Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2020/C 82/07)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõikele 5 (1).

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Val de Loire“

Viitenumber PGI-FR-A1225-AM02

Teate esitamise kuupäev: 19. detsember 2019

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Viinamarjasordid

Selleks et võtta arvesse kliimamuutusi ning keskkonna ja rahvatervisega seotud probleeme, on kõnealustesse spetsifikaatidesse lisatud uute ilmastikutingimustega sobivamad resistentsed viinamarjasordid. Sortide valikul on lähtutud organoleptilistest omadustest, et mitte muuta KGT määravaid tegureid. Lisatud viinamarjasordid on „Artaban N“, „Vidoc N“, „Cabernet Cortis N“, „Floreal B“, „Voltis B“, „Soreli B“ ja „Souvignier Gris B“.

Seega on muudetud koonddokumendi punkti 7.

2.   Deklareerimiskohustused

Saagi- või tootmisdeklaratsiooni koopia esitamise tähtaega kaitse- ja haldusasutusele (Organisme de défense et de gestion) pikendati 15 päeva võrra, et võtta arvesse elektrooniliste saagideklaratsioonide kasutamist ja nende esitamise kuupäeva.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

3.   Aadress

Spetsifikaadis on ajakohastatud INAO aadressi.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

KOONDDOKUMENT

1.   Toote nimetus

Val de Loire

2.   Geograafilise tähise tüüp

KGT – kaitstud geograafiline tähis

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

Kaitstud geograafilist tähist „Val de Loire“ võib endiselt kasutada nii punase, roosa, halli kui ka valge veini puhul.

Viinamarjakasvatusvööndi B veinide alkoholisisaldus on ≥ 8,5 mahuprotsenti ja vööndi C veinide alkoholisisaldus on ≥ 9 mahuprotsenti. Pärast rikastamist ei tohi punaste veinide üldalkoholisisaldus ületada 12,5 mahuprotsenti.

Tarbimisse laskmisel peab punaste veinide, välja arvatud nn noorte (primeur või nouveau) veinide malolaktiline käärimine olema lõppenud.

KGTga „Val de Loire“ veinid on toodetud rikastamiseta, nende üldalkoholisisaldus on 15–20 mahuprotsenti, välja arvatud veinid, mis on toodetud päritolunimetuse piirkonnas ning Maine-et-Loire’i ja Indre-et-Loire’i departemangu piirkondades, kus kasvatatakse sorti „Chenin B“.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu eeskirjadega sätestatud väärtustele.

Valgete veinide puhul, mille fermenteeritavate suhkrute sisaldus on ≥ 45 g/l, on erandina maksimaalne lenduvate hapete sisaldus kindlaks määratud tarbijakaitseministri ja põllumajandusministri ühise määrusega.

Veinidel on sageli puuviljaline lõhn, kuid selle intensiivsus ja laad varieerub sõltuvalt viinamarjasordist ja kasutatavast tehnoloogiast. Valgete, roosade ja hallide veinide puhul võimaldavad veinivalmistusmeetodid tuua esile puuvilja- ja lillenüansid ning säilitada samal ajal teatava värskuse. Punaste veinide puhul on eesmärk anda veinile paindlik struktuur.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5.   Veinivalmistustavad

a.   Peamised veinivalmistustavad

Veinivalmistustavade puhul tuleb kinni pidada liidu tasandi ning maaseadustiku ja merekalapüügi seadustiku (code rural et de la pêche maritime) sätetest.

b.   Maksimaalne tootlus

90 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine ja pressimine ning kaitstud geograafilise tähisega „Val de Loire“ veini valmistamine toimub

—	järgmistes departemangudes: Allier, Cher, Indre, Indre-et-Loire, Loir-et-Cher, Loire-Atlantique, Loiret, Maine-et-Loire, Nièvre, Puy-de-Dôme, Sarthe, Vendée, Vienne;

—

järgmistes Deux-Sèvres’i departemangu kantonites: Airvault, Argenton-les-Vallées, Bressuire, Celles-sur-Belle, Cerizay, Champdeniers-Saint-Denis, Chef-Boutonne, Coulonges-sur-l’Autize, Frontenay-Rohan-Rohan, Lezay, Mauléon, Mazières-en-Gâtine, Melle, Ménigoute, Moncoutant, La Mothe-Saint-Héray, Niort-Est, Niort-Nord, Niort-Ouest, Parthenay, Prahecq, Saint-Loup-Lamairé, Saint-Maixent-l’Ecole 1er Canton, Saint-Maixent-l’Ecole 2e Canton, Saint-Varent, Sauzé-Vaussais, Secondigny, Thénezay, Thouars 1er Canton, Thouars 2ème Canton.

7.   Peamised veiniviinamarjasordid

„Sauvignon gris G“ – „Fié gris“

„Cot N“ – „Malbec“

„Abouriou B“

„Gamay N“

„Cabernet franc N“

„Cabernet–Sauvignon N“

„Egiodola N“

„Gamay de Bouze N“

„Gamay de Chaudenay N“

„Grolleau N“

„Grolleau gris G“

„Négrette N“

„Pinot noir N“

„Pineau d’Aunis N“

„Merlot N“

„Vidoc N“

„Artaban N“

„Cabernet cortis N“

„Chardonnay B“

„Chenin B“

„Folle blanche B“

„Melon B“

„Orbois B“

„Pinot blanc B“

„Pinot gris G“

„Floreal B“

„Voltis B“

„Soreli B“

„Souvignier gris Rs“

„Sauvignon B“ – „Sauvignon blanc“

„Sacy B“

8.   Seos(t)e kirjeldus

Geograafilisse tootmispiirkonda kuulub 14 departemangu, mis asuvad Loire’i jõe valgalal, piirkond ulatub Keskmassiivist kuni Nantes’i lähistel asuva suudmealani. Piirkonnad, millest Loire’i jõgi läbi voolab, on väga erineva pinnasega: iidsed maatükid Nantes’i lähistel Armorikaani mägismaal ja Anjou ümbruses, Saumuri ja Touraine’i valged kriidikaljud, Auvergne’i vulkaanide ahelik. Üldiselt on Loire’i jõe oru kliima Nantes’i ja Anjou lähistel ookeaniline, Touraine’i ümbruses võib täheldada kontinentaalseid mõjusid ning Centre Loire’i piirkonnas on kliima poolkontinentaalne. Viinamarjaistandustes sajab aastaringselt korrapäraselt ja õhutemperatuur on mõõdukas ega ulatu äärmustesse. Kuigi Loire’i oru ilmastik ja pinnas on mitmekesised, on piirkond oma põhjapoolse asukoha ja kliima poolest üldiselt siiski homogeenne. Ajaloost on teada, et roomlased alustasid viinamägede rajamist peamiselt Nantes’i piirkonnas. Viinamarjaistanduste areng sai hoo sisse alles V sajandil ja saavutas tõelise õitsengu 1154. aastal, kui Anjou krahv Henri II sai Inglismaa troonile. Loire’i jõgi on suurepärane kaubatee, mis on soodne viinamarjaistandustele ja toetab veinikaubandust. Raudtee saabumisega XIX sajandil hakkasid Loire’i oru viinamarjakasvatajad konkureerima Prantsusmaa muude viinamarjaistandustega, see ärgitas tootma veelgi kvaliteetsemaid veine. Piirkonnaveinide kategooria loodi 1968. aastal ja Loire’i piirkonna veini nimetus (Vins de Pays du Jardin de la France) kinnitati 16. detsembri 1981. aasta dekreediga. Loire’i piirkonna veinide ajaloolisest nimetusest sai 12. mai 2007. aasta dekreediga geograafiline nimetus. Nimetus „Les Vins de Pays du Jardin de la France“ asendati nimetusega „Vins de Pays du Val de Loire“. KGTga „Val de Loire“ veini aastatoodang on viimastel aastatel olnud 400 000 hl ja nimetus hõlmab kolme värvi veine. Deklareeritud mahust moodustavad valged veinid 53 %, punased 27 % ja roosad 20 %. Peaaegu 90 % KGTga „Val de Loire“ veinidest on ühe sordi veinid ja traditsiooniliselt kasvatatakse selles piirkonnas veini tootmiseks 24 sorti viinamarju. KGTga „Val de Loire“ veini tootmisel kasutatakse nii rahvusvaheliselt tuntud viinamarjasorte, millest olulisemad on „Sauvignon B“, „Chardonnay B“, „Chenin B“, „Gamay N“, „Pinot noir N“, „Cabernet franc N“ ja „Cabernet-sauvignon N“, kui ka kohalikke sorte, nagu „Grolleau gris G“, „Grolleau N“, „Melon B“ või „Pineau d’Aunis N“. Viinamarjade kvaliteet ja päritolu on tagatud tootmistingimuste ja analüütiliste näitajate täpse määratlemisega ning organoleptiliste omaduste kontrollimisega. Valgetele sortidele, millest enamasti valmistatakse kuivi veine, on iseloomulik värskus ning õrn puuvilja- ja lillearoom. Roosad ja hallid veinid on kerged ja hoogsad ning punased veinid struktuurilt kerged ja mõnikord pikantsed ning neid iseloomustab paindlikkus ja värskus. KGTga „Val de Loire“ veinid võivad kuuluda ka nn noorte veinide kategooriasse (primeur või nouveau), peamiselt valmistatakse neid siis sortidest „Sauvignon B“ ja „Gamay N“. Need on meeldivad, aromaatsed ja kerged veinid. Veinitootjad on suutnud säilitada selle piirkonna identiteedi ja viinamarjakasvatuse traditsiooni tänu Loire’i jõe äärsele viinamarjakasvatust soodustavale kliimale. Viinamäed annavad tunnistust sellest, et üksteisele järgnevad viinamarjakasvatajate põlvkonnad on teadmisi iidsetest aegadest pidevalt edasi pärandanud. Loire’i oru pika ajalooga veinide tuntus põhineb ka varasemal veeteed mööda toimunud kaubavahetusel. Viinamarjasordid, millest KGTga „Val de Loire“ veine valmistatakse, on kohanenud selle suure piirkonna kliima ja mullastiku mitmekesisusega. Kuigi peamiselt toodetakse piirkonnas valgeid veine, on uute viinamarjasortide kasutuselevõtt ja veinitootjate tehnoloogilised jõupingutused soodustanud viimasel ajal punase veini tootmist. Alates Loire’i piirkonna veinide tunnustamisest 1981. aastal on veinitootjad pööranud erilist tähelepanu veini kvaliteedile ja ettevõtjate oskuste parandamisele. KGTga „Val de Loire“ on piirkonnas seotud 1 600 veinitootjat, 15 veiniühistut ja umbes 100 edasimüüjat, ning nende majanduslik panus Loire’i oru veinitootmisesse on kaalukas. Vanad ja suured viinamarjaistandused rajanevad viinapuude kasvatamist ja veinitootmist käsitleva iidse oskusteabe edasi andmisel, sellele toetudes on loodud majandusharu teadus- ja tehnikakeskuste ulatuslik võrgustik ning kõrgharidusprogramm. Uuringute tulemused ja spetsialistide koolituse tase on omakorda ergutanud KGTga „Val de Loire“ veinide arengut. Veiniturismi arendamine selles suure ajaloopärandiga (paljude lossidega) ja UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvas piirkonnas aitab suurendada KGTga „Val de Loire“ veinide tuntust.

9.   Olulised lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik:

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus:

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse KGTga „Val de Loire“ veinide tarbeks viinamarjade töötlemise ning veini valmistamisega seotud erandit, hõlmab järgmisi geograafilisi naaberpiirkondi:

—	Mayenne’i departemangu ringkonnad: Château-Gontier, Laval, Mayenne

—	Deux-Sèvres’i departemangu ringkonnad: Niort

Märgistamiseeskirjad

Õigusraamistik:

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

Vastavalt tootespetsifikaadile võib kaitstud geograafilist tähist „Val de Loire“ täiendada järgmiste väiksemate geograafiliste üksuste nimedega: Allier, Cher, Indre, Indre-et-Loire, Loir-et-Cher, Loire-Atlantique, Loiret, Maine-et-Loire, Nièvre, Sarthe, Vendée, Vienne, Marches de Bretagne, Pays de Retz.

Väiksema geograafilise üksuse nime tähemärkide suurus ei tohi olla suurem kui KGT „Val de Loire“ nime tähemärkide suurus.

Kaitstud geograafilisele tähisele „Val de Loire“ võib lisada sõnad primeur või nouveau.

Kaitstud geograafilisele tähisele „Val de Loire“ võib lisada ühe või mitme viinamarjasordi nime.

KGTga „Val de Loire“ veini märgistusele võib lisada viinamarjasordi „Sauvignon“ või „Grolleau“ nime, et tähistada vastavalt sortidest „Sauvignon B“ ja „Sauvignon gris G“ või „Grolleau N“ ja „Grolleau gris G“ valmistatud veine.

Kui märge „Kaitstud geograafiline tähis“ on asendatud traditsioonilise märkega „Vin de pays“, paigutatakse märgisele Euroopa Liidu KGT logo.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-98dad001-e64f-42b0-93af-ba89e4bbafee

---

(1)  EÜT L 9, 11.1.2019, lk 2..