EUROOPA KOMISJON

Brüssel,22.9.2020

COM(2020) 577 final

2020/0264(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2018/1139 seoses Euroopa Liidu Lennundusohutusameti suutlikkusega tegutseda ühtse Euroopa taeva tulemuslikkuse hindamise asutusena

(EMPs kohaldatav tekst)

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Muudetud ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamise kohta [COM(2020) 579] soovitakse kogemustest lähtudes ajakohastada ja sõnastada uuesti ühtset Euroopa taevast puudutavad kehtivad õigusaktid. Komisjoni 2013. aastal vastu võetud ettepaneku [COM(2013) 410] esialgsed eesmärgid ja põhimõtted jäävad samaks, kuid muudetud ettepanekus keskendutakse nendest põhimõtetest ja eesmärkidest lähtudes konkreetselt aeronavigatsiooniteenuste kohandamise kiirendamisele.

Selles kontekstis esitatud muudatusettepanekute üks tähtis osa on luua alaline tulemuslikkuse hindamise asutuse funktsioon, mida täidab Euroopa Liidu Lennundusohutusamet (edaspidi „amet“). Nendel eesmärkidel vajalikud korraldused eeldavad, et määrusesse (EL) 2018/1139 tehakse mitu muudatust, et tulemuslikkuse hindamise asutuse funktsioone täidetaks nõutava sõltumatuse ja eksperditeadmistega ning vajalike vahendite abil. Need muudatused esitatakse käesolevas ettepanekus.

Eespool viidatud muudetud ja uuesti sõnastatud ettepanekut ning käesolevat ettepanekut tuleks pidada ühtseks sidusaks paketiks.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Kavandatud muudatuse õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõige 2.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Muudetud ja uuesti sõnastatud ettepanekuga võtta vastu SES2+ käsitlev määrus [COM(2020) 579] nähakse esialgses artiklis 43 ette selle määruse tingimuste hindamine, mis tuleb teha 2030. aastal. Hinnata tuleks eelkõige tulemuslikkuse hindamise asutuse toimimist, arvestades selle peamisi eesmärke. Loogiliselt võttes peaks see hõlmama siin esitatud muudatusettepanekuid.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Ettepanekus esitatud eeskirjadega nähakse ette alaline tulemuslikkuse hindamisele suunatud struktuur, et tagada vajalik sõltumatus ja oskusteave. Et võimaldada õigeaegset õiguslikku hindamist, ilma et see piiraks Euroopa Kohtu pädevusi, tehakse ettepanek, et tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseva ameti otsused võib edasi kaevata ameti juures selleks otstarbeks loodud tulemuslikkuse hindamise apellatsiooninõukogule.

Lahendus, et tulemuslikkuse hindamise asutuse funktsioone täidab amet, kuigi ta teeb seda vastavate organite ja funktsioonide täitjate kaudu, näib asjakohane ka kulutõhususe seisukohast.

2020/0264 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2018/1139 seoses Euroopa Liidu Lennundusohutusameti suutlikkusega tegutseda ühtse Euroopa taeva tulemuslikkuse hindamise asutusena

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Et optimeerida ühtse Euroopa taevaga seotud eeskirjade kohaldamist, luuakse määrusega [muudetud SES2+ ettepanek] Euroopa Liidu Lennundusohutusameti kui liidu spetsialiseerunud tulemuslikkuse hindamise asutuse (edaspidi „tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutsev amet“) mitmesuguste ülesannete täitmise pädevus, eelkõige seoses tulemuslikkuse kava ja tasusüsteemiga.

(2)Selle eesmärgi kohaselt tuleb ameti sees luua vastav alaline struktuur, mis tagab, et tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutsevale ametile määratud ülesannete täitmisel kasutatakse nõutavat oskusteavet, amet on sõltumatu avalikest ja erahuvidest ning et amet saab selles kontekstis kasutada talle eraldatud vahendeid.

(3)Seepärast tuleks muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1139, 2 nii et ühtse Euroopa taeva tulemuslikkuse kava ja tasusüsteemiga seotud ülesannete täitmine oleks funktsiooni ja hierarhia mõistes eraldatud ameti kui ohutusasutuse tegevusest.

(4)Sellistel eesmärkidel tuleks luua tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogu ja nimetada ametisse tulemuslikkuse hindamise eest vastutav direktor, kes täidavad konkreetselt tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseva ameti ülesandeid.

(5)Eespool sätestatud põhimõtete kohaselt peaks tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogu olema sõltumatu ega tohiks küsida ja vastu võtta juhiseid või soovitusi liikmesriigi valitsuselt, Euroopa Komisjonilt ega üheltki muult avalik-õiguslikult või eraõiguslikult üksuselt.

(6)Ameti haldusnõukogul peaksid olema vajalikud volitused eelkõige tulemuslikkuse hindamise eest vastutava direktori nimetamiseks.

(7)Tulemuslikkuse hindamise eest vastutav direktor peaks eelkõige olema ameti õiguslik esindaja tulemuslikkuse hindamise küsimustes ning juhtima sellega seotud igapäevast haldustööd ja erinevate ettevalmistavate ülesannete täitmist. Samuti peaks tulemuslikkuse hindamise eest vastutav direktor koostama ja esitama ameti programmdokumendi, iga-aastase tööprogrammi ja iga-aastase tegevusaruande tulemuslikkuse hindamist käsitleva osa. Tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogu peaks vajaduse korral osalema selles tegevuses sõltumatu organina.

(8)Tulemuslikkuse hindamise koostöö riiklike järelevalveasutuste vahel on tähtis selleks, et tagada selles valdkonnas liidu õiguse tõketeta kohaldamine, mistõttu tuleks seda koostööd soodustada, eelkõige luues tulemuslikkuse hindamise nõuandekogu.

(9)Kui tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseval ametil on õigus teha otsuseid, peaks huvitatud isikutel menetlusökonoomia huvides olema õigus pöörduda tulemuslikkuse hindamise apellatsiooninõukogu poole, mis peaks küll olema tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseva ameti osa, kuid selle ameti haldus- ja regulatiivstruktuurist sõltumatu.

(10)Tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutsev amet peaks korraldama vajalikud konsultatsioonid ja tegutsema läbipaistvalt.

(11)Ameti tulemuslikkuse hindamise tulude ja kulude arvestus on lahus muude tulude ja kulude arvestusest. Kooskõlas tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseva ameti sõltumatuse põhimõttega peaks tulemuslikkuse hindamise eest vastutav direktor koostama tegevdirektorile esitatava tulemuslikkuse hindamise tulude ja kulude eelarvestuse projekti. Tulemuslikkuse hindamise tulude ja kulude eelarvestuse projekti muudatuste kinnitamiseks peaks olema vajalik tulemuslikkuse hindamise eest vastutava direktori heakskiit. Kui tulemuslikkuse hindamise eest vastutav direktor ja tegevdirektor on lahkarvamusel, peaks tulemuslikkuse hindamise eest vastutavale direktorile antama võimalus esitada selgesti oma seisukohad haldusnõukogule, enne kui haldusnõukogu võtab vastu ameti tulude ja kulude eelarvestuse projekti.

(12)On asjakohane, et määratud lennuliiklusteenuste osutajad aitavad kaasa tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseva ameti tegevuse alustamisele ja selle järjepidevale toimimisele. Määratud lennuliiklusteenuste osutajatel on tekkinud asjakohaste teenuste osutamisel loomulikud monopolid ning neid teenuseid rahastavad õhuruumi kasutajad. Selle konkreetse omaduse tõttu on vaja kohaldada nende suhtes tulemuslikkuse kavu ja tasusüsteeme, et optimeerida asjakohaste teenuste osutamist mitmes aspektis. Tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseva ameti peamine ülesanne on neid kavu ja süsteeme kohaldada, mistõttu võib ameti loomiseks vajalikke vahendeid pidada vajalikuks asjakohaste teenuste osutajate eriomaduste ja erisuguse olukorraga seotud põhjustel.

(13)Kulud, mis on seotud tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseva ameti järelevalvega määratud lennuliiklusteenuste osutajate üle, võib jagada ameti loomise kuludeks ja jooksvateks kuludeks.

(14)Tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseva ameti loomise kulud on lühiajalised ja piirduvad mõne tegevusega, nagu värbamine, koolitus ja vajalikud IT-seadmed. Need kulud on vajalikud, et alustada kirjeldatud põhjustel nõutavat järelevalvet.

(15)Määratud lennuliiklusteenuste osutajad peaksid tasuma neid kulusid viie eelarveaasta jooksul iga-aastaste maksetena, mis on arvutatud õiglasel ja mittediskrimineerival viisil. Määratud lennuliiklusteenuste osutajate individuaalsete maksete kindlaksmääramisel tuleks lähtuda teenuseosutajate suurusest, et arvestada nende tähtsust lennuliiklusteenuste osutamisel Euroopas ja seega suhtelist kasu, mida nad saavad järelevalve alla kuuluvast tegevusest. Konkreetselt tuleks selliste maksete arvutamisel võtta aluseks käesoleva määruse jõustumise ajale langevale võrdlusperioodile eelnenud võrdlusperioodil aeronavigatsiooniteenuste osutamisel tekkinud tegelike tulude summa.

(16)Komisjonile tuleks anda rakendamisvolitused, et kehtestada ühtsed eeskirjad iga-aastaste maksete arvutamise kohta, eelkõige metoodika, mille kohaselt jaotatakse prognoositavad kulud määratud lennuliiklusteenuste osutajate kategooriate vahel, ja kriteeriumid, mille alusel määratakse suuruse põhjal kindlaks individuaalsed osamaksed. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 3 .

(17)Jooksvad kulud on seotud tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseva ameti tegevuskuludega tulemuslikkuse kavade ja tasusüsteemide valdkonnas, mis tekivad siis, kui tegevusega on juba alustatud. Tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseva ameti jooksvaid kulusid peaksid võrdselt rahastama määratud lennuliiklusteenuste osutajad. See rahastamine peaks aga põhinema tulemuslikkuse kavade ja tasusüsteemide kohaldamiseks vajalike sekkumistega seotud lõivudel ja tasudel. Selline rahastamisvorm suurendab eeldatavasti ka tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseva ameti autonoomiat ja sõltumatust.

(18)Ametile mis tahes allikast tekkiv tulu ei tohiks ohustada selle sõltumatust ja erapooletust.

(19)Tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutsev amet peaks oma tegevuse ja ülesannete täitmise järjepidevuse tagamiseks moodustama ühe aasta tegevuskulusid katva reservfondi.

(20)Tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutsev amet peaks olema osalemiseks avatud kolmandatele riikidele, kes on sõlminud liiduga lepingud ja on vastu võtnud asjakohased liidu õigusnormid ning kohaldavad neid.

(21)Määrust (EL) 2018/1139 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) 2018/1139 muudetakse järgmiselt.

(1)Artikli 3 punkt 5 asendatakse järgmisega:

„5) „ATM/ANS-teenused“ – lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenused, mis hõlmavad kõike järgmist: [muudetud SES2+ ettepaneku] artikli 2 punktis 9 määratletud lennuliikluse korraldamisega seotud ülesanded ja teenused; kõnealuse määruse artikli 2 punktis 4 määratletud aeronavigatsiooniteenused, sealhulgas määruse artiklis 26 osutatud võrgufunktsioonid ja GNSSi põhisüsteemi kuuluvate satelliitide väljastatud signaale aeronavigatsiooni huvides võimendavad teenused; lennuprotseduuride kavandamine; teenused, mis seisnevad andmete koostamises, töötlemises, vormindamises ja edastamises üldisele lennuliiklusele aeronavigatsiooni huvides, ning lennuliiklusandmete teenused, st teenused, mis seisnevad seireteenuste, meteoroloogiateenuste, aeronavigatsiooniteabe teenuste, võrgufunktsioonide pakkujate ja muude asjaomaste üksuste esitatavate operatiivandmete kogumises, koondamises ja integreerimises ja/või töödeldud andmete edastamises lennujuhtimise ja lennuliikluse korraldamise eesmärkidel;“.

(2)Artikkel 93 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 93

Ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamine

1. Tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseval ametil on [muudetud SES2+ ettepanekus] sätestatud ülesanded ja volitused.

2. Olenemata sellest, kas amet tegutseb tulemuslikkuse hindamise asutuse funktsioonis või mitte, annab ta valdkondades, milles tal on vastav oskusteave, taotluse korral komisjonile tehnilist abi ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamisel, sealhulgas seoses tulemuslikkuse kava ja tasusüsteemiga, tehes eelkõige järgmist:

a) teeb tehnilisi kontrolle, tehnilisi uurimisi, vastavuskontrolle, uuringuid ja projekte;

b) aitab rakendada lennuliikluse korraldamise üldkava, sealhulgas aitab töötada välja ja rakendada SESARi programmi.“.

(3)Artikli 94 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Ametit esindab õiguslikult selle tegevdirektor. Selle tulemuslikkuse hindamise asutuse funktsiooniga seotud küsimustes esindab ametit õiguslikult tulemuslikkuse hindamise eest vastutav direktor.“.

(4)Artiklit 98 muudetakse järgmiselt:

a)    lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)punkt f asendatakse järgmisega:

„f)    täidab ameti eelarvega seotud ülesandeid vastavalt artiklitele 120, 120a, 121 ja 125;“;

ii)punkt l asendatakse järgmisega:

„l) võtab vastu ameti direktorite tasandi sisestruktuuride kehtestamise ja vajaduse korral nende muutmise otsused, tehes seda tulemuslikkuse hindamisega seotud sisestruktuuride korral kooskõlas tulemuslikkuse hindamise eest vastutava direktori asjakohase taotluse ja tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogu positiivse arvamusega. Sellised otsused ei mõjuta ühelt poolt tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogu, tulemuslikkuse hindamise eest vastutava direktori, tulemuslikkuse hindamise nõuandekogu, tulemuslikkuse hindamise apellatsiooninõukogu ja tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseva ameti töötajate ning teiselt poolt ameti muude organite ja funktsioonide täitjate lahusust;“;

iii)punkt o asendatakse järgmisega:

„o) võtab vastu reeglid oma, apellatsiooninõukogu, tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogu, tulemuslikkuse hindamise nõuandekogu ja tulemuslikkuse hindamise apellatsiooninõukogu liikmetega seotud huvide konfliktide ennetamise ja ohjamise kohta;“;

b)    lisatakse järgmine lõige 2a:

„2a. Tulemuslikkuse hindamise küsimustes teeb haldusnõukogu järgmist:

(a)nimetab pärast tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukoguga konsulteerimist ja selle heakskiitva arvamuse saamist kooskõlas artikliga 114g ametisse tulemuslikkuse hindamise eest vastutava direktori ning vajaduse korral pikendab tema ametiaega või kõrvaldab ta ametist;

(b)nimetab artikli 114c kohaselt ametisse tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogu liikmed;

(c)nimetab artikli 114l kohaselt pärast tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukoguga konsulteerimist ametisse tulemuslikkuse hindamise apellatsiooninõukogu liikmed;

(d)otsustab pärast komisjonilt nõusoleku saamist, kas tulemuslikkuse hindamisega seotud tulude ja kulude valdkonnas võtta vastu pärandit, annetusi või toetusi teistest liidu allikatest või mis tahes vabatahtlikke toetusi liikmesriikidelt või [muudetud SES2+ ettepaneku] artiklis 3 osutatud riiklikelt järelevalveasutustelt;

(e)teeb pärast tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukoguga konsulteerimist tulemuslikkuse hindamise eest vastutava direktori üle distsiplinaarjärelevalvet;

(f)kehtestab pärast tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukoguga konsulteerimist artikli 119a lõike 4 kohase korra tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseva ameti arvamuste, soovituste ja otsuste väljaandmiseks;

(g)võtab tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogu heakskiitva arvamuse korral ja tulemuslikkuse hindamise eest vastutava direktori ettepaneku alusel vastu artikli 119a lõikes 5 osutatud tulemuslikkuse hindamise teavitamis- ja levitamiskavad ning ajakohastab neid korrapäraselt;

(h)annab tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogu heakskiitva arvamuse korral loa artikli 129a lõike 4 kohaste koostöökokkulepete sõlmimiseks;

(i)kehtestab tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogu heakskiitva arvamuse korral ja tulemuslikkuse hindamise eest vastutava direktori ettepaneku alusel [muudetud SES2+ ettepaneku] artiklis 38 ja käesoleva määruse artiklis 119a osutatud mehhanismid ja korra sidusrühmadega konsulteerimiseks.“;

c)    lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3. Haldusnõukogu võib nõustada tegevdirektorit kõikides käesoleva määrusega hõlmatud küsimustes, välja arvatud tulemuslikkuse hindamisega seotud küsimustes.

4. Haldusnõukogu moodustab kõiki ameti tööst mõjutatud huvitatud isikuid esindava nõuandeorgani, kellega ta konsulteerib enne otsuste tegemist lõike 2 punktides c, e, f ja i osutatud valdkondades. Lõike 2 punktides c ja f osutatud valdkondades otsuste tegemisel võtab haldusnõukogu täiel määral arvesse tulemuslikkuse hindamise eest vastutava direktori artikli 114h kohast panust. Haldusnõukogu võib otsustada nõuandeorganiga konsulteerida ka lõigetes 2 ja 3 osutatud muudes küsimustes, välja arvatud tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseva ameti funktsiooniga seotud valdkondades. Nõuandeorgani arvamus ei ole haldusnõukogu jaoks siduv.“;

d)    lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Haldusnõukogu võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu otsuse, mis põhineb personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 ning millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetava asutuse volitused tegevdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel volituste delegeerimise võib peatada. Tegevdirektoril on õigus need volitused edasi delegeerida.

Erandlike asjaolude korral võib haldusnõukogu teha otsuse ajutiselt peatada tegevdirektorile delegeeritud ja tema poolt edasi delegeeritud ametisse nimetava asutuse volitused ning täita kõnealuseid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või mis tahes töötajale peale tegevdirektori.

Esimest ja teist lõiku ei kohaldata töötajate suhtes, kelle ametikoht kuulub tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseva ameti funktsiooni alla.“;

e)    lisatakse järgmine lõige 7:

„7. Haldusnõukogu võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse seoses töötajatega, kelle ametikoht kuulub tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseva ameti funktsiooni alla, asjakohased ametisse nimetava asutuse volitused tulemuslikkuse hindamise eest vastutavale direktorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel võib volituste delegeerimise peatada. Tulemuslikkuse hindamise eest vastutav direktor võib need volitused edasi delegeerida.

Erandlike asjaolude korral võib haldusnõukogu otsustada ajutiselt peatada tulemuslikkuse hindamise eest vastutavale direktorile delegeeritud ja tema poolt edasi delegeeritud ametisse nimetava asutuse volitused ning täita kõnealuseid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või mis tahes töötajale peale tulemuslikkuse hindamise eest vastutava direktori. Sellekohase otsuse langetamiseks on vaja haldusnõukogus komisjoni esindaja poolthäält. Erandlikud asjaolud piirduvad üksnes haldus-, eelarve- või juhtimisküsimustega, ilma et see piiraks tulemuslikkuse hindamise eest vastutava direktori täielikku sõltumatust seoses tema ülesannetega vastavalt artikli 114h lõike 3 punktile d.“.

(5)Artikli 99 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Artikli 98 lõikes 4 osutatud nõuandeorgan nimetab oma neli liiget haldusnõukokku vaatlejaks, välja arvatud tulemuslikkuse hindamisega seotud küsimustes, eelkõige artikli 98 lõikes 2a viidatud valdkondades. Nad esindavad kõnealuse nõuandeorgani eri seisukohti võimalikult laialdaselt. Nende esialgne ametiaeg on 48 kuud ja see on pikendatav.“.

(6)Artiklit 101 muudetakse järgmiselt:

a)    lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Ameti tegevdirektor osaleb aruteludes, kuid tal puudub hääleõigus. Tulemuslikkuse hindamise eest vastutava direktori kutsel võib ameti tegevdirektor osaleda aruteludes tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseva ameti funktsiooni kohta, kuid tal puudub hääleõigus.“;

b)    lisatakse järgmine lõige 3a:

„3a. Tulemuslikkuse hindamise eest vastutav direktor osaleb aruteludes tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseva ameti funktsiooniga otseselt või kaudselt seotud valdkondades, kuid tal puudub hääleõigus.“.

(7)Artikli 102 lõiked 2, 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„2. Igal artikli 99 lõike 1 kohaselt nimetatud liikmel on üks hääl. Liikme puudumise korral võib tema hääleõigust kasutada tema asendusliige. Vaatlejatel, ameti tegevdirektoril ega tulemuslikkuse hindamise eest vastutaval direktoril ei ole hääleõigust.

3.    Haldusnõukogu kodukorraga kehtestatakse üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige kiireloomuliste küsimuste üle hääletamise kord, tingimused, mille kohaselt üks liige võib tegutseda teise liikme nimel, ja vajaduse korral nõuded kvoorumi kohta.

4. Eelarve, töötajate või haldusküsimustega seotud otsuste tegemiseks, eeskätt artikli 98 lõike 2 punktide d, f, h, m, n, o ja q, artikli 98 lõike 2a punktide a, b, c, e ja f ning artikli 98 lõike 7 puhul, on nõutav haldusnõukogus komisjoni esindava isiku poolthääl.“.

(8)Artiklit 104 muudetakse järgmiselt:

a)    lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Ametit juhib tegevdirektor. Tegevdirektor annab aru haldusnõukogule. Ilma et see piiraks komisjoni ja haldusnõukogu volitusi, on tegevdirektor oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja ta ei või taotleda ega vastu võtta juhiseid üheltki valitsuselt ega muult asutuselt. Tegevdirektor ei anna juhiseid tulemuslikkuse hindamise eest vastutavale direktorile ega tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseva ameti funktsiooni täitvatele töötajatele.“;

b)    lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

i)sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„3. Tegevdirektor vastutab käesoleva määrusega või muude liidu õigusaktidega ametile pandud ülesannete täitmise eest, välja arvatud tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseva ameti funktsiooniga seotud küsimustes. Eelkõige teeb tegevdirektor järgmist:“;

ii)punkt h asendatakse järgmisega:

„h) koostab ameti tulude ja kulude eelarvestuse projekti vastavalt artiklile 120, võtab arvesse tulemuslikkuse hindamise eest vastutava direktori poolt artiklite 114h ja 120a kohaselt koostatud ameti tulemuslikkuse hindamise asutuse ülesannetega seotud tulude ja kulude eelarvestuse projekti ning täidab eelarvet vastavalt artiklile 121, välja arvatud ameti tulemuslikkuse hindamise asutuse funktsiooniga seotud eelarvet;“;

iii)punkt j asendatakse järgmisega:

„j) koostab artikli 117 lõikes 1 osutatud programmdokumendi ja, olles sellesse lisanud tulemuslikkuse hindamise eest vastutava direktori poolt artikli 114h lõike 3 punkti g ja artikli 117a kohaselt esitatud osa tulemuslikkuse hindamise asutuse funktsiooni kohta, esitab selle pärast komisjonilt arvamuse saamist haldusnõukogule vastuvõtmiseks. Tulemuslikkuse hindamise asutuse funktsiooni käsitlevat osa võib muuta ainult tulemuslikkuse hindamise eest vastutava direktori heakskiidul;“;

iv)punkt l asendatakse järgmisega:

„l) koostab sise- ja välisauditite aruannetest ja hinnangutest ning OLAFi juurdlustest tulenevate järelduste põhjal tegevuskava ning annab kaks korda aastas komisjonile ja korrapäraselt haldusnõukogule aru tegevuskava täitmise kohta. Tegevdirektor kooskõlastab tegevust tulemuslikkuse hindamise eest vastutava direktoriga, et tagada järjepidevus viimati nimetatud direktori koostatud tegevuskavaga seoses tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseva ameti funktsiooniga;“;

v)punkt u asendatakse järgmisega:

„u) teeb kõik otsused ameti sisestruktuuride loomise ja vajaduse korral nende muutmise kohta, välja arvatud direktorite tasandi struktuuride puhul, mille kiidab heaks haldusnõukogu, ning välja arvatud tulemuslikkuse hindamisega seotud sisestruktuure käsitlevate otsuste puhul. Tegevdirektori langetatud otsused ei mõjuta ühelt poolt tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogu, tulemuslikkuse hindamise eest vastutava direktori, tulemuslikkuse hindamise nõuandekogu, tulemuslikkuse hindamise apellatsiooninõukogu ja tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseva ameti töötajate ning teiselt poolt ameti muude organite ja funktsioonide täitjate lahusust;“;

c)    lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Tegevdirektor vastutab ka otsuste tegemise eest selle kohta, kas ameti ülesannete tõhusaks ja tulemuslikuks täitmiseks on ühes või mitmes liikmesriigis vaja asutada üks või mitu kohalikku bürood või kas on vaja paigutada töötajaid liidu delegatsioonidesse kolmandates riikides vastavalt Euroopa välisteenistusega sõlmitud asjakohastele kokkulepetele.

Esimest lõiku ei kohaldata ameti tulemuslikkuse hindamise asutuse funktsiooni suhtes. Seoses selle funktsiooniga otsustab tulemuslikkuse hindamise eest vastutav direktor selle üle, kas ameti ülesannete tõhusaks ja tulemuslikuks täitmiseks on vaja paigutada ühte või mitmesse liikmesriiki üks või mitu bürood.

Esimeses ja teises lõigus osutatud otsuste tegemiseks on vaja komisjoni, haldusnõukogu ja asjakohasel juhul selle liikmesriigi eelnevat nõusolekut, kus on kavas asutada kohalik büroo. Otsustes määratakse kindlaks kohaliku büroo või delegatsioonidesse paigutatud töötajate tegevuse ulatus sellisel viisil, millega välditakse tarbetuid kulusid ja ameti haldusülesannete dubleerimist.“.

(9)Lisatakse IIa jagu:

„IIa JAGU

Konkreetsed eeskirjad tulemuslikkuse hindamisega seotud sisestruktuuri kohta

Artikkel 114a

Tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseva ameti struktuur

Tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseval ametil on tulemuslikkuse hindamise ülesannete täitmiseks:

(a)tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogu;

(b)tulemuslikkuse hindamise eest vastutav direktor;

(c)tulemuslikkuse hindamise nõuandekogu;

(d)tulemuslikkuse hindamise apellatsiooninõukogu.

Artikkel 114b

Tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogu funktsioonid

1.Tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogu:

(a)esitab arvamusi ja asjakohasel juhul märkusi ja muudatusettepanekuid vastuvõtmiseks kaalutavate tulemuslikkuse hindamise eest vastutava direktori arvamuste, soovituste ja otsuste kavandite teksti kohta, mis on seotud [muudetud SES2+ ettepanekus] loetletud ning käesoleva määruse artiklis 129a osutatud ülesannetega;

(b)annab oma pädevusvaldkonnas tulemuslikkuse hindamise eest vastutavale direktorile nõu tema tööülesannete täitmisel;

(c)esitab haldusnõukogule arvamuse tulemuslikkuse hindamise eest vastutava direktori kandidaadi kohta kooskõlas artikli 98 lõike 2a punktiga a ja artikli 114g lõikega 2 ning asjakohasel juhul tema ametist tagandamise kohta kooskõlas artikli 114g lõikega 6;

(d)kiidab heaks programmdokumendi tulemuslikkuse hindamisega seotud tegevust käsitleva osa, mille tulemuslikkuse hindamise eest vastutav direktor esitab tegevdirektorile kooskõlas artikli 114h lõike 3 punktiga g ja artikliga 117a;

(e)kiidab heaks iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande tulemuslikkuse hindamist käsitleva eraldiseisva osa reguleeriva tegevuse kohta, mille tulemuslikkuse hindamise eest vastutav direktor esitab tegevdirektorile kooskõlas artikli 114h lõike 3 punktiga i ja artikliga 118a;

(f)esitab haldusnõukogule arvamuse artikli 98 lõike 2a punkti f kohase korra kohta, mis puudutab tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseva ameti arvamuste, soovituste ja otsuste väljaandmist;

(g)esitab tulemuslikkuse hindamise eest vastutavale direktorile kooskõlas artikli 98 lõike 2a punktiga g arvamuse, mis käsitleb tema ettepanekut artikli 119a lõikes 5 osutatud tulemuslikkuse hindamise teavitamis- ja levitamiskavade kohta;

(h)esitab tulemuslikkuse hindamise eest vastutavale direktorile arvamuse tulemuslikkuse hindamisega seotud sisestruktuuride loomise või muutmise kohta;

(i)esitab haldusnõukogule arvamuse artikli 98 lõike 2a punkti e kohaste võimalike meetmete kohta;

(j)esitab haldusnõukogule artikli 129a lõike 4 kohase arvamuse koostöökokkulepete sõlmimise kohta;

(k)esitab tulemuslikkuse hindamise eest vastutavale direktorile arvamuse tema ettepaneku kohta, milles käsitletakse [muudetud SES2+ ettepaneku] artiklis 38 ja käesoleva määruse artiklis 119a osutatud mehhanisme ja korda sidusrühmadega konsulteerimiseks;

(l)esitab haldusnõukogule arvamuse artikli 114l kohaselt tulemuslikkuse hindamise apellatsiooninõukogu liikmeks nimetatavate kandidaatide kohta. Selline arvamus ei ole siduv.

Artikkel 114c

Tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogu koosseis ja sõltumatus

1.Tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogusse kuulub üheksa hääleõigusega liiget ja üks hääleõiguseta komisjoni esindaja. Igal liikmel on asendusliige. Üks liige on tulemuslikkuse hindamise nõuandekogu esimees. Haldusnõukogu liige ei või olla tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogu liige. Liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on viis aastat ning seda võib pikendada.

2.Tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed määrab komisjoni ettepaneku alusel ametlikult ametisse haldusnõukogu pärast avalikku osalemiskutset ja konsulteerimist Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooniga. Tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogu liikmed nimetatakse ametisse lennuliikluse korraldamise või võrgusektori majandusliku reguleerimise valdkonnas asjakohaste teenete, oskuste ja kogemuste alusel. Et tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogu liikmete nimetamise otsus vastu võtta, peab sellele andma poolthääle haldusnõukogus komisjoni esindav isik.

3.Tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogu tegutseb talle käesoleva määrusega pandud ülesandeid täites sõltumatult ning ei küsi ega võta vastu juhiseid ühegi liikmesriigi valitsuselt, komisjonilt ega muult avalik-õiguslikult või eraõiguslikult üksuselt.

Artikkel 114d

Tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogu esimees

1.Tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogu valib oma hääleõiguslike liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe kahekolmandikulise häälteenamusega. Aseesimees asendab esimeest, kui viimane ei saa oma ülesandeid täita.

2.Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kaks ja pool aastat ja neid võib ametisse tagasi nimetada. Kui nende liikmelisus tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogus lõpeb mis tahes hetkel nende ametiaja jooksul, lõpeb nende ametiaeg automaatselt samal päeval.

Artikkel 114e

Tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogu koosolekud

1.Tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogu koosoleku kutsub kokku esimees.

2.Tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogu tuleb korralisteks koosolekuteks kokku vähemalt kaks korda aastas. Lisaks tuleb ta kokku esimehe, komisjoni või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotluse korral.

3.Tulemuslikkuse hindamise eest vastutav direktor osaleb aruteludes hääleõiguseta.

4.Tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogu võib koosolekutele vaatlejana kutsuda iga isiku, kelle arvamusel võib olla tähtsust.

5.Sekretariaaditeenust osutab tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogule amet.

Artikkel 114f

Tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogu hääletuskord

1.Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, teeb tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogu otsused oma hääleõiguslike liikmete lihthäälteenamusega.

2.Igal artikli 114c lõike 2 kohaselt nimetatud hääleõigusega liikmel on üks hääl. Liikme puudumise korral võib tema hääleõigust kasutada tema asendusliige. Vaatlejatel ega tulemuslikkuse hindamise eest vastutaval direktoril ei ole hääleõigust.

3.Tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogu võtab vastu oma töökorra, milles sätestatakse täpsem hääletamise kord, eelkõige tingimused, mille alusel üks liige võib teist esindada, ning vajaduse korral ka kvoorumitega seotud reeglid.

Artikkel 114g

Tulemuslikkuse hindamise eest vastutav direktor

1.Tulemuslikkuse hindamise eest vastutav direktor võetakse tööle ameti ajutise teenistujana vastavalt muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktile a.

2.Tulemuslikkuse hindamise eest vastutava direktori nimetab ametisse haldusnõukogu vähemalt kolme kandidaadi seast, kelle esitab komisjon pärast avatud ja läbipaistvat valimismenetlust, pärast seda, kui tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogu on andnud oma heakskiitva arvamuse, lähtudes kandidaadi teenetest, oskustest ja kogemustest lennuliikluse korraldamise või võrgusektori majandusliku reguleerimise valdkonnas. Et tulemuslikkuse hindamise eest vastutava direktori nimetamise otsus vastu võtta, peab sellele andma poolthääle isik, kes esindab komisjoni haldusnõukogus. Tulemuslikkuse hindamise eest vastutava direktoriga lepingu sõlmimisel esindab ametit haldusnõukogu esimees.

3.Tulemuslikkuse hindamise eest vastutava direktori ametiaeg on viis aastat. Komisjon viib üheksa kuu jooksul enne kõnealuse tähtaja lõppu ellu hindamise. Hindamisel võtab komisjon arvesse eelkõige järgmist:

(a)tulemuslikkuse hindamise eest vastutava direktori ametiülesannete täitmine;

(b)järgnevatel aastatel tulemuslikkuse hindamisega seotud ülesanded ja nõuded.

4.Komisjoni ettepanekul, võttes täiel määral arvesse lõikes 3 osutatud hinnangut ja olles saanud tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogu heakskiitva arvamuse, võib haldusnõukogu pikendada tulemuslikkuse hindamise eest vastutava direktori ametiaega ühel korral kuni viie aasta võrra. Tulemuslikkuse hindamise eest vastutav direktor, kelle ametiaega on pikendatud, ei või pikendatud ametiaja lõpus osaleda sama ametikoha täitmise valikumenetluses.

5.Kui tulemuslikkuse hindamise eest vastutava direktori ametiaega ei pikendata, jääb ta ametisse kuni järgmise direktori nimetamiseni.

6.Tulemuslikkuse hindamise eest vastutava direktori võib ametist tagandada üksnes otsusega, mille haldusnõukogu teeb komisjoni ettepaneku alusel pärast seda, kui haldusnõukogu on saanud selleks tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogu heakskiitva arvamuse. 

7.Tulemuslikkuse hindamise eest vastutava direktori ametisse nimetamise, ametiaja pikendamise ja ametist tagandamise otsused teeb haldusnõukogu hääleõigusega liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Tulemuslikkuse hindamise eest vastutav direktor ei tohi vähemalt kahe aasta jooksul pärast ametiaja lõppu töötada aeronavigatsiooniteenuste osutajate juures ühelgi ametikohal ega täita nende juures ametialaseid kohustusi.

Artikkel 114h

Tulemuslikkuse hindamise eest vastutava direktori ülesanded

1.Tulemuslikkuse hindamise eest vastutav direktor annab haldus-, eelarve- ja juhtimisküsimustes aru haldusnõukogule, kuid on lõike 3 punktis d loetletud ülesannete täitmisel täielikult sõltumatu. Olenemata haldusnõukogu ja tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogu asjaomastest rollidest, mis on seotud tulemuslikkuse hindamise eest vastutava direktori ülesannetega, ei küsi tulemuslikkuse hindamise eest vastutav direktor juhiseid valitsustelt, liidu institutsioonidelt ega muudelt avalik-õiguslikelt või eraõiguslikelt üksustelt või isikutelt ega võta selliseid juhiseid vastu.

2.Tulemuslikkuse hindamise eest vastutav direktor võib osaleda tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogu koosolekutel vaatlejana.

3.Tulemuslikkuse hindamise eest vastutav direktor vastutab [muudetud SES2+ ettepaneku] kohaselt tehtava tulemuslikkuse hindamisega seotud ülesannete täitmise eest. Tulemuslikkuse hindamise eest vastutav direktor võtab arvesse artikli 114b lõike 1 punktis b osutatud suuniseid ja käesolevas määruses sätestatud juhtudel tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogu arvamusi. Eelkõige vastutab tulemuslikkuse hindamise eest vastutav direktor järgmise eest:

(a)tulemuslikkuse hindamisega seotud küsimustes ameti seadusliku esindamise tagamine;

(b)tulemuslikkuse hindamisega seotud töö igapäevane haldus;

(c)tulemuslikkuse hindamisega otse või kaudselt seotud valdkondades haldusnõukogu töö ettevalmistamine, osalemine haldusnõukogu töös ilma hääleõiguseta ja tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseva ameti funktsiooniga seotud valdkondades haldusnõukogu tehtud otsuste täitmine;

(d)[muudetud SES2+ ettepanekus] sätestatud ja artiklis 129a osutatud ülesannetega seotud arvamuste, soovituste ja otsuste koostamine, vastuvõtmine ja avaldamine ning nende asjus konsulteerimine;

(e)programmdokumendi tulemuslikkuse hindamisega seotud tegevust puudutava ja artiklis 117a viidatud osa rakendamine;

(f)vajalike meetmete võtmine, eelkõige asutusesiseste haldusjuhendite vastuvõtmine ja teatiste avaldamine, et tagada ameti tulemuslikkuse hindamise alase töö toimimine [muudetud SES2+ ettepaneku] kohaselt;

(g)igal aastal programmdokumendi tulemuslikkuse hindamisega seotud tegevust käsitleva ja artiklis 117a viidatud osa koostamine, mis esitatakse tegevdirektorile ja lisatakse ameti programmdokumendi projekti artikli 104 lõike 3 punktis j esitatud eesmärgil. Tulemuslikkuse hindamisega seotud sisendit võib muuta ainult tulemuslikkuse hindamise eest vastutava direktori heakskiidul;

(h)artikli 120a lõike 7 kohaselt esialgse tulemuslikkuse hindamise tulude ja kulude eelarvestuse projekti koostamine ja selle esitamine tegevdirektorile artikli 104 lõike 3 punktis h nimetatud eesmärgil ning tulemuslikkuse hindamise eelarve täitmine vastavalt artiklile 121. Tulemuslikkuse hindamisega seotud sisendit võib muuta ainult tulemuslikkuse hindamise eest vastutava direktori heakskiidul;

(i)kord aastas iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande tulemuslikkuse hindamist käsitleva osa kavandi koostamine, sh eraldi osa tulemuslikkuse hindamisega seotud reguleeriva tegevuse kohta ja osa finants- ja haldusküsimuste kohta, ning selle esitamine tegevdirektorile, et lisada see iga-aastasesse konsolideeritud tegevusaruandesse. Tulemuslikkuse hindamisega seotud sisendit võib muuta ainult tulemuslikkuse hindamise eest vastutava direktori heakskiidul;

(j)seoses tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseva ameti tegevusega koostöös tegevdirektoriga sise- või välisauditiaruannete ja hindamiste ning Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste järelduste põhjal tegevuskava koostamine ning tehtud edusammude kohta komisjonile kaks korda aastas ja haldusnõukogule korrapäraselt aru andmine;

(k)[muudetud SES2+ ettepaneku] artiklis 38 osutatud sidusrühmadega konsulteerimise mehhanismide ja korra kohta ettepaneku koostamine, mis esitatakse pärast tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogu heakskiitvat arvamust vastuvõtmiseks haldusnõukogule;

(l)pärast tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogu heakskiitva arvamuse saamist haldusnõukogule tulemuslikkuse hindamisega seotud sisestruktuuride loomise või nende muutmise ülesande määramine;

(m)artikli 119a lõikes 5 osutatud tulemuslikkuse hindamisega seotud teavitamis- ja levitamiskavade projektide koostamine, mis esitatakse pärast tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogu heakskiitva arvamuse saamist vastuvõtmiseks haldusnõukogule.

4.Lõike 3 punkti d kohaldamisel võetakse [muudetud SES2+ ettepanekus] ja käesoleva määruse artiklis 129a osutatud tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseva ameti arvamused, soovitused ja otsused vastu ainult pärast seda, kui on saadud tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogu heakskiitev arvamus.

Enne kui tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogule esitatakse hääletamiseks arvamuste, soovituste või otsuste kavandid, esitab tulemuslikkuse hindamise eest vastutav direktor need piisava ajavaruga asjaomasele töörühmale konsulteerimiseks.

Tulemuslikkuse hindamise eest vastutav direktor võtab arvesse tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogu märkuseid ja muudatusettepanekuid ning esitab arvamuse, soovituse või otsuse läbivaadatud kavandi tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogule heakskiitva arvamuse saamiseks. Kui tulemuslikkuse hindamise eest vastutav direktor jätab tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogult saadud märkused ja muudatusettepanekud arvesse võtmata või lükkab need tagasi, peab ta esitama ka nõuetekohaselt põhjendatud kirjaliku selgituse.

Tulemuslikkuse hindamise eest vastutav direktor võib esitatud arvamuste, soovituste või otsuste kavandid tagasi võtta, kui ta esitab nõuetekohaselt põhjendatud kirjaliku selgituse selle kohta, miks ta tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogu esitatud muudatusettepanekutega nõus ei ole. Tulemuslikkuse hindamise eest vastutav direktor võib arvamuse, soovituse või otsuse kavandi tagasivõtmise korral esitada uue arvamuse, soovituse või otsuse kavandi artikli 114b lõike 1 punktis a ja käesoleva lõike teises lõigus sätestatud menetluse kohaselt.

Kui tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogu uuesti esitatud arvamuse, soovituse või otsuse kavandi teksti kohta heakskiitvat arvamust ei anna, kuna selle märkuseid ja muudatusettepanekuid ei ole uuesti esitatud tekstis piisavalt arvesse võetud, võib tulemuslikkuse hindamise eest vastutav direktor tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogu heakskiitva arvamuse saamiseks arvamuse, soovituse või otsuse kavandi teksti muuta, võttes arvesse tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogu esitatud muudatusettepanekuid ja märkuseid, ilma et ta peaks esitama täiendava kirjaliku põhjenduse.

Artikkel 114i

Tulemuslikkuse hindamise nõuandekogu ülesanded ja tegevus

1.Tulemuslikkuse hindamise nõuandekogu:

(a)vahetab teavet riiklike järelevalveasutuste töö ja otsustuspõhimõtete, parimate tavade ja korra ning [muudetud SES2+ ettepaneku] kohaldamise kohta;

(b)esitab arvamusi ja soovitusi tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseva ameti väljaantavate suuniste kohta. Tulemuslikkuse hindamise nõuandekogu arvamused ja soovitused ei ole siduvad.

2.Tulemuslikkuse hindamise nõuandekogu kohtub korrapäraselt, et tagada riiklike järelevalveasutuste omavahelise konsulteerimise ja koostöö toimumine võrgustikuna.

3.Tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogu esimees ja tulemuslikkuse hindamise eest vastutav direktor võivad osaleda tulemuslikkuse hindamise nõuandekogu koosolekutel ja anda tulemuslikkuse hindamise nõuandekoguna kokku tulnud riiklikele järelevalveasutustele asjakohaseid soovitusi [muudetud SES2+ ettepanekus] osutatud tulemuslikkuse kava ja tasude süsteemi käsitlevates küsimustes, milles neil on eksperditeadmised.

4.Vastavalt [muudetud SES2+ ettepaneku] artiklis 31 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1725 4 ette nähtud andmetega seotud eeskirjadele tagab amet tulemuslikkuse hindamise nõuandekogu jaoks sekretariaaditeenused ja toetab lõikes 1 viidatud teabevahetust tulemuslikkuse hindamise nõuandekogu liikmete hulgas, hoides aeronavigatsiooniteenuste osutajate tundliku äriteabe konfidentsiaalsena.

Artikkel 114j

Tulemuslikkuse hindamise nõuandekogu koosseis

1.Tulemuslikkuse hindamise nõuandekogu koosseisu kuuluvad:

a)    [muudetud SES2+ ettepaneku] artiklis 3 osutatud riiklike järelevalveasutuste üks juhtiv esindaja liikmesriigi kohta ja üks asendusliige liikmesriigi kohta nende asutuste praeguste juhtivate ametnike hulgast, kusjuures mõlemad nimetab riiklik järelevalveasutus;

b)    üks hääleõiguseta komisjoni esindaja ja üks asendusliige.

2.Tulemuslikkuse hindamise nõuandekogu liikmed valivad enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asendab esimeest, kui viimane ei saa oma ülesandeid täita. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kaks ja pool aastat ja neid võib ametisse tagasi nimetada. Kui nende liikmelisus tulemuslikkuse hindamise nõuandekogus lõpeb mis tahes hetkel nende ametiaja jooksul, lõpeb nende ametiaeg automaatselt samal päeval.

Artikkel 114k

Tulemuslikkuse hindamise apellatsiooninõukogu volitused

1.Tulemuslikkuse hindamise apellatsiooninõukogu ülesanne on teha otsuseid [muudetud SES2+ ettepanekus] viidatud otsuste kohta esitatud kaebuste suhtes. Tulemuslikkuse hindamise apellatsiooninõukogu kutsutakse kokku vajaduse järgi.

2.Tulemuslikkuse hindamise apellatsiooninõukogu otsused võetakse vastu selle kuuest liikmest vähemalt nelja häälteenamusega.

Artikkel 114l

Tulemuslikkuse hindamise apellatsiooninõukogu liikmed

1.Tulemuslikkuse hindamise apellatsiooninõukogu koosseisu kuulub kuus liiget ja kuus asendusliiget, kes valitakse [muudetud SES2+ ettepaneku] artiklis 3 osutatud riiklike järelevalveasutuste, konkurentsiasutuste või teiste liidu või riiklike institutsioonide praeguste või endiste kõrgete ametnike hulgast, kellel on asjakohane töökogemus lennundussektoris. Tulemuslikkuse hindamise apellatsiooninõukogu nimetab oma esimehe.

2.Tulemuslikkuse hindamise apellatsiooninõukogu liikmed nimetab komisjoni ettepanekul ametlikult ametisse haldusnõukogu pärast avalikku osalemiskutset ja pärast tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukoguga konsulteerimist.

3.Tulemuslikkuse hindamise apellatsiooninõukogu liikmed kohustuvad tegutsema sõltumatult ja avalikes huvides. Selleks teevad nad kirjaliku kohustuste deklaratsiooni ja kirjaliku huvide deklaratsiooni, milles kas tunnistavad mis tahes huvide puudumist, mida võiks pidada nende sõltumatust kahjustavaks, või milles viidatakse selliste otseste või kaudsete huvide olemasolule. Kõnealused deklaratsioonid tehakse igal aastal ning need avalikustatakse.

4.Tulemuslikkuse hindamise apellatsiooninõukogu liikmete ametiaeg on viis aastat. Neid võib ühe korra ametisse tagasi nimetada.

5.Tulemuslikkuse hindamise apellatsiooninõukogu liikmed on oma otsuseid tehes sõltumatud. Nad ei ole seotud ühegi juhisega. Nad ei tohi täita ametis, selle haldusnõukogus ega tulemuslikkuse hindamise nõuandekogus mis tahes muid ülesandeid. Tulemuslikkuse hindamise apellatsiooninõukogu liikmeid ei või nende ametiaja jooksul ametist tagandada, välja arvatud juhul, kui liige on süüdi tõsises üleastumises ja kui komisjon on teinud pärast haldusnõukogu arvamuse saamist sellekohase otsuse.

6.Tulemuslikkuse hindamise apellatsiooninõukogu võtab vastu ja avaldab oma töökorra. Töökorras määratakse artiklite 114k–114s kohaselt üksikasjalikult kindlaks tulemuslikkuse hindamise apellatsiooninõukogu struktuur ja töökord ning tulemuslikkuse hindamise apellatsiooninõukogule esitatavate kaebuste menetlemise eeskirjad. Tulemuslikkuse hindamise apellatsiooninõukogu teatab komisjonile oma kodukorra kavandist ja kõigist kodukorra olulistest muudatustest. Komisjon võib esitada arvamuse kodukorra kohta kolme kuu jooksul pärast teate kättesaamist.

Artikkel 114m

Tulemuslikkuse hindamise apellatsiooninõukogust väljaarvamine ja taandamine

1.Tulemuslikkuse hindamise apellatsiooninõukogu liikmed ei osale kaebuse menetlemises, kui neil on sellega seotud isiklikud huvid või kui nad on olnud varem ühe menetlusosalise esindajad või kui nad on osalenud edasikaevatud otsuse vastuvõtmises.

2.Kui tulemuslikkuse hindamise apellatsiooninõukogu liige leiab ühel lõikes 1 loetletud või muul põhjusel, et ta ei peaks osalema kaebuse menetlemises, teatab ta sellest tulemuslikkuse hindamise apellatsiooninõukogule.

3.Kaebemenetluse osaline võib taotleda tulemuslikkuse hindamise apellatsiooninõukogu liikme taandamist kõikidel lõikes 1 osutatud põhjustel või juhul, kui liiget kahtlustatakse erapoolikuses. Sellist taandamistaotlust ei võeta vastu, kui kaebemenetluse osaline on juba alustanud menetlust, olles teadlik taandamistaotluse põhjusest. Taandamistaotluse aluseks ei või olla liikme kodakondsus.

4.Tulemuslikkuse hindamise apellatsiooninõukogu teeb otsuse lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel võetavate meetmete kohta ilma asjaomase liikme osavõtuta. Kõnealuse otsuse tegemisel asendab asjaomast liiget tulemuslikkuse hindamise apellatsiooninõukogus tema asendusliige. Kui asendaja leiab end olevat samas olukorras, määrab esimees asendusliikme olemasolevate asendajate seast.

Artikkel 114n

Tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseva ameti otsuste edasikaebamine

1.Tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseva ameti [muudetud SES2+ ettepaneku] kohaselt tehtud otsuste peale võib esitada kaebuse.

2.Lõike 1 kohaselt esitatud kaebus ei peata otsuse täitmist. Tulemuslikkuse hindamise apellatsiooninõukogu võib vaidlustatud otsuse täitmise siiski peatada, kui ta leiab, et olukord seda nõuab.

3.Tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutsev amet avaldab tulemuslikkuse hindamise apellatsiooninõukogu tehtud otsused.

Artikkel 114o

Kaebeõigusega isikud

Iga füüsiline või juriidiline isik võib esitada kaebuse tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseva ameti poolt temale adresseeritud otsuse või tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseva ameti mõne sellise otsuse peale, mis teda vormiliselt teisele isikule adresseeritud otsusena siiski otseselt ja isiklikult puudutab. Menetlusosalised võivad olla kaebemenetluse osalised.

Artikkel 114p

Tähtaeg ja vorm

Kaebus peab hõlmama kaebuse esitamise põhjendust ja see tuleb esitada tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutsevale ametile kirjalikult kahe kuu jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest asjaomasele isikule või, kui seda ei ole tehtud, kahe kuu jooksul alates päevast, millal tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutsev amet oma otsuse avaldas. Tulemuslikkuse hindamise apellatsiooninõukogu teeb kaebuse kohta otsuse nelja kuu jooksul pärast kaebuse esitamist.

Artikkel 114q

Esialgne läbivaatamine

1.Enne kaebuse läbivaatamist annab tulemuslikkuse hindamise apellatsiooninõukogu tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutsevale ametile võimaluse oma otsus läbi vaadata. Kui tulemuslikkuse hindamise eest vastutav direktor leiab, et kaebus on põhjendatud, parandab ta otsust kahe kuu jooksul alates tulemuslikkuse hindamise apellatsiooninõukogult teate saamisest. Seda ei kohaldata, kui teine kaebemenetluse osaline esitab kaebuse esitajale vastuväiteid.

2.Kui otsust ei parandata, otsustab tulemuslikkuse hindamise apellatsiooninõukogu, kas otsuse kohaldamine tuleks vastavalt artikli 114n lõikele 2 peatada või mitte.

Artikkel 114r

Kaebuse läbivaatamine

1.Tulemuslikkuse hindamise apellatsiooninõukogu hindab, kas kaebus on vastuvõetav ja hästi põhjendatud.

2.Lõike 1 kohasel kaebuse läbivaatamisel tegutseb tulemuslikkuse hindamise apellatsiooninõukogu kiiresti.

Ta kutsub nii sageli kui vaja kaebemenetluse osalisi esitama kindlaksmääratud aja jooksul kirjalikke märkusi apellatsiooninõukogu saadetud teadete või teiste kaebemenetlusosaliste avalduste kohta. Tulemuslikkuse hindamise apellatsiooninõukogu võib omal algatusel või kaebemenetluse ühe osalise põhjendatud taotluse alusel otsustada korraldada suulise ärakuulamise.

Artikkel 114s

Kaebust käsitlev otsus

Kui tulemuslikkuse hindamise apellatsiooninõukogu leiab, et kaebus ei ole vastuvõetav või selles esitatud väited ei ole põhjendatud, lükkab ta kaebuse tagasi. Kui tulemuslikkuse hindamise apellatsiooninõukogu leiab, et kaebus on vastuvõetav ja selles esitatud väited on põhjendatud, edastab ta kaebuse ametile. Amet teeb tulemuslikkuse hindamise apellatsiooninõukogu otsust arvesse võttes uue põhjendatud otsuse.

Artikkel 114t

Hagi esitamine Euroopa Kohtule

1.Euroopa Kohtule võib esitada hagi tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseva ameti poolt [muudetud SES2+ ettepaneku] alusel tehtud otsuse tühistamiseks ja kohaldatava tähtaja jooksul tegevusetusest tuleneva hagi alles pärast seda, kui artiklites 114k–114s osutatud apellatsioonimenetlus on ammendatud.

2.Tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutsev amet võtab kõik vajalikud meetmed Euroopa Kohtu otsuse täitmiseks.“.

(10)Lisatakse artikkel 117a:

„Artikkel 117a

Tulemuslikkuse hindamisega seotud tegevust käsitlev osa iga- ja mitmeaastastes programmides

1.Igal aastal koostab tulemuslikkuse hindamise eest vastutav direktor artikli 117 lõikes 1 osutatud programmdokumendi tulemuslikkuse hindamisega seotud tegevust käsitleva osa. Kui tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogu on kavandi heaks kiitnud, esitab tulemuslikkuse hindamise eest vastutav direktor selle tegevdirektorile, et lisada see artikli 114h lõike 3 punkti g kohaselt ameti programmdokumendi kavandisse. Tulemuslikkuse hindamist käsitlevat osa võib muuta ainult tulemuslikkuse hindamise eest vastutava direktori heakskiidul.

2.Programmdokumendi iga-aastase tööprogrammi tulemuslikkuse hindamist käsitlev osa sisaldab üksikasjalikke eesmärke ja oodatavaid tulemusi, sealhulgas tulemusnäitajaid. Samuti sisaldab see rahastatavate meetmete kirjeldust koos viitega igale meetmele eraldatavatele rahalistele vahenditele ja inimressurssidele vastavalt tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetele. Iga-aastase tööprogrammi tulemuslikkuse hindamist käsitlev osa peab olema kooskõlas lõikes 4 osutatud mitmeaastase tööprogrammi tulemuslikkuse hindamist käsitleva osaga. Selles osutatakse selgelt ülesannetele, mis võrreldes eelmise eelarveaastaga on lisatud või tühistatud või mida on muudetud.

3.Kui tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutsevale ametile antakse mõni uus ülesanne, muudab haldusnõukogu iga-aastasesse tööprogrammi lisatud tulemuslikkuse hindamist käsitlevat osa. Kõik iga-aastase tööprogrammi tulemuslikkuse hindamist käsitleva osa olulised muudatused kinnitatakse sama korra kohaselt kui algne iga-aastane tööprogramm. Haldusnõukogu võib delegeerida tulemuslikkuse hindamise eest vastutavale direktorile õiguse teha iga-aastase tööprogrammi tulemuslikkuse hindamist käsitlevas osas väheolulisi muudatusi.

4.Programmdokumendis sisalduva mitmeaastase tööprogrammi tulemuslikkuse hindamist käsitlevas osas esitatakse üldine strateegiline programm, sealhulgas eesmärgid, oodatavad tulemused ja tulemusnäitajad. Selles esitatakse ka vahendite eraldamise programm, sealhulgas mitmeaastase eelarve ja personali jaoks.

Vahendite eraldamise programmi ajakohastatakse igal aastal. Strateegilist programmi ajakohastatakse vastavalt vajadusele, eelkõige artikli 124 lõikes 4 osutatud hindamise tulemuse arvesse võtmiseks.“.

(11)Lisatakse artikkel 118a:

„Artikkel 118a

Tulemuslikkuse hindamist käsitlev osa iga-aastases konsolideeritud tegevusaruandes

1.Tulemuslikkuse hindamise eest vastutav direktor koostab artikli 118 lõikes 1 osutatud iga-aastase tegevusaruande tulemuslikkuse hindamist käsitleva osa. Kui tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogu on kavandi heaks kiitnud, esitab tulemuslikkuse hindamise eest vastutav direktor selle tegevdirektorile, et lisada see artikli 114h lõike 3 punkti i kohaselt iga-aastasesse konsolideeritud tegevusaruandesse. Iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande tulemuslikkuse hindamist käsitlevat osa võib muuta ainult tulemuslikkuse hindamise eest vastutava direktori heakskiidul.

2.Iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande tulemuslikkuse hindamist käsitlev osa sisaldab eraldi osa reguleerimistegevuse kohta ning finants- ja haldusküsimusi käsitlevat osa. Enne tegevdirektorile esitamist kiidab tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogu reguleerimistegevust käsitleva osa artikli 114b lõike 1 punkti e kohaselt heaks.“.

(12)Lisatakse artikkel 119a:

„Artikkel 119a

Läbipaistvus, teabevahetus ja tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseva ameti arvamuste, soovituste ja otsuste väljaandmise kord

1.Oma ülesannete täitmisel konsulteerib tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutsev amet varases staadiumis põhjalikult [muudetud SES2+ ettepaneku] artikli 38 lõikes 3 loetletud sidusrühmadega ja vajaduse korral konkurentsiasutustega ning teeb seda viisil, mis ei kahjusta nimetatud osapoolte pädevust, ning avatud ja läbipaistval viisil. [Muudetud SES2+ ettepaneku] artikli 38 kohaselt loob tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutsev amet nende sidusrühmade asjakohaseks kaasamiseks konsultatsioonimehhanismid.

Selleks koostab tulemuslikkuse hindamise eest vastutav direktor nende mehhanismide kohta ettepaneku ja esitab selle pärast tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogult heakskiitva arvamuse saamist vastuvõtmiseks haldusnõukogule.

2.Tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutsev amet tagab vajaduse korral üldsusele ja huvitatud isikutele objektiivse, usaldusväärse ja kergesti kättesaadava teabe, eelkõige ameti töötulemuste kohta.

Kõik konsultatsioonidega seotud dokumendid ja protokollid avalikustatakse.

3.Tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutsev amet avaldab oma veebisaidil vähemalt tulemuslikkuse hindamise regulatiivnõukogu ja tulemuslikkuse hindamise apellatsiooninõukogu päevakorrad, taustdokumendid ja vajaduse korral kohtumiste protokollid.

4.Tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutsev amet võtab vastu ja avaldab sobivad ja proportsionaalsed menetlused tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseva ameti arvamuste, soovituste ja otsuste väljaandmise kohta vastavalt artikli 98 lõike 2a punktis f sätestatud korrale. Selle korra kohaselt:

(a)tagatakse, et tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutsev amet avaldab dokumendid ning konsulteerib laiaulatuslikult huvitatud isikutega vastavalt ajakavale ja menetlusele, mis hõlmab tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseva ameti kohustust anda konsulteerimisprotsessis kirjalik vastus;

(b)tagatakse, et enne käesolevas määruses ja [muudetud SES2+ ettepanekus] ette nähtud üksikjuhtumeid käsitlevate otsuste tegemist teavitab tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutsev amet iga osalist otsuse tegemise kavatsusest ja määrab tähtaja, mille jooksul võib osaline kõnealuses küsimuses esitada oma seisukohti, võttes täielikult arvesse küsimuse kiireloomulisust, keerukust ja võimalikke tagajärgi;

(c)tagatakse, et tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseva ameti üksikjuhtumeid käsitlevates otsustes esitatakse nende aluseks olevad põhjused, et võimaldada põhjendatud edasikaebamist;

(d)kui tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutsev amet teeb otsuse, teavitatakse füüsilist või juriidilist isikut, kellele otsus on adresseeritud, ja kõiki teisi menetlusosalisi neile käesoleva määrusega tagatud õiguskaitsevahenditest;

(e)täpsustatakse tingimused, mille kohaselt teavitatakse asjaomaseid isikuid otsustest, sealhulgas käesolevas määruses sätestatud kaebemenetlustest.

5.Tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutsev amet võib omal algatusel osaleda teabevahetuses tema pädevusse kuuluvas tulemuslikkuse hindamise valdkonnas ja selles esindab ametit tulemuslikkuse hindamise eest vastutav direktor. Teabevahenduse jaoks vahendite eraldamine ei tohi kahjustada [muudetud SES2+ ettepanekus] osutatud ülesannete ja volituste tulemuslikku täitmist. Selline teabevahetus toimub kooskõlas haldusnõukogus artikli 98 lõike 2a punkti g kohaselt vastu võetud asjakohaste teavitus- ja levitamiskavadega.“.

(13)Artiklit 120 muudetakse järgmiselt:

a)    lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„1. Ilma et see piiraks muid tulusid, koosnevad ameti tulud, välja arvatud tulemuslikkuse hindamise asutuse ülesannete täitmisega seotud tulud, järgmisest:“;

b)    lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Artikli 120a lõikega 1 hõlmamata tegevuse tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.“;

c)    lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Eelarveaasta vältel kohandab amet oma personaliplaneerimist ning sertifitseerimistegevuse eest võetavate lõivude ja tasudega seotud vahenditest rahastatava tegevuse haldamist nii, et ta suudaks kiiresti reageerida töökoormusele ja nimetatud tulude kõikumistele.“;

d)    lõike 6 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Tegevdirektor koostab igal aastal ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti, sealhulgas ametikohtade loetelu kava, ning edastab selle koos eelarveolukorda selgitava materjaliga haldusnõukogule pärast seda, kui on lisanud tulemuslikkuse hindamisega seotud tulude ja kulude eelarvestuse projekti ja artikli 120a lõikes 7 osutatud tulemuslikkuse hindamise ametikohtade loetelu. Ametikohtade loetelu kavas võetakse lõikes 1 osutatud lõivudest ja tasudest rahastatavate ametikohtade puhul aluseks piiratud näitajad, mille komisjon on ameti töökoormuse ja tõhususe mõõtmiseks heaks kiitnud, ja selles esitatakse ressursid, mida amet vajab sertifitseerimis- ja muude ülesannete tõhusaks ja õigeaegseks täitmiseks, kaasa arvatud ülesanded, mis tulenevad vastutuse ümberjaotamisest kooskõlas artiklitega 64 ja 65.“.

(14)Lisatakse artikkel 120a:

„Artikkel 120a

Ameti eelarve seoses tulemuslikkuse hindamise asutuse funktsiooniga

1.Ameti tulemuslikkuse hindamise tulude ja kulude arvestus on lahus muude tulude ja kulude arvestusest. Need tulud ja kulud peavad olema tasakaalus kooskõlas lõikega 2.

2.Lõikes 1 osutatud arvestuse ülejääk kantakse üle lõike 6 kohaselt loodud reservfondi. Lõikes 1 osutatud arvestuses esitatud puudujääk kaetakse ümberpaigutusega reservfondi vahenditest. Kui hakkab korduma olukord, et eelarve täitmise tulemus on märkimisväärselt positiivne või negatiivne, vaadatakse läbi lõike 3 punktides a ja d ning artiklis 126a osutatud lõivude ja tasude suurus.

3.Ameti tulemuslikkuse hindamise asutuse ülesannetega seotud tulud koosnevad järgmisest:

(a)tasud, mida tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutsev amet võtab määratud lennuliiklusteenuste osutajatelt tulemuslikkuse kava hindamise, eesmärkide püstitamise ja seirega seotud teenuste eest;

(b)määratud lennuliiklusteenuste osutajatelt saadavad iga-aastased maksed, mis põhinevad iga-aastastel hinnangulistel kuludel seoses tulemuslikkuse hindamisega, mida peab tegema tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutsev amet, nagu nõutakse [muudetud SES2+ ettepanekus] iga määratud lennuliiklusteenuste osutajate kategooria puhul;

(c)[muudetud SES2+ ettepaneku] artiklis 3 osutatud vabatahtlikud sissemaksed liikmesriikidelt või riiklikelt järelevalveasutustelt;

(d)tasu väljaannete ja kõikide tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseva ameti osutatavate teenuste eest;

(e)toetus kolmandatelt riikidelt või muudelt üksustelt, tingimusel et selline toetus ei ohusta tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseva ameti sõltumatust ega erapooletust.

4.Kõik ameti tulemuslikkuse hindamise asutuse ülesannetega seotud tulud ja kulud tuleb igaks kalendriaastaga kattuvaks majandusaastaks kalkuleerida ja eelarvesse kanda.

5.Ameti tulemuslikkuse hindamise asutuse ülesannetega seotud tulud ei tohi ohustada ameti neutraalsust, sõltumatust ega objektiivsust.

6.Tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutsev amet loob oma tegevuse järjepidevuse ja ülesannete täitmise tagamiseks ühe aasta tegevuskulusid katva reservfondi. Fond vaadatakse igal aastal läbi eesmärgiga tagada, et see piirduks ühe aasta vajadustega.

7.Tulemuslikkuse hindamise eest vastutav direktor koostab igal aastal järgmise aasta tulemuslikkuse hindamise tulude ja kulude eelarvestuse projekti ja tulemuslikkuse hindamisega seotud ametikohtade loetelu ning edastab need tegevdirektorile, et lisada need artikli 120 lõikes 6 osutatud ameti tulude ja kulude eelarvestuse projekti.

Tegevdirektor või haldusnõukogu võib muuta tulemuslikkuse hindamisega seotud tulude ja kulude eelarvestuse projekti ja ametikohtade loetelu tulemuslikkuse hindamise eest vastutava direktori heakskiidul.

Kui tegevdirektor ja tulemuslikkuse hindamise eest vastutav direktor ei jõua tulemuslikkuse hindamise tulude ja kulude eelarvestuse projektis kokkuleppele, koostab tulemuslikkuse hindamise eest vastutav direktor arvamuse, mille tegevdirektor lisab artikli 120 lõikes 6 osutatud ameti tulude ja kulude eelarvestuse projektile. Sellisel juhul on tulemuslikkuse hindamise eest vastutaval direktoril ka võimalus esitada oma arvamus haldusnõukogule, enne kui viimane võtab kooskõlas artikli 120 lõike 6 teise lõiguga vastu ameti tulude ja kulude esialgse eelarvestuse projekti.

8.Lõike 3 punktis b osutatud iga-aastaseid makseid kogutakse viie eelarveaasta jooksul. Esimest korda tuleb makseid koguda [XXXX. aasta – väljaannete talitus: palun lisada käesoleva määruse jõustumisele järgnev esimene eelarveaasta] 31. märtsiks selle eelarveaasta kohta ning iga järgneva nelja eelarveaasta 31. märtsiks nende eelarveaastate kohta.

Komisjon võtab kooskõlas artikliga 126b vastu rakendusaktid, sätestades neis üksikasjalikud eeskirjad, millega määratakse kindlaks, kuidas arvutada lõike 2 punktis b osutatud määratud lennuliiklusteenuste osutajate iga-aastased maksed.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 127 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.“.

(15)Artiklit 121 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Ameti eelarve täitmise eest vastutab tegevdirektor. Ameti tulemuslikkuse hindamise asutuse funktsiooniga seotud eelarve täitmise eest vastutab aga tulemuslikkuse hindamise eest vastutav direktor.“;

b) lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8. Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse kontrollikoja tähelepanekute kohta hiljemalt igale eelarveaastale järgnevaks 30. septembriks. Ta saadab selle vastuse ka haldusnõukogule ja komisjonile. Kui vastus on seotud tulemuslikkuse hindamisega, koostatakse see koos tulemuslikkuse hindamise eest vastutava direktoriga.“;

c) lõige 10 asendatakse järgmisega:

„10. Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal teeb Euroopa Parlament otsuse heakskiidu andmise kohta tegevdirektori tegevusele aasta n eelarve täitmisel ja tulemuslikkuse hindamise eest vastutava direktori tegevusele ameti aasta n tulemuslikkuse hindamise eelarve täitmisel enne 15. maid aastal n + 2.“.

(16)Artiklisse 124 lisatakse lõiked 4, 5 ja 6:

„4. Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseva ameti suhtes. Koostoimes [muudetud SES2+ ettepaneku] artiklis 43 viidatud hindamisega hindab komisjon selles määruses sätestatud tähtajaks, kui tulemuslikult on amet täitnud tulemuslikkuse hindamise asutuse eesmärke, ülesandeid ja volitusi. Hindamise eesmärk on eelkõige välja selgitada vajadus muuta tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseva ameti ülesandeid ja volitusi ning selliste võimalike muudatuste finantsmõju.

5. Kui komisjon leiab, et tulemuslikkuse hindamise asutuse funktsiooni jätkamine ei ole talle seatud eesmärkide, ülesannete ja volituste seisukohast enam põhjendatud, võib komisjon teha ettepaneku käesolevat määrust ja [muudetud SES2+ ettepanekut] vastavalt muuta.

6. Komisjon edastab tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseva ameti tegevuse hindamistulemused koos oma järeldustega Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule. Hindamistulemused ja soovitused avalikustatakse.“.

(17)Artiklisse 126 lisatakse lõige 5:

„5. Käesolevat artiklit ei kohaldata tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseva ameti tegevuse suhtes.“.

(18)Lisatakse artiklid 126a ja 126b:

„Artikkel 126a

Tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseva ameti lõivud ja tasud

1.    Tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseva ameti lõive võetakse järgmiste toimingute eest:

(a)marsruudi ja terminali aeronavigatsiooniteenuste vahel kulude jaotumise hindamine kooskõlas [muudetud SES2+ ettepaneku] artikli 13 lõikega 6;

(b)tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutsevale ametile esitatud iga esialgse või läbivaadatud tulemuslikkuse kava hindamine, mida tehakse kooskõlas [muudetud SES2+ ettepaneku] artikli 13 lõigetega 7–9;

(c)tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutsevale ametile esitatud iga esialgse või läbivaadatud tulemuslikkuse kava hindamine, mida tehakse kooskõlas [muudetud SES2+ ettepaneku] artikli 14 lõigetega 6–8, kui amet tegutseb [muudetud SES2+ ettepaneku] artikli 3 lõike 8 kohaselt järelevalveasutusena;

(d)määratud lennuliiklusteenuste osutajate tulemuseesmärkide kehtestamine kooskõlas [muudetud SES2+ ettepaneku] artikli 13 lõikega 9;

(e)määratud lennuliiklusteenuste osutajate tulemuseesmärkide kehtestamine kooskõlas [muudetud SES2+ ettepaneku] artikli 14 lõikega 8, kui amet tegutseb [muudetud SES2+ ettepaneku] artikli 3 lõike 8 kohaselt järelevalveasutusena;

(f)lennuliiklusteenuste osutajate eesmärkide ja tulemuslikkuse kavade läbivaatamise loa päringute hindamine kooskõlas [muudetud SES2+ ettepaneku] artikli 17 lõigetega 3 ja 4;

(g)ühikumäärade kontroll, et valmistuda ette nende määrade kehtestamiseks riiklike järelevalveasutuste poolt kooskõlas [muudetud SES2+ ettepaneku] artikliga 21;

(h)üksikute lennuliiklusteenuste osutajate tulemuslikkuse seire aruannete esitamine kooskõlas [muudetud SES2+ ettepaneku] artikli 13 lõikega 11 ja kui amet tegutseb [muudetud SES2+ ettepaneku] artikli 3 lõike 8 ja [muudetud SES2+ ettepaneku] artikli 14 lõike 10 kohaselt järelevalveasutusena;

(i)parandusmeetmete võtmine kooskõlas [muudetud SES2+ ettepaneku] artikli 13 lõikega 11 ja kui amet tegutseb [muudetud SES2+ ettepaneku] artikli 3 lõike 8 ja selle määruse artikli 14 lõike 10 kohaselt järelevalveasutusena;

(j)kaebuste menetlemine.

2.    Artikli 120a lõikes 3 osutatud trükiste ja muude tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseva ameti teenuste osutamise tasudes peab väljenduma iga üksiku osutatud teenuse tegelik maksumus.

3.    Lõivude ja tasude summa määrab komisjon kooskõlas lõikega 4. Need määratakse nii, et nendest saadav tulu kataks osutatud teenustega seotud tegevuse kulu täielikult ja et välditaks ülejäägi märkimisväärset kuhjumist. Kõik kulud, mis on seotud töötajatega, kelle ametikoht kuulub tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseva ameti alla, eelkõige tööandja proportsionaalsed maksed pensioniskeemi, peavad kajastuma selles kulusummas. Lõivud ja tasud kantakse tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseva ameti tuludesse seoses nende teenustega seotud tegevusega, mille eest lõive ja tasusid makstakse.

4.    Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles kehtestatakse üksikasjalikud normid ameti tulemuslikkuse hindamise asutuse funktsiooni jaoks nõutavate lõivude ja tasude kohta, sätestades eelkõige lõivude ja tasude summad ja nende maksmise viisid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 127 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 126b

Määratud lennuliiklusteenuste osutajate iga-aastaste maksete arvutamist käsitlevad rakendusaktid

Artikli 120a lõikes 8 osutatud rakendusaktides kehtestatakse järgmine:

a)    metoodika hinnanguliste kulude jaotamiseks määratud lennuliiklusteenuste osutajate kategooriatele, et sellest lähtuvalt määrata kindlaks iga kategooria määratud lennuliiklusteenuste osutajate maksete osakaal;

b)    asjakohased ja objektiivsed kriteeriumid, et määrata üksikute määratud lennuliiklusteenuste osutajate suuruse põhjal kindlaks nende iga-aastased maksed, et kajastada ligikaudselt nende tähtsust turul.

Esimese lõigu punktis a viidatud kategooriad on esiteks marsruudi lennuliiklusteenuste osutajad, teiseks terminali lennuliiklusteenuste osutajad, kelle üle teeb järelevalvet tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutsev amet, ning kolmandaks mõlemat liiki teenuste osutajad. Punkti b kohaselt kehtestatavad kriteeriumid tagavad eelkõige igat liiki teenuseid osutavate asjaomaste teenuseosutajate võrdse kohtlemise. Lennuliiklusteenuste osutajate suuruse arvutamisel võetakse aluseks käesoleva määruse jõustumise ajale langevale võrdlusperioodile eelnenud võrdlusperioodil aeronavigatsiooniteenuste osutamisel tekkinud tegelike tulude summa.“.

(19)Artiklisse 129 lisatakse järgmine lõik:

„Käesolevat artiklit ei kohaldata tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseva ameti tegevuse suhtes.“.

(20)Lisatakse artikkel 129a:

„Artikkel 129a

Tulemuslikkuse hindamise koostöölepingud

1.    Tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutsev amet on osalemiseks avatud kolmandatele riikidele, kes on sõlminud liiduga lennuliikluse korraldamise valdkonna lepingud ning on vastu võtnud ja kohaldavad liidu õiguse asjakohaseid eeskirju, sealhulgas sõltumatuid riiklikke järelevalveasutusi, tulemuslikkuse kavu ja tasusüsteeme käsitlevaid eeskirju.

2.    Kui liidu ja kolmandate riikide vahel on sõlmitud selline lõikes 2 osutatud leping, võib tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutsev amet täita [muudetud SES2+ ettepanekust] tulenevaid ülesandeid ka seoses kolmandate riikidega, tingimusel et need kolmandad riigid on vastu võtnud lõikele 2 vastavad asjakohased eeskirjad ja kohaldavad neid ning on volitanud tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutsevat ametit kooskõlastama nende riiklike järelevalveasutuste tegevust liikmesriikide järelevalveasutuste tegevusega.

3.    Lõikes 2 osutatud lepingutes täpsustatakse nende riikide tulemuslikkuse hindamise asutusena tegutseva ameti töös osalemise laad, ulatus ja menetluslikud aspektid ning need lepingud hõlmavad sätteid rahaliste osamaksete ja töötajate kohta. Nimetatud lepingutes võib näha ette koostöökokkulepped.“.

(21)VIII lisasse lisatakse punkt 2.3a:

„2.3a. Lennuliiklusega seotud andmeteenused

2.3a.1. Kogutud lennuliiklusandmed peavad olema piisavalt kvaliteetsed, täielikud, ajakohased, pärit õiguspärasest allikast ning need tuleb esitada õigel ajal.

2.3a.2. Kasutajate vajaduste täitmiseks saavutatakse ja säilitatakse lennuliiklusega seotud andmeteenuste piisav toimimine seoses teenuste kättesaadavuse, terviklikkuse, järjepidevuse ja õigeaegsusega.

2.3a.3. Lennuliiklusega seotud andmeteenuseid osutavad süsteemid ja vahendid projekteeritakse, toodetakse ja hooldatakse nõuetekohaselt, et tagada nende otstarbekohasus.

2.3a.4. Sellised andmed edastatakse õigel ajal, kasutades piisavalt töökindlaid ja kiireid sidevahendeid, mis on kaitstud tahtlike või tahtmatute häirete ja andmete rikkumise eest.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel,

(1)    https://ec.europa.eu/transport/modes/air/aviation-strategy_en

(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212, 22.8.2018, lk 1).

(3)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).