijuhtimine, nutipõllumajandus, energiavõrkude arukas juhtimine, arukas tootmine, nõuavad vaid mõne millisekundi pikkust latentsusaega. Sellise latentsusaja saavutamiseks peab servasõlm olema iga 100 km järel. Võrk, kus iga 100 km järel on sõlm, tähendab 8000 –10 000 servasõlme. Selline servasõlmede tihedus omakorda suurendab Euroopa kasutajatööstuse nõudlust uudsete ja uuenduslike digiteenuste järele, mis põhinevad kohalikul andmetöötlusel, ja võimaldab neil kasutajatel oma andmeid paremini kontrollida. Praegune lähtetase on 0, sest see tehnoloogia on alles kujunemisjärgus ja tehtud on kõigest mõned katseprojektid (2019. aasta IDATE uuringus leiti Euroopas 62 kasutusjuhtu).

(9)

   Digimahukuse indeks (DII) on mikroandmepõhine indeks, millega mõõdetakse 12 erineva digitehnoloogia kättesaadavust ettevõtte tasandil: internet vähemalt 50 % töötajate jaoks, IKT spetsialistide kasutamine, kiire lairibaühendus (30 Mbit/s või üle selle), mobiilinternetiseadmed vähemalt 20 % töötajate jaoks, veebisait, keerukate funktsioonidega veebisait, sotsiaalmeedia, internetireklaami eest maksmine; kõrgetasemeliste pilvandmetöötlusteenuste ostmine; e-arvete saatmine, e-kaubanduse käive moodustab üle 1 % kogukäibest ning ettevõtja ja tarbija vaheline veebimüük üle 10 % kogu veebimüügist. Seega jääb indeksi väärtus vahemikku 0–12. Eelnimetatud 12 näitaja loetelu vaadatakse igal aastal läbi ja seda täiustatakse, et pidada sammu uusimate tehnoloogiate ja poliitika prioriteetidega.

(10)

   Ükssarvikute all mõistetakse siin nii: 1) ükssarvikuks saanud äriühinguid, st neid, mis on asutatud pärast aastat 1990 ja mille IPO või kaubanduslik müük on ületanud 1 miljardi USA dollari piiri, kui ka 2) potentsiaalseid ükssarvikuid, st äriühingud, mille väärtust on viimases erakapitalil põhinevas rahastamisvoorus hinnatud 1 miljardile USA dollarile või üle selle (st väärtust ei ole teisese tehinguga kinnitatud). Aastal 2019 oli USAs 703 ükssarvikut ja Hiinas 206 (https://blog.dealroom.co/uk-unicorn-tech-update-for-london-tech-week/).

(11)

     „Olulisemad avalikud teenused“ on teenused, mis on seotud järgmiste „elusündmustega“: tavapärased äritoimingud, kolimine, auto omamine ja juhtimine, väiksema nõude menetluse algatamine, ettevõtte loomine, perekonnaelu, töö kaotamine ja leidmine ning õppimine. (Allikas: e-valitsuse võrdlusaruanne).

(12)

   Võib tuletada e-valitsuse võrdlusaruande või haldusallikate põhjal.

(13)

     Kättesaadavuse osas on olulisemate e-identimisvõimalusega teenuste osakaalu praegune lähtetase 58 % (riigisiseselt kättesaadavad teenused) ja 9 % (piiriüleselt kättesaadavad teenused).

(14)

   Algusest lõpuni internetis teostatavate teenuste läbivaadatud näitaja.