EUROOPA KOMISJON

Brüssel,17.12.2020

COM(2020) 847 final

2020/0376(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu nimel tsiviilõhusõidukite ekspordikrediitide sektorileppe suhtes võetava seisukoha kohta

SELETUSKIRI

1.Kavandatav reguleerimisese

Käesolevas ettepanekus käsitletakse otsust, millega määratakse kindlaks liidu nimel võetav seisukoht tsiviilõhusõidukite ekspordikrediitide sektorilepet (edaspidi „tsiviilõhusõidukite sektorilepe“) käsitleva ühisseisukoha vastuvõtmise küsimuses vastavalt tsiviilõhusõidukite sektorileppe 4. osa 3. jaole

2.Ettepaneku taust

2.1.Tsiviilõhusõidukite ekspordikrediitide sektorilepe

Tsiviilõhusõidukite sektorileppe eesmärk on sätestada raamistik sellise riiklikult toetatava ekspordikrediidi ennustatavaks, järjepidevaks ja läbipaistvaks kasutamiseks, mis on ette nähtud õhusõidukite ja nendega seotud, tsiviilõhusõidukite sektorileppe punkti 4 allpunktis a määratletud kaupade ja teenuste müügiks või liisimiseks. Sektorilepe jõustus 1. veebruaril 2011.

Õhusõidukite sektorilepe on esitatud riiklikult toetatavate ekspordikrediitide kokkuleppe (edaspidi „ekspordikrediitide kokkulepe“) III lisas. Kuigi kokkulepe on administratiivselt allutatud OECD-le ja selle täitmist toetab OECD ekspordikrediidi sekretariaat, ei ole ei kokkulepe ega ka tsiviilõhusõidukite sektorilepe OECD aktid 1 .

Euroopa Liit osaleb nii ekspordikrediitide kokkuleppes kui ka tsiviilõhusõidukite sektorileppes, mis mõlemad on ühenduse õigustikku üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrusega (EL) nr 1233/2011 2 . Seega on ekspordikrediitide kokkulepe ja tsiviilõhusõidukite sektorilepe liidu õiguse kohaselt õiguslikult siduvad.

2.2.Tsiviilõhusõidukite sektorileppe osalised

Tsiviilõhusõidukite sektorileppel on praegu kümme osalist: Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Brasiilia, Euroopa Liit, Jaapan, Kanada, Korea, Norra, Šveits ja Uus-Meremaa. Tsiviilõhusõidukite sektorileppe osalised teevad otsuseid tsiviilõhusõidukite sektorileppe muutmise kohta ja võivad vastu võtta ühisseisukohti kooskõlas tsiviilõhusõidukite sektorileppe 4. osa 3. jaoga. Otsused tehakse konsensuse alusel ja kui mõni osaline on vastu, siis ei saa tsiviilõhusõidukite sektorileppe või ühisseisukoha muudatust vastu võtta.

Euroopa Komisjon esindab liitu tsiviilõhusõidukite sektorileppe osaliste koosolekutel ja osaliste kirjalikus otsustusmenetluses.

Tsiviilõhusõidukite sektorileppega on ette nähtud võimalus võtta vastu ühisseisukohti, millega lubatakse osalistel erandkorras tsiviilõhusõidukite sektorileppe sätetest kõrvale kalduda konkreetse tehingu ja tähtajaliselt ka määratlemata arvu tehingute puhul. Kirjalikus menetluses on võimalik ühisseisukoht heaks kiita ettepanekule vastamata jätmise teel, kuna vaikimist käsitatakse nõusolekuna. Kui osaline teatab, et tal seisukoht puudub, tähendab see seda sama. Ühisseisukoha ettepanekule tuleb põhimõtteliselt vastata 20 kalendripäeva jooksul (tsiviilõhusõidukite sektorileppe artikkel 29). OECD ekspordikrediidi sekretariaat teatab osalistele, kas ühisseisukoht võeti vastu. Kokkulepitud ühisseisukoht jõustub kolm kalendripäeva pärast teadaannet (tsiviilõhusõidukite sektorileppe artikkel 32).

2.3.Tsiviilõhusõidukite sektorileppe osaliste kavandatav akt

Kavandatav meede on ühisseisukoht, mille ettepanek esitatakse osalistele vastavalt tsiviilõhusõidukite sektorileppe 4. osa 3 jaole. Kavandatav ühisseisukoht on kiireloomuline ja erakorraline meede, mis võetakse COVID-19 põhjustatud tervisekriisist tuleneva majanduslanguse tõttu eesmärgiga leevendada rasket kriisi, millesse on sattunud Euroopa tsiviillennukitootjad (vt täpsemalt käesoleva dokumendi punkt 3). Kui see ühisseisukoht kokku lepitakse, muudetakse ajutiselt tsiviilõhusõidukite sektorileppe sätet laenu tagasimaksmise kohta (tsiviilõhusõidukite sektorileppe artikkel 13), ja sellel oleks õiguslik mõju ELile liidu õiguse alusel (vt käesoleva dokumendi punkt 2.1).

Võttes arvesse meetme erakorralist iseloomu, tuleks ettepanek esitada niipea kui võimalik. Kui selles kokkuleppele jõutakse, oleks vaja, et osalised saaksid hakata ühisseisukohta kohaldama niipea kui võimalik. Tsiviilõhusõidukite sektorileppes sätestatud 20päevase tähtaja jooksul seisukoha esitamata jätmisega (vt punkt 2.2 eespool) nõustuksid osalised liidu ettepanekuga automaatselt ning kui vastuväiteid ei esitata, oleks see ettepanek ühtlasi ühisseisukoha lõplik versioon, mis jõustuks kolm päeva pärast menetluse lõppu.

Eespool toodut arvesse võttes on asjakohane käsitada liidu ettepanekut seisukohana, mis võetakse kokkuleppega loodud organis liidu nimel, võttes arvesse, et otsus on liidule siduv ja mõjutab liidu õigust vastavalt määruse (EL) nr 1233/2011 artiklile 1, milles on sätestatud, et „Suuniseid, mis sisalduvad riiklikult toetatavate ekspordikrediitide kokkuleppes, kohaldatakse liidus. Kokkuleppe tekst on esitatud käesoleva määruse lisana.“

Tsiviilõhusõidukite sektorileppe osaliste ühisseisukoha menetlus peaks algama 2021. aasta jaanuaris ja jõudma lõpule veebruaris.

3.Liidu nimel võetav seisukoht

Kavandatav ühisseisukoht võimaldaks tsiviilõhusõidukite sektorileppe osalistel anda ajutiselt toetust oma tsiviilõhusõidukite tootjatele, kelle tegevust ohustavad uute õhusõidukite ja mootorite käitajate ja ostjate lühiajalised likviidsusprobleemid, mis on tekkinud COVID-19 puhangu tulemusel. Praegu on kõik või peaaegu kõik lennuettevõtjad silmitsi tulude olulise vähenemisega ja üritavad pärast haiguspuhangut taastuda, ning kriisi finantstagajärgede ja nõudluse vähenemise tõttu on nende likviidsuspositsioon endiselt kesine.

Kavandatav ühisseisukoht võimaldaks uute õhusõidukite ja mootorite ostjatel laenu põhisumma tagasimaksmise algust edasi lükata 12 kuu võrra ja teatavatel tingimustel ka 18 kuu võrra pärast tarne kättesaamist, ning tootjad saaksid tasu järgneva 12 kuu jooksul tarnitud uute õhusõidukite ja mootorite eest. Ühisseisukoht kehtib 12 kuud.

Kuna kavandatava ühisseisukoha eesmärk on vähendada COVID-19 põhjustatud tervisekriisi tõsist mõju Euroopa tsiviillennukitootjatele ning et kõnealuse ühisseisukoha ettepaneku esitab liit, peaks liidu nimel võetav seisukoht seisnema käesoleva otsuse lisas esitatud ettepaneku kava esitamises ja toetamises.

3.1.Menetlusõiguslik alus

3.1.1.Põhimõtted

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 218 lõikes 9 on ette nähtud kord, mille alusel võetakse vastu otsused, millega „kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku.“

Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslik toime asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel. Nende hulka kuuluvad ka sellised õiguslikud vahendid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, kuid mis „võivad mõjutada otsustavalt liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu“ 3 .

3.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul

Tsiviilõhusõidukite sektorileppe osaliste vastuvõetav akt on õigusliku toimega akt. Kavandataval õigusaktil on õiguslik toime vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrusele (EL) nr 1233/2011 (mis käsitleb riiklikult toetatavate ekspordikrediitide suuniste rakendamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2001/76/EÜ ja 2001/77/EÜ) artiklile 1, milles on sätestatud, et „Suuniseid, mis sisalduvad riiklikult toetatavate ekspordikrediitide kokkuleppes, kohaldatakse liidus. Kokkuleppe tekst on esitatud käesoleva määruse lisana.“

Seega on kavandatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.

3.2.Materiaalõiguslik alus

3.2.1.Põhimõtted

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatava õigusakti eesmärgist ja sisust, mille kohta liidu nimel seisukoht võetakse.

3.2.2.Kohaldamine käesoleval juhul

Kavandatava õigusakti peamine eesmärk ja sisu on seotud ühise kaubanduspoliitikaga. Seepärast on kavandatava otsuse materiaalõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikkel 207.

3.3.Järeldus

Kavandatava otsuse õiguslik alus peaks olema ELi toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimene lõik koostoimes artikli 218 lõikega 9.

4.Kavandatava õigusakti avaldamine

Kuna tsiviilõhusõidukite sektorileppe osaliste aktiga muudetakse tsiviilõhusõidukite sektorilepet, on asjakohane avaldada see pärast vastuvõtmist Euroopa Liidu Teatajas.

2020/0376 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu nimel tsiviilõhusõidukite ekspordikrediitide sektorileppe suhtes võetava seisukoha kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Tsiviilõhusõidukite ekspordikrediitide sektorilepe (edaspidi „tsiviilõhusõidukite sektorilepe“), mis on esitatud riiklikult toetatavate ekspordikrediitide kokkuleppe III lisas, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1233/2011 4 liidu õigusesse üle võetud ja seega muutunud Euroopa Liidus õiguslikult siduvaks.

(2)Tsiviilõhusõidukite sektorileppe osalistel tuleb vastavalt kõnealuse sektorileppe 4. osa 3. jaole kirjaliku menetlusega teha otsus Euroopa Liidu esitatud ühisseisukohta ettepaneku kohta, mille kohaselt võimaldaks uute õhusõidukite ja mootorite ostjatel laenu põhisumma tagasimaksmist ajutiselt edasi lükata, võttes arvesse COVID-19 puhangust tingitud ja üha süvenevat majanduslangust.

(3)On asjakohane käsitada liidu ettepanekut seisukohana, mis võetakse liidu nimel tsiviilõhusõidukite sektorileppe osaliste kirjalikus otsustusmenetluses, kuna tehtav otsus võib otsustavalt mõjutada liidu õigusnormide sisu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrusele (EL) nr 1233/2011, mis käsitleb riiklikult toetatavate ekspordikrediitide suuniste rakendamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2001/76/EÜ ja 2001/77/EÜ.

(4)Ühisseisukoha ettepaneku kohaselt oleks võimalik tsiviilõhusõidukite sektorileppe punkti 8 allpunktis a.1 määratletud uute õhusõidukite ostjatel ning tsiviilõhusõidukite sektorileppe punkti 20 allpunktides a, b ja c sätestatud varumootorite ja varuosade ostjatel laenu põhisumma tagasimaksmist edasi lükata 12 kuud või teatavatel tingimustel 18 kuud pärast tarnimist. See on erakorraline meede, mis võetakse COVID-19 põhjustatud tervisekriisist tuleneva majanduslanguse tõttu selleks, et leevendada rasket kriisi, millesse on sattunud Euroopa tsiviillennukitootjad, kelle tegevust ohustavad uute õhusõidukite ja mootorite käitajate ja ostjate lühiajalised likviidsusprobleemid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel tsiviilõhusõidukite sektorileppe 4. osa 3. jao kohase ühisseisukoha ettepaneku suhtes, põhineb käesoleva otsuse lisal.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.

Brüssel,

(1)    Nagu on määratletud OECD konventsiooni punktis 5.

(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1233/2011, mis käsitleb riiklikult toetatavate ekspordikrediitide suuniste rakendamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2001/76/EÜ ja 2001/77/EÜ (ELT L 326, 8.12.2011, lk 45).

(3)    Euroopa Kohtu 7. oktoobri 2014. aasta otsus kohtuasjas Saksamaa vs. nõukogu, C-399/12, ECLI:EU:C:2014:2258, punktid 61–64.

(4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1233/2011, mis käsitleb riiklikult toetatavate ekspordikrediitide suuniste rakendamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2001/76/EÜ ja 2001/77/EÜ (ELT L 326, 8.12.2011, lk 45).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,17.12.2020

COM(2020) 847 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu otsus

Euroopa Liidu nimel tsiviilõhusõidukite ekspordikrediitide sektorileppe suhtes võetava seisukoha kohta

LISA

ELi ettepanek vastavalt tsiviilõhusõidukite sektorileppe punktile 28 jj – ühisseisukoht tagasimaksete edasilükkamise kohta

1.Viitenumber: EU [•]/2020

2.Importiva riigi nimi: Mitu riiki

3.Tehingu kirjeldus: Riiklik toetus uutele õhusõidukitele ja varumootoritele

4.Ühisseisukoha ettepanek: Kahe ajutise alternatiivse tagasimaksegraafiku lisamine tsiviilõhusõidukite sektorileppe punkti 13 allpunkti a

5.Teadaolevate pakkujate riikkondsus ja nimi: –

6.Pakkumuste esitamise lõppkuupäev: –

7.Muu teave:

Taust

EL teeb ettepaneku võtta viivitamata vastu ajutine ühisseisukoht, et lahendada uute õhusõidukite ja mootorite käitajate ja ostjate lühiajalised likviidsusprobleemid, mille on põhjustanud üha süvenev COVID-19 kriis. Praegu on kõik või peaaegu kõik lennuettevõtjad silmitsi tulude järsu vähenemisega. Nende likviidsuspositsioon kriisi finantstagajärgede tõttu palju hapram ja nõudlus nende toodete järgi jääb mõneks ajaks madalaks ka COVIDist taastumise perioodil.

Kavandatud ühisseisukoha eesmärk on leevendada kriisi võimalikku finantsmõju riiklikele tootjatele. Sellega võimaldatakse osalistel pakkuda rahastamistingimusi, mis aitavad lahendada praegusi konkreetseid lühiajalisi likviidsusprobleeme, ning on kooskõlas õhusõidukite sektorileppe põhimõtetega.

·Üldtingimused

Ettepaneku eesmärk on lahendada probleem, võimaldades ostjatel ajutiselt põhisumma tagasimaksmist 12 või 18 kuu võrra edasi lükata, kuid tootjad saaksid kätte tasu järgmise 12 kuu jooksul tarnitud uute õhusõidukite ja mootorite eest.

·Keskkonnasoodustuse põhjendus

Erandlike asjaolude tõttu on nõudlus järsult vähenenud, mistõttu ostjate ja laenuvõtjate rahastamispositsioon on äärmiselt pingeline. Sellega seoses on ostjatel ja laenuvõtjatel õigus laenumaksete täiendavale 6kuulisele edasilükkamisele. Selle eest oodatakse neilt lähtumist kasvuhoonegaaside heite seire ja vähendamise heast tavast.

Kui ekspordikrediidi agentuur on teinud tehingu üldise riskianalüüsi, tuleb põhisumma esimene osamakse teha hiljemalt 18 kuud ja intressimakse hiljemalt kolm kuud või etteteatamise korral hiljemalt kuus kuud pärast krediiditähtaja algust. Tingimuseks on, et igal aastal avaldatakse kasvuhoonegaaside seire ning heitkoguste vähendamise või kompenseerimise kava (edaspidi „kasvuhoonegaaside kava“), mis sisaldab järgmist:

i.kasvuhoonegaaside heite seire tunnustatud ja vastuvõetava meetodiga

ning

ii.kasvuhoonegaaside heitkoguste koguseline eesmärk ja meetmed, mis on juba kehtestatud või mida on kavas rakendada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks või kompenseerimiseks.

Ka siis, kui kasvuhoonegaaside kava on veel kehtestamata ja avalikustamata, võivad ostjad ja laenuvõtjad saada eespool kirjeldatud 6kuulise lisapikenduse, kui nad taotluse esitamise ajal kohustuvad sõnaselgelt sellise kava vastu võtma ning selle alternatiivse tagasimaksegraafiku 12kuulise tähtaja vältel nõuetekohaselt ja mõistliku aja jooksul avalikustama.

Kui ostja või laenuvõtja sellist aruannet või plaani alternatiivse tagasimaksegraafiku 12kuise tähtaja vältel ei avalikusta, kuuluvad kohaldamisele üldtingimused ja põhisumma esimene osamakse tehakse hiljemalt 12 kuud pärast krediiditähtaja algust.

Ettepanek

Ettepaneku kohaselt võimaldatakse osalistel 12 kuu jooksul kasutada tsiviilõhusõidukite sektorileppe punkti 13 allpunkti a alusel järgmist alternatiivset tagasimaksegraafikut: Põhisumma ja intressi tagasimaksmine vastavalt ühisseisukohale. Osalistele võimaldatakse järgmine täiendav tagasimaksegraafik:

13 a)Osalised kohaldavad põhisumma tagasimaksmise ja intressi maksmise suhtes allpunktis 1, 2, 3 või 4 sätestatud korda.

1)(tsiviilõhusõidukite sektorileppe sõnastus)

2)(tsiviilõhusõidukite sektorileppe sõnastus)

3)Etteteatamise korral toimub põhisumma tagasimaksmine kombinatsioonis intressi maksmisega võrdsete osamaksetena järgmiselt:

a)osamakseid tehakse vähemalt iga kolme kuu järel ja

i)põhisumma esimene osamakse tehakse hiljemalt 12 kuud pärast krediiditähtaja algust. Mitmetimõistetavuse vältimiseks olgu märgitud, et põhisumma tagasimaksed, mis tavaliselt kuuluvad tasumisele esimese 12 kuu jooksul vastavalt allpunktile 1 või 2, tehakse proportsionaalselt allpunkti 3 kohaste põhisumma osamaksetega.

ii)teise võimalusena ja kui ostja või laenuvõtja

–avalikustab igal aastal kasvuhoonegaaside seire ning heite vähendamise või kompenseerimise kava (edaspidi „kasvuhoonegaaside kava“),

või

–kohustub taotluse esitamise ajal sõnaselgelt sellise kava vastu võtma ja selle nõuetekohaselt ja mõistliku ajaga avalikustama allpunkti 3.a.i kohase alternatiivse tagasimaksegraafiku 12kuise tähtaja jooksul;

põhisumma esimene osamakse tehakse hiljemalt 18 kuud pärast krediiditähtaja algust. Mitmetimõistetavuse vältimiseks olgu märgitud, et põhisumma tagasimaksed, mis tavaliselt kuuluvad tasumisele esimese 18 kuu jooksul vastavalt allpunktile 1 või 2, tehakse proportsionaalselt allpunkti 3 kohaste põhisumma osamaksetega.

Kui ostja või laenuvõtja sellist aruannet või plaani alternatiivse tagasimaksegraafiku 12kuise tähtaja jooksul ei avalikusta, tehakse põhisumma esimene osamakse hiljemalt 12 kuud pärast krediiditähtaja algust. 

b)intressi makstakse vähemalt iga kolme kuu järel ja esimene makse tehakse hiljemalt kolm kuud pärast krediiditähtaja algust;

c)teise võimalusena võib põhisumma osamakseid ja intressimakseid teha iga kuue kuu tagant, kusjuures esimene osamakse tehakse hiljemalt 12 kuud või allpunkti a.ii kohaselt hiljemalt 18 kuud ja esimene intressimakse hiljemalt kuus kuud pärast krediiditähtaja algust. Sel juhul kohaldatakse kooskõlas II liitega arvutatud garantiipreemiate alammäärade suhtes 15 % suurust lisatasu;

d)ujuva intressimääraga tehingu korral kehtestatakse kogu tähtajaks põhisumma amortiseerimise kord hiljemalt viis tööpäeva enne väljamaksmise kuupäeva, võttes aluseks sellel ajal kehtiva ujuva intressimäära või vahetustehingu intressimäära.

4)Etteteatamise korral makstakse põhisumma tagasi võrdsete osadena koos kahanevalt laenujäägilt makstava intressiga:

a)põhisumma osamaksed tehakse vähemalt iga kolme kuu järel ja:

i)esimene osamakse tehakse hiljemalt 12 kuud pärast krediiditähtaja algust. Mitmetimõistetavuse vältimiseks olgu märgitud, et põhisumma tagasimaksed, mis tavaliselt kuuluvad tasumisele esimese 12 kuu jooksul vastavalt allpunktile 1 või 2, tehakse proportsionaalselt allpunkti 4 kohaste põhisumma osamaksetega.

ii)teise võimalusena, kui ostja või laenuvõtja

–avalikustab igal aastal kasvuhoonegaaside seire ning heite vähendamise või kompenseerimise kava,

või

–kohustub taotluse esitamise ajal sõnaselgelt sellise kava vastu võtma ja selle nõuetekohaselt ja mõistliku ajaga avalikustama allpunkti 4.a.i kohase alternatiivse tagasimaksegraafiku 12kuise tähtaja jooksul;

põhisumma esimene osamakse tehakse hiljemalt 18 kuud pärast krediiditähtaja algust. Mitmetimõistetavuse vältimiseks olgu märgitud, et põhisumma tagasimaksed, mis tavaliselt kuuluvad tasumisele esimese 18 kuu jooksul vastavalt allpunktile 1 või 2, tehakse proportsionaalselt allpunkti 4 kohaste põhisumma osamaksetega.

Kui ostja või laenuvõtja sellist aruannet või plaani alternatiivse tagasimakseprofiili 12 kuu jooksul ei avalikusta, tehakse põhisumma esimene osamakse hiljemalt 18 kuud pärast krediiditähtaja algust.

b)intressi makstakse vähemalt iga kolme kuu järel ja esimene makse tehakse hiljemalt kolm kuud pärast krediiditähtaja algust;

c)teise võimalusena võib põhisumma osamakseid ja intressimakseid teha iga kuue kuu tagant, kusjuures esimene osamakse tehakse hiljemalt 12 kuud või allpunkti a.ii kohaselt hiljemalt 18 kuud ja esimene intressimakse hiljemalt kuus kuud pärast krediiditähtaja algust. Sel juhul kohaldatakse kooskõlas II liitega arvutatud garantiipreemiate alammäärade suhtes 15 % suurust lisatasu;

Kohaldamisala

Tehakse ettepanek, et:

Mitmetimõistetavuse vältimiseks olgu märgitud, et kavandatud ühisseisukoht ei muuda osaliste võimet leppida kokku kahju minimeerimise meetmetes vastavalt tsiviilõhusõidukite sektorileppe punktile 7.

Tarne hilinemine

Kui osaline on võtnud kohustuse anda kavandatava ühisseisukoha kohaselt tarnele riiklikku toetust ja kõnealune tarne hilineb, ületades ühisseisukoha kehtivuse lõppkuupäeva, lubatakse osalejal täita kõnealuse algse kohustuse tingimusi, kui tarne toimub tegelikult 90 päeva jooksul pärast ühisseisukoha kehtivusaja lõppu.

Osaline, kes tarne hilinemise korral kavatseb ühisseisukoha tingimuste kehtivust pikendada, selgitab pikendamisega nõustumise põhjusi tehingujärgses teates.

Tarne ajavahemikul 1. novembrist 2020 kuni ühisseisukoha vastuvõtmise kuupäevani

Ostjatel ja laenuvõtjatel, kellele riikliku toetusega õhusõiduk tarnitakse ajavahemikul 1. novembrist 2020 kuni ühisseisukoha vastuvõtmise kuupäevani, on õigus muuta riikliku toetuse tingimusi selliselt, et kohaldamisele kuuluvad ühisseisukoha tingimused, kui osalevad ekspordikrediidiasutused lepivad kokku tehingu toetamises ja täiendava garantiipreemia maksmises vastavalt järgmisele punktile.

Garantiipreemiate alammäärad

Ühisseisukoha alusel toetatavate tehingute suhtes kohaldatakse endiselt tsiviilõhusõidukite sektorileppe II liites sätestatud garantiipreemiate määrasid. Eespool kirjeldatud ettepaneku kohane maksegraafiku muudatus pikendab tehingu kaalutud keskmist kestust. Ühisseisukoha tingimusi kohaldavatele osalistele, kes ei saa preemiasummat kätte marginaalina kogu laenuperioodi jooksul, vaid ühe maksena tehingu sõlmimisel, kompenseeritakse see kõrgema garantiipreemiamääraga.

Riskide liigitus

Käesoleva ühisseisukoha tingimuste täitmiseks tuleks tsiviilõhusõidukite sektorileppe II liites kirjeldatud tavamenetluse kohaselt esitada uus ettepanek nende ostjate ja laenuvõtjate riskitaseme kohta, kelle tsiviilõhusõidukite sektorileppe kohane riskitase määrati kindlaks hiljemalt 11. märtsil 2020.

Teated

Osalised teevad ühisseisukoha kasutamise kava teatavaks tsiviilõhusõidukite sektorileppes kindlaks määratud etteteatamise korra kohaselt ja see on mõeldud ainult teadmiseks.